Apr 062020
 

Hah, kas teate, suutsin nädalavahetuse jooksul kõik märtsi pildid ka ära sorteerida, vastavalt teemadele blogipostituste jaoks kaustadesse jagada ja isegi mõõtu lõigata, nii et nüüd on ainult postituste kirjutamise vaev, kõik eeltöö on tehtud :D

Ja te ju KINDLASTI ootate kõik NII VÄGA 80 pildiga postitust KASSIDEST? :D :D :D Ma siin tõsiselt mõtlen, kas peaks selle postituse kaheks jagama ja siis mõtlen, et no miks, vahet pole… Panen “read more” nagunii, et kõik 80 pilti esilehte ära ei ummistaks ja kärab küll. Need, kellele kassid pinget ei paku, saavad siis südamerahuga terve postituse vahele jätta :P Peaks paluma Kaaslast vähem kasse pildistada… Ma ise ju ÜLDSE ei pildista, üldse mitte :D

Igatahes, ma tõstsin eraldi need pildid, kus niisama igapäevased hetked – mõnel on küll ka kass täitsa olemas, aga sel juhul pole ta pildi keskmes :D

Mulle ei meeldi padjad, kui neid on liiga palju. Mõni võib olla, aga suuremas koguses on need minu meelest ainult ees. Siin oli elutoas mõlema diivani peal meeletus koguses patju – andsin enamiku ära, kaks jätsin mõlemale alles. See pilt on tehtud enne patjade ära andmist :P

Pühapäevane puhkehetk:

Mul on sügavalt ükskõik, kust lilled ostetud on, aga see reklaam ajas mind südamest naerma ja muidugi näitasin Kaaslasele ka.

…ta võttis asja tõsiselt ja tõi mulle naistepäevaks tulbid lillepoest, sünnipäevaks samamoodi :D

Naistepäeval sattusime mingil ebaselgel põhjusel Kaubamajakasse ja mingil veel ebaselgemal põhjusel lahkusin sealt kahe paari tennistega… Mu uuskasutuskeskusest 6€ eest ostetud Muhu tenniste tallad läksid möödunud suvel katki ja ma olin neist nii sõltuvuses, et olin ülejäänud suve kui poolik. Kuna kollaseid tenniseid just ülearu ei liigu, siis nutsin ja ostsin Mustangid. Punased olid õnneks soodsamad, aga maksid siiski üle 20€… Mustangid kaks korda rohkem… Minu jaoks on normaalne hind tenniste eest 10€ ja kuni 20€ veel kuidagi läheb… Ma ei oleks kohe kindlasti maksnud nii palju, aga no KOLLANE :D Võtsin seda kui varast sünnipäevakinki iseendale.

See raamat, mis venis ja venis ja venis… Aga lõpuks sai siiski läbi :D

Te ei kujuta ette, KUI SUURT PUUDUST ma tundsin leiva küpsetamisest… Meil oli need vahepealsed kuud kasutamiseks vaid kahe auguga elektripliit ning praeahi oli vaid puupliidil esimesel korrusel. Irooniliseks teeb asja see, et teisel korrusel OLI normaalne elektripliit, aga me ju teadsime, et allkorrusel saab remont kohe valmis ja üleval lastel seda vaja pole, nii et andsime ära :D Igatahes jah, kui ma siis lõpuks sain uues kodus jälle leiba küpsetada, see oli ikka imeline…

Paksu ei käi pea kunagi süles, nii et see oli harukordne hetk:

Siis, kui poed veel lahti olid ja ma ostsin Samaariast eelmises postituses mainitud pusle, leidsin sealt ka uue teekannu, mida ammu igatsesin. Pildil on vasakul uus, paremal vana… Mõlemad Samaariast ostetud kusjuures :D Aga selle vana kinnitused enam üldse ei pidanud ja sõelal oli tükk küljest, nii et olin pikemat aega uue otsingul – küll mitte väga aktiivselt. Soovisin pigem teiselt ringilt ja kindlasti sõelaga – noid viimaseid variante just eriti ei liigu. Aga näe, leidsin, isegi pisut suurema kui enne ja peaaegu sama välimusega. Väga rahul :) Kaaslane ju suur teejooja, siin kodukontoris ma muud ei teegi, kui joon terve päeva tema tehtud teed… :D

Sain koduga kaasa peale mööbli ka mingi koguse lilli. Minu poolest poleks võinud kõik lilled jätta, need olid nii mõnusad, aga eelmisele perenaisele ka südamelähedased, nii et enamikku ta ei raatsinud jätta. Aga elutoas on mul kaks orhideed ja kaks mingit muud lille… Ja üks köögis… Ja siis mingid pelargoonid, vist, mis peaks vist millalgi välja akna külge kasti minema… Ja üleval mingi hirmus suur palmilaadne toode… Nimesid ma ei tea pea ühelgi, aga mitmed on juba õitsema läinud. Mul on üle kümne aasta kodu, kus on potilillede jaoks ruumi! Ma olen endiselt hirmus kehv lillepidaja ja kipun kastmise ära unustama, aga nüüd, kus mul on ruumi, mul on palju suurem motivatsioon lilledega tegeleda :)

Too laupäevaöö, kui und ei tulnud ja raamat oli nii põnev, et tulin keset ööd alla elutuppa lugerit laadima:

Märtsi viimasel pühapäeval olid kahel mu sõbrannal sünnipäevad. Külla istuma minna just ei saanud ja kallistada ka mitte, aga mõlemal käisin korra ukse tagant läbi. Ühele viisin sibulapirukat, teisele puuviljasalatit (mis kohale jõudes oli tänu peale surutud kaanele mitte eriti kaubandusliku välimusega). Kahjuks pole mul pilti sellest lipsuga corona õlle pudelist, mis oli ka osa ühest kingitusest… :D

Apr 052020
 

See vahepealne viis kuud (kõigepealt üks Kaaslase juures, siis neli “vanas” uues kodus) olid kõik mu pusled kastidesse pakitud ja ootasid oma aega – mul polnud nende jaoks mingit ruumi.

