Nov 152016
 

Ma olen olnud 184 cm pikk alates nii umbes üheksandast klassist :) Ma olen oma pikkust alati jumaldanud.

Ja mu pikad-pikad jalad, nende kohta olen oma elus kindlasti kõige rohkem komplimente saanud. NII lühikesi seelikuid kui kahekümnendates ma enam ei kanna, aga see-eest kannan nüüd lihtsalt palju rohkem seelikuid kui vanasti.

Pikk olla on hea. Mulle meeldib silma paista. Näen igale poole. Ulatan igale poole.

Jätan selle postituse lühikeseks ja konkreetseks, sest töö ootab. Ühtlasi ka sellepärast, et pikemalt olen tegelikult juba ammu kirjutanud – siin.

Nov 112016
 

Tänased väljakutsed:

  • Logistika kahe vanema eest, kuna Abikaasa oli tööasjus Tallinnas ehk isadepäevahommik lasteaias ja Plika kooliüritus õhtul.
  • Tulla töölt ära tavapärasest kaks tundi varem, et kiirustada koju, et joosta Plikaga lasteaeda, et helistada sinna ja paluda, et Poiss poole jalkatrenni pealt ära kutsutaks (mis ei teinud teda just ülearu rõõmsaks, sest ta armastab jalkat), et ta ennast riidesse paneks ja ukse juures ootaks, et me saaks kohe edasi bussile joosta (nagu tuli välja, tähendas see ka ilma jäämist õhtusöögist, mis oleks olnud alles pärast trenni lõppu), et loksuda pool tundi bussis, et jõuda kella viieks teise linna otsa metsa äärde (kus ma praktiliselt kunagi ei käi, nii et minu jaoks täiesti võõras kant), otsida tulutult teisi inimesi ja helistada lõpuks klassiõpetajale, et saada teada, et üritus ei alga mitte viiest, vaid kuuest (lastevanemate koosolekul panin kellaaja kirja ja sealt edasi sellele enam ei mõelnud, klassi blogis, vaatasin, oli tõepoolest kirjas hilisem kellaaeg, aga et keegi oleks KORDAGI kuskil maininud, et kellaaeg on MUUTUNUD… õpetaja ise kinnitas, et alguses oli varasem) – et oodata TUND AEGA LASTEGA KÜLMAS ÕUES PIMEDA METSA ÄÄRES. Ja siis teine tund seal metsas laternatega ringi käia. Jäädes sealjuures (väliselt) optimistlikuks (lõpuks kohati alla andes ja metsas vahepeal salaja pisaraid poetades, sest no NII kopp oli ees kõigest ja NII FRIIKING KÜLM) ja hoida tuju üleval lastel, kes isegi päris tublisti vastu pidasid, aga olid lõpuks samamoodi täiesti väsinud ja külmunud (sest jah, me olime küll riietunud soojalt, aga mitte tõesti selle arvestusega, et peame seal kõigepealt TUND AEGA OOTAMA). Ma parem siinkohal lõpetan :P Ma pidin ikka tükk aega mõtlema, mida kuradit SELLEST kogemusest nüüd positiivset leida. Mõned asjad lõpuks ikka leidsin, vt altpoolt.

Tänased rõõmud:

  • Isadepäeva hommik oli vahva, politseinikud oli lasteaias külas ja rääkisid oma tööst (nad käivad seal mu meelest suht igal aastal, aga tavaliselt pole ma ju juures olnud), sai proovida käeraudu ja kuuliveste ja hiljem lasti lastel politseibussis lõbutseda.
  • Käin igal aastal spordipoodides küsimas suusapükse, mis oleks minule paraja pikkusega – alati kinnitatakse, et jajaa, meil on küll naistele pikemaid mudeleid, aga kunagi ühtki reaalselt üles ei leita. Täna Kaubamajaka Rademari müüja käis mõõdulindiga ringi ja mõõtis kõik üle (99% oli sisesäär 80 cm) ja leidis päriselt ühed Columbia püksid, mille sisesäär oli 85 cm – mul endal on muidugi sääre sisekülg 90 cm ja laiema lõikega pükste puhul oleks ka see variant lühikeseks jäänud, aga need olid nii kitsad, et see 5 cm oli täiesti okei. Ja Columbia kodulehelt vaatan, et neil long versiooni leidub naistele küll, erinevaid mudeleid… Ja suurus 6 ehk 38 istus mulle hästi, ehkki võib-olla oleks pidanud 40 ka proovima. €110 maksta ma muidugi väga ei taha, kui päris aus olla. Äkki saaks kuskilt soodsamalt… Aga vähemalt leidsin esimest korda elus poest ÜHE PAARI SOOJE PÜKSE, MIS OLID MULLE PARAJAD! See on suur asi! Ja no VÄIDETAVALT Icepeakil ikka olla mingid püksid, kus on lisaks tavapikkusele ka 4 cm lühemad ja pikemad variandid… Enne ei usu, kui olen näinud :P
  • Kuna Plika sai koolis piparkooki ja jättis ooteks tehtud võileiva söömata, oli see tal endiselt seljakotis ja mul seega võimalus millegagi näljast Poissi toita, kuni ootasime.
  • Laste tuju suutsin ma enamiku õhtust siiski üleval hoida.
  • Spetsiaalsed ürituse jaoks küpsetatud saiakesed maitsesid hästi.
  • Tagasi ei pidanudki bussiga tulema, Plika klassi lapsevanem pakkus meile küüti – mis siis, et see tähendas tagaistmele pressitud nelja last. Ma ei mäleta, millal ma viimati üht autosõitu nii väga nautisin.
  • Kodus sai sooja teki alla.
  • Kodus oli eelmisest nädalavahetusest üle jäänud veini.
  • Õhtusöök tuli Hesburgerist.
  • Abikaasa tõi Tallinnast ülejäänud osa tükikesest minu äkitselt realiseerunud unistuste köögist:

