Mar 312012
 

Ma muidugi reklaamin seda alles viimasel päeval, aga kuna tegu on laupäevaga, siis ma usun, et nii mõnigi leiab selle 1,5 tundi, et ära vaadata.

Hungry for Change – 31. märts on viimane päev, mil seda netist tasuta vaadata saab.

Ma ise pole veel lõpuni vaadanud, jätkan homme. Väga suurt osa seni vaadatust ma tegelikult juba teadsin, aga oh kui hea on neid tõdesid iga natukese aja tagant meelde tuletada, ikka kipub vanasse mugavasse šokolaadi, pizza ja muu taolise võrku tagasi vajuma.

Mahe mahedaks, see on omaette teema. Aga kui paljud ikkagi üldse teadvustavad täiel määral, et valge suhkur on sõltuvust tekitav, samamoodi nagu on seda sigaretid, alkohol, narkootikumid (filmis võrreldakse suhkrut kokaiiniga, samuti valget jahu jne)? Enamik tänapäeva valmistoidust sisaldab nii palju kasutuid kaloreid ja nii vähe toitaineid. Tekitavad korraks täiskõhutunde, kuid organism ei saa vajalikke toitained ja vitamiine, näljatunne tuleb õige kiirelt tagasi, nii sööme aina enam ja enam ja enam… Ning kõik see ladestub rasvana.

Dieet ei vii üle poolte juhtudest kuskile – korraks kaotad kaalu, siis tuleb see jälle tagasi, tihti on lõplik number suuremgi. On vaja muuta mõtteviisi, toitumist. Nälgimine ei ole normaalne ja sellega ei saavuta püsivat tulemust – kui sundida keha dieediga endast osa loovutama, on organismi vastus iga hinna eest kõik tagasi võita, soovitavalt varuga. Süüa tuleb nii, et kõht on täis – tervislikku toitaineterikast toitu. Igasuguseid rafineeritud toite tuleks iga hinna eest vältida.

Mina ise olen teatatavasti see ärritava ainevahetusega inimene, kes jääb elu lõpuni piitspeenikeseks, mis on muidugi meeldiv peeglisse vaadates, aga sellest üksi on vähe. Ma tahan ennast hästi tunda, ma tahan olla energilisem, ma tahan olla terve ja heas vormis ka vanemana. Ma kavatsen saada terveks pensionäriks, kes ei pea ühtki rohtu sööma.

Ma olen endiselt seda meelt, et ei ole mõtet ennast sundida, vaid kõik peab mõistusega tulema. Ja mõistusele pole mitte midagi paremat, kui taolised filmid. Jälle juures uut indu, et rohkem ise süüa teha ja magustoiduks šokolaadi asemel rosinaid-mandleid krõbistada (minu lemmikkombo hetkel, njämm).

Minu jaoks on juba ammu elementaarne, et ma loen silte ja väldin igal võimalusel toitu, mille koostises on nö keerulise nimetusega ained. On mõningad asjad, millest pole suutnud loobuda, näiteks majonees (mida on endiselt plaanis ise tegema hakata, seniks ostame Lehtsala oma, mis sisaldab kõige vähem lisaaineid), pasteet (pole ka siiani ise tegemiseni jõudnud, pole millegagi liha peenestada, Selveri oma suuuur lemmik), sink (katsume küll puhtamaid variante leida, aga eks needki midagi ikka sisalda)… Vaadates oma selle aasta oste, mis veel? Aeg-ajalt šokolaad, kohukesed, vahel harva sulatatud juust – no ja lisaks veel umbes kord-paar kuus Steffani pizza. Need on kõige rohkem “valmis” toidud, mida ostame, kõik ülejäänu on üsna nö algained. Päris hea, leian ma. Alustuseks vähemalt.

Lisaks muidugi kõik need külas söödud ja kingiks toodud poekoogid ja muu kraam, mida me suurima heameelega sööme ja üldse pahaks ei pane. See on umbes see dieedipidajate värk, et kui sööd kooki teise taldrikust, siis need kalorid ei lähe arvesse :D Aga no ausõna, ma ei kujutaks küll ette, et ma läheks külla oma toiduga või kirtsutaks nina külakosti peale… Minu meelest oleks see ebaviisakas ja üle pingutatud. Tänapäeva maailmas ei ole võimalik 100% puhtalt toituda ja kui seda iga hinna eest taga ajada, siis võiks organism “tavalisema” toidu peale hoopis haigeks jääda. Nii et minu meelest on kõik praegu üsna heas balansis – koju ostan vaid võimalikult puhast kraami ja need korrad, kui saab mujal veidi väheväärtuslikumat toitu söödud, ei tee siis miskit hullu. Enamasti sööme ju ikkagi kodus.

Nii et jah, see suur eesmärk on ikka koju veel kvaliteetsemat toitu osta. Selles suunas me siin kogu aeg töötame :)

Aga jälle sai pikk loba, vaadake parem filmi.

Mar 292012
 

Läksin just uut Bingo piletit ostma, vaatasin harjumuspäraselt igaks juhuks võitude alla ka ja avastasin, et võitsin reedese esimese Eurojackpotiga €8.40. Linnuke e-maili teavituse ees on olemas, aga meili küll ei tulnud. Nojaa, ma mõtlesin, et sünnipäeva puhul võiks ju seda uut lotot proovida, ma küll lootsin salamisi suuremaid summasid. Aga parem kui mitte midagi :D

Huvitav, kas ma peaks bingo välja vahetama? Kõiki lotosid mängida ei jõua, Eurojackpot on samas ilgelt kallis, odavaim pilet ju €2. Vikingit ja Kenot pole kunagi mänginud, ei tea isegi, miks just kogu aeg Bingo.

