Nov 142015
 

Tööpäeva õhtud on üldiselt pigem sellised, kus midagi asjalikku tehtud ei saa. Sestap ma neisse midagi asjalikku ei plaanigi :) Täitsa tavaline on see, et aeg kulub jube kiirelt käest – ei saa täpselt arugi, kuhu. Vaevalt on söök valmis ja söödud, kui juba ongi aeg lapsed magama panna. No ja pärast seda ei viitsi ju enam nagunii miskit asjalikku teha.

Aga mõned õhtud on sellised, kus jõuab nii ühte, teist kui ka kolmandat. Kaks viimast õhtut on meil vägagi produktiivsed olnud.

Eile viis Abikaasa mind autoga tööle, seega tuli mulle õhtul ka järele. Ütles, et tal on vaja veel korra õhtul linnas ära käia. Kuna Plikal oli sünnipäevast Rahva Raamatu kinkekaart, siis pakkusin, et läheme kõik koos ja meie oleme siis niikaua raamatupoes, kuni Abikaasa oma asjad korda ajab.

Raamatupoes läks Plikal valimiseks tükk aega. Lõpuks leidis ta ühe Frozeni raamatu, mida tal veel polnud – Kaks lustakat lugu. Ma olin seda kingilisti tehes näinud, aga kuna hinda polnud, siis eeldasin, et ju on läbi müüdud. Sain aga teada, et hoopis nii uus, et just tuli. Ja jäi veel parasjagu nii palju raha üle, et Poiss sai ka ühe Ämblikmehe nuputamiseraamatu. Kuna kassas soovitati viimase euro eest ikka ka miskit valida, leidis Plika kaks Elsa pildiga vihikut – ühe ruudulise, teise joonelise. Maksin juurde 41 senti. Lapsed olid üliõnnelikud. Just siis, kui me raamatupoest välja astusime, helistas Abikaasa ja teatas, et on omadega valmis.

Nii harva, kui ma linnas käin, katsun alati Taluturult ja Biomarketist ka läbi käia. Lihtsalt noh, et vahelduseks mõnda teist mahepoodi peale enda oma ka külastada :D Taluturult avastasime Rõngu Pagari kamabatoonid. No lihtsalt jumalikult head olid, paraku muidugi lugesin hiljem koostist, kus oli glasuuris hüdrogeenitud rasv. Tohutu pettumus… No miks ei võiks head kraami natuke paremate koostisainetega teha? Valgest suhkrust ma võin põhimõtteliselt mööda vaadata ja vahel lastele ikka Karumsi kohukesi ostan… Aga nüüd siis see batoon (mis näeb välja täpselt nagu kohuke, aga on tegelikult šokolaadiglasuuris kamajahu ja küpsise segu või midagi taolist) oma hüdrogeenitud rasvaga. Nörritav on leida miskit mõnusat – Taluturult, millest võiks ometi eeldada, et seal on tsipa parem kraam – ja siis avastada, et koostis on ikkagi kräpp. Oh jah. Vähemalt sain sealt seekord ainult soolaga maitsestatud singi, kus tõesti ühtki muud lisaainet polnud. Väike võit.

Biomarket oli just reklaaminud, et neil on kampaaniahinnaga mandariinid, miskipärast ei pidanud nad FB-s vajalikuks mainida, mis see hind siis on. Oli €2.49, täitsa ostetav. Ja maitsesid lihtsalt jumalikult. Võiks neid iga päev paar kilo ära süüa, aga see hakkaks juba küll tuntavalt rahakotile.

Lisaks avastas Abikaasa taas pehmeks tõmbunud soodushinnaga apelsinid, mida ka varusime, saab homme mahla teha. Ja emotsiooniostuna veidi kreeka pähkleid, mida seal lahtiselt müüdi… Sest mul oli meelde jäänud, et mitmes taimetoidu retseptis olid need sees. Muidugi ostsin ma neid nii vähe, et lapsed sõid need lihtsalt ära :D Mis seal ikka.

Õhtuti poes käies on tihti väsimus, tüdimus ja nälg, aga eile oli kõigil mõnus tuju, nii et tõesti tore oli koos ringi käia. Kui me siis lõpuks koju jõudsime, ei viitsinud keegi enam sooja sööki teha. Lapsed ja Abikaasa sõid hunniku mandariine ja läksid üsna ühel ajal magama, mina tegin endale hiljem paar võileiba.

