Jan 142015
 

Panin täna huvi pärast Humanas kirja, mida ja kui palju ma selga proovisin. Esimese ringiga jõudsid minuga proovikabiini 14 kudumit, millest kümme läksid kohe tagasi ja neli jäid esialgu alles. Teise ringiga seitse seelikut ja üks jabur jakk – pärast proovimist jäi alles neli seelikut. Kolmanda ringiga viis pikkade käistega pluusi, kaks viisakamat pintsakjaki laadset toodet, üks kudum ja mantel. Alles jäi mantel. Siis proovisin veel korra eelmistel kordadel valituks osutunud nelja kudumit ja nelja seelikut, lõpuks jätsin alles kolm seelikut ja kaks kampsunit. Ja mantli muidugi ka. Ja lõpuks leidsin veel salli.

€9.50 eest niisiis kolm seelikut, üks kampsun, üks kampsuni ja pluusi vahepealne toode, villane mantel ja sall. Pilte ei teinud, sest valgust ei ole :)

Seelikud on kõik villasegused, jahedal ajal kandmiseks, mitmevärvilised (üks põhitoon, teisega veidi mustrit). Kampsunid imepehmest materjalist.

Ja no MANTEL! Selliseid asju ma reeglina Humanast ei skoori.

Ammuilma olen mõelnud, et tahaks uut mantlit. Käin praegu tööl musta-valgekirju mantliga, sest see on mu ainus viisakas talveriietus (lisaks on soe sulejope). Tegelikult on see muidugi kevad-sügis mantel, aga noh, saapad on samamoodi kevad-sügis. Ja mütski :) Autoga uksest ukseni, siis võib küll, ei jõua külm hakata. Kui pean pikemalt jala käima, kannan sulejopet ja Ecco saapaid, aga tööl mulle nii käia ei meeldi.

Sellest praegusest mantlist on juba igiammu kõriauguni, aga ma isegi ei mõtle selle peale, sest muud ju pole. Ja nüüd siis leidsin PÄRISELT Humanast musta villase mantli (sama õhukese kui praeguse), mis on nii pikk, et katab kenasti suurema osa tagumikust kinni, on rinnust paras, piisavalt pikkade käistega ja kena välimusega ka. Miks see senimaani alles oli – ilmselt sellepärast, et üks nööp paljudest (kokku kaks pikka rida) oli puudu ja sees polnud tavapärast varunööpi. Lisaks olid puusade koha peal vööaasad, aga vööd ennast mitte. Mind see ei morjendanud – aasad harutasin lihtsalt ära, sest nii lolli kohta poleks nagunii vööd tahtnudki, puuduva nööbi võtsin ülevalt kaunistusnööpide arvelt, kaunistuste asemele õmblesin kaks samasuguse kujundusega veidi väiksemas suuruses nööpi, mis olid õmmeldud täitsa üles lõua alla, kust ma neid aga ka elu sees poleks kinni panema hakanud. Nii et mul on nüüd ilus must villane mantel, mis maksis €1.50 :)

Sooja salli soov on juba ammu, sest mul pole mitte ühtki. Kandsin seni mustvalge mantliga must-valget narmalist rätikut – ajas asja ära, aga tahtsin ühevärvilist ja sellist, mille otsad ei ripu. Olen salle Humanas mitu kuud vaadanud, aga miski pole kunagi kõnetanud. Ei tahtnud ma neid hiigelpikki jurakaid, ei tahtnud ka pashminasid. Tahtsin midagi ilusat ja sooja, aga samas kompaktset – näiteks sellist, mis on otsapidi kokku õmmeldud ja moodustab nö ringi, selliseid on kõik riidepoed praegu täis, popp värk.

Näppisin üht kena täpselt minu värvi lillat salli, sidusin lahti ja vaatasin – ennäe, ongi ring. Mõnus pehme ja ilusa veidi augulise mustriga – aga mitte mingi lirakas, nagu nood augumustriga vahel on, vaid siiski soe. Ostsin rõõmuga ära, maksis ainult 50 senti. Olin täiesti kindel, et materjaliks on 100% akrüül, nagu see enamasti on – kodus silti lugedes aga selgus: 80% vill, 20% kašmiir.

Vaat nii soetatakse endale uut talvegarderoobi :) Sellepärast ongi Humana nii võluv koht – KUNAGI ei tea, mis seekord õnnestub leida. Kui midagi konkreetset otsida, siis enamasti ei leia :P Tuleb lihtsalt käia ja vaadata ja vahel joppab.

Õhtul veetsin tavapärase mõnusa pooltunnikese kõiki uusi riideid selga proovides ja olemasolevatega kombineerides. Mul on küll nii seelikute kui pluuside hulgas paar sellist neutraalset ühevärvilist (must, hall, tumepruun, tumesinine) baastoodet, mis sobivad enam-vähem kõigega, aga mulle meeldib hoopis rohkem, kui mul õnnestub ühes toonis värvilisemat värvi asju (punane, roheline, lilla, roosa) samades toonides kirjude/ mustrilistega kokku sobitada.

Üks vanaroosa pluus, mida ma seni vaid musta seelikuga kanda sain, sobib täpselt uue halli roosaka/lilla mustriga seeliku juurde. Ja täna ostetud hall kampsun-pluus (paksemast pehmest pigem kampsuni materjalist, eest nööpidega, aga kehasse ja poolkäistega – võta siis kinni, mis see täpselt on) sobib ideaalselt olemasoleva halli-punaseruudulise seelikuga, millega kandsin enne üht pluusi, mille lõige mulle väga ei meeldi ja tahaks ära anda, aga pole samas toonis midagi etemat leida õnnestunud… Ühesõnaga jah… Naine olen, tõeline naine :)

Jan 142015
 

Meil on kodus olemas vist kõik Epu lasteraamatud. Ja kõik on meeldinud ka, senisteks suurimateks lemmikuteks on nii minul kui lastel olnud “Marta varbad” ja “Anna hambad”.

jassi_pass-220x221Eelmisel nädalal sain blogikampaania raames “Jassi passi” ja see on kahtlemata raamat, mis on mulle neist kõigist kõige isiklikumalt mõjunud. Kui ma seda tol esimesel õhtul lehitsesin ja siit-sealt diagonaalis lugesin, tuli mitu korda pisar silma. Lihtsalt need situatsioonid on nii tuttavad :) Ma usun, et see raamat pakub äratundmisrõõmu kõigile, kelle pere on olnud mingil eluperioodil pikemalt lahus tänu sellele, et üks vanematest töötab välismaal. Ja neile jällegi, kellel selline kogemus puudub, ei pruugi see raamat üldse nii väga korda minna.