Uues kodus oli mul juba enne sisse kolimist plaan paigas, kuhu puslelaud tuleb. Elutoas oli kaks akent – ühe all oli kirjutuslaud, teise all aga oli täitsa vaba ruum. Ja köögis oli köögi poole peal üks parasjagu suur laud, mille plaanisime välja vahetada samas suuruses kapi vastu, et oleks lisaks tööpinnale ka rohkem kapiruumi (ümmargune söögilaud oli söögitoa poole peal nagunii eraldi). Seda köögikappi plaanisime teise ringi poodidest otsima minna. Septembris olime ostnud uuskasutuskeskusest 6€ eest tumedast puidust hiigelsuure kirjutuslaua (ostsime, sest nägi täitsa kena välja ja oli nii odav ja kirjutuslaudu liigub teisel ringil väga vähe – mõtlesime, et uues kodus kulub kuskil kindlasti ära) – olime selle ajutiselt kolides kööki tõstnud ja ema ütles, et kuulge, see ju sobib siia hästi… Ja tal oli õigus, sobiski :D Niisiis sain oma puslelaua juba suht esimestel päevadel elutoas paika.

Suur oli mu rõõm, kui puslekastid lõpuks lahti pakkida sain. Avastasin, et mul on neid ikka megapalju tekkinud – seega esimesena tegin väga karmi sorteerimise ja tõstsin pea pooled ära andmiseks kõrvale. Ülejäänud mahutasin uutesse oludesse ära:

Esimene pusle, mille uues kodus kokku panin, oli 130 tükki :D

Need kassipusled ostsin vahetult enne eriolukorda. Käisime teise ringi poodides mööblit juurde otsimas, sest ehkki saime maja täismöbleeritult, oli riiuli- ja kapiruumi meie asjadehulga jaoks ikkagi vähevõitu. Leidsime nii kappe kui riiuleid ja puslesid ka :D Suurem uuskasutuskeskusest 2€ eest, väiksem Samaariast, 2.50€:

Alustasin kokku panemist väiksemast – no teate küll, kui on pikk paus jäänud, siis tuleb ju vaikselt harjutada…. Kõigepealt 130, siis 500… :D

Ja üks tükk oli puudu… Üsna kindlalt ei kaotanud mina seda ära. Nii et… Oli tore, aga läks ära andmise kuhja. Ehk tasuta on mõned nõus siiski võtma, kokku panemise rõõm on korra ikka :D

Pärast eelnevat soojendust väiksemate pusledega julgesin 1000tk kassipusle ka ette võtta :D Sellel olid õnneks kõik tükid olemas ja jätan alles, oli päris mõnus kokku panemine – nunnu pilt ja kvaliteetne pusle ka. Ehkki enamik tükke olid nö “tavalised” ja erilisi oli väga väike hulk, mis tegi kokku panemise tüütumaks. Nii et selles mõttes tasub Schmidt pusledega ettevaatlik olla…

Teate, see on tore, et Kaaslane mind aeg-ajalt omaalgatuslikult pildistab. Ise pildistan ikka väikeseid hetki, sest nii tore on mäletada – iseenda pildistamist reeglina ei palu. Nii et tore on, et ta seda teeb. Pildi pealt on muidugi näha, kui küürus seljaga ma seal seisan – pikalt nii ei saa, selg hakkab valutama :D Vahepeal istun ka :D Aga selle kassipusle ülejäänud pildid on hoopis sünnipäevapostituse lõpus.

Ja siis käisime juba eriolukorra ajal veel Plikaga uuskasutuskeskuses, sest mul oli vaja tema käsitööülesande jaoks lõnga. Kui ma seal juba olin, siis ei suutnud vastu panna ja ostsin ühe pusle ka, ehkki sealne tavaline puslehind 3€ on minu jaoks tiba kallis ja ma reeglina ostan sealt vaid VÄGA ilusaid puslesid ning pigem suuremaid – 500tk nii ühevärvilise pildiga tavaliselt valikusse poleks jäänud. Aga see oli nii ilus loodus ja linnuke… Ja nii ma siis ostsin… Ja kodus rõõmustasin, kui nägin kirjakest karbis:

Aga selle puslega tegin ma strateegilise vea – hakkasin kokku panema neljapäeval, jätsin kõik tükid lahtiselt lauale ja panin edasi alles nädalavahetusel. Kui vanas kodus oli mul pidevalt pusle panemine pooleli ja tükid laiali ning kassid seda kunagi ära ei retsinud, siis siin on puslelaud nende lemmikakna all ja üleüldse peavad nad seda lauda enda omaks :D

Nii et kui puslega lõpetasin, ei olnud enam kõiki tükke olemas… Oli SEITSE tükki puudu. Seda pärast laua ümbruse läbi otsimist ja osade tükkide tuvastamist. Ütleme nii, et tolmuimejaga põrandate puhastamine ja selle hilisem tühjendamine ei pruukinud ka olla kõige parem idee… Ma siis prügikastis küll pisut sobrasin, aga… Mitte eriti innukalt :D

