Nov 092020
 

Ma ei tea, kas on neid, kes pärast kolimist saavad kiirelt kõik asjad lahti pakitud? Eks see sõltub asjaoludest… Kui on piisavalt kappe ja panipaiku, kuhu asju paigutada, siis pole vist probleemi :) No mul jäi igatahes see viimane lõpp väga venima. Olgem ausad, ise lükkasin muudkui edasi. Eks oli ka selline ebatavaline aeg, Kaaslase haiguse tõttu ma end just ülearu ei piitsutanud kodusel rindel. Tegin ära kõik igapäevase ja vajaliku ning võtsin muidu vabalt – peaasi, et tuju oleks antud olukorras võimalikult positiivne.

Aga eks see kodu korda saamine ikka kripeldas kogu aeg taustal. Ja algusest peale oli väga konkreetne tähtaeg – Plika sünnipäev. Sest oli juba pikalt teada, et Plika soovib perepidu pidada kodus – mis tähendas, et külla on oodata peale minu ema ja tema mehe Eksabikaasa arvukat perekonda. Tema ise oma elukaaslasega, tema vanaema, ema-isa, mõlemad õed lastega ja veel üks pere lastega. Kokku siis esialgsete plaanide kohaselt peale minu ja laste 13 täiskasvanut ja kuus last. No tegelikult muidugi tuli poole vähem, sest viimase minuti külmetused, väsimused ja nii edasi. Korra läbi käis õnne soovimas küll rohkem inimesi, aga terveks õhtuks kohale jäid viis täiskasvanut ja neli last. Ja siis ma ise ja lapsed ja Elleni kaks parimat sõbrannat ka, kes ööseks jäid. Nii et ikkagi parasjagu inimesi. Ja oli väga tore õhtu. Järgmisel päeval oli Tervise Paradiisis pidu, kuhu olid kutsutud lisaks kahele parimale sõbrannale ka kõik ülejäänud klassikaaslased.

Nojah, aga ma ruttan sündmustest ette, koristamisest tahtsin ju rääkida :D

Ma olen kohutavalt palju asju möödunud kaheksa kuu jooksul ära andnud, aga ikka on viimased kastid ootel. Kevadine segadus läks küll pisut paremaks, aga nii ülemine koridor kui all tagumine esik olid siiski parajad kaosepesad kuni viimse hetkeni. Meenutuseks – selle postituse piltidelt on näha kevadine segadus. Edasi läks see ainult hullemaks, sest ma muudkui sorteerisin asju ja tekkis järjest enam neid, mida soovisin ära anda ja kõik need kotid-kastid ootasid oma aega…

Igatahes. Ma vahepeale räägin sellest, miks mul oktoobri keskel blogimine pooleli jäi. Sest et mul olid fotod, mis olid tehtud otse messengeri. Ma tahtsin need kõik üle vaadata ja ära sorteerida ja neile täpsed kuupäevad külge panna. Mis omakorda tähendas, et ma pidin läbi rullima arvutul hulgal vestlusi. Sest osad messengeri pildid olid aastast 2019 :D Ja mina, täpsusepede, pidin ikka saama nende tegemise aja kuupäeva ja kellaajalise täpsusega. Ma salvestasin endale FB-st kõik vestlused (seda sai seadetest korraga teha), aga seal ei olnud pildifailid teksti sees, vaid eraldi kaustas, ilma kuupäeva infota. Aga sealt ma vähemalt sain aimu, kelle chatist mis pilte otsida – paljude puhul teadsin, osade puhul mitte. Ja siis kasutasin chati otsingut, sest ma enamasti teadsin umbes, mida otsida. Ohh, see võttis mul terve nädalavahetuse või rohkemgi veel, aga ma sain hakkama – KÕIGILE piltidele pildistamise aja juurde. Ja siis mul oli juba lihtsalt liiga kiire, et blogida, sest Plika sünnipäev lähenes halastamatu kiirusega ja ma ainult koristasin. Võinoh, vahepeal ikka lebotasin ka, aga siis lugesin raamatut või panin puslesid.