Täna oli mul õhtupoolikul linnas kosmeetik, mis lõppes täpselt sel ajal, et oli paras lastele lasteaeda järele minna. Õhtuti käib muidu alati Abikaasa, aga mulle jäi lasteaed põhimõtteliselt koduteele, nii et läksin ise. Poiss küll virises, et tema ei jõua rattaga koju sõita (on ju harjunud autoga), aga mul õnnestus ta virin kavala jutuga vaigistada – mõtlesin käigu pealt välja mängu, kuidas nad on supersalaspioonid, kes sõidavad pimedas ringi ja teevad salajasi tegusid… Mõjus, väsimus oli järsku kadunud :D

Kodus teatas Plika: “Emme, mul on sulle üllatus – sa võid täna mu Lego kokku panna!” Nojaa, ma sünnipäeval ütlesin talle, et ma tahaks ka väga seda lossi kokku panna, loodetavasti ta millalgi lubab. Täna see päev siis saabus, sain lossi juppideks lammutada ja uuesti kokku panna. Väga rahuldustpakkuv oli, elagu Legod. Plika istus mul samal ajal kõrval ja kirjutas oma uude joonelisse vihikusse Frozeni teemalisi sõnu. Rea kaupa vaheldumisi “Elsa” ja “lumi” – siis tüdines ära.

Abikaasa kokkas maitsva lasanje, sõime üheskoos õhtust. Lapsed olid muidugi laua ääres üsna ülemeelikud ja kippusid lollitama, mis meid kergesti närvi ajab. Saime siiski suuremate jamadeta söödud. Magamaminek seevastu oli dramaatiline – kõigepealt ajas Poiss mind oma lollitamisega nii närvi, et ma lihtsalt läksin minema ja keeldusin õhtujuttu lugemast. Selle peale pistis Plika töinama. Lõpuks rahunesid kõik maha ja jutt sai loetud, lapsed kallistatud-musitatud, magama pandud… Selleks, et nad hakkaks varsti üksteise järel toast välja käima ja kaebama, et teine kiusab ja ei lase magada. Asi päädis Plika järjekordse nutuhooga ning vihase karjumisega, et tema Poisiga ühes toas ei maga. Pidin siis jälle tükk aega klaarima, lõpuks ikka jäid kenasti.

No aru ma ei saa, MIKS ei jõua neile kohale, et kui teine räägib ja nad tahavad, et ta vait oleks, siis võiks ühe korra öelda ja siis lihtsalt ISE VAIT OLLA JA MITTE VÄLJA TEHA. Ma olen täiesti kindel, et siis jääks segaja ka üpris kiiresti vait ja olekski rahu majas. Aga ei, on vaja ikka teisele vastu karjuda ja meile kaebamas käia :D Lasteaed, ma ütlen. Aga noh, ongi ju lasteaed :D Mis seal ikka :D

Ülejäänud õhtu olin eriti usin ja muudkui tuuseldasin mööda elamist ringi. Panin mõned heledad kiuslike plekkidega riided lõpuks plekisoolaga likku ja heleda masinatäie hiljem taimeriga valmis, et hommikul oleks ainult kuivama panemise vaev. Võtsin ette kõik ootavad õmblustööd. Mõned asjad olid lihtsad, paar augukest kindas ja sokis. Teised jälle veidi suuremad – ühel mantlil peaaegu kõik nööbid uuesti ette õmmelda (ja neid nööpe oli PALJU) ning kõige aeganõudvam projekt oli ühele Plika pluusile sisse riidetüki õmblemine. Ilus tikitud pluus, aga tikandi siseküljel olnud riie (teate küll, need kleepuvad riidetükid) oli ära tulnud ja tikand oli kare, hõõrus. Võtsin siis ruudukujulise riidetüki ja õmblesin seestpoolt tikandi kontuuride külge, seejärel lõikasin üleliigse osa ära. Nüüd saab Plika seda pluusi jälle ilma alussärgita kanda, mis sinna alla üldse ei sobinud, sest paistis laiast kaelusest välja.

Siis vaatasin veel kõik õueriided üle ja viisin õhemad jakid teisele poole eest ära. Harjasin villased mantlid puhtaks. Viskasin kuivanud sünnipäevalilled ära. Koristasin elutuppa nädalaga kogunenud asjahunnikuid. Koristasin kööki.

Ja kesköö paiku oli kõik lõpuks nii korras, et sain mahti arvuti taha istuda ja kamabatooniga maiustada :P Panin veel oste kirja, maksin arveid, vaatasin eelarve üle. Ja nüüd blogi kah. Ja kell on juba peaaegu üks.