Ma mõtlesin, et trükiks siia mõned katked, aga kell on palju ja ma parem pikemalt ei hakka. Lihtsalt… Ilus raamat oli. Kohati kurb, aga armas. Ja õnneliku lõpuga :)

Mis mind selle raamatu juures tekstiga võrdselt võlus, olid Helina Toateri imelised pildid. Jällegi – mulle on ka kõigi Epu varasemate raamatute pildid meeldinud, aga need praegused, need olid mingil põhjusel eriti paeluvad. Kuidagi nii tõetruud ja kaunid.

2015-01-13 20.49.40

2015-01-13 20.50.13

Kui ma raamatu kätte sain, pidin ennast sundima, et seda kohe mitte korraga läbi lugeda – see ei tundunud aus, tahtsin lugeda koos lastega, kes tolleks hetkeks juba magasid. Aga “üks peatükk igal õhtul” reeglist ei tulnud küll mitte midagi välja – nelja õhtuga oli raamat läbi :D See teeb 5-6 peatükki õhtu jooksul, täna lõpetasime.

Küsisin Poisilt, mis talle selles raamatus kõige rohkem meeldis – ta ütles, et tulnukad ja roheline planeet. Küsisin Plikalt, mis temale kõige rohkem meeldis – isa üllatus. Täitsa minu laste vastused :)

2015-01-13 20.50.36

Lasteaia viimane päev oli kätte jõudnud, aga isa polnud ikka veel mitte kusagil. /- – -/

Ema istus Jassi kõrval ja pühkis kasvatajatädi kuulates pisaraid. Ta otsis Jassi kätt, mida suruda. /- – -/

Järsku läks lasteaia saali uks lahti ja üks habemega mees astus sisse.
Kõigi saalis istujate ja seisjate pead pöörasid sinnapoole.
See habemega mees oli kuidagi veidralt tuttava olekuga.
“Isa!” hüüdis Jass. “See on ju minu isa! Sa ei olegi enam välismaal!”
Ema oli ka püsti hüpanud ja kiirustas isa poole. “Kuidas sa nii…”
“Kas sa siis ei aimanud?” ütles isa aasivalt ja kallistas ema. “Sellepärast ma ju uurisin seda täpset kellaaega… Et kindlaks teha, kas ma ikka jõuan täpselt lennujaamast.”
“Aga mina arvasin…”
“Nojah, ma tahtsingi üllatust teha!”

Ilus raamat, nii suurtele kui väikestele. Aitäh, Epp! Aitäh, Helina!

Jan 142015
 

Minult küsiti eelmise postituse kommentaaris, miks ma nii tihti Humanas käin, kui mul tegelikult midagi vaja ei ole. See on juhtumisi teema, millel ma olen tahtnud juba ammu pikemalt kirjutada, sulg on soe ja und veel ka pole, nii et…

Mul absoluutselt EI OLE vaja veel rohkem riideid :D Ok, vahel on mõni baasese, mille järele on konkreetne vajadus, aga sedagi viimasel ajal pigem harva. Ma võiks ära anda kolmveerandi oma riidekapist ja ma saaks ikka hakkama :P

Suusapüksid olid sel talvel ainus, mida mul tõesti väga vaja oli – aga neid olen otsinud aastaid, pikkade inimeste rõõm. Varem oli raha, aga ei leidnud midagi sobivat, nüüd polnud enam raha ka. Ja nii ma, lootusetu külmavares, lastega õues möllamisest rõõmu tunda ei suutnudki. Soe jope on, soojad kindad on, saapad on, pikk villa-siidi aluspesu on – aga teksade all polnud sellest tolku ja muid pükse mul üldse polegi. Juhtusin seda mainima Annikale, kes tõi mulle järgmine kord külla tulles proovimiseks imeilusad lillad suusapüksid – tema emale oli keegi andnud, emale ei sobinud, andis Annikale edasi, talle ei lähe jalga, tõi siis mulle. Istuvad ideaalselt! Jah, pikkust on 10 cm puudu, aga topin saapasääre sisse ja ongi korras. Nii et täitsa iseenesest ja ilma rahata tulid need püksid minu juurde. Nüüd pole ainult üldse õues lume sees möllamise ilma olnud :) Kui see tuleb, siis olen lõpuks ometi igakülgselt varustatud!

Aga see, mida ma pidevast Humanas käimisest ja oma kirjust riietekapist saan, on tohutult palju positiivset emotsiooni. Võiks öelda, et teise ringi poodide külastamine on üks mu suurimatest hobidest. Ja on nii välja kujunenud, et just Humanast leian endale kõige rohkem sobilikke asju, ehkki teen iga paari kuu tagant tiiru ka mujal.

Vaatasin huvi pärast üle, kui palju raha ma eelmisel aastal teise ringi poodides oma riietele kulutasin, laste ja Abikaasa riideid ning kodukraami arvestamata. Jaanuar – €1. Mai – €7.53. Juuni – €42.44. Juuli – €23.29. August – €36.44. September – €12.35. Oktoober – €6. November – €7. Detsember – €6.

Pärast viit aastat lastega kodus olemist läksin lõpuks ometi tööle ja sain LÕPUKS OMETI ilusasti riides käia. Seelikud! Sukad! Kõrvarõngad! Idüll :D Esimene töökoht mind riiete ostmise suhtes nii väga ei sütitanudki – istusin seal oma kontorilaua taga ja nokitsesin enamik ajast omaette, peale kolleegide mind keegi eriti ei näinud, natuke riideid kodus ju oli, rahaline seis ka eriti kehv. Aga mais sain uue töö, avalikumas kohas :P – ja siis lõi naine minus täiega välja. Tööle sobilik (suve)garderoob vajas pärast pikka kodus olemise perioodi paratamatult uuendamist, suvel oli rahaliselt natuke kergem ka, nii et käisin Humanas suht suvalistel aegadel – ka siis, kui hinnad olid kallimad. Ja ostsin kuhjaga riideid :)

Septembris käisin korra uue kauba nädala kõige esimesel hommikul, aga tõdesin siis, et esiteks mulle see tunglemine ei istu, teiseks oli rahaline seis selleks ajaks stabiilselt kitsas. Seega tegin uue reegli, et käin Humanas ainult viimasel nädalal, alates kolmapäevast :P Ja olen sellest reeglist ka kenasti kinni pidanud.