NÜÜD SIIS LÕPUKS, kus Plika sünnipäev on läbi ja kodu on korras, võtsin ma selle aja, et istuda arvuti taha ja ennast ogaraks blogida. Pole tänu väärt :D

Ja seesama postitus siin ongi KÕIGE VIIMANE. Siin on kõik koristamisest tehtud pildid alates oktoobri algusest. Kui ma need üles saan, SIIS ONGI KÕIK. Olen lõpuks 2020. aastaga jälle järje peal.

Lisaks on muidugi terve 2019 aasta, mil ma pea üldse blogida ei viitsinud, sest olin värskelt armunud ja tegelesin elamisega, blogida polnud lihtsalt mahti. No ja siis tuli juba maja ost ja remondikurnatus. Mul on täiesti kindel kavatsus kõik need 2019 pildid ette võtta ja nende põhjal aasta blogisse kirja panna. Veel selle aastanumbri sees teen ära :) Kui varem ei jõua, siis jõulupuhkuse ajal kindlasti.

IGATAHES. Koristusmaraton piltides :D

Millalgi oktoobri alguses, kui ma olin sügavkülma nii tühjaks söönud, et asjad mahtusid ühte ära, sulatasin ma kõigepealt ära külmkapi oma ja siis selle, mis esikus – viimast enam sisse tagasi ei pannudki. Külmkapp oli ikka ulmeliselt jääs… :D

Kui ripptoolid olin juba mõni aeg varem väljast ära pannud, siis oktoobri lõpus võtsin ma ette ja tegutsesin veel natuke õues – metsviinapuu oli kõik lehed maha visanud ja terrass oli neid täis juba hea mitu nädalat, garaaži ja varjualuse pool olid igasugu asjad laiali, panin neid ära. Nii kahju, et ma “enne” pilte ei mõistnud teha, on ainult “nüüd” ehk korras pildid :)

Muru niitsime terve suve jooksul ühe korra, haha – ütleme nii, et on näha :D Ja lillepeenras oleks pidanud ilmselt ammu kõik ära õitsenud taimed maha lõikama vms. Ma jõudsin hiljuti järeldusele, et ma olen nii s*tt aiapidaja, sest ma ei tea, mis taimed mul on ja mida nendega teha. Ja seda ma kuidagi kiiresti netist või raamatust ära ei õpi. Mulle tegelikult MEELDIB aias toimetada, aga kuna ma ei tea, mida ma seal täpselt tegema peaks, siis mul on mugavam mitte midagi teha ja nii seal kaos tekibki. Head lahendust ma hetkel ei tea, aga vähemalt on nüüd hallatav osa palju väiksem :D

Ja siit alates ongi kõik pildid tehtud juba novembris ehk kogu järgnev leidis aset viimase nädala jooksul. Peale otsese koristamise oli mul ka tuhat muud tegemist – viia vanapaber konteinerisse, vanad riided H&M kogumiskasti, otsida erinevatest poodidest erinevaid vajalikke asju, lisaks osta/tellida/lõpuks ära tuua sünnipäevatoit, otsida kokku fotod, mida tahan raami panna, üks fotoprojekt nõudis kohe rohkelt pingutamist… Tegin endale ülipõhjaliku to do listi, kus oli sõna otseses mõttes mitmekümneid pisiasju. Lisaks sünnipäevaga seotule oli mul veel mitu laste/kooliga seotud õhtust üritust, mida ei saanud ka ära jätta. Mul oli hullumiseni kiire ja ma sain kõik asjad tehtud ainuüksi tänu sellele listile, mille ma tegin nädala alguses sellise täpsusega, et kõik lõunapausid olid viimseni ära planeeritud (tunni aja jooksul sõitsin linnas ringi), kõik õhtud ka (vajalikud kokkusaamised, veel poodides käimist). Ja siis vahele koristasin kodus IGA TÖÖVABA HETKE. Mitu ööd läksin magama kell üks, seni lihtsalt muudkui toimetasin.

