Aug 162016
 

Teate, kui raske on viimastel aastatel olnud leida filmi, mida ma tõepoolest VÄGA vaadata tahaks? Enamik treilereid tekitab lihtsalt “meh”-emotsiooni. Nii ma kinos eriti ei käi. Vaatan kodus sarju.

Aga kui ma “Bad Moms” treilerit nägin, siis naersin südamest ja teadsin – SEDA ma tahan näha. Täna käisime Liisiga kinos ja tõdesime rahulolevalt, et film oli isegi parem, kui oleks arvanud.

Sai ikka päris palju südamest naerda. Soovitan soojalt kõigile!

Jun 092016
 

Söök ja toitumine on teemad, millesse suhtun äärmiselt kirglikult. Mul on mingid ideaalid, mille puhul tean, et ei suuda nendeni ilmselt kunagi jõuda, aga ma vähemalt üritan, tasapisi. Ja väga hea on, kui aeg-ajalt mõni dokumentaal ette satub, mis selle kõige üle taas mõtlema paneb. Seekord jagas keegi FB-s filmi Fed Up – kuna see oli Youtube’is, siis põhimõtteliselt vaatasingi selle sealsamas FB-s ära. Panen teile ka, äkki kellelegi pakub huvi:

Toitumisel on nii palju aspekte. Ma tean, et meie pere sööb isegi ilmselt üle keskmise tervislikult ja ma igapäevaselt absoluutselt ei põe. Aga üldjoontes tean ja tunnen ikkagi, et saaks veel palju paremini.

Tervislikku toitumist peab planeerima. Kodus on selles mõttes lihtne, koju saab osta ainult neid asju, mis oma nõuetele vastava “tervisliku” kontrolli läbivad. 95% ajast me koju töödeldud toitu lihtsalt ei ostagi. On algained ja teeme ise süüa. Küll üsna piiratud menüü järgi, sest kumbki ei suuda ega viitsi uusi põnevaid retsepte otsida, aga vähemalt teeme ise, kontrollitud koostisosadest, katsume süüa palju värsket jne.

Aga kodust väljaspool on keeruline. Lasteaia puhul pole midagi teha – söövad, mida pakutakse. Isegi suht mitmekesine menüü on, ehkki jah, ma ei tahaks laskuda lasteaiaõpetajatega diskussiooni teemal “vesi on kasulikum kui piim” :P Võrreldes Ameerikaga on meie lasteaedade ja koolide toidud ikka üpris normaalsed.

Tööl käies on keeruline. Abikaasa praeguse tööga lõuna kodust kaasa võtmine ei toimi, seega ta käib väljas söömas. Ta on küll ise ka igati tervisliku toitumise poolt, nii et noil päevil vist sööb enamjaolt suppe. Mis, võib vähemalt loota, on üks parimatest valikutest, mida harilikus söögikohas teha saab.

Ma ise võtan reeglina tööle kaasa eelmise õhtusöögi ülejäägid. Aga eriti viimase kuu jooksul neid tihti pole… Võiksin käia üleval kohvikus päevasuppi söömas, aga esiteks ma ei viitsi ja teiseks on mul neist suppidest ammu kõrini. Mis tähendab, et kui mul lõunat kaasa võetud pole, siis ostan midagi Rimi soojaletist. Enamik asju seal on täielik kräpp, olgu siis maitse või sisu poolest. Valid midagi välja, saad oma karbi kätte, hinnasildi peal on koostis kirjas – loed ja hoiad kahe käega peast kinni. No näiteks puraviku püreesupi koostis oli ikka täiesti kohutav.

Põhimõtteliselt on kaks asja, mida ma enamasti ostan, kumb siis sel päeval saadaval on – kas riis kanalihaga või pilaff (mis on, eks, täpselt samamoodi riis lihaga). Sest kartulit ega tatart ma soojaletist tõesti ei taha ja igasuguseid nisu ja piimaga tehtud tooteid (pasta, koorekaste) üritan vältida, seega suurt valikut polegi, neil on ka koostis vastuvõetav. Ega ma sellest soojaleti toidust vaimustuses pole ja võimalusel väldiks iga hinna eest, aga ikka kasulikum kui juustu-sibulaleivad, mida vahepeal tööl sõin, sest olid odavad ja peletasid suurema nälja (ja mis olid ikka täielik kräpp). Rimis on ju salatibaar ka, aga ma olen lõuna ajal reeglina nii näljane, et ainult salat mu kõhtu ei täidaks.

