Mar 132015
 

Tänane õhtu oli erakordselt mõnus. Jõudsime koju alles peale kuut, aga saime järgmised kaks tundi mõnusasti perekondlikult asjatada. Abikaasa kokkas, mina aitasin, pesin pesu ja sättisin kodu, sõime kõik koos õhtust, uued ilusad küünlad põlesid ja muidugi MAASIKATEGA KLAASID!

2015-03-12 21.35.44

Umbehääd klaasid on, mahukad ka – 400ml. Kann ei ole küll kõige praktilisem – juba tühjalt on raske ja üsna suur ka teine, nii et kui vett täis panna, tõstan juba kahe käega ja kallan ettevaatlikult. Aga ILUS on, nii et annan kõik vead andeks.

Täna õhtul oli “heureka” moment – avastasin, et meie lapsed armastavad spinatit. Rohelistest lehtedest kokku keeratud salatit nad reeglina ei söö, ega rukola ei peagi igaühele maitsema… Aga spinatilehed eraldi – anna ainult ette, mõlemad vitsutavad rõõmuga. Kas mitte just spinat pole see, mida USA filmides kogu aeg laste toidu sisse peidetakse, et nad jumala eest sööks, aga mida nad kunagi ei taha?

Poiss on alati olnud toiduga üsna leplik. Plika puhul vahel aga tundub, et ta muud ei teegi, kui pirtsutab toiduga ning lemmiktoidud on tal kõik täiesti masendavad – SAI! MAKARONID! Esimest meil kodus pea kunagi pole, pastat teeme küll. Aga olgem ausad, mullegi maitsevad sai ja makaronid. Muidugi vaid siis, kui tegu on kvaliteetsete toodetega, saial on maitsev kate ja pasta hästi valmistatud :)

Vahel tundub, et Plikale ei kõlba pooled puuviljad… Aga hetkel ei suutnud välja mõelda ühtki asja, mida ta EI sööks, peale valmis banaanide – tooremad sobivad küll. Maasika-banaani smuutit miskipärast ei taha, kui see aga pulgajäätiseks külmutada, siis sööb rõõmuga. Ok, apelsini ei taha, kui see on liiga tugeva nahaga, arusaadav. Greipi ei soovi kumbki, aga see ka arusaadav. Samas õunad, pirnid, kiivid, melon, arbuus, igasugu marjad – kandke ainult ette.

Paljusid aedvilju söövad tegelikult ka ladnalt – vähemalt siis, kui need on kuumutamata. Kurk, tomat, porgand, kapsas, lillkapsas, brokoli… Ei saaks öelda, et meie peres söödava värske kraami valik väike oleks. Kui aga köögiviljatoitudest rääkida – olen alati isegi hädas olnud, sest keedetult/aurutatult/ahjus tehtult aedviljad mulle pigem ei maitse. Eelistan kah värsket. No ei saa miskit parata, mulle on see toortoitlus südamelähedane. Samas ma muidugi soojast toidust loobuda ei suuda, nii et söön rõõmsalt edasi pastat, nuudleid, riisi, kartuleid ja liha… Lohutan ennast sellega, et vähemalt on värsket kraami kõrval piisavalt.

Hehe, aga paprikat ei armasta meie perest keegi. Küpsetatud toidu sees see kaotab õnneks oma vänge maitse, nii et väikeste tükkidena pastas vms on see minu jaoks täiesti ok. Salatis kannatan ka välja, kui väga palju pole, aga võimalusel nokin siiski välja – Abikaasa sööb ära, temal nii suurt vastumeelsust pole, samas vaimustust ka mitte :) Lapsed nokivad igalt poolt välja. Ühesõnaga kodus ei ole meil paprikat kunagi.

Kui ma lõin kokku eelmisel aastal toidule kulutatud summa, näitas see, et 28% meie eelarvest kulus puuviljadele. Siis taipasin lisada väljas söömised ja selgus, et hoopis sellele kulus aasta lõikes kõige suurem summa – täpsemalt 24%, puuviljadele jäi 21%. Sealt edasi tulid 11% lihatooted, 10% piimatooted, 9% aedviljad ja rohelised lehed, 5% maiustused ja snäkid, 3% pasta… Ja nii edasi. See oli siis hinnapõhine statistika.

Kui ma tegin sellesama statistika toidu KAALU põhjal, siis 55% meie söögist moodustasid puuviljad. Muidugi jah, kõik need ära visatud koored ja südamed moodustasid sellest arvestatava osa… Aga siiski! 943 kg puuvilju :D Edasi tulid 14% piimatooted, 10% aedviljad, 6% lihatooted, 3% kuivained ja krõbuskid (viimane siis konkreetselt vaid laste kamapallid autoreisidel, müslit vms kraami me ei söö), 2% muna, 2% leib-sai, 2% maiustused ja snäkid, edasi kõik juba 1% ja vähem.