Iga kord, kui ma Humanasse sisse astun ja neid värvilisi riideid täis stangesid näen (palju põnevam ja rikkalikum valik, kui nö tavalises riidepoes!), tekib minus tohutu elevus. Mida ilusat ma seekord leian? Mulle tohutult meeldib kiirelt riideid läbi lapata, kuhjadega proovikabiinis käia… Tavaline on see, et proovin ühe poeskäiguga selga 3×10 riideeset. Ära ostan neist lõpuks ehk kolm, vähemalt viimased kuud on nii läinud :)

Mulle nii tohutult meeldib see, et mul on riidekapis valikut. Et ma saan kanda iga päev erinevaid riideid, nii mitu nädalat järjest. Kas teate, millist tohutut elevust ja rahulolu ma olen viimased neli päeva tundnud, sest mul on olnud igal hommikul täiesti uued värvilised kõrvarõngad, millega sobitada kogu ülejäänud riietus? :D

Pärast augustikuist ülevaadet tegin oma riidekapis sügisel põhjaliku suurpuhastuse. Andsin ära palju riideid, mida polnud ammu kandnud. Tõenäoliselt sattus nende hulka ka mõni samal suvel Humanast ostetud hilp. Aga mul pole selle vastu mitte kõige vähematki, otse vastupidi – mul on hea meel, et kõik on ringluses. Mulle meeldib ilusasti riides käia, mulle meeldib vaheldus, mul on samas vähe raha – seega on teise ringi poodides shoppamine minu jaoks ideaalne süümepiinade vaba naiselik hobi, mida saan endale võimaldada ka siis, kui eelarve on rangelt piiritletud. Ühtaegu on see minu jaoks väga õpetlik – järjest enam oskan realistlikult hinnata, mida ma ka reaalselt kandma hakkan ja mis sel hetkel ilus tundub, aga hiljem pigem seisma jääb. Eks vahel jääb midagi seisma ikkagi, see on paratamatus – aga sellisel juhul annan need asjad ka kiirelt ära.

Mõni kogub marke, mõni kingi, mina kogun ilusaid teise ringi poest ostetud riideid – see on tunduvalt praktilisem :) Suurim nõrkus on seelikud ja kleidid, seejärel kõrvarõngad ja sukad – viimaseid muidugi teise ringi poest ei saa. Kõrvarõngaid leiab õnneks ka väga soodsalt, aga sukad on Eestis üsna kallid, nii et olen ostnud vaid mõned ühevärvilised neis toonides, mida kõige rohkem kannan, üldiselt kasutan vanu varusid ja mängin rohkem muude riietega. Väga palju kannan mugavaid pluuse ja kampsikuid, neid Humanast ikka leiab.

Müüa asju, mis ma olen ostnud teise ringi poest paari euroga? Tõesti ei viitsi :) Müüki panen vaid need asjad, mis olen ostnud uuelt, aga pole mingil põhjusel siiski kandnud. Ära andnud olen väga palju ja annan edaspidigi. Sõpradele või lasterikaste perede liitu. Igakuiselt oma hobi eest €5-10 maksta, arvestades saadud positiivsete emotsioonide hulka ja igapäevaselt suurepärast väljanägemist – ma ütleks, et väga hästi kulutatud raha!

Jan 142015
 

Jõudsin Gea soovitusel Money Matters blogini, mis õpetab oma rahaasju kontrollima. Täpselt nii, nagu arvasin – ei miskit uut mu jaoks, olen kõike seni mainitut juba aastaid teinud. Lugeda ja kaasa noogutada oli mõnus sellegipoolest ning see on mu meelest kohustuslik lugemine kõigile, kel pidevalt enne palgapäeva raha otsas, aga pole samas aimu, KUHU see täpselt kadus. Ise ootan huviga investeerimise teemalisi postitusi, need kuluks marjaks ära. Igal on juhul blogi aus ja soovitan kõigile :) Panin blogrolli ka. Ja muidugi oma readerisse.

Räägitakse, et oskus rahaga majandada tuleb kodust kaasa. Ma näiteks ei suuda meenutada, et ema oleks mind majandama õpetanud – samas see ei tähenda, et seda ei toimunud, ma ei mäleta enamikku, mis kunagi oli :) Ok, nii palju tegelikult küll, et vist alates millalgi põhikoolist käisin ise poes ja raha küsisin emalt vastavalt sellele, mida oli vaja osta – söögi hindu ma umbes teadsin ja oskasin kokku arvutada. Pärast pidin ideeliselt tšekid ka tooma, aga kuna mingit kulude kirja panemist ema mu meelest toona ei harrastanud, siis otsest vajadust ega kohustust selleks polnud ja väga tihti need tšekid ka temani ei jõudnud (ja psst, ärge talle öelge, aga eks ma ostsin vahepeal lisaks söögile keepsuraamatu kleepse kah).

Samas Abikaasa ema on mu meelest väga hea majandaja, Abikaasa aga ei viitsiks elu sees numbreid ritta ajada. Nooruses oli ta üsna süüdimatu, minuga kohtumise ajal oli tal üksjagu võlgu kaelas. Ma panin ta muidugi kiirelt paika, sundisin võlad ära maksma ja olen meie tulusid-kulusid sellest ajast saadik kontrolli all hoidnud :P Kui raha oli rohkem ja kohustusi vähem, siis planeerisin ka vähem, kitsamatel aegadel aga väga hoolikalt. Ühesõnaga… Mingil määral on see lihtsalt iseloomus kinni. Mõnele meeldivad numbrid ja kontroll, mõnele mitte. Hea, kui peres on üks, kellele meeldivad ja teine on tema majandamistega nõus :) Kaks udupead oleks tunduvalt raskem juhus või siis selline variant, kus üks tahab majandada, aga teine vaid vastutustundetult kulutada. Tark udupea laseb numbripedel majandada ja kulgeb mõnusalt kaasa – nii on arved makstud, söök laual ja kui midagi üle jääb, saab tõesti mõnuga kulutada.

