May 112012
 

No vaatame, kui palju mul praegusekski meeles on, raudselt mõned detailid juba ununenud või sassis.

Esiteks peab kahtlemata ära mainima selle, kui võrratu oli tervelt neli päeva järjest segamatult välja magada. Ärkasin küll alati üheksa paiku korra üles, aga see ei takistanud mul tund-kaks veel voodis unelemast. Ühelgi päeval polnud kuskile kiiret, sai rahul hommikust süüa ja asjatada.

Ja nagu lubatud, võtsin Eestist päikese kaasa – Marise sõnul oli ilm need neli päeva parem, kui kogu tema eelneva seal olemise aja jooksul (mida oli küll vaid kuu).

Reedel läksin lõunaks Marise töö juurde, nägin tema kabineti ära, sõime parlamendi sööklas ning jõime pärast seda Mudami taga muruplatsi pääl pudeli šampust ära. Sai kõikse põnevate maailma asjade üle arutatud ja mida edasi, seda lõbusamaks läks. Ühe vahva pildi tegin ka, ma küll tsensuuri mõttes ei hakka siia kirja panema, mis väljendiga Maris seda kuju nimetas :D

Õhtusöögiks sõime tarte fambléed, üht Marise lemmikrooga – pizza sarnast värki, millel tomatipasta asemel miskit laadi koorekaste ja katteks kõige traditsioonilisemalt sibul ja peekon. Mmm, mulle maitses väga.

Ning siis viis Maris mu oma lemmikkohvikusse Café des Artistes, mis oli tõesti väga äge koht. Kui sel õhtul jäin ma üsna kiiresti uniseks, siis laupäeval läks kohe päris lõbusaks. Etteruttavalt võin ära öelda, et fotokat mul seal kaasas polnud, aga Maris kirjutas eelmisel suvel ise ja pani pilte ka. See kõik ei anna muidugi edasi pooltki sellest, kui äge seal tegelikult oli.

Laupäeval oli Euroopa pidu. Linnaväljakul oli lava, kus hommikust õhtuni erinevad kõned ja etteasted ning liikmesriikide telgid, kust sai tasuta nänni. Torti anti kah ja Marise sõnul oli see tunduvalt maitsvam, kui eelmise aasta jõlemagus käkk.

Mis tasuta nänni puutub, siis tavaliselt jätab selline kraam mind pigem külmaks, aga seekord oli see võimalus vägagi teretulnud – olin just mõelnud, mida lastele viia, kuna eelarve oli mul teatavasti olematu. Aga hunnik õhupalle, mõned lipukesed ja helkurid ja kleepsud ja kommid, paradiis. Mitte ainult lastele, mina sain näiteks uue riidekoti ja mälupulga ja rinnamärgi – selle viimase kusjuures Eesti telgist, seal olid head Kalevi kommid ka :P

Muuseas tuli end tutvustama üks kohalik blogilugeja, ehkki krt, tema nimi läks tagasi mõeldes selle müra sees täitsa kaotsi. Jube lahe, kui inimesed mind ära tundes rääkima ka tulevad :D

Pärast ringi tiirutamist, tantsu vaatamist ja tordisöömist suundusime poodidesse, peamiselt siis kingajahile, millest sai toona ka kirjutatud.

Õhtul tegime kodus sibulasuppi ning lõpuks taas Café des Artistes, kus ma vist küll vähemalt viis klaasi veini ära jõin ja no tõesti, väga lõbus oli :D

Pühapäeval läksime niisama linna peale kondama – no me olime ju varemgi igale poole jala läinud ja ma olin juba täitsa palju Luxi näinud, aga seekord siis veel põhjalikumalt, nüüd tegin fotosid ka. Lux on igavesti lahe ja mitmetasandiline, osa linnast on kõrgel ja osa madalal, vanalinn oli äge, rohelust palju, mõnus oli üles-alla ronida ja avastada.

Üks vahva mänguväljak oli, kus hiiglama kõrgelt sai liugu lasta, see hõbedane toru, pilt küll nii kaugelt tehtud, et pole vist aru saada, kui suure värgiga tegu, mina küll kardaks sealt lasta, aga lapsed on üldse julgemad :P

Continue reading »

May 112012
 

Täitsa lõpp, juba on reede käes ja reisimuljed ikka kirja panemata.

Teisipäeval olin reisiväsimusest üsna laip ja kogu järele jäänud energia kulus otse loomulikult lastele. Kolmapäeval elasin tavalisse ellu sisse, üritasin kodu korda saada, mis minu äraoleku tõttu paratamatult tavalisest rohkem sassis oli.