Ja kui värskest kraamist kõhtu täis ei saa, aga soojaletist midagi ei taha, siis mida mul oleks üldse osta? No mitte midagi ei olegi, kõik on ju kräpp :) Sellepärast ongi hea, kui on eelmise õhtu söögist nii palju üle jäänud, et jagub töölõunaks ka. Varem jagus suht kogu aeg, viimasel ajal ehk 2-3 päeva nädalas…

Tõsi on, et praeguses ühiskonnas tuleb tervislikuks toitumiseks vaeva näha. Enamik poodides müüdavast on paraku täiesti mõttetu ja toiteväärtusetu. Pead olema ise informeeritud, teadlik, viitsima otsida, kust saab, viitsima kokata. Just see viimane on minu jaoks kõige nõrgem koht, sest söögitegemine pole kunagi olnud mu meelistegevus. Kui ma oleks ropprikas, siis ma palkaks koka :)

Aga jah… Kuna söögitegemisega mul sooje suhteid pole ja vaba aeg meeldib ka, siis võimalusel ma sööks kogu aeg väljas, nii mugav ju. Iseasi, MIDA seal väljas süüa saab. Okei, eks valikuid on erinevaid, aga tavalise söögikoha menüüs tunduvad enamasti maitsvamad ikkagi need ebatervislikumad valikud :)

Tegelikult Pärnus ju päris mitmed kohad täitsa on, mis on orienteeritud just tervislikule ja kohalikule, mitmel puhul ka taimsele toidule – Tervisetoidukoda, Murumaja kohvik, Picadilly, Jääkuum, Hea Maa… Reaalselt olen ma nendest käinud vaid ühe korra Jääkuumas, mis oli täitsa mõnus, samas ideaalne ikkagi eelkõige päris pisikeste laste vanematele ja sai just arutatud, et neil on suht paljudes toitudes mingi piimatoode sees, mida me ka hetkel väldime. Aga jah, ma käin kesklinnas nii harva ja Murumaja kohvik pole pikalt lahti, nii et kodu ümbruses mingit head varianti väga polegi – arvestades, et kodust kesklinna on 2km, siis muidugi pseudoprobleem.

No enamjaolt me siiski kokkame kodus, rahalistel põhjustel – väljas söömine ei mõju piiratud eelarvele väga hästi. Aga selle võiks küll täitsa plaaniks võtta, et KUI väljas süüa vaja on, siis võiks ikkagi külastada mõnda noist ülalmainituist. Mitte osta kebabi, nagu juhtus eelmisel reedel reisile minnes. Samas, kebab pole vist ka sugugi kõige hullem valik…

Libastumised tulevadki just siis, kui pole jõudnud ette planeerida ja tervislikku toitu valmistada ja on juba nälg. Mina lähen näljaseks tihti üsna ootamatult ja siis on mul tuju ka kohe täiesti väljakannatamatu, tahaks kõigil päid otsast hammustada. Ja siis on enamasti ainus valik ikkagi mingi valmisprodukt supermarketist või lähimast toidukohast, mille tervislikkuse aspektist eriti rääkida ei saa.

Ühesõnaga… Tuleks rohkem planeerida. Tervislik toitumine on täiesti tehtav ka väikese rahaga, aga mida vähem raha, seda rohkem planeerimist ja aega kulub.

Tegelikult oleme aastate jooksul ikka nii palju edusamme teinud. Oleme jätnud maha mahla, piima ja saia ostmise. Ei saaks öelda, et neid enam üldse ei tarbi, aga koju ei osta kunagi – mahla joon tõesti ainult siis, kui see on kodune või värskelt pressitud, piima panen vaid kohvi peale, saia söön vahel külas ja väljas süües. Samuti on magusa ostmine tunduvalt vähemaks jäänud – kunagi sai ikka ostetud liitrite kaupa jäätist, et teha kokteili, vahel magusaisuga šokolaadi, kommi vms. No nüüd ka vahel harva ostame, aga tõesti VÄGA harva. Nisu- ega lehmapiimatooteid hetkel koju üldse ei osta. Leiba ja ka muid asju küpsetan suhkru asemel datlitega – need Rimi datlid on ikka super avastus, kuivatatud datleid peaks ju enne leotama, aga nood on lihtsalt karbiga külmkapis ja vajadusel saab kohe kasutada. Poes siltide lugemine on harjumus ja üldiselt käime poodides enamikest riiulitest lihtsalt mööda, ostame vaid väga valitud asju. Ühesõnaga muudatusi, mida hakkasime teadlikult tegema millalgi pärast Plika sündi ehk ca seitse aastat tagasi, on olnud omajagu.

