Nov 152020
 

Esmaspäeval tuli pesumasinale ette see error, mis vahel ikka tuleb, kui vesi korralikult ära ei voola/masin ei tsenrifuugi. Tavaliselt aitab filtri puhastamine, seekord polnud tolku. Helistasin lõpuks mehed välja (väljakutse 30€) – kui nad kohale jõudsid ja peale vaatasid, hakkas masin tsentrifuugima :D Noh, vähemalt tasakaalustasid nad masina jalad korralikult ära, silitasid kasse ja olid muidu toredad :D Pildil uurib Säde, mis toimub :P

Aga et siis pusled jah… No sel nädalal läks eriti lappama :D

Esmaspäeva õhtul lõpetasin ära selle 500-tükise, mille kokku panemist alustati Plika sünnipäeval…

…ja ei saanud muudmoodi, kui võtsin kohe järgmise ette :D

Algus oli üsna vaevaline, ehkki Annika aitas tükid ära sorteerida ja algust kokku panna – aga see oli kõik, mis esmaspäeva õhtul tehtud sai:

Continue reading »

Nov 082020
 

Kui ma Kaaslasele septembris esimest korda haiglasse asju viisin, tühjendasin ära tema seljakoti ja pidin puruks irvitama kõige selle peale, mis sealt välja tuli. Pildi tegemise hetkeks olin kohvitermose ja sheikeri juba kööki ära viinud :D

Annika värvis Plika juuksejuured blondiks, et lilla värv paremini peale hakkaks :P

Kaaslasele saadan vahel (kassi)selfisid :D

Oli üks septembrikuine pärastlõuna, kus oli täielik suvi:

Continue reading »

Nov 082020
 

Puslefanaatikuna otsisin vahepeal pikalt netist parimat puslematti ja pusletükkide sorteerimise kandikuid, aga kõikse parem valik oli ikkagi USA-s, kus ma tolli tõttu tellida ei soovinud.

No ja Geily soovitas mulle puslealuseks korktahvlit. Ma mõnda aega mõtlesin ja sain niisama hakkama, aga kuna Mustu hiljuti ühe pahanduse korraldas ja õhtud lähevad järjest pimedamaks, aga puslelaua kohale valgust ma sel aastal ei saa, kuna Kaaslane on haiglas, siis tekkis järjest teravam vajadus poolikut puslet vastavalt olukorrale liigutada. Päikeselisel päeval on puslelaud parim, sest aknast tuleb palju valgust – õhtuti aga on kõige parem valgus diivanilaua kohal.

Nii ma siis läksingi ja ostsin 60x90cm korktahvli – selle arvestusega, et 1500tk pusle peaks ka napilt peale ära mahtuma. Sellega läksin muidugi alt, sest suurus on koos raamiga, mis on 1,5cm lai, seega 3cm läheb maha… Ja 1500tk pusle lühem külg on 58-60cm. Mis seal ikka :D 1000tk on mul nagunii põhiline. Järgmine korktahvli suurus oleks olnud juba 90x120cm, mis oli jällegi liiga suur, sest laua suurus on ca 75x115cm.

Ja ma olen hullult rahul selle lahendusega – hea kerge ja stabiilne ning mahub täpselt diivani alla peitu, kui ei kasuta – sinna kassid ei pääse. Saan tõmmata tahvli poolenisti sülle – olenevalt sellest, mis osa ma panen, kas rohkem või vähem, saan seda pisut kallutada, et valgus ei peegelduks jne. Super, noh!

Pusletükkide sorteerimiseks  vaatasin küll pikalt igasugu karpide/kandikute komplekte, aga kas olid need mõttetult väikesed või liiga värvilised ja no kõik USAs nagunii. Lõpus andsin alla ja otsustasin, et ostan lihtsalt kohalikust kaubandusest valged kandikud. Kuna poodides maksis üks kandik vähemalt 4€, siis tellisin täna Photopointi lehelt kuus valget kandikut suuruses 35x24cm ja maksin nende eest kokku 8.84€ :D Kahe nädala pärast peaks kätte saama.

