Oct 212017
 

Kas ma olen ainus, kellel on probleeme sõnade pliit, ahi, praeahi jne inglise keelde tõlkimisega? Ma jään isegi pliidi ja praeahju juures mõttesse, aga kui sinna nimistusse lisada veel puuküttega pliit ja ahi, siis jookseb juhe täiega kokku.

Ok, praeahi on oven, see on vist kõige lihtsam :)

Pliit – mul on (UK ajast?) cooker keelel esimesena, aga stove on vist sama levinud väljend? Kui googeldada stove, tulevad igatahes täpselt sellised pildid, mis minu peas selle väljendiga seonduvad – elektri- või gaasipliit koos praeahjuga :) Ehkki tänapäeval on pliidiplaadid ja praeahi järjest enam eraldiseisvad…

Aga kui me nüüd siia valemisse puukütte lisame, siis mis?

Wiki pakub puupliidi jaoks cookstove, cooking stove, wood stove.

Kui ma googeldan wood stove, tuleb enamik pilte pigem lihtsalt ahjudest ja ka Google Translate tõlgib selle puuahjuks :P Ja esimene puupliidi pilt, mis selle otsinguga tuleb, ütleb kirjelduses hoopis wood burning cook stove.

Ja no näiteks Mann kasutab oma blogis väljendit log burner – seda googeldades tulevad minu jaoks identsed pildid wood stove otsinguga ja hunnik UK veebilehti, millest ühe otsingutulemuse “pealkiri” on näiteks wood burning stoves, wood burners and log stoves – huvitav, kas need ongi lihtsalt erinevad väljendid ühe ja sama asja jaoks või on ka midagi, mis neid eristab?

Ja siis ma üritasin just välja peilida, kuidas on inglise keeles siiber. Vist äkki damper. Vähemalt ma midagi paremat ei leidnud. Ehkki see tähendab ka igasugu muid asju.

Ühesõnaga ainus, mis on kindel ja ühene – praeahi on oven.

Kamin on üldjuhul vist lihtsalt fireplace?

Aga mis väljendit kasutada elektripliidi (cooker või stove), puupliidi (wood burning cook stove / wood cooker ja kõik muud variandid, mis neid sõnu mingil viisil sisaldavad) ja selle ahju jaoks, mida ma kütan, et sooja saada (wood stove, log burner)? Mindfuck :P

Ilmselt sõltub riigist, kus elada, kontekstist ja sajast muust asjast. Aga ma ei suuda absoluutselt otsustada, mis MINULE, eestlasele, antud kontekstis kõige loogilisemad variandid oleks.

Igal juhul tuleb välja mõelda, sest kütmisel ja söögi tegemisel on oluline osa igapäevaelus ja igapäevaeluline suhtlus on mul noil päevil pool ajast ingliskeelne :)

EDIT: Ma loodan, et mu blogil on peale Alice’i veel erinevates ingliskeelsetes riikides elavaid lugejaid, kes saavad vajadusel kohalikelt üle küsida ja mind targemaks teha. USA, Kanada, Uus-Meremaa jne. Jube põnev on :D

  27 Responses to “Pliidid ja ahjud”

  1. UK
    Fireplace is open (lahtise tulega)
    Log burner is closed (uksega)
    Oven on ahi
    Cooker (pliit koos ahjuga)
    Stove is old fashion word for cooker ja seda kasutavad tänapäeval peamiselt vanema põlvkonna inimesed
    Hob on pliidi pealmine osa (kui ahjust eraldi on)
    Wood burning stove oleks siis puupliit, aga ma ei oska öelda kui paljud tänapäeval näiteks Inglismaal veel puupliiti kasutavad. Mõned maal elavad inimesed ehk, aga linnas kindlasti mitte.

    Proovisin mehe käest teada saada kuidas siiber inglise keeles on aga tal pole õrna aimugi (ise veel extuletõrjuja :)). Pakkus algul flue vent, aga see pole päris see.

