Jan 272020
 

Little Women – IMDB 8,2. Igati nõus :)

Romantiline draama.

Kes ei teaks Louisa May Alcotti legendaarset raamatut “Väikesed naised”? Ma olen suur selle ja kõigi järgede fänn, koolieast saati. Eesti keeles minu teada 1990-ndatel “Good Wives” ei ilmunud – vähemalt mul on sellest ajast raamaturiiulis vaid “Väikesed naised”, “Väikesed mehed” ja “Plumfieldi poisid”. Vaatasin järele, 2006 on välja tulnud “Väikeste naiste abielud” – seda eeldasingi, et praeguseks kindlasti juba on. Mina ise lugesin viimatimainitut hiljem Londonis ja olin hiiglama rõõmus, sest vahelt olid ju seni olulised sündmused puudu.

Eks neid filme ole sellest raamatust kindlasti tehtud mitmeid, ehk olen isegi mõnd näinud… Aga ei mäleta midagi. Kui selle filmi treilerit nägin, olin väga elevil, sest see tundus nii sümpaatne.

Küsisin kaaslaselt, kas ta üldse soovib minuga seda vaatama tulla, tundus selline… Naistekas :) Aga kuna hinnangud olid väga head, siis ta tuli meelsasti. Ja talle meeldis ka väga. Saal oli täna täitsa täis, palju ka vanemaid inimesi, nii tore.

Film oli super. Lugu oma tuntud headuses, paralleelselt jooksid kaks liini – minevik ehk “Little Women” ja olevik ehk “Good Wives”. Kuna viimast raamatut olen lugenud kõige vähem, siis olin peale põhilise (kes sureb, kes kellega abiellub jne) kõik nüansid unustanud – ääretult tore oli meenutada. Minevikust muidugi tulid absoluutselt kõik stseenid tuttavad ette, sest esimest raamatut olen ma kindlasti kõige rohkem lugenud.

Ühesõnaga – soovitan, väga soojalt. Ilmselgelt on raamatutes rohkem nüansse, mis kõik filmi ei mahu, aga see oli tõesti väga hästi tehtud film, mis minu jaoks raamatutegelastele näod juurde andis :)

Tekkis nüüd tahtmine need raamatud ka üle lugeda… Peab seda millalgi tegema.

Jan 212020
 

Bombshell – IMDB 6,8. Üldjoontes nõus, võib-olla paneks ise pisut rohkem.

Tõsielul põhinev draama.

Seda filmi ma väga ootasin, sest treiler oli põnev ja mäletatavasti seostusid pea kõik mu eelmise aasta parimad filmielamused just tõsielu baasil tehtud filmidega.

Mõned asjad filmis häirisid. Näiteks oli tempo kohati nii kiire, et mul oli konkreetselt raskusi jälgimisega. Kaaslast häiris, et ülikiire ja liiga aeglane tempo vaheldusid ning et kohati oli üle dramatiseeritud. Ühel nõul olime selles, et lõpupoole läks film paremaks.

Ja kui film siis läbi sai ja tiitrid jooksma hakkasid… Istusin küll üsna mõtlikult. Kas just lummatult, aga ütleme nii, et olin lõpuks üleni haaratud. See on hea tunne, millega kinost lahkuda.

Nii et jah, ehkki teostus jättis kohati soovida, siis mul on väga hea meel, et vaatama läksin ja soovitan soojalt.

Jaanuarikuusse mahub ka viies film, järgmiseks esmaspäevaks on ostetud piletid “Little Women” seansile. Ja oleks tahtnud tegelikult näha ka “Like a Bossi”, aga kuna oleme juba niigi palju kinos käinud, siis lihtsalt ei viitsinud :)

Jan 162020
 

Bad Boys for Life – IMDB 7,2. Täitsa nõus :)

Action, komöödia.

Selle aasta esimene meestekas.

Kas teate, ma pole varasemaid osi näinud, seega ei teadnud asjast midagi. Läksin kinno kaaslase soovil, puhta lehena – aga väga meelsasti, sest see tundus täpselt minu tüüpi film. Komöödiad mulle meeldivad, kergem action samamoodi, ja treiler oli tore.