Ühesõnaga jah… Sellised õhtud on puhas rõõm. Välja arvatud muidugi tänased erimeelsused lastega õhtusöögilauas ja magama minemisel, aga neid lihtsalt vahel tuleb ette ja pole midagi teha. Enamik ajast oli ikkagi ka lastega kõik superluks.

Nädalavahetuse auahne plaan on pesu pesemisega järjele saada. Homme heledad, ülehomme 60 kraadiga värviline voodipesu ja käterätid, siis on vist enam-vähem kõik. Tähendab jah, madala temperatuuriga värviline masinatäis on vist juba ka üsna olemas, aga ma lihtsalt ei saa rohkem pesta, sest restile ei mahu kuivama :P Või tegelikult äkki isegi mahuks, heledaid pole nii palju ja värvilistes on ootamas mitmed laste joped, mis võtavad pesumasinas ruumi omajagu, aga kuivades mitte eriti. Äkki saan homme isegi kaks masinatäit pesta.

Veel tahaks magamistoa lõpuks ometi korda saada, selle segadusega pole olnud aega miskit peale hakata, pigem on see süvenenud. Esimene oluline samm selle klaarimiseks on edukalt läbitud – kõik need õmblustööd, mis ma täna ära tegin. Nädalavahetusega jõuab paljugi, kui ainult hoog peale tuleks, näiteks kõik magamistoa kapid ära koristada… Mmm. Loodame, et siis tuleb hoog ka.

Ja Magaziinis tahaks ühe tiiru teha – emal pole aega minuga tulla, ehk räägin Abikaasa pehmeks. Tal on nagunii uut aluspesu vaja ja seal on mahepuuvilla valikut, loodetavasti leiab sobiva. Kusjuures ma ei teagi, kas kuskil Pärnu kaubanduses oleks üldse mujal MEESTE musti mahepuuvillaseid boksereid, naiste omi on küll nii Lindexis kui Seppäläs, Abikaasale ostsin viimati Norra H&Mist, aga Pärnu omas pole naiste omigi musti, seega väga ei usu, et meestele oleks. Tegelikult ma pole 100% kindel, kas Magaziiniski meeste omi oli, ma vaatan ju tavaliselt endale :D Nojah, aluspesu on igal juhul vaja, olgu siis mahepuuvillast või mitte. Ja lastele susse. Ja kindlasti veel midagi põnevat. Praegu on just õige aeg üks tiir ära teha, kuni rahaline seis veel selline on, et võib vajalikele asjadele veidi kulutada, kuni need liiga palju ei maksa.

Aga nüüd olen jälle eimillestki romaani kokku kirjutanud – oma tõeliselt glamuursest elust, mis sisaldab peamiselt lastega jagelemist, poodides käimist ja kodu koristamist :D Lähen parem kähku ära magama.

Nov 122015
 

Kirjutasin oma teise ringi leidudest viimati septembris. Olen viimased kuud korra või paar ikka Humanast läbi hüpanud ja üht-teist ka soetanud, pildistada neid riideid aga enamasti ei viitsinud. Kuna tahtsin tänaseid leide jagada, siis tundus kohane ka nood eelmiste kuude riided üles pildistada, mis veel blogisse pole jõudnud. Pildid on enamikus hoolimata mu pingutustest ohkama panevalt kehvad ja kardan, et teile küll erilist muljet ei jäta… Aga vähemalt mulle endale mälestuseks – mina ju tean, kui ilusad need tegelikult on :)

Oktoobri alguses käisin -30% päeval, ostsin kolm asja, kõik maksid €3.85.

Punane kampsun (pildil on värv veider, tegelikult ilusam) on täpselt seda stiili, mida ma pidevalt kannan – eest nööpidega ja üsna kinnise kaelusega.

2015-11-12 20.39.07

Hallide seelikute vastu on mul viimasel ajal nõrkus – selle seeliku juures meeldisid kangesti krooked.

2015-11-12 20.21.03

Lillat pluusi oli täiesti võimatu normaalselt üles pildistada, näeb fotol täiesti suvaline välja. Aga on jällegi täpselt selline, nagu ma kanda armastan – kaelus pole liialt lahti, stiil on lihtne, aga mitte liialt igav – ja väiksed krooked on just minu teema.

2015-11-12 22.35.57

Oktoobri lõpus käisin €1 päeval ja soetasin €3 eest musta mantli, musta pluusi ning tumehalli seeliku. Ise veel naersin, et läksin värve otsima, aga tulin tagasi ikka ainult mustaga.

Must mantel on lühemat sorti, mul neid lühikesi mantleid on kogunenud mitmeid, osad müün ilmselt maha. Lihtsalt läheb nii, et kui Humanas odavatel päevadel midagi enam-vähem sobivat on, siis ostan ära, kui hiljem leian midagi veel sobivamat, siis eelmist pole enam vaja.