    Miks sa sõna ‘siiber’ ei kasuta lihtsalt? Asi see siis eesti keeles ära õppida ei ole :)

  2. Oh, ma ka olen vaeva näinud õigete sõnade leidmisega ahjude/pliitide puhul. Aga minu viimane probleem oli see, kuidas öelda, et ma kütan ahju. Väljendasin ennast umbes nii, et I made fire in the fireplace (kuigi see tähendab ka minu meelest pigem kaminat, aga making fire in the stove kõlas jälle ka kahtlaselt). On üldse selleks mõni hea sõna – heating stove? Keeruline.

  3. Ma mõtlesin ka nii, nagu Alice – kui pead asju seletama Soomlasele, kes vist niiehknii eesti keelt natuke omendama peab, siis ütlegi siibri kohta lihtsalt siiber ja ahju kohta lihtsalt ahi. Küll ta õpib.

  4. Võid ju ka soome keelte tõlkida. Puupliit peaks olema soome keeles puuliesi

  5. No asi pole ainult Soomlases, talle võiks jah lihtsalt eestikeelsed väljendid selgeks õpetada. Rohkem hakkas mind huvitama see, mis need korrektsed väljendid ikkagi inglise keeles on, sest on küllalt ette tulnud olukordi ja tuleb kindlasti veelgi, kui on vaja inglise keeles kohalikke küttesüsteeme kirjeldada :P Pluss mul endal on mugavam kasutada ingliskeelses jutus ingliskeelseid väljendeid :)

    Alice, kas selline harilik tellistest või pottidest ahi, mis siin Eestis kõige levinum on, oleks siis ka log burner? Kui ma ütleksin cooker ainult pliidi pealmise osa kohta, millel praeahju all pole, kas see oleks siis viga? PEAB ütlema hob? Sa ütled, et puupliit on wood burning stove, aga seda googeldades tulevad ainult log burneri pildid – huvitav siis, miks? Ma ise vahepeal juurdlesin, et kui ma olen harjunud ütlema tavalise pliidi kohta cooker, siis kõige lihtsam oleks mul öelda puupliidi kohta ehk wood cooker, ehkki tõesti, wood (burning) stove kõlab minu jaoks ehk puupliidina isegi kõige loogilisemalt.

    Põnev on arutleda selliste asjade üle :D

    • Kirjutan siia hiljem, sest pean praegu välja jooksma, aga võin nii palju öelda, et ma ajasin kogu suguvõsa jalule, et su küsimustele vastuseid leida :D

      • Oi, sa oled nii nunnu :D Ootan põnevusega :D

        • Nii, olen tagasi :)
          Ma loodan, et sul ei tule kunagi vajadust kellegile inglise keeles oma küttesüsteemi seletama hakata, sest ma olen nüüd paljudelt inimestelt AHJU (mitte praeahju) kohta küsinud ja keegi ei oska midagi tarka kosta. Olen kindel, et mingi sõna on ikka ka ahju kohta olemas, aga meist siin keegi seda sõna ei tea :) :)

          Küsisin mehe käest ahju kohta, aga tema ei teadnud midagi, ega pole sellist ahju ka kuskil mujal kui Eestis näinud. Rääkisin ka mehe vanematega, sest nemad ikkagi vanem põlvkond ja noh ehk teavad rohkem. Ka nemad ei tea ahjust midagi ja pole midagi sellist ka enne näinud. Vanasti köeti siin ju üldse pigem ikka kivisöega kui puudega. Puudega pigem tehti ja tehakse ka praegu lihtsalt kaminas või wood burner-is tuld.
          Ollen ju ise ka siin sadades anaaegsetes mõisates käinud ja tõesti ei tule ette, et kuskil sellist Eesti või Vene stiili ahju oleks näinud.

