Oct 202017
 

Kas minu lugejate seas on inimesi, kelle kodupangaks on LHV? Usun, et paljudel võivad olla kontod mitmes pangas, aga pean silmas just neid, kes tõesti igapäevaselt ainult LHV-d kasutavad.

Mõtlen pangavahetusele, et saada tasuta ülekanded ja toetada Eesti majandust :P Olen eluaeg olnud Swedbanki klient, see on nii harjumuspärane ja konto number nii mõnusalt lühike ning pähe kulunud… Aga ehk on aeg mugavustsoonist välja astuda?

Mul pole ühest küljest Swedile mitte ühtki etteheidet, teisest küljest aga pole nad mulle kunagi suuremat meeldinud :P Olen pangavahetusele pikalt mõelnud – mugavusest on aga mõtted seni vaid mõteteks jäänud. Nüüd ajendas mind tõsisemalt mõtlema pangateade, mis ütles, et alates detsembrist pole ma enam kuldklient. Trots tekkis :P Mis siis, et mul koguneb preemiapunkte nii palju, et ma võiks nende eest endale alati tasuta pangasisesed ülekanded “osta” – aga ikkagi! Põhimõtteliselt :P

Fakt, et LHV-l Pärnus kontorit pole, mind absoluutselt ei häiri. Mul ei ole pangakontorisse asja nagunii, tänapäeval saadetakse kaardid posti teel.

Fakt, et LHV-l on Pärnus ainult üks sularahaautomaat, mind NATUKENE häirib, aga olen nõus sellest mööda vaatama, kuna see asub mu töökohaga ühes majas, ma kasutan sularaha minimaalselt ja võtan seda nagunii 99% ajast välja tööl olles.

Tasuta ülekanded on põhiline, mis mind LHV puhul ahvatleb. Ka teistesse pankadesse – ja mul on neid järjest enam.

Krediitkaardi tingimused tundusid olevat tibake paremad kui Swedil – 30 päeva asemel on intressivaba tagasimakse periood 40 päeva. Tegelikult ma suurima heameelega loobuksin krediitkaardist täielikult, sealt ka järgmine küsimus – ega LHV ei paku deebetkaarti, millega saab netis maksta? Swedil on mingi selline, tavalisest veidi kallima kuutasuga… LHV kodulehelt esimese hooga igatahes ei leidnud.

Kaardi kuutasu kohta ma ei saanudki sotti. Kuskilt googeldasin välja, et esimene kaart on tasuta, aga LHV kodulehel ütles küll, et €1.

No ja muud ma ei oskagi mõelda. Ülekanded tulevad kauem, sest enamikul on ikkagi teised pangad, aga ega mulle neid eriti tihti ei tehta nagunii, ma ise kannan rohkem teistele :D

Netipank on neil loodetavasti sama hea ja loogiline kui Swedbankil. Ja noh, kõigega harjub.

Mobiilipank, kuidas sellega lood? Ma olen kevadest saadik saanud seda jälle kasutada – naudin täiega raputamisega konto jääki, mis ei vaja sisse logimist, ja muud taolist. Kas LHV ka sellist luksust pakub?

Ah, ja selline küsimus ka veel – mis te arvate, kas Swedbank hakkaks irisema, kui mul on nende juures veel kolm aastat kodulaenu maksta, aga mu palk enam neile ei laeku? Kuni ma ei unusta igakuiselt vajalikus summas ülekannet teha, ei peaks ju vahet olema? Kodulaenu saamise tingimuseks on vist küll igas pangas see, et palk laekub sinna, aga kui on juba seitse aastat laekunud ja laen saab ka edaspidi õigeaegselt makstud, äkki siis keegi ei märka ega kobise, kui viimased kolm aastat enam ei laeku…