Aga ma sain kõik vajaliku tehtud. Ise ka ei usu. Tähtajad motiveerivad :)

Elutuba oli suuremas osas korras, aga pildil olev tsoon ootas endiselt tegelemist. Aknalaua ja laua peal olid paberihunnikud, samamoodi ootasid sorteerimist lauaalune hiigelsuur roheline pappkast ja pruun kapp – peamiselt paberid, aga ka paar karbitäit ja üks sahtlitäis pisemaid nipet-näpet rändom asju. Hakkasin otsast sorteerima:

Ülemise korruse koridoris olin ma novembri alguseks kõigist ära andmist ootavatest asjadest tänu Annika abile õnneks juba vabanenud, nii et see oligi juba peaaegu korras. Ainsana vajasid tegelemist riidekapi kõrval oleva peegilaua peale kuhjatud Kaaslase spordiriided, mida oli PALJU. Ta kolis need just hiljuti vanast kodust siia ja polnud jõudnud neid ära paigutada, sest kogu aeg oli maja peal midagi vajalikumat teha. Me hoidsime kõiki oma riideid koridorikapis, kuni väikeses toas magasime – mina kolisin enda riided augustis pärast tubade vahetust magamistoa kummutisse, aga Kaaslane selleni ei jõudnudki. Ma siis nüüd võtsin ette, kolisin tema igapäevariided kõik kummutisse ära ja paigutasin järelejäänud koridorikappi optimaalsemalt – nii tekkis ruumi, et mahutada kõik varem kõrvallaua peal kuhjunud kotid ja kastid kappi peitu.

Pärast seda oligi koridor meeldivalt tühi. Vabandust piltide kehva kvaliteedi pärast – tegin need kiiruga ja otse chatti.

Tagumine esik oli nädala alguses selline:

Elutuppa jäi pärast nädalavahetuse sorteerimist menetlemist vajavaid asju nii palju:

Rohelise kasti sisu olin selleks hetkeks läbi vaadanud ja kõik paberid pruuni kasti ära paigutanud. Pildil olevat juhtmepundart vihkan ma kirgliselt ja tahaks kuidagi ära peita, aga ühtki head ideed mul selleks pole. Lihtsalt kaablikinnitusi kasutada on mu meelest mõttetu, sest esiteks oleks juhtmed ikka näha – mis siis, et sirgemalt paigutatud, sellegipoolest häirivalt koledad, teiseks on vaja aeg-ajalt neid liigutada, välja tõmmata jne. Tahaks lihtsalt praegusele seisule midagi ette panna, nii et kogu see krempel jääks peitu :D Sünnipäeva ajaks panin sinna püsti oma puslealuse korktahvli, see varjas enamiku :D See oli aga ühe õhtu ajutine lahendus, praegu on seal juba jälle pusle peal ja juhtmepundar silma riivamas.

Tagumine esik oli veel reede lõuna ajal ehk Plika sünnipäeval täielik kaos :D

Peo alguseks nii korras, kui antud asjaolusid arvestades võimalik:

Kahel järgmisel pildil näha olevad asjad ootavad pea kõik ära andmist – kui see tehtud, on esik veel viisakam.

Ja siis oligi kõik korras ja oli sünnipäevapidu, millest mul pole pea ühtki avaliku postituse jaoks sobivat pilti, kõik on parooli all. Aga noh, tordist vähemalt üks pildike :D

See pilt on tehtud õhtul pärast külaliste lahkumist. Üks neist alustas pusle panemist ja selline seis jäi mulle :D

Ma siis panin ka natuke, aga väga palju ei jõudnud ja hetkel ootab pusle diivani all oma aega. See on 500tk, nii et kui ma järgmine kord ette võtan, siis lõpetan ära ka :)

Kui külalised olid läinud, oli Plikal ja tema kahel sõbrannal filmiõhtu. Kui nad pärast filmi vaatamist üles ära läksid, jäi köögilauale terve hunnik söögikraami :D Tumedad viinamarjad ja pirukad sõin ma veel enne magamaminekut ära, praeguseks on alles vaid piparkoogid ja küpsised ja porgandid on külmkapis…

Järgmisel hommikul klõpsisin ka paar pilti. Lilledest ja korras kodust ja fotomajandusest.

