Mar 072021
 

Mulle meeldib küll üle kõige elav tuli – pole midagi hubasemat kui puuküte – aga ma olen üsna laisk kütja. Ei oleks ma kindlasti põhikütteks puukütet valinud, kui ma oleks endale üksinda elamist ostnud, aga kuna Kaaslane küttis, siis win-win, eks. Kuniks ta alatult pooleks aastaks haiglasse põgenes ja mu terveks kütteperioodiks üksi jättis… On alles jultumus :D

Igatahes jah… Pisut vaevaline see algus ehk oli, kui ma ikka üldse aru ei saanud, kus mis on (olen siin varem korduvalt maininud ka, kuidas kõik erinev küttematerjal oligi läbisegi ja suvaliselt) – mida edasi, seda sujuvamaks kõik läks. Kujunesid välja oma süsteemid ja oma loogika.

Nüüdseks olen jõudnud sinnamaale, et kogu brikett on otsas ja kütan ainult puudega. Mis oligi eesmärk :D Sest PÄRIS puid pliidi alla panna on mõnusam kui pudisevat briketti või ebastandardseid klotse, mis kuskilt saekaatrist üle jäänud. Olen esimest korda elus saanud sina peale ka ahju kütmisega – siin on lihtsalt mõnus ahi :) Pliit on pisut liiga väike, aga olgu peale, kütab siiski tublisti.

Kuulge, mis mõõdus teie puupliidid on? Mul on 40×73, kõrgus 72, see auk, kust puid sisse panna, 17×20. Minna ütles võrdluseks, et tal 50×90, kõrgus 78, puude ava 20×28. Nii et tundub, et mul ON nõmedalt väike pliit :D Selles mõttes ei saa üldse kurta, et ta KÜTAB ära kogu maja kenasti (meil ju lisaks soojamüürile seal taga köögi põrandaküte, võrdlemisi mahukas boiler ja teise korruse tubade radikad), aga selline tunne on, et muudkui topi neid urrima puid paarikaupa juurde ja noh, suurim feil on ikkagi see, et praeahju pole.

Olen alati armastanud pliiti kütta, sest sellega saab kiirelt sooja, aga praeguse pliidi kõrval olen hakanud väga hindama me suurt mõnusat ahju, mille saan puid täis toppida ja see toimetab siis omasoodu. Eelmises kodus oli lihtsalt nõme ahi ja see asus lisaks remontimata poole peal, kus oli nõme seda kütmas käia. Noid muresid siin pole :) Ahjuga on mul muidugi see teema, et ehkki kõik väidavad, et üle ühe ahjutäie korraga kütma ei peaks – kui ma seda teen, jääb ahi alt täitsa jahedaks. See on suur ja kõrge, ulatub teise korruse tubadesse. Aga no mina tahan, et see alt ikka ka mõnusalt soe oleks. Nii et kui esimene ahjutäis on ära põlenud, panen veel korra puud sisse, vähemalt pooltäis või täitsa täis. Siis alles läheb soojaks alt ka. Tean ju küll, et ahi lähebki soojaks viivitusega, aga olen korduvalt proovinud, et ok, kütan siis ainult ühe ahjutäie ja ei pane puid lisaks – no ei lähe alt soojaks tagantjärele ka :D Nii et ma ei tea. Kas kellelgi on veel nii, et suur ahi ja peab pikemalt kütma? Võrreldes pliidiga on see ahi ikkagi nii mõnusalt isemajandav… Pidevalt pliidi alla puude toppimise ma lihtsalt unustan ära tihti, kui olen süvenenud töösse või raamatusse :D

Piltidel on veebruarikuu jooksul üles pildistatud hetked puude ja briketiga majandamisest. Hästi oluline, eks :) Aga mul endal on rahulolu suur, kui saan jälle restid-korvid puid täis veetud.

  One Response to “Kütja memuaarid”

  1. Pliidiava, kust puid sisse toppida on 20×15 cm, täitsa klassikaline Vasara pliidiava ma ütleks. Ja soojamüüriga pliit on meil ju peamine küte üldse. Üht tuba kütab soemüür, teist lihtsalt pliidi kütmisega liikuma minev soe õhk ja kolmandas lisaks infrapuna küttepaneel aga see toimetab minimaalselt.
    Ahju kütan harva, siis kütan ära umbes 3 keskmist halgu ja ahi püsib järgmise päevani kenasti soe. Sel kuul vist ahju kütnud veel pole…

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.