Ühesõnaga ma kindlasti mängin regulaarselt lotot edasi, kui ma nüüd ainult oskaks välja mõelda, mis neist neljast potentsiaalselt tulutoovaim olla võiks. Suur jackpot on kena küll, aga samas peab arvesse võtma ka seda, et rahvusvahelise loto puhul on osalejaid ju tunduvalt rohkem… Või peaks kuidagi vajalike numbrikombinatsioonide põhjal mingit tõenäosust arvutama? :D

No ma mõtlen veel :P

Mar 292012
 

Oh, kuidas mulle meeldib, kui kõik on korras. Laisematel aegadel võin ma küll segadust edukalt ignoreerida, aga alateadvuses see siiski häirib mind ja kui ma siis ükskord kätte võtan ja kõik ära koristan, on kodus olemine puhas nauding.

Igapäevased toimetused on ühtaegu igapäevane tüütus ja rõõm. Kõige lihtlabasemad kodutööd – nõude pesemine, köögi koristamine, tubadest asjade kokku korjamine ja õigesse kohta panemine, pesu pesemine, kuivama riputamine, kappi panemine… Kui ma just ülearu väsinud või laisk pole, siis ma naudin koristamist, ausalt. Ja teisest küljest on koristamine minu jaoks ka teraapiline tegevus – no näiteks, kui me Abikaasaga millegipärast tülitseme, siis ma maandan oma viha sellega, et hakkan raevukalt koristama. Olgu vihal siis vähemalt produktiivne väljund, eks :D

Need hetked, kus vaim peale tuleb ja midagi tavalisest enam tehtud saab, on aga eriti magusad. Lisaks igapäevastele kohustustele on ju veel tohutult igasuguseid selliseid asju, mis otseselt kohest tegemist ei vaja ja saab silma alt peitu panna… Nii need kaosekastid ja -kapid tekivadki.

Mingit tohutut puhtust meil kodus küll praegu pole, ma olen alati olnud üpris kehv põrandapesija ja tolmu pühkija – hea, kui kord päevas põranda üle pühitud saan. Elutoa valgest hallist vaibast ärme hakka parem rääkimagi, eks. Ma naudin asjade korrastamist ja ära panemist tunduvalt rohkem kui küürimist, ehkki ka viimane pakub veidi rahuldust – peamiselt siis, kui tehtud on ja puhtus igal poolt vastu läigib. Ühesõnaga jah, suurpuhastust oleks siin vaja, kindla peale. Ma mingi hetk hakkan jälle kõiki ruume maast laeni lapiga üle käima – mitte küll nii põhjalikult, kui jaanuaris, selleks pole vajadust… Aga vahepeal oli nii palju toimetusi ja kohustusi, et kodu jäi unarusse ja ei jõudnud seda mõnusat korda ja puhtust hoida, nüüd peab siis jälle väheke rohkem pingutama, et järjele saada.

Aga üldise korra ja asjade mõttes olen üle pika aja rahul, sest olen suutnud kõik, mis välja paistab, kenasti ära paigutada ja ka mitmed kaosekolded ära kaotada. See kõik tekitab muudkui hoogu ja tahtmist juurde, nii et ma muudkui käingi ringi ja koristan, pingutan isegi väsinult, et nõud ikka kohe peale sööki pestud saaks ning kõik asjad enne magama minekut kindlalt oma kohale, et hommikul oleks hea ärgata.

Viimastest vägitegudest – pildistasin Liisile riided üles ja näitasin ette (no see oli väike asi, ainult miskipärast lükkasin seda muudkui edasi, nüüd tehtud ja sain koti kapi otsast ära) ning terve kotitäis parandamist vajavaid asju on nüüd ka terved ja omal kohal.

Õmblustöödega alustasin eile lõuna ajal, kui lapsed magasid. Veidi hiljem tuli Annika külla ning kuni tited õues oma kärudes magasid ja juba üles ärganud Plika meiega hängis, lasin lobisemise kõrvale muudkui näppudel käia. Annika aitas kaasa ja nii vähenes kuhi üsna kiirelt – no ühtki suuremat asja polnud ka, kõik väikesed augud, lahti hargnenud õmblused, eest ära tulnud nööbid… Kaks viimast asja tegin ära nüüd, täna hilisõhtul – ja hea küll, üks nööp ootab veel ette õmblemist, mul lihtsalt pole sobivat, pean kuskilt ostma. Kõik ülejäänud on tehtud ja tunne on NII hea. No nii kohutavalt hea!