2015-11-12 20.13.44

Mustad pluusid kuluvad alati ära, aga mul on nendega mingi teema – ükski ei meeldi ja kui ka tundub, et meeldib, siis hiljem pooli ikkagi ei kanna. Ehk sellega läheb paremini :P Selle konkreetse pluusi juures võlus muidugi kaelus.

2015-11-12 20.40.07

Seelik on hästi lihtne. Mul on enamik seelikuid laiema lõikega ja pluusid liibuvad, aga mõnikord tahaks laiema lõikega pluusi juurde just kitsamat seelikut. Nüüd leidsin ühe, mis on soe ja kena – ja allääres olevad väikesed lõhikud teevad jalgrattaga sõitmise mugavaks – täitsa liibuvate seelikutega on ratta seljas kehv.

2015-11-12 22.12.14

Täna läksin jällegi -30% päeval – nüüd mul ongi harjumus selline, et korra vaatan millalgi alguse poole kõik üle, aga siis olen hästi valiv, seejärel käin alles viimasel nädalal. Täna kulus tervelt €18.55 ja seda vaid kolme asja peale… Pole üldse harjunud Humanas nii palju maksma. Aga asjad on seda igati väärt.

Olin just tõdenud, et mul on töö juures ikkagi pigem jahe ja kui ma ka värvilisi pluuse kannan, on kampsun seal peal terve päeva kurguni kinni nööbitud. Mõtlesin, et peaks soetama mõne mõnusa kampsuni, mida tööl kanda. Proovisin selga terve portsu, nagu tavaliselt, ükski ei sobinud. Kui ma selle vahva halli kampsuni aga selga sain, siis teadsin kohe – selle ostan. Need nööbid ja mummud ja kaelus! Maksis €4.55.

2015-11-12 19.52.13

Siis leidsin mantli, sihukese trench coat laadse isendi. Kuna täishind oli sel €14.50, siis mõtlesin, kas üldse hakkan proovima. Aga tundus potentsiaalselt äge. Nii ma siis proovisin. Vaatasin igast küljest, mõtlesin pikalt – otsustasin, et on seda €10.15 väärt. Tegu on Mosaici mantliga, mil edev hele vooder. Pikk, mõnus, naiselik, kapuutsiga ja sellisest riidest, mis tundub poolenisti vihma- ja tuulekindel. Isegi mingil määral voodrit on, pole hirmõhuke. Ühesõnaga ideaalne rattasõiduks, välimuselt kompromisse tegemata. Praeguse ilmaga jääb küll jahedaks, aga siiski täitsa arvestatavalt soe võrreldes mu suvise ruudulise softshell jakiga.

2015-11-12 22.03.25

Ma pole kindel, kas ma olen üldse blogis maininud, et ostsin endale suvel lõpuks elu esimesed jooksujalatsid. Mõtlesin Sportsdirectist tellida, aga ei julgenud, millalgi oli Sportlandis -70% ja leidsin ühed parajad, mis olid üsna talutava välimusega. Maksid €17.99.

Jooksma ma siiani jõudnud pole, aga no vähemalt kui tahan minna, siis saan, eks. Ja juba pikalt olen mõelnud, et retuuse oleks ka vaja, spordipoest neid aga osta ei raatsinud. Humanas olen ikka spordiriideid kiiganud, aga korralikke retuuse pole kunagi silma hakanud. Täna leidsin €3.85 eest imeilusad lillad retuusid, mis olid kohe sellisest materjalist ja sellise moega, et on spordipoest pärit. Ma muidugi ei tea, mille jaoks need täpselt mõeldud on, aga noh, eeldan, et võin nendega joosta küll :D Firma on Newline, polnud sellisest kuulnudki. Proovisin jalga, olid täitsa parajad, isegi pikkuselt. Hiljem vaatasin – sees suurus 42/44 ja pikkusele 179. No ega vahet pole – peaasi, et mugav.

Nüüd võib küll jooksma minna :P Spets jooksupluusi järele ma õnneks vajadust ei tunne, võin mõne suvalise maika võtta.