          Otingu tulemusel siiski leidsin et WOODBURNING COOKERs on täitsa olemas, aga need siin kohe kindlasti laialdaselt kasutuses ei ole. Vaata seda linki pannes ‘images’ peale
          https://www.google.co.uk/search?q=wood+cooker&safe=active&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi2oMH3kYLXAhXLKFAKHWTYBIcQ_AUICygC&biw=1251&bih=681#imgrc=IMIJ7ye50d7eSM:

          Kui ahi on, siis selline mida küttes sa soojendad üles mingi küttesüsteemi või kuumaveeboileri. Näiteks üheks selliseks pliidi-küttesüsteemi komboks on tänapäevaks AGA (googelda siis näed millest jutt käib). Ja üldse on siin hoopis kasutuse pigem gaas.

          Sellist puudega ahju moodi asja leidsin ma vaid King Henry VIII aegsest köögist
          http://www.primaryhomeworkhelp.co.uk/tudors/tudorkitchen.html

          Pete kinnitas uuesti, et kui pliidil ahju alla ei ole, siis see on HOB ja mitte cooker, nii et sa võid ju cooker öelda, aga seda see ei ole :) Ma tegelikult olen ise ka mitmel korral hob-i kohta pigem cooker öelnud, õige see pole, aga kõik on alati aru saanud :)
          Puupliiti cooker-iks kutsuda oleks jah nats imelik, pigem ikka woodburning stove.

          Ma ei tea, sai sul nüüd üldse midagi selgemaks? Igati keeruline värk see ahjude asi. Jumal tänatud et mul siin vaid hob, ovens, fireplace ja boiler :)

  6. USA:
    Küttekehad
    Fireplace – kamin, nii lahtise tulega kui uksega
    Wood stove – ahi, mida puudega kütad, et sooja saada
    Furnace – keskküttekatel

    Kokkamiseks
    Stove – pliit (wood stove, gas stove, electric stove). Vahel harva kasutatakse ka “cooking stove”.
    Oven – praeahi

    Võtame näiteks tavalise nelja auguga elektripliidi. Pliidi pealmise osa kohta ütleme “stovetop”, kuumutavad osad on “burners”, praeahi on “oven”.

    Hoidke tuld all! =)

  7. Kanadas on pliit “stove” ja ahi “oven” nagu USA’ski. Cooker on briti sõna, siin ei kasuta seda keegi.

  8. Kaks varianti veel, mitte et asi juba niigi segane poleks. Aga siinsetes kommentaarides ma ei näinud sõna “range”, mis peaks minu teadmist mööda olema pliit + ahi. Ja kütmiseks kasutatava ahju kohta leidsin sellise artikli: https://en.wikipedia.org/wiki/Masonry_heater

  9. RRil jumala õigus – “range” ! Siiski, USAs pole ma seda mujal igapäevaelus kasutuses kuulnud kui vaid spetspoodides (googelda nt. “Home Depot, ranges”).

    Ja õigus ka kütmiseks kasutatava ahju osas – “masonry stove” öeldakse siinpool.

    Just, üha segasemaks kisub =)

  10. Äge teema sul arutamiseks valitud! :)

    “Log burner” on Uus-Meremaa kõnekeel ja teistes riikides seda nimetust minuteada ei kasutata. “Burner” ütlevad nad minu arust seetõttu, et ta on 1) lühike arusaadav sõna ja 2) siis nad ei pea seletama, kas on pliit (stove) või midagi muud, näiteks veesüsteemiga ühendatud põleti (furnace, wetback) või ilma “stove” funktsioonita põleti.

    Soojamüüre Uus-Meremaal ei kasutata – kõik ‘põletid’ on tehniliselt pliidid, kust tuleb soojust ainult senikaua, kuni tuli põleb. Soojendatakse ainult õhku, mitte kaminakive vms.

    Olenevalt sellest, mida põletatakse, ütlevad nad kas “log burner” (puit) või “multi-fuel burner” (puit, süsi).

    Siiber on “damper”.

