May 172020
 

Mais on olnud palju rohkem vaba aega ja võimalust coronast “puhata”, aga blogimisele pole see pingelangus just hästi mõjunud :D Las enamik piltidest ootavad siis õiget aega ja tuju, aga mõned üksikud siiski :)

Raamat, gintonic ja kolm kassi :D

Ja Kaaslane tegi teiselt poolt pilti :D

Järgmine saak raamatukogust. Lugeda olen mais mõnuga saanud, praegu kümnes raamat pooleli ja kuu lõpuni veel küllalt aega.

Emadepäeva hommikusöök.

See nädalavahetus oli lastevaba – oli plaanis koristada ja… Noh, vannitoa küürisin jube korralikult puhtaks, rohkem eriti ei jõudnudki :D Isegi lugenud olen ebatavaliselt vähe – eile hommikul lõpetasin ühe raamatu ja õhtul enne magamaminekut alustasin teist, täna pole üldse veel lugenud (aga see viga saab kohe parandatud) :D

Plika kümnenädalase tarneajaga kirjutuslaud ja voodi jõudsid kohale, sai need kokku pandud ja Plika toas väheke mööbeldatud. See omakorda pani mõtted liikuma muu mööbli suunas, nii et sai üksjagu netis surfatud.

Kust ma saan mõnusalt vanaaegse tumedast puidust riidekapi ja kummuti, ah? Kui mulle ei meeldi need lainelise uksega funkstiilis asjad ja ei meeldi LIIGA kaunistatud asjad ja ei taha antiigi eest meeletuid summasid maksta? Riidekapp võiks 150 lai olla, kogu osa riidepuude riputamiseks, sellist veel raskem leida… Vaatasin kõikvõimalikud lehed läbi – osta.ee, Soov, Kuldne Börs, okidoki, Sõbralt sõbrale… Midagi väga sobivat silma ei jäänud. Tallinna või Tartusse teise ringi mööblipoodidesse? Pärnu omad oleme läbi käinud, ei miskit…

May 032020
 

Õhtune käsitöönurk: Plika kaunistab silikoonist telefoni tagust. Kuum liim ja lilla lõng :D

Tööpäev on läbi, tundub :D

Ma ei ole suurem asi orhideede fänn, aga õitsevad lilled on alati ilusad :P

Ühel nädalavahetusel arutasime Kaaslasega ülakorrusele WC/vannitoa ehitamise võimalusi. Pärast pikki arutelusid jäime siiski selle juurde, et tuleb ainult WC. Jaa, ma tean, mugavam ja mõistlikum oleks üles ka duširuum ehitada, aga konkreetselt selle elamise puhul peaks üleval liiga paljust loobuma. Oleks võimalik, aga liialt ebamugav. Ning ma endiselt arvan, et saame kenasti hakkama alumisega. Panime ülakorruse WC asukoha mõtteliselt paika – siin tuleb nüüd torumehega üle rääkida, kas ikka saab… Aga kuna kahe korruse vahel pidavat olema üpris palju ruumi, peaks saama teha äravoolu piisava kaldega… Ja muus osas peaks ok olema. Alumisel pildil mõõtsime, kui väike WC olema saaks ja kas on ok… Aga internet ka kinnitab, et need mõõdud on WC puhul minimaalsed ja talutavad. Nii saame üles teha WC ühtki akent ohverdamata ja ühtki seina lõhkumata. Tuleb ülemisse koridori, mis ei tohiks minna ka üldmuljelt oluliselt kitsamaks, sest praegu on nagunii seina ääres suur riidekapp ja selle kõrval ära andmist/müümist ootavad mööblitükid… Kui riidekappi natuke nihutada ja ülejäänud mööblist vabaneda, mahub sinna täpselt väike WC. Ja remondi ajal saab kõik toauksed kinni tõmmata, üles võtta tuleb ainult koridori põrand. Noh, see kõik on plaan… Kunagi kutsume torumehe ja räägime täpsemalt läbi :D Aga laius jääks WC-l see, mis pildil – pikkus tuleks tsipa pikem kui praeguse vannitoa laius. Mõõte enam ei mäleta :D

Meil on alumisel korrusel peaaegu iga akna külge lambid riputatud… Üks neist on ühtlasi lillepoti hoidja. Selle lille tõi Kaaslane mulle mu sünnipäeval ehituspoest. Oli ära päästnud allahindluse laualt, nägi üsna niru välja…. Turgutasin elule :D Pole aimugi, mis lill see on :D

Continue reading »

May 032020
 

Tundub, et praegusega eluga sobib kõige enam nädalavahetustel blogimise rütm. Puhkepäevadel on rohkem aega, jaksab mõelda ja kirjutada :) Mul mõlgub mõttes küll ka paar pikemat postitust, aga nendeks on vaja teatud tuju ja aega…. Seniks saab vähemalt igapäevaeluga järje peal püsida.