  21 Responses to “LHV?”

  1. Mina olen juba oma 6 aastat LHV klient. Olen rahul. Ülekanded on tasuta, kaardihooldustasusid ei ole, teenindus on hea. Kuna elan pärasealsamuses, siis kaardiautomaadi probleem on natuke, aga nagu sa ka ise mainisid, siis esiteks saab palju kaardiga maksta, teiseks saab võtta korraga välja suurema summa ja kolmandaks saab raha võtta välja ka teiste pankade kaardiautomaatidest, kui muud üle ei jää (see maksab mu mäletamist mööda 1 euro üks välja võtmine) ja veel üheks variandiks on kanda raha oma mõnele teise panga arvele ja sealt välja võtta (tükk aega nii tegingi, kuni Swedpangi kaart aegus ja leidsin, et ei soovi neile rohkem kaardihooldustasu maksta). Mobiiliga maksmist ei kasuta. LHV interneti pank meeldib mulle umbes 10 korda rohkem kui Swedpanga oma (võib olla isegi 100 korda rohkem). Mina pole aru saanud, et ülekanded väga aeglaselt üle lähesid. Raha liigub ainult tööpäeva kestel, aga mul vist ei ole nii tormiline elu, et tunni pealt mingid rahad laekuma peaksid. Swedbangas on mul ainult veel õppelaen ja ei midagi muud (kõik pensionisambad viisin ka LHVsse üle).

  2. Minul LHV deebetkaart, krediitkaardi omadustega. Ise pole küsinud ja anti selline. Maksan sageli sellega välismaa netipoodidest ( arvel oleva raha ulatuses saab maksta). Netipank on oluliselt parem, eriti mobiilis.
    Üldiselt peaks palk ikka swedi jooksma, kanna ise üle kohe ja igapäeva tehingutele kasuta LHV. Saada swedi kaardist ka loobuda ju.

  3. Läbi tehtud tee see pangavahetus.
    LHV puhul kõik debeetkaardid on krediitkaardi omadustega ehk nendega saab netioste teha. Ei pea isegi eraldi lepingut selleks sõlmima nagu mõnes teises pangas :D Esimene pangakaart on tasuta, kuid kuutasu kaardil on 1 euro olenemata sellest kui palju tehinguid teha.
    Ülekannete osas kui teha ülekanded tööpäeval enne kella 16.30, siis jõuab ülekanne samal päeval kohale. Nädalavahetustega on tõesti jama, et siis teise panka jõuab järgmisel tööpäeval, aga pangasisene makse ikka kohe. Siiani pole probleemi olnud, ptüi-ptüi-ptüi.
    Interneti- ja mobiilipank ka lihtsad ja loogilised. Mulle meeldib :)

  4. Mul on swedis juba üle 12 aasta mingi laen ja palk ei laeku sinna 11 aastat ning mingit probleemi ei ole…. niikaua kui õigel päeval piisav summa arve peal olemas, siis ei tehta sellest probleemi.
    Kusjuures viimati sai swedist kodu väikelaen võetud ning mitte keegi ei nõudnud, et oma palga swedpanka suunaksin.

  5. Ma olen seal umbes 10500s klient LHVl, ise ja firma. Siis olid kaardid veel tasuta, nüüd vist on mingi tasu. Mul on Partner kaart, kaheosaline – deebet ja krediit. Makstes alati küsivad terminaalid üle. USAs/Kanadas oli vahel probleeme – neil pole vahel tuge kahele kaardile ühel kandjal. Netis saab maksta mõlema kaardiga. Kuidagi sain auto ka renditud, see PEAB olema krediit. Aga mugavam oleks kaks eraldi plastiku tükki. Veeb on moodne ja sujuv. Saab maksed nimekirja lisada ja ühekorraga allkirjastada jne. Firmale on äge see palga/dividendimakse süsteem – täidab EMTAs deklari raamatupidajale ette andmed ära ja maksab maksud ka valitud ajal. Hoiuste intressid on endiselt paremad kui mujal, aga on siiski halvenenud. Swed ja Danske hoiustega põhimõtteliselt mõnitavad vaid.
    Ma mõtlesin Coop panga kliendiks hakata – saaks maapoodides sula võtta jne. Aga selgub, et neil on kaart, maksed jms tasuta, kui 2 eurot kuus paketitasu maksad. Muidu suvalised maksed igale poole 20 senti – no pea poole odavam kui suured.