img_4560

Et kõik ausalt ära rääkida, siis Herz ostis selle komplekti potid-pannid endale ligi kaks aastat tagasi – ma nii imetlesin neid ja tõdesin, et sobiks ideaalselt minu unistuste kööki, aga ma isegi ei mõelnud, et ma need endale kunagi reaalselt saada võiksin, sest noh, hind ja nii edasi.

Eile õhtul pidime tegema Abikaasaga kiire tiiru kesklinna poodides, et talle mütsi otsida – ma olin varem kohal ja tegin aega parajaks. Täiesti suvaliselt uitasin Home&Gourmet poodi, täiesti juhuslikult nägin nende 50% sooduslaua peal seda panni. Ja ühtlasi tuli meelde – Abikaasa on rääkinud väga pikalt, et soovib just roostevabast terasest panni. Nii ma talle seda näitasin. Ja nii me selle ära ostsime.

Ja uurisime, kas sellest sarjast midagi muud ka veel kuskil alles on – tuli välja, et Ülemiste poes on 5l aurupott ja 3l pott, ka muidugi poole hinnaga. Nad oleks saanud Pärnusse saata ka, aga kuna Abikaasa oli nagunii just Tallinna minemas, siis pandi need talle lihtsalt kinni ja täna õhtul tõi ta need koju :)

Nüüd on täiuslikust õnnest puudu ainult väike sabaga pott. Rõõmustasin ennatlikult, et Hansapost müüb, nende esinduskauplus on ju Järvel – saatsin täna kolleegi uurima, kas oma maja töötaja soodustust saab, aga tuli välja, et neil seda väikest ka enam pole. Ja mujalt ma ei leidnud.

Soov on universumile saadetud, ehk tuleb see väike ikka ka kuskilt mu juurde. Ja kui ei, siis on mul ikkagi kolm kaunitari. Kvaliteetsed ja värvilised. Puhas rõõm.

Nov 062016
 

Tänased rõõmud on taas parem kirja panna hariliku postitusena, tuleb hallatavam tekst.

Päeva esimene pool möödus külaliste tähe all. Imemõnus rahulik hommikusöök ja jutustamine, misjärel pakkisime kõik autode peale ja sõitsime munamäele kelgutama. See tähendab – lapsed kelgutasid, mehed valvasid, meie Haidega läksime linna peale jalutama :D

Kui mäel möllamisest küllalt, läksime kohvikusse. Plika nimega kohvikusse :) Me polegi seal temaga varem käinud!

Siis saatsime külalised Tallinna poole teele ja läksime ise enne kojuminekut uitmõtte ajel rannast läbi. Seal oli lihtsalt imeline! Ja nii kahju, et sinna koos külalistega minna ei saanud… Oli täiesti tuulevaikne, päike paistis, lumi oli nii valge ja pehme… Ja meri oli kaldast vaikselt jäätuma hakanud, nii et me saime käia jää peal ja tunnetada, kuidas seal all vesi õõtsub. Väga mõnus ja sürr oli.

Mõnes kohas vajus jääst läbi ka, tükk tegemist oli lastele seletamisega, et võiks siiski mitte väga palju vees solberdada, mis siis, et saabaste alumine osa on kummist – äkki oleks siiski parem, kui püksisääred hiljem päris läbimärjad poleks :P

Õhtupoolikul viisime lapsed Abikaasa ema poole ja käisime shoppamas. Kuna see ei kuulu kohe kindlasti Abikaasa meelistegevuste hulka ja ka rahaline pool senini ei soodustanud, on tema riidekapp olnud juba pikka aega üsna nukras seisus. Ütleme nii, et oli üsna viimane hetk seda uuendada, ühtlasi ka motivatsioon uusi asju soetada, ühtlasi ka rahalised võimalused seda teha.