Möödunud nädala kassipilte on ainult 16 ja minu tehtud neist vaid mõned üksikud. Enamik Kaaslase, mõned ka laste poolt. Selle nädala enim pildistatud kassi tiitli saab endale Paksu :D

Kuna Plikal pole veel kummutit riiete jaoks, kasutab ta ajutise riidekapina raamaturiiulit. Riiete peale saab endale teadagi väga mõnusa pesa teha :D

Üks varahommik ja kolm näljast kassi :D Kaaslane lõikab parasjagu südant või neeru ja kassid jälgivad üksisilmi arenguid…

Continue reading »

May 032020
 

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, kuidas Tanel keeldus mulle enne sünnipäevakingitust saatmast, kui ma olen teinud traditsioonilise sünnipäeva blogipostituse. Ja siis saatis ta paki esimese hooga kogemata mitte Pärnu Maxima, vaid Tallinnas Pärnu maanteel asuva Maxima automaati, mis tähendas, et ta sai selle sealt ise välja võtta ja edasi saata :D

Vahemärkusena, et corona meeldiva kõrvalnähuna paigaldati just turu Rimi juurde turu Rimi juures on juba väidetavalt üle poole aasta Omniva pakiautomaat, mille olemasolust ma alles nüüd teadlikuks sain, seega nüüdsest võib kõik pakid sinna saata :P

Igal juhul 7. aprillil sain oma paki lõpuks kätte… Ja purskasin naerma… Ma poleks elu sees ostnud ühevärvilist puslet… Tanel on õel :D

Mul oli tegelikult juba eelmisel pikal nädalavahetusel plaanis see pusle kokku panna, aga aeg kadus muude asjadega käest. Selle asemel lebosin, lugesin ja värvisin mune. Nii et pusle ootas kannatlikult oma aega, mida aprillis ei tulnudki – ülejäänud nädalavahetused tegelesin teise tööotsaga ja vähesel puhkeajal ei jaksanud puslele mõeldagi. Oli teada, et see pole ühe päeva töö ja pikemaks ma seda kasside pärast poolikult lauale jätta ei tahtnud.

Aga siis tuli mai ja järgmine pikk nädalavahetus ilma ühegi kohustuseta. Selleks ajaks oli puslede panemisse nii pikk paus jäänud, et igatsus oli juba väga suur :D Seega reede lõuna ajal hakkasin pihta ja kell kolmveerand üks oli seis selline:

Continue reading »

Apr 262020
 

Ma ei ole kunagi varem üritanud otse WordPressi videosid üles laadida, aga mõtlesin, et prooviks. Tundub, et vaatajatele laevad ära pigem aeglaselt (vähemalt kui ise postitusest vaadata üritasin, pidin panema mängima ja siis pausile, kuni oli ära laadinud, muidu jooksis kogu aeg pilt kokku) ja püstipidi video tuli hirmus suurena – niisama postituse sees on seda ebamugav vaadata, aitab full screen… Ma küll räägin Kaaslasele, et ärgu filmigu niipidi, aga ega see tal pool ajast meeles pole :D

See on üsna hea näide meie hommikutest :D Ehkki see konkreetne video on tehtud pärastlõunasel ajal, mul on riided seljas ja puha…

 

Paar stiilinäidet Säde ja Paksu kaklustest. Minu puslelaud, jah… :D Ja see vaene lill :D

 

Ja siin lausa karvad lendavad :D Aga mulle siiski tundub, et pigem sõbralik-vennalik kaklus, mitte eriti vaenulik. Varem nad küll nii palju ei kakelnud mu meelest… Või on asi selles, et varem ma olin päeval tööl ja lihtsalt ei näinud? Või ajas veel rohkem tagasi minnes, et varem käisid kassid õues, mis tähendab, et neil oli rohkem muud tegemist?

 

No ja siis kõik need ülejäänud 42 pilti :D

Continue reading »

Apr 102020
 

Piltidel pole tegelikult pealkirjaga mingit seost – neid lihtsalt sattus olema märtsi algusest kuni tänaseni täpselt 99 ja see on nii ilus number, et ma teen selle postituse nüüd kähku ära, enne kui pilte veel juurde tuleb :D

Kirjutada tahan aga hoopis üldisemaid mõtteid seoses kassidega – ligi 3,5 aastat pärast esimese kassi võtmist ning ligi 1,5 aastat pärast elu kolme kassiga.

Ma olin ära unustanud, kui elav arutelu oli tolle esimese postituse all, kui kass meile “prooviks” majja toodi ning ma kassipidamisele praktilise poole pealt lähenesin, omades traumeerivaid kogemusi koerapidamisest lapsepõlves. Noid kogemusi kirjeldasin ühes tolle postituse kommentaaris, lisaks sellele on mul veel kogemus merisea pidamisest – taaskord tagasi vaadates pigem negatiivne. Ma lihtsalt ei viitsinud seda kasti puhastada ja… Küllap tollest loomast (esialgu) ikka mingi rõõm ka oli, aga ära ma ta igatahes andsin :) Nii et jah – minu seniseid loomapidamise kogemusi arvestades olid selle postituse mõtted igati arusaadavad.

Polnud möödunud kahte kuudki, kui mitte keegi meie perest ei kujutanud enam ette elu ilma Sädeta.

Pärast lahutust polnud ma mingi hinna eest nõus Sädest loobuma, oli ka loogiline, et ta elab koos meiega edasi harjumuspärases kohas.