  6. Jäin sinu postituse peale mõtlema ja sain aru ühest asjast, et päris suur osa eestlasti sh ka ma ise on ikka ülikehvade igapäevaste majandamisoskustega, ei tea täpselt nendest pangaasjadest jms mitte midagi. Minule aga sattus ellu meesterahvas, kes seda kõike täpselt teab ja on mulle palju õpetanud. Ma siis jagan sinuga ka, mis ma olen õppinud.
    Esiteks, see swedbanki ja laenu teema – vaata oma laenuleping üle, sest seal on ilmselt tingimus, et sul peab olema selles pangas konto, kuhu tuleb sinu peamine sissetulek. Kui sa seda omavoliliselt muudad, siis võib juhtuda, et sa rikud oma laenulepingut ja võib tulla palju seletamist ja jama laenuhalduriga. Neil on palju voli, selliste asjade üle otsustada. Sama teema on autoliisingute jms-ga. Pigem ole ettevaatlik ja lepi nendega asjad kokku. Sellised muudatused on olulised. Kui sa lepingut loed, siis tõenäoliselt on seal isegi punkt, kus sa pead oma töökoha vahetamisest neile teatama. Seda enam, et sa ilmselt oled selle kodulaenu võtnud endise abikaasaga kahasse ja seal on võimalik mingite asjade ümberkorraldamise kohustus. Ja iseasi on veel teie kodu omandiküsimus. Praegu on pangad aina rangemaks läinud ja need, kes siin kiidavad, et neil ei ole kunagi midagi juhtunud ja vahet pole, siis neil on vb kellegi hooletuse tõttu lihtsalt “vedanud” või on neil piisavalt suured sissetulekud/säästud vms, mis on panga jaoks piisav garantii, et ei pea torkima. Kui aga pangakonto on pigem kuulõpus tühi, siis see suhtumine panga poolt ei ole nii ükskõikne midagi. Kõige lihtsam oleks sul ilmselt praegu teha endale LHV-sse lisakonto ja kaart ja jätta Swedi endale see palga laekumise konto koos laenukontoga alles(ilma kaardita). Kanna kogu kodulaenust ülejääv summ LHV-sse (1 kord kuus) ja ongi kõik. Laenu üleviimine teise panka ja ka pensioniosakute üleviimine maksab päris palju, niiet niisama jonnipärast (et ei taha ülekannete eest maksta) ei osutu see majanduslikult mõttekaks ka pikemas perspektiivis. Pealegi LHV praegu lubab maid ja ilmu kokku, sest nad kasvatavad klientuuri, aga peagi võivad ka nemad igasugu tasusid nõudma hakata.
    Mis puutub ülekannetesse, siis need ajad, millal need ülekanded liiguvad on igas Euroopa ja Eesti pangas ühesugused ja see ei sõltu pangast. Pangasisesed ülekanded on kiired, aga teise panka liigutatakse raha ainult tööpäeviti mingi 3 või 4 korda päevas (ma täpselt ei tea). Sellepärast meil need konto nr ka pikemaks läksid, et kõik ülekanded käivad läbi Euroopa Keskpanga vms.
    Krediitkaardi omamisest või mitte omamisest. Mina sain ka oma esimese krediitkaardi mingi 3 aastat tagasi. Kasutan seda ainult lennupiletite, hotellide, veebist ostude tegemiseks ja sellel on minu jaoks konkreetne turvalisuse aspekt – krediitkaardi tehingud ei ole iial sinu reaalse rahaga, ja kui miskit valesti läheb, on palju lihtsam tehing tühistada. Näiteks reisidel, kui keegi midagi valesti sisse on kasseerinud vms, siis saab panka helistada ja paluda tehing tühistada. Sama mingite veebipoe ostudega, et kui keegi ei ole pakki õigeks ajaks saatnud, saab makse tühistada jne. Tavalise kaardiga makstes, läheb raha maha ja kui keegi ongi näiteks kusagilt su deebetkaardi(selle krediitkaardi omadusega) andmed saanud ja neid kurjasti kasutab ja kogu su raha minema kannab, siis seda enam tagasi nii naljalt ei saa. Siis ongi läinud! Krediitkaardi saad kohe kinni panna ja tehingud vaidlustada, sinu pangakontot keegi ei puudu, aga deebetiga on ikka jama majas, siis on reaalselt sul raha läinud. Mul on selliseid kogemusi tutvusringkonnas ikkagi olnud. Eriti hea näide: mingid autorendid välismaal, kust võidakse sinu kaardiandmete abil hiljem maksekorraldusi lambist nõuda, mingeid lisamakseid ja vaidle siis, kui sa oled selle auto nt itaalias vms laenutanud. Lihtsalt, raha läheb maha ja seda sa kunagi enam ei näe. On võimalus vaidlustada mingeid asju, aga nad vaatavad seda 2-4 nädalat läbi, senikaua elad ilma rahata. Krediitkaardi puhul saad pangale selgitada, kui midagi ei ole korras ja saab kaardi sulgeda ja uue teha, ilma lisatasuta ja ilma et sa oma igapäevarahast ilma oleksid jäänud. Ehk siis: igapäevaelu ja poemaksed mul deebetiga ja muu krediidiga. Jälgin pangas, et mul krediitkaardile oleks tagasimakseks 30 päeva pärast raha olemas ja pole probleemi. Seal saab panna lausa tulevikumaksetena rahale broneeringu, kui on hirm, et äkki kulutad ära vms.
    Sellest internetipangast ja “raputa ja näed kontojääki”- see on ainult Swedi enda arendust, teistel seda (veel vist) ei ole.
    Ma ise olen SEB klient, sest neil on ülimugav perepakett, aga ega ma ka lõpuni nende teenusega rahul pole, sest kuigi tänapäeval ju saadetakse kõik kaardid postiga, siis mina pole oma kahte viimast kaarti postiga kätte saanud, need on Omniva ära kaotanud ja ainuke võimalus on minna pangakontorisse. Eks sa ise tead, kas sa viitsid selle riski endale juurde võtta. Ma sinu asemel ei jändaks ja kasutaks need boonuspuntkid tasuta ülekanneteks ja ei ajaks asju keerulisemaks. Mida muud sul nende punktidega ikka teha on. Kui kodulaen läbi, siis vaata edasi. Unistad remondist ja ehk soovid siis juba remondilaenu võtta ja siis vali endale selle järgi sobivam pank. :)

