Oct 242015
 

Kõigepealt märkasin lõpuks üles pildistada oma uhked kummikud, mis ma paar nädalat tagasi NS kingast ostsin. Maksid kuradi palju, ligi €40. Ja oleks ma teadnud, et oktoober nii kuiv tuleb, poleks ma neid ehk ostnudki. Aga noh, ega vihm taeva jää :P Voodrit neil küll pole, aga sisetald on mõnusalt paks ja pehme, mis teeb olemise tavalise kummikuga võrreldes ikka hoopis teiseks.

2015-10-24 12.05.27

Abikaasa oli lastega terve päeva ära – käisid Pärnu lähedal tuttaval pere külas õunamahla tegemas. See tähendab, lapsed ilmselt mängisid, täiskasvanud tegid mahla. Ma pidin ka minema, aga üldse ei viitsinud. Lõpuks anti luba koju jääda. Ja hea oli – sain terve päeva üksinda rahus koristada, puhas õndsus.

Kui Abikaasa oli just lahkunud, panin õues pesu kuivama ja mõtlesin, et äkki oleks ikka pidanud kaasa minema – ilm oli ilus ja päikeseline, nagu loodud väljas olemiseks. Aga siis torkas pähe, et mul on nüüd suurepärane võimalus teha korda see panipaik, mida ma koristasin põhjalikult viimati eelmise aasta juunis. Ajaga kipub teatavasti igasugu kraami kuhjuma, seega oli seis paar nädalat tagasi selline:

2015-10-10 14.12.08

Ehk kogu põrand oli valimatult igasugu kraami täis kuhjatud. Riiulid olid kusjuures enam-vähem korras, ainult üks oli sassis.

Ja kujutage ette, ma põhimõtteliselt terve päeva koristasin seda ühte pisikest ruumi. No ok, alustasin ühe paiku ja lõpetasin äkki seitsmest, nii et kuus tundi… Oli lihtsalt vaja sortida ja ära visata ja koristada ja…

Nüüd on jälle korras :)

2015-10-24 20.17.31

2015-10-24 20.16.29

2015-10-24 20.16.47

Kuna panipaik on eeskojas ja välisuks oli kogu aja lahti, siis sain nii veidikene ilusast ilmast osa. Samuti käisin mitu korda pakendiprügi ära viimas. Ühesõnaga õues toimetamist jagus ka.

Panipaiga koristamise käigus jõudsin möödaminnes koristada ära ka külmkapi pealse, kuhu oli kogunenud igasugu suvalist kraami ja rohkelt tolmu… Ühtlasi oli põhjust köögikappidest kõik pudelid kokku otsida ja sorteerida, need läksid ka panipaika. Nüüd on rohkem ruumi söögi jaoks :P

Ja mingil põhjusel otsustasin veel ära koristada kõik magamistoa kapipealsed… See tähendab, kõrgelt riidekappide pealt tolmu ära pühkida ja ühe kapi otsas olevad kilekotid ära sorteerida.

Abikaasa naases õhtul 45 liitri õunamahlaga. 10 andis õele, ülejäänud 35 kuumutasime ja panime pudelitesse. Küll on hea, et ma olin just panipaiga korda teinud, nii et põrand oli tühi – mahtus sinna tooli panema, millele ronides ülemiselt riiulilt mahlapudeleid kätte saada. Õige mitu aastat pole need kasutust leidnud, nüüd siis lõpuks jälle.

2015-10-24 21.58.39

Me saime koos koduga memmekeselt päranduseks hiigelsuure poti… Ma ei teagi, miski 35-40 liitrit ilmselt. Ainus põhjus seda potti kasutada ongi siiani olnud õunamahlategu :)

2015-10-24 21.58.50

2015-10-24 22.37.16

Otsustasin, et katsun nüüd jälle pöörata rohkem tähelepanu säilitatud korra HOIDMISELE. Ehk valvan kullipilguga, et kaks nädala tagasi korda saanud eeskoda ning täna kraamitud panipaik sellised ka püsiksid. Ei luba enam kellelgi suvalist kraami vedelema jätta :)

Oct 232015
 

Ma ei tea, kas asi on selles, et õhtu on nii hiline ja ma olen juba väsimusest sooda, aga ma lugesin ja naersin. Ja naersin veel.