Hämmastusega avastasin, et põhimõtteliselt polegi enam sellistest suurematest ülesannetest muud jäänud, kui see üks kaosekast magamistoa kapi otsas, kõik muu on tehtud! Okei, põhimõtteliselt jah, nagu enne mainisin, siis suuremat sorti koristus-puhastus tuleks kogu kodule kasuks ja selle käigus kraamin kõik kapid nagunii uuesti üle, sest need on veidi sassi läinud. Aga kuna need on siiski jaanuaris organiseeritud, siis läheb see väga kähku… Ja siis, ja SIIS… Nojah, teiselt poolt tuleb ka kõik ära sättida ja asjad ära anda ja SIIS ongi korras :D

Ma ei jõua ära oodata, millal see päev käes on. Kus ma võin tõesti rahulolevalt mõelda, et mu kodu on nii korras, kui hetkel olla saab. et paremini saab alles siis, kui remonti teeme ja ülejäänud ruumid kasutusele võtame. Oh, see saab olema hea tunne. Tunne, mida pole olnud sellest ajast saati, kui 2008. sügisel Tartusse kolisime.

Ma olen ikka parandamatu ööloom. Nii hea ja rahulik on sättida. Ja homme jälle raske tõusta… Aga no tõesti, ei saanud ju vaimu raisku lasta – selliseid kuldseid hetki tuleb ära kasutada, magada võib hiljem ka.

Mar 282012
 

Ma rõõmustasin täna õige mitu korda söögi teemadel ja leidsin, et võiks äkki üle mõne aja sel teemal pikemalt kirjutada.

Mulle pakub tohutut rahuldust see, kui mul on täpselt paigas, kust mida osta – tean, kus on parim, soodsaim, maitsvaim jne. Ja iga natukese aja tagant tuleb mõni selline asi jälle juurde.

Tänane esimene rõõm oli hommikul, kui mulle toodi ära minu osa ühistellimusest ühest Tallinna hulgilaost, kust saab mahedalt seemneid, pähkleid ja kuivatatud puuvilju. Esimene kord oli mõni kuu tagasi, toona tellisin rosinaid (€4.48/kg), mandleid (€10.12), kuivatatud banaane (€5.51), kõrvitsa- (€7.50) ja päevalilleseemneid (€3.46). Seekord taas rosinaid ja mandleid, lisaks aprikoosid (€9.72), sarapuupähklid (€9.59) ja maapähklid (kooritud, €3.92). Seemned lähevad leiva sisse, pähkleid-mandleid krõbistame meie Abikaasaga, rosinaid söövad kõik, muud kuivatatud puuviljad jätavad mind üsna külmaks, aga teistele meeldivad küll.

Mm, mul pole tegelikult õrna aimugi, kui palju selline kraam poes maksab – olgu siis mahe või tavaline. Nii et ma ei oska selles mõttes hindu võrrelda, aga no need, kes teavad, saavad siis võrrelda.

Järgmine rõõm oli käik turule. Kui esiti ei osanud sealt midagi osta, siis nüüd on välja kujunenud paar oma kindlat kohta. Esiteks ostame Saaremaa letist lahtist võid ja juustu – või kilohind on tavaliselt €6, praegu juba pikemat aega soodukas €5.25. Juustust on kõige soodsamad ääred – no ausõna, MINUL pole vahet, kas ma söön juustu ÄÄRI või keskpaika, maitse on üks :D Kilo on €5.10, sama kilohinnaga on aeg-ajalt müügil ka Hollandi leibjuust, mis on siis esimene eelistus.

Saaremaa pole küll mahe, aga parem kui teised tavalised. Esiteks on Saaremaa lehmadel kõige mitmekesisem ninaesine (oh, need saaremaised niiiiidud), vähemalt see toodi mulle kunagi põhjuseks, miks Saaremaa võid teistele eelistada. Teiseks ja olulisemaks põhjuseks on see, et Saaremaa juust ei sisalda ainsana üht kahjulikku E-ainet, mille numbrit ega nime ma isegi hetkel ei mäleta. Ja tegelikult ma vist lugesin hiljuti mingit uudist, et E-piim äkki oli ka oma toodete koostist muutnud… Et äkki on nüüd juba mõni muu normaalne juust veel? No igatahes, juustu kulub meil palju, peamiselt juustu-küüslaugu võileivakatte jaoks, aga ka igasugu toitudesse. Ja võid peab alati  piisava varuga kapis olema – kunagi ei tea, millal küpsetamise tuju tuleb. Selveris tuli Saaremaa 175 g võipaki puhul kilohinnaks üle €7 ja kui märkasid juustu lahtisest letist võtta, oli kilo ca €6.50, kõik pakitud variandid aga vist suisa €8 ringis.

Teine regulaarne ostukoht turul on Raismikuoja mahetalu lett. Sealt tulevad meie pere pudruhelbed – rukki (60 senti/kg) ja odra (65 senti). Varasemalt katsetasin igasugu Pihlaka ringi helbeid (spelta, rukki, kaera), aga esiteks on need kallimad (€1-2.15), teiseks ma nisu väga pudrumaterjaliks ei taha, nende rukkihelbed ei läinud miskipärast lastele peale, kaerahelbed ka mitte, kuna seal sees oli kesti. Nii olin ma vahepeal täitsa hädas, sest ka teiste seni proovitud mahetootjate helvestega oli kestaprobleem, ostsin siis mõnda aega hoopis Myllärini helbeid, mis olid aga kallid (ligi €4/kg – issand, mida ma üldse mõtlesin, et nii palju maksin??). Igatahes Raismikuoja helvestest söövad lapsed putru hea meelega, nii et puhas rõõm – mahe, soodne ja maitsev.