Nii et põhimõtteliselt me kulutasime paari tunniga riietele ja jalatsitele umbes-täpselt selle summa, mis meil siiani autolaenuks läks :P No ja siis veel ostsime lastele Lego advendikalendrid kah :P

Ma põhjalikult ei viitsinud pildistama hakata, aga ühe pildi siiski tegin meie tänasest saagist. Väga hästi just detaile näha pole, aga mingit aimu saate.

img_4517

Kõige suurem rõõm on ilmselt selle üle, et Abikaasa sai endale Ecco saapad, mille täishind oli €165, kõigest €89 eest. No lihtsalt super :) Pea sama suur rõõm selle üle, et leidsime talle Cropptownist uue dressipluusi. Ei olnud küll kõige odavam – €35 – aga täpselt tema värvides ja väga praktiline. Sama mustriga T-särk ka. Ja siis veel üliäge Mosaici tumesinine mummudega triiksärk, mida täishinnaga poleks kindlasti ostnud, aga poole hinnaga – €20 – super. Istus ideaalselt. Ja siis veel üks pikkade käistega pluus Takkost ja mõned paarid uusi sokke kah.

Minul polnud plaanis midagi osta, aga kuni Abikaasa Shus jalatseid proovis, uurisin mina müüjatelt, kas mu lemmikkott, mis enne oli nähtaval kohal väljas, on tõesti ära müüdud. Nägin seda täitsa juhuslikult umbes kuu aega tagasi – jäi poest mööda jalutades silma. Ma olen ammu uut musta õlakotti otsinud, aga jällegi – sada nõudmist, polnud seni lihtsalt sobivat leidnud, nii suur häda polnud ka. Tuli välja, et on täitsa alles – lihtsalt teise kohta tõstetud.

See kott oli üsna ideaalne – mahukas, täpselt sellise kujuga, nagu mulle meeldib (ei ole liiga lai, vaid kõrgem), hoiab vormi (mulle liiga pehmest materjalist kotid ei meeldi, sealt on nii halb midagi üles leida), piisavalt palju taskuid, et võtmeid, rahakotti ja muud pudi harjumuspäraselt omadel kohtadel hoida (st senise kotiga sarnaselt)… Lihtne ja ilus :) Ja see hõbedane osa meeldis eriti – kuna kannan viimasel ajal päris palju ka halli, olin pikalt mõelnud, et oleks mõnus, kui saaks mõne hõbedase õlakoti. Samas kui õlakotti värvi pärast vahetada ma üldse ei viitsi. Ühesõnaga ideaalne – kahevärviline, samas neutraalne ja kõigega sobiv.

Maksis €50. Ja ei teagi, kas nahk või mitte, sest tootja sildil oli kirjas, et on, aga müüja ütles, et poe poolt lisatud sildil ei olnud. Naha eest on see summa ok, kunstnaha eest mitte nii väga. Kaalusin, mis ma kaalusin, aga ära ma selle koti ostsin – ja maksin €45, oma maja töötaja eelised. Mul on nüüd nimelt uus suhtumine rahasse (küllus! nüüd ja alati!) – ühesõnaga tundsin, et olen selle ära teeninud, nüüd ja kohe :) Ja no… NII rahul olen. Tõstsin kõik asjad vanast kotist uude ümber ja lihtsalt super on.

No ja siis leidsin täiesti juhuslikult kingad kah veel! Mõtlesin sügisel korduvalt, et tahaks musti kinnisemaid madalaid kingi – mul on mustad baleriinad, mis on suvised ja mustad kinnised kingad, mis on 6 cm kontsaga… Aga madalaid ja kinniseid polnud – vahel on just neid vaja. Ja nüüd siis vaatasidki mulle näkku ühed ägeda välimusega isendid, oli minu numbrit ja maksid kõigest €19. Ja ennäe – olid ka jalas täitsa parajad ja mugavad! Nii nad minuga kaasa rändasid. Kanda saan muidugi alles umbes poole aasta pärast :)

Ühesõnaga – rõõm, puhas rõõm. Hommikupoolikul seltsielust, õhtupoolikul shoppamisest.

