Jan 072016
 

roosi ja liisu seiklusedÜkskord sügisel kirjutas Jaanika Ketlin Priilinna raamatust “Roosi ja Liisu seiklused” – et nii hea ja kaasaegne, ise on vaimustuses ja lastele meeldib ka. Mina võtsin kohe plaani raamatukogust koju tuua, aga mingiks ajaks ununes, kuni millalgi detsembris lõpuks jälle raamatukokku sattusime. Võtsin selle ja samalt autorilt ühe teise ka.

Siis lugesin seda lastele, ühe peatüki igal õhtul. Umbes pool raamatut sai nii läbi, seejärel tuli paus. Päris iga päev ei lugenud, siis tuli jõulupuhkus ja hilised ülevalolekud, mil õhtujuttu ei lugenudki… No ühesõnaga päris pikk paus. Täna sai lapsed üle hiiglama pika aja normaalsel ajal voodisse ja mina sain jälle lugeda – no ma olin ju ka põnevil, et mis edasi saab.

Olin kohe nii põnevil, et lastetoast lahkusin alles tund aega ja kuus peatükki hiljem. Oleks vist lõpuni lugenud, aga kurk hakkas valutama ja pidin lõpetama. Kaks peatükki jäi, võtsin raamatu kaasa ja lugesin ise lõpuni :D Eks lastele loen homme.

Aga tõepoolest, väga vahva raamat on. Huvitav, eluline, realistlik ja samas positiivne. Ma üleüldse armastan kaasaegset eesti kirjandust, kui see pole just liiga sünge, kunstiline või keeruline. Mulle meeldivad just selliseid reaalsed juhtumised tänapäeva laste, noorte või täiskasvanute eludest.

Kui keskkooli ajal oli kohustusliku kirjanduse listis kaasaegne eesti kirjandus omal valikul, lugesin Kertu Rakke raamatuid ja Hirami “Mõru maiku” – kõik meeldisid väga, ehkki ma enam midagi ei mäleta. Ei tea, kas nüüd, 15 aastat hiljem, ikka veel meeldiks? “Mõru maik” peaks mul kusjuures isegi raamaturiiulis olemas olema, võin kasvõi kohe pihta hakata. Iseasi, et mul on öökapil praegu üks teine raamat pooleli, mida pole ka juba tükk aega kätte võtnud… Samas ega see ju kuskile ei kao :D

Paar aastat tagasi lugesin Kaja Sepa “Hetk enne homset” – ka meeldis väga. Aga Kratile ei meeldinud see-eest üldse :D

No ühesõnaga… Peaks lugema jälle sellist kraami. Ketlin Priilinn on igasugusele vanusele kirjutanud, vean vast veel miskit tema repertuaarist koju – vaatame, kuidas sobib.

Lastele on mul raamatukogust võetud veel tema “Väike kuninganna”. Vaatame, kas meeldib sama palju kui “Roosi ja Liisu seiklused”. Mulle endale meeldivad üldiselt küll pigem lood reaalsest elust kui fantaasiamaailmast, seega usun, et minu lemmikuks jääb viimatimainitu… Aga kindlasti on ka teine hea ja meeldib meile kõigile.

EDIT: Hehe, kui vahva kokkusattumus – läksin pärast selle postituse kirjutamist blogisid lugema ja Feedly viiest postitusest olid kolm just raamatuarvustused – Ingridilt, Kessult ja Kratilt. Kui raamatute lainel, siis ikka täiega! Lähen pesen nüüd hambad ära, otsin raamaturiiulist Hirami üles ja loen ennast magama :)

  4 Responses to “Peab rohkem lugema!”

  1. Kas avad, et sobiks ka minu omale lugemiseks? Ma raamatupoes suvel lehitsesin seda, aga vist jäi hinna pärast ostmata.

    • Hmm… Ma ei teagi! Kui keerulisi raamatuid sa talle eesti keeles loed? Seal seda juttu ikka jagub. Ja ma ei tea, kui palju ta selle eluga suhestuda oskaks? Samas on see üsna lihtne lugemine siiski, mu lastele meeldis küll. No ühesõnaga, mu kommentaar ei teinud sind kuidagi targemaks. Ma arvan, et kui jälle Eestisse satud, siis lehitse ja loe seda natuke, saad ehk ise paremini aimu, kas Gretale võiks meeldida.

      • Jah, eks see ole natuke loll küsimus tõesti :) Pean ikka ise sirvima jah, jänesed on muidui küll ta lemmik tegelased, aga sellest ainuüksi jääb väheks :)

  2. “Väike kuninganna” oli ka väga hea, tõsiselt?

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)