Jan 202021
 

Mäletan väga ähmaselt, kuidas mind kunagi kahekümnendate esimeses pooles panka nõustamisele kutsuti. Ma viisakalt läksin kohale ja lasin endale miskise kolmanda samba pähe määrida. Tegin sinna mõned kuud sissemakseid, siis otsustasin Londonisse kolida. Kuna ma TEGELIKULT selle samba toimimisest eriti miskit aru ei saanud ja vist arvasin, et sinna peab tingimata igakuiseid regulaarseid sissemakseid tegema, siis panin lihtsalt kinni ja võtsin raha välja. Või vähemalt selline mälestus on.

No aga päriselt, kes mõtleb 22-aastaselt pensionile? Minu ajal küll keegi ei mõelnud. Nii et pankuritel oli suht lihtne viisakatele noortele oma tooteid pähe määrida. Tänapäeval on teadlikkus ja võimalused muidugi hoopis teised kui toona. Mina kavatsen küll lastega rääkida investeerimisest, finantsvabadusest ja kõigest muust – niipea, kui neil vanust pisut rohkem ja huvi kuulata. Tahan anda neile võimalikult igakülgsed finantsteadmised, et nemad saaks teha mõistlikumaid otsuseid, kui mina omal ajal. Mitte et ma oleks otseselt mõnd ebamõistlikku otsust teinud :D Aga neil on kõik alles ees ja seega tohutult palju rohkem võimalusi oma elu kujundamiseks, kui mul praegusel hetkel – nii põnev!

Kusjuures pean tunnistama, et ka 14 aastat hiljem ei mõelnud ma oma pensionieale sugugi rohkem. Mu ainsad sellega seotud mõtted kuskil aju tagasopis olid, et esiteks on mul selleks ajaks mugav laenuvaba kodu ja teiseks saab minust kindlasti terve ja aktiivne pensionär, kes ei vaja mitte ühtki ravimit, elab surmani kodus ja sureb rahulikult une pealt oma voodis :D

Aga huvitaval kombel tuleb neid vanemat eluiga puudutavaid teemasid nüüd järsku mitmest väga erinevast kohast.

Kõik algas eelmise aasta lõpus, kus ma senisest erinevalt mõtlesin läbi kogu oma ülejäänud elu plaani :) Ja panin paika, et hakkan lõpuks ometi investeerima. Eesmärk: finantsvabadus. Ja seda loodetavasti juba enne seaduslikku pensioniiga.

Investeerimisega on pool kuud läinud väga hästi :D Tegin Tuleva kolmanda samba ja LHV kasvukonto, säästukonto oli juba varasemast olemas. Kõigile kolmele on regulaarsed püsikorraldused. Summad ei ole just suured, aga samas mitte ka kõige pisemad – kuskilt peab alustama, eks. Mikroinvesteerimist ma ei aktiveerinud, sest tunnen, et minu harjumuste juures pole seda vaja – eelistan konkreetselt paika panna, palju investeerin/säästan, vastavad püsikorraldused on sätitud kohe pärast palgapäeva (kasvukontole küll väiksemad ja nädalased) – ülejäänud raha on eelarve alusel mõistlikuks kulutamiseks :)

Fondid valis Kaaslane – arvestades tootlust, riske, hajutamist, haldustasusid jne – ta jagab detaile pisut paremini kui mina. Eks saan neid igal ajal ümber muuta, alustuseks hea küll.

Ma ikka siiamaani naeran selle üle, kui uhke tunne oli vaadata pärast kasvukonto tegemist ja esimese nädala ülekannet panga koondväljavõtet. Aktsiafondid :P Praeguseks on mul seal 75€ ja realiseerimata kasum 2.02€. Baby steps :D Ja olengi investor :D

Eks vaatame, kuhu ma sellega välja jõuan – kui palju mul on võimalik tulevikus investeeritavaid summasid suurendada. Kõige olulisem oli ikkagi alustamine – ja see samm on nüüd tehtud.