    Laias laastus on ‘põletite’ inglisekeelne terminoloogia minu arust selline:

    * “stove” on põleti, mille peal saab toitu soojendada. Tal peab olema tugevast metallist pealmine osa, kuhu saab potte panna, pliit. Mõnedel on lisaks ahi (“oven”), kuhu leegid ei pääse ja sinna saab samuti potte panna. Kuna vanemal ajal olid kõik puupõletid sellised, millega sai toitu soojendada (“woodstove”, “potbelly stove” jt), siis sõna “stove” muutus selliseks… laia laastu puidupõleti sõnaks, aga tehniliselt tähendab “stove” ainult sellist põletit, millel on toidu soojendamise funktsioon pliidipealsena.

    * kui toitu tema peal soojendada ei saa (puudub tugev pealdis ja ainus funktsioon on maja soojendamine – modernsetel põletitel on pealmine osa filtri-taoline trellis, mis aitab soojal õhul ringleda), siis Uus-Meremaal mahub ta sõna “burner” alla.

    * “furnace” on põleti, mis soojendab vett. Kui “log burner” külge ühendatakse veetorud, siis Uus-Meremaal kasutatakse selle kohta sõna “wetback” – puidu põletamine soojendab automaatselt nii maja õhku kui ka veetsisterni vett.

    * “fireplace” on lahtine kamin

    * kui lahtise kamina sisse pannakse “fireplace insert”, millel saab ust kinni panna (sisuliselt “log burner”, mis pannakse kamina-augu sisse), siis see “fireplace” muutub “log burner”-iks.

    Soojamüüri jaoks olen mina kasutanud väljendit “heat wall”, aga kuna soojamüüri kontseptsioon on siin nii tundmatu, siis minu arust vahet pole, mis väljendit ma kasutan – kohe nad minust niikuinii aru ei saa. Seletama peab. Tehniliselt on soojamüüri jaoks olemas väljend “masonry heater”, aga… minu arust on “heat wall” arusaadavam.

    • Ahjaa, unustasin lisada: “range” on minu arust ameeriklaste sõna “burner” kohta. Ta on nagu… katus-sõna põletite kohta. “Coal range”, “wood range” jt. Tänapäeval öeldakse vist isegi elektriliste köögiahjude-pliitide kohta “range”?

      Nagu uusmeremaalaste “log burner” puhulgi, ei saa “range” kohta automaatselt öelda, kas ta on pliit või niisama põleti, sest ta tähendab mõlemat.

  11. Flue on siiber, vähemasti ameeriklased kasutavad seda sõna.

    • Google Translate tõlkis flue lõõriks. Kuna ma pole eriline ahjuekspert, googeldasin veits ja leidsin järgmise lause:

      Pealt ühendatavatele küttekolletele võib lisada siibri, mille otstarve on viia põlemisgaasid otse lõõri.

      Sellest sain kinnitust, et nagu arvasingi, need kaks pole päris sama asi :D

  12. Ma siin katsun kokkuvõtlikult kommenteerida :D

    Siiber – nüüd alles panin tähele, et Alice’i abikaasa pakkus ka flue vent, mis pole päris see, nii et ilmselt siis flue (vent) on lõõr ja damper on siiber.

    Log burner tundub täiesti olevat kasutusel ka UK-s, mitte vaid Uus-Meremaal – Alice’i kommentaar ja googeldamine vähemalt tunduvad seda kinnitavat. Kas seda ka USAs ja Kanadas kasutatakse, ei tea. Igal juhul tundub see olevat kasutusel vaid nö eraldiseisva ahju kohta.

    Ja tõesti, meie mõistes tellis/pottahju kohta kasutatakse vist eelkõige masonry heater/stove, mis on minu jaoks nii võõras ja veider :D Ja kui ma panin selle Google Translate’i, andis see eestikeelseks vasteks “müüriküttekeha” – ma naersin tükk aega. Põhimõtteliselt ei ole ju vale – on müürina laotud ja on küttekeha, me kasutame nii sõna müür kui küttekeha, aga koos mitte kunagi :D

    Ja Manni kommentaarist tuli jah lisaks veel välja, et soojamüüri on ekstra raske tõlkida, sest sellist asja vähemalt ingliskeelsetes riikides väga ei eksisteeri.

