Nov 092018
 

Meil oli lastega juba mõnda aega plaan võtta sel sügisel veel üks kassipoeg. Mingil hetkel aga küsis peretuttav minult, kas ma oleksin nõus pakkuma tema kahele kassile talveks hoiukodu. Ja ma mõtlesin, et miks mitte – saan kogemuse elust mitme kassiga ja eks siis ole näha, kas üldse tahan teist.

Nii et viimased kaks nädalat olen elanud koos kolme kassiga. Ja see on olnud… Noh, ütleme nii, et päris põnev kogemus. Ühtlasi saabus ka tõdemus, et kolm on minu jaoks ilmselt tiba palju. Ja et kui ma endale peaks veel ühe kassi võtma, siis kindlasti ei punast (juba olemas) ega musta (täiesti võimatu pildistada! :D). Hehe.

Tegelikult on nende kiisudega nii, et nad otsivad hoopis uut kodu. Päriskodu. Must Nurru on emane, punane Pööri isane – ja neil on Sädega üks ema :) Sädest järgmine pesakond, seega kui tema sündis sügisel 2016, siis need kaks ilmselt umbes kevadel 2017. Ma ei taha siin üldse lahata põhjuseid, miks need kiisud sel kevadel maale suvilasse viidi, aga seal nad kuni sügiseni elasid… Toitmas käidi neid ilmselt igapäevaselt, aga olid seal suht üksi ja õuekassid, nädalavahetustel käis pererahvas ka… Esialgu oli plaan, et nad ehitavad järgmine aasta maale maja, siis saavad kiisud seal samamoodi õuekassidena edasi elada, aga hetkeseisuga on hoopis selline jutt, et ehitus venib ja mis neist kassidest solgutada, otsiks parem kohe uue kodu…

Palun ärge kommenteerige seda, palun-palun. Ma tean, mis te öelda tahaks. Ja ma ei taha siin blogis seda teemat lahata. Ma tahan lihtsalt, et need kiisud saaks armastavasse koju.

Nad on ääretult armsad ja hea iseloomuga. Ei karda lapsi, on tohutult paimaiad, otsivad hellust ja lähedust. Söövad kõike nagu näljahädalised. Sobivad nii toa- kui õuekassiks – hoolimata (või just tänu sellele?) õues veedetud suvest ei soovinud nad siin tükk aega üldse õue minna. Nüüd küll vahel veidi käivad, aga vastupidiselt minu Sädele, kes on 100% õuekass ja liivakast on meil vannitoas moe pärast… Siis nemad on rohkem toakassid ja noh, liivakast on üle 1+ aasta aktiivses kasutuses.

Ühesõnaga… Nad on nunnud. Aga kolm on minu jaoks liig, eriti praegu. Ja ma nii väga tahaks leida neile mõnusa kodu. Kas keegi teab kedagi, kes sooviks endale kahte paimaiast kassi?

(Opil on mõlemad ära käinud, nii et sellega pole ka muret.)

Pildid on läbisegi kõigist kolmest. Säde on kahest punasest “valgem”.

Continue reading »

Sep 192018
 

…ehk kiire ülevaade möödunud nädalast, paari pildi põhjal. Ega miskit pikka kirjutada pole, aga hea emotsiooni võiks ju mälestuste mõttes siia talletada :)

Täpselt nädal tagasi istusin arvuti taga, silitasin süles olevat kassi, kodu oli soe ja leivalõhna täis ja nii hea oli olla.

Pisut hiljem leidis kass endale “mugava” magamiskoha :)

Reede õhtul nautisin ilma ja korjasin aiast õunad kokku. Seekord läks nii hästi, et kõik, mis vähegi kõlbulikud, sain Birgitile viia, õunamahla jaoks. Kogu selle suure kotitäie.

Kaks puud on praeguseks tühjad, taliõun alles valmimas… Ja see puu on veel endiselt niiii täis.

Reede õhtul käis Liis mul üle pika aja külas veini joomas ja sain talle oma vahepealsetest seiklustest pajatada. Nii mõnus oli temaga üle pika aja jutustada.