Suhkru suhtes on mul ikka VÄGA tõsine vastumeelsus. Minu ideaalmaailmas lisatud suhkruga tooted puuduksid. Ja ma lähen nii närvi, kui tullakse jutuga, et lapsel on ikka suhkrut vaja ja kuidas ma nende lapsepõlve rikun, kui neile midagi ei luba. Jah, on vaja, aga piisab täiesti KASULIKEST suhkrutest – ehk siis puuviljad, nii värsked kui kuivatatud, mesi… Ja igasuguseid kooke ja küpsiseid saab samuti teha ilma suhkruta. Ja kõik see muu kräpp, mida nad tahavad, see ongi puhas suhkrusõltuvus. Paraku. Ei läheks nende elu sellest kuidagi kehvemaks, kui õnnestuks neid lisatud suhkrust täiesti eemal hoida, pigem vastupidi.

Ma saan aru, et VEIDI suhkrut pole mingi probleem, minu enda toitumises polegi. Aga lastele seda selgeks teha on väga raske ja nemad on mu meelest täiega suhkrusõltlased. Koju võib ju osta ainult kasulikku magusat, aga mujal pakutakse ikka kõike muud. Ja paraku jah, ma olen arvamusel, et keelamine olukorda ei lahenda, seega kui pakutakse, siis nad otsustavad ise. Ma küll seletan alati, miks me koju ei osta ja miks mulle meeldiks, kui nad mujal ka ei sööks, aga ma ei keela. Ja nad söövad ikka :P

Vähemalt ei joo nad limonaadi, seegi on töövõit. Nad reaalselt joovadki kogu aeg vett. Ok, kui pakutakse, siis piima ja mahla ka, aga ma julgustan neid alati just vett valima ning tuletan meelde, et piim pole inimesele üldse vajalik (palun ärge üldse tulge minuga vaidlema, kui olete eriarvamusel, ma ei viitsi, teie võite arvata ja juua, mis tahate) ning ainus mahl, mis on kasulik, on värskelt pressitud. Ja limonaad lastele tõesti ei maitsegi. Win!

Aga ikka ju tahaks vahel väljas käies süüa tükikese kooki või osta lastele jäätist. Ja noh, eks siis ikka söömegi ja ostamegi. Mulle endale poejäätis üldse ei maitse, ise ma seda praktiliselt ei söö, aga lapsed ja Abikaasa armastavad igasugust jäätist.

Nüüd jäätise osas on nii palju edasiminekut, et me ise hakkasime müüma ja ka mõnes muus Pärnu poes on olemas Jäämari pulgajäätised – neid ma ostan lastele hoopis meelsamini. Hind on muidugi ka vastav…

See ongi see tervisliku toidu häda – kui tegu on millegi enama kui algainetega, siis kuradi kallis on. Nii lihtne on haarata magusaisu puhul esimesest ettejuhtuvast poest jäätis või väike šokolaad, mis maksab kõigest 50 senti või ehk euro. Kui tahta aga midagi tervislikku, siis maksadki ligi €2 käsitöö pulgajäätise või toorbatooni eest. Kolm-neli korda rohkem!

Kui raha on vähe, tuleb sellevõrra rohkem ise sebida. Jäätist ja toorbatoone saab ju vabalt ise kodus teha, kui vähegi viitsimist on – mul see sageli puudub. Ja seda €2 ka väga tihti maksta ei raatsi. Ja nii ongi, et kodus on enamasti lihtsalt puuviljad, vahel ostame kallist kvaliteetmagusat ja vahel harva ka odavat kräppmagusat. Seda viimast söövad lapsed siiski rohkem mujal, sest ikka ju pakutakse. Seda vähem on motivatsiooni koju osta :)

Aga kui rahakott vähegi lubab, siis magusaisu puhul on toorbatoonid mu meelest küll super leiutis. Tõsiselt, iga kord, kui on kommi või šokolaadi isu, söö parem selle asemel toorbatoon – isu kaob ja kehal on hea. Ja kakaoga variandid on mõnusalt šokolaadi maitsega :) Ja valik on nii lai – ainuüksi meil on müügil Ampstükid, Pranabarid, Raw Bite’id – ja neid on ju veelgi, igasuguseid. Lihtsalt seda tuleb silmas pidada, et koostises oleks tõesti ainult kuivatatud puuviljad ja pähklid (osad ökobatoonid sisaldavad lisaks siirupeid ja muud, mis on täiesti tarbetu, sest datlid ja rosinad magustavad piisavalt) ning tegu võiks olla ikkagi toorbatooniga, et kõik vitamiinid-mineraalid oleks säilinud.