    Vähemalt nii palju panime me Soomlasega paika, et tema jaoks on pliit stove, seega me kasutame siis pigem seda väljendit, puupliidi kohta leppisime kokku wood stove.

    Aga mis ahjust saab, seda ma veel ei tea. Ma ei kujuta ennast kasutamas igapäevaelulises vestluses väljendit “I will make fire in the masonry heater”. See on… Lihtsalt. Liiga. Veider.

    Ma vist kirjutan kokkuvõtva postituse ka nendest väljenditest mingi hetk :D

    • Siiber on “damper”, sest… noh, korstna terminoloogia:

      * “chimney” on korsten, eks. Tavaliselt on see tellistest ehitatud püstine torn, mille kaudu suits majast välja saab. Vanasti ehitati korstnad ilma lõõrita, inglise keeles öeldakse selle kohta “unlined”.

      * “flue” on kanal, mille kaudu suits, samuti, majast välja saab – aga vahe korstnaga, “chimney” on selles, et korsten on tavaliselt suur tellistest ehitis, samas kui “flue” on torujas, tavaliselt metallist toru, kuigi ta võib ka keraamiline toru olla. Näiteks minu majas Uus-Meremaal on mõlemad: 1) uuel “log burner”-il on “flue” ilma korstnata, nii et metallist toru läheb otse küttekoldest kuni üles taevasse välja, aga 2) vanadel kaminatel (maja ehitati 1930-ndatel), mida me veel ära pole lõhkunud, on korstnad, mis on nüüd maavärina-risk, sest suure tõukega nad kukuvad, arvatavasti, ise ümber. Suvel me lõhume nad arvatavasti maha kõik.

      Kui keegi ühendab modernse ahju-pliidi korstnaga, siis “flue” pannakse arvatavasti “chimney” sisse, mille kohta saab siis öelda, et “chimney is lined with a flue”.

      * “damper” on asi, millega saab kontrollida värske õhu ligipääsu küttekoldele – siiber. Kui siiber kinni panna, siis tuli kustub ära – aga kui siiber lahti jätta, siis leegid põlevad hästi. Kuhu “damper” pannakse, oleneb sellest, kas küttekoldel on lõõr või mitte. Minu “log burner”-il, näiteks, lõõri ei ole (ta on umbes 15 aastat vana ja tänapäeval ei oleks selline installatsioon enam seaduslik), nii et ahi “tõmbab” õhku otse elutoast ja pärast põlemist läheb suits üles “flue” kaudu. “Damper” on all ahju ukse juures, nii et kui mina tahan siibri kinni panna, siis ma vähendan, sisuliselt, elutoa õhu ligipääsu küttekoldele.

      Lõõri olemasolul “tõmbab” küttekolle õhku mitte maja seest, vaid mujalt – tavaliselt ülevalt kuskilt, majast väljaspoolt. Uus-Meremaa tänapäevased küttekolded, näiteks, on kahekordse “flue”-ga, nii et sisemine “flue” saadab suitsu taeva poole ja välimine kiht on lõõr, mis toob värsket õhku ja tekitab tõmmet. https://www.ethosfires.co.nz/#draft-free Eesti tellistest ahjudel ehitatakse, minuteada, lõõr sellise… ringina korstna ümber.

      * “flue vent” on minuteada toru, mille kaudu küttekollet ühendada korstnaga, kui korsten on kusagil mujal, mitte aga küttekolde kohal. Et küttekolle “could vent into the flue”.

      • Või siis teine viis “damper” seletamiseks: “damper is used for dampening down the fire, so when you close the damper, the fire doesn’t draw as well and the fire burns low and slow”.

  13. Tikker, sa panid mu nii elevile jälle! Aju järjest keerutab neid ahju terminoloogiaid nüüd :D

    See ahjude teema on mulle nii… südamelähedane.

