May 102017
 

Ma sirvisin eile vanu remondipostitusi ja lugesin neid diagonaalis, et näha, mis mõtted meil kunagi küttesüsteemi koha pealt olid. Pioneer pliiti kasutada, kuni võimalik ja ahi ehitada – vist midagi sellist. Noh, ja näed, ongi mõlemad punktid praeguseks täidetud.

Pioneer kütab, aga on nii logu, et ei jõua ära oodata, millal saab välja vahetada. Uks ei seisa korralikult kinni, näiteks. Vana ja kole, seda nagunii.

Ahjuehituse peal ma ei viitsi pikemalt peatuda, aga lühidalt läksime pottsepaga alt, see on valesti ehitatud ja praguneb – on kasutatav ja saaks praod kinni mätsida, aga kuna uus plaan on kaks lastetuba, jääb ahi nagunii ukse koha peale, seega lõhume vähimagi kahetsuseta välja. Kive saab ju ikka uuesti kasutada, tööraha on lihtsalt kooliraha :)

Ühesõnaga küttesüsteemi saame planeerida nullist. Tore ju, annab vabad käed!

Aga nüüd ma räägin oma unistusest. Nimelt nii kaua, kui ma mäletan, on mul olnud unistus, et minu uues köögis saab olema selline pliit:

Leidsin selle ilmselt kunagi Pioneer pliidile asendust otsides ja lihtsalt armusin. Enamik keskküttepliite on küll viisakad, aga minu jaoks siiski võrdlemisi… Koledad :) Kalvis näiteks, mida kõige rohkem Pioneeri alternatiivina kasutatakse. Aga see punane iludus… No lihtsalt võrratu.

Nii et tegelikult olen ma alati mõelnud, et just selline pliit tulevikus meie elamist soojaks kütma hakkab. Neid on tegelikult “tavalisi” ka – kui pildil olev keskküttepliit maksab ca €2200, siis ilma keskküttefunktsioonita saaks poole odavamalt. Ja no selleks, et terve maja põrandaküte välja ehitada, läheb pliidi hinnale ma ei kujuta ettegi mis summa veel lisaks, eks. Samas meil on kahesüsteemne boiler, mis kütab nii puude kui elektriga ja kui tahaks sooja vett edaspidigi kütteperioodil puudega saada, on veesärki vaja. Ja kui on nagunii keskküttepliit, siis miks mitte põrandaküte ka :D

Põrandaküte, jah. Nii paljud ütlevad, et paha-paha, liiga kuum, tolm lendab, terviseprobleemid, kahjulik jalgade vereringele jne jne jne. Googeldasin ennast täna lolliks. No ja ma saan aru, et see artikkel on ilmselgelt kirjutatud kellegi poolt, kes tegeleb vesipõrandakütte müügi või paigalduse või muu taolisega… Aga no nii ilus jutt ju.

Pärast kogu seda googeldamist on mulle igatahes jäänud mulje, et paljud probleemid tulenevad kehvast paigaldusest või elektripõrandaküttest, aga kui vesipõrandaküte on korrektselt paigaldatud ja ventilatsioon on korralik, peaks olema igati mõnus. 30-kraadine vesi põranda all ei tundu mulle kindlasti ebatervislikult soojana.

Aga kellel on, muljetage, mind muuhulgas see tolmu osa väga huvitab. Kuidas siis on, kas lendleb või vastupidi, püsib paigal? Meil ju tolmuallergikust Abikaasa, seega tolm on teemaks.

Vesipõrandaküttega on muidugi veel see teema, et meil on tuulutusega põrand, aga põrandaküttetorud valatakse enamasti betooni sisse. Abikaasa küsis, kas ma kujutan ette, mis töö see on, kui 100 ruutu põrandaalust pinda on vaja kõigepealt meetri jagu liivaga täita, et saaks betooni peale valada. Rääkisin tuttavaga, kes renoveerib maal talumaja ja mäletasin, et tema ka seal just nii tegi. Ta kinnitas, et vedasid hunniku mulda ja maakive välja, liiva peale, sinna peale betoon ja torud. Teine tuttav jällegi googeldas sellise asja välja, tundub ka põnev. No ja tegelikult ju saab ilma betoonita ka, aga mis viisidel, seda ma täpselt ei tea, betoon on siiski levinum variant.

