Jun 302014
 

Avastasin, et selle koha ametlik nimi on hoopis lastemuuseum Miiamilla – igatahes on see üks VÄGA vahva koht. Hinnad on väga mõistlikud (perepilet €6), olemas on armas kohvik, kus keha kinnitada (sinna pääseb ka ilma piletita) ja pärast pileti ostmist saab terve päeva sisse-välja käia, nii et on võimalus vahepeal mänguväljakul lõbutseda ning siis muuseumisse tagasi minna. Vaatamist ja tegutsemist jagub igas vanuses lastele ning see on täpselt selline koht, kuhu läheks tagasi ka teist ja kolmandat korda.

Pilte õieti polegi, aga ehk ongi hea, jääb teile endile rohkem avastamisrõõmu :)

IMG_1001

IMG_1006

IMG_1007

IMG_1009

IMG_1014

IMG_1015

Jun 292014
 

Kurtsin hiljuti, et oleks nutitelefoni juba täitsa vaja, aga ühtki ideaalset pole müügis ja ülejäänute seast ei oska valida. Õeke on mul aga täielik tehnikafriik, kes vahetab telefone umbes sama tihti kui sokke ja vanu eriti maha müüa ei viitsi, vedelevad tal niisama sahtlis. Mu seni kasutuses olnud telefon tuli ka kunagi tema sahtlist :D

Nüüd on mul siis Samsung Galaxy S3. Ma poleks seda elu sees poest ostnud, sest minu meelest näeb see kole ja ümmargune välja :P Aga mulle tundus igati loogiline võtta esimeseks nutikaks pigem õekese vähekasutatud telefon, mille sisu kohta olen vaid kiidusõnu lugenud… Parem variant, kui võtta järelmaksu peale telefon, mis pole nagunii ideaalne. Õeke tahab ka raha saada, aga esiteks vähem ja teiseks ei ole mul nüüd sundust kaheks aastaks mobiilse neti paketti võtta. Ma ei välista, et ma selle mingi hetk võtan, aga esialgu kasutan küll ainult wifit ja vaatan, kuidas mu vajadused on.

Elisa esinduses lõigati mu SIM kaart täitsa ilma rahata väiksemaks ja anti “raam” kaasa, nii et saan oma SIMi vajadusel ka vanade telefonide sees kasutada. Andmesidet ei tulnud küll pähe kohe kinni keerata – selleks ajaks, kui Abikaasa seda tegi, oli veidi üle 1MB täis tiksunud ja noh, mul pole õrna aimugi, kuidas seda nüüd maksustatakse. Ma tean, et taolistel puhkudel oleks võimalik ka suuremate kulude vältimiseks nö tagantjärele netipakett võtta, aga ma eeldan, et see 1MB ikka nii palju maksta ei saa. Pole õrna aimugi ja kuu ehk arveldusperiood saab homme läbi ka… Kuskilt Elisa iseteenindusest ilmselt kaevaks oma paketi tingimused välja, aga vanasse versiooni ei lase enam sisse logida, uus ei lase kasutajanime ja parooliga sisse, mina aga ID kaardiga logida ei viitsi, seega ei käi enam iseteeninduses kah. Peaks äkki homme neile helistama või midagi… Aga no siiski, 1MB, kui kallis see olla saab. Mingil odaval ainult helistamise paketil, mida nad praegu kodulehel pakuvad, oli andmeside hind vist veidi alla €3/MB. No ma eeldan, et mul hullem olla ei saa.

S3 on küll suurem ja ümaram, kui sooviksin ning tumepunane läikiv korpus pole ka üldse minu maitse, aga tellin eBayst mõne nunnu katte ümber ja vähemalt kaamerat sellel telefonil kiidetakse :) Esimesed pildid on tehtud ja tunduvad normaalsed. Külgede suhe on (vist) küll 3:4 ja seda 2:3-ks muuta ei saa – samas, olgem ausad, ma ei tee enam fotosid taskutega albumisse nagunii ja fotoraamatusse sobib mistahes mõõt, nii et vahet pole.

Olen nüüd tasapisi oma uut sõpra tundma õppinud ja endale sobivaks kohandanud. Nii hull polegi, kui kartsin, ehkki alguses oli küll tunne, et mitte millestki aru ei saa ja noh, senimaani on harjumuspäratult palju asju, mida ma lihtsalt ei oska teha, iga pisiasi nõuab googeldamist.

Eesti keele vahetasin üsna alguses inglise keele vastu – sel hetkel, kui hakkasin telefoni eestikeelset juhendit juba esimestel lehekülgedel ingliskeelse abil “tõlkima”, sest eestikeelsed väljendid jooksutasid mul juhtme kokku. Sest no mulle tõesti ei ütle mitte midagi väljend “seadme lähtestamine”, samas kui väljend “reset” on selge kui seebivesi. Eestikeelne tehnikat ja arvutit puudutav jutt on alati nii lohisev ja arusaamatu, minu jaoks polnud Android mingi erand. Juhendi lugemine jäi muidugi üpris kiiresti pooleli, ma lihtsalt ei viitsinud süveneda. Kõige paremini töötab ikka see, et kui ei oska, siis kõigepealt küsin Abikaasalt ja kui tema ei tea, siis googeldan :D

Minus tekitavad ebamugavust igasugused seaded ja asjad, mida ma mingil äpil teha/näha luban. No igasugu GPSi kasutavad värgid ja nii edasi. Ma alguses lubasin telefonil asukohta määrata vms, aga hiljem lülitasin lihtsalt GPSi välja. FB-l õnnestus vist ka asukoha värk välja lülitada, mulle see asi ei meeldi.