Kõige naljakam oli see, et kaks päeva hiljem avastasin ma neljast tükist koosnenud jupi sellesama aknalaua pealt orhideepotist :D Mul on NII kahju, et sellest pilti ei taibanud teha :D Ühesõnaga, kui mul alguses puslet väga vähe koos oli, olin kokku pannud kõigi lillede südamikud ja ju see oli Mustu karva külge kinni jäänud ning kuidagi lillepotis lõpetanud, see on mu parim seletus asjale. Ehk lõppkokkuvõttes on puudu kolm tükki. Läheb ka ära andmise kuhja :D

Googeldasin tükk aega puslematte, sest vildist ma ei soovi (üks on olnud, vastikult ebatasane) ja kummist Eesti kaubanduses ei paista olevat. Mingil põhjusel ei suutnud ma ka UK lehtedelt kummist leida, see-eest USA Amazon on erinevaid variante täis… Lugesin seal hoolega arvustusi ja kui kvaliteetsemad kummist matid maksavad 40$ ringis, siis leidsin lõpuks ühe lehe, kus on palju soodsam – aga video põhjal tundub kvaliteet küll võrdväärne nende kallimatega. Nii et ma VIST tellin sealt, kui keegi mulle just paremat kohta ei soovita.

Minu puslelaua mõõdud on 76x114cm. Sellel lehel on väiksem matt 65x91cm ja suurem 81x117cm. Hinnad vastavalt 10.99€ ja 17.43€. Postikulu on ühe puslemati puhul pisut üle 10€ lisaks – kahe puhul oleks soodsam ja kolme puhul veel soodsam, aga lisandub ju kohe tollimaks ja/või käibemaks… Ehk et maksude mõttes on ohutu siiski vaid üks matt tellida. Ma ausõna telliks palju parema meelega Eesti e-poest, aga no mis sa teed, kui ei müüda…

Ja ma ei suuda otsustada, kumb suurus mõttekam oleks. Iseenesest panen ma enamik ajast 1000tk puslesid, on ka mõned 1500tk ja suuremaid mul endal polegi, väga ei soovi ka. 1000tk pusle suurus on 49x69cm, 1500tk ca 60x85cm – ehk mahuks täpselt selle väiksema peale ära. Ja suurem on päris palju kallim ning oleks pisut üle laua äärte – samas ainult 1,5-2,5cm mõlemast äärest, et see vist väga ei häiriks? Ja mugavam on, kui pusle ümber on rohkem tühja ruumi. Ja mahutaks ka 2000tk pusle ära. No kumma ma tellin, ah? Mõelge kaasa :)

Apr 042020
 

Siin postituses on pildid esimesest nädalast, õigemini siis täpselt veebruari lõpuni… Märtsi pildid on mul veel sorteerimata :)

Tol korral vahetult pärast vastlapäeva, kui sadas maha esimene korralik lumi… Ma olin enda üle hiiglama uhke, et ma suutsin kaks päeva pärast kolimist endiselt täiesti kastide otsas elades leida varahommikul enne tööle minemist lastele (kellel oli vaheaeg) kõik soojad õueriided (mida polnud siiani vaja läinud) ja Kaaslane oli isegi asju tuugalt täis topitud garaažist nende pepulauad kätte saanud… Mis te arvate, kas lapsed tol esimesel päeval õue läksid? :D

Ma kujutasin ette, kuidas tõlkija sai kasutada oma loovust ja fantaasiat, katsudes tõlkida jobude erinevaid astmeid… Ja see tuli tal mu meelest üsna oivaliselt välja :D Ehk lõiguke Fredrik Backmani raamatust “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust”.

Juhtus, et Kaaslane sattus pisut hoogu ja tellis meile… Ma ei ole päris kindel, MITU kasside ronimispuud… Liiga palju igatahes :D Aga noh, need on nunnud ja kassid on nunnud ja ma saan aru küll, kuidas see juhtub :D Kui ta oleks enne minuga arutanud, ma oleks tal muidugi veits hoogu maha tõmmanud, aga mis seal ikka :P

Continue reading »

Apr 042020
 

Notar oli teisipäeval, 18. veebruaril. Samal päeval vahetasime ka esimese komplekti võtmeid, et saaks kohe vaikselt kolima hakata – eelmised omanikud siin sees enam ei elanud nagunii, aga neil oli vaja osa asju veel ära viia ja kuna nende praeguses kodus oli remont pooleli, siis sinna ei mahtunud ja nad said kõik meie alumisele korrusele ära paigutada, me ju ise elasime üleval.

Meil endil oli plaanis pärast notarit igal õhtul auto kraami täis panna, järgmisel päeval pärast tööpäeva see uude koju ära viia ja siis alates nädalavahetusest (mis oli tänu vabariigi aastapäevale kolme päeva pikkune) täie rauaga hommikust õhtuni kolimisega tegeleda. Juhtus aga nii, et meie auto läks ootamatult katki… Või nii me arvasime… Aga see on ühe teise postituse jutt :D Ühesõnaga nädala sees õhtuti kolimisest midagi välja ei tulnud, nii võtsime reede töölt lõunast vabaks, laenasime Kaaslase vennalt auto ja seega oli meil kolimiseks peaaegu neli täispäeva.