2015-11-12 20.02.24

Täna käis Birgit mul korra töölt läbi ja kiitis mu riietust. Nagu alati noil puhkudel, tänasin rõõmsalt ja lugesin siis ette, kust mis pärit on. Täna olid pluus ja kampsun Humanast, seelik kirbuturult. Seelik maksis €1, seda mäletan täpselt, teiste asjade hindu mitte, aga usun, et üle €5 see kompekt ei maksnud. Noh, sukkpüksid ja kõrvarõngad ilmselt teine €5 juurde. Küll mulle meeldib ennast olematute summadega ilusaks teha :)

Nov 112015
 

Leidsin mõni aeg tagasi kapist kingiks saadud purgikese mett õietolmu ja taruvaiguga, millel oli peal kirjas “…ja oled tugev kui karu!” Sellest ajast saadik on meie peres kõigi meesegude koondnimetus karumesi ja lapsed nõuavad seda igal hommikul.

Meie müüme ka igasugu lisanditega mett, lisaks õietolmu, suira ja taruvaiku. Seda teavad vast kõik, milleks taruvaiku kasutatakse, õietolmu ja suira kohta teadsin üldiselt, et immuunsusele kasuks. Aga seoses tolle meepurgi leidmisega tekkis sügavam huvi ja soov saada täpsemalt teada, mis kõigil meesaadustel täpselt vahet on ja milleks kõigeks need head on. Nii ma siis googeldasin ja lugesin hoolega. Ümber siia kirjutama ei hakka, kel on huvi, võib ise uurida.

Igal juhul ma vaimustusin ja tõdesin, et meesaaduste puhul ongi ju tegu täitsa kohaliku ja loodusliku multivitamiiniga. Mett oleme me kogu aeg söönud, nüüd aga on järgmine tasand ehk katsetan eriliste meesegudega.

Mett tellisime, nagu suviti ikka, terve aasta varuks 10+ kilo (täpselt ei mäletagi). Seega oli ainult küsimus, mida ja kui palju sisse segada. Pärast uurimist otsustasin, et segan kokku mee, jahvatatud suira ja taruvaigu vahekorras 10:2:0,5, sest nii pidavat kõige efektiivsem olema.

Poes anti meile millalgi proovimiseks kaks purki mett – üks jõhvika-, teine mustikajahuga. Mõlemad olid imehead, aga erilisse vaimustusse sattusin just esimesest, kuna see oli nii mõnusalt hapukas. Seega otsustasin, et lisan ka oma meesegule mõnd marjajahu – nii magususe vähendamiseks kui ekstra vitamiinilaksuks.

Esimesena osutus valituks astelpajujahu, sest seda me müüme ja ma ei viitsinud mujalt jõhvikajahu otsima minna :P See jahu on jahvatatud marjakestadest, mis mahla pressimisest üle jäävad. Oli väga maitsev, aga üldsegi mitte nii hapu, kui eeldasin. Seega otsin järgmise laari jaoks ikkagi ilmselt kuskilt jõhvikajahu, see meeldis mulle väga. Aga praegu on mõnus astelpaju mekiga mesi, mis meeldib ka väga meile kõigile.

Suira ja taruvaigu jahvatasin kohviveskis, segasin need koos astelpajujahuga mee sisse ja valmis ta ongi – meie pere karumesi. Vitamiinipomm, täiesti kohalik ja looduslik. Isegi temaatilise purgi leidsin :D Pildil on vasakul valmissegu, paremal algsed komponendid.

2015-11-11 20.02.29

Tarbides regulaarselt sellist mee-marjasegu ja D-vitamiini ning toitudes võimalikult mitmekülgselt, peaks külma perioodi kenasti haigusteta üle elama. Selline on siis teooria, nüüd on vaja katsetada – kas tõestada või ümber lükata.

“Karumett” on lapsed juba mõnda aega igal hommikul söönud (siiani õietolmuga, edaspidi täna valmistatud segu), D-vitamiini hakkasime novembri alguses lisaks võtma. Plika oli üksvahe nädalakese köha-nohuga kodus, aga see oli üsna kergekujuline. Poiss pole päevagi lasteaiast puudunud. Senimaani igal juhul päris hea tulemus.

Mina olin viimati haige kevadel, pärast seda pole vist isegi nohu olnud. Abikaasa on küll aeg-ajalt veidi tõbine, tal on üldse tervisega kehvemad lood kui mul. Aga mett sõid siiani ainult lapsed, nüüd sööme meie ka. Jätkan eksperimenti põnevusega!