Külas ma söön kõike, mida pakutakse, teiste valikute kritiseerimine oleks esiteks ebaviisakas ja teiseks mõttetu (igaüks peab omadele järeldustele ise jõudma) – ja ma olen lihtsalt alati siiralt tänulik, kui keegi mind toidab.

Aga jah, et muus osas asja parandada, peaks esiteks väljas söömisel rohkem valima tervisliku menüüga kohti, mida tegelikult jagub… Teiseks katsuma ikkagi koju mitmekesisemat menüüd planeerida. Kolmandaks katsuda igasugune ise kräpi ostmine viia tõsise miinimumini ning haarata selle asemel pigem toorbatoon, hinnast hoolimata.

Kusjuures, kõige suurem probleem on minu jaoks hoopis see, kui on parasjagu nii suur nälg, et magusat enam nähagi ei taha, seega toorbatoonid ja puuviljad on välistatud, võimalust süüa teha/sööma minna pole ja oleks vaja mingit soolast tervislikku suupistet. Eks neid kuivatatud toortoidu variante mõningaid on, aga midagi väga maitsvat ja taskukohase hinnaga pole leidnud. Küüslauguleibades on miskipärast kõigis nisu ja suhkur, seega neid väga ei taha. Kartulikrõpsud on mahedalt räigelt kallid, tavalised räige kräpp. Juurviljakrõpsud on maitsvad – Mulgi krõpsud on näiteks väga mõnusad ja tavalistest kartulikrõpsudest on need kindlasti tervislikumad. Paraku ikkagi mahedad pole ja hind on üsna krõbe. Osades Selverites ja ilmselt ka mujal poodides on müügil selle firma krõpsud hummusest, läätsedest, kinoast – pole küll mahedad, aga vähemalt veidigi tervislikumad, neid olen vahel ostnud. Pakk maksab vist ka €2 ringis, aga on selle eest üpris suur. Igatahes, kui kellelgi on selles suhtes mingeid soovitusi, olen üks suur kõrv.

Õnneks ma ise suur magusasõber pole, seega magusas polegi minu jaoks küsimus (see on rohkem laste pärast) – tervislikke alternatiive on piisavalt ja eriti suvel on nii palju erinevaid maitsvaid marju, samuti arbuusihooaeg, polegi väga muud vaja. Kui mul on nälg, siis ma tahan soolast toitu, kodus kokata kogu aeg ei jõua – seega just päris söögis on küsimus. Kuidas võimalikult tervislikult hakkama saada, ka väljaspool kodu?

Ja noh, kõik need teised aspektid ja dilemmad seoses liha söömisega ning nisu- ja piimatoodete vältimisega, I don’t even go there… Niigi sai juba meetripikkune postitus.

Nov 082015
 

spectre1

Ma olen lugenud neid arvustusi uue Bondi kohta, nagu ikka seinast seina – mõni ütleb, et parim, mõni, et täielik jama. Ja näiteks Abikaasa kurtis ka, et jubedalt venis. Aga ma ei tea, on’s asi selles, et ma olen nii lootusetu fänn või et Craig mulle nüüd lõpuks ometi seks tundub, aga ma täiega nautisin kogu filmi. Ok, jah, kohati tõesti tibake venis, aga mind see ei häirinud.

Ma arvan, see meeldis mulle Craigi eelmistest rohkem sellepärast, et oli rohkem seksi ja rohkem nalja. Need, kes varasemaid Craigi Bonde kiitsid, tõid esile, et Ian Flemingi Bond oligi sünge. Et filmides tehti ta hoopis teistsuguseks, kui tema looja oli mõelnud. Et nüüd on hea ja tõesem. Noh… Mulle meeldib filmi-Bond :)

Aga kas ei olnud mitte nii, et kui Spectret alles filmiti, siis kinnitasid kõik filmiga seotud isikud otsekui ühest suust, et kurikael EI ole Blofeld? Või ma mäletan valesti? Igatahes, üle pika aja ka selline paha, keda ma tõeliselt nautisin. Seks mees kah. No vabandust, ma olen nii tühine ja mulle meeldib, kui Bondi filmides on seksikad näitlejad.