Teise kassi soov oli meil lastega pikalt, aga vahepeal Soomlasega koos elades polnud see variant – ühega ta leppis meelsasti, aga juurde võtmisest ei tahtnud kuuldagi. Siis elasime aga jälle kolmekesi ja ligi kaks aastat pärast Säde saamist võtsin enda meelest ajutiselt hoiukodusse veel kaks kassi. Tolles postituses ma seletasin natuke tagamaid ja üritasin neile uut kodu leida, aga soovijaid polnud. Kevadel nentis eelmine omanik, et oli ka üritanud neile uut kodu otsida, aga ega keegi ei soovi ning kas ma siis jätan endale või viib varjupaika?

Njah. Ma nagunii tahtsin mitut kassi ja praegu ma ei arva enam, et kolm on liig. Endiselt soovin, et oleks omanud pisut rohkem valikuvõimalust, oleks eelistanud erivärvilisi ja KINDLASTI mitte pikakarvalisi. Samas on kassi iseloom välimusest tunduvalt olulisem ja selle poolest on meil väga vedanud. Ju siis pidi nii minema, et meie pereliikmeteks said just need kolm kassi :)

Minu FB postitus 10. aprillist 2019:

Kui laps on loomaarsti juures kaasas ja nõuab, et mõlemad nimed peavad passi saama. Lapsed vist Paksu vahel Pööriks kutsuvad, aga üldiselt on meil siin ikkagi Paks(u), Must(u) ja Säde. Ehk et tänasest ametlikult ühe asemel kolme kassi omanik. Hoiukodust sai päriskodu. Eelmise aasta põhine ühe kassi vaktsineerimise eelarverida läks “pisut” lõhki, aga kuna kiibid on ühekordne kulu, siis järgmisel aastal on lootust lahkuda kliinikust veidi väiksema arvega kui 150€. Vähemalt oli Terveksi 25. sünnipäev, nii et sai soodukat ja kommi :D

Mis ma oskan selle kõige peale öelda? Mul polnud varasemat kassipidamise kogemust ja mul polnud seega õrna aimugi, et ma olen täielik kassiinimene :) Need kassid on toonud meie ellu NII PALJU rõõmu, soojust ja armastust, et tagantjärele tundub toda esimest ratsionaalset postitust lugeda lihtsalt naljakas. Kuidas ma sain üldse kahelda? Aga nagu öeldud, ma saan aru, kust see ratsionaalsus tuli ning loomapidamine tuleb tõesti hoolega läbi mõelda – kõigil ei pruugi minna nii lihtsalt nagu meil ja LIIGA palju on vastutustundetuid loomaomanikke, kes suvaliselt lemmikloomi võtavad ja ebasobivusel hülgavad.

Omast kogemusest, mis on muidugi täiesti ebaobjektiivne, ütlen aga küll, et kassipidamist ei anna kuskilt otsast võrrelda ei koera ega merisea pidamisega. Palju vähem tüütu ja palju rohkem rõõmu! Aga see on muidugi igaühe puhul erinev. Mina lihtsalt ei viitsiks koeraga kogu aeg õues jalutamas käia ega pidevalt näriliste puuri puhastada. Koerad on toredad, aga ma lihtsalt ei ole koerainimene. Väikesed närilised on toredad, aga… Jätavad mind külmaks. Kassid see-eest on minu jaoks täiesti ideaalsed :) Lihtsalt anna süüa ja puhasta liivakasti ning sul on kodus pidevalt imenunnud nurruvad stressimaandajad.

Kassid on praeguseks nii suur osa meie kodutundest, et näiteks viimase kolimise ajal oli väga veider minna vanasse kodusse tagasi, kui kassid olid juba kolitud. Täiesti imelik ja tühi tunne, kui koju jõudes kassid vastu ei tule.

Aga kõik need mured, mis ma tolles esimeses postituses välja tõin? Saan neid nüüd kommenteerida vastavalt meie hetke reaalsusele.

Kasside pikk eluiga pole üldse probleem, sest kassid on täieõiguslikud pereliikmed, keda me väga armastame ja mida kauem nad meiega on, seda suurem on rõõm. Keeruliseks läheks siis, kui peaksime kunagi soovima välismaale elama kolida, aga see pole siiski võimatu, lihtsalt pisut tüütu on kasse kolida ja eelkõige küsimus, kes oleks nõus andma üürile elamist kolme kassiga perele? :D Hetkel aga tundub, et meie juured on Eestis kindlalt paigas, seega pole vahet.

Toit. Meie läksime toortoitumise teed – tundus, et see on kassidele kõige kasulikum ja suht soodne ka. Meil väga vedas selles mõttes, et ükski toortoit ei ole kassidel tekitanud terviseprobleeme ning nad on piisavalt paljusid asju nõus ka sööma. Tõsi, et krõbinaid ja vett kaussi valada oleks mugavam, kui pidevalt poest värsket kraami tuua, aga nagu tolle postituse kommentaarides ka välja toodi – kassi(de) eest hoolitsemisest saab vaga kiirelt harjumus, see on lihtsalt iseeneesestmõistetav osa igapäevaelust.