Kolmapäeva õhtul tuli mulle eksprompt külla onutütar Tartust, kes pidi algselt neljapäeval tagasi minema, kuna ilm oli aga nii mõnus ja jutt ei tahtnud kuidagi otsa lõppeda, siis läks ta selle asemel hoopis täna hommikul. No ja kellel siis aega arvutis istuda on, kui külaline majas :D

Arvutis sai tegelikult mõlemal õhtul üsna palju oldud, sest mitu olulist vestlust oli vaja maha pidada. Blogid jõudsin ka jooksvalt läbi lugeda, aga muuks tõesti energiat ei jagunud.

Igatahes luban pühalikult, et hakkan täna laste lõunaune ajal reisijuttu kirjutama, sest muidu läheb kõik mõnus tõesti meelest ära.

May 082012
 

…igas linnas ka.

Ja eriti lõbus on see siis, kui nad mind miskit pidi blogi kaudu teavad.

Reisi viimane etapp on poole peal, tunni ja 20 minuti pärast peaksin Pärnusse jõudma. Ei jõua ära oodata, et saaks lapsi kallistada.

Üldiselt on väsimus. Loodan, et jõuan Luksemburgi memuaarid kiirelt kirja panna, enne kui emotsioonid tuhmuvad. Imeline oli puhata… Kui see puhkus ainult nii palju ei väsitaks :D

May 072012
 

Ma rääkisin kõigile, et igasugune shoppamine Luxis jääb ära, sest rahaline seis ei luba seda. Aga no teate küll, mis juhtub, kui naised välismaal linna peale lasta :D Maris ütles, et tal oleks vaja kingapoodides käia ja mul tuli meelde, et olen juba kaks aastat edutult musti ballerina-tüüpi kingi otsinud, eelmised said aukude tõttu ära visatud. Samuti oleks vaja suveks mõnusaid ja mugavaid plätusid – eelmisel suvel ostsin kaks paari (õnneks polnud kallid), mõlemad osutusid nii ebamugavateks, et käisin ikka edasi nonde vanade plätudega, mis sel suvel juba viis aastat vanaks saavad ja iga hetk laguneda võivad.

No ühesõnaga, ma leidsin, et kingade ost oleks igati õigustatud. Nii me poode ründasimegi.

Marisel oli samuti musti kingi vaja ja lõpuks juhtus nii, et ostsime ühesugused. Minul oli tavaline probleem sellega, et 41 suurust paljudel mudelitel lihtsalt polnud ja olemasolevad olid tihti liiga väikesed või ebamugavad. Marisel on jalanumbri poolest veidi kergem, aga tema ei leidnud ka midagi… Ja lõpuks siis sobisid mõlemale samad kingad. Ideaalis oleks küll nahast tahtnud, aga mis teha – vähemalt sisetald on nahast ja maksid kõigest €18.99 :P

Plätusid leida on mu meelest isegi raskem. Igasuguse jalatsi puhul on äärmiselt tähtis, et see oleks võimalikult mugav – mida jäigemast materjalist, seda halvem on. Aga kinnised kingad püsivad vähemalt üldiselt paremini jalas… Plätud on miskipärast suures osas täiesti kõva ja õhukese tallaga, mis on tohutult ebamugav. Või siis lihtsalt liiga suured, mõeldud kõrgemale jalale, see pole jällegi mugav.

Ma ei taha täitsa musti plätusid, sest ma ei kanna suvel pea üldse musta. Praegused vanad on musta-valge triibulised, see on täiesti okei. Aga täitsa must on… Liiga must :D Ja lumivalge ei meeldi ka üldse, see pole üldse minu maitse, paraku on heledatest ülekaalus just need täiesti valged. Mina tahaks naturaalset või kreemikat ja nagu kiuste on kõik vähegi mugavad või kenad plätud lumivalged, kreemikad seevastu ebamugavad või koledad. Murphy, eks.

Leidsin tegelikult kahe plätud. Ühed olid jalas nii mugavad, et ruigasin mõnust, aga värvivalikus oli otse loomulikult vaid must ja valge, jalas polnud ka kõige kenamad. Kuna välimus loeb, siis jäid ostmata. Teised ei olnud jalas NII mugavad, aga siiski täitsa mugavad ja kenad nägid välja ka. Värv on neil aga tumepruun, mis on minu ideaaliga võrreldes tibake liiga tume. Kui need oleks olnud €20 kandis, siis oleks ära ostnud, paraku maksid €36.95 – ma oleks nõus selle raha maksma küll, aga seda täiesti ideaalse asja eest.

Tegin poes salaja pilti ka, et saaks kodus veel mõelda. Näe, sellised:

Homme on Maris tööl ja mina omapead. Mõtlesin kingapoodides veel ühe tiiru teha ja põhjalikumalt ringi vaadata, äkki jäi midagi kahe silma vahele. Lähen ühte kaubanduskeskusse ka, mis veidi kaugemal asub, seal on ehk valikus midagi uut.

