Jan 072017
 

Mängud… Meile kõigile on vist mingi hetk meeldinud sellised mängud? Nõukaaegne munade püüdmise mäng :) Minu kooliajal populaarne tetris – no see piklik ja hall, mingid muud mängud olid vist ka :) Telekamäng, kollaste kassettidega – Super Mario ja muu taoline :) Nokia ussimäng :) Esimesed kokkupuuted arvutiga – Minesweeper, Solitaire, Hearts :)

Aga see kõik jääb peamiselt lapsepõlve, kooliaega. Hiljem ma enam ei mänginud midagi. Wii ja Xbox – need on vaid nimed, mida tean, reaalne kogemus puudub. Mingeid õigeid arvutimänge pole ma ka mänginud – mitte kunagi, mitte ühtki.

Siiski-siiski, ülikooliajast tuleb meelde üks jabur mäng, kus tuli päästa mingi päkapikulaadne olevus – no ja nui neljaks, ei suuda sellest midagi enamat meenutada. Miski online mäng oli, täitsa eraldiseisev. Ja sellele tehti hiljem vist teine osa ka. Äge oli igatahes. Tegid ära ja siis oligi tehtud, mingeid sadu maailmu polnud.

Väga pikk sissejuhatus sai :) Lühidalt oli mõte selles, et ma pole täiskasvanuna mingeid mänge praktiliselt mänginud… Kuni sattusin viis aastat tagasi Abikaasa õla tagant piiludes värviliste pallide lummusesse. Ja sellest sai hobi, aastateks. Oli küll aegu, mil ma paar kuud ei mänginud, enamasti aga mängisin regulaarselt, rühkisin muudkui edasi… Kuniks kolm aastat hiljem olid kõik tasemed tehtud.

Pärast toda viimast postitust tuli saartele veel tasemeid juurde, need tegin ka kõik ära. Siis tegin veel vanu tasemeid uuesti, parandasin tulemusi… See aga polnud üldse nii põnev, pingereas olin nagunii ammu esimene, olen siiani:

Nii et jah… Ma pole seda mängu pea kaks aastat mänginud. Aga kolm aastat oli see mu elus nii olulisel kohal (blogis on sel isegi oma kategooria ja postitusi on seal üksjagu), et tahtsin selle siinse projekti raames kindlasti ära mainida.

Ma olen väga tänulik, et Bubble Witch Sagat mängima sattusin. See oli minu jaoks tõesti äärmiselt nauditav meelelahutus. Ja samas olen tänulik ka selle eest, et sinna uusi tasemeid juurde ei tule… Sest noh, alati saab aega targemini kulutada :)

Jan 012015
 

Ei suutnud vastu panna, järgmine eesmärk oli niii lähedal. Nüüd on süda rahul ja võin keskenduda nonde kahe poolelioleva raamatu lõpetamisele, millel homme tähtaeg on. 2×140 lk on üheks õhtuks päris paras lugemine :)

pallid2000

pallid60

Jan 012015
 

2011. aasta lõpus proovisin ja sattusin koheselt sõltuvusse. Möödunud kolme aasta jooksul on olnud kuudepikkuseid pause, aga alati olen oma pallide juurde tagasi jõudnud. Juba neljandad pühad möödusid muude meeldivate tegevuste hulgas ka pallide seltsis :)

Mul oli tükk aega tegemata põhimaailmas vaid viimane tase – 510. Saartel polnud terve aasta suurt miskit teinud – endiselt olid ootamas viie maailma viimased tasemed ja 49-58 maailmad olid kõik kuskil poole peal.

Olen pärast suvist pausi augusti algusest saati igapäevaselt mänginud, tihti küll vaid päeva tasemeid – ikka selleks, et igapäevasel sisse logimisel antakse mõnusaid auhindu.

Eilseks oli värvilisi palle kogunenud 26+15+22… Vms :) Ja mõtlesin, et oleks aeg enne aasta lõppu ennast lõpuks kätte võtta ja igasugu “otsad” ära likvideerida. Nii ma siis võtsin lisaks kolm abilist (lisapallid, lisaaugud, vikerkaarepallid) ja hakkasin otsustavalt tegutsema.

510. taseme tegin ära esimese korraga :) Kõik saarte vahepealsed viimased tasemed said kah üsna kiirelt tehtud. Värvilisi palle kulus muidugi mõnuga – tihti 4-6 ühe taseme peale. Aga kui neid antakse nagunii iga nädal viis tükki juurde + elude maha mängimisel + aidates kellelgi teisel mõni tase ära teha, siis miks mitte kulutada, eks.

