Oct 292016
 

Te teate mu vastandlikku suhet aiaga :) Ma armastan oma aeda, mulle meeldivad ilusad lillepeenrad ja võimalus aiast sööki noppida, aga olen piisavalt mugav, et teha aiatöid vaid siis, kui need meelde tulevad ja mul selleks tuju on, mistõttu lilli ja söödavat on meil aias hetkel täpselt nii palju, kui viimase kuue aasta jooksul on ellu jäänud ja Abikaasa (ning vahel ka tema ema) on viitsinud korras hoida. Ütlen ausalt, minu panus on olnud minimaalne – Abikaasa on see, kes niidab muru, lõikab õunapuid, hoiab vaarikaid korras. Mina rohin korra kuus rändom kohtades… Kui meelde tuleb :)

Ma pole endiselt kaotanud lootust, et ühel päeval saab minust kohusetundlikum aednik, eks seda näitab aeg. Sel aastal olin aga terve aiahooaja muu eluga nii hõivatud, et aeda kui sellist mu mõtetes praktiliselt ei eksisteerinudki. Ma arvan, et kõik eelmised aastad olen aias rohkem teinud…

Täna olin hoolimata pikale unele kell üks hommikust süües ikka väsinud, pea ka valutas – tekkis vastupandamatu soov värske õhu järele, et pea klaariks saada. Vaatasin – päike paistab, läksin veidikeseks aeda. Algul istusin niisama kiigel, vaatasin ringi ja mõtlesin omi mõtteid. Aga õunapuu alune oli õunu täis, õige pea tekkis kihk neid kokku korjata. Seega läksin vahetasin riided veidi sobivamate vastu ja hakkasingi pihta.

img_4421

img_4431

Päris alguses mul ei tulnud pähe pilti teha, aga esimene õunapuualune oli umbes selline:

img_4419

Teiselt poolt veidi lähemalt tehtud pilt, ehk paremini näha:

img_4438

Pärast lugematute ämbritäite plekiliste, ussitanud ja mädanenud õunte komposti vedamist jäi alles nii palju, söömiseks. Need on eeldatavasti mingid sügisõunad, sordist pole õrna aimu ka :)

img_4441

Mul teist puualust, talveõunu, polnud üldse plaanis ette võtta, sest seal oli neid ikka megakogus. Aga hoog oli sees ja kuidagi täitsa automaatselt liikusin järgmise “objekti” juurde:

img_4434

Poolteist tundi hiljem:

img_4445

Lisaks on meil kompostihunniku kõrval murdunud oks sellesama puu küljest ja nood õunad on ka kenasti valmis saanud, võib vabalt noppida ja süüa :D

img_4430

Kokku olin õues kaks ja pool tundi. Kvaliteetaeg iseendaga, veidi füüsilist koormust ja peavalu kui peoga pühitud.

Vaatasin kogu õues oldud aja aeda ja maja ja mõtlesin, kui väga ma oma kodu armastan. Mõtlesin üle pika aja sellest, milline oleks minu ideaalne aed, sekka mõlgutasin mõtteid ka tulevikuunistuse ehk suvila suunas… Ja tundsin, kuidas ma olen nii rõõmus. Ja kuidas mul on tunne, et KÕIK ON VÕIMALIK.

Ma kaotasin ennast vahepeal täiesti ära. Nüüd leian jälle tasapisi üles seda tavapärast mina, kes on alati positiivne ja kõige eest tänulik. Mõõn on lõpuks ometi läbi ja asjad on jälle tõusuteel.

Ja järgmisel sügisel, ma luban pühalikult, ostame lõpuks kuivati ära. Et kõik need õunad, mis siiani on komposti läinud, saaksid edaspidi kuivatatud. Ma JUMALDAN kuivatatud õunu! Need oleks suurepärane nosimine ülejäänud üheksaks kuuks ja vähendaks kindlasti oluliselt õhtuseid “tahaks midagi head” emotsioonikäike poodi.

May 162016
 

Viimasel ajal on mul hommikuti lapsi lasteaeda viies nii sürreaalne tunne. Ok, ärgata on vahel raske, mõni virin või lahkarvamus vahel ikka ilmneb. Üldiselt aga – kõik on sujuv. Sõidame kohale, riietuvad ise, mina lihtsalt ootan… Viie minuti pärast mõlema rühma ukse pealt tere-head aega ja minek. Vahel on kellelegi lehvitada, tihti mitte.