Seriously, dude. It’s really not a good idea to mess with me. I’m FBI, a walking, talking death machine. You can’t hit me from fifteen feet with that popgun, but I can shoot the gold hoop out of your ear and call my mother at the same time while singing “Happy Birthday”.

Catherine Coulter “Power Play”, FBI Series #18

Tervitustega Marisele. Ma kahtlustan, et keegi teine selle seeriaga tuttav ei ole :)

Oct 232015
 

Lisaks minevikumälestustele leian vahel FB-st lihtsalt väga huvitavat infot. Kopeerin siia ka lingi jagaja kommentaari, sest minu puhul on seis täpselt sama:

Kui kunagi peaks otsad andma mu Samsung, mis on toodetud kohutavate töötingimustega tehases, kus olematu palgaga inimesed seda komponeerivad osalt detailidest, mille koostises on mineraalid, mida kaevandavad lapsorjad ning mille ostmisega rahastatakse sõjardeid Kongos, on mu järgmine valik see.

Fairphone-2-Dissassembled

Ühesõnaga Fairphone :) Väga äge oleks, kui ka muu tehnika puhul oleks selline valik. Läbipaistvus, ausus ja kestvus. Kõik see, mis on nii oluline, aga mida on tänapäeva tarbimiskeskses ühiskonnas nii raske leida.

Mul endal seda küll tõenäoliselt niipea vaja ei lähe, aga noh, tuleviku tarbeks hea teada.

Oct 232015
 

FB näitab aeg-ajalt fotosid, mis on üles pandud mingi arv aastaid tagasi – tihti on väga äge vanu aegu meenutada. Nüüd avastasin aga tänu FB-le hoopis ühe huvitava kokkusattumuse.

Eile tuletati meelde üheksa aasta tagune foto sellest ajast, kui ma endale värske harja lõikasin. See oli 22. oktoober 2006.

Täna viis aastat tagasi panin FB-sse üles meie uue kodu pildi. Otsisin blogist ja leidsin, et notar oli toimunud FB-sse pildi panemisest päev varem – ehk samuti 22. oktoobril, sedapuhku aga 2010.

Kui keegi oleks mulle tollel harja lõikamise päeval öelnud, et täpselt nelja aasta pärast olen ma oma ABIKAASA ja KAHE LAPSEGA notaris OMA KODU ostu lepingut allkirjastamas… Ma arvan, et ma oleks selle peale suure häälega naernud.

Kunagi ei tea, kui kiirelt võib elu muutuda :)

Oct 232015
 

Plikal tekkis eelmise nädala lõpus nohu. Sellest saime enam-vähem jagu, aga siis läks kurk punaseks ja valusaks ning tekkis köha. Kurguvalu kadus õnneks ka kiirelt, köha on alles, nohu mingil määral ka.

Katsetasin aroomiteraapiat. Segasin baasõli hulka vastavalt soovitusele paar tilka lavendli, sidruni ja eukalüpti eeterlikku õli. Määrisin Plika rinda ja selga. Väga kinnisest köhast sai üleöö üks üsna lahtine köha. Win!

Ja üks pildike tervitustega Liisile. Ta saatis meile oma poisist üle jäänud tähe- ja numbrivihikuid. Poiss polnud kodus, käis lasteaiasõbral külas. Näitasin Plikale vihikuid ja ütlesin, et jätame need Poisile, eks, sina oskad niigi kirjutada. Plika uuris, küsis – kas ma ühe võin endale võtta, neid on kaks tükki? Ja rõõmustas – kuidas täpselt nii sattus, et tema lemmikvärvi oli kaks tükki? Ja kukkus tähti maalima. Rääkis, et tema on lasteaias kõige korralikum kirjutaja – paljud teised peavad ikka ümber tegema, sest on hooletud. Noh, Madlike ka kiitis vanematele, kui hästi tal koolis läheb… Kuni midagi muud välja tuli :P Aga kirjutamisega Plikal probleeme ei tundu olevat :) Need tähevihikud on tema jaoks tõesti titekad, aga las laps rõõmustab ja teeb, ega ma kade pole.