Nii mul oli eile õhtul, täna päeval ja täna õhtul pallimaraton, mis lõppes äärmiselt rahuldustpakkuvalt:

pallid1

See tähendab, mu sõbrad, et KÕIK põhimaailma tasemed on tehtud ja saartel on tehtud KÕIK tasemed kuni 57. maailma lõpuni. 58-65 ootavad veel vallutamist. Ja kui need kõik ka tehtud, siis võib igavushetkedel katsuda kõik tasemed kolme tähekese peale teha, nii peaks jaguma tegevust veel aastaks-paariks. No ja kindlasti tuleb põhimaailma tasemeid ka mingil hetkel juurde :P

pallid2Ideaalis oleksin soovinud ületada täna 2000 tähekese künnise, aga sellest jäi veel veidi puudu. Kahtlustan, et ma nüüd mõnda aega ei viitsi eriti mängida rohkem, kui päeva tasemeid, et täiesti ära kulutatud värvipallide varusid taastada… Aga eks me näe :) Kindlasti motiveeriks mind kõige paremini mängima see, kui keegi minust edetabelis ette läheks, aga nagu isegi näete, on nii Piial, Mutil, Minnal kui ka Nadjal selleni veel üksjagu rabelemist. Ja peale Minna mehe keegi neist vist noil päevil eriti ei mängi ka.

Imeline mäng, absoluutselt.

Oct 262014
 

Hoiatus! Käesolev postitus on arusaadav ainult teistele pallisõltlastele, ülejäänud võivad selle rahulikult lugemata jätta.

Ligi aasta tagasi jõudsin ma edetabelis esikohale ning tõdesin veidi üle kuu aja hiljem, et kauaks ma sinna ei jää. Täpselt nii ka läks, terve selle aasta olen olnud kolmas, esimesel ja teisel kohal ikka Piia ja Mutt – kord üks, kord teine. Viimasel ajal Piia.

Eelmise aasta lõpus istusin pikalt kinni tasemel 261. Selle aasta veebruaris jõudsin 340. tasemeni, mille tegin ära alles augustis, Ühesõnaga pallides oli pool aastat seisak, millest neli kuud tegin vaid päeva taset, kaks kuud suvel oli täielik paus. Ja ega ma selle üle õnnetu polnud, uue tööga harjuda ja oma elu elada oli piisavalt põnev, ei tundnud mängimisest puudust.

Aga oi, kuidas ma olen need viimased kuud jälle pallide mängimist nautinud! Ühegi teisega mänguga ei anna seda naudingut võrrelda – olen küll igavushetkedel mõningaid proovinud, aga kõik sama kiirelt kustutanud. Candy Crush ja Farm Heroes, mida on vastupidiselt pallidele mõnus puutetundlikul ekraanil näpuga vedada, on mul nutikas poesabas ootamise ja muude potentsiaalsete arvutist eemal veedetavate igavushetkede täitmiseks alles, aga muul ajal ma neid reeglina ei näpi.

bubble witch saga topMiks ma seda kõike üldse praegu kirjutan? Eks ikka sellepärast, et olen alates eilsest õhtust jälle pallimängukunn – esiteks tahtsin uhkeldada, teiseks lihtsalt märgi maha jätta, kolmandaks pole ammu pallide statistikat teinud.

Teisel kohal on Piia, kolmandal Mutt, neljandal Minna, viiendal Nadja, kuuendal Birgit. Aasta jooksul on nad kõik mingil hetkel mänginud, aga tundub, et praegu oleme aktiivsed mängurid vaid mina ja Minna. Eks ta on kõigil nii, et muu elu nõuab tähelepanu ja mänguhood käivad peal lainetena.

Aga statistika.

Saartel on tegemata 34-10, 36-10, 39-10, 40-10, 42-10, 53 alates 3, 54 alates 7. Maailmu on seal hetkel kokku 63, nii et kui mul põhimaailm läbi on, võib jälle sinna piiluda.