Korktahvli keerasin teistpidi, et see mahuks ahju kõrvale. Kõik pildid tegin sinna uued. Lasin fotosid välja varuga, sest polnud kindel, millised täpselt kõige paremini kokku sobivad. Kätte sain fotod reede lõuna ajal. Tahvlit kujundasin samal ajal, kui nädalasel koosolekul osalesin :D Tahvlist on parem pilt paroolipostituses.

Tahvel oli enne elutoas – kapi peal, kus praegu küünlad. Tahtsin sinna seinale 30×40 fotod panna, nii et oli vaja tahvlile uus koht leida. Taustal on näha kapp ja laud, mis on KORRAS :D

Kõige aeganõudvam fotoprojekt oli Poisi toas – ma vist olen ka varem maininud, et soovin selle seinal oleva puu piltide peale kleepida pereliikmete pildid. 11 pilti seal oli ja täpselt 11 lähipereliiget kokku ongi – Poiss ja Plika, mina ja Eksabikaasa kaaslastega, mõlemad vanavanemad ja ainus elus olev vanavanavanem. Mul oli vaja kleeppaberil pilte mõõdus 5,5x8cm. Leidsin Pärnus ühe koha, Supeluse tänaval, kus öeldi, et saab kleepsule printida. Aga et kõigist fotod leida, nii lühikese ajaga – ma hullusin, tuulasin oma kaustades, küsisin teistelt… Viimase foto sain neljapäeva hilisõhtul, saatsin wetransferi kaudu kogu krempli ära põhimõtteliselt öösel… Reede lõunal kell pool üks olid valmis. Kleepsud tehti 30×50 paberile, mida nad tavaliselt kasutavad fotoraamatute kaanel – mina saatsin üksikud failid, nemad paigutasid ja lõikasid hiljem giljotiiniga välja ka. Ja see kleepsumajandus läks maksma vaid 1.90€. Ulme! Ma olen nii tänulik, et nad mulle vastu tulid ja kõik ära tegid! Fotosid tellisin muidu kokku ligi 40 ja arve oli kokku ca 30€ – kõige kulukamad olid A3 formaadis kolm fotot, 6€/tk. Raamid olid mul enamikus vanast ajast olemas, aga mõned ostsin juurde ka, kokku 9€ eest. Ja siis järgmine päev veel 5€ eest Kaaslasele, see idee tekkis mul vahetult enne Tallinna sõitu, nii et fotosid kleepisin autos :D

IGATAHES. Selline lõpptulemus. Nii kiiruga tehtu kohta olen rahul :D Perepildid said ka seinale – nii Eksabikaasa kui Kaaslasega :)

Selle ülinunnu titepildi leidsin, mis läks taas seinale:

Kassidest lubasin lastele pildid teha, needki said lõpuks tehtud. Üllatavalt ajakulukas oli sobivate piltide leidmine. Mul on sadu kassipilte, aga tahtsin mittemagavaid kasse mitte väga suvalisel taustal ja neid tuli otsida :D

Plika tuppa tegin ka kasspildid ja ühe perepildi, muu oli tal varasemast olemas. Sellest ma pilti teha ei saanud, sest tüdrukud hommikul alles magasid. Mina istusin arvuti taga ja nautisin rahulikku hommikut koos kassiga :)

