Just praegu tuli meelde, et lugesin kuskilt Tartu laululaval toimuva kontserdi kohta. Otsisin ĂŒles – suurkontsert “5 isamaalist laulu”, juba selle nĂ€dala pĂŒhapĂ€eval.
Kas keegi lÀheb veel sinna?
Ise ma Tartusse autoga ei sĂ”idaks, see on kindel. Lapsi ka kaasa ei vĂ”taks, sest ehkki ma tahaks seda kogemust nendega jagada, siis ma pole kindel, kui hĂ€sti nad Ă”htusel ajal vastu peaksid ja ma tunnen, et ma ei taha katsetada, sest tahan ise tĂ€iega nautida. Oleks see kontsert laupĂ€eva Ă”htul, nii et pĂŒhapĂ€eval oleks aega rahus kulgeda, siis veel, aga kui kontsert lĂ”ppeb pĂŒhapĂ€eval kell pool ĂŒksteist ja ma pean esmaspĂ€eval tööl olema, mis tĂ€hendab kas poole öö ajal PĂ€rnusse jĂ”udmist vĂ”i hommikul esimese bussi peale minemist – koos lastega, tĂ€nan, ei đ
Bussiga vÔiksin sinna sÔita, tagasi samal Ôhtul ei saaks.
Kui saaks koha kellegi pĂ€rnaka autos, kes pĂ€rast pidu Ă”htul veel tagasi sĂ”idaks… VĂ”i siis esmaspĂ€eva hommikul esimese bussiga jĂ”uaksin PĂ€rnusse kell 10 – mul on tööl ĂŒletunde, saaksin neid kasutada.
Nii et mul on vaja kas kohta autos vĂ”i öömaja. Minna, sul diivan on? đ
Sest ma just otsustasin, et nui neljaks, ma LĂHEN sellele kontserdile. Ma olen nii suur isamaaliste laulude fĂ€nn, aga pole kunagi saanud kĂ€ia sellisel suurel laulupeol, kus ainult neid lauldakse.
Ema kinkis mulle sĂŒnnipĂ€evaks Piletimaailma kinkekaardid. Nagu kiuste mĂŒĂŒakse selle kontserdi pileteid Piletilevis đ
Kas see variant ka ei pÀde, et sÔidad autoga kuskile Tartu ÀÀrde (nt LÔunakeskuse parklasse) ja siis sealt edasi kohalike sÔprade vÔi takso abiga?
KĂŒsimus pole ĂŒldse linnas sees sĂ”itmises, seda ma vĂ”iks teha kĂŒll đ Aga mu auto ei ole just kĂ”ige vĂ€iksema kĂŒtusekuluga, seega lĂ€heks pĂ€ris kalliks, samuti ma ei taha nii pikka maad roolis olla, eriti mitte hilisĂ”htul pĂ€rast kontserti đ Tartus vĂ”in rahus kasvĂ”i jala kĂ€ia, kiiret pole.
KĂŒsimus on just selles, kuidas vĂ”imalikult mugavalt ja soodsalt saada PĂ€rnust Tartusse ja tagasi. Aga noh, tööl ĂŒtlesin juba Ă€ra, et vĂ”ib-olla jĂ”uan esmaspĂ€eval alles pool ĂŒksteist, nii et kui vaja, siis jÀÀn ööseks ja tulen esmaspĂ€eva hommikul seitsmese bussiga tagasi.
Aa, sedapidi đ
NĂŒĂŒd sain aru kĂŒll. See on see, kui inimene vaatab maailma oma mĂ€tta otsast.
Minu jaoks pole nimelt olemas mugavamat viisi, kui ise autoga sihtpunkti sĂ”ita. Auto on mu teine kodu nagu, kĂŒtusekulu ma ei vaata sealjuures ĂŒldse (tean ilma selletagi, et mu maastur on nagu hobune kaevul). Mulle meeldib olla roolis, sĂ”ita pikki otsi, öine aeg pigem meeldib, eriti kui olen ĂŒksi ja head muusikat ka on.
Kellegi teise juhitud autos ei tunne end enam nii hĂ€sti ja ĂŒhistransporti lausa vĂ€ldin. Nii osavalt, et ega ei meenugi enam, kui palju aastaid tagasi viimati sai Eestis bussiga sĂ”idetud.
No ja kogu selle kompoti tulemusena hakkasingi inimesele LĂ”unakeskuse parklat pĂ€he mÀÀrima đ
Hea teada, et ma pole ainus, kes nii mĂ”tleb. Ise ja oma autoga on mugav, ei pea kellegiga arvestama ja kogu vajalik kraam on ka alati kaasas. Lisaks vĂ”imalus sĂ”idu ajal hea muusika saatel oma mĂ”tteid mĂ”elda. Suur kĂŒttekulu on ka ĂŒsna suhteline mĂ”iste. See number, mida mina pean heaks saavutuseks on paljude jaoks ulmesuur kulu.