Kui alguses ostsin leivajahu tükk aega Pihlaka ringilt 90 senti/kg (no hea mugav ju, kui koju kätte tuuakse), siis pärast Raismikuoja leti avastamist enam mitte – seal on kilo kõigest 65 senti. Sellega on ainult üks aga – tegu on ilmselt lihtjahu, mitte täisterajahuga, seega ei sisalda nii palju kasulikku kraami, kui ideaalis võiks. Nii et jahu puhul olen tegelikult endiselt otsingutel – viimati tegime näiteks ühistellimuse ühest Viljandimaa mahetalust, kus täistera rukkijahu maksis 80 senti/kg. Ostsin kohe kümme kilo ja tundub igati hea. Kuniks ma kuskilt soodsamat varianti ei leia, saab vist edaspidigi sealt tellitud, kui aga kahe tellimuse vahepeal otsa saama peaks, siis ostan ikka Raismikuoja letist.

Peale pudruhelveste ja jahu olen neilt ostnud veel linaseemneid leiva sisse (€3.20/kg) ja nisuterasid idandamiseks (€1/kg).

Raismikuoja leti kõrvalletist oleme viimasel ajal sattunud ostma kodumaist õuna, mugulsibulat ja rohelist sibulat. Tundub igatahes puhas kraam.

Kolmas rõõm oli õhtul, kui proovisin üht uut sorti mahedaid makarone, mida Kristina soovitusel ostsin ning leidsin endale uue lemmiku pastatoodete maailmas.

Makaronidest kasutasin siiani paralleelselt Tootsipeenra omi, Rimis müüdavat ICA sarja ja Rimi enda mahemakarone. Ma olen küll üldiselt see loll, kes igal võimalusel kodumaist kraami ostab, olgu see siis pealegi kallis, aga Tootsipeenra on ikka kohutavalt kallis ja maitseelamus pole ka selle raha eest NII eriline, kui võiks. Meie pere lemmik on küüslaugupasta, aga näiteks täisterapasta eriti ei meeldinud. No ja andke andeks, €3.07/400 g eest on ikka liigne luksus, meie sissetuleku juures vähemalt. Vahepeal ostsime kogu aeg Rimi makarone (€1.25/500 g), neil on penned, mis on mu lemmikud. Siis ma vahepeal vaatasin, et need pole durumjahust ja kandsin seega maha, nüüd vaatasin uuesti, et on ikka – ma ei usu, et koostist vahepeal muudetud on, pigem ma lihtsalt ei pannud tähele, et kirjas oli kõvanisujahu. Viimasel ajal oleme Tootsipeenra kõrval ostnud ICA sarja omi, mis on kõige soodsamad – 95 senti/500 g – ning lisaks ütleb silt uhkelt täistera durumjahu, nii et oleks nagu tervislik ka. AGA. Rootsi keeles on pakil kirjas mjöl av durumvete, millest kuidagi täistera välja ei loe. Ja paraku on need makaronid oma värvuselt nii heledad, et pigem kahtlustan küll tavalist durumit. Olen isegi mõelnud õekesel Rootsis uurida lasta, kuidas selle jahuga siis lood on, aga pole seni viitsinud.

Nonii, igatahes ostsin suurest Maximast Kristina kiidetud makarone, mil hinnaks €1.55/500 g. Nende puhul pole vist kahtlust, et tegu on tõepoolest täistera durumjahuga, kuna juba välimuselt on tumedamad, eestikeelne silt ütleb sõelumata kõvanisujahu (tõeliselt peen väljend või mis) ning itaaliakeelne pasta integrale. Täna sai siis esimest korda proovitud ning maitsevad suurepäraselt – nagu tavalised :P No ühesõnaga, ma ei ole täistera nisujahu maitsega kunagi sõber olnud – kookideski ei meeldi, kasutan selle asemel jämedalt jahvatatud speltajahu. Aga nondel täistera durumjahust makaronidel toda täisterajahu maitset ei ole, nii et juhhei. Tervislik, maitsev ja mitte küll kõige soodsam, aga Tootsipeenrast siiski üle poole odavam – edaspidi ostame ilmselt ainult neid. Ja minu rõõmuks on penned ka, need said küll täna ära tehtud, nii et fotole said spiraalid.

Nojaa, ja muidugi minu iganädalane/igakuine rõõm maheringide näol. Pole midagi paremat sellest, kui sulle kaks korda nädalas ülimaitsev mahe piim (70 senti/l) akna taha tuuakse, ausõna. Praegu on küll piimaga kitsas käes, nii et isegi minu tellimust tõmmati ajutiselt väiksemaks, aga eks ma siis joodan mehele-lastele rohkem keefirit või petti, neile see maitseb nagunii, lihtsalt keegi akna taha ei too, mahe ei ole ja poest ju tuua ei viitsi :P

Nele käest saan peale piima veel mune (suured €1.50, väiksed €1.20) ja jogurtit (€2/kg) noil puhkudel, kui mul jälle tuksi läheb ning uut starterit vaja on. Nüüd saaks vist jälle võid ka, vahepeal ei olnud üldse, aga toorvõi säilib üsna vähe, nii et sellega on alati oht, et läheb enne halvaks, kui küpsetamise vaim peale tuleb, aga mujal ma seda praktiliselt ei kasuta. Ja no hind muidugi ka, €10/kg. Tegelikult – kui mul just mingit erilist küpsetamise õhinat peal pole, nii et iga päev uus kook valmib, siis korra nädalas ju võiks vabalt, aga koogid on mul rohkem emotsiooni ajel tehtud, kes see jõuab neli päeva ette planeerida, et võid tellida… Selles mõttes on Saaremaa variant lollikindlam – võib varuks osta, et alati olemas oleks, säilib kauem.