Ja päeva väljakutse? Eks ikka see, kuidas olla zen ka siis, kui endal pole juhtumisi kõige parem enesetunne (väsimus, nälg) ja lapsed otsustavad käituda mitte kõige eeskujulikumalt (iga pisiasja peale tülli minna, üksteist üles keerata). No muidugi, puhata ja süüa ja rahulikuks jääda, aga…. Noh, ütleme nii, et arenemisruumi on :) Õnneks on see hea asi, et kui ka olukord natuke käest ära läheb, saab ennast ikka kokku võtta ja rahulikult istuda ja kallistada ja rahuneda ja rääkida ja leppida… Ja siis on jälle kõik korras :)

Ja kui osta lastele ettehoiatamata legod, võib muidugi kuulda vaid vaimustunud hüüdeid “Aitäh, ma armastan sind! Täna on maailma parim päev!”. Nüüd nad peavad ainult iseloomu kasvatama ja peaaegu kuu aega kinnist karpi imetlema. Ei lubanud isegi kalendrit välja võtta, enne kui detsember käes :P

Nov 032016
 

Valisin täna hommikuks meelega ühe kergema teema, mis ei nõuaks suuremat süvenemist ega pikka kirjutamist, sest tahan kiirelt tööle jõuda.

Kõrvarõngad on vaat et kõige olulisem osa mu garderoobist.

Kodus ma kõrvarõngaid reeglina ei kanna. Ehk vaid siis, kui on mõni suurem üritus või külalised ja olen seega tavapärasemast viisakamalt riides. Korraks poodi lipates või hommikul lasteaias käies ei tunne ka vajadust kõrva panna. Kui on aga tööpäev või ükskõik mis pikem ja viisakam käik, on kõrvarõngad absoluutne must be.

Ilma nendeta tunnen end alasti :)

Ma isegi ei mäleta, kust sai alguse mu armastus suurte silmatorkavate kõrvarõngaste vastu. Kujunes ehk välja Londonis?

Ma olen kõrvarõngaste suhtes väga valiv – enamik erinevatel põhjustel ei meeldi / ei sobi. Ei tohi olla liiga väikesed (igav), liiga suured (raske ja kohati üle pingutatud), liiga kribud (ei armasta väikeseid helmeid, vaid pigem suuremaid detaile ja konkreetsemaid jooni), värv on oluline… Ja nii edasi :) Lemmikud on sellised, mis ei saa liigutades kõrvas väga “viltu” minna ja näevad seega alati head välja. Näiteks suured ümmargused kõrvarõngad, mis ei ole teiselt poolt värvilised, ei ole mu meelest üldse praktilised, ehkki mõned paarid mul on.

Igatahes, hetkel on mu kollektsioon selline. Siin on nii mõnedki, mille tõenäoliselt mingil hetkel ära annan, sest ei vasta päriselt mu kriteeriumitele – aga las nad olla, kuni olen midagi sobivamat asemele leidnud. Igaks puhuks peab olema sobiv paar :)

img_4480

Puhas rõõm :) Viimane lihv riietuse juurde :) Ja oma lemmikuid ma ei oskagi valida!

Jul 092016
 

Ma olen noil päevil teise ringi poodides üsnagi valiv. Seelikuid ja pluuse on niigi palju, seega peab olema tõesti eriline ja teistsugune või olemasolevatega ideaalselt kokku sobiv, et ma üldse proovima hakkaks – ja reeglina ostan ma neid pigem siis, kui Humanas on paari euro päevad, viiekat maksta ei raatsi.

Aga vot kleidid… Need mulle hirmsasti meeldivad, samas on mul neid üsna vähe – ja need, mis on, on enamasti musta või tumesinisega, samas kui hing ihkab VÄRVI, seda eriti suvel.

Olen pärast aprillikuist postitust Humanas käinud küll, vähemalt korra kuus astun sealt kindlasti läbi, aga pole ostnud midagi nii erilist, et hakkaks üles pildistama. Neli külaskäiku, mille saagiks kokku kaks seelikut, kaks salli, teksad – kõik kokku €9.

Nüüd aga leidsin Jenny Krusest lilla seeliku (€2.50) ning Humanast kaks kleiti (€6 ja €5.50) – ülimugavad ja ideaalsed tööl käimiseks. Kleitide eest olen vabalt nõus viieka maksma :)

IMG_3894

IMG_3885

Kõrvarõngad suutsin ka lõpuks uuesti ära paigutada, vahepeal on üht-teist juurde tulnud. Liis andis mõned paarid, Jenny Krusest leidsin ka ühed…

IMG_3877

Apr 072016
 

Pole juba viis kuud Humanast kirjutanud, viimati novembri keskel. Tänane käik oli aga nii rõõmustav, et tundus kohane seda ka blogis kajastada.

Eks ma olen ikka käinud nende viie kuu jooksul nii mõnedki korrad veel. Vaatasin üle, novembri lõpus olen ostnud tumesinise ja musta kampsuni €2 eest – täielik lühis, ei suuda meenutada kohe üldse. Detsember jäi vahele. Jaanuaris €12.50 eest kolm seelikut, kampsun ja sall. Veebruar jäi vahele, märtsis korra käisin, aga ostsin vaid €1 eest kandmiskõlbmatu musta pluusi, millel oli “mustriks” peale õmmeldud hunnik ägedaid värvilisi nööpe.