Nov 112015
 

Seoses tööga olen viimase aasta jooksul puutunud aktiivselt kokku toidulisandite teemaga. Kuna neid müüme, peame oskama ka soovitada. Ma küll letis tihti pole ja müüjad on mul sel teemal kindlasti targemad, kui ma ise :) Aga ma muidugi kogun ka teadmisi igal võimalikul puhul. Meil on see eelis, et maaletoojad käivad aeg-ajalt koolitamas, saab igasugu asju teada ja küsida. Häda on küll selles, et need teadmised kipuvad vähemalt minul ajaga kõik segi minema ja ununema, aga noh, vaikselt ja tasapisi ikka kinnistub ka miskit. Kui ükskord ununeb, küsin järgmine kord jälle üle ja nii edasi :D

Neli ja pool aastat tagasi arvasin ma vitamiinidest nii. D-vitamiinist kirjutasin aasta hiljem veel nii. Ja ega mu arvamus polegi ajaga oluliselt muutunud. Usun endiselt, et kena oleks saada enamik vitamiine kätte toidust ja et meie kliimas on ääretult oluline võtta külmal ajal juurde D-vitamiini. Muid vitamiine võtta pigem siis, kui on tõesti reaalne vajadus (st vereanalüüsi või mingite kindlate sümptomitega tõestatud puudus) ning panna ostes tähele, et tegu oleks hästi imenduva vormiga, samuti tuleks vaadata, et toode ei sisaldaks kahjulikke lisaaineid (väga imelikku kräppi lisatakse vahel). Raseduse teema pole minu jaoks hetkel eriti aktuaalne, aga mõtlen, et võtaks vist küll foolhapet ja/või kompleksvitamiine ja kaltsiumi ja vajadusel rauda lisaks… Õnneks ei ole rase ja ei tunne ühegi eelmainitu järele vajadust.

Aga ostsin näiteks just magneesiumi. Jalakrampidest kirjutasin juba tolles nelja aasta taguses postituses – ma absoluutselt ei mäleta, kas toona aitas ka, igal juhul on viimased paar aastat krambid jälle täitsa tihedad külalised. Kogu aeg on olnud teada, et magneesiumipuudus, tuleks juurde võtta, aga kunagi pole meeles osta. Nüüd siis lõpuks sai see tehtud. Kusjuures krampe pole sugugi igal õhtul, aga piisava sagedusega. Müüme ka mageneesiumiõli, -geeli ja -helbeid, mis on äärmiselt populaarsed tooted, aga ise eelistan võtta seespidiselt, sest ma ei viitsi väga jalavanne teha ja minu jaoks on mugavam võtta kord päevas annus magneesiumit sisse, kui õli jalgadele määrida. Pakil soovitab küll 3x päevas väiksemaid annuseid, aga ma otsustasin pärast pisukest googeldamist, et võtan päeva koguse korraga õhtuti. Pidavat lõõgastama ja hea une tooma, lisaks on tegu pulbriga, mida ma õunamahlas lahustan (maitse poolest mõnusam kui vees) – seega on seda mugav teha just kodus. Lugesin ka, et magneesiumtsitraat võib kõhu lahti lüüa, aga minul pole seda juhtunud. Seedimine on mul üldse üsna eeskujulik.

Veel on mul kodus olemas tsink C-vitamiiniga, tilkadena. Selle tõi mulle eelmisel talvel ema, pärast mingisuguse loengu kuulamist. Mulle ka just hiljuti soovitati, et kui on haigeks jäämise tunne, võiks võtta 40-50mg tsinki ja 1000mg C-vitamiini. Ja siis veel suuremas koguses D-vitamiini kah, nii umbes kuni 10 000 ühikut. Ma huvi pärast googeldasin seda kõike – tsingi, C-vitamiini, D-vitamiini ja haiguste lühendamise/ennetamise teemat. No väga vastakaid arvamusi on – ühed ütlevad, et absoluutselt toimib, teised, et mõttetu ning et liigne tsingi tarbimine on ohtlik.

Noh, kuni neid tilku jätkub, seni kasutame. Mitte regulaarselt, vaid just siis, kui on tunne, et hakkab miski tõbi kallale tulema. Pudelil on päevane soovituslik annus 10 tilka, mis sisaldab 100mg C-vitamiini ja 7,5mg tsinki. Pärast erineva info lugemist tundub, et haiguse peletamisel võiks näiteks võtta väiksemaid koguseid iga paari-kolme tunni tagant, nii et päevas tuleks kokku 40mg tsinki… C-vitamiini saaks siis pool soovituslikust kogusest, üle 500mg. No seda saab muudest allikatest ka :) Lastele annaks nende kaalu arvestades ilmselt umbes kolmandiku täiskasvanute normist. Kui need tilgad peaks kunagi otsa lõppema, eks siis otsustan, kas peaks midagi samalaadset juurde muretsema või mitte.