Continue reading »

Nov 082020
 

Ma olen viimasel ajal leidnud mõnusalt palju põnevana tunduvaid raamatuid, nii et lugeris ootab mitukümmend tükki lugemist. Raamatukogust vean kogu aeg lisaks. Mul on tekkinud raamatukogus käimisega mõnus rutiin – kolmapäeviti, kui Janne tantsustuudios kiigujoogas käin, saab enne või pärast ka raamatukogust läbi lipatud. Ma riiulite vahel reeglina uidata ei viitsi, pigem broneerin kodus ära ja saan siis kiirelt infoletist kätte.

Poiss loeb koomikseid ja raamatutest vaid kohustuslikku kirjandust, Plika õnneks loeb täitsa hea meelega. Kuna mulle meeldivad väga noortekad, selliseid teismeliste raamatud, siis nüüd saan Plikale juba neid soovitada, mis mulle endale meeldinud või mida ise lugeda tahaks. No näiteks “Mina, nohik” on tal pooleli (ja mina kavatsen selle ka siis läbi lugeda), Salaprintsessi päevikute nimelise seeria avastasin, millest Eesti keeles on vaid esimene osa, mis Plikal samuti pooleli, endal ootavad kaks esimest osa inglise keeles lugeris… Ja siis see printsessi päevikute sari, mis mulle omal ajal meeldis, selle toon ka kindlasti mingi hetk Plikale.

Ühesõnaga kõik loeme :) Olgu siis raamatud või koomiksid. Lugeda on mõnus :) Ja kassid on alati seltsiks :)

Continue reading »

Nov 082020
 

Ükskord septembri keskel tegin sibulapirukat:

Kunagi, kui lapsed olid väikesed, käisin üsna tihti turul. Siis tuli tööelu ja turul käimine jäi soiku. Eks suvel vahel ikka sattusime, et osta maasikaid ja muud maitsvat, aga sedagi pigem harva. Nüüd olen kaks kuud töötanud kodukontoris ja minust on saanud regulaarne turul käija – vähemalt korra nädalas, tihti kaks. Ja mul on selle üle nii hea meel!

Kui varem ostsin kassidele süüa Tiina lihapoest, mis oli kodule mõnusalt lähedal, siis nüüd saan neeru ja südame kätte turu lihaletist. Taasavastasin Saaremaa poe, mis pärast renoveerimist on teises kohas – aga müüja nägu oli tuttav kümne aasta tagusest ajast :) On tekkinud oma lemmikmüüjad, kellelt ostan kindlaid asju. Ühe memmekese käest kartulit-porgandit-sibulat-kapsast, ühe vanamehe käest küüslauku, üks lemmik tomatimüüja oli mul ka, aga tomatid on nüüdseks läbi…

See kapsas siin oli lihtsalt NII laheda pitsilise välimusega:

Ühel laupäeval läks eriti lappama ja tulin koju väga raske kotiga :D

Sõbranna soovitas, et piimatooteid müüvast letist saab imelist küüslaugusõira. Too päev, kui küsima läksin, oli sõir just otsa saanud. See naine müüb nädalavahetusel lisaks piimatoodetele ka kooki ja seda saab proovida. Ma maitsesin pisikese tükikese ja pidin kohe kaasa ka ostma :D Sõira sain järgmine kord ja oli tõesti väga hea, seda peab ka kindlalt veel ostma. Pildil on kook. Imeliselt mahlane ja mõnus.

Kaks ja pool kuud tagasi avastasin uue lemmikretsepti, hiina stiilis kana. Seda teen siiani regulaarselt. Ostsin koju maisitärklise ja kasutan nüüd siiski ka seda. Kahe muna asemel kasutan ühte ja sedagi on liiga palju. Kui maisitärklise sisse viskan kogu kana koos ja sealt edasi muna sisse ka, siis viimase paneeringu sees mökerdan ükshaaval, et saaks ikka kõik mõnusalt jahused. Ja no nii hea on. Lapsed kusjuures väga ei hooli, aga Kaaslase lemmiktoit on see endiselt, nii et ma pea iga kord, kui Tallinnas käin, viin talle seda.