Jaanuarikuised ostud olid küll edukad, õigemini üks seelik on õhuke, ilma voodrita, ja seda pole veel kanda saanud, ootan ilmade soojenemist…

IMG_2555

Salli kannan sellest alates igapäevaselt (pilti pole, aga sihuke sinakasroheline hõbedaste niitidega, pehme ja ringikujuline, nagu nad on), kampsunit olen ka kandnud (ei viitsinud pildistada, harilik punane, eest nööpidega), kaks ülejäänud seelikut on leidnud tänulikku kasutust, need pildistasin üles – küll alles õhtul ja kohutava valgusega, nagu mul kombeks.

IMG_2553

IMG_2560

Täna oli €2 päev. Mõtlesin, et piilun korra. Veetsin mõnusa tunnikese, proovisin kaks korda hunniku riideid selga ja valisin lõpuks välja seitse asja. Kusjuures tavaliselt mul on Humanas palju rohkem kõhklemist – kas tahan või mitte (kui kõhklen, siis reeglina ei osta)? Täna aga oli lihtne – mitu korda selga proovida ei olnud midagi vaja, kõik sai algusest peale ära jagatud, kas võtan või jätan. Nii et €14 eest seelik, kleit, retuusid ja neli üsna erineva stiiliga pluusi. Igasugu mõnusaid mustreid ja värve (mis küll piltidel väga adekvaatsed pole, tegelikult, nagu ikka, ilusamad) – eks kevad on südames.

IMG_2546

IMG_2533

IMG_2519

IMG_2521

IMG_2537

IMG_2529

IMG_2542

IMG_2526

Peale retuuside ja poolpikkade käistega pluusi on ülejäänud kraam küll pigem suvine… Läheks need ilmad juba rutemini soojaks!

Jan 312016
 

Ehh. Nagu eilsetest väljaminekutest poleks piisanud :D

Pidasin lastega täna hommikul aru – kas on ikka mõtet osta noid kohvreid Legode jaoks, teised vanemad väidavad, et lapsed ei viitsi nagunii sorteerida. Lapsed kinnitasid, et nad ikka tahavad ja lubasid ise sorteerida ka. Eks ole näha, kuidas nad seda lubadust pidada suudavad, aga kohvrid igal juhul ostetud said. Kaks sellist, nagu eelmise postituse pildil.

Siis käitusime enestele absoluutselt tavapäratult ja läksime Maximasse, kus täna olid kõik tööstuskaubad -40%. Ega me poleks sellest teadnudki, aga Abikaasa nägi eile Maximas Annikat, kes oli tulnud oma poisile tolle sünnipäevakingiks saadud raha eest Legosid ostma ning jättis ostmata, sest päev hiljem oli soodusmüük. Nii me siis läksime ka.

Kujutage ette, läksime poodi ja ütlesime lastele, et valige mõlemad endale üks Lego. Sellist asja ei juhtu MITTE KUNAGI :D Muidu ikka ainult sünnipäeva- ja jõulukingid. Peale raamatute ja mõne üksiku mullitaja või kaardimängu pole me suht kunagi lastele midagi niisama ostnud. Ma ei teagi, on see nüüd kurb või mitte. Mu meelest lihtsalt praktiline – mänguasju niigi küllalt ja raha kulub mujalegi.

Aga jah… Täna nad said valida. Plika avastas uue Frozeni Lego ja polnud vaja midagi mõelda. Poisi suunasin õige hinnaklassi juurde ja ta valis endale veel ühe politsei Lego – veidi suurema kui selle, mis päkapikk sussi sisse tõi. Päkapikk kaalus tõsiselt seda ka ;)

Kuna olime lubanud Abikaasa vanaemale külla minna, siis otsustasime, et käime vahepeal seal ära ja läheme hiljem uuesti poodi, soovitavalt ilma lasteta, et saaks rahulikult ringi vaadata ja mõelda, kas on veel miskit vaja.

Vanaema juures oli lill. Lapsed panid oma Legosid kokku, õnnis rahu ja vaikus. Meie mängisime ühist lemmikut täringumängu – vanaema nimetab seda Jospeliks, aga reeglid on vist suht samad mis Yatzyl. Jõudsime suisa kaks mängu mängida ja siis veel süüa, Plika jõudis oma Lego kokku panna, Poisil jäi pooleli.

2016-01-31 14.34.22

2016-01-31 14.34.44

2016-01-31 14.58.07

Hiljem viisime lapsed ema juurde, et kahekesi poodi minna. Teel poodi avastas Abikaasa, et ega ta tegelikult ei viitsigi tulla, nii et viis minu ära ja läks ise koju :D Eks ta tark oligi, mul läheb noil puhkudel alati parajalt aega ja tal oleks kannatus katkenud. Kuna ta pidi mulle nagunii hiljem järele tulema, leppisime kokku, et kui talle miskit leian, saab siis proovida.