Peamine toit on sea neer (1.70€/kg) ja sea süda (3.90€/kg) Tiina lihapoest ning kanatiivad Maximast (1.65€/kg). Vahepeal ostsime pikalt Maxima lahtisest letist kana südant (ca 4€/kg), aga mingi hetk hakati seda sööma väga pika hambaga, sestap praegu ei osta. Kana pugusid ostame ka aeg-ajalt – kui Coopi satume, siis seal on tihti 30% soodukas, kui tähtaeg hakkab kukkuma, mõnest Selverist ja suurest Maximast leiab neid ka pakituna (500g ca 2€, nood kana südamed on samuti sama hinnaga kõrval pakituna olemas). Maksa meie kassid ei söö :D

Kuivtoit on alati kodus olemas, sest ikka juhtub, et toortoit saab ootamatult otsa. Pehmeid konserve praktiliselt ei osta (aga kui toidupoodides tasuta näidiseid jagatakse, võtame alati :D). Kõige tüütum osa toortoitumisest pole mitte toidu ostmine (sest poes nagunii käime), vaid sea südame ja neeru puhul nende tükeldamine :D Sügavkülma panna midagi ei viitsi, sest sulatamine on tüütu. Käime kaks korda nädalas lihapoest läbi (teisipäev ja neljapäev/reede on nö “uue kauba” päevad, mil tasub minna, sest hiljem võib otsas olla) – Maximas käime ka vähemalt korra nädalas.

Söögile kulub ca 40€ kuus.

Liiv(akasti puhastamine). Säde hakkas pärast kastreerimist õues käima ja liivakast seisis meil vannitoas moe pärast. Kui lisandusid Paksu ja Mustu, oli sügisene külm aeg, nemad käisid õues ja kasutasid liivakasti ka – kui ilmad soojemaks läksid, siis käisid ainult õues. Pärast kolimist on kõik kassid olnud 100% toakassid. Igasugused õpetused internetis ütlevad, et mitme kassiga peaks olema liivakasse ka mitu – meil saavad kenasti ühega hakkama. Paakuvat liiva kolme toakassi puhul küll kasutada ei viitsiks, nii et meil on kristallid. Ühe kassi puhul peaks ühest kotist ideeliselt jaguma kuuks – kolmel kassil läheb nädalaga haisema :) Kasutusmugavus on sel liival aga max – korra nädala keskel korjan julgud välja, nädalavahetusel vahetan liiva täielikult välja.

Liival jahin alati soodukaid. Pakid on reeglina 3,5-3,8 või 7 liitrit – esimene on parasjagu kastitäis, teist jagub kaheks korraks. Kui väikese paki puhul on tavaline poehind ca 4€ või rohkem, siis Rimis suure paki täishind on 6.99€, soodukaga olen ostnud nt 5.09€. Viimati avastasin Maxima kõrvalt Kika loomapoest sooduka ajal väiksed pakid hinnaga 2.69€ ja ostsin neid… PALJU. Sest Rimis pole viimasel ajal seda suurt üldse olnudki, soodukast rääkimata. Nii et selle viimase hinnaga kulub meil kassiliivale kuus ca 12€ – täishinnaga oleks kulu 15-16€ kuus.

Karta on, et kui soojal ajal terrassiuks kogu aeg lahti olema hakkab, hakkavad ka need kassid taas õues käima, aga ma ei viitsi sellele praegu veel mõelda. Olen meeldivalt üllatunud, et nad üldse toas nii hästi hakkama saavad, kartsin hullemat :D

Reiside ajal käib kasse silitamas ja toitmas ning kasti puhastamas Eksabikaasa, sellega on meil hästi. Vajadusel saaksin paluda ka ema või mõnd sõpra – pole õnneks üldse nii keeruline kui koera puhul, kes vajab pidevat jalutamist. Lühema aja saavad kassid muidugi niisamagi hakkama, kaheks päevaks jätan lihtsalt puhta kasti ja ohtralt kuivtoitu ning vett. Vanas kodus oli talvisel ajal probleemiks ka külm, aga uues kodus on õhksoojuspump, mille saab reisi ajaks sisse lülitada ja nii on kiisudel hea soe.

Karvad on endiselt väljakutse. Kodu puhtana hoidmisel on suureks abiks juhtmeta akutolmuimeja, millele pühendan millalgi eraldi postituse. Ei jõua ära oodata, et saaksin kuivati, mis peaks lahendama probleemi puhaste riietega, mis saavad tulevikus olema täiesti karvavabad (lihtsalt pesu võtab karvu vähemaks, aga mitte täiesti ära). Aga ikkagi on karvu igal pool, see on paratamatus. Mul on eraldi väljas/tööl käimise riided ja koduriided ning kui koju jõudes kohe riideid ei vaheta (seda juhtub küll harva, nt kui on külalised vms), rullin need hiljem enne kappi panemist korralikult puhtaks. Koduriided lihtsalt ongi karvased :) Ühesõnaga – kassidest saadav rõõm kaalub karvad majapidamises mitmekordselt üle, aga head kodumasinad teevad elu palju lihtsamaks.

