Jan 142015
 

Jõudsin Gea soovitusel Money Matters blogini, mis õpetab oma rahaasju kontrollima. Täpselt nii, nagu arvasin – ei miskit uut mu jaoks, olen kõike seni mainitut juba aastaid teinud. Lugeda ja kaasa noogutada oli mõnus sellegipoolest ning see on mu meelest kohustuslik lugemine kõigile, kel pidevalt enne palgapäeva raha otsas, aga pole samas aimu, KUHU see täpselt kadus. Ise ootan huviga investeerimise teemalisi postitusi, need kuluks marjaks ära. Igal on juhul blogi aus ja soovitan kõigile :) Panin blogrolli ka. Ja muidugi oma readerisse.

Räägitakse, et oskus rahaga majandada tuleb kodust kaasa. Ma näiteks ei suuda meenutada, et ema oleks mind majandama õpetanud – samas see ei tähenda, et seda ei toimunud, ma ei mäleta enamikku, mis kunagi oli :) Ok, nii palju tegelikult küll, et vist alates millalgi põhikoolist käisin ise poes ja raha küsisin emalt vastavalt sellele, mida oli vaja osta – söögi hindu ma umbes teadsin ja oskasin kokku arvutada. Pärast pidin ideeliselt tšekid ka tooma, aga kuna mingit kulude kirja panemist ema mu meelest toona ei harrastanud, siis otsest vajadust ega kohustust selleks polnud ja väga tihti need tšekid ka temani ei jõudnud (ja psst, ärge talle öelge, aga eks ma ostsin vahepeal lisaks söögile keepsuraamatu kleepse kah).

Samas Abikaasa ema on mu meelest väga hea majandaja, Abikaasa aga ei viitsiks elu sees numbreid ritta ajada. Nooruses oli ta üsna süüdimatu, minuga kohtumise ajal oli tal üksjagu võlgu kaelas. Ma panin ta muidugi kiirelt paika, sundisin võlad ära maksma ja olen meie tulusid-kulusid sellest ajast saadik kontrolli all hoidnud :P Kui raha oli rohkem ja kohustusi vähem, siis planeerisin ka vähem, kitsamatel aegadel aga väga hoolikalt. Ühesõnaga… Mingil määral on see lihtsalt iseloomus kinni. Mõnele meeldivad numbrid ja kontroll, mõnele mitte. Hea, kui peres on üks, kellele meeldivad ja teine on tema majandamistega nõus :) Kaks udupead oleks tunduvalt raskem juhus või siis selline variant, kus üks tahab majandada, aga teine vaid vastutustundetult kulutada. Tark udupea laseb numbripedel majandada ja kulgeb mõnusalt kaasa – nii on arved makstud, söök laual ja kui midagi üle jääb, saab tõesti mõnuga kulutada.

No igal juhul, ma tõesti ei tea, mis mind selleks ajendas, aga täiesti ilma igasuguse õpetuseta hakkasin ülikooli minnes märkmikusse kirja panema kõiki oma väljaminekuid. Detailipedena ikka absoluutselt kõik asjad – sai 5kr, siider 10kr, seelik 50kr jne. Pool aastat hiljem sain arvuti, siis kolis majandamine Excelisse. Alguses panin lihtsalt kirja kuupäeva ja ritta kõik sel päeval ostetud asjad, mingil hetkel hakkasin neid jagama gruppidesse (toit, majapidamine jne), lisama toidule ka kaalu jne. Et saaks ikka rohkem statistikat teha :) Ja ehkki ma ei ole sellega kahjuks täiesti järjepidev olnud (peamiselt Londoni ajas on augud ja mingid lühikesed Eesti perioodid ka), siis enamik mu iseseisva elu kulutustest on siiani Exceli tabelitena olemas. Täpsemalt sügis 2002 – sügis 2007 ja 2011 kuni praeguseni. 2008-2010 on puudu, ehkki enamik sellest ajast ma kirjutasin väljaminekuid üles küll… 2010 kevadel läks kõvaketas tuksi – ehk sellepärast? Kuni 2007 oli mul plaadile kirjutatud, need sai hiljem taastada.