No igal juhul, ma tõesti ei tea, mis mind selleks ajendas, aga täiesti ilma igasuguse õpetuseta hakkasin ülikooli minnes märkmikusse kirja panema kõiki oma väljaminekuid. Detailipedena ikka absoluutselt kõik asjad – sai 5kr, siider 10kr, seelik 50kr jne. Pool aastat hiljem sain arvuti, siis kolis majandamine Excelisse. Alguses panin lihtsalt kirja kuupäeva ja ritta kõik sel päeval ostetud asjad, mingil hetkel hakkasin neid jagama gruppidesse (toit, majapidamine jne), lisama toidule ka kaalu jne. Et saaks ikka rohkem statistikat teha :) Ja ehkki ma ei ole sellega kahjuks täiesti järjepidev olnud (peamiselt Londoni ajas on augud ja mingid lühikesed Eesti perioodid ka), siis enamik mu iseseisva elu kulutustest on siiani Exceli tabelitena olemas. Täpsemalt sügis 2002 – sügis 2007 ja 2011 kuni praeguseni. 2008-2010 on puudu, ehkki enamik sellest ajast ma kirjutasin väljaminekuid üles küll… 2010 kevadel läks kõvaketas tuksi – ehk sellepärast? Kuni 2007 oli mul plaadile kirjutatud, need sai hiljem taastada.

Meil on elus olnud igasugu perioode – rahaliselt paremaid ja halvemaid. Mida vähem raha, seda rohkem tuli/tuleb majandada, see on paratamatus – muidu lihtsalt ei ela ära. Londonis olime vahepeal väga vaesed, vahepeal elasime üpris mõnusasti ära. Eestis oli tükk aega tänu vanemahüvitisele võimalik kenasti ära elada ja mõistlikult majandades ka igasugu olulise jaoks säästa – tavaline oli see, et arvel oli raha ÜLE, kogusime ju algul pulmade, siis kodulaenu sissemakse, seejärel remondi jaoks. Nii oli ka võimalus mulle näiteks päevapealt ja täiesti plaanimata uus läpakas osta, ilma et see meie majanduslikule seisule suuremat mõjunud oleks. Norras olime algul väga vaesed, hiljem tundus mingil lühikesel perioodil raha laialt käes olevat, nii et saime tol suvel veidi remonti teha ja ka veidi elu nautida. Ja kui Norra töö lõppes, olime algul Eestis mõlemad praktiliselt töötud (mu pool kohta eriti midagi sisse ei toonud) ja selle tagajärjel võlgades, nüüd suvel sai tänu auto müügile nood võlad tagasi maksta, kuu aega vabamalt võtta, elu nautida ja jälle mõni suurem vajalik kulutus teha, siis sai see raha ka otsa ja nii jõudsimegi sügisel lõpuks stabiilselt kitsasse seisu. Kindlad töökohad on olemas ja elame oma palkadest ära, aga selleks tuleb ka viimse sendini majandada.

Ma olen väga-väga tänulik kõigi nende külluseperioodide eest, mis meie elus on olnud – tänu sellele on meil olnud võimalik säästa oluliste suurte asjade jaoks (juba ülal mainitud pulmad, kodu, remont) ning teha vajadusel suuremaid igapäevaseid väljaminekuid (läpakas, talvejope ja -saapad, viimati minu prillid jne), tänu millele on vaesematel perioodidel kõik hädavajalik olemas olnud ning selle võrra lihtsam ülejäänu pealt kokku hoida. Ma olen ääretult tänulik selle eest, et meie rahaline seis on hetkel stabiilne – järgmise sügiseni niiviisi viimase piiri peal majandada tundub küll kuradi pikk aeg, aga eks sellegi aja jooksul peaks pisikesed muutused paremuse poole toimuma.

Tänu tulumaksu määra langetamisele peaks meil alates järgmisest kuust palka kahe peale paarkümmend eurot rohkem tulema, mis on praeguses olukorras täiesti arvestatav summa. Peretoetust tõsteti üle kahe korra – lasteaia kohatasu tõusis muidugi ka poole aasta jooksul kaks korda, aga õnneks väiksemas summas, nii et toetuse tõusuga jääme ikkagi plussi. Aprillis maksan viimast korda õppelaenu, nii et alates maist jääb jälle €25 kuus rohkem kätte. No näete siis, nii palju pisikesi positiivseid asju! Kui ma nüüd õigesti arvutan, siis kevadeks on sügisega võrreldes igakuiselt kulutamiseks tervelt €70 rohkem. Täitsa arvestatav summa!

Ja sügisel saab loodetavasti jälle veidi palka juurde, ehkki ma mängin juba pikemat aega täiskoha küsimise mõttega – ma pole küll kindel, kas sellega üldse nõus oldaks ja oma hetkeülesannetega saan antud koormusega suurepäraselt hakkama, aga ma näen üldisemat sorti tööülesandeid, mida jaguks, mulle tundub, pikemaks ajaks. Samas ma nii väga naudin oma vabu reedeid… Ja samas jällegi tundub täiskoha küsimine ääretult loogiline – see annaks palgale täpselt nii palju juurde, et saaks tibakenegi vabamalt hingata. Need üldisemat sorti tööülesanded lõppevad ka minu arvestuse kohaselt mingil hetkel otsa ja järgmisel sügisel, kui autolaen lõppeb ja elu tänu sellele tunduvalt kergemaks läheb, võiks ma vabalt jälle 0,8 koormuse tagasi võtta. Ja OMETI pole ma siiani isegi küsinud, mis tähendab ilmselt, et ma väärtustan oma vaba aega rohkem, meeletust kokkuhoiust hoolimata. Mm, äkki peaks tegema kompromissi vaba aja ja raha vahel ning küsima juurde 0,1 kohta? :P Nojah, pole mõtet seda monoloogi rohkem pidada – pean asjad enda jaoks selgeks mõtlema ja siis kas küsima või mitte küsima. Ja kui ma ka küsin, on positiivse ja negatiivse vastuse saamise võimalused, ma ütleks, suhteliselt võrdsed.