Mina läksin kergelt hulluks. Endale ei ostnud kusjuures midagi peale kinnaste, need jäid silma viimasel minutil ja olid täielik emotsiooniost, aga täiesti perfektsed. Maksid allahindlusega €3.99 – materjaliks 70% vill, 20% angoora, 10% nailon. Imeilusad, täpselt parajad ja sobivad ideaalselt mu mitu aastat tagasi Montonist ostetud mütsiga. Viimane paar tundus ka olevat, nii et täielik vedamine.

2016-01-31 19.51.56

Lastele ostsin hunniku joonistamise ja meisterdamise materjali. €19 eest viis joonistusplokki, pliiatsid, vildikad, mille teises otsas olid templid, rasvakriidid, guašid, ühed tavalised käärid, kolmese komplekti kujundikääre (siksak jms) ja ühe PVA liimi. Eks meil oli kodus varemgi kõike taolist, aga joonistuspaber peamiselt õhuke, pliiatsid-vildikad-kriidid mitte enam esimeses värskuses, kääre kahe peale üks paar, mille pärast aeg-ajalt kakeldakse ja pulgaliimid, aga mõnikord on pisikesi asju parem kleepida just sellise tuubiliimiga. Ja need ägedad kujundikäärid, selliseid meil varem polnud üldse :) Joonistusplokkidest oli üks A3, 2 A4 (kõik paksemad paberid, mis sobivad ka guaššidele) ja kaks tükki õhukese paberiga, mille ostsin puhtalt sellepärast, et kaanel oli ühel Frozen, teisel ämblikmees, sees lisaks tühjadele lehtedele veel kleepekad, paar pilti värvimiseks ja joonlaud.

2016-01-31 19.41.09

Lapsed olid muidugi sillas. Ma ise ka. Nii väikese raha eest palju head kraami :)

Abikaasale leidsin kingad. Ise ka imestasin, käisin jalatseid vaatamas vaid moe pärast – olin kindel, et nagunii on mingi jubeda välimusega ja kunstmaterjalist jama müügil. Enamik olidki, aga mõned olid nahast ka – leidsin mitmed täitsa Abikaasa stiilis, number 45 küll polnud ühtki, aga 44 oli paras ja nii ära ostetud sai. Näis, kuidas vastu peavad… Maksid soodusega miskit €19. Lisaks leidis ta endale neli paari sokke.

Tuli meelde, et Abikaasa on terve igaviku soovinud uut ja suuremat ahjuvormi. Ta üsna tihti kirub, et meie praegune vorm on nii väike, sinna ei mahtuvat midagi ära. Noh, vana vorm oli 2,5l, uus täpselt poole suurem. Maksis alega kõigest €12 ja mahub TÄPSELT meie Pioneer pliidi imepisikesse ahju. Ma olin enne üsna veendunud, et me lükkame selle vormi ostu nii kaua edasi, kuni remont tehtud, siis tuleb uus pliit loodetavasti suurema ahjuga ja on kergem midagi mahukamat leida. Aga tänane leid oli ideaalne:

2016-01-31 19.26.52

2016-01-31 19.27.14

2016-01-31 19.28.02

Suvel ostsime Maximast mingi sooduka ajal kolm imeodavat erinevas suuruses roostevabast terasest kaussi. Kuna need olid jälle (ikka veel?) soodukas ning on osutunud väga praktiliseks (kui tahta midagi kerget ja mittepurunevat, aga plastikut ei soovi, siis nagu väga valikut polegi), siis võtsime neli kaussi veel. Nüüd on meil kolme suurust kaks tükki ja siis veel üks. Nelja kausi eest maksime vist ca €3.

Raamatutele allahindlus ei laienenud, selgus kassas. Kahju, jätsin ostmata. Samuti ei olnud soodusega elektrihambaharjad, mis mind sügavalt hämmastas, sest no kust otsast see siis tööstuskaup pole, ülejäänud tehnika oli küll ales… Aga ostsime ära ikkagi, sest plaan oli juba ammu. Võtsime Oral B omad, kaks lastekat :D Sest need maksid €18 tk, täiskasvanute omad olid €28 ja no mina mingit vahet ei näinud – värvilisem ja veidi lühema käepidemega, aga muu ju kõik sama, pea on igaühel oma… Kahtlemata oleks ühest ka piisanud, aga ennetamaks kaklemist, võtsime kaks. Saavad koos pesta ja saame meie Abikaasaga ka koos pesta. Ja laste hari annab 2 minuti pärast märku, et aeg täis, täiskasvanute omal seda küll polnud, vähemalt mitte meie eelmisel, mis katki kukkus. Kahju küll, et pidime täishinna maksma, loodan, et kuskilt poleks odavamalt saanud – aga Maximas on üldiselt üsna head hinnad, nii et vast väga vastu pükse ei saanud.