    Uus-Meremaa puit-ahjud-pliidid on mulle tükk aega pinda käinud, sest võrreldes Eesti soojamüüridega nad on nii… ebaefektiivsed, noh. (Lisaks sellele, et vanad Uus-Meremaa majad on nii külmad, niisked ja tuuletõmmesed!) Nad toimivad nagu pliidid: teed tule alla, on soe. Kohe, kui tuli ära kustub, on külm jälle. Kuna lõõrid läksid kasutusele alles paar aastat tagasi (hetkel ei ole siin isegi normaalset sõna “lõõri” kohta – erinevad firmad kirjeldavad neid erinevalt, a-la “double-lined flue”, “eco flue”, “bi-directional flue” jne), siis suurem osa küttekolletest “tõmbavad” õhku maja seest, nii et kohe, kui tuli soojust hakkab tekitama, lähevad aknad-uksed tuuletõmmeseks, sest majasisene õhusurve muutub väiksemaks, kui õues.

    Esimesel paaril aastal ma arvasin, et võib-olla ma lihtsalt elasin sellistes… odavates vanades majades, mis olid külmad ja halbade küttekolletega. Aga siis ajapikku, kui hakkasin uurima, tuli välja, et… Uus-Meremaa üldine asi on see. Soojamüüre EI EKSISTEERI!

    Et soojus, sisuliselt, ei talletu mitte kuskile. Kogu pliidi kuumus tuleb korraga tuppa, nii et paariks tunniks õhtul on tuba sigasoe ja siis hommikuks on jälle sigakülm; samas kui Eesti soojamüürid ja ahjud vaikselt “kiirgavad” seda mõnusat soojust, eks.

    Paar aastat tagasi võtsin ühendust ühe Poola firmaga, Cebud, kes toodab soojamüüride komponente. Neil on hunnik erineva kujuga soojamüüride “tükke”, ja siis vastavalt sellele, kui suurt soojamüüri tahad, paned tükid nagu pusle kokku. Cebudi süsteem tähendab seda, et ahju ja soojamüüri saab installeerida, selle asemel et ehitada – et ei ole vaja vana kogenud müürseppa, kes ametit teab, vaid on võimalik ka vähem-kogenud ehitajana soojamüür püsti panna.

    Ma tahtsin välja uurida, kas oleks võimalik see süsteem Uus-Meremaal kasutusele võtta, sest soojamüürid oleks siin niiiiiiiiii mõnusad, ma arvasin.

    Saatsin mitmele Uus-Meremaa firmale e-kirjad Cebudi kohta, et kuulge, hakake nende Uus-Meremaa maaletoojaks! Mitte keegi isegi ei vastanud mitte. Siis sain kokku ühe eco-ehitajaga, kes tegeleb hästi soojapidavate majade ehitusega, ja arutasin ideed temaga. Tema soovitas leida keegi, kes oleks nõus soojamüüri enda majasse panema mõnes “lahke inspektoriga” omavalitsuses, kus oleks võimalik ehitusluba saada nö “trial case study” kaudu – et kui siis ühes majas on soojamüür olemas, siis on võimalik hakata laiemalt seda levitama.

    Et kui vastupidi teha, esiteks üritada ehitusseadustikku muuta, ja alles siis hakata soojamüüre ehitama, siis on asi kallis ja arvatavasti ei jõua kuskile.

    Aga kuna minul ei olnud aega sellega tegelda (laps oli alles sündinud, paarikuine käbla) ja oskusi-teadmisi sel teemal ka väga jalaga polnud segada, siis sinna see jäigi.

    Aga siiamaani see teema tegelt kipitab. Nüüd, kui ma koolis käin ja “quantity surveying” õpin, ja ehitusseadusi olen hakanud natuke paremini aru saama, siis nüüd ma jälle mõtlen, et võib-olla võtaks selle teema uuesti ülesse. Et… ikka väga tahaks näha Uus-Meremaal soojust TALLETAVAID küttekehasid, mitte aga väikseid metallist pliite.