2015-10-22 18.55.15

PS. Nagu näete, jätsin vahepealse osa ära. Tundub, et liiga tundlik teema, nii vast parem. Isegi mina vahel oskan. Las jääda :)

Oct 222015
 

Ma polnud enne tänast mitte kunagi värskeid datleid proovinud. Kuivatatud datlid on minu jaoks magusad erilise maitseta plönnid, mis on suurepäraks suhkruasendajaks küpsetistes, aga paljalt süüa pole ma neid kunagi tahtnud. Pole seega tulnud pähegi värskeid datleid osta, ega neid eriti ei müüda ka.

Aga täna sattusin Rimisse, kus puuviljaosakonnas olid välja pandud degusteerimiseks värsked datlid. Ma muidugi proovisin. Ja maitses nii imeliselt hästi, et haarasin kohe karbi koju kaasa.

2015-10-22 18.33.49

Mm… Suus sulavad, mõnusalt magusad. Mingi väga tuttava ja imehea maitsega, aga MIS maitsega täpselt, seda ei suuda ära tabada. Igatahes minu jaoks on need tõesti hea kommi ja šokolaadiga võrdväärse maitsega.

Igasugu puuviljad on mõnusad, aga enamasti sellised… Vesised. Datlid on seevastu mõnusalt tummised. Kohe teistmoodi.

600g karp maksis €3.69, mis teeb kilo hinnaks €6.15. Kommide ja šokolaadi kilohind on sageli ligi €10. Tervislikkuse aspektist ärme üldse räägigi.

Kuivatatud puuviljad on kogu aeg meie peres kommi asemel olnud, aga ausalt öeldes peale ploomide mulle miski muu väga ei maitse. Datlid, viigimarjad, rosinad, aprikoosid – kõik on liiga magusad. Eksootilisemad “supermarjad” nagu goji või inka on küll mõnusad, aga noh, hind :)

Värsked datlid on maitsvamad kui kuivatatud ploomid. Ma olen absoluutses vaimustuses. Selles karbis on ca 50 datlit, mis teeb ühe datli hinnaks €0.072. Täitsa okei hind ühe tervisliku kommi eest või mis.

Muidugi on need pärit Iraanist. Ei ole väga keskkonnasäästlik transpordikilomeetrite poolest (ei ole ka mahedad). Aga noh, see on meie kliimas paratamatus.

Minge ostke datleid. Hämmastav, kui hea üks asi võib olla. Oma peaga ei oleks ma neid ilmselt mitte kunagi ostnud. Küll on hea, et degusteerimisi tehakse. Pärnus neid minu teada müüaksegi ainult Rimis – kuidas mujal, ei tea.

Muide, Maximas on praegu soodushinnaga imehead viinamarjad. Viinamarjahooaeg on juba ammu, oleme neid üksjagu ostnud, aga mind on need seni pigem külmaks jätnud. Tundusid alati kuidagi liiga magusad ja samas maitsetud. Imestasin, mis mul viga on – Abikaasa ja Poiss pistsid mõnuga, kilode kaupa. Aga need nüüdsed, neil on kohe selline õige MAITSE. See viinamarjamaitse, mida ma mäletan juba lapsepõlvest. Neid ma võiks süüa lõputult.

Ja jällegi, ärme parem räägime sellest, mitu korda neid viinamarju pritsitud on. Ideaalis ma sööks ainult mahedat värsket kraami, aga rahakott ei võimalda. Seega on meie eelistus lihtsalt värske kraam. Nii kaua, kuni me mürkide kartmise asemel seda värsket kraami armastusega sööme, on see meile väga kasulik, arvan ma :)

EDIT: kommentaarides öeldi, et need on ikkagi ka kuivatatud datlid. Vastasin, et see seletab, miks need nii kaua säilivad. Siis tuli meelde, et ma ei olnud ära visanud seda karbi alumist poolt, kus oli peal eestikeelne kleeps. No ja seal ütleb: värske :) Aga säilivusaeg oli tõsiselt JUBE pikk. Kui pikk, vat seda ma ei mäleta, sest see oli kirjas läikivast papist kaanel, mida pliidi all põletada ei tahtnud ja seega just täna paberikonteinerisse viisin…

2015-10-25 00.52.26

Oct 222015
 

Kui elektriturg vabaks läks, olime meie parasjagu Norras. Kuidagi juhtus, et meil jäi Eesti Energia 6-kuune kindel pakett ja kuna ma pole viitsinud teemasse süveneda, on see automaatselt muudkui pikenenud.