Nii et mul on olnud algusest peale mõttes see imeilus punane pliit, mille taha terve elamise põrandaküte ja lisaks mugavuskütteks korralik meie kliimasse sobiv õhksoojuspump. Kui see on lisaküte, peaks ühest pumbast vast piisama, minu loogika kohaselt võiks see puhuda siis äkki kuskil elutoas ehk suurimas avatud ruumis, pliidist kaugemal… Ja kui teiste ruumide uksed lahti, siis läheks sinna ka?

Või noh, mis variandid veel oleks. Ahju ehitada üldse ei taha, elava tule jaoks pliidist piisab ja üht küttekollet on lihtsam kütta kui kaht. Või peaks ikka ahju kaaluma? Ahi + tavaline pliit? Siis poleks seda mugavuskütet üldse, kui veel õhksoojuspump lisaks panna, läheks kalliks, ega ahjuehitus ka odav lõbu pole.

Maaküte on liiga kallis ja selle jaoks pole meil piisavalt maad. Õhk-vesi pumpa olen kaalunud, aga seegi on üsna krõbeda hinnaga – arvestades, et puupliit tuleks igal juhul lisaks. Pelletkaminat ei taha, sest selle tuli ei ole nii loomulik, kui mulle meeldiks. Katel hädapärast keldrisse ehk isegi mahuks, samas tuleks sellele ju nagunii põrandaküte taha ehitada ja kui võrdluses on mingi katel + tavaline puupliit vs keskküttepliit + õhksoojuspump – ma kahtlustan, et viimane kombo on ehk rahaliselt soodsamgi?

Ja okei, peaks ilmselt korra ikkagi ka radikaid kaaluma. Ma küll jälestan radikaid, need on koledad, võtavad ruumi, koguvad tolmu… Aga küttesüsteemi väljaehitamine, radikad vs põrandaküte – on üks teisest oluliselt kallim? On seal üldse mingit vahet?

Mm, mingite trassidega liitumisi peaks ehk ka kaaluma? Kaugkütte põlgasime kalliks. Gaasi kiidetakse mõne koha peal, et soodne ja ei ole tänapäeval ainult Venemaalt, aga ei mina tea sellest miskit, Abikaasa arvates trassi lähedal pole, liitumine oleks päris kallis nagunii. Seega tundub soodsam siiski omade jõududega hakkama saada.

Mis küttesüsteem teil on? Kuidas rahul olete? Kui saaksite praegu uuesti valida, kas valiksite sama või muudaksite midagi?

  19 Responses to “Küttesüsteemi valimisest”

  1. Ma tulen ikka oma pelletijutuga:) Olles elanud 10 aastat ahiküttega, ütlen,et naudin praegust vabadust ja seda, et pole enam ahjuori (kõlab halvasti, kuid nii see oli). Praegu on lihtne automaatikaga panna küte tööle natuke enne kojusaabumist ja siis astuda mõnusalt sooja tuppa. Kui oleks olnud võimalik (oleks olnud ruumi kas keldris või abiruumis), siis oleks valinud hoopis pelletikatla, hetkel pidime ruumipuudusel leppima pelletikaminaga.

    • No pelletite vastu pole mul ju iseenesest midagi. Aga kui nüüd tuletada meelde mu tingimust, et puupliit PEAB olema… Ok, kui mingi pelletisüsteem tuleks kõrvale, siis võiks näiteks selle €1200 pliidi võtta. Aga pliit + pelletkamin/katel + süsteemi välja ehitamine (ma viie aasta tagusest uurimistööst mäletan, et kamin võib kütta nii õhu kui veega?) – kas see tuleks lõppkokkuvõttes rahaliselt soodsam, kui keskküttepliit + süsteemi välja ehitamine + õhksoojuspump? Kui odavam, siis võiks kaaluda, aga kui hind sama, siis miks peaksin eelistama pelletkaminat keskküttepliidile? Pliiti kütan korra päevas nagunii, sest me armastame elavat tuld. Ja mu arusaamist mööda uue keskküttepliidi puhul tulevad mingid… Maitea, salvestid ja asjad, ühesõnaga et see vesi peaks kenasti põranda sees püsima õige temperatuuriga nagunii. Ja kui on õhksoojuspump, siis see hoiab ka mingit stabiilsust. Et ei saa rääkida keskküttepliidi puhul puukütte orjaks olemisest, see on ikka juba samm edasi, eriti kui õhksoojuspump kõrval on? Või olen ma millestki valesti aru saanud?