Pärast Tervise Paradiisi pidu kihutasin kell kaks koju, et kokata valmis Kaaslasele lubatud hiinakas. Läks pisut kauem, kui algselt planeerisin, käisin veel poest läbi, et pildiraam osta, neljast saime Tallinna poole sõitma hakata… Umbes poole tee peal helistas mulle Poiss, kes oli sõbraga koju mängima jäänud ja nuttis hüsteeriliselt – oli kogemata telefoniga ühe kapi klaasi puruks visanud. Tahtis visata telefoni ühe diivani pealt teisele, viskas mööda. No totu ikka, täielik :) Tema enda põrutuskindla telefoni ekraani klaas sai vaid täkke, kapi klaas aga… Jah… :D Ma ise jäin kusjuures jumala rahulikuks, helistasin Eksabikaasale, kes parasjagu oma elukaaslase ema sünnipäeva tähistas, ja palusin tal minna Poisile appi klaasikilde koristama. Nad said kahekesi kenasti hakkama. Täna koju jõudes leidsin päikese käes veel pisut klaasipuru riiulitelt, käisin ise ka kõik hoolikalt üle… Ja nüüd siis on selline kapiuks… Ma ei ole veel jõudnud mõelda, kuidas seda korda saama peaks :D Las ta praegu olla, ma ei jaksa :D

Ma ei saaks öelda, et kodu nüüd ideaalselt korras on. Seesama kapp, kõik need pisiasjad ja kogu paberimajandus – ma sain kõik läbi sorteeritud, kõik ebavajaliku ära visatud ja ära andmise asjad eraldatud, aga need, mis peavad jääma, vajaks paremini sorteerimist ja paigutamist. Kui A4 paberid on üksteise otsas meetrikõrguses kuhjas, ei saa sealt midagi kätte, eks. Kuna mul pole sahtleid ja nende “koduks” jääbki see kapp, pean sinna sisse mingi organiseerituse tekitama. Ei viitsi hakata sisse sahtleid ehitama, ilmselt on kõige lihtsam osta need plastist dokumendiriiulid, mida kontoritarvete poes müüakse – neid vist saab lõpmatuseni üksteise peale panna? Eks ma mingi päev mõtlen edasi.

Samuti on tagumise esiku ühes kapis tekkinud taas paras segadus, ehkki koristasin selle vahepeal piinlikult ära. Samamoodi on probleemiks see, et riiulid kõrged, asju palju, vaja abivahendeid, et rohkem mahutada. Tegelen millalgi.

Kolmandaks on sassis Kaaslase asjad, millega ma väga hästi ei oska tegeleda, aga mida ma siiski tahaks veits organiseerida, vb näiteks videokõne abil. Elutoas on esikuukse kõrval suur puhvetkapp, mis tema asju täis, tagumises esikus vannitoa ukse kõrval olev kapp on samamoodi tuugalt tema asju täis ja lõpetuseks kogu garaaž, kus on ka suuremas osas tema hallatavad asjad ja kus peaks paremini organiseerima, sest mingi asjad tuleks sealt enne ära viia, kui miinuskraadid tulevad… Mitte et neid oleks kuskile panna, aga noh…

Ühesõnaga. Mu järgmine tähtaeg on detsember :D Jõulukuuks võiks need kõik korras olla.

Aga vähemalt nädalakese ma nüüd võtan täielikku puhkust. St, teen päeva jooksul palgatööd ja kõik õhtud lihtsalt lebotan. Loen, panen puslet, blogin. Pärast viimast hullumeelset nädalat olen selle igati ära teeninud. Ja siis ongi ainult kaks nädalat, millest ühe nädalavahetuse olen Tallinnas ja teise nädalavahetuse olen kas ka Tallinnas või osalen konverentsil üle veebi, pole veel otsustanud… Igatahes läheb eriti garaažiga keeruliseks, sest õhtuti pimedas ei tee seal midagi… Mis jätab ikkagi ainult nädalavahetused :D Ah, kuidagi ikka saab. Alati saab. Tallinnas saan laupäevaga hakkama, pühapäeviti saab siis kodus toimetada.