Kristi Saare mainis oma raamatus, kuidas paljudel alustajatel on mure, et pole mõttekaaslaseid ning pere ja sõbrad vaatavad neid kui opakat. Minul on vist olnud õnne – juba Eksabikaasa luges Kyosaki raamatuid, Kaaslane on ligi 10a investeerinud, õeke investeerib, esimese hooga tuleb meelde vähemalt kaks sõpra ja üks kolleeg, kes sellega juba tegelevad (ilmselt on neid tegelikult rohkem), lisaks mitmeid neid, kes pole veel alustanud, aga asja vastu suurt huvi tunnevad. Ja kui ka ise ei investeeri ega otseselt selle vastu huvi ei tunne, siis opakaks ei pea mind küll keegi. Olen väga tänulik, et mu ümber on nii ägedad inimesed!

Teiseks sattus mulle tänu FB lugemise väljakutsele kätte üks fantastiline raamat: “Salapäevik: Hendrik Groen, 83¼ aastat vana”. Tegu on päevikuga, mida kirjutab Hollandi vanadekodu elanik. Oi, see oli NII vahva raamat. Lõbus, kurb, liigutav, ootamatu, inspireeriv. Keha väsimine ja kulumine, põiepidamatus, dementsus, eutanaasia võimalikkus – ei ole (õnneks) teemad, millega pean oma igapäevaelus kokku puutuma. Kõlab ehk masendavalt? Kinnitan, et see raamat oli kõike muud kui masendav. Jah, kurbi asju juhtus, aga minu jaoks oli läbiv siiski huumor, lootus ja sõprus. Ühesõnaga tõeliselt tore.

Ma olen üldse viimasel ajal väga nautinud erinevaid teoseid, kus läbivaks teemaks on põlvkondade vahelised suhted – muidugi kõik Backmani raamatud, Libby Page “Brockwelli ujula”, Beth O’Leary “The Switch”… Andke ainult kätte. “Salapäevik” oli esimene, kus kõik peategelased vanad – täna tõin raamatukogust järje, kus Hendrik on 85-aastane ja kolmas osa on ka juba Hollandis ilmunud, kus ta on 90-aastane. Kui keegi oskab veel mõnd lahedat raamatut soovitada, kus mõni peategelastest on vanemast põlvkonnast – andke tuld.

Viimaseks pakuti meile töökoha poolt hiljuti pensionikoolitust. Ma arvan, et aasta tagasi oleks ma kirjast pilgu üle lasknud ja huvipuuduse tõttu selle tähelepanuta jätnud. Nüüd aga ütlesin rõõmuga “jaa”. Miskit põrutavat ma sealt just teada ei saanud, aga natuke uut infot ikka. Näiteks polnud ma kunagi mõelnud ega uurinud, kuidas täpselt pensioni esimest sammast arvutatakse – seda seletati seal põhjalikult. Oli küll piisavalt keeruline, nii et detailideni meelde ei jäänud (muutujaid oli selleks liiga palju) ja edasi rääkida ei oskaks, aga aimu on rohkem kui enne. Samuti sain pisut rohkem teada teise sambaga seonduvate uute võimaluste kohta. Mul vahepeal oli küll mõte, et äkki peaks sealt raha välja võtma ja ise mujale investeerima, aga selle otsustasin juba aasta alguses ära, et esialgu teise samba kallale ei lähe – nii et hetkel on edasi LHV XL. Pärast eilset koolitust aga täitsa kaalun pensioni investeerimiskonto tegemist ja teise samba raha sinna liigutamist. Aga sellele ma veel mõtlen ja mitte tingimata praegu. Aega on :)

Kõige lõbusam uus infokild – et on olemas pensionikalkulaatorid. Linkida ei viitsi – googeldage. Üks on selline üldisem, kus arvutab pensioni sünniaasta, brutopalga ja 3. samba sissemaksete põhjal – teine on eesti.ee sisse logimisega põhjalikum, võtab arvesse reaalset seisu. See teine arvutas mulle tunduvalt kehvemad numbrid :D Ütleme nii, et ainult riiklikule pensionile (nö 1. sammas) igatahes lootma jääda ei tasu :D