Meil on elus olnud igasugu perioode – rahaliselt paremaid ja halvemaid. Mida vähem raha, seda rohkem tuli/tuleb majandada, see on paratamatus – muidu lihtsalt ei ela ära. Londonis olime vahepeal väga vaesed, vahepeal elasime üpris mõnusasti ära. Eestis oli tükk aega tänu vanemahüvitisele võimalik kenasti ära elada ja mõistlikult majandades ka igasugu olulise jaoks säästa – tavaline oli see, et arvel oli raha ÜLE, kogusime ju algul pulmade, siis kodulaenu sissemakse, seejärel remondi jaoks. Nii oli ka võimalus mulle näiteks päevapealt ja täiesti plaanimata uus läpakas osta, ilma et see meie majanduslikule seisule suuremat mõjunud oleks. Norras olime algul väga vaesed, hiljem tundus mingil lühikesel perioodil raha laialt käes olevat, nii et saime tol suvel veidi remonti teha ja ka veidi elu nautida. Ja kui Norra töö lõppes, olime algul Eestis mõlemad praktiliselt töötud (mu pool kohta eriti midagi sisse ei toonud) ja selle tagajärjel võlgades, nüüd suvel sai tänu auto müügile nood võlad tagasi maksta, kuu aega vabamalt võtta, elu nautida ja jälle mõni suurem vajalik kulutus teha, siis sai see raha ka otsa ja nii jõudsimegi sügisel lõpuks stabiilselt kitsasse seisu. Kindlad töökohad on olemas ja elame oma palkadest ära, aga selleks tuleb ka viimse sendini majandada.

Ma olen väga-väga tänulik kõigi nende külluseperioodide eest, mis meie elus on olnud – tänu sellele on meil olnud võimalik säästa oluliste suurte asjade jaoks (juba ülal mainitud pulmad, kodu, remont) ning teha vajadusel suuremaid igapäevaseid väljaminekuid (läpakas, talvejope ja -saapad, viimati minu prillid jne), tänu millele on vaesematel perioodidel kõik hädavajalik olemas olnud ning selle võrra lihtsam ülejäänu pealt kokku hoida. Ma olen ääretult tänulik selle eest, et meie rahaline seis on hetkel stabiilne – järgmise sügiseni niiviisi viimase piiri peal majandada tundub küll kuradi pikk aeg, aga eks sellegi aja jooksul peaks pisikesed muutused paremuse poole toimuma.

Tänu tulumaksu määra langetamisele peaks meil alates järgmisest kuust palka kahe peale paarkümmend eurot rohkem tulema, mis on praeguses olukorras täiesti arvestatav summa. Peretoetust tõsteti üle kahe korra – lasteaia kohatasu tõusis muidugi ka poole aasta jooksul kaks korda, aga õnneks väiksemas summas, nii et toetuse tõusuga jääme ikkagi plussi. Aprillis maksan viimast korda õppelaenu, nii et alates maist jääb jälle €25 kuus rohkem kätte. No näete siis, nii palju pisikesi positiivseid asju! Kui ma nüüd õigesti arvutan, siis kevadeks on sügisega võrreldes igakuiselt kulutamiseks tervelt €70 rohkem. Täitsa arvestatav summa!

Ja sügisel saab loodetavasti jälle veidi palka juurde, ehkki ma mängin juba pikemat aega täiskoha küsimise mõttega – ma pole küll kindel, kas sellega üldse nõus oldaks ja oma hetkeülesannetega saan antud koormusega suurepäraselt hakkama, aga ma näen üldisemat sorti tööülesandeid, mida jaguks, mulle tundub, pikemaks ajaks. Samas ma nii väga naudin oma vabu reedeid… Ja samas jällegi tundub täiskoha küsimine ääretult loogiline – see annaks palgale täpselt nii palju juurde, et saaks tibakenegi vabamalt hingata. Need üldisemat sorti tööülesanded lõppevad ka minu arvestuse kohaselt mingil hetkel otsa ja järgmisel sügisel, kui autolaen lõppeb ja elu tänu sellele tunduvalt kergemaks läheb, võiks ma vabalt jälle 0,8 koormuse tagasi võtta. Ja OMETI pole ma siiani isegi küsinud, mis tähendab ilmselt, et ma väärtustan oma vaba aega rohkem, meeletust kokkuhoiust hoolimata. Mm, äkki peaks tegema kompromissi vaba aja ja raha vahel ning küsima juurde 0,1 kohta? :P Nojah, pole mõtet seda monoloogi rohkem pidada – pean asjad enda jaoks selgeks mõtlema ja siis kas küsima või mitte küsima. Ja kui ma ka küsin, on positiivse ja negatiivse vastuse saamise võimalused, ma ütleks, suhteliselt võrdsed.