Sest detsembris ma tahan AINULT jõuluaega nautida, mitte maja peal hullunult koristada. Kaua võib, ah :D

Nov 082020
 

Ükskord septembri keskel tegin sibulapirukat:

Kunagi, kui lapsed olid väikesed, käisin üsna tihti turul. Siis tuli tööelu ja turul käimine jäi soiku. Eks suvel vahel ikka sattusime, et osta maasikaid ja muud maitsvat, aga sedagi pigem harva. Nüüd olen kaks kuud töötanud kodukontoris ja minust on saanud regulaarne turul käija – vähemalt korra nädalas, tihti kaks. Ja mul on selle üle nii hea meel!

Kui varem ostsin kassidele süüa Tiina lihapoest, mis oli kodule mõnusalt lähedal, siis nüüd saan neeru ja südame kätte turu lihaletist. Taasavastasin Saaremaa poe, mis pärast renoveerimist on teises kohas – aga müüja nägu oli tuttav kümne aasta tagusest ajast :) On tekkinud oma lemmikmüüjad, kellelt ostan kindlaid asju. Ühe memmekese käest kartulit-porgandit-sibulat-kapsast, ühe vanamehe käest küüslauku, üks lemmik tomatimüüja oli mul ka, aga tomatid on nüüdseks läbi…

See kapsas siin oli lihtsalt NII laheda pitsilise välimusega:

Ühel laupäeval läks eriti lappama ja tulin koju väga raske kotiga :D

Sõbranna soovitas, et piimatooteid müüvast letist saab imelist küüslaugusõira. Too päev, kui küsima läksin, oli sõir just otsa saanud. See naine müüb nädalavahetusel lisaks piimatoodetele ka kooki ja seda saab proovida. Ma maitsesin pisikese tükikese ja pidin kohe kaasa ka ostma :D Sõira sain järgmine kord ja oli tõesti väga hea, seda peab ka kindlalt veel ostma. Pildil on kook. Imeliselt mahlane ja mõnus.

Kaks ja pool kuud tagasi avastasin uue lemmikretsepti, hiina stiilis kana. Seda teen siiani regulaarselt. Ostsin koju maisitärklise ja kasutan nüüd siiski ka seda. Kahe muna asemel kasutan ühte ja sedagi on liiga palju. Kui maisitärklise sisse viskan kogu kana koos ja sealt edasi muna sisse ka, siis viimase paneeringu sees mökerdan ükshaaval, et saaks ikka kõik mõnusalt jahused. Ja no nii hea on. Lapsed kusjuures väga ei hooli, aga Kaaslase lemmiktoit on see endiselt, nii et ma pea iga kord, kui Tallinnas käin, viin talle seda.

Continue reading »

Nov 082020
 

Ma nüüd hakkan järjest klaarima blogivõlgu – esimesed pildid, mis pole siia jõudnud, pärinevad septembri teisest poolest. Oli üks imelise ilmaga mõnusalt seltskondlik nädalavahetus, kus kõigepealt käisid Tanel ja Hanna külas ning järgmisel päeval põikasid Pips ja Aivar ka korraks minu poolt läbi. Sel nädalavahetusel jõudsin veel Plikaga kontserdil käia, aga sellest sai juba varasemalt kirjutatud.

Seenel käimine oli muidugi rohkem naljategemine, sest seeni ma ei tunne ja Taneli õpetuse järgi leidsin ÜHE söödava seene. Ma arvan, et see oli äkki kuuseriisikas. Kindel pole, ei mäleta :D

Ja palju mittesöödavaid :D

Peamine eesmärk oli aga loodust nautida ja seda sai tehtud :)

Pipsi ja Aivari külaskäik oli oma lühiduse tõttu pigem kohvi ja koogi lainel, aga alloleva pildi tegemiseks pidi ikka pool klaasikest veini ka valama :D

Mälestuseks samalaadne pilt minust mu viimasel sünnipäeval :D

Sep 182020
 

Rõõmustasin mina, et talvepuud on meil olemas ja sellega mureta, kui Kaaslane ükspäev teatas – ah, ma tellisin siin ligi tonni briketti, reedel tuuakse ära. No tänks, eks :D

Ja toodigi täna lõuna ajal, peaaegu minu kõrgune kott:

Sinna värava juurde see esialgu minust jäigi, sest keset tööpäeva ei hakanud ma nendega ilmselgelt miskit ette võtma.