  7. Enne, kui palga ära viid Swedist – kontrolli, et Sa oma laenulepingu vastu ei eksi v mingite üldtingimuste vastu (laenuhaldurilt on vast võimalik kiirelt teada saada). Sest meil laenu saamiseks eelmisel korral mulle tehti erand, aga see pidi laenukomisjonist läbi käima – et mu palk ei peaks laekuma Swedi – lubati, kui kolme kuu laenumakse on minu arvel (kuigi laenumakse läheb mehe arvelt). Aga nüüd uue laenuga peab laekuma ikkagi Swedi. See neid ei huvita kui siis kohe kõik ära kannan teise panka ja igapäevaasju sealt ajan (mul on SEBis tasuta maksed ilma mingi kuutasu ja kaardihooldustasuta, heade tingimistega krediitkaart, ja no kogu elu seal mingi 20 aastat vist juba).

  8. Tänud kõigile nõuannete ja sisukate kommentaaride eest, sain minagi hulka targemaks.

    Mul oligi plaanis pigem jätta palk esialgu ikkagi Swedi tulema ja sealt lihtsalt laenust ülejääv osa LHV-sse kanda. Swedi kaardid kinni panna, LHV oma igapäevaselt kasutusse võtta. Ma ei viitsi väga oma kodulaenu lepingut lugema minna, aga eeldan, et ju seal see palga tingimus ikka on.

    Mis puutub pangale lahutusest teada andmisesse, siis ma ju küsisin neilt nõu, kuidas saada laen enda nimele ja kui kuulsin kõiki tingimusi, siis naersin ja ütlesin, et kuulge, aitäh… Aga ei, aitäh – mul on ainult kolm aastat jäänud ja läbisaamine eksabikaasaga suurepärane, ei viitsi hakata kõiki neid trikke tegema (uus hindamisakt, uus intressimäär jne jne). Seega nad on teadlikud, et ma olen lahutatud ja laen ning kinnisvara on endiselt meie mõlema nimel, keegi ei käskinud täiendavalt midagi teha.