Üldiselt on siiski puhas rõõm. Rõõm selle üle, et me elame kogu perega Pärnus, oma kodus. Rõõm selle üle, et ma naudin Exceli tabeleid, numbreid ja statistikat, seega on vähesega toime tulemine minu jaoks eelkõige mõnus väljakutse. Rõõm selle üle, et peame küll söögi ostmisel äärmiselt kokkuhoidlikud olema, aga ei pea loobuma tavapärasest mahekraamist (küll aga rämpsu ostmisest, mis on ju rõõm omaette!). Rõõm selle üle, et armastan teise ringi poode, mis võimaldavad mul ka kõige kitsamates oludes endale vahetevahel midagi ilusat lubada. Rõõm selle üle, et ma armastan oma tööd. Rõõm selle üle, et tegelikult on seda kõige kitsamat aega veel vaid veidi üle pooleteise aasta. Rõõm selle üle, et täpselt viie aasta ja üheksa kuu pärast oleme me täiesti laenuvabad. Nii palju olulisi asju on NII hästi.

Nii et tegelikult pole kokkuhoiul ju häda midagi, isegi kui söögiraha on järgmise palgapäevani €3.50 päevas :P Just sellega arvestades on arved makstud, paari vajaliku väljamineku jaoks raha kõrvale pandud ja kapp kõike kauasäilivat täis ostetud. Õunakilo maksab kõigest €0.39 ja ülejäänud hädavajaliku toidukraami saab selle raha eest kätte küll. Nii et ma ei kahese põrmugi seda kleiti ja neid kõrvarõngaid, mis ma sel kuul ostsin (ja Abikaasale normaalse välimusega mütsi ja salli, mida tal ammu vaja oli) ning kõige tipuks kavatsen ma homme minna traditsioonilisele viimase nädala Humana retkele, et €1.50 päeva puhul endale veel midagi ilusat lubada :) Ja reedel teise Humanasse, siis on juba €1 päev. Pisikesed rõõmud, mis muudavad ka kõige kokkuhoidlikuma elu elamisväärseks.

Elu on selgelt näidanud, et alati saab hakkama. Alati on raskeid hetki, aga alati läheb ka paremaks. Kui uskuda, oma unistuste poole püüelda ja hetke võimalikult palju nautida, saab kõik alati korda. Ka kõige suuremad ja olulisemad asjad, mis vahel võivad näida kauged ja kättesaamatud. Kõik on võimalik!

Läks jälle filosoofiliseks mulaks, tüüpiline. Ma lihtsalt ei oska lühidalt ja konkreetselt kirjutada :D Aga kulude kontrolli all hoidmist soovitan ma siiski soojalt kõigile. Teeb elu tunduvalt lihtsamaks :)

  7 Responses to “Rahast ja majandamisest”

  1. Kas tohib küsida, et miks sa seal Humanas niii tihti ja kogu aeg käid, kui teil raha niigi eriti ei ole? Jah, ütled, et käid soodukate päeval vaid, aga vahel ju niisama ka, ja minu meelest oled sa neid seelikuid ja särke ikka tohutult ostnud, sul EI OLE ju neid nii palju vaja! :) Hakka neid asju vaikselt ära andma ja ära müüma, mida eriti tihti ei kanna, saadki raha juurde :)

  2. See postitus oli tore lugemine. Päris mitmes kohas oli äratundmisrõõmu ja sai kaasa noogutada. Arvasin alati, et olen ainus kulutuste kirjapanemise ja statistika maniakk, aga näed, on teisigi. :P

    Ja mulle nii meeldib Sinu suhtumine. Vahet pole, kas elus on veidi lihtsam või raskem periood, oskad Sa ka kõige kitsamates oludes pisiasjade üle rõõmu tunda. Taolise sisuga postitus on kosutav lugeda. Endagi mõtted liiguvad veidi positiivsemas suunas. Tekib tunne, et tegelikult polegi ka kõige lootusetumas olukorras kõik päris lootusetu. Kui asjale veidi teise nurga alt läheneda, on elu lõppkokkuvõttes täitsa lill.

  3. Minul oli Humanaga sama lugu. Raha ei olnud aga riideid tahtsin pidevalt juurde. Äkki midagi põnevat on just nüüd müügis! Ja 1-2 eurot riiete eest maksta on ju nii kole vähe! 2014. aasta alguses alustasin selle “Kapitühjenduse” eesmärgiga ning päris edukalt läks. Nüüd aasta hiljem on mu kapp reaalselt kolm korda rohkem riideid täis (ilmselgelt selle postituse lõpus lähen kohe kappi ja viskan pooled asjad välja, haha) Raha taaskord mõtetult kulutatud. Need 1-2 eurot iga kuu lõpust oleksid võinud minna klaaspurki, millele rahakassa kaane peale kruvisin. Ja mul oleks praegu kõvasti rohkem raha koos (et maja sissemaksuks kasutada) Ma vaikselt liigun selles suunas, et IGA sent rahakotis suunata kogumispurki! Aga sellegipoolest ajasid sa mulle kaa Humana isu peale :P Ma pole seal nii ammu käinud.