Suureks on kasvanud… Ja ma mõtlen, et varsti ongi kõik. Plika lõpupidu on järgmisel nädalal. Lasteaed läheb puhkusele poolest juunist. Ja siis ei ole enam kahes rühmas käimist, pidevat sündmuste ja meilide sassi ajamist – kellel nüüd oligi pidu mis päeval, kellel millal väljasõit? Kui lasteaed jälle juulis tööle hakkab, läheb sinna ainult Poiss. Ja aasta pärast on suure tõenäosusega päriselt kõik.

Ma ei tea siiamaani, mis meie puhkustest saab, midagi pole paigas. Tuleb katta kuu aega nüüd juunis-juulis ja sealt edasi on Plika suve lõpuni kodus. Eks vanaemad aitavad… Oma võtme ja telefoni saab ta ilmselt juuli keskel, mitte septembris. Eks olegi viimane aeg iseseisvust harjutama hakata, siis on kooli alguseks valmis.

Üks ajastu hakkab läbi saama ja see on nii veider. Ma ei oska mitte kuidagi suhestuda.

Ja see õunapuu, millel pole kaks aastat olnud ühtki õuna ning mille me kavatsesime maha raiuda, on nüüd järsku meeletus õitemeres.

2016-05-13 20.06

Oct 122015
 

Nädalavahetus möödus koduselt ja väga kõikuvate emotsioonidega. Laupäeval vedas kõik hommikust saadik viltu, nii et terve päev möödus võrdlemisi kehvas tujus ja lastega ei suutnud ka kuidagi rahulikult läbi saada. Elamine tundus nii sassis ja elu ise nõme.

Pühapäev seevastu algas ülimõnusalt ja tänu sellele oli ka ülejäänud päev mõnus. Sai koristada ja Abikaasa õelapsed käisid külas, neljakesi mängiti üllatavalt pikalt ja rahulikult koos. Õhtuks muidugi olin väsinud ja lastele vanni tegemise ajaks olid närvid jälle läbi, aga õnnestus siiski päev rahulikult lõpetada.

Laupäeval, kui kogu elamine nii lootusetu seapesana tundus, käisin ringi, urisesin ja tegin pilti. Lihtsalt sellepärast, et mul oli paha tuju ja tavaliselt ma teen pilti alles siis, kui kõik on ilus ja korras :D

Kõiki pilte ma teile praegu ei näita, aga mõned võin panna. Meie eeskojast, mis, nagu me Abikaasaga tõdesime, hoolimata sellest, et seal aeg-ajalt põhjalikult kraamime, õige pea täpselt sama hullus seisus on. Nagu Pätu tegutseks :P Tegelikult sinna lihtsalt koguneb asju, mis toas ette jäävad. Igal juhul… See segadus sai laupäeval ka likvideeritud ning tulemus pühapäeval üles pildistatud.

2015-10-10 14.09.29

2015-10-10 14.09.38

2015-10-10 14.09.57

Kui ma “nüüd” pilte tegin, olid lapsed parasjagu oma ratastega õues, mistõttu on pildil tavapärasest veel rohkem vaba ruumi.

2015-10-11 13.19.14

2015-10-11 13.19.28

2015-10-11 13.21.06

Kui koda oli korras, toimetasin natuke õues ka. Korjasin kõik laste mänguasjad liivakastist kokku ja panin ära – keegi meil enam nagunii liivakastis ei mängi, teeme sellest alumisest osast ilmselt järgmisel suvel ka mängumajakese. Naabrite garaaži tagaseinas asuvast “lillepeenrast” korjasin ka igasugu asju ära ja peitsin neid presendi alla, nüüd on vähe viisakam:

2015-10-11 13.20.22

Isegi lehti riisusin natuke:

2015-10-11 13.21.26

Ja noh, traditsiooniline pesukuivatuspilt muidugi ka, nagu ma neid üle nädala teen. Sest muidu te ju ei usuks, et ma pesu pesen :D