Ühesõnaga – mulle tohutult meeldib mu praegune vanus ja eluperiood. On juba parasjagu elukogemust, tänu millele ma tunnen, et olen täitsa asjalik inimene. Empaatiavõime, positiivsus ja muu. Elujärg on ka ajaga paranenud – mõnus kodu, stabiilne sissetulek jne. Suhe, mis toimib ja millesse teadlikult panustan, et see nii ka jääks. Asjalikus vanuses lapsed, mistõttu mul on oma tegemistes rohkem vabadust. Absoluutselt pole tunnet, et hakkaksin vanaks saama – pigem on kogu aeg selline tunne, et mida edasi, seda paremaks elu läheb. Ja vastupidiselt 20-ndate algusele on mul ka reaalne positiivne huvi oma tuleviku ja vanaduspõlve vastu. Ühelt poolt elan hetkes ja naudin elu, teiselt poolt mõtlen aeg-ajalt läbi ka selle, mida tulevikus elult soovin. Mu meelest igati mõistlik tasakaal.

Ega ma ei teagi, kuhu ma selle jutuga jõuda tahtsin :) Lihtsalt rõõmustada. Julgustada kõiki investeerimishuvilisi esimese sammu ära tegemist – sest see on tänapäeval tõesti NII lihtne ega vaja alustamiseks ulmesummasid. Soovitada suurepärast raamatut. Julgustada mõtlema ka kaugemale tulevikule.

Jan 032021
 

Mul ei ole kunagi olnud kommet vana aasta lõpus uueks aastaks suuri plaane teha ja eesmärke seada. Seekord aga mõtlesin küll täitsa sihipäraselt läbi kõik olulised teemad – nii üldise eesmärgi kui selle aasta plaanid. Enamik sai küll väga üldine – ma tean, et igal eesmärgil peaks olema mõõdetav tulemus. Mulle alustuseks täitsa piisab sellest, kui ma aasta pärast tagasi vaatan ja läbi analüüsin, kuidas läks :) Tegin seda tüüpi postituste jaoks isegi eraldi uue kategooria.

Tervis

Olen terve ja energiline. Liigun palju ja naudin sporti. Toitun mitmekesiselt ja tervislikult. Magan piisavalt ja kvaliteetselt. Vajadusel võtan vitamiine ja toidulisandeid. Tehes kõike eelmainitut, tunnen ennast suurepäraselt ka vanemas eas.

Selleks aastaks mul mingeid suuri plaane pole, sest tunnen, et selle teemaga on mu elus hetkel üsna hästi. Kindlasti teen rohkem trenni kui eelmisel aastal, mil jäid ju vahele kõik jooksuvõistlused, ei saanud eriti jõusaali, käisin ainult kiigujoogas – 2021 tuleb vähemalt sama aktiivne ja äge kui 2019 :) Katsun oma magamamineku aega ühtlustada. Söögi osas jätkan samamoodi, eesmärk ikka ülalmainitud mitmekesisus ja tervislikkus ning sama palju ka toidu nautimine. Kaalun vereanalüüsi tegemist, et saada teada vitamiinide ja mineraalainete tasemed – peab täpsemalt vaatama, mida pakutakse ja mis hinnaga.

EDIT: tuli meelde, et Minna inspireeris mind iga ilmaga ujuma. Ja me vist leppisime Kaaslasega kokku, et suvel alustame… Ja vaatame, kuhu välja jõuame… :D Ma ei julge igaks juhuks mingeid konkreetseid lubadusi anda peale selle, et ma PROOVIN :P

Suhted

Olen harmoonilises ja õnnelikus suhtes. Tunnustan ja toetan oma partnerit. Oskan oma kaaslast toetavalt kuulata, tema tunnetest ja vajadustest tõeliselt aru saada ning aktsepteerida neid armastavalt ka siis, kui jään ise eriarvamusele. Pööran teadlikult tähelepanu sellele, et veedaksime kahekesi piisavalt kvaliteetaega. Olen magamistoas julge, avatud ja loominguline. 