Põhimaailmas olen kolmandal lehel ja üsna lõpus, tasemeks hetkel 471. Punkte on 1 168 210, tähekesi 1785.  Kümme kuud tagasi oli tase 261, punkte 744 060, tähekesi 1348. Areng :D

Järgmise statistika võiks teha aasta lõpus. Näiteks 28. detsembril. Siis on pallide mängimise kolmas aastapäev :P

Oct 242014
 

Viimasest postitusest on möödas 12 päeva. Oktoober hakkab juba läbi saama ja olen selle aja jooksul jõudnud blogida kõigest kaks korda. Kuidagi üldse ei jagu energiat selle jaoks, et tulla siia ja midagi mõttekat kirjutada.

Terve oktoober on olnud kuidagi pooletoobine. Kui septembris jagus veel energiat, et lisaks tavapärasele töö-hädavajalik kodu korrashoid-lapsed rutiinile jõudsin veel kodus suuremaid organseerimisi ette võtta, siis see ind rauges juba nädalaid tagasi. Tööl teen tööd ja naudin seda täiega, õhtul tulen koju, kallistan lastega ja ei viitsi enam midagi asjalikku teha.

Eks see ole mingis mõttes loogiline järg üsna kiirele septembri lõpule – tohutu pingelangus. Ma tundsin, et olen puhkuse ära teeninud ja kui ma ei viitsi koristada, blogida või mida iganes muud teha, siis ei ole järelikult ka vaja. Ühesõnaga olen peaaegu terve kuu vegeteerinud ja teinud vajalikku minimaalselt – töö käin, kodus nõusid kord-paar päevas pesen, köögi hoian nii korras, et saaks süüa teha ja süüa, nädalavahetusel pesu pesen, asju korjan vahel natuke kokku, kui karguga enam ka üle astuda ei saa. Lastega midagi asjalikku ega erilist teha ei jõua – igapäevaselt saab lihtsalt juttu räägitud, musitatud-kallistatud, õhtujuttu loetud, see on loomulik. Aga et nendega rohkem mängida või kuskil käia… Ei ole jaksu.

Okei, tunnistan ausalt, et laiskusele ei aita kohe üldse kaasa ka Gilmore Girls, mida ma septembri keskpaigast alates uuesti vaatama hakkasin ning pallid, mida ma alates augustist uuesti mängin. Gilmore Girls on lihtsalt nii nauditav, et õhtul vaatan tihti ikka kolm-neli osa järjest, sageli uneaja arvelt. Palle mängida on ka lausa lust, sest esiteks jagatakse igal nädalal tasuta superpalle, mis teevad rasketest tasemetest edasi pääsemise oluliselt lihtsamaks, teiseks mulle tundub, et selle viimase maailma tasemed ongi keskmisest kergemad – millalgi septembri lõpus jäin küll ühe nõmeda taseme juures nii kinni, et ei mänginud mitu nädalat, aga siis sain ikkagi hakkama, nüüd muudkui mängin ja kaifin. Õnneks piirab liigset ajaraiskamist see, et elusid on kaheksa ja kui need on maha mängitud, on mitmeks tunniks rahu majas, kuni tagasi tiksuvad :) Hommikusöögi ajal mängin tavaliselt ühe korra elud nulli (alustan päeva tasemest ja kui see on lihtne, jõuan ka põhimänguni), õhtuti jõuan reeglina kaks korda elud maha mängida.

Aga jah. Kui kuu algul tundsin, et puhkus on õigustatud, siis nüüd tunnen juba, et olen liiga pikalt logelenud ja on vaja jälle asjalikuks hakata.

Eile oli see õhtu, kus ma pikalt elu üle mõtlesin. Panin kirja asju, millest sooviksin loobuda ning samuti asju, mida tahaksin saavutada… Mõtlesin igasuguseid suuri mõtteid, kirjutasin ühele inimesele ära ühe kirja, mida olen tegelikult juba ammu tahtnud kirjutada… Ei saanud magada enne, kui kell oli neli.

Tänase päeva olen küll maha lebotanud, aga üks puhkepäev pärast töönädalat kulub igati ära. Magasin üheteistkümneni, pidasin maha pika pool-eraelulise, pool-tööalase vestluse (teadagi, Liisiga, kellega siis veel), sõin hommikust, lugesin blogid läbi, mängisin pallide elud maha… Ja kell ongi juba neli.

Ma arvan, et ma oleks ehk asjalikum olnud, kui enesetunne nii imelik poleks. Pea hakkas eile öösel tuikama, tänaseks muutus see juba väikeseks valuks. Kuna mul oli niru olla, siis võtsin tabletti, mis natuke aitas, aga praegu on ikka peas pingetunne. Usun, et see on ka liigsest ekraani vahtimisest, mis tähendab, et kui ma olen selle postituse ära kirjutanud, siis panen arvuti tõepoolest kinni ja teen midagi muud.