Reede ja laupäeva muudkui sõitsime edasi-tagasi. Laupäeval kolisime ära ka lapsed ja kassid ning jäime ööseks juba uude koju. Pühapäeval sättisin mina peamise osa ajast uues kodus, kuni Kaaslane viimaseid asju kolis, esmaspäeval käisin vanas kodus, mis oli selleks ajaks suht tühi, elamist puhtaks küürimas. Terve päeva nägin seal vaeva ja kui õhtul hakkasime surmväsinuna ära minema, siis avastasin, et külmkapp (mis oli alumisel korrusel, kuna ei mahtunud trepist üles keerama) oli jäänud täiesti tähelepanuta… Ja selle sisemus nägi välja nagu tuumasõda… Ma lihtsalt ei jaksanud enam tol päeval ja edasi oli juba töönädal ja nii see jäigi… Hiljem kuulsin uute omanike meespoole käest, et ta naine oli seda nähes šoki saanud… Ja mul on siiamaani konkreetselt NII PIINLIK, et tunnen kiusatust talle kirjutada ja vabandada :D Ma olen ise tegelikult nii korda armastav inimene ja ka kinnisvara käest andes ei saa seda üle anda räpasena. Niigi ei saanud sealt midagi just VÄGA puhtaks, aga no sündsaks vähemalt, eks… Ja kui mina ise oleks sellest külmkapist midagi võtnud pidevalt, oleks mu närvid ammu üles öelnud ja ma oleks selle ära puhastanud… AGA kuna meie elukorraldus oli välja kujunenud selliselt, et Kaaslane pakkis alati poekotte lahti ja tõi sööki üles ning mina seega külmkapi kallal nende nelja kuu jooksul eriti ei käinudki + all oli pime (sest elektrisüsteemi uuendasime ära, aga valgustite paigaldamiseni ei jõudnud) ega polnud vett (sest vannitoa remont sai valmis, aga mitte ühtki mööblitükki sinna sisse ei saanud, köögiremont jäi ka pooleli, nii et siseviimistluseni ei jõudnud), siis ma eriti seda külmkappi ei näinud ega mõelnudki selle puhastamisest… Kuni see oli siis viimasel päeval täiesti tühjaks tehtud ja rabas mind oma räpasusega… Ja mõelda vaid, et selle ma jätsin sinna… Appi, noh, piinlik…

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida :D Rääkida tegelikult suurt midagi enam polegi.

Esimesed kolm pilti on tehtud reede õhtul vanas kodus:

Pühapäeva hommik pärast esimest uues kodus magatud ööd. Ja muidugi traditsiooniline inglise hommikusöök mu värskelt restaureeritud laual:

Ning esmaspäevaõhtusele pildile võib kopeerida juurde tolle päeva FB postituse.

Kui sa oled neli päeva järjest hommikust õhtuni non stop kolinud ja koristanud ning jõudnud lõpuks nii kaugele, et vana elamine on valmis üle andmiseks (uues läheb muidugi veel hoomamatu aeg, enne kui kõik kastid lahti pakitud saab)… Jõuad õhtul väsinuna ja näljaselt koju, et avastada ema poolt jäetud üllatus… Nii et tähistasime siiski ka natuke, vabariigi aastapäeva ja õekese sünnipäeva… Lihtsalt võrratu.

Tol õhtul võtsin ka lõpuks aja, et käia kogu elamine läbi ning segadus üles pildistada. Ajaloo tarbeks :D

Ja kõige viimane pilt, veerand tundi enne keskkööd. Pärast kolimismaratoni surmväsinud, puhkehetk uues elutoas enne magama minekut.

Apr 042020
 

Sellest tuleb nüüd üks 40+ fotoga hiigelpostitus, aga mis teha – kõige loogilisem on jaanuaris ja veebruaris eelmises kodus tehtud pildid, mis pole siiani blogisse jõudnud, korraga üles panna. Suuremas osas on need kassipildid, aga pisut on näha ka mind ja Poisi kukalt ning tagaplaanil üleüldist segadust, milles novembrist veebruarini elasime. Panen kindlasti lõpuks blogisse sellest ajutisest eluperioodist ka mingid “ametlikumad” pildid üles, aga seda kunagi hiljem, kui hakkan fotode abil tagantjärele eelmise aasta sündmusi kirja panema.

Meie ajutine magamistuba oli tulevases Poisi toas, sest sellel oli kahest ülemise korruse toast sel hetkel ainsana uks (no ok, vetsul oli ka uks, IRW). Kohe kõige esimene pilt näitab hästi ära, milline segadus valitses kogu selle aja :D Ja pange tähele ka, mis on mu arvutiekraanil :D

Leidsin Humanast Montoni seeliku – polnud kindel, kui palju ma seda just kandma hakkan, aga maksis 2€ ja tundus olevat potentsiaalselt hea isamaaline kombo… Sai siis kodus proovitud… Miks pilti tehtud, on äärmiselt ebaselge, aga kuna see olemas oli ja ma selle peal talutav välja näen, siis siia ka panin :D

Hurmav segadus lastetoas :P

Continue reading »

Mar 242020
 

TIKKER 36

Taneli tungival nõudmisel, kahepäevase hilinemisega :D Sünnipäev karantiinis isolatsioonis, läbi kaamerasilma. Mul on maailma parim kodu ja pere :)

A woman cannot survive a wine alone, she also needs a cat :P

FB-s katsusin kassipiltidega tagasi hoida, aga blogis õnneks ei pea :D

6km jooksuring sai tehtud, pusle sai kokku pandud, lisaks suuremas koguses päikest, lilli, häid soove ja maitsvat toitu. Mida enamat veel elult tahta?

Jan 262020
 

Näed, lubasin igapäevaselt blogida, viimati kirjutasin millestki peale filmide kaks nädalat tagasi :D

Nüüd võtsin fotod ette ja ehkki neid palju pole, siis natukene igapäevaelu tuletab nende põhjal ikka meelde. Võinoh, olgem ausad, põhimõtteliselt on siin enamjaolt kassipildid… Sest ainult kasse siin majas pildistatakse :D

Meil on magamistoas väga kõrge pappkast – kõrgem, kui me ise… Ja Säde suudab sinna otsa hüpata :D

Arutasime ükspäev, et kuna tööle tullakse verd võtma täpselt siis, kui me puhkusel oleme, võiks varem ise veretalituses ära käia. Paar päeva pärast seda vestlust tuli mulle sõnum, et hädasti oleks verd vaja. No läksime siis :)

Olen alates 2018. lõpust regulaarselt koos kaaslasega verd andmas käinud – nii tore on, saab koos käia ja midagi kasulikku teha :) Tema on seda juba aastaid teinud, ammu enne mind.