    Olen saanud LHV kohta piisavalt positiivset tagasisidet, ilmselt proovin ära. Swedi lühikese numbriga konto jätan alles nagunii, igaveseks :P Alati on võimalus tagasi minna.

    Krediitkaardi teema oli minu jaoks väga põnev – ei osanud ise nii mõelda võimalike probleemide ja nende lahendamise lihtsusest. Olin kindel, et ei võta krediitkaarti, nüüd jälle mõtlen… Samas ma tellin veebist usaldusväärsetest kohtadest ja hetkel väga ei reisi ja kaaslasel on krediitkaart olemas, seega ehk ma saaks ikkagi ilma läbi…

    Kaardi kuutasu koha pealt on kõige segasem. Sõbranna ütles, et kui teed kaardiga kuus vähemalt ühe tehingu, siis ei võeta ja mul tuli kohe meelde, et jajaa, ma lugesin ka sellist asja kuskilt… Aga nüüd just kolleeg ütles, et tema kasutab ka LHV deebetit igapäevaselt ja tal võetakse ikka 1€ maha… Võta siis kinni :P

    • LHV’s peaks olema vastavalt sellele, millal klient lepingu tegi. Mul on esimene LHV kaart firma oma – sel hetkel polnud seal mingeid nõudeid ja kaart on tasuta. Firma kaarti ma kasutan vaid paar korda aastas, aga samas on hea, et vajadusel on üks lisa kaart võtta – kui eraisiku konto tühi on vms – no tegelikult ma tegin hiljem krediitkaardi poolele ka krediidilimiidi (see oli mitu aastat null ja vajas ettemakset), seega firma kaardi vajadus on veelgi langenud. Igatahes saabus mulle nüüd uus firmakaart ja kui nad raha võtma hakkavad selle eest, siis ma panen selle kinni. Uutele liitujatele on firma kaart vist isegi 2 eurot kuus ….
      Partner kaart on mul sellest ajast, kui kaardi hooldustasu on 1 euro kuus, aga kui vähemalt ühe kaardimakse teed, siis on tasuta. LHV praeguses hinnakirjas tundub, et on alati 1 euro – seega kaardi puhul oled hiljaks jäänud. Tõsi, LHVs antakse kohe MasterCard selle 1 euro eest – sellega saab kohe ka netis maksta – ehk siis ka debit kaart on selles mõttes krediitkaardi omadustega. Kuid nt autorentimiseks sellest ei jätku, sest siis pole ostu lõppsumma ostu hetkel selge – võid auto lõhkuda, jätta tankimata ära viies jne, mis summat kasvatab. Swed annab umbes euro est Maestro kaardi, millega ei saa netis maksta ja üle lombi oli makseraskuseid enamgi. Üle lombi mõni nurgapood võttis vastu vaid VISA kaarte või sula nt. Eestis on aga Visa kaardi saamine tehtud väga ebamugavaks ja kalliks premium tooteks nüüd. Aga ülekannete osas on muidugi õige – parem maksta üks kord kuus 38 senti, kui, et maksad kõigi maksete eest vähemalt 16 (pangasisesed) või 38 senti. Kommunaale, interneti, elektri ja igasugu muid kuumakse on ju lademes – üks ülekanne edasi teise panka on odavam kui kõikide maksete pealt rootslasi nuumata.

      • Vaatasin Swedi lehele ka – nad on Maerstro kaartide taotluste vastuvõtmise lõpetanud – seega 96 sendiga kuus neilt enam kaarti ei saa. Miinimum on DeebetKaartPluss, mis maksab 1,28 kuus.

      • Kas selleks ei olegi püsikorralduse lepingud, et ülekandetasu ei peaks maksma? Püsikorraldusele saab panna ju max limiidi ka, juhuks kui täpselt arvet ei tea. Peale LHV on teisi pankasid ja pakette ka, kus ei ole nii suuri ülekandetasusid. Mulle käib LHV maniakaalne müügistrateegia nii närvidele, et ma enne maksan ülekannete eest proffidele (ja ma ei ole swedi klient!), kui et selle panga müügimeeskonda finantseeriks.