Nojaa, ja Nele piima pealt saadud koor läheb kohvi peale ning hapukoore valmistamiseks, nii et päris palju olulisi asju saab nii kaetud. Ja ma tean, et ta katsetab juustu tegemist, ootan põnevusega.

Ja oleks äärepeal unustanud, Nelelt skoorib ju aeg-ajalt liha ka. Ühe kuke näiteks saime ükskord (millega Abikaasa küll ka teisel katsel sõbraks ei saanud, valmistamise mõttes – ähvardas, et kui veel ostan, küpsetan ise :P Maitsev oli muidu küll) ja viimati veiseliha – 5 kg hakkliha (€5.50/kg) sai 200 g karpides sügavkülma ja paar praetükki ka (ei mäletagi, mis tükid need täpselt olid, Abikaasa vanaema soovitusel võtsime, €7-8/kg igatahes).

Pihlaka ring käib umbes kaks korda kuus, ma olen sealt õige paljusid asju katsetanud. Hinnad on neil minu meelest üsna soodsad. Kuna meil on aga vaja kokku hoida, kust iganes võimalik, siis mõningad asjad tulevad nüüd ikkagi mujalt. Ülal mainitud pudruhelbed ja rukkijahu näiteks… Sibulaid (€2.50/kg) tellisin tükk aega neilt, sest nii kohutavalt palju ei kulunud ja võrdlusmomenti muu mahedaga polnud (poes käia ma ju ometi ei viitsi :D). Mõni aeg tagasi tellisime kambaga mitut-setut sorti kraami ühest Valgamaa mahetalust ja seal oli sibulakilo poole odavam, sai 5 kg varutud ja tagantjärele tarkusena oleks võinud rohkem võtta. Mingi hetk telliti kambaga veel ühest mahetalust sibulaid, aga toona paistis varusid piisavalt, nii et ma ei ühinenud selle tellimusega, siis avastas Abikaasa aga uue lemmiku sibulapiruka, nii et varud kahanesid õige kiirelt :D Viimased kaks kilo oleme siis turult ostnud, mis pole mahe, aga olgu peale… Tahaks sealt Valgamaalt uuesti tellida, aga sellega on jeblamist, tuleks leida keegi, kes on nõus Tartust ära tooma või siis tellimusele 5% transpordikulu lisaks maksma.

Okei, tulles tagasi Pihlaka ringi juurde, siis sealt tulevad meie kartulid (60 senti/kg), porgandid (€1.10/kg), valge jahu (väiksemas koguses kookide sisse parema kerkimise tarbeks, €1.10/kg), spelta sepikujahu (jämeda jahvatusega, meie pere põhiline koogimaterjal, imeliselt odav €1.10/kg), peeti-kaalikat-naerist-küüslauku olen vahel tellinud (ei viitsi hindu otsida), terad idandamiseks on peale spelta kõik 80 senti/kg.

Kartuleid sai nüüd ühest viimatisest mahetalust 30 kg kottides suisa 25 senti/kg, nii et ilmselt oleks arukas ka neid hulgim ja soodsamalt varuda. Aga no mulle kartul väga ei maitse, nii et meeletult tihti me seda ei söö (samas ikka mitu korda nädalas tuleb ära) ja see 60 senti ei tundu(nud) ka üldse kallis :D Need on need eurod, ma ütlen. No igatahes, kevadel on kõigi üle talve säilinud juurikate toiteväärtus eriti madal, nii et piiran kartulitarbimist hetkel eriti, suvel saab nagunii jälle natuke endale maha pandud või värsket kartulit turult toodud, eks siis järgmise talve varude puhul mõtleb pikemalt.

Aga Pihlaka ring mulle ikkagi hullult meeldib, see onu on nii lahe, temaga võib alati pikalt juttu ajada, no ja üldse, ma lihtsalt armastan kõiki neid inimesi, kes mulle mõistliku hinnaga mahekraami koju kätte toovad. Ma olen mugav ja mulle meeldib osta läbi võimalikult väheste vahendajate.

Ma olen siin maininud päris mitmeid grupitellimusi – meil on ju nüüd juba mõnda aega FB-s kinnine grupp, kus pärnakad oma mahejuttu ajada saavad. See on absoluutselt super, sest kui foorumeid unustan ma lugeda, siis FB-s olen pidevalt, nii lihtne on kogemusi vahetada, suurema kambaga kuskilt tellida ja nii edasi. Mahe elu on kohe mõnusam!

Mis ma siis veel toidust räägin…

Suhkrut ostan viimasel ajal kogu aeg Dansukkeri fairtrade demerarat, mille kilohind on suures Maximas €2.68. Mahedas Margis on nüüd lahtine suhkur ka, kilohinnaks €4.90 (varasemad pakitud suhkrud olid neil poole kallimad), aga ma küpsetan ikkagi nii palju, et… Ei tõuse mu käsi hetkel seda poole kõrgemat hinda maksma. Samas valget suhkrut ma enam ka osta ei suudaks, olgu eelarve siis kuitahes nigel. Kui üldse mahedat tahta (sest ideaalis ju tahaks), siis peaks ikka teistest linnadest vedama, Tallinnas või Viljandis olla ka hea kilohinnaga olnud, täpsemalt küll ei tea, peab uurima.

