Oct 272015
 

Põhimõtteliselt oleks meil võimalik saada oma majja Fortumi kaugküte. Maksma läheks liitumine hinnanguliselt €2500, aga see on ühe telefonikonsultatsiooni käigus küsitud number ja reaalse pakkumise jaoks tuleks teha avaldus ja lasta neil täpselt üle vaadata. Seda siis juhul, kui me otsustame asja ära lähema kolme nädala jooksul ja leiame ka selle raha liitumiseks. See tähendaks siis, et vajalikud ühendused tuuakse meie keldrisse ja kui me üks hetk remonti teeme, siis saaks lihtsalt sinna külge ühendada majasisese küttesüsteemi (radikad või põrandakütte). Remonti plaanime 2017 suvesse, aga noh… Miski pole kindel, kuni see ei toimu.

Kui mugavuskütteks ei saa valitud just õhksoojuspump, siis igasuguste veega kütmise variantide puhul peaks majasisese küttesüsteemi välja ehitama nagunii, selles mõttes poleks vahet.

KUI naabrid peaks asjaga kaasa tulema ja saaks selle liitumise kahe peale maksta, oleks kohe poole parem seis. Meil pole olnud võimalust veel nendega sel teemal pikemalt rääkida. Nädalavahetuseks on plaanitud ühised parandustööd, eks siis saab küsitud. Ma ei ole kindel, mis nad sellest arvavad – tean, et õhksoojuspumbale on nad vähemalt mõelnud. Aga jah, praegu on küsimus selles, et kui nagunii ümbruskonnas kaevatakse, oleks liitumine lihtsam ja soodsam, seega nii lühike aeg otsustamiseks ja raha leidmiseks…

Mugavusküttele oleme mõelnud kogu aeg. Et kui ükskord “päris” remonti teeme, tuleks midagi ikkagi selle käigus ka paigaldada. Samas ei ole me kuidagi jõudnud otsusele, mis see täpselt olema peaks.

Hetkel kütame puudega. Kahte tuba kütab ahi, kööki ja kahte teist tuba Pioneer pliit (vastavalt siis soojamüüri ja radikatega). Sooja vett teeb kahesüsteemne boiler, mis on samuti pliidiga ühenduses – kui tuli on all, siis elektrit ei kulu. Meie peres on elektriarved suvel suuremad :)

Pioneer tuleb nagunii välja vahetada. Oleme uurinud kaasaegseid keskküttepliite. Neile tegelikult soojamüüri ei ehitata, saan ma aru. Nii et kui sellise paneks, siis võiks panna mõlemasse tuppa kas radikad või põrandakütte. Aga noh, see oleks ikkagi puudega. Mitte just kõige mugavam. Fakt on see, et puukütte variant peab jääma ja uus pliit tulema. Milline täpselt, see on iseasi. Abikaasa nagunii eelistaks pigem ehitada tavalise pliidi. Mis, ma eeldan, võiks siis kuidagi soojamüüriga mõlemat tuba kütta, ei pea tingimata olema keskküttepliit.

Aga küsimus ongi selles, kas kaugküte tasuks ennast mugavusküttena ära – oleks parem variant, kui mõni kohalik pump või katel. Fortumi MWh hind on ca €66. Kus mina siis nüüd tean, kas oleks soodsam kütta õhksoojuspumbaga, õhk-vesi soojuspumbaga (st kas nende elektrikulu oleks suurem või väiksem), pelletkaminaga (mille elektrikulu on väike, aga noh, seal on siis pelletid, mida osta ja kord päevas sisse valada)… Katelt ma tõesti ei kujuta meie majas ette, pole väga kohta selleks.

Kaugkütte suurim pluss oleks see, et ei peaks mingit kütteseadet soetama ega hooldama, maksakski selle asemel lihtsalt liitumise ja tarbitud soojusenergia eest. Isegi boilerit poleks enam vaja! Lisaks tuleb majasisene süsteem välja ehitada, aga nagu öeldud, seda peaks tegema ka enamiku muude küttesüsteemide puhul.