Ütleme nii, et film meeldis mulle isegi rohkem, kui oleks esimese hooga arvanud. Lootused said ületatud. Pidevalt sai südamest naerda ja mürglit oli ka piisavalt. Midagi sügavat siit ilmselgelt otsida ei tasu, aga igatahes soovitan, soojalt :)

Jan 122020
 

The Good Liar – IMDB 6,6. Ma paneks vist 5…

Krimi, draama, müsteerium.

Mulle nii väga meeldis selle filmi treiler. See tundus täpselt minu maitsele – põnev, aga mitte liialt verine. Ja filmid, mille tegevus toimub UK-s, eriti Londonis, saavad minult vaikimisi juba selle eest suure rasvase plussi kirja.

Pärast filmi vaatamist olen pikalt mõelnud ja ei saagi päris täpselt aru, miks see mulle nii palju ei meeldinud, kui ma lootsin. Süžee oli põnev ja lõpplahendus ootamatu, näitlejad olid head… Aga ometigi jäi üleüldine tunne “meh”. Kaaslane ütleb, et kehv dialoog. Et kas tehti liiga täpselt raamatu järgi või siis üldse mitte, et midagi igatahes ei töötanud.

See ei olnud halb film. See oli okei film. Aga ma lootsin, et see on hea film ja seega olen pisut pettunud :) Kaalun tõsiselt raamatu lugemist, sest ma tahaks teada, kas see meeldib mulle rohkem. Tavaliselt on ju raamatud filmidest paremad :P

Võib-olla oli asi osalt ka selles, et eile õhtul oli muid pingeid, mistõttu polnud parasjagu kõige suuremat tuju kinno minna (aga piletid olid päev varem ära ostetud) ja 21.45 filmi algus oli… Hiline. Kui ma oleks seda vaadanud parema tujuga ja seitsmesel seansil, oleks võib-olla ka rohkem meeldinud?

Ühesõnaga… Ma ei saa öelda, et ma EI soovita… Aga väga soojalt ei soovita ka. Ajaviiteks krimi armastajatele hea. Kustumatut filmielamust oodata ei tasu.

Mulle nii meeldib Helen Mirren :)

Jan 082020
 

Jojo Rabbit – IMDB 8,0. Igati nõus :)

Komöödia, draama ja sõjafilm.

Ma ei tea, oleks ma seda üldse ise vaatama läinud? Aga kaaslane tahtis ja ma olin nõus. Käisime 21.45 seansil ja selle üle virisesin küll kõvasti – aga film oli nii kaasakiskuv, et unele ega väsimusele polnud aega kordagi mõelda.

See film on nii mitmetasandiline… Ühelt poolt täiesti jabur komöödia, teiselt poolt täiesti ehtne sõjafilm… Ma ei vaata mitte kunagi sõjafilme, see oli vist sõna otseses mõttes elu esimene. Komöödiaga segatuna oli sõda talutav… ja jättis sellegipoolest väga sügava jälje.

Ma ei oska arvustusi kirjutada ja seda filmi on üldse väga raske arvustada… Lihtsalt soovitan, väga-väga soojalt.

Jan 022020
 

Põhi- ja keskooli ajal sai kogu aeg kinos käidud ja vaadatud ära kõik filmid, mis vähegi huvitavad tundusid. Ju oli õpilase kinopilet piisavalt soodne, et ema mulle seda kunagi ei keelanud ja noh, toona oli Mai kinos igal nädalal täpselt kolm filmi, mida näidati täpselt nädal aega ja kõik – eriti populaarseid ehk kaks nädalat järjest.

Ülikooliajal ei sattunud kinno enam sugugi nii tihti, aga samas sai ikka toonase elukaaslasega käidud ka – kindlasti hea mitu korda aastas.

Ja siis tuli London, rasedused, väikesed lapsed… Viimase 14 aasta jooksul olen VÄGA harva kino külastanud. No korra aastas ehk, kui sedagi. Lihtsalt polnud enam harjumust ja ei tulnud pähegi, et peaks. Mõni tantsufilm ehk ja muidugi Bond. Aga kokkuvõtlikult siiski – harva.