Soola ostsin viimati Mahedast Margist – himaalaja sool, peaks olema üks parimaid, kilo oli €4.65. Tuleb meelde, et juhtusin nägema Abikaasa vanaema juures himaalaja soola pakki, millel oli hinnaks €3.90 ja ta ütles, et ostis selle Riiamariist.. Mul ei tule kunagi meelde, et seal ju ka sellist kraami on, sealt käin ma seepi ja kosmeetikat ostmas :P No erilist vahet pole, soola ma just igakuiselt ei osta, see 75 senti siia-sinna ei loe suurt miskit.

Maitseaineid pole viimasel ajal eriti ostnud, must pipar ja kaneel Mahedast Margist… Port Artur 2-s on üks pisike pood Don Joli, kuhu ma ise jõudnud pole, aga pidavat olema hea maitseainevalik ja palju mahedat ka.

Idandamiseks ostsin viimati mungube lahtiselt Tallinnast suurest Mahemarketist, kilo hind oli umbes €6.50. Ei tea, kas kuskilt saaks odavamalt… Need on röögatult kallid võrreldes kõigi nö kohalike teradega, aga need idanevad nii kiiresti ja mõnusalt, samas kui nisu ja muuga pole mul siiani õnneks läinud – unustan loputada ja jube kergelt lähevad hallitama. No enda laiskus, ma kavatsen nüüd ikka korralikult ette võtta.

Leiba küpsetan nüüd ise, korraga kaks, üks päts kaalub ca 700 g, arvutasin miski hetk välja, et peaaegu 1,5 kg leiba läheb mul maksma… €1.21 vms. Tegelikult seemned tulid hiljem lisaks ja kui nüüd veidi kallim täisterajahu ka, siis pakun, et äkki kaks leiba kokku €1.50 või isegi rohkem. Noh, Vändra Leiva pool pätsi täisteraleiba maksab poes peaaegu €2, nii et kasud sees :P Maitsest rääkimata, minu leib on palju parem kui ükskõik milline poeleib.

Ja ma paratamatult olen skeptiline igasuguse mahetoodangu suhtes, mis sisaldab soola ja suhkrut. Lihtsalt sellepärast, et kõige odavam “mahe”suhkur on ju Dansukkeri valge rafineeritud, mis on hoolimata mahedast sildist täielik jama. No ja sool ei saa üldse mahe olla, seega kui mahetootel pole just täpselt kirjas, mis soola see sisaldab (Nele kasutab näiteks meresoola ja muugi mahekraami koostisest olen seda vist leidnud), siis kahtlustan ikka tugevalt, et see ikka kõige tavalisem valge sool on. Nii et mulle meeldib kõike ise teha, siis olen vähemalt täitsa kindel, mis seal sees on.

Saia ei osta me praktiliselt kunagi, no äkki kord kolme kuu jooksul toome lahtise Lahe saia koju.

Kui rääkida asjust, millest kõige teravamat puudust  tunnen, siis otse loomulikult värske kraam ja lihakraam. Suvel on värske kraamiga lihtsam ja talveks tuleb lihtsalt roppu moodi varuda. No aga viinamarjad ja virsikud-nektariinid, meie SUUUUURED lemmikud, mis on ühed kõige saastunumad üldse, ütlevad igasugu targad nimekirjad ja pingeread, neid Pärnust üldse mahedalt ei saagi ja ma pole ka sugugi kindel, kas me jõuaks neid osta. Mahebanaane ja -kiivisid ostame, kui Maximasse satume, aga pool ajast on need ikka tavaliselt ja kõik muu ka :(

Lihaga on nii ja naa. Nüüd on mõneks ajaks veiselihaga rahu majas ja mahedat siga pidi ka mu meelest miski hetk kevadel saama, siis on kavas jälle hunnik sügavkülma varuks osta. Kõige nukram lugu on aga suurima lemmiku kanalihaga – ei pea olema mahe, tahaks lihtsalt õnnelikku talukana, aga ei tea küll, et Pärnus kuskilt saaks. Suitsusingid on teised suured lemmikud, mida puhtalt jällegi kuskilt leida ei oska, vahel Gildi taluturult oleme ostnud. Selles mõttes on Tallinnas ikka kergem, olen vähemalt lugenud, et Sadama turult saavat õnnelikke kanu ja kas mitte Kristiines keskuseski pole mingi väike lett, kus müüakse ehtsat suitsusinki…

Ah, see liha teema on üldse äärmiselt problemaatiline. Ma olen nii suur loomasõber, et kui ma ise peaks oma liha tapma, siis oleks taimetoitlane :P Samas ma naudin liha täiega ja ei kujuta sellest loobumist ettegi. Aga ikkagi tundub kuidagi silmakirjalik see, et ma tahan süüa liha, mille päritolule ma eelistan mitte mõelda. Mis me siin loomade tapmisest räägime, mul hakkas isegi täna jube kurb, kui Nelega rääkisin. Vaene väike vasikas, kellel peaks piimale eelisõigus olema…