Või kas äkki ikkagi õhksoojuspump? Samas meil on elamine suur ja mitte väga avatud, nii et neid torusid, mis õhku puhuvad teistesse tubadesse, peab nagunii paigaldama, mis teeb kogu ettevõtmise kallimaks. No ja üldse, mul on õhksoojuspumba suhtes eelarvamused. Müra ja puhumine ja… Ühesõnaga mulle meeldiks tunduvalt rohkem veega kütta :)

Õhk-vesi soojuspumbad on jällegi nii kallid, et kahtlustan, tuleb odavam kaugküttega liituda.

Keskküttepliit, mida kunagi vaatasin, maksis vist €1600 ringis, aga see pole jällegi mugavusküte. Et kui me mugavusest räägime, peaks see ikkagi olema mingi võimalikult vähe tööd nõudev katel (mida meil pole kuskile panna) või siis mõni elektripõhine variant (st ikkagi õhk või õhk-vesi, maaküttest pole aga mõtet rääkidagi, see on meie jaoks liiga kallis).

Radikad vs põrandaküte on ka teema, mis kütab kirgi. Või noh, kas just kirgi, aga mitu tuttavat on öelnud, et vesipõrandaküte on mõttetu, jube palju energiat kulub, et soojaks saada, või et põrandad on liiga soojad ja mis iganes veel. Üks ütles, et kindlasti radikad, teine ütles, et tema paneks õhksoojuspumba :P Samas on küllalt neid, kes vesipõrandakütet väga kiidavad. Et kui on õigesti tehtud, siis pole üldse põrandad kuumad. Ja pole koledaid radikaid seinal. Ja soojus levib ühtlaselt alt üles. Mulle endale tundub see kõik jube mõnus.

Ühesõnaga… Mulle pigem meeldib mõte sellest, et Fortum kütab ja hooldab, meie ainult maksame. Ei peaks enam muretsema sellepärast, kui pole aega kütta või läheme reisile. Tavaolukorras kütaks nagunii puudega edasi, sest meile meeldib elav tuli ja see on kohe teine tunne. Aga peaks olema alternatiiv. Kui kunagi müüa peaksime tahtma, oleks kohe väärtus tunduvalt suurem.

Kui nüüd keskkonnapoolest rääkida, siis ma ei teagi. Fortum ütleb, et ligi 80% nende poolt toodetud soojusenergiast on roheline energia ehk biokütusest toodetud. Biokütusena kasutatakse hakkepuitu. Lisaks biokütusele on kasutusel veel maagaas ja freesturvas. No ja põhimõtteliselt peaks see ju kulusid optimeerima, kui üks suur kütab paljusid väikeseid… Ah, ma ei tea.

Mis teie arvate? Mis küte teil on, kuidas rahul olete?

  15 Responses to “Kaugküte?”

  1. Mina vist pikalt ei mõtleks: kaugküte + vesipõrandaküte piisava hulga eraldi kütteringide-tsoonidega (nendega saab eri tubade soojust eraldi reguleerida – a’la kui köögis puupliidil süüa teed, siis köögi põrandakütte võtad välja; kui lapsed tahavad soojemat, teie jahedamat tuba, siis sätid lastetoa temperatuuri soojemale, enda toas jahedamale jne. meie reguleerime praegu käsitsi, aga selleks on ka vastav automaatika olemas).
    Need, kes ütlevad, et ei saa soojaks või vastupidi, põrand liiga soe on, on ilmselt valesti tegemise / valede materjalide ohvriks langenud.

    • Ma ikka kujutasin ette jah, et kui juba süsteemi välja ehitame, siis selliselt, et panen igas ruumis kindla temperatuuri paika ja kui see on puuküttega saavutatud, siis lihtsalt kaugküte ei küta… Et ma ei peaks midagi ise käima sisse-välja lülitamas.

  2. Põrandaküttele saab panna vastava automaatika, mis reguleeribki end automaatselt. Kütabki siis, kui temperatuur langeb alla teatud piiri. Kui aga ahju kütad, päike paistab intensiivsemalt aknast sisse ning ruum soojeneb, lülitub põrandaküte automaatselt välja. Endal on nii ja väga mugav. Tipid aga numbri sisse, mis võiks mingis toas sooja olla ja süsteem ise reguleerib end.