      Ilmselt ikka peaks konkreetseid hinnapakkumisi võtma ja enne targemaks ei saa…

  2. Meil on gaasikatel ja vesipõrandaküte esimesel korrusel, paar radikat teisel korrusel. Kuus inimest peres ja kogu maja halduskulud koos vee ja elektriga (mille sisse tuleb arvestada ka suhteliselt sage suurte elektritööriistade kasutamine) on aasta keskmisena ca 300 eurot kuus. Liivavedu on hull muidugi, tehtud-nähtud oma väikeste käekestega ja mõnekuuse tite kõrvalt, aga tasub end ära. Päris meetrist kihti polnud seda minu meelest vaja ka :) Hilisem betoonivalu on köömes, ainult maksab mõnevõrra. Samas selle peaks tegema vist kõik korraga, ma ei kujuta ette, kuidas seda teha samal ajal ise sees elades …

    • Kusjuures see tuttav, kes tegi oma köögi ja vannitoa, nemad elasid sees ja said hakkama… Nelja lapsega pere! Aga nad on üldse nii hüpersuper ettevõtlikud, et ma üldse ei imesta. Vähemalt keegi inspireerib :)

      Aga meie selleks ajaks koliks ikka välja. Praegune mõte on augustis ära teha aknad ja välissoojustus, septembris välja kolida ja siis kõik ülejäänu. Seda siis eeldusel, et alles praegu asjaga tegelema hakates me saame augustiks aknad kätte ja leiame töömehed, kellel on aega ja… Ja see “kui saame” kehtib kõigi asjade kohta, mida on vaja teha. Sest elektritööd, torutööd, ventilatsioon, küttesüsteemi ehitus – kõik tuleb ilmselt erinevatelt firmadelt ju sisse osta.

      Siseviimistluse peale ma isegi ei mõtle mitte :D Ehkki köögimööbliga peab muidugi varakult tegelema.

      • Meil selles mõttes oli lihtsam, et kõik peale küttesüsteemi paigalduse tegime ise. Kindluse mõttes ei julgenud kogu seda põrandakütte pulli ise ette võtta, tagantjärele vaadates, ega seal midagi niiiii keerulist ju polnudki. Aga meil oli see eelis, et tegime ainult alumise korruse ja kolisime kogu elamise remondi ajaks teisele korrusele kokku – nii et sai rahulikult toimetada. Küte sai suvel paigaldatud, kogu siseviimistlus jäi talveks ja valmis saime umbes aastaga, uuel suvel kolisime alla tagasi. Ja kööki-vannitube ei teinud, need olid varem tehtud.

  3. Pole küll spetsialist, kuid küsiksin siiski. Kas sellel punasel iludusel on piisavalt võimsust, et keskkütte pliidina vesipõrandaküttena ruumide vajalikud kuupmeetrid soojaks saada? Kas 8 kW piisab või vaja võimsamat ja seetõttu kallimat? See üheksa korda mõõda ja kümnes kord lõika näppu … :)

    • No andmed ütlevad, et köetav ruum: 444 m3. Meil on ca 100 ruutu ja mis see ruumi kõrgus on, 3,5-2,6 äkki. Igal juhul alla selle numbri tuleb kokku. Seal on veel võimsamaid variante ka, kus see number üle 500 on, aga minu loogika kohaselt peaks lingitud variandist meile piisama. Eks lõplik selgus tuleb müügimehega arutades, milleni me siiani jõudnud pole :D