Üldiselt on siiski puhas rõõm. Rõõm selle üle, et me elame kogu perega Pärnus, oma kodus. Rõõm selle üle, et ma naudin Exceli tabeleid, numbreid ja statistikat, seega on vähesega toime tulemine minu jaoks eelkõige mõnus väljakutse. Rõõm selle üle, et peame küll söögi ostmisel äärmiselt kokkuhoidlikud olema, aga ei pea loobuma tavapärasest mahekraamist (küll aga rämpsu ostmisest, mis on ju rõõm omaette!). Rõõm selle üle, et armastan teise ringi poode, mis võimaldavad mul ka kõige kitsamates oludes endale vahetevahel midagi ilusat lubada. Rõõm selle üle, et ma armastan oma tööd. Rõõm selle üle, et tegelikult on seda kõige kitsamat aega veel vaid veidi üle pooleteise aasta. Rõõm selle üle, et täpselt viie aasta ja üheksa kuu pärast oleme me täiesti laenuvabad. Nii palju olulisi asju on NII hästi.

Nii et tegelikult pole kokkuhoiul ju häda midagi, isegi kui söögiraha on järgmise palgapäevani €3.50 päevas :P Just sellega arvestades on arved makstud, paari vajaliku väljamineku jaoks raha kõrvale pandud ja kapp kõike kauasäilivat täis ostetud. Õunakilo maksab kõigest €0.39 ja ülejäänud hädavajaliku toidukraami saab selle raha eest kätte küll. Nii et ma ei kahese põrmugi seda kleiti ja neid kõrvarõngaid, mis ma sel kuul ostsin (ja Abikaasale normaalse välimusega mütsi ja salli, mida tal ammu vaja oli) ning kõige tipuks kavatsen ma homme minna traditsioonilisele viimase nädala Humana retkele, et €1.50 päeva puhul endale veel midagi ilusat lubada :) Ja reedel teise Humanasse, siis on juba €1 päev. Pisikesed rõõmud, mis muudavad ka kõige kokkuhoidlikuma elu elamisväärseks.

Elu on selgelt näidanud, et alati saab hakkama. Alati on raskeid hetki, aga alati läheb ka paremaks. Kui uskuda, oma unistuste poole püüelda ja hetke võimalikult palju nautida, saab kõik alati korda. Ka kõige suuremad ja olulisemad asjad, mis vahel võivad näida kauged ja kättesaamatud. Kõik on võimalik!

Läks jälle filosoofiliseks mulaks, tüüpiline. Ma lihtsalt ei oska lühidalt ja konkreetselt kirjutada :D Aga kulude kontrolli all hoidmist soovitan ma siiski soojalt kõigile. Teeb elu tunduvalt lihtsamaks :)

Jan 072015
 

Tööle naasedes rõõmustas mind viimase kaubaga kaasa tulnud sõnum Tallinnast:

2015-01-05 18.31.26

Kuna puhkuse ajal oli kõik söögikraam kodust otsa saanud ning mitte ainult söök, vaid ka šampoon jm vannitoast leitav, siis sai kohe kõige esimesel tööpäeval, mis oli ühtlasi ka palgapäev, kõvasti varusid täiendatud. Ehk palk otsemat teed pidi tagasi sinna, kust see tuli :D

2015-01-05 18.07.52

Täna oli teine tööpäev. Koju jõudsin kolmveerand kaheksa :P Tõe huvides peab tunnistama, et tööga just NII kiire ka polnud, et ma PIDIN seal nii kaua olema. Vahepeal oli vaja käia kõrvarõngaid ja süüa ja kleiti ostmas, eksju :D Aga eks selle tööga ole ikka nii, et ega see ei lõppe kunagi otsa ja aeg lihtsalt libiseb käest, nii et ise ei pane tähelegi.

Jan 072015
 

Kella järgi on kuupäev juba 7., aga minu jaoks on ikka veel kolmekuningapäeva õhtu – ühesõnaga viimane aeg jõuludest kirjutada, edasi enam ei või :D (jõulutulesid aknalt maha võtta ja kuuske välja viia enne nädalavahetust kindlasti ei viitsi, aga see selleks)

Pikka juttu ei tule, meenutan peamiselt fotodega.

Abikaasa ema kinkis Plikale vaimustava mängu (käsitöökomplekti?). Põhimõtteliselt on tegu kummist alusega, kus on augud… Kaasas neli  saapapaela laadset värvilist nööri ja pulgad nende torkamiseks. Ja nendega saab siis alusele pilte “tikkida”. Ei pea aukudest läbi torkama, vaid lihtsalt pulga otsaga sisse, tõmbad pulga välja, nöör jääb kinni, siis järgmises kohas jälle jne. Hästi lihtne ja lahe. Kui pilt valmis ning uut tahad teha, tõmbad lihtsalt nöörid sirrdi aluse küljest lahti. Geniaalne, ma ütlen. Abikaasa suguvõsa jõulupeol möödus Plikal pool aega sellega mängides.

2014-12-25 16.23.11

Sealt peolt saime ka kõige suurema kinkekoti, mis meil kunagi olnud on:

2014-12-25 17.19.27

2014-12-25 16.31.46

2014-12-25 17.22.47

Hiljem kodus pildistasin kõik kingid üles. Esimesel pildil riidekraam:

2014-12-25 20.44.05

…teisel ülejäänud asjad. See tikkimise mäng on ülemises reas keskel. Hästi palju ägedaid kinke saime, mis marjaks ära kuluvad – kotitäis klotse, mis sobivad olemasolevatega, mitu lauamängu, pusled (pildil on ainult Virge saadetud – Maris kinkis ka, aga ta polnud selle pildi tegemise hetkel veel külas käinud), käpiknukkude meisterdamise komplektid (Plika õmbles Poisi oma ka valmis), kaartide meisterdamise komplekt, kleepsu- ja nuputamisraamatud, vildikad, plastiliin… Ja ehkki oli jutt, et kinke tehakse ainult lastele, oli Abikaasa ema poetanud meie kingikotti ka Scrabble’i – mainisin talle vist Plika sünnipäeva ajal lauamängudest rääkides, et hirmsasti tahaks, aga räigelt kallis on, raamatupoes üle €30… Tal jäi meelde ja kui Maximas mänguasjadel suur soodukas oli, ostis meile selle ka. Nii äge!