Continue reading »

Oct 172020
 

Mul oli mingi teise ringi pusle, ilmselt Uuskasutuskeskusest, kus ühes karbis oli kaks puslet… Panin need mõlemad septembris kokku, ühest sai juba varem pildid üles pandud, teine siis nüüd siin.

See segadus siin on täitsa mu enda süü. Ma poleks pidanud Mustu peale röögatama, vaid ta vaikselt laualt ära korjama. Ta pani ehmunult plehku, aga ma olin pusle liiga ääre peale jätnud, nii et osa kukkus põrandale. See on sihuke vanem pusle ka, kus tükid pole nii tihedalt.

Kaks tükki jäi lõpus puudu, ühe leidsin veel hiljem kuskilt põrandalt, aga teist ei leidnudki… Pole sugugi kindel, kas oli kohe puudu või siiski kuskil elutoas veel peidus… Aga noh, mis seal ikka. Need pusled olid selline ühekordne ettevõtmine, annan nüüd südamerahuga ära.

Oct 172020
 

Kaalusin kasse millalgi kevadel ja täna uuesti. Mustu ja Paksu kaalusid täpselt sama palju – vastavalt 4,4kg ja 6,7kg. Säde aga on juurde võtnud – 5,2kg asemel nüüd 5,5kg :D

Fotosid on… No mitte päris sada, aga palju puudu ei jää. Seekord ei saa Kaaslast süüdistada, KÕIK pildid on minu tehtud. Põhjus lihtne – olen viimase kuu olnud kodukontoris, mis tähendab, et mu tööpäevad mööduvad diivanil, süles arvuti ja sageli ka mõni kass. Kui mitte päris süles, siis vähemalt läheduses :P

Ja no ei tüdine ma eales ära nende pildistamisest, ehkki ma saan aru, et rangelt võttes pole midagi uut. Nad on lihtsalt NII armsad. Sama nunnud nagu beebid :D Täielikud stressimaandajad. Kuidas ma soovin, et saaks Kaaslasele ühe haiglasse sokutada :D

Säde arvab mu töö tegemisest nii:

Continue reading »

Sep 152020
 

Mul jäi pärast suviseid suuri koristamisi viimane jupp venima ja elutuba oli pikalt nagu sõjatander. Üks laud ja mitu kasti täis ära andmist ootavaid asju, kõik kapipealsed täis vajalikke asju, millele polnud jõudnud kohta leida, kõik kapid-sahtlid kolimisejärgsest ajast nagunii suht suvaliselt asju täis topitud. Hakkasin õige mitu korda otsustavalt otsast pihta, aga ots oli alati nii kaugel (tagumine esik näiteks vajas jälle kraamimist, köögis mingid sahtlid jne), et elutoana ikka kuidagi ei jõudnud :D

Siis tuli septembri alguse tavapärane sagin kooli ja sellega kaasnevate koosolekute ning muude kohustustega, see just kaasa ei aidanud.

Aitas aga maagiline teadmine, et on tulemas külaline. Lõpuks võtsin ennast nii palju kokku ja sain raamatud nii ümber paigutatud, et juurde tulnud raamatud ka ära mahtusid… Ja sorteerisin mitu hunnikut asju ära…

Ja tegin suures sektsioonis enamiku kappe-sahtleid korda. Ja pakkisin kõik ära andmise asjad kastidesse… No ühesõnaga, pealtnäha sai korraks korda :D Need lauad seal esimese pildi peal olid vahepeal tühjad :P

Kaaslane avas pidulikult veinipudeli selle puhul, et ma sain üle pika aja jälle puslet panna. Viimati vist… Appi, aprillis?!?

Soojenduseks võetud 500-tükine sai muidugi väga kiirelt kokku, niisiis alustasin uut. Kuna Annika käis külas ja aitas panna, sai see ka lõpuks kahe päevaga kokku :D

Continue reading »