  4. Mul on korter ja põrandaküte. Ei ole palav, kuum, paha. Täiesti normaalne on. Neid rõvedaid tolmu koguvaid radikaid ei ole ja hea on koristada! Kuiv õhk on igal juhul, kui on ainult sundventilatsioon ja köetakse millegi muuga, kui täiesti tavalise puuküttega ahju/pliidiga. Nagu ma aru saan, siis te elate vanas majas, niiet tolm on garanteeritud nagunii ja selle vastu aitab lihtsalt tihe koristamine korraliku tolmuimejaga, mis töötab veepaagi-filtriga. Aga mis puutub sellesse suvel kivipindade kütmisse, siis meil on nt eraldi kütteringid nende kivipindade jaoks, st et vannituba ja köök ja esik ei oleks suvel jääkülmad ja vannitoas hallitust ei tekiks. Ehk siis, jah, suvel on ka küte pisut sees, aga kuna nagunii tarbevesi tuleb sama katlaga, siis seda päris välja lülitada ei saagi ja see on okei. Igal juhul on odavam kui keskkütte süsteemist sooja vett tarbida aasta ringi. Teie puhul peaks tegema allakorrusele nt 3 kütteringi – elutuba ja lastetoad ühe alla, keskmine osa (köök, vannitoad, esik) ja siis suur magamistuba ja külalistetuba (ja siis vist ülemine korrus eraldi?). Ma siiralt soovitan valida mingi selline süsteem, mis oleks võimalikult automaatne, sest meie ilmaolud on nii heitlikud ja samal ajal on hea, kui esimese asjana ei pea hakkama kohe kusagile tuld alla tegema ja saate rahulikult ära sõita ja ei pea muretsema sooja vee saamise pärast. Elava tule variant võiks olla mingi lisavõimalus, sest põrandaküte ei reageeri nii kiiresti temperatuurimuutustele, kui tavalised radikad ja mul ka kamin olemas, et kiirelt õhk soojaks saada, kui sügisel äkki jahedad niisked ilmad tulevad. Väga mõnus. Ehk tasuks veidi investeerida proffessionaalidega suhtlemisse- nii saate hea ülevaate, mis just teile võiks sobida? Ega ise ikka välja ei mõtle ja head lahendust ei saa. Ei tasu karta neid proffe, et hakkavad midagi pähe määrima, ega sa ei pea ju ostma :D Saate lihtsalt teada erinevate variantide sobivuse kohta ja plusside-miinuste kohta. See on teil ju süsteem, mis peaks teid järgmised 20-30 aastat väikeste upgrademistega teenima. Tasub tõsiselt võtta seda asja. :)

    • Muidugi me võtame tõsiselt ja ma üldse ei karda ei müügimehi ega spetsialiste, lihtsalt reaalselt me pole veel jõudnud sinnamaale, et nendega konsulteerima minna, sestap ma esialgu mõtisklen ise ja uurin blogis teiste kogemusi. Lõplik otsus ikka professionaalide abiga.

  5. Ja unustasin lisada, et https://kodukollasesmajas.wordpress.com/ blogis pandi ka teisel korrusel asuvasse korterisse puitpõranda alla põrandaküte ilma betoonita! Vaadake see üle, on täitsa võimalus teha seda asja. Nagunii pidite ju põrandaaluseid soojustama hakkama. :)

  6. mina tegin vana maja põrandad (osaliselt tuulutusega, osaliselt keldriga) liiva+peno+betoon ning vesipõrandaküttega. ühes toas katsetasin kipsplaadi vahele panemist aga see oli suur viga, tegime paari aasta pärast ümber. põrandaküttetoru on efektiivne siis, kui on mingi materjal ümber, mis on hea soojamahutuvusega, nii on ka ühtlasem temperatuur.
    meil on Nereus küte, st toru pannakse tihedamalt kui tavalist põrandaküttetoru ning veetemperatuur on seetõttu nõks madalam ning põrandad hästi ühtlase temperatuuriga. nüüd on 10-12a juba olnud ning ei ole mingeid tervise- või tolmuprobleeme. tolm lendab ka radikatega… iga variandiga, mis õhu liikuma paneb. põrandaküttematerjalile seab küll piirangud – st puidu puhul on maksimumpaksus vist ca 2cm, parkette ja laminaate saab vabalt panna, mingeid rullmaterjale, keraamilisi plaate jms ka.