Põhimõtteliselt on meil kavatsus sebida kuidagi võimalus ise suitsusinki teha – Abikaasa õde ükskord tegi mingi tuttava juures. Tema ostis oma liha küll kuskilt hulgilaost, me tahaks ikka mahedat. Kui see kevadine siga nüüd üks hetk peaks saadaval olema, siis tuleb sel teemal uuesti tõsiselt mõelda. Jajaa, ma tean, et suitsetatud kraam pole ka üldse mitte kasulik, aga no mida sa hing teed, NII HEA ON. Hoopis teine tera, kui see jama, mida poes müüakse. Me praegu katsume osta väiksematest poodidest ja küsida puhtamat kraami, aga ma pole kunagi kindel, kas see ka tõesti puhas on või müüja lihtsalt ütleb, mida me kuulda tahame…

Oh, hea küll, niigi liiga pikk jutt sai, olen seda ligi kaks tundi kirjutanud ja uni on peal. Kindlasti jäid mingid olulised asjad mainimata, aga kui kedagi miski huvitab, saab alati küsida.

Igatahes mulle hullult meeldib see, et ma olen nii paljude asjade puhul oma lemmikud leidnud, et nende varumine on taskukohane ega ei nõua suuremat ajakulu. Mulle meeldivad maheringid, mis kraami koju kätte toovad, meeldib tellida koos teistega otse tootjatelt, et saada võimalikult soodsalt, meeldib osta turult, meeldib sooduspakkumiste ajal varuda (näiteks ICA sarja sain ükskord -25% või mis ta oligi, kohe pikalt mureta nüüd)… Mulle meeldib süüa puhast ja kvaliteetset toitu :)

Mar 272012
 

Küsimus kõigile staažikatele lastega lendajatele: kui laps saab kaks aastat täis, kas see tähendab automaatselt, et käru lennule kaasa võtmise korral peab selle eest lisatasu maksma või saab mõne lennufirma puhul ehk ikka tasuta?

Ma ise pakuks, et tavaliste lennufirmadega ehk isegi saaks tasuta, aga odavatega vast mitte? Vähemalt esmapilgul tundus, et tasuta käru käib infant equipmenti alla ja nood peavad teatavasti alla kahe aasta olema…

Hetkel uuris seda mu sõbranna, aga hakkas ennast ka huvitama. Ja rohkem kodulehtedel tuulata ei viitsi, mõtlesin, et keegi äkki teab omast kogemusest.

Mar 272012
 

Hommiku algus ei olnud just kõige kergem, Poisil on viimased päevad millegipärast ekstra nutused olnud (viimased hambad äkki, käsi on igatahes kogu aeg suus) ning täna oli äratus hoolimata kella keeramisest juba viie paiku. Kohati suutis ta rahulik olla, päris palju aga ka karjus, sedaviisi kuni Abikaasa tööle minekuni välja.

Aga köök oli korras ja lapsed sõid ilusti putru ning läksid siis oma tuppa mängima. Mina sain olemasolevast korrast innustust ning käisin tükk aega mööda elamist ringi, et veel igasugu pisiasjad korda saada, nüüd on mõnus.

Juba kell üheksa istusin hommikusöögiga arvuti taha ning kõigest pool tundi hiljem on kõht täis, meel hea ja arvutivajadus rahuldatud. Lapsed on kõik see aeg väga kenasti omaette mänginud, nii et minu “oma aeg” läks täiega asja ette.

Nüüd on veidi üle tunni aega, enne kui ema tuleb lapsi hoidma ja mina jälle õppesõitu lähen, võtan õige selle õmblustööde koti ette. Usinushoogu tuleb täiega ära kasutada, kuni aga jätkub.

Kevad teeb nii elusaks. Hea!

Mar 272012
 

Kui Abikaasa veidi peale kümmet magama läks, tassisin mina elutuppa tolle suure riidekoti, mis sortimist vajas, ning kõik juba varem täika jaoks kõrvale pandud kraami. Suur kott sai sorditud ja kõik täika kraam hinnasildistatud. Või noh, sildid said üsna väikesele osale kaubast, enamik on lasteriided, mis lähevad hinna järgi kastidesse.

Nüüd ootab pildistamist kotitäis riideid, mida enne täikale viimist Liisile pakkuda tahan ning teine kotitäis riideid, mis ootavad väikest õmblustööd.

Oh, ja lõpuks ometi pakkisin ära raamatud, mille juba laupäeval pakiautomaati poetada lubasin – leidsin kleeplindi alles ööl vastu pühapäeva asju sortides üles ja siis lihtsalt unustasin… No homme ehk saab lõpuks posti ka :P

Loodetavasti läheb täika edukalt, nii et tagasi koju sama palju kraami tassima ei pea.

Kui nüüd veel selle viimase kaosekastiga ühele poole saaks, mis magamistoa kapi otsas ootab, siis on kõige hullem põhimõtteliselt tehtud. Koristamist ja sättimist vajavad veel muidugi paljud kohad, aga siiski-siiski, ARENG on tuntav.

Nüüd on küll viimane aeg magama minna. Ega see öösel koristamine normaalne pole, aga mis teha – kõige rahulikum aeg :D Hea, kui vaim peale tuleb, tavaliselt olen õhtuti sooda.