Nüüd saatis Eesti Energia mingi hetk kirja, et loosivad välja aasta tasuta elektrit kõigi seas, kel arved õigeks ajaks tasutud ja leping kehtib vähemalt 1. jaanuarini. Mul kehtib 31. detsembrini. Mõtlesin, et sõlmiks siis uue lepingu, saaks loosimises osaleda.

Aga kui ma nüüd süvenesin sellesse, mis ma elektri eest viimased kolm aastat maksnud olen ja mis hinda teiste pakkujatega prognoositakse, siis mulle tundub, et peaks kähku-kähku Eesti Energiaga lõpparve tegema :D

Minu kWh hinnad alates 2013 aastast: 5.64, 5.84, 5.81, 5.63, 6.11 – ja praegu tervelt 6.79!

Samas kui siin lehel prognoositakse alates €3.79. Ma saan aru küll, et prognoos pole reaalsus ja börsihinnad kõiguvad vist päris oluliselt ja misiganes muud, aga kurat, see on ju peaaegu et poole vähem, kui ma praegu maksan!

Kas seal on mingi konks? Kas te olete teenusepakkujat vahetanud ja raha kokku hoidnud? Kas teil on kindel või kombineeritud või muutuv pakett? Milline oli näiteks teie viimane elektriarve, kui suur tarbimine? Või näiteks kogu eelmise aasta oma, kui teil peaks see info kuskilt võtta olema? Jagage kogemusi, palun!

Meie aastane energiatarbimine on eelmise aasta andmete põhjal ca 5000 kWh, kui see peaks mingil põhjusel oluline olema.

EDIT – septembri elektriarve:

elekter

Oct 212015
 

Ma olin kuulnud küll sellest Norwexi “kustukast”, juba aastaid tagasi – pidavat seintelt igasugu jama kustutama. Aga oma silmaga ma seda näinud polnud.

Pühapäeval vahtisin lastetoa täiskritseldatud seinu, mida ma lihtsalt lapi ja sooja seebiveega või tavalise kustukaga pole puhtaks saanud ning mõtlesin, et prooviks äkki ära. Ja õnnestuski endale juba eile üks mikrokäsn saada (nüüd ma siis tean ametlikku nimetust ka).

Ja no tõesti, geniaalne leiutis. Teed niiskeks, pigistad õrnalt suurema vee välja, hõõrud ükskõik mis jama, mis sul parasjagu seinal on. Ja tuleb maha! Ja käsn muudkui kulub, kuni ongi otsas. Kustukas, noh!

2015-10-20 19.50.47

Te peate mulle nüüd andeks andma, ma tegelesin selle käsna “likvideerimisega” eile hilisõhtul, kus valgusolud olid kehvad, ma ise kärsitu… Ühesõnaga mõned enne ja nüüd pildid ma teile panna saan, aga kõigist kohtadest pole. Ja olemasolevad pole ka väga hea kvaliteediga. Mingit aimu ikka saate.