2014-12-25 20.48.54

Kaarte oli vaja kohe meisterdada, et Marisele kinkida:

2014-12-26 11.56.10

Kui Maris külas käis, jõime veini ja mängisime kaarte. Ja noh, et aus oleks, said lapsed ka veidi tähelepanu :D

2014-12-27 21.25.23-2

2014-12-27 21.25.36-1

Marise kingitud puslesid panime Plikaga kokku – 49-tükised olid eelsoojenduseks, teise kingituse, 500-tükiseni, ei jõudnudki. Selleks on ikka paremat valgust vaja. Kellelgi pole mõnd ülearust laua/näpits/seinalampi?

2014-12-28 18.59.06

Aasta viimasel päeval käisime emal külas:

2014-12-31 17.52.31

Eelroaks oli taldrikus loomaaed :P

2014-12-31 17.56.38

Plika sai kingiks väikesed kangasteljed, mida ma polegi pildistanud – ja ema fotosid pole ma veel saanud. Poisi kingitus oli säherdune konstruktori laadne asjandus, kus mõned tööriistad ja hunnik juppe, mida alusele kruvida:

2015-01-03 12.07.06

2015-01-03 12.07.19

Minu-sarja lugemiseks kas polnud tuju või need raamatud lihtsalt ei kõnetanud mind. Jeruusalemm jättis üsna külmaks, Berliin veel rohkem külmaks, Ghana samuti üsna ükskõikseks. Tenerife oli erand, see meeldis väga :) Mitte küll kõige rohkem kõigist, aga raamat on väga hästi kirjutanud ja noh… Mulle meeldis. Peterburi on veel pooleli ja seni üpris mõnus – ma huviga ootan, kuhu lõpuks välja jõuab.

Kokkuvõtteks ütleksin, et oli ütlemata mõnus sedaviisi kaks nädalat aeg maha võtta. Õhtuti pikalt üleval olla, hommikuti kaua magada, raamatuid lugeda, sotsialiseeruda ja lihtsalt lebotada. Kui olin piisavalt logeleda saanud, siis läks meel kohe ärksamaks ja otsekui iseenesest hakkasin kasulikumaid tegevusi otsima. Nii saigi näiteks täiesti plaanimata külmkapp ära sulatatud :)

Lasteaed on suvel kinni kuu aega – seekord juuli keskpaigast augusti keskpaigani. Kavatsen võtta puhkust selle aja sees võimalikult pikaks venitatult niiviisi, et käin igal nädalal kaks päeva tööl – sellega saab hädavajalik tehtud ja muus osas võtan siis lõdvemalt. Ja aasta lõpus võtan jälle pikema jõulupuhkuse – aga seekord ilmselt pigem 1,5 nädalat, alates 24. detsembrist, sest viimased päevad enne jõule on kõige kiiremad ja müüjatel on kergem, kui ma kohal olen.

Küll on hea olla juhataja – müüjatel on ju suvel ja detsembris kõige kibedam tööaeg. Aga nad on mõlemad tõeliselt super (ise ma nad välja valisin ja hästi valisin!) – ei tahagi sel ajal puhata, sest müüginumber kajastub ka palgas. Ja tegelikult mäletan ka fotopoes töötamise ajast, et sellise graafikuga, kus pikkade tööpäevade arvelt rohkem vabu päevi sai, ma suurt puhkuse võtmise vajadust ei tundnudki. Jaanipäeva ja jõulude ajal on nagunii paar vaba päeva lisaks, jõuab puhata niigi.

Ühel müüjal pole veel lapsi ja teisel on juba teismelised, nii et neil pole ka sellega mingit muret. Aga minul on praegusel hetkel, kus lapsed on väikesed, ikka tõesti täiesti ideaalne töö ja võimalus täpselt õigel ajal puhkust võtta :)

Jan 062015
 

Alustasin uut aastat väga mõistlikult. Hoidsin rahaasjadel silma peal ja lubasin endale, et hoian poodidest eemale.

Aga siis ma sain teada, et üks ehtepood pannakse meie majas kinni ja nägin sealt mööda jalutades, et kõigil toodetel on lõpumüügi hind -70%. Ilmselgelt sai see pood erandiks :)

Suvel Humanast järjest pruuni ja rohelisega riideid skoorides otsisin nende juurde sobivaid kõrvarõngaid. Sealt poest leidsin ühed, mis meeldisid, aga kuna olin pluusi ja seeliku eest maksnud kokku €3, siis tundus kohatu osta selle komplekti juurde kõrvarõngad, mis maksavad €7.50. Samuti mäletasin, et vaatasin toona mingeid hästi nunnusid puidust kõrvarõngaid, mille ostmist ma aga isegi ei kaalunud, sest need maksid €12.

Nüüd sain mõlemad südamerahuga ära osta ja kolm paari veel. Ja viie paari eest maksin kokku €10.50. Puhas rõõm!

Üritasin neid pildistada tööl, kus valgus on kodust poole parem, aga rippuvad kõrvarõngad ei ole laua peale panduna just kõige kenamad. Värvid ja teravus on aga siiski parimad, nii et panen siia ka. Esimeste puhul ma juba natuke kahtlen, kas nee on ikka päris minu maitse, aga kannan natuke ja siis otsustan – €1.80 pole eriline kaotus, kui need ka lõpuks ära andma peaksin. Teised maksid sama palju, kolmandad on need puidust ja kõige kallimad, mis maksid nüüd soodukaga €3.60, neljandad €2.25 ja viimased kõigest €1.05 – aga nende puhul mulle tundub, et ma võtan kaks rida vahel ära ja teen need veidi väiksemaks, sest see suurus on isegi minu jaoks veidi liig. Aga ma olen juba igiammu tahtnud just roosasid, lillasid ja pruuni-rohelisega kõrvarõngaid, nii et te võite isegi ette kujutada, kui rahul ma olen :P

2015-01-06 17.53.25

Kodus kehvas valguses üles riputatuna (+ 1,5 paari vanu kõrvarõngaid):

2015-01-06 21.53.32

Pidin kogu kõrvarõngaaluse ümber tõstma, et viis uut paari ära mahutada :P

2015-01-06 21a

Nojah, ja siis ma läksin Rimisse süüa ostma. Tavaliselt lähen otse keskelt kassade vahelt sisse ja toitu valima, aga mul oli seekord vatitikke vaja, nii et läksin alustuseks tööstuskaupade poolele. Ja sinna olid kohe kõige ette riputatud KLEIDID. Täpselt sellise lõikega, nagu mulle meeldivad. No ja siis ma ju ei saanud teisiti, kui pidin proovima. Oli kolme eri värvi, lühikeste käistega ja küünarnukini käistega. Oleks eelistanud pikemaid, aga neid oli vaid halli ja musta. Mulle aga meeldis tumesinine… Istus ideaalselt ja nii ära ostetud saigi. Maksis €10.