Kaalupõhine statistika pole muidugi selles suhtes päris täpne, et väljas söömisi pole üldse arvestatud (nende puhul ma ju kaalu kirja panna ei saa), külas on ka alati igasugu asju söödud… Aga iga ampsukest kaaluda ja toitumispäevikut pidada ei viitsiks ma eales, mind huvitab ikka puhtalt eelarveline pool :D Väljas söömiste, maiustuste ja lihatoodete puhul innustab juba ainuüksi hinna ja kaalu suhe nende osakaalu vähendama.

Kui nüüd mõelda, et alles juulis jätsime me maha piima joomise ja hakkasime sööma suuremal hulgal puuvilju, siis on päris põnev oodata, millise statistika ma järgmise aasta alguses teha saan.

Puuviljasõltlased, seda me oleme. Ja nüüd veel spinat kah. Ma ütleks, et seis on päris hea ja ei ole kohe üldse probleemi, et meile kõigile maitsevad endiselt ka sai, kook, pasta ja liha. Küsimus on üldises osakaalus :)

  7 Responses to “Puhas rõõm”

  1. Hallelujah, sa oled ellu ärganud! :) :)

    Panen sulle siia ühe huvitava väikese artikli. Arvata võib, et tead seda kõike juba isegi, aga ehk on siiski huvitav lugeda
    http://www.vegetariantimes.com/blog/nutrition-face-off-raw-vs-cooked-spinach/

    • Ma ei viitsi praegu lugeda, aga pealkirjast eeldan, et teema on sellest, kuidas spinatist ei saa toorelt kätte kõik seda, mis saaks nö töödeldud kujul. Seda räägitakse ka brokoli jm kohta. Mul savi – kuna keedetult ei maitse, siis ei söö. Värskelt maitseb – söön. Midagi ikka saab :)

      • Ega ma ei pidanudki seda otseselt sedasi silmas, sest no see kogus mida te seal tarbite on siiski väga väike :)
        Ma teadsin seda ennegi, et aurutatult on rohkem vitamiine jne, aga mul oli huvitav lugeda, et värske spinat sisaldab hapet mis raskendab kaltsiumi ja raua imendumist! Ma seda enne ei teadnud. Pigem ju alati just rõhutakse, et spinatis on palju rauda.
        Ise ma ka ei suuda spinatit aurutatult süüa, ajab sõna otseses mõttes oksele :)

  2. Tonn puuvilju! Tundub nii uskumatu kogus, aga ma kahtlustan, et ega me isegi palju alla ei jää :)

  3. mul muide sööval lapsed ka hullunult köögivilja, aga keskmine laps sööb seda ainult ENNE seda kui salat valmis saab. kui tomat ja kurk tükkideks lõigata ja ära segada, siis võin seda ise süüa :)

    aurutatult läheb meil hästi porgand ja lillkapsas. viimast tuleb veel sulavõi, tilli ja kerge soolaga läbi segada. viimse tüki pärast läheb enamasti võitluseks…

  4. Leeni, Sa ei tohi lihtsalt salatit nii kiiresti valmis saada :)

    Meil läheb kapsas ainult siis kui ma kapsast mingit hautist või suppi teen, et keegi niisama hakitud kapsast sööks, seda ei ole. Ise sai lapsena küll niisamagi näritud.

    Meil 1 laps keeldub prae juurde salatit või kasvõi niisama kurgi- ja tomativiile võtmast, vahel ikka sokutan natuke ja siis sööb ära aga viisaka pakkumisega ei sobi. Dipikastmega aga sööb nii porgandit kui kurki.

  5. Mul ka lapsed söövad kõiki köögivilju toorelt, aga ahjus grillitult või aurutatult eriti mitte. Meil on just kõige suurem lemmik paprika, igal õhtul lõikan mitu paprikat tükkideks ja söövad isuga. Veel suurem lemmik on avokaado – paberkotis koos banaaniga järelküpsenud avokaado tükkideks, sidrun ja meresool peale ja lapsed lausa kaklevad, kumb rohkem saab. Ja siis greip, see on samuti meeletu lemmik. Greipi on muidugi tüütu puhastada, peab nahast välja võtma, sest nahk on kibe – greip ise väga maitsev. Ja granaatõun – samuti vastik puhastada, aga lapsed lausa neelavad. Küpsetatult läheb meil vaid kartul (see on üldse laste lemmik, ise püüan hoiduda) ning hakkliha-kapsa hautis on meeletu lemmik. Porgandid toorelt või kapsa-porgandi salatis maitsevad lastele väga, aga aurutatult, küpsetatult ei lähe kohe üldse. Samuti kurk ja tomat eraldi lähevad paremini kui juba salatiks tehtud. Erinevad salatilehed samuti. Ja siis muidugi idud – neid ma teen kogu aeg (suvel siiski mitte).

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.