    • Nojaa, sõltub eesmärgist. Kui selleks on minimalism ja võimalikult vähe riideid, siis tasuks jah nende ostmist piirata. Aga minul sellist eesmärki pole… Minu ainus eesmärk on see, et mul oleks riided, mis oleks mugavad ja ilusad ning mida ma kõiki ka reaalselt kannan, sealjuures oma eelarvele ja keskkonnale liigset negatiivset mõju avaldamata. Ainus eesmärk on katsuda teha võimalikult läbimõeldud otsus, et need ostetud riided hiljem siiski seisma ei jääks. Ja hobidele kulutavad kõik inimesed :) Seega jah, minul Humanas käimise suhtes mingit ideoloogilist vastumeelsust pole. Peaasi, et ma enne viimast nädalat sinna ei roni :D

  4. Hei, Tikker! Vabandan et see küll teemaväline küsimus, aga olen tahtnud ammu küsida ja ilmselt pole Sul sellele raske vastata. Niisiis – kuidas seal Humanas need hinnad jaotuvad teatud ajal, kas on mingi kindel süsteem kuna on odavamad ja kuna kallimad hinnad ? Ei ela ise Eestis ja sattun Humanasse juhuslikult , tihti siis on üllatus kui sel ajal juhtuvad hästi odavad hinnad olema.

    • Neljanädalased tsüklid, sellest aastast alates viienädalased (neil on kalendrid, kus on ära märgitud uue kauba päevad – võtsin endale ka ühe, nüüd tean aasta peale ette) – igal nädalal kindlatel päevadel kindlad hinnad. Kuidas nüüd viie nädalaga olema hakkab, täpselt ei tea. Aga vanasti oli umbes nii, et esimesel nädalal täishinnaga (kliendikaardiga, mis maksis vist €3, 10% alla), teisel nädalal on happy houri ajal -30% (lõunapausid, õhtupoolikud, kuskil sellisel ajal), siis mingi hetk edasi on kõik kaup kogu aeg -30%, siis poole hinnaga, siis €2.50 ja viimasel nädalal tean jälle täpselt, et E-T on €2, K-N €1.50, R-L €1, P on suletud, et uus kaup välja panna. Pead ei anna, mis sorti soodustused seal vahepeal 2-3. nädalal täpselt olid, aga umbes nii. Ja laste asjad ning näiteks mütsid-sallid on viimasel nädalal alati odavamad – täna, €1.50 päeval, olid näiteks 50 senti. Uue kauba päev on alati esmaspäev ja siis avatakse pood kella üheksa asemel kaheksast… Ja rahvas tungleb :)

  5. Minu meelest rahadega majandamist ei ole võimalik õpetada, küll aga õpetab väga edukalt iseenda kogemus :)
    Lihtne näide. Mina ja mu üks vend on nn koonerdajad – meil on alati raha ja säästud ja kui me ütleme, et raha on otsas, siis see tähendab, et kulutamise summa on otsas, aga säästud on kenasti puutumatult kontol. Võime vabalt elada kuu aega üliodavalt sest järgmisel kuul on mingi erakorraline väljaminek.
    Aga siis on meil veel üks vend (täiesti lihane), kes põhimõtteliselt palgapäevaks uurib välja, mis ta kõik ostab… täpselt enda palga ulatuses. Vanemad on jaganud õpetussõnu 48 aastat, see ei ole aidanud. Ta abikaasa nüüd majandab, muudmoodi ei saaks.

    Minu enda laps, ma ei tea, võibolla käitub minu ja mu mehe moodi, aga ta kunagi ei luni taskuraha ja kui ma annan, siis ta ise majandab selle piires. Kui otsa saab, on otsas. Kui ta midagi soovib, siis võtab ka enda säästudest (temavanusele kingitakse ainult ümbrike). Märksõnaks on: pingevabadus. Ma küll ei saa öelda, et ma oleksin teda olulisel määral õpetanud. Muidugi kui ta soovib kallist asja, siis ma selgitan, et tõesti ei ole 500 eurot välja käia mingi tehnikavidina jaoks :P

    Ausalt öeldes ma su blogi lugedes hindan, et sa pigem elad jumala okeilt. Sööte kvaliteetset toitu, riideid ostad koguaeg, tehnikavidinad ostsid vist ka järjest uued, mis siin veel paremini saaks olla.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.