Olen oma laste jaoks olemas. Leian nende jaoks aega, et neid ära kuulata, abistada, koos midagi toredat teha. Oskan seada parasjagu piire ja anda parasjagu vabadust. Toetan nende iseseisvumist ja vastutustundlikkust.

Suhtlen regulaarselt oma sõprade ja perega.

Selle aasta prioriteet nr. 1 on kvaliteetaeg Kaaslasega :) Meil on olnud pikalt üsna stressirohke periood – kui ta nüüd koju tagasi jõuab, siis lihtsalt naudin temaga koos olemist. Mõnusa koduse rutiini tasakaalustamiseks käime teadlikult rohkem väljas, et tuua suhtesse mitmekesisust ning hoida see värskena.

Õpin toetavalt kuulama ja teise poole tundeid objektiivselt peegeldama ning aktsepteerima. Kui isekeskis proovimisest ja raamatutarkustest väheks jääb, otsin abi targematelt – näiteks terapeutidelt.

Kas kellelgi on soovitusi või kogemusi, mis on aidanud – just sel puhul, kuidas kehvema tujuga ja keerulistes situatsioonides võimalikult mõistlikult “tülitseda”? Ehk seletada oma pahameele põhjuseid ning kuulata teise omi – ja seda MITTE läbi isikliku tunneteprisma, mis on mõjutatud hoopis mingitest minevikusündmustest, nii et ära kuulamise, mõistmise, peegeldamise ja toetuse asemele hiilib pigem eneseõigustamine ning lõppkokkuvõttes on peaga vastu seina jooksmise tunne? Olen üks suur kõrv. Meil neid olukordi õnneks liiga tihti ette ei tule, aga tunnen, et siin on koht, kus tahan areneda. Olen läbi lugenud nt “Vägivallatu suhtlemise” raamatu – sealne meetod tundus üsna asjalik. Kas keegi on seda katsetanud, on see aidanud? Nõuab alguses väga teadlikku lähenemist ja aktiivset praktiseerimist – kui otsustame selle proovimise kasuks, peab uuesti raamatu läbi lugema, näited ja spikri käepärast hoidma. Ühesõnaga olen väga avatud kõigile soovitustele.

Lastega on aasta eesmärk endiselt leida nende jaoks piisavalt aega ja toetada neid vajalikul määral – eriti oma emotsionaalset ja kindlameelset lõvikutsikat, kellega suhtlemine mind igapäevaselt arendab. Sõprade ja perega on suhtlus hetkel pigem harv, aga see sobib mulle ja loodetavasti ei solva neid. Nad on mulle kallid ja jäägu vahe kuitahes pikk, millalgi ikka kohtume ja lobiseme. Olen alati avatud kõigile kontaktidele ja kutsetele ning katsun ise ka pisutki aktiivsem olla, sest tahaks väga kõiki näha :)

Kodu

Selle teema all on mul esimest aastat unistuste ja plaanide asemel suur rahulolu ja tänutunne – praegune kodu on täpselt see, mida meil hetkel vaja.

Pisut timmimist vajavad veel kaugemad tulevikuplaanid – siin on mitmeid mõtteid ja unistusi, eks näis, kuidas need lõpuks realiseeruvad.

Elame kindlasti praeguses kodus, kuni lapsed on kooli lõpetanud ja pesast välja lendavad, seega veel ligi kümme aastat. Sealt edasi on aga kõik võimalused lahtised.