Kaaslase vend pidi mulle õhtul appi tulema, nii et kui ma olin pärast tööpäeva lõppu poes käinud ja Poisi ning tema pinginaabri klassivenna sünnipäevalt jalkatrenni sõidutanud, jõudsin koju tagasi, vahetasin riided ja läksin kuue paiku välja ettevalmistusi tegema. Brikett pidi minema kastidega varju alla, aga varjualune oli nii asju täis, et sinna poleks mitte midagi mahtunud. Tõstsin seal siis asju ringi, tekitasin käiguraja ja veidi ruumi, loopisin garaažist kõik sinna kogutud kastid välja.

No ja siis hakkasin lihtsalt otsast pihta, briketti kasti laduma:

Ootamatult sai abikäsi palju enam kui ootasin – vend tuli oma kaaslasega, Annika helistas ja uuris, mis teen, tuli ka appi, Plikagi lõi käed külge. Küllap oleks Poisski aidanud, aga ta oli just jalkatrennis jalale haiget teinud ja lonkas täiega.

Kaste meil muidugi nii palju polnud, et kogu see tonn (no päris nii palju polnud, pisut vähem – äkki 900kg? Või 700?) ära mahutada, aga Kaaslase vend ehitas kastidest “seina” ja sinna taha sai siis lihtsalt kõik ülejäänud lahtiselt kuhja kallata.

Kolmveerand kuus nad jõudsid ja kolmveerand seitse oli KÕIK tehtud. Täielik ulme! Nii kiiresti pole kunagi ühedki küttepuude talgud läinud :D Pean tunnistama, et briketti oli palju lõbusam kasti laduda kui puuhalge riita. Sihuke lihtne sümmeetriline värk :P

Järgnes mõnusalt seltskondlik õhtu, sain tänutäheks kõigil kõhud täis sööta.

Nüüd siis talveks valmis. Igakülgselt.

Ma olen nii tänulik, et see kõik nii lihtsalt ja meeldivalt läks.

Sep 172020
 

Kui väikesed Maximad on poed, millest ma parema meelega eemale hoian, siis me suur Maxima on põnev. See pole kindlasti parim koht, kus kiirelt oma igapäevaseid sisseoste tegemas käia – see on lihtsalt nii suur, et juba ringi käimine võtab aega. Mina käin seal tavaliselt korra-paar nädalas ja ostan siis korraga kõik vajaliku. No näiteks värske kraami valik on seal väga hea, 200g spinat ja rukola maksavad kõigest 1.49€ (lisaks rahale ka pakendi kokkuhoid – üks kilepakend iga 200g kohta vs kilepakend + plastkarp iga 100g kohta). Ube tomatikastmes inglise hommikusöögi jaoks ostan ka sealt – Maxima enda brändi. Olen aja jooksul vist pea kõik erinevad saadaolevad läbi proovinud, see maitseb “õigesti” ja hind on kõigest 0,75€. Rimi omad olid ükskord tulisoolased, enam ei julge osta, ökovariant on liiga mage ja ma ei viitsi eraldi maitsestada, Eesti tootjate omad on pisut teistsugused ja pole nagu päris see… Heinz on lihtsalt poole kallim, küll tihti soodukas, aga ikkagi.

Aga mitte söögist ei tahtnud ma tegelikult rääkida. Maxima juures võlub mind ka nende tööstuskaupade valik ja allahindlused. Ma ei saa midagi parata, et ma olen loomu poolest vaikimisi säästlik, nagu esimene lõik seda juba näitas :D Näiteks sokkide puhul ma ei näe mitte mingit mõtet neid täishinnaga osta, sest tean, et varsti tuleb jälle -40% :D No vahel on üldse kõik tööstuskaubad -40%, aga see on üks päev korra kuu-paari tagant, ma tihti magan selle lihtsalt maha. Samas on kõik tootegrupid suht regulaarselt iga teatud aja tagant terve nädala soodukas – nädalas korra ikka poodi satun, saan nii kõik vajaliku kätte.