    Seetõttu see eesti-inglise sõnade tõlkimine ajas mind ka nii elevile su blogis nüüd, sest ma pidin jälle mõtlema ahjude teemadel. Küttesüsteemid on nii erinevad ju erinevates riikides, seetõttu see terminoloogia ei kattu väga hästi.

    Umbes et… mul on Venemaal sugulased, eks, ja ma mäletan, kuidas ma väiksena käisin külas ja me olime vanas majas tolle suure valge vene ahjuga – too, mis on peaaegu terve toa suurune, mille sees leiba küpsetatakse ja mille peal öösel magatakse. Venemaal on kõigi ahju komponentide jaoks sõnad olemas, aga kui ma peaks kellelegi Uus-Meremaal seletama, milline see on, siis… ma arvatavasti võtaks lihtsalt Google-i välja ja näitaks neile fotosid hoopis.

    Soojamüüre ma olen siin seletanud juba paljudele, ja mul on mingi väike rutiin hakanud välja kujunema, kuidas üldse seletada, misasi soojamüür on, sest siin inimesed ikka ei tea seda ÜLDSE. Et konsteptsioon AHJUST mitte aga pliidist on ikka täiesti tundmatu, sest neil lihtsalt… ei ole neid, ja seetõttu ei ole ka sõnu nende kohta.

  14. minul on siin UKs olnud seesama hämming, et kuidas ikkagi sellises kliimas nad kunagi ei ole tulnud selle peale, et soojust talletavaid küttekehasid ehitada. ok, lõuna-inglismaa veel, aga šotimaa suured vanad majad ja lossid ju samamoodi!

    eks muidugi vanasti oligi elu selline, et pea igaühel, isegi vaesemal rahval, oli tööl teenija, kes hommikul tuli ja koldesse/kaminasse tule tegi. majaproua/härra ajas end siis teki alt välja, kui tuba soojenema hakkas. päris külmas toas tõusma pidi ainult teenija ise (ja jah, olid ajad, kui ka osadel teenijatel olid teenijad:)).

    britid on ju ka tuntud külmatalujad, eks sellelgi vast on mh ajaloolised põhjused. siiski, KUI tobe peab üks rahvas aastasadade kaupa olema, et kogu soojus otse korstnasse lasta? enamusel neil briti kaminatel pole siibrit ka ja muuhulgas puhub siis ka kogu külm välisõhk korstna kaudu tuppa sisse, siiamaani! (noh, kuna linnas seda kaminat kütta ei tohi nagunii, siis nutikam rahvas topib korstna mingit blokeerivat isolatsioonimaterjali täis, et tuul ei tõmbaks)

    ja nüüd on ju kõigil nagunii gaasiküte ja vahet enam pole.

  15. Minu brittidest äi ja ämm ostsid endale Pärnusse korteri koos ahjude ja puukütte pliidiga. Kônekeeles kutsume kôiki “stove”-ks -seega living room stove, bedroom stove and kitchen stove. Mis siis et köögis hoopis pliit mille peal saab süüa teha ja ka praeahi on olemas. Nii et kônekeeles ei pinguta keegi korralike termineid kasutama. Ja soojamüür mis siis ühte magamistuba kütab on “hot wall”.
    Kui teistele oma ahjudest seletavad siis ütlevad “wood burner stove”

  16. Kui ma peaks iga päev nt ahju tule tegemisest rääkima, siis minu jaoks oleks kõige lihtsam öelda heater. Make a fire in the heater ei kõla kõige hullemini…

  17. Viga vist selles, et inglikeelne keskond ei tunne pliite soojamüüre ja nende jaoks pole ka sõna välja mõeldud.

  18. Mul vanemate juures üks lahe illustreeritud sõnaraamat ja sealt käivad läbi sellised sõnad:
    Warm-air baffle- kuumaõhusiiber
    Smoke baffle- suitsusiiber
    Air inlet control- õhuklapp

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)