Feb 062012
 

Tõepoolest tundub, et kõik läheb ülesmäge. Kodus on mõnus ja rahulik, ilm on tibake soojem, märgitöö tegin kenasti ära, esimesed sõidutunnid said lõpuks kirja ja sain veel ühe potentsiaalselt huvitava (koos)tööpakkumise, millest asja saamise protsent on suurem kui kõigil eelmistel :P Ma olen väga põnevil!

Miski aeg tagasi netist tasuta koolituste kohta uurides avastasin, et Sütevaka koolituskeskuses on aprillis tasuta raamatupidamise lühikursus. Panin ennast suure hurraaga kirja – mõtlesin, et kui alles aprillis, siis vast on veel kohti ja selleks ajaks on autokool ka läbi, ei lähe liigseks rabelemiseks. Mingit tagasisidet ei tulnudki enne, kui nüüd mõned päevad tagasi kirjutati, et olen registreeritud ja kursus on juba veebruaris. See on tõesti lühike, 3x3h, alates homsest kord nädalas. Kaks osa kolmest on teisipäeviti, aga üks kolmapäeval ning see kattus just selle autokooli ajaga, kus pidi olema esimene pool esmaabikursusest, mis on kohustuslik (tavalisest tunnist võib vabalt puududa). No ma sain küll ära räägitud, et piisab sellest, kui teises pooles käin ja muidu ise materjali läbi töötan, aga imelisel kombel oli järgmisel tunnil tahvlil kiri, et esmaabikoolitus lükkus edasi, nii et ajad enam ei kattugi :D

Ja kõige ägedam on see, et Maris, kes on ka ammu mõelnud, et tahaks raamatupidamisest veidi rohkem teada, aga poleks aprillis saanud tulla, on veebruaris täitsa vaba ja kirjutas ka sinna ja ehkki kõik kohad olid täis, pandi ta ootelisti ja täna sai kirja, et pääses kursusele. Seda me lootsimegi, et nii viimasel minutil aega muutes ei saa kõik tulla :P Nii et me läheme Marisega koos tagasi kooli, nii äge :D Kahjuks on kursus küll keeltemajas, aga no ikkagi, Sütevaka!

Raamatupidamine on mäletatavasti teine ala, mis on mulle juba aastaid potentsiaalselt huvi pakkunud, sest mulle kangesti meeldib numbreid klapitada, samas on seal kindlasti palju asju, mida ma EI tea, Birxi soovitatud “Sissejuhatus raamatupidamisse” on ka juba pea kolm aastat riiulis, olen kaks korda alustanud, kuid lugemine on üsna alguses soiku jäänud… Ühesõnaga see kursus vast annab täpselt nii palju aimu, kas mul on mõtet selles suunas edasi mõelda või ei. Kui pakub endiselt huvi, ehk motiveerib raamatut läbi töötama ja ehk õnnestub pikemas perspektiivis mõni põhjalikum tasuta kursus skoorida.

Ühesõnaga üks kiire nädal tuleb. Täna oli autokool, homme raamatupidamiskursuse esimene osa, kolmapäeval hommikul on esimene sõidutund, õhtul autokool ja enne seda tõenäoliselt veel üks kohtumine töö asjus, neljapäev ainsana vaba, reede õhtul on Gildis üks põnev kokkusaamine, kus arutatakse Pärnusse waldorfkooli loomist – ema lubas lapsi hoida, nii et saame Abikaasaga mõlemad minna.

Ah, ja millalgi võimalikult lähipäevil peaks maksuametist läbi käima, et neile lõpuks vajalikud dokumendid ära viia, me eelmine kord ei jõudnudki. No et eluasemelaenu intressi pealt tulumaksutagastust saada, ma loodan, et ma mäletan õigesti – peab viima laenulepingu, ostu-müügilepingu ja tagasimaksegraafiku. Seekord pole selle tagastusega õnneks kiiret, võib vabalt hiljem tulla, sääste ongi pigem hiljem vaja.

Ühesõnaga rahulolu. Lõpuks ometi asjad liiguvad kuskile ja mõõnaperiood tundub olevat edukalt seljatatud.

Oleks nüüd veel aega kõigi muude tegemiste kõrvalt suurpuhastust ka jätkata :D

  3 Responses to “Elu läheb põnevaks”

  1. Ma juba pikemalt mõtlen kirjutada, et sa peaksid oma oskuse põhjalikult asju uurida ja süvitsi minna rahaks tegema. Ehk et pakkuma mõnele ajakirjale/ajalehele end vabakutseliseks autoriks (kui seda nüüd nii nimetatakse).
    Ise olen palju mõtteainet saanud, ning vähemalt üks sõbranna on omale seljaga sõidu suunas laste tooli ostnud Su analüüsi peale :)

    Jõudu ja edu!

  2. kuidas autoga sõitmine ja roheliseks olemine kokku käivad?

  3. No kuule :P Mina, erinevalt paljudest rohelistest, ei kolinud maale metsa, kus on nii puhas loodus ja õhk ja lastel hea kasvada, ehkki see eeldab igapäevaselt autoga linna tööle ja kooli sõitmist. Mina nõudsin kodu keset linna, kust kõik vajalik oleks jalutuskäigu kaugusel.

    See aga ei tähenda, et oleksin sajaprotsendiline ja põhimõtteline autovastane – autokool sai aktuaalseks eelkõige tööalases mõttes, oli üks huvitav pakkumine, mis eeldas lubade olemasolu (sinna küll ei saanud), samuti olen viimasel ajal tundnud ühes ja teises olukorras, et oskus autot juhtida oleks elu kergemaks teinud.

    Kunagi varem pole lubade järele vajadust tundnud, nüüd aga tundub, et oleks hea nii eraelulises kui töises mõttes. Järelikult saavad tehtud. Millal meie perre auto tuleb, ei tea – pigem mitte niipea. Ja jala käia meeldib mulle endiselt. Lihtsalt on olukordi, kus auto on praktilisem ja mugavam, olgu ma kui roheline tahes.

    Ja krt. Kuniks Eesti ühistransport on selline, et kahekesi liigeldes on autoga bussist odavam, siis sry… Midagi on mäda.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.