Äppidest tõmbasin endale Feedly, FB, FB chati ja Candy Crush saga :P Noh, Gmail ja Chrome olid juba olemas, Google’i telefon ju. Neid nö sisseehitatud Google’i äppe oli oksendamiseni, aga õnneks ma neid ei näe, nii et nad ei häiri. Esilehele jätsin ainult need, mida kasutan, kõik tundub üsna armas.

Üks asi, millest ma eriti sotti ei saa, on märguannete maha keeramine. No ei taha ma, et Dropbox saadaks teate iga kord, kui sinna on midagi laetud – ma tean isegi, et kõik mu fotod ennast sinna backupivad :D Aga kõige esimene kiire googeldamine mind targemaks ei teinud. Siis veel Candy Crush, mis  annab märku, kui elud on täis. No ei taha seda. Pole jõudnud veel googeldada, eeldan, et peaks need kõik ikka kuidagi maha saama, loogiline ju oleks. Ehkki Dropbox olevat vist hirmus pealetükkiv.

FB äpp on talutavam kui iPadil – seal tundus, et pooled asjad feedi ei jõua, selle eest reklaami oli nii palju, et surin. Põhimõtteliselt ma FB-s iPadiga lihtsalt ei käinud. Samas FB chat oli 10-tollise tahvliga hoolimata puuteekraanist üsna talutav, samas kui nutikaga on ikka väga ebamugav. Kaalun tõsiselt chati uninstalli, see ju näitab mind muidu kogu aeg wifis olles online, mis julgustab inimesi rääkima, aga ma tõesti ei viitsi neile telefonist vastata ja iga vestluse peale tulevad ju märguanded ja…

Põhimõtteliselt ma kaalun isegi FB enda maha laskmist, sest arvutist on mul seal siiski mugavam käia ja mulle tegelikult ei meeldi igal hetkel kõige parasjagu toimuva kontrollimine. Mulle istub just see, kui ma vaata päevas korra-kaks feedi läbi – nii ei raiska liiga palju aega, samas olen kõige olulisega ikkagi kursis. Aga noh, esialgu ma vist siiski FB jätan, chati pigem mitte. Ja kui on tunne, et hakkan FB-d liiga tihti kontrollima või et see liiga palju igasugustest asjadest märku annab (haldan tööga seoses üht lehte, kus iga inimese iga liigutus, laik ja kommentaar tuleb mulle märguandena jne) – siis lasen maha. Või keeran alustuseks märguandeid rohkem kinni, see peaks ju võimalik olema, ma kuskil isegi nägin. Arvutis need töölehe laigid mind ei häiri, aga telefon ju teeb iga kord häält… No samas mul mobiilset netti nagunii pole ja wifi võiks aku hoidmise mõttes olla nagunii pigem välja lülitatud, seega ei tohiks need märguanded minuni üldse eriti jõuda :D

Telefoniraamatust pole ma päris hästi sotti saanud. Kopeerisin enne telefonivahetust vanast telefonist kõik kontaktid SIM kaardile ja seal nad nüüd on. FB pakkus võimalust sünkida ainult olemasolevate kontaktide info, aga kui ma selle valisin, siis pani ikka terve kuradi FB sõbralisti mu kontaktide alla ja ühildunud ei olnud midagi, kõik olid SIM kaardil asuvatest kontaktidest eraldi. Nii et võtsin FB kontaktidest lihtsalt maha. Iseenesest mulle meeldiks, kui numbritele tuleks automaatselt FB profiilipildid juurde, aga jah, tahaks ainult neile numbritele, mis mul juba telefoniraamatus on, mitte et terve FB sõbralist sinna lisaks tuleb… Ja ma pole viitsinud uurida, kuidas seda saavutada. Vbla peaks kontaktid SIM kaardilt telefoni kopeerima, sest SIM kaardi kontaktile ei lasknud ta isegi fotot lisada, äkki FB sünkimine töötab ka ainult telefoni mälus olevate kontaktidega. Ühesõnaga eks ma uurin, kui viitsin.

Praegu on kõige põletavam küsimus meelespead. Ma elan nende najal, kõik jääks muidu tegemata. Mul on vaja, et telefon karjuks, kui midagi on vaja teha :D Kirjutasin vanast moblast kõik välja, aga kuidas uude lisada, ei tea. On seal mingi asi olemas või ma peaks äpi tõmbama või… Abikaasa kasutab Google Calendari, ma selle teen kindlasti endale, et me saaks omavahel näha, kes millal mida kus teeb… Aga kas ma peakski seda kasutama kõige jaoks või veel midagi muud ka… No mu vanal Nokial oli ainult üks lihtne võimalus ja seda ma kogu aeg kasutasin, nüüd on sada erinevat äppi ja… Palju küsimusi, vähe vastuseid. Homme õhtul peaks telefon mulle näiteks meelde tuletama, et ma vee ja elektri näidud ära saadaks, nii et ma peaks selle asja siiski kiiremas korras tööle saama :P

Rohkem vist ei oska praegu midagi öelda, niigi kirjutasin jälle romaani kokku. Eks ma näpin ja kasutan ja vaatan. Aga jah, üldiselt ei ole nii hull, kui kartsin. Tahaks nüüd lihtsalt asja nii palju tööle saada, et oskaks kõike vajalikku kasutada ja ei raiskaks sellele nutindusele enam nii palju aega. Alguse asi…

Jun 292014
 

Seekordsed kolm puhkepäeva möödusid nii, et koristada ei jõudnud üldse. Tagajärg? Kodus on hirmus segadus :D

Kuna nädala alguses olid jaanid ja tellimuste kokku panemine jäi tavalisest hilisemaks, jõudis kaup meile alles reedel – sestap jätsin neljapäeva vabaks ja olin selle asemel reedel tööl. Neljapäeval oli aga ka selline tobe ootel olek, kuna mõtlesin, et pean võib-olla siiski töölt läbi käima. Lõpuks ikka ei käinud, ajasin paar asja kodust korda. Aga mitte midagi asjalikku kodus teha ei jõudnudki, päev lihtsalt kulus käest.