        • E-arved lähevad küll jah otsekorraldusega ja siis ei ole teenustasu – kontrollisin just ekstra Eksabikaasa konto väljavõttelt järele, tal ei ole kunagi olnud tasuta ülekanded ja telefoniarve on läinud maha ilma teenustasuta. Aga selline püsikorraldus, mis pole e-arve, mille saab ise igakuiselt teha kellegi arvele – minu meelest sellega oli nii, et ma kunagi proovisin, aga selle eest võeti mult 16 senti, samas kui iga kuu ise ülekanne teha oli tasuta… Ja sellepärast loobusin.

          Mul on hetkel laste kool teises pangas, kuhu ma igakuiselt ülekandeid teen ja aeg-ajalt saadavad nad arveid muude asjade eest ka. Ma küll katsun võimalikult palju koos kanda, et saaks ühe ülekandetasuga hakkama, aga ikka tundub, et maksan teenustasu rohkem kui tahaks.

          LHV müügistrateegia jah… Olen nõus :D Mul on sellepärast pension neil, et üks rääkis mu ära nii osavalt :D Aga sellegipoolest on fakt, et Swed, SEB ja Nordea – nende kasum läheb ju välismaale…

          No mul on veel novembrikuu aega mõelda ja uurida. SEB konto on mul kusjuures olemas mingil põhjusel, ehkki pole kunagi seda kasutanud :D

    • Aa ja, Tikker, su lühike Swedi konto nr on tegelikult pikk, et sa teaks. Pank praegu arvutab ja paneb selle pika alguse sulle sinna automaatselt ette niimoodi,et sa ei märkagi. Mitte kellegi ei ole lühikest nr. Vaata IBAN kalkulaatorit ja pane oma pangakonto nr sinna sisse ja näed oma päris nr. http://pangaliit.ee/et/arveldused/iban-kalkulaator
      Ja su laenust veel,et loomulikult on lepingu muutmine keeruline ja ebamugavaks tehtud, sest see on panga jaoks arvestatud pikaajaline sissetulek ja see on igal pool nii. Niikaua kui sul laste isaga asjad korras,pole probleemi, aga kui ta soovib endale ka oma eluaseme soetada? Siis ta ei saa, sest tal on laen sinuga. Kui see otsa saab, siis kuulub talle pool su majast, mis tähendab, et tal on võib olla seda osa enda kodu jaoks lisatagatiseks vaja ja sellest võib palju pahandust tulla. Või kui tal tekib kellegagi pisipere, siis on sellel lapsel ka sinu majale õigus ja seda ka peale laenu lõppemist. On reaalne, et sa pead talle tema osa välja maksma. Aga ma loodan, et te olete selle teema läbi mõelnud ja kokkulepped ja visiooni paberile pannud, sest sellistel juhtudel suusõnaline kokkulepe varasel jaotamisel ei maksa miskit. Soovin sulle kõike paremat ja tugevat vaimu! :)

      • IBAN on hoopis teine asi. Isegi enne seda, kui see kohustuslikuks muutus, oli mu konto number kümnekohaline ja see, mis ma SEB-st sain, tunduvalt pikem :D Kümme numbrit suutsin ma veel meelde jätta ja IBANi paneb, nagu sa ütlesid, iga netipank nagunii ise ette, aga ma mingit uut ja pikemat konto numbrit ei hakkaks kindlasti pähe ajama. Ega copy-paste ei ole muidugi üldse raske, aga nii hea ja mõnus on, kui keegi kuskil küsib, konto number lihtsalt peast ette vuristada.