Laupäeval korjasin Annika auto peale ja sõitsime maale Birgitile külla. Seal sai juba lõunast vein lahti korgitud :) Terve päeva toimetasime – tegime õunamahla, sõime, lollitasime, mängisime noolemängu… Ja jutustasime, jutustasime, jutustasime.

Pühapäev oli planeeritud koduseks pesu pesemise päevaks. Nii ka sai.

Päev algas imelise inglise hommikusöögiga:

…ja lõppes pisut haiglasena, aga nii õnnelikuna…

Sep 092018
 

Tasus vaid blogis mainida, et suvi on läbi, kui läks taas mõnusalt soojaks. Terve nädala sai maksimaalselt ilma nauditud, mida näitavad ka need vähesed igapäevaelulised klõpsud.

Esmaspäeva õhtul olime Plikaga kahekesi kodus ja nautisime võrkkiiges väikest einet:

Neljapäeva õhtul lesisin võrkkiiges ja mõtlesin elu üle järele:

Eile hommikul :)

Eile oli jälle nii imeline suvine ilm. Ärkasin vara ja toimetasin terve hommiku, seejärel nautisin hommikusööki… Ikka võrkkiiges :)

Lapsed veetsid enamuse päevast Eksabikaasaga, nii et mina sain üksinda mõnusalt kodus tegutseda. Oli tark otsus eilset päeva “välitöödeks” kasutada – pesin kolm masinatäit pesu, mis jõudsid kõik kenasti õhtuks päikese käes ära kuivada ning korjasin taas kõik õunad kokku.

Sest täna on terve päeva olnud hall ja vahepeal isegi sadas…

Lisaks välitöödele jõudsin ka kodus kõik korda teha – pärast Tartut oli siiamaani tunne, et mingid asjad lihtsalt ootavad tegemist ja enne rahu ei saa, kui nendega on ühel pool. Triikisin pesu, õmblesin hunniku nööpe ette, organiseerisin asju ja koristasin, pesin isegi põrandad ära. Nüüd saab kodus olemist jälle tõeliselt nautida :)

Aga üldiselt… Tasus vaid kirjutada, et ma ei imestaks, kui eelmise nädalavahetuse puhkepaus raamatuga jääks sel aastal viimaseks korraks võrkkiiges… Kui võrkkiigest sai möödunud nädala võtmesõna. Elu võttis väga ootamatult väga kummalise pöörde. Nüüd ma siis katsun elada, üks päev korraga…

Sep 022018
 

Eile oli aktus – koolis oli mõnus nagu alati. Pärast käisime Aara kohvikus söömas. Kordus harilik – lapsed jätsid enamik oma toidust järele ja meie Eksabikaasaga olime sunnitud kõik ära sööma ning lahkusime ägisedes. Millal me küll õpime :D

Veel jõudsime eile käia raamatukogus (mina Plikaga) ning Munamäel skateparkis (Eksabikaasa Poisiga), õhtul käisime kõik koos kahe silla lastejooksul. Pärast seda läksid lapsed issiga, mina jäin linna peale, sest oli vaja Gea ja Maiuga gin&tonicut juua ning elu ja asjade üle arutada. Paraku oli linn laupäeva õhtul nii tühi, et oleks isegi tahtnud kuskil edasi istuda, aga mitte ükski koht ei ahvatlenud, seega lugesimegi õhtu juba kell pool kümme lõppenuks ja läksime igaüks omas suunas. Kuna neil seisis täna ees jooks, oli see ilmselt ainult kasuks.

Eilne ilm oli veel siiski mõnusalt suvine, nii et vahepeal oli aega ka aias võrkkiiges raamatut lugeda. Ei imestaks, kui see jäi viimaseks korraks sel aastal…

Kuna tänaseks lubas vihma, jõudsin kõigi eilsete käimiste vahele kolm masinatäit pesu pesta. Viimane neist ei kuivanud õhtuks väljas täiesti ära ja oli tänagi osaliselt niiske. Üldse oli kogu olemine kuidagi niiske… Seega tegin üle mitme kuu tule alla, kevadest on õnneks mõned pakid briketti veel alles. Puud saan loodetavasti lähinädalate jooksul, korstnapühkija tuleb kolme nädala pärast.