2015-10-11 13.19.54

Muidugi see koristamine käib mul kojas ja aias suuremalt jaolt nii, et tõstan kõik asjad, millega ma ei oska midagi peale hakata, kuskile mujale peitu. Aia asjad kuuri või presendi alla, koja asjad panipaikadesse või teisele poole (st neisse kahesse remontimata ruumi – kööki ja tuppa – mida me kasutamegi parasjagu mitte kasutuses olevate asjade hoidmiseks). Lihtsalt see kõik on rohkem Abikaasa pärusmaa. Õigemini ühes panipaigas on “minu” asjad, teises puud ja kolmandas “Abikaasa” asjad, teisel pool on ka meie mõlema asju ja rangelt võttes on need kõik meie ühised asjad, aga… Meil lihtsalt on üksjagu sellist kraami (minul majapidamisega, Abikaasal aiatööde ja remondiga seotu – tööriistad jne), mille kohta üks teab paremini kui teine. Ja kui teine ei ole selline korrafriik ja asjadele oma koha määraja ning sellest kinni pidaja nagu mina, vaid pigem “kukub käest ja jääb” ellusuhtumisega, siis lihtsalt kipubki kord üsna kiirelt käest minema.

Kodus on mul asjad rohkem kontrolli all – õues, kojas ja teisel pool mitte nii väga. Abikaasa vahel koristab seal ikka väga korralikult, aga lõppeks jääb asi alati pooleli ja siis hakkavadki asjad jälle suvadesse kohtadesse kuhjuma, kuni segadus on taas selline, et midagi üles ei leia. Mis ajab mind meeletult närvi, sest mina armastan korda ja seda, kui igal asjal on oma kindel koht. Ei peaks olema üldse küsimustki, kus miski on… Une pealt peaks seda teadma :) Nii on elu palju lihtsam :)

Eilegi koristas Abikaasa teisel pool päris tükk aega – nii palju eest ära, et sai ahjupuud tuppa vedada. Küllap ta seal midagi sättis rohkem korda ka, aga enamjaolt on asjad tõenäoliselt ikkagi nüüd lihtsalt veel rohkem kuhjas. Ja need pole üldse ainult tema asjad, minu omi on ka rohkelt. On aga nii välja kujunenud, et tema on teise poole eest “vastutav” – mina lihtsalt ei suuda seal üksi mingit korda luua, sest selleks on seal liiga palju asju, millest ma ei oska midagi arvata ja mida ma ei julge kuskile paigutada, sest Abikaasa peaks seda oma käe järgi tegema. Nii on välja kujunenud, et tema koristab esimesena ja siis, kui esialgne kord on loodud, koristan mina neid “oma” asju. Oleks jälle vaja seda hädasti teha – ehk sel nädalavahetusel?

Minu unistus on remont ja rohkelt asjakohaseid panipaiku… Praegused tingimused lihtsalt seavad omad piirid. Mis on muidugi ainult vilets vabandus segadusele :P Aga teise poole ja panipaikade segadusest ma teile pilte ei näita kah :P Alles siis ehk, kui neis jälle mingi korra suudab luua, ehk siis “enne” pildid ootavad “nüüd” pilte. Kui kaua, ei oska arvata. Eks elu näitab :)

Oct 052015
 

Muidu mul metsviinapuu vastu mingeid erilisi tundeid pole, aga sügisel on see lihtsalt imeilus.

Pildistasin ühel hallil hommikul:

2015-10-01 10.03.54

2015-10-01 10.04.04

Ja siis ka ühel päikeselisel hommikul:

2015-10-03 11.18.41

2015-10-03 11.18.53

Sep 142015
 

Pool kuud on möödas ja blogisse olen kirjutanud vaid modellidest. Sel teemal võin kiirelt ära mainida, et lõpetasin eile Austraalia viimase hooaja, mis oli mõnus, minu lemmikud said finaali ja kõige lemmikum võitis. Juhhei.

Septembri esimesel laupäeval oli vilistlaste kokkutulek, mis oli mõnus nagu alati. Hommikupoolikul käisin koolis, kus oli kogunemine, mõned tunnid, koolilõuna… Nagu vanasti. Õhtul harjumuspärane aktus pargis, rongkäik, pidu Sunsetis ja õpside bänd. Enne aktust saime mõningate klassikaaslastega kokku ja muljetasime möödunud viiest aastast. Peole tuli neid rohkemgi, nii et pool klassi õnnestus ära näha. Pole paha :) Viie aasta pärast jälle.

Terve eelmise nädala töötasin nagu loom. Kuna üks müüja puhkas kaks nädalat, olin neli 10h päeva üksi letis ja vahepealsed kaks päeva tavapärased 8h “kontoris”. Lõpuks väsitas küll ära, aga väga mõnus oli vahelduseks rohkem klientidega suhelda – mulle meeldib jutustada ja enamik klientidest on eranditult ägedad.