2018 lõpus lubasin endale, et hakkan rohkem elama ja väljas käima, sealhulgas kinos. Kaasa aitasid kaks suurepärast filmielamust – Bohemian Rhapsody ja Eia jõulud Tondikakul. Täpselt samal ajal tutvusin ka kaaslasega – küsisin, ta ütles, et enne mind käis ta kinos ehk umbes korra kuus, võib-olla harveminigi.

Igatahes juhtus nii, et 2019 käisime me kinos 34 korda – see on peaaegu 3x kuus. Neist kaks korda eraldi ja ülejäänud korrad koos. Põhimõtteliselt sai ära vaadatud kõik filmid, mis vähegi huvi pakkusid. Ja ma ausõna VÄGA nautisin seda. Kinos on tore :) Mind ei häiri popcorni lõhn (ise küll ei osta, sest mõttetult kallis), ma pole õnneks sattunud lobisevate või muidu häälekate ning häirivate inimeste peale… Ja mina olen see, kes kõva häälega naerab. NII MÕNUS on vaadata filme suurelt ekraanilt (koht peab muidugi ka hea olema, ma istun alati taga ja keskel :)). Ja kui vahepeal tundus mulle, et heli on kinos liiga kõva, siis ma ei teagi, olen vist ära harjunud, enam ei häiri :D

Käisime hästi palju meestekatel ja naistekatel, sest noh, loosimised :D Võitnud küll siiani midagi pole, aga tore ootusärevus on ikka. Ja kui filmil eriüritust polnud, siis reeglina esmaspäeval – sest kinodelnik ja soodne pilet. Nüüd oli muidugi suvi vahepeal, siis sai igal ajal käidud, sest hinnavahet polnud.

Mõtlesin, et teen eelmisel aastal kinos nähtud filmidest blogisse kokkuvõtte ka. Üritasin neid miskit pidi kategoriseerida, üsna meeldevaldselt ja oma parema äranägemise järgi… Mis ei tahtnud kohati väga hästi välja tulla… :P Kuna kirjutasin seda postitust niigi mitu tundi, siis treilerid jaksasin juurde panna vaid kõige suurematele lemmikutele, ehkki oli veel täitsa palju toredaid filme…

Ja noh, filmide sisukokkuvõtet, isegi mitte väga üldist, ma lihtsalt ei jaksanud kirjutada ega kuskilt kopeerimiseks otsida… Vaadake treilereid või lugege IMDB-d :)

Parimad filmielamused eelmisest aastast olid – ja seda mulle mõninga üllatusena – tõsielul põhinevad filmid.

Green Book (IMDB 8,2) – see on tegelikult 2018. aasta film, aga õnneks näidati eelmisel aastal kõige populaarsemaid filme uuesti ja nägin suurel ekraanil ära. Läksin kinno täielikult igasuguste ootusteta, polnud isegi treilerit näinud – teadsin, et väga kiidetakse, aga arvasin pigem, et mulle ehk ei meeldi… Ohh, see film oli võrratu. Seal oli sisu, seal oli nalja, seal oli suhteid, põnevust… Kõike. Soovitan ülisoojalt kõigile.

Le Mans ‘66 / Ford v Ferrari (IMDB 8,3) – selle treilerit olin vist isegi näinud, aga polnud jällegi kindel, palju see mulle meeldib. Ületas igasugused ootused, tõesti taas super hea film, mida kõigile julgelt soovitan. Samamoodi oli nii sisu, nalja, suhteid kui põnevust.

Hustlers (IMDB 6,4) – seda treilerit olin näinud ja filmile olid ootused, ei pidanud pettuma. Meeldis väga ja minu meelest võiks skoor kõrgem olla.

Extremely Wicked, Shockingly Evil, and Vile (IMDB 6,6) – üks aasta üllatajatest, ei oleks osanud arvata, et film sarimõrvari elust võiks mulle nii meeldida :) See oli köitev ja põnev ning õnneks ei olnud väga graafilist vägivalda, mis mulle eriti ei istu. Taaskord – minu meelest võiks skoor kõrgem olla ja soovitan kõigile.