        Mis puutub laenu, ühisomandisse ja seadusjärgsetesse varalistesse õigustesse, siis jah, me oleme selle üle kõvasti mõelnud, seda arutanud edasi ja tagasi, oksendamiseni :D Meil on omavaheline mõlemaid pooli ühtaegu rahuldav ja samas mingil määral ka kaitsev kokkulepe, mille kavatseme panna õige pea paberile ja allkirjastada – seda rohkem endi jaoks, et oleks mustvalgel kirjas, seaduse ees sel paberil suurt võimu pole. Teadlikult otsustasime hetkel mitte maksta ei pangale ega notarile millegi muutmise eest, kuna HETKEL me ei näe selleks vajadust. On rahuldav kokkulepe, hea läbisaamine, mõlemal poolel uued toredad kaaslased, kes ei bitchi ega ürita teise vastu keerata. Kuni selline olukord säilib, on kõik ok. Niipea, kui midagi peaks muutuma, on võimalus kohe ametlikumaks muuta kõik – pangas, notaris, seaduslikult, raha eest :) Kui Eksabikaasa peaks abielluma või saama veel lapsi enne, kui meie hetkel ühisomandis kodu on minu nimele ümber vormistatud, peab kohe ka hakkama paberimajanduse poolega tegelema… Aga senini on kõik ok :D

        • Mul on sama teema, hea pähe kulunud swedi kontonr. Seda iba(nit) pole ma tahtnud pähe tuupida, aga kuna hetkel veel teisenab süsteem eksole. Nii hea, kui konto nr kohe peast ette ugeda vajadusel (mida juhtub päris tihti).

  9. Mulle tundub, et Sul on SEBi vaja, tasuta ülekanded ja krediitkaardivõimalusega deebetkaart :D

    • Krediitkaardi võimalusega deebetkaart on ka Swedil, olen sellest võimalusest täiesti teadlik. Maksab tiba rohkem, nagu Lontu mainis, aga täitsa olemas.

      Kuidas SEB-s tasuta ülekanded saab, tahaks ma teada? Sest igasugused võrdlustabelid näitavad, et teise panka on 38 senti…

      • Teadsa, sul võib õigus olla. Ma teen teistesse pankadesse nii harva ülekandeid, et ma pole märganud suurt probleemi. Kuni tasulist ülekannet ei ole nagu suur kulu. E-arved püsikorraldusega, veebipoodidel saab tihti sobiva panga konto valida ja kindlasti mängib oma osa ka valitud teenuse teenusepaketi kombo, mis annab mingeid tasuta eeliseid vms võimalusi. Niisama otse hinnakirjast vaadates võib erinevaid asju vaadata. Perepakett on seetõttu hea, et saab kõigi pereliikmete kontod enda omaga siduda ja neid ülilihtsalt jälgida ja sh ka pere eelarvet jälgida. Võimalik teha veel ühine majanduskonto kommunaalide ja toidukulude jaoks ja saab sättida nii,et nt mees sinu isiklikku kontot ei näe jne. Ülejäänut saad enda arvel hoida ja koguda. Mul mehega on selline süsteem. SEB internetipank suudab enam vähem anda adekvaatset infot kululiikide jms kohta. Ülimugav, saab automaatse statistilise väljavõtte.
        Sul tasub kõik püsikulud ja keskmine ülekannetele kuluv summa kokku arvutada, et kas paar eurot kuus tasub sellega mässamist. :) Aga kõlab loogiliselt,et mõnel on see summa suurem. Siis tasub asjad muidugi üle vaadata.
        Ja mis puudutab LHV omandit, siis tegemist ei ole enam puhtalt Eesti ettevõttega, nad eelmisel aastal läksid börsile ja müüsid mingi osa ettevõttest osakutena turul maha (ma kahjuks täpselt ei tea, aga eeldatavasti 33-49%), st sinu raha saavad suvalised aktsiaomanikud üle maailma. Täitsa vabalt võib olla, et sinu poolt vihatud rootsi pangad on ka need aktsiaomanikud. Ja nii juhtub paraku iga pangaga,sest see on panga arengustaadiumi üks loomulik osa. On ainult aja küsimus,millal hakatakse teenustasusid pangas tõstma, sest aktsaiomanikele lubatud kasum tuleb neile ära tuua ja välja maksta.

  10. Minu teada ei saa pank laenu andmisel seada tingimuseks, et pead olema selle panga klient. Vähemalt 4 aastat tagasi SEB-st kodulaenu võttes ja seda üle küsides pobises laenuhaldur midagi sellist.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)