Naised jätsid pigem külmaks, sest imelise punapea Eva Greeni vastu ei saa keegi. Aga samas täitsa okeid olid.

Judi Denchi M jääb minu jaoks muidugi alati minu ainsaks ja õigeks ja Ralph Fiennes on mu meelest endiselt kole, aga ta oli ka täitsa okei.

Q meeldis mulle Skyfallis rohkem. Nüüd ta oli kuidagi liiga Bondi tallaaluseks tehtud. Äpu mulje jättis. Samas pandav oli ta ikka :D

No ühesõnaga, mulle väga meeldis. Ülimõnus oli üle pika aja näha Bondi jälle kinos suurel ekraanil. Ostsin seekord kõige kallimad piletid tagumisse ritta, millel nimeks love seat. Ideaalne filmi vaatamiseks ja jalgadel oli mõnusalt ruumi, aga sellega panid nad mu meelest küll mööda, et toolidel oli ühine vaid istme osa, aga mitte seljatugi – kuidas seal siis mõnusalt kaisutada, kui küünarnukk kogu aeg sinna seljatugede vahelisse prakku ära kaob… Ja popcorn oli õudselt soolane :) Aga need olid siiski pisiasjad, mis üldist naudingut mitte kuidagi ei seganud.

Me alustasime üksvahe Abikaasaga Bondi-saagat otsast peale, jõudsime vist umbes viienda filmini, kui jäi pooleli… Aga ei, vist ikka kaugemale, sest Lazenby sai nagu ka ära vaadatud. Kus siis pooleli jäi, ei mäleta, lõppu kindlasti ei jõudnud. Peaks vist uuesti otsast peale alustama. Vanu Bonde on ikka tore vaadata :D Kuidagi tuleb ju järgmised 2+ aastat uue Bondini ära sisustada…

Oct 302015
 

Kuulasin just uue Bondi nimilaulu – Sam Smith “Writing’s On The Wall”. No ma ei tea, ei ole minu tassike teed. Laul ise on kusjuures üsna okei, aga mul hakkab peaaegu füüsiliselt halb, kuulates selles konkreetses esituses nii kõrget meeshäält. Oleks sama laul kas meeshääle poolt madalamas helistikus või lihtsalt naise esituses, oleks mitu korda parem.

Naispeategelased ei ole kah seekord eriti pandavad. Tahaks rohkem silmailu :P Aga no ega ma seepärast filmi vähema õhinaga ei oota!

Muidugi ei tule midagi välja mu plaanist minna kinno kõige esimesel õhtul, sest noh, Plika sünnipäevapidu… Ja muidugi ei või olla rohkem seansse, kui 18.30 ja 00.00. Kui oleks näiteks 21.00, siis võib-olla isegi mängiks välja, parseldaks lapsed Plika sünnipäevaõhtul emale maha ja… :D Aga keskköö oleks siiski veidi ekstreem.

Laupäeva õhtul äkki, kui ema on nõus lapsed endale võtma. Ainult esimeseks päevaks on praegu võimalik pileteid osta, nii et kui peale passida, millal järgmiste päevade müük lahti läheb, peaks head kohad saama küll…

Sest kui miski on püha, siis see, et uut Bondi tuleb vaadata kindlasti kinos ja soovitavalt kõige esimesel õhtul. Üle-eelmise Bondi ajal sündis päev enne esilinastust Plika. Eelmise Bondi ajal olime Norras. Nüüd saab lõpuks ometi seda traditsiooni jätkata!

Oct 182015
 

2015-10-18 15.08.36-2

Lubasin Plikale möödunud nädalal, et teeme millalgi filmiõhtu ja vaatan temaga Frozenit. Esialgne plaan oli küll mõlema lapsega, aga kuna Abikaasa läks täna Poisiga oma õele külla ning meie Plikaga kahekesi koju jäime, vaatasimegi kahekesi.