Laupäeval oli eriti vahva – kõigepealt käis mu endine inglise keele õpetaja ostmas kingitust vene keele õpetajale, veidi hiljem tuli direktor ja ostis ka igasugu asju. Kusjuures ei, ma mingit reklaami vilistlaste kokkutulekul ei teinud :D Aga no täitsa võimalik, et nad käivad pidevalt meil poes, ma ju eriti tihti letis pole, nädalavahetustel pole muidu üldse kunagi tööl.

Kuna ka Abikaasa töötas erandkorras terve nädalavahetuse, olid lapsed reede õhtust laupäeva õhtuni ema hoida. Kuna ta läks neile autoga lasteaeda järele, ei saanud me hommikul tavapäraselt ratastega sõita, vaid läksime jala – nii avanes mul võimalus tee peal pilti teha:

2015-09-11 08.27.12

2015-09-11 08.26.57

Tegelikkuses nad muidugi käest kinni ei käinud, see oli puhtalt pildistamise jaoks poseeritud. Enamjaolt oli teekond pigem selline:

2015-09-11 08.23.28

Enamasti ei ole lastel lasteaeda minnes ka mingeid kotte, aga ema juurde ööseks minnes tuli asju kaasa pakkida. Poiss haaras endale veel kilekoti, mida ma olin kavatsenud ise kanda. Kuna ta aga soovis tassida, siis mis mul sai selle vastu olla.

Eile oli nädala ainus vaba päev, kodu oli meeletult segamini, lapsed tülitsesid… Idüll :D Aga sain ikka päeva kenasti üle elatud, suurema segaduse likvideeritud, lapsed vannitatud – õhtu lõpuks oli tunne, et keegi võiks medali anda :P

Tänase päeva võtsin vabaks, sest noh, 20 ületundi, vaja neid realiseerida. Tegelikkuses tähendas see muidugi seda, et päeva esimese poole istusin arvuti taga, tehes iganädalasi tellimusi ja ajades muid tööasju. St pool päeva õnnestus vabaks võtta ja kaks vaba päeva ootavad millalgi septembri jooksul veel ees.

Aga noh, hoolimata tööasjadest on vaba päeva tunne igal juhul :) Ärkasin tavapäraselt pool kaheksa, viisin lapsed aeda, tulin tagasi koju, panin pesu pesema, käisin duši all, istusin siis hommikumantlis arvuti taha tööd tegema. Mingil hetkel tuli Abikaasa korraks koju, sõime koos hommikust, panin pesu kuivama, töötasin edasi. Nüüd on töö tehtud, kodu üsna korras (see tähendab, põrandad on muidugi juba kuu aega pesemata ja tolm umbes sama kaua pühkimata, aga see on harilik, vähemalt muu on jonksus), päike paistab ja elu on lill.

Käisin aias, rõõmustasin, tegin paar pilti… Siis mõtlesin, et võtan lõpuks selle aja ja tulen kirjutan ühe kiire blogipostituse, sest hiljem ma nagunii ei viitsi ega jõua. Koos piltide sorteerimisega olen jälle üle tunni arvuti taga ära kulutanud, aga nüüd on vähemalt blogi ja fotodega ka mõneks ajaks mureta, st veel üks kohustus kaelast ära, võin südamerahus tagasi õue minna – tahaks eeskoja ära koristada ja aias veidi rohida. Seda peenart, mille millalgi aprillis või mais või juunis tühjaks rohisin, et sinna ehk mõned lilled istutada. Reaalsuses on seal muidugi siiamaani vaid eest ära tõstetud kola, mille vahel on kohati meetrikõrgune umbrohi. Klassikaline aiandus à la Tikker :D

2015-09-14 14.39.03

2015-09-14 14.39.20

Aug 292015
 

Sain eile magama pool üks, ärkasin täna hommikul pool seitse – kõhuvalu ei lasknud magada. Oh seda õnne ja rõõmu, küll on tore naine olla. Mis seal’s ikka, lugesin raamatut… Peale kella kaheksat hakkasid sõnad silme ees ujuma, siis sain lõpuks uuesti magama jääda. Ülejäänud pere juba tõusis, nende köögis söögi tegemisega kaasnev jutustamine muidugi kaasa ei aidanud, kõigele lisaks nägin hirmjaburaid unenägusid.

Kui ma siis kell pool kaksteist lõpuks päriselt tõusin, oli küll hirmus laisk tunne. No täpselt selline, et peale pesu pesemise täna küll midagi asjalikku teha ei viitsi.