No tõsiselt, ei anna enam täpsemalt minu stiilis kleiti teha. Täpselt põlvini, nii et pole liiga lühike ega liiga pikk. Mõnusalt kehasse ja kinnisema kaelaauguga ja need voldikesed, mida ma jumaldan. Kodus avastasin veel, et sellele sobib ideaalselt peale tumesinine valgete mummudega kampsik, mida suviste soodukate ajal Lindexist ostmata ei suutnud jätta, aga mida mul eriti millegagi kanda polnud… Ja selle kampsuni juurde sobisid omakorda mustad valgete mummudega sukad… Nii et võin põhimõtteliselt ka kohe homme tööle selga panna :D

Piltide kvaliteet on valguse tõttu muidugi olematu, aga no uskuge mind, IMEILUS kleit. Nüüd tahaks veel tumesinise ja valgega kõrvarõngaid :P Ja sellele kleidile sobiks ideaalselt peale üks kitsas vöö. Ma arvan, et valge… Aga seda kunagi hiljem, kui midagi sobivat peaks ette jääma. Kodus on ainult must ja see jäi tsip igav.

2015-01-06 21.30

Ühesõnaga kavatsused olid üllad, aga mis sa hing teed, kui süüa ei saa ka ostmas käia, ilma et ilusaid kleite nina alla topitaks.

Nüüd ma siis hoian edasi poodidest eemale :P

Jan 042015
 

Uuel aastal uue hooga, teadagi. Revideerisin kappe, panin esimest korda sulama külmkapi, mis sai ostetud 3,5 aastat tagasi ning panin ühtlasi kirja kõik kodus leiduva söögikraami, et oleks motivatsiooni vähem ja kaalutletumalt süüa osta ning rohkem kappe tühjaks kokata.

Et oleks põnevam ja informatiivsem, siis tavalises kirjas on tavatoit, kaldkirjas mahetoit, alla joonitud on usaldusväärsetest allikatest, OTT kaubaringilt jms kohtadest pärinev kõigi eelduste kohaselt üsna puhas kohalik kraam (ja nagu ma just tõdesin, siis vähemalt Feedly alla joonimist ei näita… mis seal ikka). Harilik seis – kauasäiliv kraam on suuremas osas mahe, värske ja vähem säiliva kraamiga on lood vastupidised.

Värske kraam:
kausitäis mandariine (ca 1,5kg)
kaheksa banaani (ca 1kg)
kolm greipi (ca 900g)
kaks pomelot (ca 2,2kg)
melon (ca 1,5kg)
kurk (ca 300g)
veidi porrut, rukolat, sellerit, rohelist sibulat (kõik üsna närtsinud)

Vähesäiliv:
kohvikoor
veidi hapukoort
veidi võid
pool topsi majoneesi
pool pakki toorjuustu maitserohelisega
karp juustu-küüslaugu-majoneesi möginat (ise tehtud)
pool untsu läinud piparkoogitaignast, millest saab veel ühe koogi põhja
pool purki marineeritud seeni

Kauasäiliv:
kotike mugulsibulaid (ca 600g)
2kg küüslauku (saime hiljuti natuke Abikaasa õe kasvatatuid, augusti lõpus ostsime talvevarudeks 4kg – enam-vähem optimaalne kogus, ilmselt võtaks järgmine kord 5kg)
6,3kg mett (augusti alguses sai soetatud talvevaru 12kg + 500g jõulukingiks – pool aastat läbi ja pool alles, hästi planeeritud)
poolikud teepakid: rahustav tee, kibuvitsatee, köhatee aniisiga, salveileht (viimased kaks kollased pakid apteegist)
ca 1,25kg kohvi
500g riisipastat
ca 850g maisipastat
1,5kg tomatipastat
250g gluteenivaba pitsapõhjapulbrit
160g falafeli tegemise jahu
1kg tatrajahu
1kg tatart
ca 1,2kg odrakruupi
2kg rukkijahu
500g hirsijahu
500g mungube idandamiseks (pluss veel ca 150g on ööseks likku pandud)
250ml valge Modena palsamiäädikas
250ml oliiviõli
1l filtreerimata oliiviõli
tühi pudel riisiklii õli (mental note: osta uus)
veidi sojakastet
veidi viinamarjaseemneõli
veidi maitse ja lõhnata kookosõli
pool väikest pudelit sidrunimahla
veidi rosinaid
kakao
kaarobipulber
karbike mandlipiima tegemisest üle jäänud kuivatatud “mandlijahu” (ema tõi)
veidi arooniasiirupit
suur pudel sõstramahla
ca 2,75kg rafineerimata suhkrut
veidi kama
veidi kartulitärklist
veidi pekaanipähkleid
veidi Dijoni sinepit
1,5 tuubi remulaadi kastet
kolm karpi kala tomatikastmes

Maitseained:
Himaalaja sool
must ja valge terapipar veskites
murulauk
puljongipulber
koriander
vürtsköömen
jahvatatud paprika
tšillikaunad
piparkoogimaitseaine
kardemon
kaneel
vanillipulber
küpsetuspulber
BBQ&grilli ürdisool
persillade (meresool, küüslauk, petersell)
rosmariin
muskaatpähkel
loorberilehed
guljašimaitseaine
ingverijuur

Sügavkülmas:
5 suurt karpi hernesuppi
1 suur karp ube hakklihaga
400g idamaist juurikasegu
600g krevette
ca 300g mereannikokteili (annaks hea meelega ära kellelegi, endale ei meeldi)
10 väikest karpi hakitud murulauku
ca 1,5kg maasikaid
ca 350g pohli
1 väike karp sõstraid
3 suurt karpi tükeldatud rabarberit
16 väikest karpi õunapudi (mass, mis mahla pressimisest üle jäi)
1 väike karp õunamoosi

Leib on praegu Vändra Leiva mittemahe vormileib, sest ma vahepeal ei jõudnud küpsetada ja mu enda juuretis läks tuksi, pean uue muretsema.