  3. Meil tuli juurdeehitusele pesuruumi põrandaküte, arvete kohta ei tea veel rääkida aga odav lõbu see ei olnud. Maal pole ilmselt sellises ruumis väga variantigi. Teisi tube kütab hetkel üks ahi. See on muidugi vähe. Nüüd nädala lõpus hakatakse uut pliiti ehitama ja see saab siis koos ahjuga peamiseks küttekoldeks. Tulevikus tehakse ka uus soojamüür ja uus ahi, sest praeguste müüride paigustus on üsna ajuvaba. Lisaks on siis saunas saunaahi korstnaga, mis pm osaliselt kütab kergelt ka avatud koridori. Ilmselt kunagi kauges tulevikus kui vanust juba piisavalt, mõtleme ka mugavuskütte peale aga milline, pole halli aimugi. Hetkel naudime puukütet. Ilmselt ka kõige ökonoomsem :D

  4. Ma tegelesin just eelmisel nädalal eri küttevariantide võrdlemisega. Kolisin aasta tagasi ahiküttega korterisse, kus on lisaks elektriküte. Eelmise talve elasime üle ahju küttes ja elektriradikad siis hoidsid vajadusel stabiilselt 18 kraadist temperatuuri, kui ise pikemalt eemal olime. Ma mõtlesin kogu aeg, et elektriküte on ikka mõttetu raharöövel ja peab ahjuga kütmisele mingi muu mugavusalternatiivi leidma. Nii ma siis nüüd arvutasin mitu õhtut ja arvutuste tulemused olid üllatavad. Kuna kõik arvutused põhinesid algandmetel, mis tulenesid otseselt minu situatsioonist (olemasoleva küttekeha oletuslik kasutegur (kirjanduse põhjal), elektrihind, korteri aastane soojavajadus, küttepuude hankimise võimalused jne), siis ma kindlasti ei pretendeeri mingile absoluutsele tõele, aga minu näite puhul selgus, et ahikütte kWh hind on meie puhul väga lähedane elektri kWh hinnale ja pole välistatud, et isegi kallim. (See Fortumi hind, mida siin nimetasid, on soodsam kui meie ahjuküte, aga…)

    …kui rääkida kokkuhoiust, siis reeglina ei ole eri kütteliikide kWh hindade erinevused piisavad, et suurte investeeringute tegemine uue küttesüsteemi rajamiseks end kiiresti ära tasuks. Näiteks, kui mul oleks võimalik praegu liituda kaugküttega sama hinnaga, mida sulle pakutakse, siis ainuüksi selle 2500 euro tagasiteenimiseks kuluks mul arvutuslikult vähemalt 10 aastat, kõik, mis lisaks tuleb ehitada (küttetorustik ja radiaatorid), pikendaks tasuvusaega veelgi. (Tegelikult muidugi muutuvad selle aja jooksul nii elektri kui kaugkütte hinnad, nii et võimatu on seda täpselt ette näha. Samas näiteks õhk-õhk-soojuspumba paigaldamine tasuks minu näite puhul ära umbes 5 aastaga, aga seda ei ole mul kuhugi panna ja lisaks kole ja müriseb ja puhub ja need muud hädad, mida isegi nimetasid. :)

    Kokkuvõte: ma lähtuksin sisetundest. Kui kaugküte tundub sulle kõige mugavam variant (tõepoolest, edaspidi ei pea ise mingite katelde ja asjade korrashoiu pärast muretsema), siis ma võtaks selle, mis siis, et see ei ole võib-olla kõige soodsam. Mugavus maksabki. Eriti, kui tahta, et tulemus ka nägus oleks.

    PS. Põrandaküttega mul isiklik kogemus puudub, aga arvesta, et põrandakütte peale ei ole mõtet paigaldada paksu põrandalauda: mida parema soojajuhtivusega on põrandakate, seda soodsam kasutajale. Kui tahad laudpõrandaid, siis põrandkütet ära planeeri. Kui sobib ka õhuke parkett, siis juba enam-vähem võib põrandaküttele mõelda.

    • Seda ma tean, et põrandakütte puhul on väga oluline materjal ja laud ilmselt ei sobi. Ma võiks vabalt lauast loobuda :) Iseasi, mis Abikaasa sellest arvab.