Reedel olin 12h tööl ja ei jõudnud ikka kõigega valmis. Tavaliselt oleks sellisel puhul laupäeval kohale läinud ja enda alustatud muudatused ise ära lõpetanud, aga seekord polnud võimalust ja saadi ka ilma minuta hakkama. No mul on suurepärane meeskond – peabki olema, ise valisin :P

Eile käisime ema, Abikaasa ja lastega Tallinnas. Õeke tuli oma perega kruiisile, saime nendega kokku. Kokkusaamise kohti arutades tuli meelde kaks aastat tagasi külastatud Emily mängutuba, kus on nüüd kahjuks vaid lastehoid ja sünnipäevateenus, niisama broneerida saab samuti ainult sünnipäevahinna eest, mis jäi meile kalliks. Õnneks tuli emale meelde palju kiidetud Miia-Milla-Manda muuseum, nii et veetsime Kadriorus imemõnusa päeva ning seda kõike väga mõistliku raha eest. See muuseum väärib eraldi pikemat postitust, mida ma hetkel kirjutada ei jõua. Lapsed väsisid päevast igatahes niivõrd, et kella kuue paiku tagasi sõitma hakates kustusid mõlemad autos hetkega ja magasid terve tee Pärnuni välja.

Täna käisime ema ja lastega lõpuks hansapäevadel. Saime kätte Dukiboo rahvusmustriga riided (oleks nüüd ainult ilma, et saaks neid ka kanda!) ja vaatasime niisama ringi. Vanaema hellitas oma lapselapsi, ostis neile head ja paremat ning lasi batuudil hüpata. Pärast läksime veel ema juurde sööma, nii et koju jõudsime alles õhtul. Siis kah nii väsinud, et mitte midagi asjalikku teha ei jõudnud.

Nii nüüd ongi, et köök on sassis, lastetuba veel enam, vannituba ja elutuba tahaks ka kõpitsemist, igal pool on mustade riiete hunnikud ja… Minul on peal totaalne “eiviitsi”. Ega’s muud, kui lihtsalt loodan, et mul on pärast tööpäevade lõppu energiat ka kodus sättida. Küllap on, sest reedeni ma ilmselt selles segaduses vastu ei pea :P

Jun 272014
 

Loosivõit läks asja ette, Glacier kirjutas mulle täna oma värsketest kogemustest:

Sain eile Su saadetud paki kätte – just enne seda, kui kodus iganädalast suurkoristust tegema hakkasin. See klaasilapp on fantastiline! Mu klaasuksega ahi pole kunagi nii kirkalt säranud, telekaaluse klaasist plaat samuti mitte. Kui lihtne kasutada – mul polnud isegi spreipudelit käepärast, raputasin natukene vett käe küljest ja kõik toimis! Heh, isegi õhupuhasti klaasist serv, mis muidu on täielik pain in the a** – isegi see läks puhtaks! Üldpuhastuslapp töötas ka väga kenasti, paremini kui enamus mikrofiibreid, mis mul kodus on – ei läinud nii kiiresti mustaks ja puhastas paremini.

Suurepärane oli see, et kataloog oli kaasas – ma plaanin endale tellida kindlasti tolmukinda ning tõsiselt kaalun ka mopikomplekti, kuna mu vana hakkab otsi andma. Tõsi, mopikomplekt on piisavalt kallis, et ma veel mõtlen seda.

Igal juhul suur-suur aitäh selle loosimise eest – vähemalt klaasipuhastuslapp sai endale ühe andunud fänni kindlasti juurde!

Jun 242014
 

Kuna ma olen teatavasti suures koristustuhinas, siis arusaadavalt ei leia ka siit blogist muud, kui paljude jaoks igavat koristusjuttu :P

Koristamise rindel oli puhkus äärmiselt edukas – koristasin viiest päevast kokku umbes 3,5. Laupäev kulus tervenisti sotsialiseerumisele ja molutamisele ning pool jaanilaupäevast kah, ülejäänud aja olin rakkes.

Läksin õhtuti magama 12-2 vahel ning ärkasin hommikul 9-10 vahel. Mingi bioloogiline kell vist siiski tiksub, sest just sellesse vahemikku ärkamine alati jäi.  Ja hästi tihti oli nii, et täpselt kell üheksa või täpselt kell kümme tegin silmad lahti. Ööuned jäid 7-9 tunni pikkuseks – täiesti normaalne tulemus, ütleks ma. Järgmised kaks päeva on vaja kella peale tõusta ja tööle minna, sestap katsun nüüd kenasti paika pandud plaaniga jätkata ning hiljemalt pool kaksteist voodis olla.

Laupäeva hommikul tegin veidi jooksvaid igapäevaseid koristustöid. Siis käis ema korra oma mehega siit läbi, tõid meile turult head-paremat: Pajumäe kakao kohupiimakreemi ja ürtidega kohupiimakreemi ja maasikaid. Ja lõhevorstikesi.

Hommikust sõime kella 12 paiku, siis viis Abikaasa mu tööle, ise läks aitas emal äsja ostetud söögilaua üles tassida, jättis siis lapsed sinna ning käis ka korra oma tööasju ajamas. Seejärel võttis ta mind peale ja läksime jälle ema juurde. Seal sai lõunat süüa ja niisama jutustada. Koju jõudsime õhtul vist umbes nelja-viie paiku, ülejäänud päeva veetsin ma voodis vedeledes ja nutitelefonide arvustusi lugedes.