Suvi on läbi :) Aga mul pole midagi selle vastu. Homme hommikul tuleb lapsed üle mitme kuu varakult üles ajada ja kooli poole teele saata. Selle pisukese klausliga, et mina lahkun tööle enne, kui nemad bussile.

Ootan juba kuldsete lehtede aega.

Lõpetuseks aga paar kassipilti. Ilma nendeta ei saa kohe kuidagi!

Kui ma eile elutoa laua ära puhastasin ja tahtsin vajalikud paberid tagasi tõsta, jõudis Säde ette. Ei ole oluline, et tal samas laua peal karp on, vahel tuleb ka teisel pool laiutada!

Täna magas enamjaolt siiski karbis:

Minul on täna olnud eriti unine päev. Lastel oli järjest kaks sünnipäevapidu, täiesti juhusliku kokkusattumusena samas mängutoas, nii et Poisil, kel oli kutse mõlemale, lubati vahepealne tund aega kohapeal hängida. Ja Plikale sai esimest korda elus varakult peo aeg kinni pandud, nii et Musoonik it is… Kahe lapse peale neljandat korda. Õnneks nad muudkui kolivad, nii et alati on ka miskit uut :D

Kuna mul vedas ja Eksabikaasa võttis laste sõidutamise enda peale, sain rahulikult hommikumantlis ringi tuksuda, hilist hommikusööki nautida ja üleüldiselt laiselda. Aga päeva teise poole katsun ikka usinamalt veeta, sest kodu lausa karjub koristamise järele… Eelmine nädalavahetus jäi ju tänu Tartus käimisele täiesti “vahele”, terve töönädala katsusin aktiivsest suhtlusest välja puhata ja nüüd lõpuks on tunne, et täitsa võiks juba kodus ka asjalikum olla ja miskit ära teha.

Aug 122018
 

Ehkki ma olen kõike muud kui peojuht ja laste seltskonnamängude eestvedaja, otsustasin sel aastal Poisi sünnipäeva korraldamisega ise hakkama saada. Ütleme lihtsalt nii, et mul oli tungiv vajadus raha mujale kulutada ja eelarve ei näinud ette ei mängutuba ega ka aeda miskisuguse tegelase-peojuhi kutsumist.

Poisil ainus soov oli mängida külalistega veesõda – tal oli paari aasta tagusest sünnipäevast sellest lihtsalt nii hea mälestus. Toona sai ostetud Maximast mingi kogus odavaid veepüsse, seekord aga oli lapsi tulemas tunduvalt rohkem ja odavad veepüssid igal pool läbi müüdud. Nii sai palutud kõigil külalistel võimalusel püssid kaasa võtta ning ülejäänute jaoks võetud alternatiivina kasutusse suured plastpudelid, mille korgi sees auk. Töötas!

Kuna mul oli vaja teada saada, palju pudeleid ma ette valmistama pean, oli vaja saada kõigilt külalistelt tagasisidet nende tuleku või mittetuleku kohta. Poisi klassikaaslaste puhul osutus see võrdlemisi keeruliseks. Saatsin kõigepealt nädal varem meili, sain täpselt ÜHE vastuse :D Siis kirjutasin klassi FB gruppi. Sain umbes pooled vastused kätte. Mingi hetk saatis õpetaja omal algatusel uuesti selle kirja listi ja tuli veel mõni vastus. Lõpuks küsisin õpetajalt vanemate kontaktid, üritasin kõigepealt FB chatis kontakti saada ja lõpuks saatsin viimastele SMSid. Loll, aga järjekindel :D Sain kõigilt vastused! Pooled tulid isegi kohale.

Ettevalmistused läksid üllatavalt ladusalt, hoolimata sellest, et ma ei viitsinud varakult millegagi pihta hakata ja kõik jäi üsna viimasele minutile. Sujus sellegipoolest!