Popkorniga katsin õhukeselt poti põhja… Nagu näha, oli seegi liiast :) Oleks võinud vabalt teise poti võtta, mis on umbes sama laia põhjaga, aga kõrgem… Aga sellel pole läbipaistvat kaant :) Ja nii vahva on vaadata, kuidas maisiterad hüplevad ja plahvatavad. No ja midagi ju ei juhtunud ka – kaas jäi peale :D Paras kogus kahele, et filmi ajal isu täis pugida.

Nii et vedelesime voodis, mugisime popkorni ja rüüpasime teed. Idüll. Ja Frozen on mul siis nüüd lõpuks nähtud. Teist korda ei viitsiks :P Elsat oli ilus vaadata, aga see ülejäänud iba… No liiga vana olen, mis teha. Kunagi Jääaega küll täiega fännasin, see oli ülikoolis – ei tea, kas see enam meeldiks?

Kõige naljakam koht oli minu jaoks terves filmis see, kui Kristoffi saan (või misasi see tal oligi?) õhku lendas ja ta pobises: “Just tegin viimase osamakse”. Küüniline tänapäeva inimene, seda ma olen.

Jun 182015
 

Kui Maris Eestis käis, sain temalt hilinenud sünnipäevakingiks Apollo kinkekaarte. Käisin küll mitu korda poes uitamas, aga ei suutnud kuidagi otsustada, mille peale sooviksin neid kulutada.

Mai lõpus lugesin, et ilmub Minu Eesti 3. Esimene mõte – kahju, et varem ei ilmunud, oleks saanud sünnipäevakingiks paluda. Järgmine mõte – aga ma ju saangi :D

Kui Tartus Kessul külas käisime, siis soovitas ta meil minna perega Supilinna Salaseltsi vaatama, et olevat tõeliselt mõnus film. Eile käisimegi. Muidugi oleks võinud ette teada, et kui filmis on midagi vähekenegi actionit meenutavat, siis Plika hakkab kartma ja ei taha vaadata… Pidime talle üsna filmi alguses vanaema järele tellima, kolmekesi vaatasime lõpuni.

Tõsiselt hea film oli, sobilik nii suurtele kui väikestele. Väga soojalt soovitan! Mulle tavaliselt Eesti filmid pigem ei meeldi, reeglina on need sünged või masendavad. Aga see oli lahe – lõbus ja põnev ja eestlaste kohta hästi näideldud. Ma armastan Tartut ja Supilinna, ka sellepärast oli vaatamine nii nauditav. Ja väga vahvalt oli kokku miksitud vanaaegsemat sorti väljanägemisega elukeskkond ja riided tänapäeva moodsa tehnikaga – läpakate ja nutikatega.

 Ühesõnaga absoluutselt suurepärane sünnipäevakingitus :)

Feb 102015
 

Käisin just piilumas, mida kinos näidatakse. Ei olnud miskit põnevat, seega uurisin tulevate filmide kohta. No ja siis vaatasin ära halli varjundite treileri. Ja jäin mõttesse.

Olles ennast läbi närinud peaaegu kahest raamatust (ja ükskord ma selle trioloogia ära lõpetan, sest ma ju tahan teada saada, mis kogu selle jama taga oli ja mis sorti happy ending välja mõeldi… ma lihtsalt tüdinesin ära vahepeal ja ootan vastavat tuju) – ma lihtsalt reaalselt ei kujuta ette, KUIDAS nad kõik selle porno ära mahutavad USUTAVALT filmi, mida näidatakse suurel ekraanil, ilma et selle raamatu IDEE kaduma läheks :D Ja kuidas nad selle sisemise jumalanna teema filmis lahendanud on :D Kahtlustan, et tema roll on lihtsalt välja jäetud, aga kurat teab muidugi.

No ja aitaks äkki kaasa, kui see mees oleks mu meelest seks, aga no ei ole… Sihuke poisikese tüüpi paistab, mitte kuidagi domineeriv, ja seda muljet ei paranda ükski fancy ülikond. Aga võib-olla ta on väga seks ja viga on minus. Lihtsalt see treiler ei tundu kuidagimoodi erutav, pigem piinlik. Aga jällegi, vabalt võib asi olla minus.

Sportlikust huvist vaatan kindlasti filmi mingi hetk ära :P Aga enne oleks vist kohane raamatud ära lõpetada. Oot, nad ju peavad siis KOLM raamatutäit porri ühte filmi mahutama… Samas, kuna ilmselgelt nad peavad seda ikkagi kõvasti tsenseerima ja muud tegevust peale seksi seal ju eriti polegi, siis peaks kenasti hakkama saama.