Välja valida ei suutnud ikka midagi (ehkki oleks järjest rohkem vaja), sest sellist telefoni, nagu mina tahan, lihtsalt pole: 4,3-tollise ekraaniga, VÄGA hea kaameraga ja muidu kiiret Androidi, lisaboonuseks oleks vee- ja tolmukindlus. Sony Xperia Z1 Compacti promotakse hullu moodi ja tundub muidu igati ideaalne, aga kaamera olevat kehvades valgustingimustes üsna halb. Ideaalse telefoni eest ma võiks rohkem maksta, aga sellisel juhul küll mitte. Teine variant oli Sony Xperia V, mis on vanem mudel ning hind on praeguseks mõnusasti kukkunud – seda kaalusin, kuna tundus, et on ka praegu täitsa arvestataval tasemel, kaamera muidugi oleks suht sama, aga noh, selle hinna eest ning esimeseks nutikaks ehk tuleks kõne alla. Ega ma siiski pole kindel, kas asi on seda väärt või kui kiiresti see telefon tehnilises mõttes aeguks – kui ma ostan, siis tahaks ju pikaks ajaks… Ülejäänud miniversioonid on mu teada kehvema sisuga, peale Sony kellelgi vee- ja tolmukindlust nagunii pole, nii et neid ma pikemalt ei uurinud. Ja 5-tollised on nii kuradi suured…

Pühapäev möödus peamiselt lastetoa ja laste asjade koristamise tähe all. Kui lapsed oma tuba ise koristavad, tähendab see tihti, et kõik kraam lükatakse valimatult kappi peitu. Eks ma üritan jälgida, et asjad saaks oma õigetele kohtadele, aga ajaga läheb süsteem ikka veidi sassi. Nii ma siis nüüd vaatasin kõik üle ja korrastasin, viskasin ära hunniku kritseldusi ja katkisi asju, samuti tõmbasin julmalt põrandale kokku kolm riiulitäit pehmeid loomi, kellega varem mängiti, aga nüüd enam üldse mitte – ütlesin lastele, et valigu paar lemmikut välja ja ülejäänud anname ära. Nüüd ongi terve suur kuhi loomi, kes uut kodu otsivad. Ei teagi, kuhu oleks neid kõige mõistlikum pakkuda.

Lasteasjadega jätkates liikusin koristamisega elutuppa. Pärast lastetoa remonti sai sinna asju tagasi viidud väga valikuliselt ja kõik, mis kvaliteedikontrolli ei läbinud (titekamad mänguasjad ja raamatud, pisikesed jubinad jne), toppisin täiesti suvaliselt elutoa kappidesse peitu. Seal nad siis seisid üle poole aasta, ilma et ma oleks nendega midagi peale hakata viitsinud :D Aga igal asjal on oma aeg ja nende aeg jõudis lõpuks kätte. Õige tujuga läks sorteerimine kiirelt – prügisse, ära andmiseks, alles hoidmiseks. Üldjoontes viskasin ära peaaegu kõik mõttetud üllatusmunavidinad ja muid pisiasju, jätsin alles kõik puidust mänguasjad, sest tittesid ikka vahel külas käib (ja küllap tuleb meie perregi kunagi veel) ning tõstsin ära andmiseks kõrvale kõik plastikust mänguasjad – mul oli mänguasju lihtsalt liiga palju ja mulle isiklikult meeldib puit rohkem :) Abikaasa õel on kaks väikest last – 1,5-aastane ja 1-kuune – nii et saan kõik liigse neile edasi pärandada, asjad on ju iseenesest täiesti korralikud ja kenad.

Lisaks mänguasjade koristamisele tõin teiselt poolt tolmu seest ära hunniku asju, mis kuulusid minu “valdusalasse” – nõud, riided jne. Neid sai ka puhastatud ja ära pandud.

Eile jätkasime Abikaasaga teise poole koristamist ning panime turvatoolid autosse, masintäie pesu jõudsin ka pesta. Õhtul läks Abikaasa lastega Valka, mina võõrustasin ema ja tema meest, hiljem pidasime õekesega Skype’i sessiooni.

Täna magasin kümneni, lugesin siis läbi mõned blogipostitused ja kahe päeva FB, mis võttis aega hvaking KOLMVEERAND TUNDI – nii juhtub, kui suures koristushoos FB-s käia ei viitsi, aga päris üle vaatamata jätta ju ka ei saa :D Siis mõtlesin, et nüüd võiks juba hommikust süüa küll ning tuli tuju Kodutunde viimane osa ära vaadata. Kaheteistkümne paiku hakkasin lõpuks asjalikuks.

Kõigepealt koristasin ära kapikese koridoris, kus hoiame ravimeid, kilekotte, ära viskamist ootavat elektroonikat ja patareisid ning muud pudi-padi. “Enne” pilti nagu tavaliselt teha ei märganud, aga te kujutage ette kappi, kus kõik on täiesti läbisegi riiulitele kuhjatud, nii et mitte midagi pole võimalik üles leida ja meeleheitlikult tuhnides ning otsides kukuvad kõik asjad kogu aeg kapist välja, aga seda, mida vaja, IKKA ei leia :P

Noh, nüüd tõstsin kõik kraami kapist välja ja sorteerisin ära. Ravimite läbi vaatamine päädis ca tunniajase Skype’i vestlusega, kus ma Kaidilt järjest kõige kraami kohta lisakommentaare küsisin. No et mis kohe pärast aegumist ära visata, mida võib kauem hoida, kas võib WC potist alla lasta või peaks apteeki viima. Kuna mul antibiootikume polnud, siis kõik ülejäänud kraam kvalifitseerus ise ära viskamiseks küll. Nüüd vähemalt tean täpselt, mis asjad mul olemas on ja kõik on kehtiv.