Järgmiseks komöödiad… Need on mulle alati meeldinud :)

Klassikokkutulek 3 – ristiisad (IMDB 4,9) – nii mõnedki ütlevad, et ainult esimene osa oli hea, aga ma ei tea, mulle meeldisid küll kõik. Midagi sügavat siin muidugi pole, aga naerda sai korralikult ja Eesti filme on lihtsalt tore vaadata :)

Mehed (IMDB 4,1) – taaskord üks tore Eesti komöödia, minu mäletamist mööda väga meeldis, imestan praegu, et nii kehv hinne

Long Shot (IMDB 6,9) – eelmise aasta parim komöödia. Komöödiatega kipub nii olema, et neid on mõnus vaadata ja ununevad kiirelt… No see jäi meelde. Väga soojalt soovitan :)

The Hustle (IMDB 5,4) – ühekordseks vaatamiseks täitsa tore, aga eriliselt meelde ei jäänud. Kinos käimist ei kahetsenud, uuesti vaadata ei taha, skooriga olen nõus.

Naistekad… Enamasti romantilised kömöödiad. Sarnaselt “niisama komöödiatega” need mulle üldiselt meeldivad, aga enamik ununeb sama kiirelt.

Poms (IMDB 5,7) – seda ei soovinud kaaslane vaatama tulla, nii et käisin üksi. Kartsin, et on ehk mittemidagiütlev, aga ei, väga nautisin. Sai mõnuga naerda.

Charlie’s Angels (IMDB 4,1) – ohh… Miks nii kehv skoor? Minu meelest oli küll tore film. Mulle on inglid alati meeldinud!

After (IMDB 5,4) – see oli nüüd küll draama, mitte komöödia… Mitte midagi erilist, aga täitsa ok.

Gloria Bell (IMDB 6,3) – appi, see oli NII HALB! Peategelane terve filmi lihtsalt… Kulges. Mingit pointi ega loogikat ma seal ei näinud. Lõpplahendus oli ka imelik… Kuna kaaslane oli see, kes omal algatusel naistekale piletid ostis, siis ma sain teda pärast jõhkralt norida :D Talle meeldis sama vähe. Ei tea, miks skoor nii kõrge on. Kas on keegi, kellele see film meeldis? :D Meil tööl need, kes nägid, olid nõus, et kehv. Oleks võinud vaatamata jätta.

Last Christmas (IMDB 6,6) – seda ei soovinud kaaslane samuti vaadata, käisin koos sõbrannaga. Aasta üllataja naistekate hulgas! Olin pigem skeptiliselt meelestatud :) See ei ole su tavaline romantiline komöödia ega jõulufilm, ma kinnitan. Seal on romantikat küll ja nalja saab ka, aga see on omamoodi kiiksuga, jabur, südamlik ja TÄIESTI ÜLLATAVA lõpuga. Kui sa pole näinud, ära loe netist ette ära, mis juhtub, lihtsalt vaata! Mulle väga meeldis! Väga soovitan! Võib-olla oleks pidanud hoopis järgmise kategooria alla panema?

Muusikafilmid mulle üldiselt väga meeldivad (ja samas muusikalid vahel üldse mitte, võta siis kinni…).

Rocketman (IMDB 7,4) – Bohemian Rhapsodyga võrdset elamust ei saanud, aga väga hea film oli sellegipoolest – lihtsalt mitte superhea :) Soovitan.

Yesterday (IMDB 6,9) – raha ja aega just ei kahetse, aga veider film oli mu meelest. Jääb sinna keskpäraste sekka mu jaoks, teist korda näha ei tahaks.

Ja üks tantsufilm isegi! VENE tantsufilm! Mida ma IMDB-st ei leidnud.

Tantsulahing – mulle tantsufilmid väga meeldivad, see meeldis ka :)

Lapsed on asjalikud ja käivad enamasti ise kinos, aga koos kinos käimine on nende jaoks sündmus… Nii et ma ikka püüan leida selliseid lastefilme, mis ka meile vastuvõetavad oleks.

Pokémon Detective Pikachu (IMDB 6,6) – seda poleks mina küll vaatama läinud, aga kaaslane ütles, et läheme… Läksime siis. Täitsa armas film oli. Ehkki uuesti vaadata ei viitsiks.

The Lion King (IMDB 7,0) – sellele ostsin mina piletid kõigile, sest minu kunagine suur lemmik. Kõik meloodiad on peas, pooled laulusõnad on peas, dialoogki on kohati peas. Väga nautisin.