Aga ma ei tea. Kui ma ei leia midagi paremat, äkki peaks ikkagi nood pruunid ära ostma? Sest tegelikult on need ikkagi ilusad ja mugavad ja seda pruuni värvi on ju ainult paar nahariba… Mh, ma ei tea. Plätusid oleks väga vaja, Eestist pole miskit leidnud (see kevad pole muidugi otsinud ka)… No eks ma homme vaatan.

May 042012
 

Läksin magama enne viit, tegin korraks kell seitse silmad lahti ja põõnasin siis kümneni. Need on kohalikud ajad, Eesti aeg on +1 tund. Bioloogiline kell, nagu näha, töötab kenasti, sest kella kaheksa paiku ma ennast tavaliselt voodist välja ajama pean. Aga 11-ni põõnanud pole ma vist küll aastaid – 10 on küll paar korda ära tulnud, kui Abikaasa on magada lasknud.

Lähen teen nüüd ühe võiku ja vaatan paar osa Castle’it – siis on aeg Marisega lõunale minna. Juhhei!

May 042012
 

Mul on puhkus! Ma olen Luksemburgis! Ma saan magada tervelt neli päeva nii kaua, kui ise tahan ja teha täpselt seda, mida ise tahan!

Meil on täna Abikaasaga tähtpäev – viis aastat koos. Ja siin ma siis nüüd olen… Kaugel kodust. No viis aastat on nii pikk aeg, et seda võib viis päeva hiljem tähistada küll :P

Vaatan Castle’i viimased 15 minutit ära ja lähen magama.

May 042012
 

Lend oli sündmustevaene ja jõudis lubatust kiiremini kohale. Kügelesin lennujaamas ja tegin aega parajaks, pool tundi enne bussi väljumisaega läksin peatust otsima ja leidsin selle tänu postide külge kinnitatud siltidele, mis nooltega suunda näitasid – lennujaamast üle tee kuskile majade vahele. Peaaegu nagu too mäng, mida me lapsepõlves mängisime – teate küll, kriidiga asfaldile noolte joonistamine, et teised siis nende järgi otsida saaks.

Maris ütles, et Gare Centrale on viimane peatus, mistõttu mina eeldasin, et lähen maha siis, kui kedagi enam bussi ei jää. Otse loomulikult sõitis see buss kuskile edasi, sain küll õnneks teise sama firma bussiga tagasi, ainult peaaegu pool tundi pidin ootama, et viis minutit sõita saaks. MINUL polnud midagi häda, mina ootasin soojas bussis… Maris, vaeseke, pidi õues külmetama.

Tukkusin lennukis ja enamik bussisõidust ka, nüüd pole üldse und – ma ei ole küll VÄGA ammu kell viis hommikul üleval olnud (siin on küll kell õnneks alles neli :D). Ma huviga vaatan, millal uni tuleb ja kaua ma siis magan. Pool üks pean välja minema, nii et kiiret pole kuskile.

Pallides anti mulle ööpäevaks tasuta see jubin kasutada, mis põrgatamiste suunda näitab – oh kui mõnus on nii tasemeid ära teha, mängin nüüd usinasti, sest kauaks seda ilmselt enam pole :P

EDIT: Krt, kaduski juba ära, ainult ühe mängu sain mängida.

May 032012
 

Lugesin bussis peaaegu läbi esimese kolmest kaasavõetud krimkast. Mõtlesin lennujaama siiski jala minna, kuna 2 aga täpselt siis ette sõitis, kui peatusest möödusin, hüppasin peale. Ostsin isegi mobiiliga pileti, mis maksis €1.39 – kahe peatuse sõitmiseks. Nojah, mis ma oskan öelda, vanas eas korralikuks hakanud :D

Kohver kaalub 9,5 kg, väike õlakott 0,8 kg – vähemalt nii väitis mu kodune kaal. Kuni keegi ei sunni, seni ma õlakotti kohvrisse toppida ei kavatse (mahuks sinna vabalt), seal on mu eluks vajalikud asjad, mida lennukis nagunii enda lähedal hoida tahan. Siiani pole keegi kunagi midagi öelnud, ma ei usu, et tänagi probleeme tuleb. No ja kui tõesti juhtub see 1% tõenäosust, et keegi käsib kotid kokku toppida, neid kaalub ja selle 300 grammi pärast irisema hakkab, siis topin kõik pluusid üksteise otsa selga ja panen mantlitaskud kraami täis :D