Üks minu ammustest unistustest on elu, mis võimaldaks kodu korraga mitmes riigis. Suvisel soojal perioodil Eestis, kuskil looduskaunis kohas mõnusas ökomajakeses. Kevad-sügis perioodil mõnes pisut soojema kliimaga riigis, näiteks mõnes mõnusas Lõuna-Inglismaa väikelinnas. Ja talvehalli eest põgenemiseks võiks olla majake kuskil päris soojal maal, näiteks Kreekas. Võib-olla piisaks ühest riigist peale Eesti ja see ei pea tingimata olema kumbki eelmainitutest – kõik on võimalik, tuleb ainult valida ja otsustada :) Selle unistuse juures on muidugi üks suur aga – kassid. Samas, Olavi Antons oma kassidega iga-aastaselt Tenerife vahet käib, nii et kõik on võimalik? Kui oleks ainult kaks kodu ja kaks kolimist, mis tehtavad autoga…? 

Sellest unistusest arenes kassidele mõeldes välja järgmine unistus – tiny house on wheels. Kui olekski ainult ÜKS kodu – ja see olekski ratastel? Nii et elame seal kogu aeg, aga lihtsalt vahel vahetame riike? See on mõte, mida edasi mõelda :)

Aga lõpuks näen ma ennast püsivalt ikkagi selles ökomajakeses, kuskil Eesti looduskaunis kohas, Kaaslase ja seitsme kassiga :)

Praegusel hetkel oli “valmis” kodu ostmine meie jaoks ainuõige valik, aga mul on endiselt soov luua endale millalgi nullist oma unistuste kodu, kus kõik on paigutatud loogiliselt ja täpselt meie soovide järgi ning kõik kasutatud materjalid on looduslikud ja tervislikud. Olen aru saanud, et renoveerimine pole minu teetassike – paljud ka kinnitavad, et algusest peale uue ja õigesti ehitamine on lihtsam ja odavam. Tuleb vaid otsustada kuhu ja kuidas – olgu see siis tiny house on wheels, statsionaarne ökomajake keset metsa või midagi kolmandat.

Need on esialgsed unistused, mida arutada, plaanida, lihvida. Aega on selleks ligi kümme aastat :)

Selle aasta eesmärk kodu rindel on ausalt öeldes lihtsalt elamist nautida – saavutatud korda hoida ning regulaarselt kõigest ebavajalikust vabaneda. Viia jooksvalt ellu kõik väiksemad igapäevaelu käigus tekkivad ideed, mis teeksid kodu veel mõnusamaks ja mugavamaks. Kindlasti ostame kuivati, tõenäoliselt on vaja ka uut pesumasinat. Mõtleme selgeks, milline tuleb ülakorruse WC, kui palju finantsi see nõuab ja millal selle projekti reaalselt ette võtta saame. Vannitoas tuleb välja vahetada peegel, riiul, võib-olla ka kraanikauss – seda saab teha siis, kui ülakorruse WC-ga sotid selged.

Töö ja raha

Panin need teemad kokku, kuna on minu jaoks täiesti läbi põimunud ja üksteist mõjutavad.

Pikemas perspektiivis on eesmärk finantsvabadus ning palgatööl mitte käimine. Restart elule, et puhata ja välja mõelda, mida ma TEGELIKULT teha tahan, mis on mu ülesanne selles elus. Mida ma tahan teha siis, kui ma ei pea seda tegema raha pärast? Mul kripeldab juba aastaid mõte ettevõtlusest – see ei ole kuskile kadunud ja mul on endiselt tunne, et just see on see, mida ma lõpuks teen. Samas tunnen ka hetkel, et see pole mitte lähiaastate, vaid pigem nii 10+ aasta pärast ellu viidav plaan.