Võtmekarbis, mille kunagi piinliku hoolega korda tegin ning kõik võtmed ruumide nimedega ära sildistasin, oli jälle segadus tekkinud, vahepeal oli ka üks lukk vahetusse läinud, nii sai jälle sildita võtmeid tuvastada ja organiseerida. Elektroonikale ja patareidele tegin omaette karbi, muud asjad said kah kenasti ära pandud. Nüüd on rõõm suur, sest kapist leiab jälle kõik kiiresti üles. Ma juba mitu kuud mõtlesin, et peaks korda tegema :P

IMG_0985

Siis liikusin edasi magamistuppa. Selles veebruarukuises postituses pildistasin viimati sealset kaost üles, toona sai kaks päeva hiljem üks pool toast korda, aga kaos kapi otsas jäi puutumata. Nüüd siis võtsin ette ja tõstsin kõik kraami kapi otsast alla, ülemisest kapist ning riidekapi põhjast kõik välja, sorteerisin ära ja panin tagasi. Riidekapp ise, st puudel rippuvate riiete osa, sai mäletatavasti hiljuti korda tehtud, nii et see õnneks koristamist ei vajanud. Aga too kapipealne, ülemine kapp ja need arvutud kotid, mis ma riidekappi eest ära tõstnud olin… Oh jah, koristamist jagus. Nüüd on vähemalt kõik asjad läbi vaadatud ja mugavalt ära pandud, nii et tean täpselt, kust mida otsida. Ainus, mis jäi tegemata, oli väikseks jäänud lasteriiete ülevaatus – need on suuremalt jaolt liikide kaupa kenasti kottides, aga lisaks on kaks või kolm kotitäit vahepeal juurde tulnud kraami, mis tuleks kenasti teiste juurde panna… No ja kõik võiks jälle selle pilguga ka üle vaadata, et äkki pole ikka vaja päris kõike alles hoida, äkki võiks veel midagi ära anda. Oma lemmikuid ju ei raatsi, kuna on vist ikkagi plaan veel kunagi perelisa muretseda. Ja neid lemmikuid tuleb ajaga järjest juurde. Nii et jah, kapid on muidu korras, aga need riidekotid vajaks veel lisatähelepanu.

Abikaasa riidekapi ja selle kohal asuva kapi vaatasin ka kiirelt üle – seal polnud palju teha, enamik riiuleid olin lähiminevikus juba ära organiseerinud. Sättisin natuke asju paremini paika, paar päeva varem ära likvideeritud kaoseriiulist panin viimased asjad ära, et Abikaasa talveriided sinna mahutada ning kõige alumist riiulit, kus me jõulukraami hoiame, tegin ka veits rohkem korda. No see ei võtnud palju aega.

Ma üldse ei tea, mispärast ma neid kappe üles pildistan, sest ega midagi erilist ju ei paista, aga no parem ikka, kui mõni illustratsioon juures on ja kui ka teid ei huvita, siis mul endal on aasta pärast juba kindlasti põnev vaadata, kuidas varem oli.

IMG_0982a

Aga jah, see üks pool toast, mis veebruaris korda sai… See on nüüd hullem kui enne :D Ma tegin küll kummutisahtlid reedel korda ja riidekapist panipaiga, st seal peaks ka kõik suht korras olema, aga ülemine kapp vajab endiselt organiseerimist, kõik viimase viie päeva jooksul välja sorteeritud asjad, mis ära andmist ootavad, on kummuti kõrval kottides kuhjas ning riiulisse, mis oli juba enne üsna sassis, olen viimaste päevade jooksul täitsa valimatult juurde toppinud kõik asjad, mis on plaanis maha müüa või mis mujalt koristamise käigus eemaldatud on ning veel oma õiget kohta ootavad.

IMG_0973

Elutoas on nüüd alumised kapid korras, aga sektsiooni ülemine osa endiselt oma aega ootamas – üks väiksem kapp ja sahtlid, kõik kapipealsed ja riiulid ning kõige põhjalikum kaosekolle on muidugi baarikapp, mis on täiesti suvalisi asju täiesti pilgeni täis topitud. Ei kujuta ette, kuidas pärast tööd tuju ja viitsimist on – võib juhtuda, et on väga palju, aga sama hästi võib ka juhtuda, et üldse mitte :D Hea oleks muidugi sorteerida, kui lapsi jalus pole, aga eks ole näha, kuidas kujuneb. Millal nad maalt tagasi tulevad, seda ma ka ei tea… Kui nad veel reede ära oleks, oleks ideaalne, aga ei ole sugugi kindel.

Üksinda on mõnusalt rahulik toimetada, aga natukene nukker on ka. Ma väga naudin üksindust, aga laste kilkeid ja kallistusi igatsen ikka. Nende lollitamist, tülitsemist ja segamist samas üldse mitte :P Nii et võtan olukorrast parima, varsti on nad nagunii tagasi.

Tänase koristuspäeva otsad tõmbasin kell kaheksa kokku, sõin siis kõhu mõnusalt täis, nüüd on blogi ka kirjutatud, kell on pool üksteist – ongi paras aeg voodisse minna, et mõned tükid šokolaadi nosida (küll on hea, kui vahel kingitakse – ise ma reeglina ei osta, aga maitseb ju ikka, irw) ja raamat läbi lugeda. Ja saabki veel normaalsel ajal magama ka.

Oli mõnus puhkus. Nüüd ootab ees kaks tööpäeva ning siis jälle kolm vaba päeva, et koristusaktsiooniga jätkata. Suvele omaselt hirmsasti kiheleb, tahaks kõike organiseerida, ebavajalikust lahti saada, remonti teha ja… Ohh.