Lastetoa seinast tegin miskipärast pilti ainult väikesest osast ja ühtlasi sellest kõige koledamast, kus lisaks kriipseldustele on liimilärakad ja laste liimiga seinale kleebitud piltide “jäänused”. Ja noh, seina sisse täksitud auke see käsn ka ei eemalda :) Täis soditud seina oli 3-4x rohkem, ülejäänu oli ilma liimilärakate ja aukudeta, oleks palju mõjusama võrdluse saanud. Aga see oli kõige esimene sein, mida Plikaga puhastasime, ise mõlemad nii vaimustuses, no polnud ju aega igast küljest pildistada :D

2015-10-20 19.52.11

2015-10-20 20.14.50

Sellel seinal olid üsna väikesed kahjustused:

2015-10-20 20.19.41

2015-10-20 23.18.25

See õudne lärakas elutoa uksepiidal oli mul pinnuks silmas. Ma ei tea, millega see tehtud oli… Vildikaga ilmselt. Ja tuli maha! Nüüd on muidugi ka kollane laik alles, siiski kordi parem kui lilla :) Ja meil on kogu elamine juba mitu aastat üsna kehvas remondieelses seisus, see uksepiit ootab nagunii värvimist või välja vahetamist.

enne ja nüüd

Ja siis on meil veel üks uks, millest me ei käi, selle peale ma kirjutan laste mõõtusid. Mina kirjutan harilikuga, aga lapsed olid ukse muude kirjutusvahenditega täis sodinud:

2015-10-20 20.27.01

2015-10-20 23.19.13

Muid kohti oli veel, aga neid ma kas ei pildistanud või jäi seal töö pooleli, sest käsn sai otsa. See ongi käsna ainus häda – kulub kiirelt :) Aga arvestades, KUI lihtsalt sellega jama maha saab ilma igasugu keemiat kasutamata, ma ütleks, et asi on seda igati väärt. Täishind on €3.99, soodukaga saab odavamalt. Kui ma õigesti mäletan, siis on neid vahel jagatud ka kingiks võõrustajatele, kes enda kodus Norwexi esitluse teevad.

Kasutusjuhendis öeldakse, et tuleb käsn veega märjaks teha ja üleliigne vesi välja pigistada, aga mitte väänata. Plekke hõõrudes hakkas mul käsnast vett välja nirisema, hoidsin teises käes lappi, et see jooksvalt ära pühkida. Mida edasi, seda mustemaks läks käsn ja sealt välja nirisev vesi, aga kui kohe lapiga ära kuivatasin, siis mingeid plekke ei jäänud. Vahepeal käisin kraani all loputamas ka.

Tapeedil seda kahjuks kasutada ei anna (praegu mõtlen, et äkki oleks pidanud “kuivalt” proovima, aga ei usu, et see nii töötab ja märjaks tapeeti teha ei saa), aga kõvade pindade pealt raskete plekkide eemaldamiseks on see tõesti ideaalne. Mul on kindlalt vähemalt ühte käsnakomplekti veel vaja (tolles pakis on neid kaks), aga ootan, kuni jälle soodukas tuleb vms. Ja siis ostan ilmselt kohe mitu. Sest noh, lapsed :)

Oct 192015
 

Ma panin just sel sügisel mõlemad oma lapsed waldorfkooli järjekorda. Ma loodan, et mingil hetkel jätkavad nad oma haridusteed Sütevakas. KUI erakooliseadust tõesti muudetakse, on olukord pehmelt öeldes nutune.

Ma väga loodan, et seda ei juhtu. Ja petitsioonile allkirja andmine on vähim, mida teha saan. Ma usun, et mu lugejate hulgas on teisigi alternatiivse hariduse austajaid. Kes ilmselt on küll juba isegi kogu sellest teemast teadlikud, aga mõtlesin, et igaks juhuks siiski lingin :)

EDIT: lisan lingi ühele arvamusloole, mis, mis seda teemat veidi lahti kirjutab – Birk Rohelend: riik, maksumaksja ja Eesti laste haridus – ja kopeerin ühe lõigu ka siia:

Kes tegelikult maksab?

Maksumaksjale maksab 2014. aasta andmetel üks riigigümnaasiumis õppiv laps keskmiselt 340 eurot kuus. Munitsipaalkoolis õppiv laps läheb talle maksma 314 eurot kuus. Eraüldhariduskoolis õppiva lapse eest tasub sama maksumaksja praegu 221 eurot kuus. Nii on juba nüüd erakoolis õppiva lapse haridus meie ühiskonnale kõige soodsam. Erakoolide majandamine on läbipaistev, kontrollitud ja efektiivne. Helsingi andmed erakoolide ja munitsipaalkoolide võrdluses näitavad, et erakoolides õppimine on Soome riigile tervelt 18 protsenti soodsam – olukorras, kus kogu kulu maksab kinni Soome riik.