Kassid ja raamatud ehk harilik igapäev.

Eelmisel laupäeval olid kõigil omad tegemised ja mina sain nautida üksinda kodus olemist. Mis muud, kui raamat… Ja kohv ja saiakesed :D Raamat oli erakordselt hea, kirjutan sellest teinekord kindlasti pikemalt.

Eelmisel pühapäeval tegi Plika hommikusöögiks muna-majoneesi “möksi” ja sõime seda rukkikorvikestega. Lapsed tegid kunsti kah:

Üleeile õhtul lugesime majapidamisest kokku kümme erinevat puuvilja: banaan, mango, hurmaa, õun, pirn, mandariin, apelsin, greip, pomelo ja viinamarjad. Jõudsime ühisele järeldusele et pole olemas sellist asja nagu liiga palju puuvilju :D

Mind you, et noil piltidel pole kaugeltki kõik varud… Hurmaasid, mandarine, apelsine ja greipe oli mujal veel hunnikutes.

Aga muus osas… Tegime üle pika aja jõusaali kuukaardi, nii hea kodune tunne on jälle Tervise Paradiisis käia – My Fitness, mida maist detsembrini aeg-ajalt kupongide olemasolul külastasime, ei hakanud mulle kunagi eriliselt meeldima. Pärast esimest trenni oli kogu keha mitu päeva hirmus valus, pärast teist korda oli aga järgmisel päeval täitsa talutav olemine. Kehale tuleb ikka kähku meelde, õnneks :D

Seda ma vist polegi blogis maininud, et käin sügisest alates kiigujoogas, mis on mu absoluutne lemmiktrenn. Minu suvede lahutamatu kaaslane on võrkkiik, millega mul seostub meeletult palju positiivseid emotsioone. Nii et kui minu lemmikõpetaja Janne stuudios, kelle juures eelmisel aastal vabastavas tantsus käisin, hakkas nüüd kiigujooga tundi andma, pidin muidugi proovima… Ja armusin esimesest silmapilgust. Jooga üksinda on minu jaoks tibakene igav, aga kui sellele lisada kiik – ideaalne. Saab parasjagu füüsilist, saab õppida igasugu trikke (erinevad pea alaspidi asendid), kogu aeg on väljakutseid, alati saab midagi harjutada ja paremini teha. Ja muidugi KIIKUDA! NII HEA! Käisin septembrist saadik iga nädal kohal, kuni detsembris läks nii kiireks, et ei saanud teiste ürituste tõttu kaks korda käia, siis oli jõulupuhkus, nii et kokku jäi kuuajane vahe. Kui siis lõpuks jaanuaris jälle trenni sai, oli nii tore.

Kuna kiikesid on piiratud arv, mahub trenni ainult kümme inimest ja tahtjaid oli pigem rohkem… Aga ükskord ma sain eelmisel aastal kaaslase ka kaasa võtta, et tallegi oma lemmiktrenni tutvustada. Ja kui nüüd sel aastal käijaid veidi vähemaks jäi, saime talle ka lepingulise koha, nii et saame veel rohkem koos trenni teha – mina käin temaga jõusaalis ja jooksmas, tema minuga kiigujoogas :) Juba peame plaani, et tuleks endale koju ka kiik muretseda. Või pigem kaks, sest seda tuleb sättida pikkuse järgi ja raudselt tahaks lapsed ka kõike teha, ei viitsiks kogu aeg kõrgust muuta – siis oleks üks kiik täiskasvanute ja teine laste kõrgusel. Aga vaatame seda asja…

Ei tea, kas tänu rohkemale trennile või päikesele, aga tuju on viimasel nädalal olnud ülihea, iga päev on suu kõrvuni ja õnnelik olla. Täna oli ka päike väljas, käisime jõe ääres jalutamas, ligi 5km ring tuli lõpuks.

Kuna lapsed olid terve päeva kodust ära ja kaaslane läks ka omi asju ajama, siis teise poole päevast sain taas üksindust nautida – veetsin tükk aega oma e-raamatuid sorteerides, nüüd on mul lugeris ootamas 40 uut raamatut ehk olen puhkuseks igakülgselt ette valmistatud.

Sest järgmise nädala lõpus, mu sõbrad, läheme me nädalaks Maltale. Ma käisin “soojal maal” viimati aastal 2006 (jutumärgid, sest Maltal on hetkel ca 16-18 kraadi sooja – mitte just kuum, aga tunduvalt parem kui Eestis :D), nii et minu jaoks on see täiesti märgilise tähendusega reis. Uue ajastu algus – selle ajastu, kus ma kavatsen igal aastal kuskile reisida. Tegin endale eraldi kontod ja igakuised püsikorraldused – üks konto lihtsalt säästude jaoks ja teine just nimelt reisimiseks. Maltasse läheme ilma lasteta, aga tahaks ka lastega reisida… Mis kohe eelarve kahekordistab… Peab rohkem planeerima :)

Oh, ja tänu sellele, et ma hakkasin siinse postituse jaoks oma fotosid üle vaatama, tegin üle pika aja korda ka kaaslase tehtud fotode kausta – ta paneb kõik, mis ta oma telefoniga teeb, mulle Dropboxi, kust ma need aeg-ajalt arvutisse salvestan… Kuna ta aga pildistab kasse VEEL ROHKEM kui mina, siis ütleme nii, et mul oli tema kaust novembri algusest saadik sorteerimata – sinna jäi alles 144 pilti, alguses oli ilmselt 400 vms :D

Mul teoreetiliselt on siiski kavatsus ka eelmisest aastast tagantjärele blogida, just pildimaterjali põhjal, sest ega muud ju meelde ei tule. Sest vägev aasta oli ja selles võiks ikkagi blogisse märk maha jääda. Aga vaatame, kas ja millal ma tegudeni jõuan. Praegu katsuks lihtsalt selle aastaga järje peal püsida.