Ühest väravast teise jooksutati meid juba ka – esimeses väravas oli mul super hea istekoht, sest ainus pistik oli täpselt leti juures ja vaba koht ka… Nüüdses väravas oli pistik kaugemal, aga noh, vahet pole – kui on tunne, et tuleks sappa seisma minna, siis panen arvuti kinni ja loen seal raamatut. Kuniks aga lastakse netis olla, ilma et aku kannataks, seniks kasutan võimalust. Mängin näiteks palle, pole seda ammu teinud :P

Praegu on siin veel igatahes täiesti rahulik – masse pole. Kuna ma olen üksi ja seega pole mingit vahet, kus ma istun, siis ei juhtuks muidugi miskit, kui ma ka kõige viimasena lennukisse saaks… Peaasi, et mu kohver kuskile mahuks. Soovitavalt mitte teise lennuki otsa :D

Puhkus alaku!

May 022012
 

Otsisin kõrvaklappe, leidsin kaks paari – no sellised tavalised, nööbid. Mõlemaga on nii, et kui heli on põhjas, siis taustamuusika on isegi liiga kõva, aga inimeste rääkimine see-eest jube vaikne. Kus see loogika on? Ma ei saa ju ühel videofailil kahte erinevat heli korrigeerida :(

May 022012
 

Mu lend läheb homme õhtul 21.45. Online check in on tehtud. Alguses mõtlesin minna seitsmese bussiga, mis jõuab kohale kümme minutit enne üheksat, aga ma vist siiski ei hakka riskima ja lähen pigem kuuese bussi peale.

Mõtlesin lennujaama jala minna, aga tõsi ta on, et kaks kilomeetrit ülesmäge ronida ja seda saastunud õhku sisse ahmida pole just erilist mõtet, seega lähen need paar peatust ikka bussiga.

Juurdlen selle üle, kuidas ennast reisil lõbustada. Arvuti aku peab ilmselt 2-3 tundi, ma täpselt ei teagi. Kui saaks seda vahepeal laadida, oleks kõik mured lahendatud, vahiks aga Castle’it (mm, kõrvaklapid pean kuskilt otsima). Tallinna lennujaamas pistiku leidmisega kindlasti probleeme ei teki, aga Frankfurt Hahn tundub olevat sihuke pisike ja äkane, lisaks jõuame sinna nii hilja, et enamik kohtadest on ilmselt kinni, mis vähendab pistiku leidmise tõenäosust veelgi. Lend peaks jõudma 23.10 ja buss Luxi läheb 00.20, seega on jälle tunnike vaja surnuks lüüa. Maris muidugi rääkis, et ükskord, kui ta varakult bussi jõudis, siis bussijuht näitas talle kätte ainsa pistikuga koha bussis, nii et ta sai rahus läpakat kasutada, ma võiks ju sama üritada… See pole aga midagi kindlat.

Muidugi on lootus, et mul tuleb uni, nii et magan kõigist kolmest otsast olulise aja maha, aga tundes ennast ja oma reisiärevust, ei saa selles kindel olla.

Ühesõnaga tunnen puudust e-lugerist :P Ainus ilukirjanduslik teos, mis mul hetkel pooleli on (ja ma ei kavatse mingit tõsisemat lektüüri kaasa võtta, pole tuju – puhkus olgu täielik puhkus), on 800 g kaaluv hardback, mida ma oma 10 kg kaalulimiidiga pagasisse just hea meelega ei pane. Lisaks on mul kodus hunnik läbi lugemata Öölasi – tundub, et nendest paar-kolm tükki kaasa võtangi. Lennukis ilmselt loen ja bussis olen arvutis, sest lennukis on valge, bussis aga pime. No Pärnu-Tallinn bussis võin vast küll ka arvutis olla, lennujaamas ju saan juhtme seina torgata. Samas ma ei tahaks väga viimaste seas lennukisse jõuda, mis tähendab, et osa ajast pean sabas seisma, ehk peaks siis ikka pigem läpaka akut hoidma ja senikaua raamatut lugema, kuniks Luxi bussi jõuan.

Tagasiteel on selles mõttes lihtne, et esimene ots on Lux-Frankfurt buss keset pimedat ööd ja kui mul und pole, siis muudkui kulutan oma akut, hiljem lennukis ja Tallinn-Pärnu bussis on piisavalt valgust, et lugeda.

Hästi olulised mured, eks :D Aga no ma tahan TÄIEGA nautida seda kõike, see on võimalus, mis tekib haruharva. Nii äge, ma pole nii ammu lennanud ega üksi reisinud! Ilmateade muidugi lubab terveks mu reisi ajaks vihma, aga ma lubasin Marisele, et võtan siit päikese kaasa, seon nööriga lennuki taha :P Nii et eks me näe! Mm, mis ma küll selga-jalga panema peaks :P Põnev, põnev!