Ärkasin reede hommikul enne äratuskella, oli rahulikult aega poenimekirja teha. Reede õhtul saime töölt veidi varem ära, mis jättis mulle parasjagu aega, et Kanpolist läbi käia ja kõik vajalik ära osta, pärast mida jõudsin täpselt viieks linna, kus mul oli üks kokkusaamine. Õhtul käisin veel Maximas ja ostsin paar vajalikku asja, mis varem ununesid – näiteks tordiküünlad, sest meie aastatepikkused varud olid lõpuks otsa saanud.

Laupäeval  ärkasin ise peale kuut, Poisi ajasime üles täpselt kell 7.47. Siis oli aega rahulikult hommikust süüa ja kingiks saadud Legod kokku panna:

Continue reading »

Aug 122018
 

Puslemajanduses on viimasel ajal vaikus – viimased kolm nädalat pole üldse pannud. Aga kaks juulis kokku pandud puslet on veel blogikajastuse ootel.

Džunglipusle leidis Soomlane Uuskasutuskeskusest. Hästi ilus pilt, pusle oli küll harjumatult kirju võrreldes mu tavalistega – kui enamjaolt saan jagada tükid suuremateks hunnikuteks ehk nt taevas, maja, auto, lilled jne, siis sel puhul sain küll otsida linde, punaseid ja lillasid lilli, kaslasi… Aga pool puslet käis suht katse-eksituse meetodil. Panin siit ja sealt pisikesi jupikesi. Vahva ikkagi. Viie päevaga panin kokku, ilmselt eriti ei pingutanud.

Kass, kes vahel ikka veidi sassi ajab, sai selle pusle puhul suuremat sorti pahateoga hakkama. Ma ei mäleta enam täpselt, kas ma “parandasin” tema tööd pool tundi või isegi terve tunni…

Selle pusle laenas Kaidi. See ajas mind närvi, sest oli LIIGA KIRJU ja nii palju erinevaid pisikesi pilte oli, et millegi kokku panemist ei saanud korralikult nautida. Aga Liis käis ühel nädalavahetusel külas ja koos saime siiski kokku :P Säde oli aktiivselt abiks :D

Continue reading »

Jul 062018
 

Pealkiri käib muidugi pusle kohta, aga enne seda mõned igapäevaelulised pildikesed eelmisest nädalavahetusest.

Laupäeval olid õekese vanemad poisid terve päeva meil, õeke ja tema mees pakkisid samal ajal. Poisid mängisid terve päeva koos, meie Plikaga tegime lõuna ajal kahekesi ratastega väikese tiiru – käisime Shalomis ja Aara kohvikus. Puslesid seekord ei leidnud, aga leidsin Plikale €1 eest nunnu heegeldatud vms pluusi ning samuti tõin koju ühe 50-sendise 3-4 aastaste särgi, sest KIISUD! Väga mõttekas :D Aga küll ma leian mõne kassihullu, kel sobivas vanuses tirts kodus. Tundus lihtsalt õige see kaasa tuua.

Aara kohvikus käisime me ükskord Soomlase ja Poisiga, Plika oli toona miskil põhjusel kuskil mujal. Seekord sai siis Plikaga kahekesi käidud. Jagasime hamburgerit. Talle ka maitses. Ja see kohvik on lihtsalt nii nunnu! Üks mu uusi lemmikuid.

Arbuusimaiad:

Õhtul oli meil aias üks vahva külaline. Nii julget siili pole ma varem kohanud! Lapsed jälgisid teda õues vist ligi pool tundi.

Puslet alustasin laupäeval kella viie paiku:

Continue reading »

Jul 062018
 

Kui olin esmaspäeval valmis jaanipuslest pildi ära teinud, lükkasin selle otsemaid karpi ja alustasin uuega, mille lõpetasin kolmapäeval. Seekord elevandid, mis ma kunagi ise Kaidile sünnipäevaks kinkisin ja nüüd temalt laenuks sain. Panoraam on täitsa äge!

Selle pusle panemisel oli Säde ERITI suureks abiks, nagu allolevatelt piltidelt näha võite :P

Continue reading »