Tavaliselt alati olemasolevatest asjadest on hetkel otsas munad, riis, riisijahu, kartulid ja porgandid – esimesed kolm reeglina mahedad, viimased kaks kui mitte mahedad, siis vähemalt OTT ringilt või mõne sõbra-tuttava kasvatatud.

Toas peidus on jõuludega koju siginenud šokolaadivarud, aga need on õnneks otsakorral – kaks väikest šokolaadi, neli Geisha kommi, seitse lutsukommi (viimased on vähemalt mahedad).

Ühesõnaga… Peab küpsetama hakkama :) Tahaks ära kasutada kaarobipulbri, piparkoogimaitseaine, mandlijahu ja selle õunapudi sügavkülmast. Tundub, et nendest saaks edukalt midagi magusat kokku käkerdada. Mitte kõigist korraga, aga nii üldiselt. Mõtlen mõne küpsiste retsepti välja näiteks.

Sõstramahla puhul ma pole üldse kindel, kas tegu on sõstramahlaga, sest meile anti see õunamahla pähe, aga tegu on millegi hapuga. Tundub sobivat hästi mannavahu sisse ja mannavahtu ma armastan, nisu aga teps mitte. Mis mannast võiks veel mannavahtu teha? Me müüme näiteks tatra-, rukki- ja maisimannat… Aga ma ei kujuta ette, kas nendest tehtud mannavaht päriselt süüa kõlbaks. Speltamanna äkki – tiba tervislikum, kui päris harilik nisu, aga siiski piisavalt sarnase maitsega, sest noh, ikkagi NISU?

Tatar meeldib mulle vaid hästi sõmeral kujul, aga toortatrast putru tehes tuleb sihuke pläust, mis mulle üldse ei istu. Ühesõnaga tahaks väga rohkem tatart süüa, gluteenivaba ja muidu kasulik, aga ei oska seda nii valmistada, et maitseks.

Mida hirsijahust teha, pole ka õrna aimugi. Kiire googeldamine ütleb, et lihtsalt küpsetistes muu jahu hulka lisada, eks siis läheb ka küpsisematerjaliks.

Aa, ja siis on mul veel pakk iiri sammalt, millega peaks katsetama, kui viitsiks… Teoreetiliselt peaks saama seda tarretava ainena kasutada, aga esimene katse läks meil igal juhul aia taha.

Üldises plaanis tahaks enim vähendada liha tarbimist ja süüa sellevõrra rohkem kala ning juurikaid. Ja liha tahaks kvaliteetsemat. Ma tean, et mahedat veiseliha on igal pool saada, aga sealiha ja eriti kanaliha puhul ei ole mul õrna aimugi, kust otsida – kas üldse kuskil on? Igal juhul on auahne plaan, et kuniks lihast täiesti loobuda ei suuda, võiks süüa vaid sellist, mille puhul olen kindel, et need loomad on õnnelikult kasvanud. Kui ei ole, siis ei osta. Saab olema keeruline. Vaatame, kuidas õnnestub.

Teine asi, mida tahaks vähendada, on piimatoodete tarbimine. Ideaalis ei sööks üldse, aga noh… Jah. Mida vähem, seda parem :) Ei viitsi kogu aeg kohvi peale mandlikoort osta, kalliks läheb (teised katsetatud taimsed koored kohviga ei meeldinud). Kohvikoort ei saa mahedalt mu meelest kuskilt, vahukoor on selleks liiga rammus – aga kohv maitseb koorega rohkem kui piimaga. Hapukoort me väga tihti ei söö, aga vahel ikka – no seda võiks vähemalt Nopri oma osta, peab rohkem taluturul käimist planeerima. Küpsetama olen harjunud ikka võiga – kookosrasv läheks jube kalliks, mingeid muid taimseid variante hetkel pähe ei torka. Ja muidugi juust! Võileiva peal see mulle ei maitsegi, aga juustu-küüslaugu mögin on suur lemmik, pitsa, pasta ja ahjuroogade peale jne. Juustu puhul muidugi jääb küsimus, kui rõõmsalt on kasvanud Saaremaa Piimatööstuse lehmad (ostame turult lahtiselt Saaremaa juustu ja võid) – kas peaks eelistama Nopri juustu? Nopri lehmad peaks küll õnnelikud olema, kinnitavad kõik, kes asjast teavad. No isiklikult olen kõige enam veendunud  muidugi Nele lehmade heas elus, aga Nele veel juustu ei tee.

Ja ma jumaldan valgehallitusjuustu! Ja poolkõva kitsejuust, mis ma mingi Rimi sooduka ajal ostma juhtusin, oli ka umbehää. Seevastu pehme kitsejuust ei meeldinud…

Majoneesi tegemine tundus vahepeal isegi käppa saavat, aga pagan, ikka ei õnnestu. Viinamarjaseemne õli on tõepoolest nii maitsetu, kui olla saab, aga millegipärast käib majoneesist ikka räige õline maitse üle, ehkki paneme õli vähem, kui retseptis. Närvi ajab. Üldiselt oleks targem majoneesi lihtsalt mitte süüa, aga see on senini olnud üks olulisi komponente igasugu lihata võileivakatete juures – ülalmainitud juustu-küüslaugu mögin, munaga samuti parim jne.

Taimseid võileivamäärdeid oleks vaja, mis tõeliselt hästi maitseksid. Olen ema juures söönud oapasteeti ja siis vist mingit india pähklitest tehtud möginat, aga ausõna – kumbki ei meeldinud kohe mitte kõige vähematki. Avokaado vastu mul pole otseselt midagi, aga paljalt ja suures koguses see mulle ei maitse. Millegagi segatuna võiks tarbida küll, aga millega segada?

Suppe tahaks senisest palju rohkem süüa, kohe pool ajast võiks olla õhtusöögiks supp… Aga need supid, mida me seni teinud oleme, ei eruta kohe üldse. Tõeliselt maitsvaid suppe tahaks, noh. Soovitage retsepte! Kõige eelistatumad oleks lihata variandid :)

 Kui suudaks nüüd ikkagi jälle seda nädala menüüd koostama hakata…

Jan 012015
 

Ei suutnud vastu panna, järgmine eesmärk oli niii lähedal. Nüüd on süda rahul ja võin keskenduda nonde kahe poolelioleva raamatu lõpetamisele, millel homme tähtaeg on. 2×140 lk on üheks õhtuks päris paras lugemine :)

pallid2000

pallid60