Frozen 2 (IMDB 7,2) – vaatasime kodus esimest osa uuesti ja kaaslane arvas, et kuna miski närvidele ei käinud ja kriitikute sõnul olla teine osa paremgi, siis võib kinno minna küll. Oli täitsa tore ja nauditav, ei kahetse.

Unustatud jõulud (IMDB 6,1)- lootsin Eia jõulude sarnase elamust… Selle asemel oli…. Täitsa okei film, aga ei midagi enamat. Plikale meeldis küll. Naljakas oli ja lastele sobiv, aga ei pugenud kuidagi hnge, nagu Eia seda tegi. Mis seal ikka. Vähemalt sai koos lastega kinos käia :) Teist korda ei vaataks.

Põnevus ja märul. Actioniga on mul selline suhe, et võib väga meeldida – põnevus on tore, tapmine, laskmine ja kaklemine üldiselt ei häiri… AGA kui läheb liiga graafiliseks see vägivald – lähikaadrid verisest peksmisest, piinamisest, sõrmede otsast raiumisest ja muust taolisest, siis eelistaks mitte vaadata.

Cold Pursuit (IMDB 6,2) – nalja sai ja jabur oli, selles mõttes meeldis. Aga kohati veits liiga verine ja ma vaatasin seda ka liiga hilisel kellaajal – oleks võinud pigem kodus raamatut lugeda :)

John Wick Chapter 3: Parabellum (IMDB 7,6) – kuna ma pole kunagi Keanu fänn olnud, siis see ei olnud minu jaoks argument (mitte et mul midagi tema vastu oleks, ta on okei :D). Et jah, kui kohati oli see vägivald üsna cool, aga üldmulje filmist minu jaoks siiski liiga verine. Oleks võinud vaatamata jätta :)

The Informer (IMDB 6,5) – see oli kah veits liiga sünge mu jaoks… Ja taas kord, üheksane seanss, uni tuli vahepeal. Oleks võinud vaatamata jätta :)

Fast & Furious Presents: Hobbs & Shaw (IMDB 6,5) – ma täpselt ei mäleta, aga see oli mu meelest ainus eelmise aasta märul, mis oli minu jaoks piisavalt vähe verine :D Üksi ilmselt poleks vaatama läinud, aga seltskonna mõttes kaaslasega oli tore olla ja sellist sorti filme vaataks temaga edaspidigi.

Nii, nüüd kõik need legendaarsed saagad ja superkangelaste filmid, mida vist ei tohiks ühte patta panna, aga lähevad minu jaoks paraku suht ühte auku. Ma poleks ühtki neist ise vaatama läinud, AGA andsin hea meelega kõigele uuele võimaluse, sest kaaslasele sellised filmid meeldivad ja miks mitte. Mu eelmise aasta moto oli “ütle kõigele jah” (no mõistuse piires muidugi, haha). Paraku peab siiski tunnistama, et üleloomulike võimetega superkangelased, fantaasia, paralleeluniversumid, teised planeedid, tähesõjad ja muu ei ole väga minu teetass… Nii et ma mõtlen hoolega, kas ma midagi sellist veel vaatama lähen :)

Captain Marvel (IMDB 6,9) – vist oli täitsa ok nendest kõigist…

Avengers: Endgame (IMDB 8,2) – see oli vist ka täitsa ok…

Spider-Man: Far From Home (IMDB 7,6) – see oli vist ka enam-vähem ok…

Terminator: Dark Fate (IMDB 6,5) – oli vaadatav… mitte kõige hullem… vahepeal tuli uni ja ei suutnud jälgida :D

Star Wars: The Rise of Skywalker (IMDB 6,9) – no see kohe üldse ei meeldinud :D

Ja lõpetuseks sellised filmid, mida ma ei osanud eelmistega kokku panna, sest olid minu jaoks žanrilt teistest erinevad. Rangelt võttes oleks võinud ainsa tantsufilmi ka siia alla panna, eks… Aga kuna ma olen nii suur tantsufilmide fänn, siis see sai eespool eraldi ära mainitud :D