    • Aga mis sa keldriga tegid, kaotasid ära, panid liiva täis? Ma just seda mõtlengi, et põhimõtteliselt ju võib seda liiva vedada mujale, aga kui tahta kelder alles jätta…

      Põrandaküttega seonduvast põrandakattematerjalide piirangust olen üldiselt teadlik – paksus, soojusjuhtivus jne. Kõik küll räägivad, et vana maja = laudpõrand ja ilus hooldatud laudpõrand on silmale super vaadata, aga meie kogemus lastetoa laudpõrandaga on üsna kohutav. Mänd on pehme, täksitud. Lauad kuivanud kokku, nii et suured praod, kuhu kaovad legojupid, me ei ole nende nelja aasta jooksul suutnud tuba tühjaks tõsta, et lauad kokku lükata, uuesti õlitada (iga õlitamisega peaks tugevamaks minema). Eks jah, võiks ju ka lakkida ja lauad pärast kuivamist kokku lükata ning vahedesse mingit pläusti panna, mis praod kaotaks, aga ausalt öeldes tundub meie laiskusastme juures midagi kergemini hallatavamat mõistlikum valik :P

      Laminaati ei taha, sest kunstmaterjal. Parkett on ilus sile ja puhas, suht kerge paigaldada, aga ma ei tea, mulle välimuselt meeldib samas laudpõrand tunduvalt enam :) Kivipõrandaid ei seedi üldse (külm, kõva, vuukide puhastamine) ja kui ma vähegi oma tahtmise saan, ei tule neid mitte ühtki. Kui üldse, siis häda pärast vannituppa, aga olen kindel, et ka sinna annab mõne siledama vuugivaba variandi välja mõelda. Ahjaa, pliidi ette äkki ka… Või ma ei tea, mis need tulekindlad variandid veel oleks.

      Aga mind ennast erutab kõige rohkem hoopis linoleum, see looduslik ja tervislik. Sest põrandate hooldamise seisukohalt on sellist tüüpi katete pesemine minu meelest konkurentsitult kõige mugavam – praegu on elamises laudpõrand, värvitud saepuruplaat ja PVC, esimest pesta on kõige raskem ja viimast kõige kergem. Värvitud põrandaid lihtsalt ei tahaks, parketi hooldamine oleks ilmselt tiba valutum kui laudpõranda… Või siis oleks laudpõrandat kergem hooldada, kui see oleks lakitud, aga praegu käib mopp/aurutaja seal peal küll üsna raskelt. Meil oli Norra üürikas miski PVC laadne põrandakate (ja põrandaküte vist ka, kui järele mõelda :D ei mäleta küll midagi halba sellest) – see oli laia laua mustriga ja nägi nii äge välja, piltidelt vaatasin, et laudpõrand, koha peal alles selgus, et mitte. Vot kui leiaks loodusliku linoleumi sellise laia laudpõranda mustriga, siis tõmbaks terve elamise sellega üle ja oleks ilgelt rahul, põrandaküttega sobib ka ideaalselt. Ja kõik need, kes räägivad, et see vanasse majja stiili poolest ei sobi, võivad kukele käia :) Ainult et vannitoa jaoks pole see vist ikka piisavalt niiskuskindel. Samas kuna vannituba pole eluruum, siis äkki ei juhtuks väga midagi, kui panna sinna PVC, neid on küll niiskuskindlaid ka. Või siis midagi muud siledat ja niiskuskindlat.

      • keldrite peale sai fibo graanulid, peno ja betoonivalu… põrandakonsturktsioon oli piisavalt paks, nii et põrand eriti palju ei tõusnud, natuke siiski.
        mina panin parketi, originaalis oli kalasaba ning uus sai ka – aga õhem ja betoonile liimitav. ka suvel on jala all mõnus – midagi http://www.parkett.ee/tootegrupp/mosaiikparkett/ sai õlitatud ja õlivahatatud… (no me tegime jupphaaval, polnud finantsi, et kogu maja korraga), see mis viimasena ümber sai tehtud (kus alguses kipsi vahele põrandakütte panime), sai laminaadiga sarnane aga selline kus iga lipp on eraldi laud ning ka liimiti otse betoonile, samast parkett.ee lehelt, midagi http://www.parkett.ee/toode/tamm-vienne-natur-lakitud-2/ tüüpi.
        vannituppa soovitan ma keraamilist plaati aga hiljaaegu ööbisin mingis turismitalus kus oli pvc ning oli ka mõnus… mind häirisid vaid selle servad, need üleminekud ei olnud eriti nutikalt lahendatud.