Finantsvabadus tähendab minu jaoks seda, et minu passiivsed tulud katavad külluslikult kõik minu vajadused:

  • tervislik, kohalik, puhas ja kvaliteetne toit, võimalus süüa väljas nii tihti kui soovin
  • mugav, tervislik, hubane ja praktiline kodu, mis täidab kõiki mul selle eluperioodi vajadusi – sisustatud minimaalselt, aga hoolega valitud, funktsionaalsete ja õnnelikuks tegevate asjadega: olgu see siis mööbel, kodumasinad või riided
  • investeeringud tervisesse ja enesearengusse (trennid, kursused, vajadusel toidulisandid ning spetsialistide abi)
  • vaba aeg (hobid, reisimine üle kogu maailma, igasugused üritused)
  • võimalus valida kõike ülalmainitut, eelistades kohalikku toodangut, kvaliteeti, keskkonnasõbralikkust ja jätkusuutlikkust
  • igakuised investeeringud, et oma sissetulekuid suurendada

Selle saavutamiseks käin hetkel tänulikult edasi oma praegusel palgatööl ning säästan ja investeerin regulaarselt. Olen väga rahul oma praeguse tööandjaga – seal klapib kõik, mis ma hetkel tööalaselt soovin ning mulle tundub, et arenguvõimalusi jagub seal pikaks ajaks.

Suuremaid muutuseid näen sarnaselt eelmisele teemale ligi 10a pärast, kui lapsed kooli lõpetavad. Milline on sel hetkel meie rahaline seis – säästud, investeeringud? Kui kaugele oleme selleks hetkeks jõudnud? Kui mitte täieliku finantsvabaduseni, siis vast piisavalt, et meil oleks võimalus tööellu paus teha ja näiteks aastake ringi reisida. Seesama restart, mida enne mainisin :) Eks ole ka näha, millal need lapsed täpselt pesast välja lendavad, see ei pruugi ju kohe pärast kooli lõppu juhtuda – ehkki ma ise mäletan, kui äge oli Päris Oma Elu elada ja seega innustan neid samuti maailma avastama.

Eks neid plaane mõjuta ka see, kas me otsustame Kaaslasega lapse saada või ei. Samas – kui ka saame, peaks ta selleks hetkeks olema veel eelkooliealine või just kooli alustanud. Ja esimestes klassides suudaks ma vajadusel koduõpet teha küll :) Nii et hoolimata sellest, kas on veel üks laps või mitte, restardi ja reisiplaanid jäävad samaks.

Loen just Kristi Saare raamatut “Kuidas alustada investeerimisega” ning seal on ära toodud oma finantsvabaduse taseme määramise punktid, mis olid minu jaoks äärmiselt põnevad ja informatiivsed:

  1. Täielik sõltuvus teistest – lapsed ja noored, kes ise ei teeni, vaid elavad vanemate kulul, stipist vms
  2. Toimetulek – elad palgapäevast palgapäevani, augus pole, aga midagi eriti üle ei jää
  3. Stabiilsus – on oma kodu, teatud säästud, võimalik igakuiselt 10-20% sissetulekust investeerida
  4. Otsustusvabadus – ei ole veel jõudnud punkti, kus raha ei saa kunagi otsa, aga saaksid vajadusel aasta-paar hakkama ilma töötamata
  5. Turvalisus – investeeringud katavad ära kõige põhilisemad vajadused – eluaseme, toidu, hädaabikulud, tõeliselt mugava elu jaoks on aga vaja veel töötada ja sissetulekut suurendada
  6. Finantsvabadus – investeeringud katavad kõik kulutused, saad lubada endale harjunud elustiili, võid jalad seinale lüüa ja teha seda, mis tahad
  7. Tõeline rikkus – teenid lisaks elustiili katmisele nii palju raha, et saad igakuiselt investeeringuid aktiivselt suurendada

Minu eesmärk on finantsvabadus ja ma olen juba poolel teel ehk punktis nr 3. On stabiilsus, on puhver, on võimalus 10-20% sissetulekust säästa või investeerida. Minimaalne eesmärk 10a pärast on vähemalt punkt nr 4 ehk otsustusvabadus. Ideaalis võiks muidugi olla juba nr 5 ehk turvalisus. Kas see on reaalne, seda ma veel ei tea, ma alles harin ennast nendel teemadel… Aga aasta pärast tean kindlasti juba paremini!