Aga sõime lõuna paiku mõnusasti üheskoos hilise hommikusöögi – kohv ja ahjusoojad krõbedad leivad küüslaugujuustuga, mida Abikaasa üle pika aja tegi. No ja siis ma hakkasin vaikselt nii täitsa poolkogemata toimetama.

Alguse sai kõik üsna süütult Abikaasa dressipluusist, millel vist ligi kuu aega mustikaplekid. Mõtlesin, et oleks viimane aeg need välja saada. Kuna marjaplekkide vastu aitab enamasti üsna efektiivselt keeva vee peale valamine, siis sellest alustasingi.

Nii vanad plekid vaid veele ei allunud – läksid küll poole heledamaks, aga ei kadunud. Panin nad siis hoopis plekisoolaga likku. See aitas küll :)

Vett keetes märkasin, et veekann vajaks katlakivist puhastamist. Äädika asemel kasutan viimasel ajal sidrunhapet – see ei haise nii jäledalt, aga teeb tööd sama hästi. Me müüme nii sidrunhapet kui plekisoola lahtiselt kaaluga, ostan neid ikka aeg-ajalt koju kohe suuremas koguses, et oleks siis jälle pikalt mureta.

Ühesõnaga – keetsin kannu sidrunhappega läbi, sai säravpuhtaks. Samal ajal tuli meelde, et duši surve on väga nõrgaks jäänud, see vajaks ka katlakivieemaldust. Kallasin just sidrunhappega läbi keedetud vee väikesesse ämbrisse, kruvisin dušipea lahti ja panin tunnikeseks likku. Töötas kenasti, vesi käib nüüd jälle läbi, nagu peab.

Siis mõtlesin, et kui nagunii juba Abikaasa dressikaga otsa lahti tegin, võtaks äkki lõpuks ette ka need plekilised laste riided, mis ligi kuu aega on oodanud, et ma viitsiks neid plekisoolas leotada. Mul on suhe plekkidega selline, et kui tegu pole just marja või millegi muuga, mille puhul on teada, et PEAB eemaldama, siis ma kõigepealt pesen niisama ja loodan, et äkki läheb välja. Kui ei lähe, siis hõõrun sapiseebiga, pesen uuesti ja loodan, et äkki läheb nüüd välja – pool ajast töötab, pool ajast mitte. Eriti kangekaelsed plekid lähevad siis plekisoolaga leotamisele. Seda ma tihti teha ei viitsi, sest plekisool töötab hästi kuumas vees, aga siis annavad riided värvi, mis tähendab, et ma pean igat värvi eraldi leotama jne – nii neid riideid koguneb. Ja ega seegi alati ei aita. Aga võtsin täna vapralt 11 pluusi ette ja viis sain neist puhtaks kah.

Kaks masinatäit pesu pesin ülalmainitud tegevuste seas nii muuhulgas puhtaks. Teist välja riputama minnes hakkas just vihma tibutama – jõudsin esimese laari kähku tuppa ära tuua ja siis tuligi juba padukat. Selle ajaga aga, mil ma toas teise laari restile riputasin, jõudis vihm ära sadada ja päike uuesti välja tulla, nii et sain ka need välja viia.

2015-08-29 15.20.02

Kuna Abikaasa ja lapsed olid Abikaasa õe pool ja mul oli kodus õnnis rahu ja vaikus, vahtisin aias mõtliku näoga punase sõstra põõsast ja otsustasin, et korjaks äkki selle tühjaks. Ma olen vist juba maininud, et mul on aiaga sihuke lugu, et selle olemasolu meenub mul vaid paar korda kuus – ja kui ma midagi parasjagu teha ei viitsi (enamasti ei viitsi), siis ei teegi. Ja kui need sõstrad peaks korjamata jääma, siis jäägu, mina ei nuta. Abikaasa niidab muru ja rohib vaarikaid, mina vahel rohin mujalt, kui meelde tuleb, õunu korjame ka mõlemad… Nii see eluke siin aias veereb.

Igatahes – täna tuli tuju ja ilm oli mõnus, nii et istusin ja korjasingi põõsa tühjaks. Palju oli juba ära söödud, osa ära kuivanud, aga ühe suure kausitäie sain:

2015-08-29 17.20.00

Kuna ma juba aia lainel olin, siis korjasin kärmelt kõik õunad ka kokku ja tegin lihtsalt pilti. Sest noh, päike ja suvi ja aed ja rõõm.