Kõige tüütum teema seoses karvadega on aga hoopis pusad. Pikakarvalised kassid on erinevad – osadel, ma saan aru, neid ei teki. Meie Mustul tekib mõnuga ja keegi teda regulaarselt kammida ei viitsi. Meil on olemas furminaatori sarnane kraas, mida üritame kasutada. Eelmisel talvel ei olnud neid pusasid nii palju, sai kääridega tasakesi välja lõigata… Sel talvel läks olukord vahepeal päris hulluks, võtsin appi juukselõikusmasina. Praeguseks on enam-vähem ok, aga üleüldiselt on minu jaoks pikakarvaline kass üks ääretult tüütu nähtus ja eelistan iga kell low maintenance lühikarvalisi. Mustu näeb nii sagrine tuust välja, et tahaks kõik tema karvad lühikeseks ajada, aga kuna ta väga suur masina fänn just pole, siis ei kujuta ette, kuidas seda teha – võiksin ta ju korra lemmikloomasalongi viia, aga kas sealgi saaks? Narkoosi alla teda selleks küll panna ei taha… Ühesõnaga – vaatab jooksvalt.

Loomaarsti arved. Kindlustust ma teinud pole, õnnetusi pole õnneks juhtunud. Igal kevadel käime vaktsineerimas (kuna toortoit ja õues käimine, siis on mingi kallim kompleksvaktsiin, mis kaitseb rohkemate asjade vastu). Samal ajal ostan ka selle puugi- ja ussirohu, mis turjale käib. Ma kiirelt googeldasin, et ussirohtu peaks andma neli korda aastas – neid sissevõetavaid meil sisse ei võetud, seega pole rohkem üritanudki. See turja peale käiv – kas ametlik mõju oli ka kolm kuud või äkki väidetavalt ainult üks? Ei mäleta, ei viitsi otsida. Ma olen kevadel pannud ja see on sügiseni puugid eemal hoidnud, seega jah… Ussirohtu saavad nad liiga harva :D

Kolme kassiga peaks Terveksi sünnipäevanädalal ca 100€ hakkama saama – ma nüüd ei teagi, kas sel aastal üldse tuleb… Kliinik on igatahes avatud, uurisin just netist – pean helistama ja küsima, sest meil on just iga-aastane minemise aeg käes ja muidu on aprillis alati see soodusnädal olnud.

Kui peaks tulema mõni ettenägematu haigus või õnnetus, siis selleks on lihtsalt üldised säästud, mis on mõeldud igasuguste ootamatuste jaoks, kassidele eraldi säästuarvet pole :D

Väljaheited ja okse ebasobivates kohtades. Õnneks oksendavad väga harva, on küll ette tulnud – uues kodus ka vaiba peale. Midagi hullu pole, koristab ära ja kõik. Liivakastist väljaspoole pissivad-kakavad ainult siis, kui olen unustanud kasti koristada liiga pikalt, see mu enda viga :) Ehk et meil on väga vedanud sellega, keegi ei sirtsuta ega oksenda pidevalt.

Kriibitud mööbel. Seda tuleb ikka ette. Oleme ostnud kraapimispuid, ikka kraabivad vahel ka diivanit (siis lihtsalt tõstame ära õige koha peale). Oma kodus on täiesti suva, üürikas oleks keerulisem :)

Kolimisi põdesin hullult, aga nad on kõik kolm (ajutiselt Kaaslase koju, sealt kuu pärast Räämale, sealt nelja kuu pärast uude koju) suurepäraselt üle elanud – autosõit neile ei meeldi, aga igas uues kodus kohanesid väga kiiresti ja täiesti probleemivabalt.

Kokkuvõtteks – ei miskeid suuri muresid, vaid mõned iseenesestmõistetavad kohustused ja puhas rõõm. Meil on ilmselt kassidega lihtsalt vedanud, et nad suuremaid pahandusi ei korralda. Pisut hoolitsust on vaja, aga armastust, kodusoojust ja stressimaandust tuleb selle eest tagasi sadu kordi rohkem. Ma olen iga päev ütlemata õnnelik ja tänulik, et kõik need kassid mu elus on.

Säde on endiselt kõige esimene, kõige nunnum, kõige targem ja kõige sülekam ehk kõige suurem lemmik. Ja ütlen selle ausalt välja ka :D Ta lihtsalt on algusest peale süleloomana üles kasvanud ja poeb sülle niipea, kui keegi maha istub. Ehkki päevasel ajal meeldib talle magada tihti ka tagumises esikus riidekapi peal või Plika toas tugitoolis… Või elutoa nahkdiivani seljatoel (et oleks soojamüürile lähemal). Aga tihti ka süles.

Paksu ei ole eriline sülekass, aga lebob tihti diivanil meie läheduses ja laseb end mõnusalt paitada. Tema lemmikkoht on puslelaud ja selle juures olev aknalaud. Kaaslase väitel on ta pärast kolimisi läinud nunnumaks – otsib rohkem lähedust ja laseb paitada.

Mustu ei oska reeglina rahulikult süles olla ega paisid nautida, vaid kipub kogu aeg ennast liigutama ja sibelema, on ühesõnaga rahulikuks paitamiseks liiga rahutu. Samas laste ja külaliste süles püsib paremini – võta siis kinni, võib-olla lihtsalt meie Kaaslasega ei meeldi talle nii palju :D Teda leiab kõige tihemini magamast mõnel söögilaua ääres oleval toolil, aga ka diivanil on ta regulaarne külaline – tihti lesib mu kõrval päikeselaigus ja magab, sel ajal kui ma arvutis olen.