Laste uued Legod ja kohvrid pildistasin ka üles. Jõudsime küll nii hilja koju, et juppide kohvrisse paigutamiseni täna ei jõudnudki :D

2016-01-31 19.44.47

2016-01-31 19.46.36

2016-01-31 19.47.26

Selline kulukas päev siis. Aga äärmiselt rahuldustpakkuv. Nüüd on küll krediitkaart jälle peaaegu tühi, aga tühja kah, kõike oli vaja :) Nojah, lastele mõeldud kraami rangelt võttes küll polnud NII VÄGA vaja, aga üks kord ju võib osta neile ka lihtsalt sellepärast, et tahtsime :)

Nov 122015
 

Kirjutasin oma teise ringi leidudest viimati septembris. Olen viimased kuud korra või paar ikka Humanast läbi hüpanud ja üht-teist ka soetanud, pildistada neid riideid aga enamasti ei viitsinud. Kuna tahtsin tänaseid leide jagada, siis tundus kohane ka nood eelmiste kuude riided üles pildistada, mis veel blogisse pole jõudnud. Pildid on enamikus hoolimata mu pingutustest ohkama panevalt kehvad ja kardan, et teile küll erilist muljet ei jäta… Aga vähemalt mulle endale mälestuseks – mina ju tean, kui ilusad need tegelikult on :)

Oktoobri alguses käisin -30% päeval, ostsin kolm asja, kõik maksid €3.85.

Punane kampsun (pildil on värv veider, tegelikult ilusam) on täpselt seda stiili, mida ma pidevalt kannan – eest nööpidega ja üsna kinnise kaelusega.

2015-11-12 20.39.07

Hallide seelikute vastu on mul viimasel ajal nõrkus – selle seeliku juures meeldisid kangesti krooked.

2015-11-12 20.21.03

Lillat pluusi oli täiesti võimatu normaalselt üles pildistada, näeb fotol täiesti suvaline välja. Aga on jällegi täpselt selline, nagu ma kanda armastan – kaelus pole liialt lahti, stiil on lihtne, aga mitte liialt igav – ja väiksed krooked on just minu teema.

2015-11-12 22.35.57

Oktoobri lõpus käisin €1 päeval ja soetasin €3 eest musta mantli, musta pluusi ning tumehalli seeliku. Ise veel naersin, et läksin värve otsima, aga tulin tagasi ikka ainult mustaga.

Must mantel on lühemat sorti, mul neid lühikesi mantleid on kogunenud mitmeid, osad müün ilmselt maha. Lihtsalt läheb nii, et kui Humanas odavatel päevadel midagi enam-vähem sobivat on, siis ostan ära, kui hiljem leian midagi veel sobivamat, siis eelmist pole enam vaja.

2015-11-12 20.13.44

Mustad pluusid kuluvad alati ära, aga mul on nendega mingi teema – ükski ei meeldi ja kui ka tundub, et meeldib, siis hiljem pooli ikkagi ei kanna. Ehk sellega läheb paremini :P Selle konkreetse pluusi juures võlus muidugi kaelus.

2015-11-12 20.40.07

Seelik on hästi lihtne. Mul on enamik seelikuid laiema lõikega ja pluusid liibuvad, aga mõnikord tahaks laiema lõikega pluusi juurde just kitsamat seelikut. Nüüd leidsin ühe, mis on soe ja kena – ja allääres olevad väikesed lõhikud teevad jalgrattaga sõitmise mugavaks – täitsa liibuvate seelikutega on ratta seljas kehv.

2015-11-12 22.12.14

Täna läksin jällegi -30% päeval – nüüd mul ongi harjumus selline, et korra vaatan millalgi alguse poole kõik üle, aga siis olen hästi valiv, seejärel käin alles viimasel nädalal. Täna kulus tervelt €18.55 ja seda vaid kolme asja peale… Pole üldse harjunud Humanas nii palju maksma. Aga asjad on seda igati väärt.

Olin just tõdenud, et mul on töö juures ikkagi pigem jahe ja kui ma ka värvilisi pluuse kannan, on kampsun seal peal terve päeva kurguni kinni nööbitud. Mõtlesin, et peaks soetama mõne mõnusa kampsuni, mida tööl kanda. Proovisin selga terve portsu, nagu tavaliselt, ükski ei sobinud. Kui ma selle vahva halli kampsuni aga selga sain, siis teadsin kohe – selle ostan. Need nööbid ja mummud ja kaelus! Maksis €4.55.