Sel aastal töötan rõõmuga oma uuel ametikohal – tunnen, kuidas mul on mõnusalt palju õppimist, osad teadmised ja oskused tulevad ka lihtsalt vaid kogemusega. Eelmine amet oli igati okei, aga tegin seda lõpuks juba kinnisilmi, nii et muutus oli ääretult teretulnud – nüüd on mul jälle tunne, et tõesti arenen. Töötan tänuga kodukontoris, kuni seda nõutakse. Lähen suure rõõmuga ja koos Kaaslasega tööle kontorisse, kui see on taas võimalik.

EDIT: Mõeldes selle üle, mis on minu tugevused ja oskused ning mis paneb mul silma särama, jõudsin tagasi oma ammuse mõtteni: kuna mulle pakub suur rõõmu ja rahulolu asjade vähendamine ning organiseerimine, mille tulemusena ümbritseb mind vaid tõeliselt vajalik ja rõõmu pakkuv ning kõigel on oma kindel koht, tahaksin aidata ka teistel inimestel oma elu sel viisil korrastada. Kondost inspireeritud, aga minu olemuse ja Eesti oludega kohandatud teenus – miks mitte? Esimene samm oleks saada reaalne kogemus: kas ma üldse oskan päriselt teisi aidata nii, nagu seda ette kujutan? Pole ühtki takistust puuduva algkapitali või muu taolise näol – kõik oskused on mul (eeldatavasti) olemas, on vaja leida vaid üks inimene, kes oleks taolisest abist huvitatud ja üks vaba nädalavahetus, et see teoks teha.

Alustamiseks pole mingeid takistusi – esialgu on ju eesmärgiks mitte niivõrd rahaline tulu, kui lihtsalt kogemus, kas üldse oskaksin ka teisi nii aidata, nagu ette kujutan. Vaja on vaid huvi ja pealehakkamist ning ühte inimest, kes oleks sellisest abist huvitatud :)

Eelmisel aastal oli üle pika aja see imeline aeg, mil mul oli võimalik säästa. Seda küll vaid esimesed neli kuud, aga tänu nendele säästudele saime suvel reisida ja teha remonti. Aasta lõpus mul midagi säästa ei õnnestunud, sest pidin siin ootamatult kõigega üksi toimetama, aga lõpetasin aasta siiski plussis ja auto müügist saadud raha on kenasti alles ning liigitub säästude alla. Kaaslasel on õnnestunud “tänu” haiglas olemisele pisut enam säästa, nii et väike puhver on meil juba täitsa olemas.

Selle aasta prioriteet nr. 2 on regulaarne investeerimine – kannan igakuiselt teatud summad kolmandasse sambasse ning kasvukontole, samuti kogun lihtsalt rahalist puhvrit ootamatuste tarbeks. Lisaks kogun investeerimisalaseid uusi teadmisi – loen raamatuid, suhtlen inimestega, kellel on sarnased eesmärgid. Olen ääretult tänulik, et mu kõrval on Kaaslane, kes on investeerimisega juba mõnda aega tegelenud, jagab seega rohkem matsu ja on ka mulle toeks ning inspiratsiooniks.

Olen oma väljaminekuid kirja pannud ning vähemalt püsikulude üle eelarvet pidanud praktiliselt terve iseseisva elu (ehk alates esimesest ülikooliaastast) – varasematel aastatel jäid mõnikord mõned kuud vahele, aga viimased kümme aastat olen vist küll kõik kirja saanud. Kui eelmisel aastal oli Kaaslane minuga poole kohaga ehk toidu- ja autokulud ning veel nipet-näpet said kirja ka kõik need, mis maksis tema, siis sel aastal proovime koos 100% kirja saada – samuti teadlikumalt läbi arutada, kui palju ja mille jaoks soovime säästa. Lisaks uuendasin üle pikkade aastate selleks kasutusel oleva Exceli tabeli formaati – olen tänu praegusele töökohale aru saanud, kui palju lihtsam ja automaatsem peaks olema Exceli andmete töötlemine ja nendest igakülgsete kokkuvõtete tegemine. Uus formaat on mõeldud just seda toetama, täiustame ilmselt “töö käigus” – kindlasti selguvad aja jooksul vead ja tekib uusi mõtteid, kuidas veel paremini teha.