Aga et need 99 pilti siis… Vaatasin, et ainult ca 30 neist on minu tehtud :D Ehk et Kaaslane on ilmselgelt veel suurem kassientusiast kui mina :D VIIS ronimispuud, lugesin maja pealt kokku (st tellis ta viis ja kuues tasuta saadud on ka veel) – ja muid vidinaid on ta ka kassidele ostnud, mina ise pole kunagi viitsinud :D

Sellest oleks saanud jumala hea kolme kassi pildi, kui Mustu poleks ennast liiga ruttu liigutanud :P

Continue reading »

Apr 062020
 

Hah, kas teate, suutsin nädalavahetuse jooksul kõik märtsi pildid ka ära sorteerida, vastavalt teemadele blogipostituste jaoks kaustadesse jagada ja isegi mõõtu lõigata, nii et nüüd on ainult postituste kirjutamise vaev, kõik eeltöö on tehtud :D

Ja te ju KINDLASTI ootate kõik NII VÄGA 80 pildiga postitust KASSIDEST? :D :D :D Ma siin tõsiselt mõtlen, kas peaks selle postituse kaheks jagama ja siis mõtlen, et no miks, vahet pole… Panen “read more” nagunii, et kõik 80 pilti esilehte ära ei ummistaks ja kärab küll. Need, kellele kassid pinget ei paku, saavad siis südamerahuga terve postituse vahele jätta :P Peaks paluma Kaaslast vähem kasse pildistada… Ma ise ju ÜLDSE ei pildista, üldse mitte :D

Igatahes, ma tõstsin eraldi need pildid, kus niisama igapäevased hetked – mõnel on küll ka kass täitsa olemas, aga sel juhul pole ta pildi keskmes :D

Mulle ei meeldi padjad, kui neid on liiga palju. Mõni võib olla, aga suuremas koguses on need minu meelest ainult ees. Siin oli elutoas mõlema diivani peal meeletus koguses patju – andsin enamiku ära, kaks jätsin mõlemale alles. See pilt on tehtud enne patjade ära andmist :P

Pühapäevane puhkehetk:

Mul on sügavalt ükskõik, kust lilled ostetud on, aga see reklaam ajas mind südamest naerma ja muidugi näitasin Kaaslasele ka.

…ta võttis asja tõsiselt ja tõi mulle naistepäevaks tulbid lillepoest, sünnipäevaks samamoodi :D

Naistepäeval sattusime mingil ebaselgel põhjusel Kaubamajakasse ja mingil veel ebaselgemal põhjusel lahkusin sealt kahe paari tennistega… Mu uuskasutuskeskusest 6€ eest ostetud Muhu tenniste tallad läksid möödunud suvel katki ja ma olin neist nii sõltuvuses, et olin ülejäänud suve kui poolik. Kuna kollaseid tenniseid just ülearu ei liigu, siis nutsin ja ostsin Mustangid. Punased olid õnneks soodsamad, aga maksid siiski üle 20€… Mustangid kaks korda rohkem… Minu jaoks on normaalne hind tenniste eest 10€ ja kuni 20€ veel kuidagi läheb… Ma ei oleks kohe kindlasti maksnud nii palju, aga no KOLLANE :D Võtsin seda kui varast sünnipäevakinki iseendale.

See raamat, mis venis ja venis ja venis… Aga lõpuks sai siiski läbi :D

Te ei kujuta ette, KUI SUURT PUUDUST ma tundsin leiva küpsetamisest… Meil oli need vahepealsed kuud kasutamiseks vaid kahe auguga elektripliit ning praeahi oli vaid puupliidil esimesel korrusel. Irooniliseks teeb asja see, et teisel korrusel OLI normaalne elektripliit, aga me ju teadsime, et allkorrusel saab remont kohe valmis ja üleval lastel seda vaja pole, nii et andsime ära :D Igatahes jah, kui ma siis lõpuks sain uues kodus jälle leiba küpsetada, see oli ikka imeline…

Paksu ei käi pea kunagi süles, nii et see oli harukordne hetk:

Siis, kui poed veel lahti olid ja ma ostsin Samaariast eelmises postituses mainitud pusle, leidsin sealt ka uue teekannu, mida ammu igatsesin. Pildil on vasakul uus, paremal vana… Mõlemad Samaariast ostetud kusjuures :D Aga selle vana kinnitused enam üldse ei pidanud ja sõelal oli tükk küljest, nii et olin pikemat aega uue otsingul – küll mitte väga aktiivselt. Soovisin pigem teiselt ringilt ja kindlasti sõelaga – noid viimaseid variante just eriti ei liigu. Aga näe, leidsin, isegi pisut suurema kui enne ja peaaegu sama välimusega. Väga rahul :) Kaaslane ju suur teejooja, siin kodukontoris ma muud ei teegi, kui joon terve päeva tema tehtud teed… :D