      Ja no selles asi ongi, et mugavus maksab. Kõige odavam oleks kahtlemata edasi kütta, nagu seda seni tehtud on. Aga tahaks, et oleks mõnusam ja lihtsam :) Ja pigem ongi küsimus selles, et kui on nagunii planeeritud mugavusküte, millega kaasneb paratamatult kulu selle paigaldamisele, siis mis oleks parem/soodsam variant… Praeguse variandi puhul on raskendav asjaolu see, et kulu oli planeeritud alles 1,5 aasta pärast ja seda raha praegu kuskilt leida on võrdlemisi keeruline. Samas 1,5 aasta pärast tegutsema hakates poleks kaugküte enam variant. St oleks ilmselt ikka, aga eeldaks asfaldi lõhkumist ja suuremaid kulusid, seega jääks kindlasti ära.

      • Mul on tervel 150 ruutmeetrisel majal põrandaküte ja alumisel korrusel on tamme laudpôrand, väga hästi kütab ära. Ei ole põrand külm ega kuum, vaid mõnusalt soe. Magamistubades tahame jahedamat ja siis keerame lihtsalt tubades natuke seda tsirkulatsiooni kinni.

      • Asi selles ongi, et sellist varianti, mis igal juhul oleks soodne ja hea, ei ole olemas. (Muidu ei oleks ju teistsuguste variantide müüjatel üldse midagi teha.) Iga korteri ja maja talvine energiavajadus on erinev. Mida rohkem maja soojustad, seda pikemaks venib igasuguse küttesüsteemi paigaldamise tasuvusaeg.

        Ma sain sinu postitusest aru, et puuküte on plaanis mingil kujul igal juhul säilitada, st rajatav küttevariant on ainult lisakütte rollis?

        Kõige odavam paigaldada oleks loomulikult tavaline elektriküte. Kui tahad kõige odavamate konvektorite asemel õliradiaatoreid (ei kärsata tolmu), maksad juba rohkem. Kui tahad ilusaid radiaatoreid, maksad veel rohkem. Soovitaksin (lisaküttena) juhul, kui maja saab väga hästi soojustatud ja radiaatorite esteetikale erilisi nõudmisi ei ole. (Igasugune ilu muidugi ei tasu end majanduslikus mõttes üldse kunagi ära.)

        Õhk-õhk-soojuspumba paigaldus on suhteliselt soodne ja võrreldes elektriküttega tasub end enamikul juhtudel mõne aastaga ära. Aga, kui enamasti kütad ahju ja see on ainult lisaküte, venib tasuvusaeg automaatselt kõvasti pikemaks. Pigem ma mõtelks siis juba niipidi, et soojuspump on põhiküte ja ahju kütad suurema külmaga lisaks (olenevalt hinnast, millega puid saad osta, võib see olla soodsam variant) Eramaja puhul on võimalik paigaldada õue, majast pisut eemale, et müra ja vibratsioon vähem segaks. Samas tõid ise välja muud probleemid, mida nii kergelt ei lahenda: sopiline planeering võib tähendada vajadust mitme pumba järele, talvel käreda pakasega ei säästa enam elektrit jms.

        Ma ausalt öeldes ei viitsi jätkata, sest seda infot leiab internetist palju ja ma ei kahtle, et sa oled ise võimeline seda välja otsima. Ma tahtsin lihtsalt veelkord rõhutada, et sellise otsuse tegemisel ei ole mõtet lähtuda sellest, mida “naised saunas rääkisid”. Majad ja olukorrad ja vajadused on lihtsalt niivõrd erinevad.

        PS. Jah, loomulikult on võimalik kütta ka paksu laudpõranda all olevat betoonplaati, lihtsalt kuna puit on suhteliselt hea soojusisolaator, siis peab seal süsteemis voolama näiteks kuumem vesi (või olema suurema võimsusega kaabel), seal all võiks olla rohkem soojustust jne, mis kõik mõjutab süsteemi rajamise maksumust ja / või efektiivsust.

  5. Kuu maksumusele oled mõelnud, oleneb talvest on keskküttega 3 toalise korteri soojamaks talvel pea 200 euri kuus

    • Ikka olen mõelnud, üldiselt ju teada, et keskküte paneelmajades on kallis. Samas on ju palju tegureid, mis mõjutavad… Fortum pole ainus, kes keskkütet pakub, võib-olla teistel on teised hinnad? Kas maja on soojustatud? Kas radikad on korralikud? Kas soojust saab reguleerida ja kas maksta saab vaid tarbitud energia eest? Tihti on paneelmajad soojustamata, kehvade radikatega ja reguleerimise ning mõõtmise võimalus reeglina puudub, kõik saavad ja maksavad võrdselt.