Otsustasin, et loetud raamatutest katsun blogida kord kuus, nii et jaanuari raamatute postituse kirjutan siis veebruari alguses. Hetkel kaheksa läbi, üheksas pooleli… Kümme tuleb kindlasti ära :P

Jan 052020
 

Hee… See iga päev kirjutamine ikka ei õnnestu – mitmel põhjusel. Vahel lihtsalt ei juhtu MITTE MIDAGI – ja ehkki ma olen osav mitte millestki kirjutaja, siis järgmine põhjus on see, et ma olen õhtuti VÄSINUD. Vaba aega pärast tööd ja toimetusi on niigi vähe, pole kuigi otstarbekas seda kulutada mitte millegi pastakast välja imemisele. See oli ka põhjus, miks ma kirjutasin ühel õhtul hoopis filmidest… Aga järgmisel õhtul ei jõudnud üldse kirjutada ja eile polnud koduski… No täna olen nüüd tagasi ja on ometigi mllestki kirjutada ka. Aeg on küll jälle hilisem, kui mulle meeldiks, nii et katsun kähku teha… Kõik see on ju lugemise arvelt :D

Käisin nädalavahetusel üle pika aja Tallinnas. Õigemini, ma käisin täitsa hiljuti, detsembri lõpus, kaks korda Tallinnas, aga mõlemal puhul oli tegemist läbisõiduga, Rootsi-reisi ajal. Niiviisi, et võtan ette ja lähen spetsiaalselt Tallinna, sest on mingi üritus või tahaks seal midagi niisama teha, pole väga ammu käinud…

Mul polnud üldse plaanis minna :) Tanel pidas laupäeval sünnipäeva, aga olin kindel, et ei jaksa pärast Rootsit nii ruttu uuesti reisida – mitte et see nüüd nii pikk reis oleks, eks, alla 2h, aga lihtsalt… Kodus tahaks ka olla. Juhtus aga nii, et Eksabikaasa võttis lapsed nädalavahetuseks enda juurde ja kaaslane oli poolhaige ehk oleks enamiku nädalavahetusest nagunii maha maganud / lebotanud. Lisaks on mul olnud pikemat aega kihk pisut Pärnust väljaspool shopata. Rootsis ma peale Ikea mujale ei jõudnudki, kuidagi kiiresti läks see kõik – aga olime koha peal ka ainult 3,5 päeva. Reisi peale kokku kulus kuus päeva – kõik need bussi- ja laevasõidud, ehkki nauditavad (sai ju pmst lihtsalt tundide kaupa chillida ja lugeda), võtsid ikka korralikult läbi. Tagasi Eestis saigi ainult kaks päeva puhata, kui pidi juba jälle tööle minema.

ÜHESÕNAGA. Rootsi-reis oli väsitav, kaks päeva tööl olid väsitavad (sest vahepeal ju nii vara tõusma ei pidanud), nädalavahetusel oli plaanis kodus edasi puhata, aga nagu mainitud, siis lapsi polnud ja kaaslasele oli rahu vaja, nii et otsustasin – miks mitte, lähen siis ikkagi Tallinna sünnipäevale ja kasutan juhust, et veidi shopata ka.

Sünnipäeval oli tore. Kuna aastavahetus Mudal jäi vahele (sest taas kord – olime liiga väsinud, et pärast Rootsit päev hiljem teise Eesti otsa sõita), siis oli ääretult teretulnud killukese sellest seltskonnast ikkagi väikese hilinemisega ära näha. Sai gintonicut manustada ja erinevate inimestega jutustada. Ja Tanel tegi mulle hair tattoo :D

Näe, isegi pilt on hair tattoost, sest Liis pildistas mind öösel, kui me tema juurde tagasi jõudsime. Ja ma ise tegin hiljem ka ühe pildi kassist, kes ronis peale :D

AGA. Ma pidudest pole kunagi osanud blogida, shoppamisest kirjutada on hoopis lihtsam :D

Laupäeval veetsin õige mitu tundi Järve keskuses. Kõigepealt tuulasin pikalt Humanas ja proovisin igasugu asju… Lõpuks ostsin ühe kassidega pluusi :D Siis käisin kõik kingapoed läbi ja ei ostnud mitte midagi. Nii et viljakas päev – tunde mööda poode kammimist ja üks pluus :D

Täna sain üle hiiglama pika aja kokku Pipsiga ja käisime Ülemistes. No täitsa tõsine tööpäev oli, kell kümme alustasime ja kolmveerand neli saime sealt tulema… Vahepeal võtsime aja maha, sõime hommikust ja lobisesime pikalt, aga ülejäänud aja käisime muudkui mööda poode :D

Palju asju ma ei ostnud, aga see mu eesmärk polnudki – ma olen teatavasti teise ringi poodide fänn ja eelistan võimalikult palju taaskasutusest osta. On aga mõningad asjad, mida pole õnnestunud sealt leida ja neid ma jahtisingi.