Sain koduga kaasa peale mööbli ka mingi koguse lilli. Minu poolest poleks võinud kõik lilled jätta, need olid nii mõnusad, aga eelmisele perenaisele ka südamelähedased, nii et enamikku ta ei raatsinud jätta. Aga elutoas on mul kaks orhideed ja kaks mingit muud lille… Ja üks köögis… Ja siis mingid pelargoonid, vist, mis peaks vist millalgi välja akna külge kasti minema… Ja üleval mingi hirmus suur palmilaadne toode… Nimesid ma ei tea pea ühelgi, aga mitmed on juba õitsema läinud. Mul on üle kümne aasta kodu, kus on potilillede jaoks ruumi! Ma olen endiselt hirmus kehv lillepidaja ja kipun kastmise ära unustama, aga nüüd, kus mul on ruumi, mul on palju suurem motivatsioon lilledega tegeleda :)

Too laupäevaöö, kui und ei tulnud ja raamat oli nii põnev, et tulin keset ööd alla elutuppa lugerit laadima:

Märtsi viimasel pühapäeval olid kahel mu sõbrannal sünnipäevad. Külla istuma minna just ei saanud ja kallistada ka mitte, aga mõlemal käisin korra ukse tagant läbi. Ühele viisin sibulapirukat, teisele puuviljasalatit (mis kohale jõudes oli tänu peale surutud kaanele mitte eriti kaubandusliku välimusega). Kahjuks pole mul pilti sellest lipsuga corona õlle pudelist, mis oli ka osa ühest kingitusest… :D

Apr 052020
 

See vahepealne viis kuud (kõigepealt üks Kaaslase juures, siis neli “vanas” uues kodus) olid kõik mu pusled kastidesse pakitud ja ootasid oma aega – mul polnud nende jaoks mingit ruumi.

Uues kodus oli mul juba enne sisse kolimist plaan paigas, kuhu puslelaud tuleb. Elutoas oli kaks akent – ühe all oli kirjutuslaud, teise all aga oli täitsa vaba ruum. Ja köögis oli köögi poole peal üks parasjagu suur laud, mille plaanisime välja vahetada samas suuruses kapi vastu, et oleks lisaks tööpinnale ka rohkem kapiruumi (ümmargune söögilaud oli söögitoa poole peal nagunii eraldi). Seda köögikappi plaanisime teise ringi poodidest otsima minna. Septembris olime ostnud uuskasutuskeskusest 6€ eest tumedast puidust hiigelsuure kirjutuslaua (ostsime, sest nägi täitsa kena välja ja oli nii odav ja kirjutuslaudu liigub teisel ringil väga vähe – mõtlesime, et uues kodus kulub kuskil kindlasti ära) – olime selle ajutiselt kolides kööki tõstnud ja ema ütles, et kuulge, see ju sobib siia hästi… Ja tal oli õigus, sobiski :D Niisiis sain oma puslelaua juba suht esimestel päevadel elutoas paika.

Suur oli mu rõõm, kui puslekastid lõpuks lahti pakkida sain. Avastasin, et mul on neid ikka megapalju tekkinud – seega esimesena tegin väga karmi sorteerimise ja tõstsin pea pooled ära andmiseks kõrvale. Ülejäänud mahutasin uutesse oludesse ära:

Esimene pusle, mille uues kodus kokku panin, oli 130 tükki :D

Need kassipusled ostsin vahetult enne eriolukorda. Käisime teise ringi poodides mööblit juurde otsimas, sest ehkki saime maja täismöbleeritult, oli riiuli- ja kapiruumi meie asjadehulga jaoks ikkagi vähevõitu. Leidsime nii kappe kui riiuleid ja puslesid ka :D Suurem uuskasutuskeskusest 2€ eest, väiksem Samaariast, 2.50€:

Alustasin kokku panemist väiksemast – no teate küll, kui on pikk paus jäänud, siis tuleb ju vaikselt harjutada…. Kõigepealt 130, siis 500… :D

Ja üks tükk oli puudu… Üsna kindlalt ei kaotanud mina seda ära. Nii et… Oli tore, aga läks ära andmise kuhja. Ehk tasuta on mõned nõus siiski võtma, kokku panemise rõõm on korra ikka :D

Pärast eelnevat soojendust väiksemate pusledega julgesin 1000tk kassipusle ka ette võtta :D Sellel olid õnneks kõik tükid olemas ja jätan alles, oli päris mõnus kokku panemine – nunnu pilt ja kvaliteetne pusle ka. Ehkki enamik tükke olid nö “tavalised” ja erilisi oli väga väike hulk, mis tegi kokku panemise tüütumaks. Nii et selles mõttes tasub Schmidt pusledega ettevaatlik olla…

Teate, see on tore, et Kaaslane mind aeg-ajalt omaalgatuslikult pildistab. Ise pildistan ikka väikeseid hetki, sest nii tore on mäletada – iseenda pildistamist reeglina ei palu. Nii et tore on, et ta seda teeb. Pildi pealt on muidugi näha, kui küürus seljaga ma seal seisan – pikalt nii ei saa, selg hakkab valutama :D Vahepeal istun ka :D Aga selle kassipusle ülejäänud pildid on hoopis sünnipäevapostituse lõpus.