Tõde ja õigus (IMDB 9,0) – eelmise aasta kultusfilm :) Olen nõus, et oli väga hästi tehtud. Mul on väga hea meel, et selle suurel ekraanil ära nägin – ei olnud kinos käidud ajast ega rahast kahju. AGA teist korda ma seda kohe kindlasti näha ei taha, sest tervikuna oli see minu jaoks liiga masendav :P

Once Upon a Time in Hollywood (IMDB 7,8) – draama, komöödia – ja üldse üks väga f*cked up film. Polnud minu maitse, ütlen ausalt :) Skoor on kõrge ja ilmselt paljudele meeldib, aga mina oleks võinud rahulikult vaatamata jätta.

Lying and Stealing (IMDB 5,2) – krimi ja draama… Täitsa tore film oli mu meelest, ehkki midagi erilist sealt praegu meelde ei tule.

Ad Astra (IMDB 6,7) – draama, müsteerium. Ootusi mul polnud ja oli isegi parem, kui arvasin. Täitsa hea… Veniv, aga und ei tulnud :D Uuesti näha vist ei tahaks.

It: Chapter Two (IMDB 6,7) – ma ei vaata õudukaid!!! Aga kaaslane ostis eriseansile piletid enne minuga konsulteerimata, sest arvas, et kui mina ei tule, siis vend tal ikka tuleb… No ei tulnud… Mina pidin minema. Andsin siis võimaluse. Esimest korda elus. ÜLDSE ei meeldinud. Kaaslase meelest oli ka kehv :D

Dec 182018
 

Kui teist korda Queeni filmi vaatamas käisin, nägin suurel ekraanil “Eia jõulud Tondikakul” treilerit ja teadsin otsemaid, et SEDA filmi tahan koos lastega vaadata. Tavaliselt ma lastefilmidest ei hooli ja lapsed on juba piisavalt asjalikud, et ilma täiskasvanuteta kinos käia, nii et suur rõõm oli leida midagi, mis kõigile sobib.

Ma teadsin, et see film mulle kindlasti meeldib, aga ma ei osanud arvatagi, et nii palju. Mu kaaslane (kes tuli meiega kinno täiesti vabatahtlikult, keegi ei sundinud :D) ütles hiljem – ta polnud isegi kindel, kas meeldib… Ja meeldis. Väga :)

See oli lihtsalt nii imeline jõulumuinasjutt :) Jah, kogu see olustik oligi nagu kataloogist, nagu muinasjutt… Aga muinasjutte on vaja! Kogu see kompott kokku oli lihtsalt nii imeliselt armas. Kas elu ei võikski olla selline? See valge lumi, imeline loodus, võrratud linnud ja loomad, kaunid villased riided… Hubased talveõhtud pere seltsis, ühiste õhtusöökide, piparkoogiküpsetamiste ja lauamängudega?

No ja muidugi metsa hoidmise teema :) Nii õige sõnumiga film lastele.

Ja see imeline muusika…

Plika ütles pärast filmi lõppu, et tal oleks nagu mitu korda nutt peale tulnud. Vat sellise filmielamuse sai, heas mõttes. Mõlema pilk oli kuni lõpuni ekraanile kleebitud.

See oli ikka täielik kvaliteetaeg.

Nagu tellitult oli ju samal hommikul lumi maha tulnud, nii et kinost väljudes oli tunne endiselt täitsa õige. Asi lõppes hüsteerilise naeru saatel Poisi eest ära jooksmisega, kes meid lumepallidega pommitas.

Kogu ülejäänud õhtu olin natuke heas mõttes “laksu all”.

Ühesõnaga soovitan soojalt kõigile. Kui ka pole lapsi, keda kinno viia, siis see film ei peaks sellegipoolest vaatamata jääma :)

Siin on üks tore intervjuu filmi režissööriga, mis räägib filmitegemise kaadritagustest – ja annab lootust ka järjele :) Ja raamatule :)

Nov 272018
 

See on tegelikult põhjus, miks ma täna õhtul blogima tulin… Ja kuna need teemad olid üksteisega nii seotud, siis pidin kõigepealt kaks eelmist postitust valmis kirjutama, enne kui asjani jõudsin :) Mis tähendab, et kell on kuradima kolmveerand üks ja ma peaks ammu magama. Aga emotsioon tahab välja kirjutamist ja see on ometigi olulisem.