Oh jah.

EDIT: Aga ei, olukord pole sugugi nii lootusetu, ma leidsin päris mitu filmi vaatamiseks. Kas just kinos… Ehkki kui meie rahaline seis peaks nüüd tsipa paremaks muutuma, nagu tundub, siis võiks isegi korra kuus kinos käia :D Aga näiteks Still Alice, Focus ja siis muidugi Shaun the Sheep – jumal tänatud, et on üks lastefilm, mis mulle ka meeldib :D Lapsed on juba ammu tahtnud kinno minna, nüüd siis lõpuks võib.

Ja ooh, Bond ajab mind lihtsalt niiii kihevile. Uue filmi kohta on veel nii vähe infot, aga see vähenegi… Ma jään igaveseks Bondi fänniks, miskit pole parata. Ja näe, aega võttis, aga asja sai – praeguseks ma arvan juba küll, et Daniel Craig on seks. Isegi rinnakarvade puudumine ei häiri :D

Ainult et SEKSI on viimastest Bondi filmidest kõvasti puudu. Ma ei ütle, et ta nüüd nii meeletult ringi tõmbama peaks, nagu esimestes filmides, aga mulle siiski meeldib, kui on special leading lady, kes püsib filmi lõpuni elus… Mitte mingid suvakad, kellega ehk paremal juhul korra kähkukas tehakse (või teise äärmusena armutakse) ja siis maha lastakse. No ma olen romantik, eks :P

Ma nüüd vaatasin ära kõik, mis Spectre kohta avalik on ja kui ma nüüd õigesti aru sain, siis see maadleja on peamine kurikael ja blond on “hea” Bond girl? Ok, tundub päris hea, sest see teine tumedapäine tšikk heaks küll ei oleks sobinud. Ja pervo kurikael rikub mu meelest filmi täitsa ära, no näiteks Skyfalli Silva ajas oma välimusega nutma ja Tomorrow Never Dies Elliot Carver oli ka kohutav kuivik… Aga see praegune, potentsiaali tundub olevat :P Uus Q ja Moneypenny on ka mõlemad nii seksid, ainult et uus M muidugi, võeh, ma ju armastasin Judi Denchi, ta oli niiiii cool. Arusaadav muidugi, et ta nüüd välja vahetati, vanus pole naljaasi… Ralph Fiennes on aga kõike muud kui seks. Mitte et kõik peaks tingimata seda olema… Aga tuleks ju kasuks :D

Uus Bond esilinastub Plika sünnipäeval. Kuna just tema sünni tõttu jäi katki mu pikaajaline traditsioon uut Bondi kohe kõige esimesel õhtul kinno vaatama minna (no ei võinud veel ühe päeva oodata, eks), tundub ainult kohane seda nüüd seitse aastat hiljem tema sünnipäeval jätkata :P

Apr 182013
 

Mind hakkas kummitama üks romantiline komöödia, mida ma olen kunagi näinud, aga ma lihtsalt ei suuda meelde tuletada, mis pagana film see on. Ei mäleta üldse, millal või kust vaatasin – kas telekast, arvutist, kinos… Arvan, et see pole väga uus film – vabalt võib olla näiteks 5-10-15 aastat vana.

Naispeategelane oli pikkade tumedate juustega – arvasin, et äkki Sandra Bullock, aga tema filmid olen läbi vaadanud, ei ole. Arvan, et tegu oli mingi vähem tuntud näitlejaga.

Vist oli nii, et mees oli boss, naine sekretär. Naine tegi mingeid eriti häid küpsiseid, millest kõik vaimustuses olid. Kandis vist mingeid hästi igavaid riideid ja mingi hetk filmi ajal löödi ta üles, selline traditsiooniline makeover, teate küll.

Kas hakkas see naine siis abielluma või lihtsalt leidis mehe või mis iganes, aga üks hetk see tema boss  avastas, et tahaks teda hoopis ise. No ja filmi lõpuks muidugi ka sai. Äkki oli hoopis nii, et naine oli salaja mehesse armunud ja kui mees lõpuks avastas, et on naisesse ka, siis naine oli omale juba kellegi leidnud.

Rohkem ei mäleta :D Ja eelneva info põhjal pole suutnud midagi asjalikku välja googeldada. Vaatasin läbi miskiseid nimekirju erinevate aastate romantilistest komöödiatest, ühtki sobivat ei leidnud.

Hulluks ajab!