Täpsemini siis – mul on juba mitu aastat vaja uusi teksasid, sest vanad on lootusetult kulunud, aga ma keeldun maksmast 100€ kallite bränditeksade eest ja minu pikkuse tõttu tavapoest üldiselt teksasid ei leia. Eelmised olid ideaalsed – leidsin kunagi täiesti juhuslikult, et Takkos oli pikemaid teksasid, ostsin neid toona kaks paari – mustad ja tumesinised. Hind oli super, 20€, mulle täpselt parajad. No ja siis südamerahuga kandsin neid, kuni ära kulusid… Läksin uusi ostma – selleks ajaks olid pikemad teksad ära kaotatud. Oi, ma olin kuri. Nii et need teksad, mida ma praeguseni kandsin, olid ostetud mais 2012… Te nüüd kujutage ette, KUI kulunud, eks… Ma olin hilisemate aastate jooksul ostnud mõned paarid ka Humanast, aga nendega oli ikka sama häda – pikki teksasid on seal väga vähe, kui ma mingi ime läbi viitsisin otsida ja ka leidsin, siis kui olid jalas kenad, ostsin ära… AGA kuna need olid skinny lõikega, siis ma reaalselt ei suutnud neid kanda, sest need olid liiga ümber ja ebamugavad :D

Teine asi, mida olen pikalt otsinud – lihtne punane pluus/sviiter. Selline mitte erk, aga ka mitte päris tume… Ja kõiksugu pluusid, mida Humanast alati leiab kümnete kaupa… No sobivat punast ei ole leidnud.

Ma nüüd pean vahele veel ühe jutu rääkima. Kui ma eelmine kord Ülemistes käisin – vaatasin järele, see oli septembri keskel – siis läksin otsima peamiselt jalatseid. Mu tennised olid omadega täiesti läbi, sügiskingad samamoodi. Kõige esimesest poest leidsin soodukaga mõlemad – proovisin jalga, käisin ülejäänud kingapoed (mida seal on PALJU) läbi, ei leidnud mitte midagi – läksin esimesse poodi tagasi ja ostsin mõlemad paarid ära.

Täna siis oli esimene pood, kuhu me läksime, Esprit – ma ise poleks sinna vast sissegi astunud (sest hinnad suht kallid), aga tegu on ühe Pipsi lemmikuga. Uitasin ringi, leidsin kõigepealt ühe mõnusa punase täpselt õiget värvi sviitri. Siis märkasin – teksariiulil on pikkus 34. Võtsin oma lemmikute tumesiniste kuhjast ehku peale 29 suuruse proovimiseks, sest seda ma olen tihti ostnud. Ja no jälle – lähen proovin selga – MÕLEMAD ideaalsed. Proovisin seal poes veel vähemalt neli paari 34 pikkuses teksasid, osad olid slim, osad skinny. Sain kinnitust, et minu lõige on slim. Aga just nood kõige esimesed olid täpselt ideaalsed – olid ümber, aga mitte liiga ja pikad, aga mitte liiga… Kõik teised olid säärest veidi rohkem ümber ja see mulle ei meeldi.

Ja hind – noh, mul on teksadega umbes selline suhtumine, et 20€ on väga hea, 30€ on okei, 40€ on suht lagi, mis ma oleks nõus maksma… No need maksid 50€ – aga ausõna, ma maksin selle suurima rõõmuga (ja sain tegelikult Club One kaardiga 5% alla ka, nii et 47.50€). Sest mu vanad teksad olid NII kulunud ja ma olin sellest otsimisest NII väsinud (õigemini ma ei osanudki eriti kuskilt otsida). Ja mahepuuvill! Rõõm! Ma oleks ostnud kohe kaks-kolm paari, aga neil oli ainult üks sees. Nüüd ma vähemalt tean, kuhu poodi otsima minna! Ja sain ka teada, et Pärnus Espriti brändi üldse ei müüdagi, ka mitte kuskil mujal poes. Nii et ma pean teinekord jälle Ülemistes sealt läbi astuma või Roccasse minema… Või Tartusse. Või äkki hoopis Soome üks reis teha, kuni soodukad kestavad? Ma usun, et leian ehk veel mõne sobiva lõike – vaatasin kodulehelt, neil on 34 pikkuses slim lõiget ikka päris palju… Suveks tahaks ühte paari low rise ka, praegused on medium rise ja olid mugavamad kui high rise… Aga ma ütlen, kui ma ka ühtki teist lõiget ei leia, mis mulle sobiks, siis seda enam ma ostaks täpselt sama mudelit vähemalt kaks paari lisaks ja vb isegi rohkem… Teades nüüd, KUI raske on leida teksasid :D Ja hetkel mul raha on veits rohkem, see ei lööks ka eelarvesse auku. Teksad on aegumatu klassika mu jaoks – kui enamik ajast eelistan kanda seelikuid, siis jahedama ilma vaba aja riietusena on teksad mõnusad, vahel meeldib ikka pükse kanda ka.

Ühesõnaga, taas kord käisin ma terve keskuse läbi, ei leidnud mitte midagi muud (ok, ühed punased sukkpüksid Lindexist ostsin), läksin siis tagasi esimesse poodi ja ostsin mõlemad asjad ära :D Isegi kingapoodidest ei leidnud midagi, aga see on ok, sest mul pole hetkel midagi hädasti vaja ka. Minu puhul muidugi jalatsitega ei tööta eriti “otsin alles siis, kui vaja” – ma väga tugevalt eelistan seda varianti, et uitan pidevalt jalatsipoodides ja vaatan, mis silma jääb – kui on ilus, mugav, minu maitse ja vastuvõetav hind (soovitavalt soodukas) – siis ostangi ära. Keset suve ostsin nt kevad-sügis saapad, mida praegu igapäevaselt kannan.