      Meie ehitaks oma küttesüsteemi majasiseselt ise ja seega loodetavasti korraliku. Kindlasti reguleeritava automaatikaga, kasutaks ka puukütet edasi. Seega ongi küsimus, kas sel viisil kasutades tuleks Fortumi keskkütte eest maksmine oluliselt kallim lihtsalt elektriarve maksmisest õhk(-vesi) pumba puhul. Ja sellele küsimusele ma enam vastata ei oska. Aga ma pean tunnistama, et mulle väga meeldib mõte sellest, et mu mugavusküte on põranda all peidus, kuskilt ei puhu mingit õhku, kuskil maja küljes ei ole mingit koledat kasti, mitte midagi ei vaja pidevat hooldust ja remonti :)

  6. Kui keegi mulle Pääsküla eramajas kaugkütet pakuks sellise hinnaga, siis ma arvan, et ma ei mõtleks eriti pikalt, eriti kui mingi mõõdiku järgi saab reaalselt kulutatud sooja eest maksta ning on voimalus ahjuga kütmise ajal see keskküte kinni keereta. Ja praeguse ahju ning soemüüriga pliidi jätaks kah muidugi endale alles.

  7. Ja no see ülim mõnu kui sa tead et duši all soe vesi otsa ei lõppe… :D

  8. Meil korteris nii õhksoojuspump, põrandaküte kui elektriradikad. Tegelikult on kaminahi ka, aga seda me oleme täpselt ühe korra kasutanud. :) Kui ilmad hakkavad jahedamaks minema, lülitame esimesena sisse õhksoojuspumba. Seda kasutame ka siis kui suvekuudel toas liiga palavaks peaks minema. Selles suhtes mulle väga õhksoojuspump meeldib, et jahutab ka tuba vajadusel. Ja ei tee õhku kuivaks!
    Põrandakütte paneme ka madalale astmele tiksuma üsna kähku, kuna köögist esikuni on jahe marmorpõrand ja väikesed lapsed majas. Endale ka meeldib kui jala all on soe (sokid ja sussid kodus on mu jaoks ahistavad). Vannitubades samuti põrandaküte, kuna seal kivipõrand. Meil on võimalik põrandad põrandaküttega kuumaks küll ajada. On 5 astet ja 5da peal on paljaste jalgadega ikka päris kuum. Me hoiame stabiilselt 3da astme peal.
    Radikad paneme järele vaid kõvema pakasega. No selline -15 ikka peab olema õues. Magamistoas ei pane ka siis kõiki radikaid, vaid ainult ühe.
    Toatemperatuuri hoiame stabiilselt 24-25c juures. Oleme väga soojalembelised. Korter on kõrgete lagedega ja pea 200-ruutu ning talvised elektriarved (sh ka muu tarbimine) on natukene üle 300eur olnud siiani. Põrandakütte hind ca 2eur päevas.

  9. Põnev teema:) Tänud. Olen kinnisvara Pärnus ostmas ning igal pool kiidetakse just liitumist Fortumi trassiga…maaklerid kiidavad, et pidavat küttekulud a la 2/3 soodsamaks tegema. Aga reaalsus on, et kuidagi ei loe välja , mis see küttekulu siis ala 50-55m2 2005 -2007 a kortermajas oleks…. :)

    • Sa helista neile ja küsi. Mul Abikaasale nad ütlesid küll mingi umbkaudse aasta küttekulu – ca €600. AGA :D ta ei mäletanud hiljem, kas jutt käis summast, mis kulub meie ühe korruse (ca 100 ruutu) või terve maja peale (poole rohkem). 200 ruudu peale ok, 100 ruudu peale kallis. Ma pole ka päris kindel, kas ma õigesti mäletan neid summasid, öeldi vist ühikud, mille ise ümber arvutasime jne. Palju sõltub ka maja soojustusest. Igatahes tasub neilt küsida, saab targemaks.

      Ise jätsime selle plaani siiski katki, tundus liiga kallis :) Mis meist saab, veel täpselt ei tea, aga ülejärgmiseks suveks tuleb välja mõelda. Ilmselt puuküte (sh kaalume vesipõrandaküttega keskküttepliiti) + õhksoojuspump.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)