Ühesõnaga, käisin täna kinos. Pikalt planeeritud, eelmisel esmaspäeval jäi käimata, sest jäime piletite ostmisega hilja peale, ees polnud nõus istuma, hilisele seansile ei viitsinud minna… Ja muude päevade piletid põlgasin kalliks, sest noh, mul on tänu autoremondile kerged likviidsusprobleemid. Kaidi jõudis vahepeal juba korra ära käia, aga tuli täna minu ja Annikaga teist korda veel. Seekord sain piletid taharitta ja koht oli suurepärane. Keskel istuda on minu jaoks ka liiga ees :P

Igatahes. Ma läksin kinno täiesti puhta lehena. Muidugi ma teadsin Queeni ja Freddie Mercuryt ja nende kuulsamaid lugusid, aga taustast – null. Ma ei teadnud isegi seda, et Mercury oli gei :D Noh, sain teada, kui filmist lugesin. Kuna ma midagi ei teadnud, ei häirinud mind ka faktivead, mida mitmel pool mainitud on.

Isegi treilerit polnud ma näinud ja see on minu puhul täiesti uskumatu. Tavaliselt ma puhtalt treileri põhjal otsustan, kas tasub kinno minna või mitte (ega saa absoluutselt aru inimestest, kellele ei meeldi treilereid vaadata, et ei tekiks eelarvamus vms). Seekord teadsin, et tasub :) Teadsin filmist mitte midagi teadmata, et ma tahan seda näha.

Aga kogu see film… Lihtsalt super. Suhteliselt pikk, aga terve selle aja oli pilk ekraanile kleebitud. Ja see muusika… Lihtsalt võrratu. Lummav. Ikka päris mitu korda tuli mõnus kananahk ihule seda kuulates. Kui film läbi sai, ei tahtnud üldse saalist ära minna. Oleks hea meelega istunud ja kuulanud, kuniks lõputiitrid läbi. Kuna olin seltskonnaga, ei hakanud seda siiski tegema. Selle asemel tellisin Kaidilt kojusõiduks Queeni lugusid. Kui kohale jõudsime ja autost välja tulin, palusin Kaidil muusika põhja keerata ja tantsisin maja ees tänaval. Täiesti normaalne :D

Mulle tundub, et mõnda aega ma nüüd kuulan vist autos ka Queeni.

Ja seda filmi tahaks veel korra näha. Lihtsalt sellepärast, et nii hea oli. Saan täitsa aru, miks Kaidi teist korda tuli ja miks Liis ka juba kaks korda kinos käinud on.

Nii et järgmisel esmaspäeval äkki. Kinos käimine on minu jaoks tavaliselt eranditult seltskondlik tegevus, aga seekord vist pole kedagi kaasa võtta ja see mõte ei häirigi mind väga…

Peab ikka rohkem kinos käima. Mõned asjad on suurelt ekraanilt paremad. Emotsioon on seda täiega väärt.

(Ja KASSID! Seal filmis oli PALJU KASSE! I was sold from the first minute :D)

Jun 162018
 

Ma olen meeletu Oceans Eleven fänn ja näinud seda filmi ilmselt oma kümme korda. Selle järjed valmistasid aga mõlemad tõsise pettumuse – tõsiselt uncool oli, kui nad pidid järgmises osas kogu varastatud raha tagasi andma… Ja 13 – sellest filmist ei mäleta ma muud, kui et iga kord, kui ma üritasin seda vaadata, jäin poole peal magama :D Ilmselt lõpuks ikka vaatasin kogu filmi ärkvel olles ära, aga mida ma sellest mäletan? Ei miskit.

Eile aga käisime kinos. KINOS! Ma käin nii harva kinos :D Ja Ocean’s 8 meeldis mulle tõesti väga. Naised olid meeldiv vaheldus, minu meelest olid karakterid kõik piisavalt omanäolised, kogu film tempokas ja piisavalt põnev.

Kerge meelelahutus muidugi, miskit sügavat ei tasu sealt otsida. Aga väga mõnus viis reede õhtut veeta. Soovitan soojalt!