Jun 232014
 

Plaane tuleb ikka vastavalt ilmale kohandada. Niisiis tundus ilmateadet vaadates igati kohane jääda jaanideks koju. Saatsin Abikaasa lastega Valka, las lõbutsevad seal. Ise kutsusin ema ja tema mehe külla, nii et jaanid pidamata ei jäänud. Kiirelt ja tubaselt – täpselt nii, nagu mulle sellistes ilmaoludes sobib :D

IMG_0945

IMG_0956

Magustoiduks tegin sama rabarberikooki, mis eelmisekski jaaniks – see on juba aastaid meie lemmik olnud. Seekord tegime taigna ema auks 100% täistera riisijahust – sai absoluutselt suurepärane. Nii et muretaignasse sobib riisijahu ideaalselt ja ma ei näe mingit põhjust enam selles koogis nisujahu kasutada. Mida vähem nisu, seda parem. Ja selles mõttes on riisijahu tatrajahust etem, et kõrvalmaitse puudub täiesti. Tatrajahust meeldib mulle küpsiseid teha, nende sisse läheb veel mandel ja pähkline maitse sobib sinna imeliselt. Aga tavalistes kookides on riisijahu oma maitselt harjumuspärasem – see tähendab siis, muretaignapõhjaga kookides… Kerkivates kookides see ilmselt nii hästi ei toimiks. Järgmine katsetus on igatahes vahvlid riisijahuga :P Oh, ja jõulude ajal katsetan kindlasti riisijahust piparkoogitainast.

IMG_0961

IMG_0966

Jun 232014
 

Meie lapsed on sõitnud terve viimase aasta väga häbiväärsel kombel reisiturvatoolides, milleks on meil turvatool/seljakott Trunki BoostApak. Need sai ostetud eelmise aasta mais selleks, et oleks millegagi sõita, kuni meie turvatoolid Norrast Eestisse jõuavad. Reisitoolide seas ühed turvalisemad, päris turvatoolidega võrreldes… Mnjah.

Päris toolid jõudsid kohale vist kuskil augusti lõpus. Selle väikese mööndusega, et Poisi seljaga sõidu suunas tooli kinnitamiseks vajalikud rihmad olid Norrasse maha jäänud. Oli küll jutt, et saadetakse postiga järele, aga jutuks see jäigi. Plika tooli siis ka kasutusele ei võtnud, lasime reisitoolidega edasi.

Detsembris tuli Abikaasa lõpuks koos rihmadega. Selleks ajaks oli aga Poisi turvatool teisel pool remondisegaduses seismisest meeletult tolmune ja mitte keegi ei viitsinud selle puhastamisega tegeleda, nii et sõitsime ikkagi reisitoolidega.

Sel kevadel avastasin, et Plika tool, mis seisis panipaigas, on mingi hoidise purunemise tagajärjel üsna korralikult täis pritsitud. Nüüd juunis pesin lõpuks Plika tooli katte puhtaks. Eile teist poolt koristades võtsin lõpuks Poisi toolil katte maha ja pesin puhtaks ning puhastasin tooli tolmust ära.

Täna otsisime pikka aega neid kinnitusrihmu, mis Abikaasa detsembris ära tõi. Leidsin need lõpuks hoolikalt kokku rullituna ühest kapist, kus ma igasugu asju hoiustan.

Nii et aasta aega hiljem said toolid lõpuks pidulikult autosse.

Üks mure selle va seljaga sõidusuunas tooliga muidugi on. Plika on nördinud, et tema peab näoga sõidu suunas istuma :P

IMG_0929

IMG_0933

Olgu need pildid ehk väikeseks inspiratsiooniks neile, kes imestavad, kuidas peaaegu neljane seljaga sõidu suunas istuda võib. Istub nii kaua kui saab (sellist SSS tooli võib kasutada seni, kuni tooli ülemine äär on silmadega ühel piiril, edasi enam mitte) – alles siis tuleb NSS tool. Ja peaaegu neljane on omadega väga rahul.

Britax Hi-Way on super, soovitan soojalt kõigile! Ainult et Eestis seda vist endiselt väga ei müüda…

Jun 222014
 

Random.org valis välja 47 kommentaari hulgast välja nr. 15:

Mina lugesin ka Norwexist vist Sinu blogist, tol hetkel panin lihtsalt kõrva taha ja ei pööranud rohkem tähelepanu sellele.
Aga nüüd, kui mul on kodus pisipreili, kelle tulekuga enamus kodukeemiast lihtsalt seisma jäi ja kasutust ei leidnud, tunnen ma tõsist puudust võimalusest ilma kemikaalideta kodu puhtana hoida. Eriti hull on klaasid ja peeglid – meil on näiteks telekaalusel klaasist plaat, kust siis vahelduva eduga leian näpujälgi ja tatiridasid, samamoodi on ära musitatud rõduuks, kust see valguse käes eriti rõvedalt välja paistab. Ja kui laps vannis käib, siis on millegipärast alati ka peegel pritsmeid täis (ometi kõigi füüsikaseaduste kohaselt ei tohiks vesi SINNA küll sattuda eks..).
Igaljuhul tahaks hea meelega proovida neid lappe, põranda puhastamiseks (puitparkett) ei ole ka leidnud veel midagi väga head – ehk kui klaasipuhastuslapp oleks nii hea, nagu kõik räägivad, siis telliks ka teisi asju endale koju..

Kirjutan sulle kohe ja lepime kokku, kuidas oma lapid kätte saad.

Kõigil teistel huvilistel soovitan aga soojalt klaasipuhastuslapp ise ära osta. Kui täishind tundub kallis, oodake sooduspakkumisi – minu meelest on see lapp neis üsna tihti esindatud!

Jun 212014
 

Reeded on mul reeglina vabad, uue nädala alguses on kaks punast päeva – seega on mul järjest VIIS vaba päeva. Homme on küll plaanis korra töölt läbi käia ja üks asi ära teha, aga see ei sega puhkuse tunnet küll kuidagi.