  7. Meil pool aastat õhk-vesi ja radikad. Tahtsime põrandakütet, aga ei olnud võimalik.
    Radikad ei häiri üldse. Mina ei pane tähele ka väljas olevat pumpa, aga naabritele vist on vahel ebamugav undamine kuulda. Õhk pigem ei ole kuiv.

  8. Kirjutan oma mõtte ka. Ma muus osas mingile tõele ei pretendeeri, aga seda plaani vaadates soovitaksin jätta kahe lastetoa ukse vahele kamin-ahju ehitamise võimalus. See tähendaks seda, et valate sinna kohta põranda alla paraja ahjuvundamendi ära ja nihutate lasteoa uksed üksteisest tiba kaugemale.

    Ühest küljes võiks kogu küte baseerudagi keskkütte pliidil ja ahi-kaminal – saaks vist kogu elamise soojaks küll. Kui oleks veel seinal õhksoojuspump, siis see aitaks kodust ära olles baastemperatuuri hoida. Ilmselt oleks mõeldav ka selle keskkütte pliidi kahesüsteemseks teha – et muidu kütab pliit ja hoiab toa temperatuuri, aga kodust ära olles kütad seda sama läbi pliidi käivat vett elektriga ja hoiab elamises mingi sooja sees. Mulle tundub, et kui see planeeritav pliit on nii vägev, et terve elamise ära kütab, siis vahest eriti külmade ilmadega või siis kui tahaks õdusalt elutoas kamina ette kerra kerida, siis ahju juurde kütta võiks täitsa mõnus olla.

    Teisest küljest, kui valida esialgu mõni muu lahendus, mis kogu raha ressursi ära sööb, siis mingil hetkel võib tekkida raha juurde. Lisaks võivad muutuda igasugu turu ja maailma majandussuhted ning võib osutuda puudega kütmine oluliselt soodsamaks kui muu küte. Sel juhul on hea lihtne sinna auku see ahi-kamin ehitada.

    Eks inimestel ole kütmisega erinevad suhted. Mulle meeldib kütta ja meeldib teadmine, et kütan puid, mitte ei küta elektri või millegi muuga. Aga mõne teise jaoks on vabadus olulisem.

    Eks sellise ahju ehitamisevõimaluseaugu jätmine võtab ruumi ära muudelt asjadelt ja eks needki soovid-vajadused tuleb põhjalikult läbi kaaluda, mis olulisem, mis vähem olulisem. Igal juhul on põnev jälgida, kuidas plaane tehakse ja mis lahendusi leitakse.

  9. Milline see boiler on, mida kasutate?
    Tavaline elektripõrandaküte tolmab küll kohutavalt. Kas vesipõrandaküte teisiti toimib, ei tea.

    • Meil on Ariston kahesüsteemne boiler – kui pliiti kütame, kütab see vett, kui pliidi all tuld pole, hoiab elekter vee boileris soojana. Ideaalne lahendus hetkel, meil on elektriarved talvel väiksemad kui suvel :)

      • Me oleme ka boileriotsingul ja kuna ahjuküte ja pliidiküte ka, siis tahaks just sellist, mida saab ka puudega kütta. Ja vann on ka :)
        Mõtled midgai sellist? http://interbauen.ee/kahesusteemne-boiler-ariston-pro-r-100-l-vertikaal.html
        Suvel tahaks hoopis päikesekütte taha saada. Tuttav ehitas imeodavalt. Talvel lülitab selle välja, suvel kütab see ta sooja vee.

        • Meie mudel on BDR 150. Ega ma valikuprotsessist suurt ei mäleta, see oli viis aastat tagasi :) Ma arvan, et meil on keraamiline küttekeha ja nö “hooldusvaba” mudel, et ei tekiks katlakivi ja ei peaks tihti puhastama. Umbes nii. Aristoni firmat soovitas meie tuttav torumees, kes boileri ka paigaldas, usaldasime teda. Siiani oleme rahul.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)