Samal ajal on iga lapsevanemast maksumaksja olukorras, kus ta tasub riigile makse samade proportsioonide alusel, oodates võrdse kohtlemise põhimõttel ka samasuguseid hüvesid. Uue seadusemuudatusega aga maksaks erakooli lapsevanem endiselt kõigi teiste laste riigi- kui ka munitsipaalkooli hariduse sajaprotsendiliselt kinni, oma laste hariduse eest tuleks tal aga suuremas osas ise tasuda. Seega on maksumaksja, kes tahaks oma lapsele sobivat haridust ja on nõus selleks ise ka lisapingutusi tegema, täna sattunud ootamatult topeltkoormuse alla, rääkimata vaenulikest siltidest, mida talle tahetakse vägisi külge kleepida.

Oct 192015
 

Kuna mu “igapäevases” lugemislistis on julgelt üle 100 blogi, siis uusi ma noil päevil väga ei otsi. Muudki tegemist :) Loen lihtsalt paar korda päevas Feedly läbi ja asi vask.

Aga nädal või kaks tagasi juhtus nii, et kommenteerisin kellegi blogi ja klõpsisin mingi teise kommenteerija peal ja leidsin sealt soovitused mingitele kolmandatele blogidele ja… Ühesõnaga eestlased välismaal on taas teemaks. Kaks blogi olid piisavalt huvitavad, et läbi lugeda ja Feedlysse panna, samas jätsid piisavalt külmaks, et avalikku blogrolli esialgu panna ei viitsi. Loen veel nats ja vaatan.

Kolmas blogi, mille ette võtsin, no see haaras täiega :) Ehk siis Anu Vancouveris. Kuna ta on juba mitu aastat kirjutanud, siis hakkasin kohe otsast peale mõnuga lugema ja nädalake hiljem jõudsin võiduka lõpuni.

Eestlaste elu võõrsil on mind alati paelunud. Ja kui siis on tegu ka enam-vähem samas vanuses inimesega, kel maailmapilt samuti mõnusalt sarnane ja kes OSKAB KIRJUTADA… No mida veel on õnneks vaja? Ülimõnus lugemine oli.

Muidugi tahan ma nüüd Vancouverisse kolida. Ainult et alles siis, kui lapsed oma elu peal, mis tähendab, et ma olen vanuses 40+, mis tähendab, et viisa mõttes vist ei ole väga kerge, kui just vahepeal endale sellist tööd ei skoori, mis ühtlasi seal ka nõutud on… Aga noh, lapsed alles lähevad kooli, aega on selle kiire asjaga :D

Siiani olen mõelnud, et oleks kena, kui oleks kolm kodu – Eestis (suvel oleks siin), UK-s (kevad-sügis oleks seal) ja mõnel soojal maal (aga mitte liiga kuumal, mitte liiga kaugel) – kuhu läheks siis, kui külmast kopp ette saab :)

No ja miks mul nüüd seda Kanadat äkki vaja on, ah :P Aga lihtsalt kõik see värk seal Vancouveris tundub nii täpselt see, mis mulle meeldiks. Alates kliimast, lõpetades odava sushiga. Ja muidugi kõik muu, mis sinna vahepeale jääb. Ingliskeelne keskkond, sõbralikud inimesed, palga ja elukalliduse suhe jne. Muidugi UK-s saaks ka enam-vähem seda kõike, kolida oleks imelihtne ja kodus käia ka. Aga no sellist stabiilset tuuletut kliimat seal vist ei ole :P

Muidugi on võimalus, et selleks ajaks, kui lapsed on oma elu peal, olen ma nii vana, et oma kodu on maailma kõige mugavam koht ja ei tahagi kuskile reisida. Aga praegu ma küll ainult sellest unistangi et, “kui lapsed ükskord ülikooli lähevad, saab jälle välismaale elama kolida”. Kusjuures üldse ei ole nii, et Eestis ei meeldiks, väga meeldib – aga mujal meeldib ka! Ja kui ma olen ühes kohas, siis igatsen teist… Nii et päriselt, ma tahaks endale palju kodusid väga erinevatesse kohtadesse ja piisavat sissetulekut, mis võimaldaks mul elada seal, kus parasjagu tuju on :)