D-vitamiini kohta lugesin ka igasugu asju. Päevane soovituslik annus tõsteti meil 400 ühikult 1000 ühikule, aga minu meelest on see naeruväärselt väike. Mulle endale tundub hetkel kõige asjakohasem see teooria, et iga 25 naela ehk ca 11kg kohta võiks võtta 1000 ühikut päevas – seega lastele 2000, mulle 5000, Abikaasale 7000. Ma leidsin paar nädalat tagasi kapist mingi pooliku D-vitamiini purgi, need realiseerisime kiirelt, nüüd ostsin tilgad, kus on üks tilk 1000 ühikut. Arvan, et võtame pigem igapäevaselt välja arvutatud koguse tilku ja tõbise tunde puhul seda ei suurenda.

Vastuolulisi arvamusi on ka selles suhtes, kas peaks võtma D-vitamiini hommikul või õhtul. Ühes kohas öeldakse, et pole olulist vahet, kas võtta hommikul või õhtul, kas söögiga või mitte, imendub ikka. Teises kohas, et kuna D-vitamiin pole mitte vitamiin, vaid rasvlahustuv hormoon, mis imendub kõige paremini öösiti, siis võiks seda võtta õhtusöögi ajal. Kolmandas kohas, et D-vitamiin takistab melatoniini tootmist ja võib tekitada unehäireid, seega tuleks kindlasti võtta hommikul :D

Võta siis kinni, mis kõige õigem on. Me vist ikka võtame edaspidigi harjumuspäraselt hommikul. Ja suve jätame vahele, sest noh, siis on päike. Aga nii oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini on D-vitamiin mu meelest vägagi omal kohal. Et jaguks ainult püsivust seda regulaarselt võtta!

Siis on meil veel B-grupi vitamiinid. Mingil põhjusel lasin emal need Norrasse tuua, aga võtsime siis vaid veerand purki ja ülejäänud jäid alles. Kuna need nüüd avastasin ja sügisel just aegusid, tuleb ära võtta. Vot nende puhul on küll see koht, et võtame ainult sellepärast, kuna on juhtumisi olemas. Poleks olnud, poleks kindlasti ostnud. Aga mõtlen, et halba vast ikka teha ei saa :D Lastele neid ei anna, võtame Abikaasaga.

Ühesõnaga – D-vitamiin regulaarselt kõigile, tsink + C-vitamiin haigustunde puhul kõigile, B-vitamiin mulle ja Abikaasale, magneesium mulle.

2015-11-11 20.03.58

Ahjaa, Boulardii on ka, see jäi pildilt välja. On küll efektiivne, aga hinda arvestades on mul eesmärk edaspidi nohu muude odavamate vahenditega eemal hoida, et seda üldse kasutama ei peakski :D

Multivitamiini tableti või kapslina ma enam võtta ei soovi. Nüüd on mul selle asemel midagi ägedamat. Aga sellest kirjutan ma kohe eraldi postituse, sest praegune on niigi liiga pikaks veninud. No ei oska ma kuidagi lühidalt kirjutada :)

Nov 112015
 

Vahepeal oli sihuke taimetoitluse kihk peal, sai igasugu retsepte uuritud ja paljud asjad tundusid potentsiaalselt maitsvad ning katsetamist väärt. Aga siis tuli vahele Plika sünnipäev, kus pakkusime muuhulgas näiteks kilode kaupa pisikesi lihapirukaid. Ja eile tuli mul kohutav peekoni isu, nii et õhtusöögiks sai pasta carbonara.

Täna uitasime Abikaasaga sihitult Rimis ringi ja mõtlesime, mida süüa teha. Mulle meeldib vahel kiigata -50% nurgakesse – sealt leiab aeg-ajalt midagi põnevat. Siis ongi nagu kahekordne kasu – esiteks hea meel, et aeguma hakkav toit ei lähe raisku, teiseks jällegi hea meel sellepärast, et ma saan selle poole odavamalt ja proovin ehk nii midagi uut, mida muidu ei ostaks.

Nii lõppeski tänane poeskäik sellega, et peale advendikalendrite (kui Frozenit nägin, ei saanud ju ostmata jätta, Poiss sai mingi poisteka, Avengers vms) rändasid meiega koju kaasa veise välisfilee lõigud jõhvikatega – asi, mida ma poleks never ever täishinnaga ostnud, nüüd aga maksis 540g pakk €2.25. Abikaasa oli algul tõrges, aga mina ajasin peale, et proovime ikka, lõpuks jäi ta nõusse. Siis tekkis veel idee, et teeks kodus hamburgereid – ostsime ka värsket kraami ja kukleid, täisvärk.