Pühapäeval kella viieks on kokku lepitud täiesti võõra inimese külaskäik ja üks väga oluline põhjus, miks ma seda tegin, oli teadmine, et enne võõraste tulekut suudan ma alati kodu korda teha. Pere ja lähemate sõprade puhul see ei toimi – nemad on omainimesed ja kui ma olen parasjagu laisk, siis ma ei viitsi nende auks koristada.

Gilmore Girlsist olen ära vaadanud peaaegu kuus hooaega, vaadata on jäänud veel 26 osa. Ühesõnaga sellest sõltuvusest saan umbes nädala pärast vabaks :) Pallid üksi ei võta õnneks nii palju aega, et see muud elu takistaks.

Siis on muidugi veel kõik need sarjad ja saated, mida jooksvalt jälgime, need võtavad ka oma aja. Koos vaatame Revenge’i, Castle’it, Bonesi – nendest on eelmise ja selle nädala osad vaja järele vaadata. Mina vaatan veel Kodutunnet ja USA värskeid modelle, nendega olen vist järje peal. Õige pea algab White Collari viimane hooaeg – Bonesil on samuti viimane käsil, nii et järgmisel sügisel on meil juba kaks sarja vähem. Millalgi peaks edasi minema ka Hart of Dixie, aga sellel pole vist veel kindlat kuupäeva paigas… No lühidalt – seitse sarja nädalas, mis teeb keskmiselt igal õhtul 45 minutit – pole kõige hullem, peaks jätma piisavalt aega muudeks tegevusteks.

Oeh, ma ei tea, kuhu ma selle kõigega nüüd üldse jõuda tahtsin. Jälle selline üsna igava sisuga postitus :) Aga vähemalt elumärk, eks… Ja selline mu elu viimased kuu aega olnud ongi.

Eesmärk on muuta seda elu nüüdsest viljakamaks ja mitmekesisemaks. Vähem laiselda, rohkem ära teha. Ja rohkem blogi kirjutada :)

Aug 202014
 

Miljon täis!

miljon

Ainus häda on selles, et ma ei kipu neid lisasid, mida ENNE võtma peab, eriti kasutama. No mul on kogu aeg tunne, et ma raiskan ilmaasjata punkte, ehkki noh, nagu näete, otsa need niipea lõppeda ei tohiks :P Mulle meeldib ikka lõpus abilisi kasutada – alles siis, kui on näha, et neist ka kasu on… Sestap on mul ka kullakangid otsas. Ja hetkel kipub enamasti nii olema, et kasutan lõppu jõudes pigem mõne selle ägeda palli ära, ehkki vikerkaarepallist enamasti piisaks… Aga kui ma need alguses võtan, siis enamasti unustan kasutada ja siis ongi tunne, et maha visatud punktid. Ma olen veidrik, ma tean. Nii kaua, kuni kõiki ägedaid palle iganädalaselt tasuta jagatakse, võin ma seda ju endale lubada. Kui kullakange ka kuskilt tasuta saaks…

Aug 082014
 

Seoses töökohavahetusega jätsin mõneks ajaks mängimise täitsa maha. Tahvli andsin vanasse töökohta mai lõpus tagasi, FB-s peitsin kõik mängud silma alt ära ja õhtuti arvutis olla nagunii ei viitsinud. Nii et terve juunikuu ei mänginud ma üldse. Juuni lõpus sain nutika, sinna tõmbasin Candy Crushi ja Farm Heroes Saga, neid igavushetkedel – näiteks poesabas oodates ja vahel õhtuti – ikka mängisin. Palle mulle aga puutekaga mängida ei meeldi, nii et seal oli paus kaks kuud.

Kuni Minna kirjutas, et ta The Shadow Realmiga ühele poole sai ja mulle jälle palliisu peale ajas – mina olin omal ajal sinna viimasele tasemele sitsima jäänud.

Varem anti sihtija järgmiseks päevaks – kui iga päev mängisid, oli kogu aeg olemas, aga pikemate vahede puhul oli tüütu – kui tuli tuju mängida, siis sihtijat kohe polnud, oleks saanud alles järgmisel päeval, siis aga ei pruukinud enam tuju olla. Nüüd on palju ägedam süsteem – kohe mängima hakates saab sihtija ja kui järjest iga päev sisse logida, siis saab iga päev erinevat tasuta nänni, sealhulgas neid värvilisi palle, mis igat sorti palle eest ära koristavad ja mida üldiselt vaid raha eest saab.