Olen alati mõelnud, et millalgi tuleb veel vähemalt kolmas laps (kui mitte rohkem), samas mõtlen ka, et kui praegu on põhimõtteliselt 13-14 aasta pärast vabadus, siis kui ma paari aasta pärast veel ühe lapse saaks, oleks see juba 20 aasta pärast. Mitte et lastega kolida ei saaks, eks. Aga mind ÜLDSE ei tõmba see mõte! Ma välismaal tahaks elada mugavat täiskasvanuelu, oma tempos. Lastega on siin Pärnus pere lähedal ülim, ei viitsi ma nendega siit kuskile kolida :) Ja muidugi ma saan täiesti aru, et mitte mingit mõtet pole siin ratsionaalselt kaaluda seda kolmanda lapse asja – kui tuleb titeisu, siis tuleb, kui ei, siis ei.

Muidugi jah, lastele ei pruugi äkki ka see meeldida, kui ma nende ülikooli minnes välismaale kolida tahan :D

Abikaasa kusjuures tahab ainult palmi alla. UK ja Kanada teema paelub teda vähem :) Samas ega ta vastu ka pole. Ja mina tean, et ainult palmi all hakkaks mul igav. Väga fun oleks, kui saaks käia soovi korral kuskil soojal maal puhkamas ja akusid laadimas, ideaalis oleks mul tõesti sobivas kohas majake selleks tarbeks, aga püsivalt elaks ma pigem ikkagi nelja aastaajaga keskkonnas. Talveks läheks lihtsalt ära :D

Niisiis, masterplan.

40. sünnipäevaks on eesmärgiks ilus korras remonditud unistuste kodu, laenuvabadus ja nii stabiilne rahaline seis, et saaks mõnusalt ära elada – väljas käia ja vahel reisida ja nii edasi. Ja – väga oluline – investeerida. Muidugi selle kõige saavutamise ajal teha oma unistuste tööd, mis iganes see siis ka antud hetkel poleks ja olla rõõmus perekond.

50. sünnipäevaks on eesmärgiks olla oma investeerimistega nii kaugel, et oleks teatud passiivne sissetulek, nii et tööl käima ei peakski :P Sest noh, kui kodu on korras ja laene pole, siis pole elamiseks palju vaja, eks ;)

Nende 20 aasta sisse peab mahtuma veel kuskile metsa ökomajakese ehitamine. Esialgu suvilaks ja hiljem püsivaks pesaks. Nendeks suvedeks, mis me Eestis veedame :P

Aga jah… Ikka investeerida tuleb, passiivset sissetulekut tekitada. Ma saan aru, et see ei ole just kiire rikastumise viis ja esiteks tuleks sellega ALUSTADA ja hetkel on juba pikemalt seis selline, et palgapäevaks on näpud põhjas ja remondist võime ainult unistada, investeerimisest rääkimata, ja korras kodu on minu jaoks olulisem kui investeerimine :) Aga kui kõik läheb plaanipäraselt, siis kõigepealt likvideerime enamik laenujuppidest, siis teeme remonti ja tekitame sellega jupi laenu juurde, siis maksame mõlemad laenud kähku lõpuni ja kui hästi läheb, siis selle kõige kõrvalt juba alustame investeerimisega kah. Ja kui laenud makstud, no siis saab juba rohkem panustada.

Ja kui siis muudkui järjest jube targalt investeerida, siis aja jooksul saab endale ehk seda unistuste elu ka lubada, või mis? Mitmes riigis kodu omada :) No ja reisida tahaks nagunii, kogu maailmas.

Plaanid peavad ikka olema. Kuidas tegelikult läheb, eks seda näitab elu. Plaanid võivad aja jooksul ka 200% muutuda, oluline on lihtsalt eluga rahul olla :)