Lastega tuli erimeelsusi päeva jooksul ikka ette, aga millal neid poleks :P Muus osas oli tõesti ideaalne puhkusepäev.

Otsustasin eelmise nädala lõpus, et katsun teadlikult õhtuti ühel ajal magama minna, et organism kindla rütminga harjuks ning piisavalt puhkust saaks. Tegin reegli, et hiljemalt pool kaksteist pean olema voodis ning siis võin veel pool tunnikest lugeda – see ajab une üsna hästi peale. Pidasin reeglist kenasti kinni ka… Kuni eilseni :P Sest no NII raske on ennast õhtul magama sundida, kui parasjagu midagi huvitavat käsil ja tead, et järgmisel päeval pole vaja kella peale tõusta. Niisiis sain eile magama alles kell üks – siis olin küll surmväsinud ja kustusin hetkega.

Täna ärkasin kell kümme selle peale, et Poiss ärkas, pärast teda kohe Plika ka. Saime mõnusasti jutustada ja kaisutada. Siis koristasin tükk aega kööki ja natuke mujal ka, kella kaheteistkümne paiku jõudsime lõpuks hommikusöögini – mis oli jällegi mõnus, rahulik ja perekondlik, söök maitses ka eriti hästi.

Ilm oli üle pika aja üsna kena, no vähemalt osa päevast. Veidi soojem kui seni ja päike näitas ennast ka päris tihti. See omakorda tähendas, et Abikaasa sai muru niita ja lapsed mängisid mitu tundi õues.

Kui kaks nädalat tagasi oli mul äärmiselt toimekas nädalavahetus ja nädal tagasi ei saanud midagi tehtud, siis täna juhtus jälle täitsa iseenesest selline päev, kus koristasin ja sättisin praktiliselt terve päeva hilisõhtuni välja.

Kõik sai alguse sellest, et oli vaja pesu pesta. Teisel pool, kus me ruumipuudusel pesumasinat hoiame, on endiselt eelmise aasta remondist rõve tolm ja üleüldine segadus. Olen ammu mõelnud, et peaks seda vaikselt otsast likvideerima hakkama, mõtlesin alustuseks puhastada ära pesumasina ja sügavkülmiku – viimase peal hoian kõiki oma pesupesemiseks vajalikke vahendeid. Puhastasin mõlemad masinad tolmust ning viisin kõik tühjad pesuvahendite pudelid eest ära. Oleks mul siis tulnud pähe “enne” pilti teha, aga kunagi ju ei märka. Nüüd on igatahes nii:

IMG_0924

Põhiline pesugeel, mida ma kaaluga ostan, sai just täna otsa, nii et selle pudelit pole pildil. Too, mis on, on mingi rõvekallis, mille ma ostsin kunagi Riiamariist, kuna väidetavalt pidavat valge pesu tõesti valgena hoidma – ma siis mõtlesin katsetada. Kasutanud olen seda siiani vaid heleda pesu pesemiseks ja noh, mina ei tea… Normaalne. Lõhn aga, mis alguses üldse ei häirinud, hakkab nüüd miskipärast vastu – just siis, kui märja pesu masinast välja võtan. Õnneks on see pärast kuivamist kadunud. Samas mingit sügavat muljet see geel mulle jätnud pole ja nüüd on mul hoopis põnevamad tooted, mida katsetada.

Plekisoola kasutan nende plekkide jaoks, mis sapiseebiga välja ei tule, ning voodipesu pesemisel panen seda tavalisele pesuainele lisaks. See on ka peaaegu otsas, järgmiseks katsetan üht teist samalaadset toodet. Värvi koguvad lapid on kasutuses alati, kui mul on pesus mõni valge ja värvilise kombinatsiooniga või eriti suure värvi andmise ohuga riie. Pesupall seisab niisama, pole seda juba igiammu kasutanud. Sama firma valgendaja kah – sai kunagi millegi jaoks ostetud. Kavatsen selle nüüd jälle kasutusse võtta, mis ta ikka niisama seisab. No ja siis veel villapesuvahend.

Kuna teiselt poolt sai ära viidud mitu tühja pesugeeli pudelit ja plekisoola purki, hakkasin loogilise järjena koristama vannitoa kappi, kus ma neid hoian. See on üks igivana koos vannitoaga ehitatud kapp, mille ülemine riiul on nii lae all, et isegi mina, pikk inimene, pean sealt millegi kätte saamiseks tooli kasutama. Ja see kapp on juba mitu kuud hirmus sassis olnud, nii et hakkasin rõõmuga segadust likvideerima.

Mul on harjumus hoida igaks juhuks alles kõik tühjaks saanud pesuvahendite ja kehahooldustoodete pudelid – ikka taaskasutuse eesmärgil. Kõik spreipudelid ongi taaskasutusse läinud, hea vett või vee ja äädika lahust pritsida. Samuti olen pesugeeli ja nõudepesuvahendit juba aastaid oma pudelisse ostnud. Aga noh, pudeleid tekib rohkem, kui ära kasutada jõuan… Ja kuna ruumi on ning seal ülemisel riiulil nagunii midagi muud eriti ei hoia, las nad siis olla seal.

Muidu on selles glamuurses vannitoakapis veel igasugu lapid, mopid, kummikindad, tolmukinnas, nõudepesuvahendi, tualettpaberi ja majapidamispaberi varud ning meie vähene kodukeemia – öko üldpuhastusvahend, mida kasutan WC poti küürimiseks (kui otsa saab, siis ilmselt uut ei osta ning jätkan sidrunihappega vms), tärpentiin kleepsujälgede eemaldamiseks, piiritus pastakaplekkide jaoks ning Saniti lõpp sellest ajast, kui üritasin meeleheitlikult meie vana vanni puhtaks saada (tagajärjetult – aitas ainult emailimine). Soodat ja äädikat ehk kõige põhilisemaid puhastusvahendeid hoian hoopis köögikapis :P

IMG_0921

Hah, ja ma valetasin teile täiega öeldes, et mul pole Norwexi üldpuhastuslappi – on täitsa olemas, sain mingi tellimusega kingiks kaasa. Olin selle lihtsalt oma segamini kappi kaotanud ja täiesti unustanud :D Aga nüüd hakkan kasutama, sest mu vana mikrokiudlapp on juba üsna näss.