2015-11-12 19.52.13

Siis leidsin mantli, sihukese trench coat laadse isendi. Kuna täishind oli sel €14.50, siis mõtlesin, kas üldse hakkan proovima. Aga tundus potentsiaalselt äge. Nii ma siis proovisin. Vaatasin igast küljest, mõtlesin pikalt – otsustasin, et on seda €10.15 väärt. Tegu on Mosaici mantliga, mil edev hele vooder. Pikk, mõnus, naiselik, kapuutsiga ja sellisest riidest, mis tundub poolenisti vihma- ja tuulekindel. Isegi mingil määral voodrit on, pole hirmõhuke. Ühesõnaga ideaalne rattasõiduks, välimuselt kompromisse tegemata. Praeguse ilmaga jääb küll jahedaks, aga siiski täitsa arvestatavalt soe võrreldes mu suvise ruudulise softshell jakiga.

2015-11-12 22.03.25

Ma pole kindel, kas ma olen üldse blogis maininud, et ostsin endale suvel lõpuks elu esimesed jooksujalatsid. Mõtlesin Sportsdirectist tellida, aga ei julgenud, millalgi oli Sportlandis -70% ja leidsin ühed parajad, mis olid üsna talutava välimusega. Maksid €17.99.

Jooksma ma siiani jõudnud pole, aga no vähemalt kui tahan minna, siis saan, eks. Ja juba pikalt olen mõelnud, et retuuse oleks ka vaja, spordipoest neid aga osta ei raatsinud. Humanas olen ikka spordiriideid kiiganud, aga korralikke retuuse pole kunagi silma hakanud. Täna leidsin €3.85 eest imeilusad lillad retuusid, mis olid kohe sellisest materjalist ja sellise moega, et on spordipoest pärit. Ma muidugi ei tea, mille jaoks need täpselt mõeldud on, aga noh, eeldan, et võin nendega joosta küll :D Firma on Newline, polnud sellisest kuulnudki. Proovisin jalga, olid täitsa parajad, isegi pikkuselt. Hiljem vaatasin – sees suurus 42/44 ja pikkusele 179. No ega vahet pole – peaasi, et mugav.

Nüüd võib küll jooksma minna :P Spets jooksupluusi järele ma õnneks vajadust ei tunne, võin mõne suvalise maika võtta.

2015-11-12 20.02.24

Täna käis Birgit mul korra töölt läbi ja kiitis mu riietust. Nagu alati noil puhkudel, tänasin rõõmsalt ja lugesin siis ette, kust mis pärit on. Täna olid pluus ja kampsun Humanast, seelik kirbuturult. Seelik maksis €1, seda mäletan täpselt, teiste asjade hindu mitte, aga usun, et üle €5 see kompekt ei maksnud. Noh, sukkpüksid ja kõrvarõngad ilmselt teine €5 juurde. Küll mulle meeldib ennast olematute summadega ilusaks teha :)

Oct 242015
 

Seoses eelmises postituses näidatud madalate kummikutega tekkis mõte, et peaks soetama säärised. Tegelikult kuluks need ära kogu selle kevad-sügisese jahedama perioodi, kus rattaga tööl käin, aga pika säärega saapaid veel ei kanna. Hommikuti on ju jahe ja ma olen kogu aeg seelikuga…

Aga ma pean tunnistama, et ma ei tea sääristest mitte kui midagi :) Ma tean, et neid müüakse ja et need on vist võrdlemisi popid, aga kas ma peaks neid valides midagi silmas pidama? Ma eeldan, et need on kõik venivad, nii et suurust väga vaatama ei pea. No aga peale värvi ja välimuse veel midagi? Materjal ilmselt?

Leidsin ühed näiteks siit. Head odavad ja siinsamas Pärnus – kui tutt ära võtta, siis paistavad üsna normaalsed. Küll jah, tumesinised ja pruunid, ehkki ma eelistaksin musti, aga tumesinine vast ajaks asja ära. Kirjutasin müüjale ja küsisin materjali, ta lubas homme järele vaadata, aga arvas, et akrüül. Akrüül mulle muidugi reeglina ei meeldi. Samas VILLASEID sääriseid ilmselt väga kuskilt ei leia või kui leiab, siis hingehinnaga, mida ma kindlasti maksta ei taha. Ja arvestades seda, et ma ei kanna neid hommikust õhtuni, nagu kampsunit, mis läheks kiirelt topiliseks, vaid ainult jalgarattaga sõites, mis tähendab siis 2×10 minutit päevas… Siis vist ei ole väga vahet? Või äkki puuvillased või…?

Rahaline seis on, nagu ta on, seega ei taha palju maksta. €10 põlgan juba kalliks – ja mulle tundub, et just taolise hinnaga on näiteks Seppäläs või muudes taolistes poodides säärised silma jäänud. €5 või alla selle oleks kena.

Kui kellelgi on mingeid soovitusi, siis laske tulla!