Ja siis käisime juba eriolukorra ajal veel Plikaga uuskasutuskeskuses, sest mul oli vaja tema käsitööülesande jaoks lõnga. Kui ma seal juba olin, siis ei suutnud vastu panna ja ostsin ühe pusle ka, ehkki sealne tavaline puslehind 3€ on minu jaoks tiba kallis ja ma reeglina ostan sealt vaid VÄGA ilusaid puslesid ning pigem suuremaid – 500tk nii ühevärvilise pildiga tavaliselt valikusse poleks jäänud. Aga see oli nii ilus loodus ja linnuke… Ja nii ma siis ostsin… Ja kodus rõõmustasin, kui nägin kirjakest karbis:

Aga selle puslega tegin ma strateegilise vea – hakkasin kokku panema neljapäeval, jätsin kõik tükid lahtiselt lauale ja panin edasi alles nädalavahetusel. Kui vanas kodus oli mul pidevalt pusle panemine pooleli ja tükid laiali ning kassid seda kunagi ära ei retsinud, siis siin on puslelaud nende lemmikakna all ja üleüldse peavad nad seda lauda enda omaks :D

Nii et kui puslega lõpetasin, ei olnud enam kõiki tükke olemas… Oli SEITSE tükki puudu. Seda pärast laua ümbruse läbi otsimist ja osade tükkide tuvastamist. Ütleme nii, et tolmuimejaga põrandate puhastamine ja selle hilisem tühjendamine ei pruukinud ka olla kõige parem idee… Ma siis prügikastis küll pisut sobrasin, aga… Mitte eriti innukalt :D

Kõige naljakam oli see, et kaks päeva hiljem avastasin ma neljast tükist koosnenud jupi sellesama aknalaua pealt orhideepotist :D Mul on NII kahju, et sellest pilti ei taibanud teha :D Ühesõnaga, kui mul alguses puslet väga vähe koos oli, olin kokku pannud kõigi lillede südamikud ja ju see oli Mustu karva külge kinni jäänud ning kuidagi lillepotis lõpetanud, see on mu parim seletus asjale. Ehk lõppkokkuvõttes on puudu kolm tükki. Läheb ka ära andmise kuhja :D

Googeldasin tükk aega puslematte, sest vildist ma ei soovi (üks on olnud, vastikult ebatasane) ja kummist Eesti kaubanduses ei paista olevat. Mingil põhjusel ei suutnud ma ka UK lehtedelt kummist leida, see-eest USA Amazon on erinevaid variante täis… Lugesin seal hoolega arvustusi ja kui kvaliteetsemad kummist matid maksavad 40$ ringis, siis leidsin lõpuks ühe lehe, kus on palju soodsam – aga video põhjal tundub kvaliteet küll võrdväärne nende kallimatega. Nii et ma VIST tellin sealt, kui keegi mulle just paremat kohta ei soovita.

Minu puslelaua mõõdud on 76x114cm. Sellel lehel on väiksem matt 65x91cm ja suurem 81x117cm. Hinnad vastavalt 10.99€ ja 17.43€. Postikulu on ühe puslemati puhul pisut üle 10€ lisaks – kahe puhul oleks soodsam ja kolme puhul veel soodsam, aga lisandub ju kohe tollimaks ja/või käibemaks… Ehk et maksude mõttes on ohutu siiski vaid üks matt tellida. Ma ausõna telliks palju parema meelega Eesti e-poest, aga no mis sa teed, kui ei müüda…

Ja ma ei suuda otsustada, kumb suurus mõttekam oleks. Iseenesest panen ma enamik ajast 1000tk puslesid, on ka mõned 1500tk ja suuremaid mul endal polegi, väga ei soovi ka. 1000tk pusle suurus on 49x69cm, 1500tk ca 60x85cm – ehk mahuks täpselt selle väiksema peale ära. Ja suurem on päris palju kallim ning oleks pisut üle laua äärte – samas ainult 1,5-2,5cm mõlemast äärest, et see vist väga ei häiriks? Ja mugavam on, kui pusle ümber on rohkem tühja ruumi. Ja mahutaks ka 2000tk pusle ära. No kumma ma tellin, ah? Mõelge kaasa :)

Apr 042020
 

Siin postituses on pildid esimesest nädalast, õigemini siis täpselt veebruari lõpuni… Märtsi pildid on mul veel sorteerimata :)

Tol korral vahetult pärast vastlapäeva, kui sadas maha esimene korralik lumi… Ma olin enda üle hiiglama uhke, et ma suutsin kaks päeva pärast kolimist endiselt täiesti kastide otsas elades leida varahommikul enne tööle minemist lastele (kellel oli vaheaeg) kõik soojad õueriided (mida polnud siiani vaja läinud) ja Kaaslane oli isegi asju tuugalt täis topitud garaažist nende pepulauad kätte saanud… Mis te arvate, kas lapsed tol esimesel päeval õue läksid? :D

Ma kujutasin ette, kuidas tõlkija sai kasutada oma loovust ja fantaasiat, katsudes tõlkida jobude erinevaid astmeid… Ja see tuli tal mu meelest üsna oivaliselt välja :D Ehk lõiguke Fredrik Backmani raamatust “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust”.

Juhtus, et Kaaslane sattus pisut hoogu ja tellis meile… Ma ei ole päris kindel, MITU kasside ronimispuud… Liiga palju igatahes :D Aga noh, need on nunnud ja kassid on nunnud ja ma saan aru küll, kuidas see juhtub :D Kui ta oleks enne minuga arutanud, ma oleks tal muidugi veits hoogu maha tõmmanud, aga mis seal ikka :P

Continue reading »