Nii juhtuski, et ma hakkasin jälle mängima. Mõtlesin, et noh, proovin natuke – ei viitsinud ühtki lisa võtta, ehkki punkte on mul 940 000. No ja täna läks kuidagi hästi see värk, nii et kasutasin agaralt noid värvilisi palle ja saingi 340. taseme tehtud. Värvipalle kasutasin mingi neli-viis muidugi ära ka… Mõne asemel oleks vikerkaarepall täiesti edukalt sobinud, aga neid mul ju polnud :D Aga polnud kahju kasutada ka, sest igapäevaste auhindadega jagatakse värvipalle ju söögi alla ja söögi peale. Lisaks sain veel kolm tükki uue maailma alguses pärast esimese taseme ära tegemist… Mis nii viga.

bubble witch saga

Tore on jälle palle mängida… Ma tundsin neist puudust :P See on ikkagi mu lemmikmäng juba aastaid.

Bubble Witch Saga 2 mulle ei meeldi. Mängisin natuke, aga nagu arvukad teised pallimängud, see ei paelu. Las jääda teistele.

Palle on arvutist mugavam mängida, komme ja juurikaid on mõnus puutetundlikul ekraanil näpuga ringi vedada. Noid viimaseid mängin pigem siis, kui nagunii niisama passima pean, sest telefon on ju alati kaasas, palle peamiselt hommikusöögi kõrvale. Õhtul ei tule tihti meelde… Tänane oli erand :)

Feb 092014
 

Ma olen ennast alati arvutimängudest põhimõtteliselt eemal hoidnud – ajaraisk ja nii edasi. Pallid on ainus erand ja see raiskab täpselt nii palju, et mitte ülearu.

Aga eelmine nädalavahetus oli eriti laisk, kohe mitte midagi asjalikku teha ei viitsinud. Ja pallides said elud otsa. Ja nagu alati, pakuti seal lahkelt võimalust, et aga mängi meie seda mängu vähemalt nii palju osi, anname sulle pallides täis elud ja punkte. No ja ma siis mängisingi :D Mängisin Papa Bear Sagat, Pepper Panic Sagat, Candy Crush Sagat ja Farm Heroes Sagat. Esimesed kaks mulle ei istunud, nii et pärast vajalike tasemete ära tegemist kustutasin need üsna ruttu ära, aga kaht viimast olen nüüdseks terve nädala mänginud.

Mul on lihtsalt pallides hetkel nii nõme tase käsil, et ma ei viitsi seda teha :D Nimelt 340 – meie kõigi “suure lemmiku” Lord of Shadows teise ringi viimane ehk viies tase. Esimesest neljast murdsin ennast kuidagimoodi läbi, saavutus seegi. Aga see viimane kohe üldse ei isuta. Saared on ka suht tehtud – endiselt neljal või viiel maailmal viimased tasemed tegemata ja uuesti proovida ei viitsi. Nii et pallides mängin praegu ainult päeva taset ja rohkem eriti mitte.

Kommides olen nädala ajaga jõudnud 49. tasemeni, farmis on hetkel käsil 70. Need on muidugi äärmiselt sarnased mängud ka… Selline vahetamine ja ritta sättimine mulle meeldib. Pepper Panic oli ju tegelikult ka samasugune, aga seal ei saanud ma pool ajast pihta, kuidas mingid protsessid toimuvad ja kuna nagunii kaks uut mängu juba juurde tekkis, siis rohkem enam ei tahtnud.

(Ahjaa, täna vaatasin korra Pet Rescue Sagat kah – olin seda kunagi 21 taset ära mänginud, aga tõdesin üsna kiirelt, et ei ole minu teema ja kustutasin uuesti ära.)

Nii palju tubli olen ma küll, et laste nähes enam ei mängi. Neljapäeval ja reedel oli mõnus, siis nad olid lasteaias – mina sain vaheldumisi koristada ja mängida :D Nädalavahetusel olen veetnud mängu seltsis peamiselt õhtud, täna sain ka hommikul tunnikese arvuti taga istuda, kui lapsed olid toidetud ja oma multikat vaatasid.