Uuest hommikumantlist olen pikalt unistanud, seda otsisin ka täna. Mulle meeldib pigem fliis, sest see on nii pehme ja kerge (mu praegune hommikumantel on ka fliisist, ostetud enne Plika sündi ehk üle 10a vana ja suht kulunud) – aga fliise on väga erinevaid ja mulle meeldib ainult selline, mis on tõeliselt pehme ja soe… Osad on õhukesed ja vastikud. Change poest leidsin ühe, mis väga meeldis, aga mille hind oli suht astronoomiline mu jaoks – 80€ ligi… Teine toon oli alla hinnatud 50€ peale, aga muidugi mulle meeldis rohkem see, mis oli täishinnaga… AGA seal oli ainult XS ja S suurus, mulle jäi S veidi väikeseks… Ja Roccasse minna ei viitsinud… Ja no olgem ausad, see hind oli ikka rõlge ka. Sellegipoolest jäi südamele… Kui keegi oskab soovitada hea hommikumantli valikuga poodi, olen üks suur kõrv. Põhimõtteliselt tuleks kõne alla ka frotee, kui see pole väga raske, aga on soe ja siledamat sorti… Aga raske leida, sest need kergemad on enamasti lirud… Ja enamik froteed on mu maitsele liiga kare.

Üks asi, millest ma veel unistan, aga mida minu meelest lihtsalt ei eksisteeri – soe, ilus ja naiselik figuuri jälgiv mantel, mis oleks tehtud spordipoe jopede materjalist. Kõik tepitud joped, parkad ja muu taoline on minu jaoks liialt sportlik. Villased mantlid on super ilusad, aga pole vihma ega tuulega absoluutselt praktilised ja meie kliimas… Mnjah. Ausalt mõtlen, et peaks ise tootma hakkama :P Ma usun, et turgu oleks :P Või ikkagi müüakse kuskil ja ma pole lihtsalt osanud otsida?

Hea küll, liiga pikk jutt jälle… Lähen panen pesu kuivama ja vaatan siis, kas lubatakse veel lugeda ka või käsutatakse kohe magama… Nii juhtub, kui liiga hilja blogida :D

Ma tahaks nii väga teha postitust teise ringi leidudest, aga selleks on vaja kodu, kus oleks tausta ja valgust pildistamiseks… Praegusel hetkel see puudub ja mina ei suuda halvas valguses koledal taustal pilte teha. Peate kannatama :D

Jan 012020
 

Imelist uut aastat, kallid sõbrad!

Lubasin endale, et hakkan sel aastal jälle regulaarselt kirjutama. Sest hea on mäletada.

2020, mu sõbrad, tuleb tõeliselt maagiline aasta. Peaeesmärk on olla õnnelik ja nautida elu – nii pisikesi kui suuri asju. Kolida kohe aasta alguses oma unistuste koju ja nautida igat hetke seda sisse seades. Veeta kvaliteetaega kaaslase ja laste, kasside ja sõpradega. Käia jõusaalis, joosta, sõita jalgrattaga. Panna koos perega paika ühised reeglid, et kõigil oleks võrdselt kohustusi ja kodus hea olla. Viia kohustused miinimumini. Puhata, reisida, puslesid panna, lugeda.

Lugemisrindel algas eelmine aasta paljutõotavalt, aga aasta teises pooles oli stressi nii palju, et liiga tihti sai õhtul raamatute nautimise asemel internetis surfatud. Päästsin jõulupuhkuse ajal, mis päästa andis – aasta lõppskooriks jäi 44 raamatut ja 13 789 lehekülge. Nii saigi läbi esimene täisaasta Goodreadsi tänuliku kasutajana.

Nii mitmedki sõbrad inspireerisid mind aasta lõpus oma raamatukokkuvõtetega – tšau, Gea, Liis, Kessu ja Minna! Seega kuulutasin 2020 stressivabaks lugemisaastaks :) Püstitasin endale eesmärgiks lugeda 100+ raamatut ja 30 000+ lehekülge. Ennast tundes on see täiesti reaalne eesmärk.

Selle hunniku vedasin üleeile raamatukogust koju, algus on tehtud :)

Tahaksin sel aastal palju rohkem kirjutada, aga tahab veel läbi mõtlemist, kuhu ja mida :) Et blogimisega jälle sina peale saada, katsun alustuseks igal õhtul lihtsalt väikese päevakokkuvõtte kirjutada. Ei miskit põnevat seega, aga kuidagi tuleb ju uuesti harjuda.

Tänane päev möödus mõnusalt stressivabalt ja puhates, just nagu eesmärk oligi. Magasime mõnuga ja kaua, ärkasin peale kümmet. Lugesin läbi Le Rhino teise osa (ohh… imeliselt soe, nunnu ja naljakas, soovitan soojalt kõigile – tahaks sellest mingi hetk pikemalt kirjutada, aga täna ei jaksa). Asjalik olin minimaalselt – käisin pesus, koristasin veidi, aitasin kaaslasel puid tuppa tuua ja süüa teha… Saatsime panka kodulaenu taotluse (pikem jutt, aga ka kunagi hiljem). Tellisin netist ära paar vajalikku asja, saatsin päringu kolmanda asja tarneaja kohta – nii lihtne ja kiire, aga ometi olin seda miskipärast kuu aega edasi lükanud. Lasime masinaga üksteisel juukseid lühemaks. Lapsed olid päeval isaga, saime rahulikult omas tempos toimetada – õhtu koos lastega oli ka suuremalt jaolt mõnusalt rahulik. Õhtusöögiks sõime imemaitsvat ahjukana riisi ja salatiga… Magustoiduks eilsest ülejäänud kringel… Mmm.

Nüüd järgmine raamat, tee ja kassid.

Ma olen nii ütlemata tänulik, kõige ja kõigi eest. Elu on imeline!