Vahepeal käis ema külas ja siis oli tõeline pidu. Tal on viimasel ajal hästi kiire olnud, mistõttu me polnud ammu näinud. Nüüd sai ta pingelise perioodiga ühele poole ja tuli üle pika aja lapselapsi vaatama. Nagu jõulud oleks olnud, lapsed said kingitusi ja meie terve hunniku süüa – hapukoort ja saia (minu tellimus olemasolevate  ISE TEHTUD!! pelmeenide ja vaarikamoosi juurde), Pure apelsinimahla, soolase kringli ja küpsist… Meil on nimelt juhtumisi jälle selline seis, et kaks nädalat enne palgapäeva on arved küll makstud, aga söögiraha otsas ja krediitkaart ka üsna tühi. Nii et kui keegi juhtub süüa tooma, siis on majas suur rõõm :D Nii me siis mõnulesime ja nautisime head-paremat ning üle pika aja jutustamist.

Vannitoakapi koristusega paralleelselt sai ka tubades kummuteid vahetatud. Ostsin lastetuppa pärast remonti uue kummuti, vana viisime teisele poole. Mingil hetkel otsustasin, et meie magamistoas võiks ka kummut olla ja kuna lastetoa oma sobis välimuselt paremini, võtsime selle endale ning viisime lastele vana tagasi. Avastasin aga üsna kiirelt, et lastele sobis uus oma sahtlite paigutuse ja sügavuse poolest palju paremini ning lasin täna Abikaasal ning tema sõbral kummutid ära vahetada.

See omakorda tähendas, et kõik sahtlid tuli tühjaks ja ümber tõsta. Lastetoas oli süsteem teada, panin riided lihtsalt korralikult ära. Aga meie magamistoas olid kummutisahtlites enne täitsa suvaliselt ära torgatud laste riided ja jalatsid. Kuhjasin need voodi peale, lisaks otsisin välja kotid voodi alt ja kapi otsast ning kõik kraami, mis ma oma riidekapi alumistele riiulitele aja jooksul eest ära pannud olin. Lõpuks ometi oli aega ja viitsimist kogu see segadik ära organiseerida – osa asju viskasin ära, osa väikseks jäänud asju panin kõrvale alles hoidmiseks, terve hunniku ära andmiseks, kevad-sügis ja talveriietest sai kolm kotti – Plika õueriided, Poisi õueriided ning mõlema mütsid-sallid-kindad-kampsunid. Mitukümmend paari laste jalanõusid sorteerisin ära – sisse kasvamist ootavad, väikesed alles jätmiseks, väikesed ära andmiseks.

Tõstsin oma riided riidekapist kummuti ülemistesse sahtlitesse ümber, kaks alumist sahtlit jäid lastele – üks Poisi, teine Plika veel suurtele riietele, mis on nüüd kenasti suuruse järjekorras ja liikide kaupa kergesti leitavad. Riidekapp on nüüd panipaiga eest – see asub nurgas ja uks käib valele poole lahti, nii et sealt riideid otsida oli kehv – hämar ja kitsas. Nüüd panin sinna laste veel suured jalatsid ning talveriiete kotid, samuti on seal mu hooajavälised riided, peamiselt kampsunid.

(tegin kummutisahtlitest pilti ka, aga need ei saanud head ja uusi ei viitsi teha, nii et illustratsioon jääb siinkohal ära)

Abikaasa riidekapis on ka üks kaoseriiul, see riidekapp, kus riided puude peal ripuvad, tahaks samuti korrastamist – õigemini puudel rippuvad riided ma just paar päeva tagasi korrastasin ära, aga kapi põhjas on hunnik kotte ja asju, need vajaks läbi vaatamist. No ja siis veel selle riidekapi peal asuv kapp, see vajaks samuti organiseerimist :P Aga vähemalt sain voodi alt kõik riidekotid ära, selle üle on mul väga hea meel – kogusid seal liialt tolmu, kapp ja kummut on tunduvalt paremad variandid.

No ja siis veel elutuba, seal on remondist alates pooltes kappides kaos… Ja siis veel teine pool, kus on samamoodi remondist alates kaos. Koristamist jagub. Aga küll saab kõik ajaga tehtud. Neli vaba päeva on veel ees, ehk jagub tuju ja usinust kah. Ma nimelt otsustasin, et ma kohe üldse ei viitsi jaanipäevaks kuskile minna, ehkki algne plaan oli Abikaasa õemehe Valga kandis asuv suvila. Aga ilm on nii külm ja oma kodus magada on alati mugavam ja mul pole eriti sotsialiseerumise tuju. Nüüd on lahtine, kas Abikaasa lastega läheb või jääme üldse kõik koju. Eks näis. Mul poleks midagi selle vastu, kui nemad läheks, olekski rahulikum koristada :P Ma pole kunagi suurem asi jaanipäeva tähistaja olnud, mind üldse ei häiriks, kui see pidu vahele jääks – grillida ja sotsialiseeruda saab nagunii terve suve.

Appi, kell on pool kaks…. Ei tasu jätta blogi kirjutamist nii öö peale. Nüüd tahaks ju veel midagi maitsvat süüa, kõht on jälle tühjaks läinud… Magama peaks hoopis minema :P