Eneseareng

Olen õnnelik ja tänulik, sisemiselt rahul, väärtustan ja armastan ennast.

Lähiaastate plaan: töötan oma sisemise tasakaaluga. Tegelen käitumis- ja mõttemustritega, mis mind enam ei teeni. Saan aru nende põhjustest ja muudan need teadlikult toimivateks.

Ma olen uhke selle üle, kes ma olen praegusel hetkel ja armastan ennast tingimusteta. Olen aastaid praktiseerinud positiivset mõtlemist, valdan seda hästi ja see on mulle suureks abiks sisemise tasakaalu hoidmisel. Elu on aga pidev areng ja ma tean, et saaks veel palju paremini. Minu eesmärk on selline sisemine rahu, et olen alati õnnelik ja rahulik hoolimata sellest, mis sündmused ümberringi toimuvad ja mu elu mõjutavad.

Suurim väljakutse minu jaoks on hetkel see, KUIDAS TÄPSELT neile mustritele ja põhjustele ligi pääseda :) Seejärel – kuidas neid muuta. Olen käinud terapeudi juures (mis aitas hästi tolle hetke murede klaarimisel), olen läbinud holistilise neliku (ei mäleta sellest suurt midagi, aga on tunne, et see pole päris minu teetass), olen osalenud turvalisel ja kontrollitud ayahuasca tseremoonial (keda huvitab, googelda ja loe nt Müürilehe artiklit), aga kummalgi õhtul ei toimunud mitte midagi – mu “koorik” on keskmisest paksem. Ma suurima rõõmuga kaevun selle kooriku alla, aga ma veel päris täpselt ei tea, kuidas. Kui kellelgi on häid ideid või teraapiavorme, mida soovitada, mis on enda peal läbi proovitud ja töötavad, siis kuulan suurima heameelega. Minna soovitatud FFT-ga on näiteks plaanis lähemalt tutvuda.

Vaba aeg ja hobid

Naudin vaba aega ja aktiivset eluviisi. Reisin nii tihti, kui soovin. Osalen erinevatel üritustel, mis tassi täidavad ja hinge helisema panevad. Mul on mitmeid rahuldustpakkuvaid hobisid: pikema perspektiivi plaanid on tango, burlesk ja tšello – aga seda alles siis, kui tunnen, et mul on rohkem vaba aega ja energiat millegi uuega tegelema hakkamiseks.

Selle aasta plaan on taas lihtsalt elu nautida ehk trennist, raamatutest ja pusledest piisab täielikult – elu näitab, et nende kõrvalt ununeb isegi sarjade ja filmide vaatamine, igav ei hakka kunagi :) Loodan, et õnnestub pisut reisida – kui ka olukorda arvestades mitte kaugele ja lennates, siis vähemalt Eestis, ehk ka naaberriikides.

Olen nüüd FB lugemise väljakutse grupis – eesmärk on sealne suur väljakutse kaasa teha, see on mu ainus selle aasta hobidega seotud plaan ja ennäe – täitsa lihtsasti mõõdetav :P

2021 prioriteedid kokkuvõtlikult:

  1. suhted: kvaliteetaeg Kaaslasega, teadlik suhte väärtustamine
  2. raha: regulaarne säästmine ja investeerimine
  3. eneseareng: “mõistlik tülitsemine”, sisemine tasakaal, mõttemustrite mõistmine ja muutmine

Seda kõike tehes – olla terve, õnnelik ja tänulik :) Elu on imeline!