2015-08-29 17.20.28

2015-08-29 17.20.48

Seejärel otsustasin, et puhastan sõstrad sealsamas istudes kohe ära kah – sügavkülma sai kaks väikest ja neli veidi kõrgemat karpi. Ega meil rohkem ruumi väga polnud ka – seda viimastki vaid tänu sellele, et eile õhtul Abikaasaga sügavkülmast mitu karpi vaarikaid ära hävitasime :P

2015-08-29 18.30.31

Selleks ajaks, kui ma sõstardega lõpetasin, oli kell umbes seitse ja päikest enam aias polnud, nii et oli paras aeg pesurestiga koos tuppa kolida.

Kuna suuremal hulgal kuuma plekisoolaga vee kraanikausist alla kallamine oli löönud vannituppa eriti tugeva solgihaisu, otsustasin, et on aeg äravool lahti kruvida ja veidi torusid puhastada. Olen seda paar korda varemgi teinud, aga seekord võtsin eriti põhjalikult ette ja keerasin lahti ka kruvi, mis hoidis kinni äravoolu ees olevat sõela ja ühes sellega üht torujuppi, mis ma siis kõik tükkideks võetud ja ära puhastatud sain. No suuremal hulgal sodi, ütleme nii. Ma pilti ei teinud, oli piisavalt jäle :) Pärast torude kokku kruvimist otsustasin profülaktika mõttes teha kaugematele torudele, kuhu ise ligi ei pääse, koduste vahenditega kiire puhastuse. Kallasin kraanikaussi soodat, seejärel peale äädikat, lasin sel kõigel torusse vajuda, ootasin veidi ja kallasin peale kannutäie keeva vett.

No ja siis oli vaja ju kraanikauss ja selle kohal olev kapp ka puhtaks küürida :)

Lõpetuseks otsustasin lapsi säästa ja nende hirmus sassis toa kiirelt ise korda teha, elutoast panin ka kõik üleliigsed asjad ära.

Nii saigi kell märkamatult peaaegu üheksa ja võisin rahulikult arvuti taha istuda, et blogis oma tublidusest aru anda :D Süüa ma päeva jooksul ka ei märganud – aias toimetades läks nii palju marju ja õunu suhu, et ega polnud nälga ka. Nüüd õhtul soojendasin endale lõpuks eilset kanapastat. Abikaasa helistas ka just ja ütles, et on lastega koduteel.

Ühesõnaga üks rõõmustavalt viljakas päev oli – ehkki hommikul tundus tulevat hoopis logelemise päev.

Lõpetuseks panen teile veel ühe pildi ühest varasemast pesukuivatusest. Hästi vajalik on selliste piltidega blogi risustada, eks, ega ühest ju ometi ei piisanud :P Aga teate, mulle meeldib pesu pesta ja seda kuivama panna :D Mul on omad süsteemid – jagan alati pesu kõigepealt kuhjadesse: suured ehk Abikaasa ja minu riided, laste riided, aluspesu ja sokid, tihti jagan veel laste riided poisi särkideks ja püksteks, plika puhul samamoodi, aluspesu ja sokid ka omanike kaupa, sokid veel paarikaupa… Ja siis riputan oma süsteemi järgi restile. Pesulõksud on kahte värvi, aga ühe riideeseme pean ikka ainult ühte värvi lõksudega panema, muidu kohe häirib. Kergelt OCD ma tean. Mis teha :D

Selle pildi peal on muidugi hoopis 60 kraadi pesu ehk rätikud. Aga noh, tol ülemisel pildil oli täpselt mu tavapärane värviline madala temperatuuriga pestud hoolega ära sorditud pesu :D

2015-08-23 17.37.25

Voodipesu kuivatan ma üldiselt ainsa pesunööri peal – see on kõrgemal ja pikem, seega on parem suuri asju kuivatada.

Ja kõige lõpuks panen teile veel ühe pildi vahvast pingist, mille Abikaasa enne augustikuiseid suuremaid pidusid nii muuseas valmis klopsis. Ta käis mõni aeg tagasi õemehel suvilas abiks üht puud maha võtmas, sealt tõi koju hunniku pakkusid istumiseks… Võttis kaks pakku ja kaks paari aasta tagusest maja otsaseina soojustamisest üle jäänud latti… Lasi paar kruvi sisse… Valmis. Korralik istumine õuepidudeks :) Muul ajal on mul hea sinna pesukaussi toetada… Või niisama ise istuda, raamatut lugeda ja smuutit juua :P

2015-08-23 17.24.42