Etteruttavavalt võib öelda, et lapsed lõpuks liha eriti ei söönud, Abikaasa see-eest tänas mind, et ma ikka sundisin proovima. Sest maitses väga hästi – hoolimata jõhvikatest, mis andsid kummalise meki. Ühesõnaga jah… Jõhvikad lihaga ei ole minu teema :D Aga tore oli proovida.

Abikaasa tegi ka friikartuleid, mis olid tegelikkuses muidugi lihtsalt ahjukartulid oliiviõliga. Ja praadis sibulaid. Ja tegi majoneesi-küüslaugukastet. Ühesõnaga üks igati mõnus õhtusöök oli. Ainult et järgmine kord võiks burgeri vahele mõne taimse pihvi leiutada, Sandra Vungi kokaraamatus on neid retsepte igasuguseid :)

2015-11-11 20.10.37

2015-11-11 20.22.28

2015-11-11 20.24.02

Muideks, mina ei saa aru, kuist tuleb nii suur teema laste toidu sisse spinati peitmisega. Või ajan ma seda millegagi sassi? Spinat pole ju üldse halva maitsega… Väga mõnus on. Meie lapsed söövad küll üsna hea meelega. Kõige meelsamini söövad nad muidugi idandatud mungube… Peabki uue laari hakkama panema :)

Aga jah… Küll mulle meeldiks, kui oleks mõni mõnus lihalaadne toode, mis pole liha. Soja ma põhimõtteliselt ei tarbi, seega on tsipa keeruline. Lugesin just täna MrsB väga põnevast toitumisteemalisest postitusest (mulle nii meeldib lugeda tervislikuma toitumisega eesmärgiga igasugu tavainimesele veidrate asjade katsetamisest, inspiratsioon ja nii edasi) Quorn nimeliste toodete kohta, mis tundusid põnevad… Nende kodulehel on ilus jutt, samas see artikkel on üsna kriitiline. No ma vist eelistaks igal juhul seda sojale :) Samas Eestist sihukest kraami nagunii ei saa. Ja üleüldises plaanis ma nõustun eelkõige just selle vaatenurgaga, et süüa võiks pigem vähe töödeldud toitu, st olles taimetoitlane, peaks armastama eelkõige juurikaid, mitte asendama toitudes liha lihalaadse tootega. Ja kui värske kraam mulle väga meeldib, siis hautatud vm viisil töödeldud juurikatega ei ole ma üldse sina peal, seega pole sugugi kindel, kas minust kunagi taimetoitlast saab. Aga jah… Vägagi tahaks olla, just eetilistel põhjustel.

Selline mõttelõng siis hamburgeripostituse lõppu :)

Nov 102015
 

Me oleme siin juba mitu nädalat pikisilmi üht pakki oodanud. Plika sellest esialgu midagi ei teadnud, kui ta aga pärast sünnipäeva märkis (üldsegi mitte kurvalt, vaid lihtsalt fakti nentides), et näe, Elsa kostüümi ei kingitudki, siis ütlesin talle, et tegelikult on üks meie poole teel. Ebaharilikult kaua jõudis seekord pakikese kohale jõudmine aega, aga siseinfo kohaselt on Tallinnas kiired ajad, seega täitsa võimalik, et seisis seal päevi ja ootas sorteerimist.

Igal juhul oli täna rõõm suur, kui pakiteade lõpuks ometi postkasti potsatas. Ja lastel olid otsekui varajased jõulud. Mis siis, et Plika sünnipäev, hea haldjas oli Poisile ka meelehead saatnud.

Kõigepealt tuli suurest pakist välja hulk väiksemaid – rohkem, kui oleks oodata osanud:

2015-11-10 17.31.33

Selle ajaga, kui me jõudsime Plika omad lahti pakkida, oli Poiss enda omadega juba tuppa kadunud :P

2015-11-10 17.40.50

Sest noh, SPIDERMANI LEGO!!!

2015-11-10 17.38.46

2015-11-10 17.45.27

Ja Plika sai lõpuks ometi oma kaua igatsetud kleidi:

2015-11-10 17.44.27

Teine Poisi projekt jäi hetkel poolikuks, sest tal katkes kannatus :D Eks mõni päev jätkame.

2015-11-10 19.35.15

Suur-suur aitäh selle imelise kingituse eest meie kõigi poolt :)

PS. Plika oli oma kommentaar pakkimise kohta – tema meelest oleks pidanud olema kas lepatriinuga kampsun või küülikutega pakkepaber :D

Protected: Väike Elsa

 plika, poiss, rõõm  Enter your password to view comments.
Nov 102015
 

This content is password protected. To view it please enter your password below: