Jun 242014
 

Kuna ma olen teatavasti suures koristustuhinas, siis arusaadavalt ei leia ka siit blogist muud, kui paljude jaoks igavat koristusjuttu :P

Koristamise rindel oli puhkus äärmiselt edukas – koristasin viiest päevast kokku umbes 3,5. Laupäev kulus tervenisti sotsialiseerumisele ja molutamisele ning pool jaanilaupäevast kah, ülejäänud aja olin rakkes.

Läksin õhtuti magama 12-2 vahel ning ärkasin hommikul 9-10 vahel. Mingi bioloogiline kell vist siiski tiksub, sest just sellesse vahemikku ärkamine alati jäi.  Ja hästi tihti oli nii, et täpselt kell üheksa või täpselt kell kümme tegin silmad lahti. Ööuned jäid 7-9 tunni pikkuseks – täiesti normaalne tulemus, ütleks ma. Järgmised kaks päeva on vaja kella peale tõusta ja tööle minna, sestap katsun nüüd kenasti paika pandud plaaniga jätkata ning hiljemalt pool kaksteist voodis olla.

Laupäeva hommikul tegin veidi jooksvaid igapäevaseid koristustöid. Siis käis ema korra oma mehega siit läbi, tõid meile turult head-paremat: Pajumäe kakao kohupiimakreemi ja ürtidega kohupiimakreemi ja maasikaid. Ja lõhevorstikesi.

Hommikust sõime kella 12 paiku, siis viis Abikaasa mu tööle, ise läks aitas emal äsja ostetud söögilaua üles tassida, jättis siis lapsed sinna ning käis ka korra oma tööasju ajamas. Seejärel võttis ta mind peale ja läksime jälle ema juurde. Seal sai lõunat süüa ja niisama jutustada. Koju jõudsime õhtul vist umbes nelja-viie paiku, ülejäänud päeva veetsin ma voodis vedeledes ja nutitelefonide arvustusi lugedes.

Välja valida ei suutnud ikka midagi (ehkki oleks järjest rohkem vaja), sest sellist telefoni, nagu mina tahan, lihtsalt pole: 4,3-tollise ekraaniga, VÄGA hea kaameraga ja muidu kiiret Androidi, lisaboonuseks oleks vee- ja tolmukindlus. Sony Xperia Z1 Compacti promotakse hullu moodi ja tundub muidu igati ideaalne, aga kaamera olevat kehvades valgustingimustes üsna halb. Ideaalse telefoni eest ma võiks rohkem maksta, aga sellisel juhul küll mitte. Teine variant oli Sony Xperia V, mis on vanem mudel ning hind on praeguseks mõnusasti kukkunud – seda kaalusin, kuna tundus, et on ka praegu täitsa arvestataval tasemel, kaamera muidugi oleks suht sama, aga noh, selle hinna eest ning esimeseks nutikaks ehk tuleks kõne alla. Ega ma siiski pole kindel, kas asi on seda väärt või kui kiiresti see telefon tehnilises mõttes aeguks – kui ma ostan, siis tahaks ju pikaks ajaks… Ülejäänud miniversioonid on mu teada kehvema sisuga, peale Sony kellelgi vee- ja tolmukindlust nagunii pole, nii et neid ma pikemalt ei uurinud. Ja 5-tollised on nii kuradi suured…

Pühapäev möödus peamiselt lastetoa ja laste asjade koristamise tähe all. Kui lapsed oma tuba ise koristavad, tähendab see tihti, et kõik kraam lükatakse valimatult kappi peitu. Eks ma üritan jälgida, et asjad saaks oma õigetele kohtadele, aga ajaga läheb süsteem ikka veidi sassi. Nii ma siis nüüd vaatasin kõik üle ja korrastasin, viskasin ära hunniku kritseldusi ja katkisi asju, samuti tõmbasin julmalt põrandale kokku kolm riiulitäit pehmeid loomi, kellega varem mängiti, aga nüüd enam üldse mitte – ütlesin lastele, et valigu paar lemmikut välja ja ülejäänud anname ära. Nüüd ongi terve suur kuhi loomi, kes uut kodu otsivad. Ei teagi, kuhu oleks neid kõige mõistlikum pakkuda.

Lasteasjadega jätkates liikusin koristamisega elutuppa. Pärast lastetoa remonti sai sinna asju tagasi viidud väga valikuliselt ja kõik, mis kvaliteedikontrolli ei läbinud (titekamad mänguasjad ja raamatud, pisikesed jubinad jne), toppisin täiesti suvaliselt elutoa kappidesse peitu. Seal nad siis seisid üle poole aasta, ilma et ma oleks nendega midagi peale hakata viitsinud :D Aga igal asjal on oma aeg ja nende aeg jõudis lõpuks kätte. Õige tujuga läks sorteerimine kiirelt – prügisse, ära andmiseks, alles hoidmiseks. Üldjoontes viskasin ära peaaegu kõik mõttetud üllatusmunavidinad ja muid pisiasju, jätsin alles kõik puidust mänguasjad, sest tittesid ikka vahel külas käib (ja küllap tuleb meie perregi kunagi veel) ning tõstsin ära andmiseks kõrvale kõik plastikust mänguasjad – mul oli mänguasju lihtsalt liiga palju ja mulle isiklikult meeldib puit rohkem :) Abikaasa õel on kaks väikest last – 1,5-aastane ja 1-kuune – nii et saan kõik liigse neile edasi pärandada, asjad on ju iseenesest täiesti korralikud ja kenad.

Lisaks mänguasjade koristamisele tõin teiselt poolt tolmu seest ära hunniku asju, mis kuulusid minu “valdusalasse” – nõud, riided jne. Neid sai ka puhastatud ja ära pandud.

Eile jätkasime Abikaasaga teise poole koristamist ning panime turvatoolid autosse, masintäie pesu jõudsin ka pesta. Õhtul läks Abikaasa lastega Valka, mina võõrustasin ema ja tema meest, hiljem pidasime õekesega Skype’i sessiooni.

Täna magasin kümneni, lugesin siis läbi mõned blogipostitused ja kahe päeva FB, mis võttis aega hvaking KOLMVEERAND TUNDI – nii juhtub, kui suures koristushoos FB-s käia ei viitsi, aga päris üle vaatamata jätta ju ka ei saa :D Siis mõtlesin, et nüüd võiks juba hommikust süüa küll ning tuli tuju Kodutunde viimane osa ära vaadata. Kaheteistkümne paiku hakkasin lõpuks asjalikuks.

Kõigepealt koristasin ära kapikese koridoris, kus hoiame ravimeid, kilekotte, ära viskamist ootavat elektroonikat ja patareisid ning muud pudi-padi. “Enne” pilti nagu tavaliselt teha ei märganud, aga te kujutage ette kappi, kus kõik on täiesti läbisegi riiulitele kuhjatud, nii et mitte midagi pole võimalik üles leida ja meeleheitlikult tuhnides ning otsides kukuvad kõik asjad kogu aeg kapist välja, aga seda, mida vaja, IKKA ei leia :P

Noh, nüüd tõstsin kõik kraami kapist välja ja sorteerisin ära. Ravimite läbi vaatamine päädis ca tunniajase Skype’i vestlusega, kus ma Kaidilt järjest kõige kraami kohta lisakommentaare küsisin. No et mis kohe pärast aegumist ära visata, mida võib kauem hoida, kas võib WC potist alla lasta või peaks apteeki viima. Kuna mul antibiootikume polnud, siis kõik ülejäänud kraam kvalifitseerus ise ära viskamiseks küll. Nüüd vähemalt tean täpselt, mis asjad mul olemas on ja kõik on kehtiv.

Võtmekarbis, mille kunagi piinliku hoolega korda tegin ning kõik võtmed ruumide nimedega ära sildistasin, oli jälle segadus tekkinud, vahepeal oli ka üks lukk vahetusse läinud, nii sai jälle sildita võtmeid tuvastada ja organiseerida. Elektroonikale ja patareidele tegin omaette karbi, muud asjad said kah kenasti ära pandud. Nüüd on rõõm suur, sest kapist leiab jälle kõik kiiresti üles. Ma juba mitu kuud mõtlesin, et peaks korda tegema :P

IMG_0985

Siis liikusin edasi magamistuppa. Selles veebruarukuises postituses pildistasin viimati sealset kaost üles, toona sai kaks päeva hiljem üks pool toast korda, aga kaos kapi otsas jäi puutumata. Nüüd siis võtsin ette ja tõstsin kõik kraami kapi otsast alla, ülemisest kapist ning riidekapi põhjast kõik välja, sorteerisin ära ja panin tagasi. Riidekapp ise, st puudel rippuvate riiete osa, sai mäletatavasti hiljuti korda tehtud, nii et see õnneks koristamist ei vajanud. Aga too kapipealne, ülemine kapp ja need arvutud kotid, mis ma riidekappi eest ära tõstnud olin… Oh jah, koristamist jagus. Nüüd on vähemalt kõik asjad läbi vaadatud ja mugavalt ära pandud, nii et tean täpselt, kust mida otsida. Ainus, mis jäi tegemata, oli väikseks jäänud lasteriiete ülevaatus – need on suuremalt jaolt liikide kaupa kenasti kottides, aga lisaks on kaks või kolm kotitäit vahepeal juurde tulnud kraami, mis tuleks kenasti teiste juurde panna… No ja kõik võiks jälle selle pilguga ka üle vaadata, et äkki pole ikka vaja päris kõike alles hoida, äkki võiks veel midagi ära anda. Oma lemmikuid ju ei raatsi, kuna on vist ikkagi plaan veel kunagi perelisa muretseda. Ja neid lemmikuid tuleb ajaga järjest juurde. Nii et jah, kapid on muidu korras, aga need riidekotid vajaks veel lisatähelepanu.

Abikaasa riidekapi ja selle kohal asuva kapi vaatasin ka kiirelt üle – seal polnud palju teha, enamik riiuleid olin lähiminevikus juba ära organiseerinud. Sättisin natuke asju paremini paika, paar päeva varem ära likvideeritud kaoseriiulist panin viimased asjad ära, et Abikaasa talveriided sinna mahutada ning kõige alumist riiulit, kus me jõulukraami hoiame, tegin ka veits rohkem korda. No see ei võtnud palju aega.

Ma üldse ei tea, mispärast ma neid kappe üles pildistan, sest ega midagi erilist ju ei paista, aga no parem ikka, kui mõni illustratsioon juures on ja kui ka teid ei huvita, siis mul endal on aasta pärast juba kindlasti põnev vaadata, kuidas varem oli.

IMG_0982a

Aga jah, see üks pool toast, mis veebruaris korda sai… See on nüüd hullem kui enne :D Ma tegin küll kummutisahtlid reedel korda ja riidekapist panipaiga, st seal peaks ka kõik suht korras olema, aga ülemine kapp vajab endiselt organiseerimist, kõik viimase viie päeva jooksul välja sorteeritud asjad, mis ära andmist ootavad, on kummuti kõrval kottides kuhjas ning riiulisse, mis oli juba enne üsna sassis, olen viimaste päevade jooksul täitsa valimatult juurde toppinud kõik asjad, mis on plaanis maha müüa või mis mujalt koristamise käigus eemaldatud on ning veel oma õiget kohta ootavad.

IMG_0973

Elutoas on nüüd alumised kapid korras, aga sektsiooni ülemine osa endiselt oma aega ootamas – üks väiksem kapp ja sahtlid, kõik kapipealsed ja riiulid ning kõige põhjalikum kaosekolle on muidugi baarikapp, mis on täiesti suvalisi asju täiesti pilgeni täis topitud. Ei kujuta ette, kuidas pärast tööd tuju ja viitsimist on – võib juhtuda, et on väga palju, aga sama hästi võib ka juhtuda, et üldse mitte :D Hea oleks muidugi sorteerida, kui lapsi jalus pole, aga eks ole näha, kuidas kujuneb. Millal nad maalt tagasi tulevad, seda ma ka ei tea… Kui nad veel reede ära oleks, oleks ideaalne, aga ei ole sugugi kindel.

Üksinda on mõnusalt rahulik toimetada, aga natukene nukker on ka. Ma väga naudin üksindust, aga laste kilkeid ja kallistusi igatsen ikka. Nende lollitamist, tülitsemist ja segamist samas üldse mitte :P Nii et võtan olukorrast parima, varsti on nad nagunii tagasi.

Tänase koristuspäeva otsad tõmbasin kell kaheksa kokku, sõin siis kõhu mõnusalt täis, nüüd on blogi ka kirjutatud, kell on pool üksteist – ongi paras aeg voodisse minna, et mõned tükid šokolaadi nosida (küll on hea, kui vahel kingitakse – ise ma reeglina ei osta, aga maitseb ju ikka, irw) ja raamat läbi lugeda. Ja saabki veel normaalsel ajal magama ka.

Oli mõnus puhkus. Nüüd ootab ees kaks tööpäeva ning siis jälle kolm vaba päeva, et koristusaktsiooniga jätkata. Suvele omaselt hirmsasti kiheleb, tahaks kõike organiseerida, ebavajalikust lahti saada, remonti teha ja… Ohh.

  2 Responses to “Minipuhkuse kokkuvõte”

  1. […] suurem koristushoog nädalavahetusel enne jaani, siis sai viiepäevase puhkuse jooksul kõvasti ära tehtud. Toona keskendusin pigem asjade sorteerimisele, organiseerimisele ja ära viskamisele, küürimise […]

  2. […] Jaanipäeval võtsin ette suuremat sorti asjade sorteerimise, mille tulemusel sai magamistoast ära ootamist andvate asjade ladu: […]

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)