Oh, ja ühe asja oleks peaaegu unustanud – see on ka minu jaoks suur töövõit, et köök on täiesti korras. Viimasel ajal olen pärast õhtusööki tavaliselt omadega nii läbi (või lihtsalt liiga laisk :P), et ei viitsi enam koristada ega nõusid pesta, samas on hommikut ilgelt nõme sassis köögis nõudepesuga alustada. Homne hommik tuleb mõnus :)

Mar 252012
 

Nädala sees oli mul hirmus koristamise tuju, seega sai nädalavahetuseks suurpuhastus organiseeritud. Täna hommikul oli tuju aga täpselt selline, et MITTE MIDAGI teha ei viitsi – logeleks päeva maha, kui vaid saaks. Üldiselt olekski suurpuhastuse plaanid sinnapaika jätnud, aga Plikale oli juba mitu päeva lubatud, et ta saab vanaemale külla minna ja kui me oleks oma lubadust murdnud, siis oleks olnud suur tragöödia – kui me oleks tahtnud lihtsalt logeleda, siis poleks ema olnud nõus lapsi enda juurde võtma, sest tal oli tegelikult omalgi tegemist küllaga.

Ühesõnaga saatsime lapsed ära ja saime tegelikult üsna palju tehtud. Too hetk olin mina küll äärmiselt rahulolematu, et ainult lastetoaga valmis saime – lootsin, et jõuame rohkemat. Peamiselt lootsin, et mul on aega sorteerida ära mõni kaosekast – olin neid lastetuppa iga kapi ääre peale poetanud, nüüd tõstsin need kõik jälle elutuppa tagasi ja sealt omakorda tagasi magamistoa kapi otsa :D

Abikaasa pidi õhtul tööl olema, nii et ma olin täitsa omaette. Mängisin veidi palle ja üritasin modelle vaadata, aga üldse ei viitsinud. Mõtlesin, et üritan natuke seda ühte suurt kasti sorteerida, mis elutoa kapi otsa jäi (magamistuppa mahtus ainult kaks, need olid tavalised koledad pappkastid, aga elutuppa jäi ilus ja värviline suur karp, mille hiljuti ostsin). Niisiis hakkasin otsast pihta, vaim oli täiega peal ja enne kui ma arugi sain, oli kaks suurt kasti täitsa ära paigutatud – ühe kasti jagu elamisse laiali oma kohtadele, teine pool organiseeritult sellesse ilusasse karpi, mis taoliseks otstarbeks ju muretsetud saigi, meil on siin kohati asjade paigutamiseks sobivaid kohti vähevõitu.

Nüüd on magamistoa kapi otsas veel üks pappkast ja magamistoa põrandal SUUR kilekott riietega, mis vajavad kas parandamist või otsustamist, mis läheb täikale ja mis niisama ära andmiseks. Selle kilekoti pean hiljemalt järgmiseks laupäevaks läbi vaatama no ja see ÜKS kast… See pole ju mitte midagi!

Need kaosehunnikud on alati olnud suurim häiriv asi meie elamises ja ma küll kogu aeg likvideerin midagi, aga ikka tekib sama hooga asemele. Nooo…. Ehk ikka saan seekord täitsa ära organiseeritud :P Ma tean, ma olen seda varemgi rääkinud, aga hetkel tundub küll, et sain suurema tööga hakkama kui kunagi varem.

Teisel pool on muidugi ka segadus, sinna muudkui kuhjub asju, mis on mõeldud ära andmiseks. Aga noh, eks need saa miski hetk ühekorraga üle vaadatud, sorteeritud ja antud. Ilmselt millalgi, kui siin pool on kõik kaosekolded ära kaotatud ja ilm soojem, nii et kütmata ruumi koristades külm ei hakka.

Ühesõnaga kõige olulisem on ikka see, et VAIM oleks peal… Siis läheb kõik nii kiirelt.

Mar 252012
 

Tüüpiline – kui emotsioone kohe kirja ei saa, siis tulevad uued nii kiirelt peale, et vanemad sündmused lihtsalt ununevad. Pärast reise on alati väsimus ja nii see läheb.

Ega ma ei oska miskit pikalt kirjutadagi – nagu tavaliselt, oli nädalavahetus täis äärmiselt mõnusaid kohtumisi ja toredaid hetki. Kõigepealt hängisime veidike Daki pool ja imetlesime tema uut Nõmme kodu, siis käisime külas Kratil ja imetlesime tema kodu, öösel olime õe juures, no tema kodu me oleme juba nii palju imetlenud, et nüüdseks juba harjunud :D Ja pühapäeval käisime Kertu juures, kus kohe kahtlemata nende uut kodu imetlesime.

Ega keegi pole märganud, et ma olen kodupede? :P Mulle lihtsalt nii kohutavalt meeldib näha, kuidas inimesed elavad. Endale võime küll teatud stiilis kodu tahta, aga ka teistsuguste kodude juures on alati nii palju asju, mida imetleda. No näiteks meie lemmikud on nummid viilkatusega puitmajad, mis ei takistanud meil nautimast uusi, “kandilisi” (Krati väljend :D), puhtaid, ruumikaid ja valgusküllaseid kodusid. Igalt poolt saab inspiratsiooni! Ja ehkki näiteks Kertu kodu ehitusele olin kõik see aeg fotosid vaadates kaasa elanud, siis no päriselt oli ikka palju ägedam.

Oleks, oleks, et saaks juba ise ka renoveerida :P Aga ühel heal päeval!