Veebruar on sarjade mõttes äärmiselt kehv kuu. White Collar ja The Carrie Diaries on selleks hooajaks läbi, Revenge ja Bones tulevad uuesti alles märtsi alguses, siis jätkub pärast pikka vaheaega ka Suits. Hart of Dixiel tuleb ainult üks osa veel, siis on suisa 21. märtsini paus, Castle tundub ainsana veebruaris jätkuvat. See kõik jätab omakorda õhtud üsna vabaks. Ma muidugi loen ka üpris palju, nii et igav ei hakka. Mitte et ei võiks mängimise, lugemise ja sarjade vahtimise asemel midagi asjalikumat teha, aga õhtuti ma enam tõesti ei viitsi :P

Naljakas igal juhul – ma mängin KOLME mängu. Natukene vist on häbi ka. Aga eks ma katsun ikka piiri pidada!

Dec 252013
 

Juba kolmandat aastat möödub meie pere jõulupuhkus värviliste pallide seltsis. See ei tähenda, et me nüüd hommikust õhtuni arvuti taga istuks, aga aega mängimiseks on rohkem kui mõnel muul ajal ja nii see läheb.

Täna näiteks magasin poole kaheteistkümneni. Pesin hambad ära, istusin elutoa diivanile ja… Plika tõi mulle mu läpaka :D Ta oli sealt vist enne multikat vaadanud, aga viisaka lapsena tõi minu ärgates ikka mulle. Kuna midagi targemat teha ei viitsinud, vaatasin blogid ja FB üle ning seal, nagu ikka, võtsin ette ka pallide päevataseme.

pallidSiis avastasin šokina, et edetabeli teisel kohal pole enam mitte Mutt, vaid Piia, kes varem oli nagu kogu aeg Nadja järel neljas. Uurisin ja sain teada, et sellel hullul on põhimängus kõik 455 taset tehtud. Noh, igal juhul on see tundide küsimus, millal oma esikohast ilma jään ning mõne päevaga läheb ilmselt ka teine koht, sest Mutil on käsil Eternal Isles 40+ tasemed, mis on jube kerged ja tähekesed tulevad kolinal.

Esiviisikusse on viimase kuuga tõusnud ka Birgit, kes ületas just 1000 palli piiri. No ja Nadja, kui ta vaid vaevaks võtaks, võiks ennast vabalt neljandalt tagasi esikohale upitada, aga tal on vist midagi paremat teha :P

Ma üritasin üle pika aja teha ka 261. taset ning põrusin eriti haledalt. Teatavasti tulevad pärast pikemaajalist pausi hea värviasetusega pallid, mistõttu ma jõudsin üsna lõpuni ning otsustasin lõpuks kallihinnalise üheksa kulla eest kümme lisapalli osta. Oleks ma vaid enne oma punktiseisu kontrollinud, oleks ehk aru saanud, et see on liiga s*tt… Ehk et pallid kukkusid alla, aga punktid ei tulnud täis. Feil!

Üldiselt olen viimasel ajal teinud vaid päeva tasemeid ja proovinud aeg-ajalt hakkama saada Eternal Isles viimaste õnnetute osadega. Kuna ma ei võta lisasid, siis see eriti ei edene :D No ma pole väga viitsinud ka. 34, 36, 39, 40 ja 42 maailma viimased tasemed on ühesõnaga endiselt tegemata.

Punkte on 744 060.

Aasta  tagasi oli mul 422 tähekest, olin pingereas seitsmes ja arvasin, et esikohale ma küll kunagi ei jõua. Veidi enam kui kümme kuud hiljem ma just sinna aga jõudsingi. Nüüd siis jään kohe varsti jälle ilma. Et oleks rohkem motivatsiooni mängida :D

Eriti tore on see, et Abikaasa, kes pole juba mitu kuud üldse palle mänginud, kiikas täna üle minu õla ja tal tuli ka jälle isu. Lubas mulle, et edetabeli kinni panemine on vaid päevade küsimus. No vaatame, tal on hetkel alles 294 tähekest :P

Jube põnev, ma tahaks teada, millal ma küll pallidest tüdinen. Enamik neist, kellega kaks aastat tagasi umbes ühel ajal alustasin, praeguseks enam ei mängi – aktiivne ongi vaid esiviisik. Lisaks mängivad aktiivselt veel umbes viis mu FB sõpra, kes alustasid tunduvalt hiljem, neil kõigil on alles 300+ tähekest, nii et minusugustele aktivistidele niipea järele ei jõua.

Aga nüüd on vaja ennast korda teha ja Marise sünnipäevale minna. Pallid oodaku oma aega :D