Ega need allahindlused jäävad minust enamasti kasutamata, tihti ma tööstuskaupu üldse ei vaatagi. Aga vahel lihtsalt juhtub nii, et kuidagi juhuslikult satun sinna ja on tuju ja on soodukad ja leian midagi rõõmustavat.

Sel nädalal sattusime Maximasse suht plaanimatult ühel õhtul koos Plikaga. Tavaliselt käin ma poes Kaaslasega või üksi, lastega harva. Riided olid -40%, ma möödaminnes pisut vaatasin neid… Ja leidsin ohtralt kassipiltidega tüdrukute riideid :D Ilma lapseta lihtsalt suuruse põhjal ostmine pole mulle kunagi meeldinud, nüüd oli hea Plika kohe proovima saata. Ja ostsimegi suuruseid 146, 152 ja 158 – kõik parajad, no viimasel veits kasvuruumi on. Kõige põnevam oli aga see, et kui mina olin arvestanud, et saan 40% alla hinnasildi hindadelt, siis hiljem tšekki uurides selgus, et neil toodetel olid täishinnad hinnasildist ca poole odavamad ja sealt läks VEEL 40% maha… Ehk et ma sain kaks dressikat, ühe pikkade käistega mõnusast pehmest riidest pluusi ja ühe t-särgi kokku 12.16€ eest. Ulme :D

Kasutan seal alati äppi, sisse skännides ma täpselt hindadest aru ei saanud, alles kodus tšekki vaadates tõdesin, et NII odav. Ja ei saagi aru, miks. Ainus seletus oleks see, et need riided olid juba kõik lõpumüügi hindadega, seda on varem juhtunud küll. Aga tavaliselt on siis hinnasildil punaselt need lõpumüügi hinnad peal. Ja ei ole kaugeltki nii head suuruste valikut. No igatahes, ei kurda, üldse mitte :D

Lisaks sellele sattusin mööduma tassidest. Ma alati vaatan, aga mul suht spetsiifiline maitse, nii et kuigi paljud võivad olla ilusad, pole soovi neid osta. Ja nüüd siis… KASSID. Täpselt mu lemmikkujuga tassid, täpselt õige suurus, kollakat tooni, seega sobivad mu ülejäänud nõudega. Täishind 2.40€, soodushind 0.99€ :D No ma ilmselgelt oleks ostnud need ka täishinnaga, aga tore ju ikka, kui veel soodsamalt saab :D

Mul olid ligi kümme aastat need kollased värviliste triipudega tassid, mida ma jumaldasin, viimased kaks kukkusid millalgi mõned kuud tagasi väikese vahega puruks. Pärast viimase tassi katki minemist ma konkreetselt nutsin :D Ja sellest ajast saadik ongi mul See Õige kohvitass puudu olnud.

Meil on üldse tassidel välja kujunenud väga konkreetsed rollid, mida naljalt ei riku. Ma usun, et enamikul inimestel on oma lemmik kohvi- või teetass, aga mitte päris nii, et igal tassil oma ülesanne ja teiste asjade jaoks ei kasutata? :D

Lapsed joovad meil 99% ajast vett, kann ja klaasid on kogu aeg laua peal. Nii et tasse kasutavad nad üliharva – tee, kakao või piima jaoks (viimast ma ise kunagi ei osta, Kaaslane vahel toob lastele, aga vabalt võib mööduda kuid ilma piimata :D). Vasakpoolne on kingitus Plikale ühelt tema parimalt sõbralt. Parempoolsed jäid mulle näppu Rimis ja ehkki eelistan “ümaramaid” tasse ning kõik me muud nõud on kollased, siis must-valge mulle iseenesest meeldib (ja sobib ju kõigega :D) – no  ja kassid! Ja rattad!

Igatahes, need on laste tassid, mida meie kunagi ei kasuta.

Nii ja siin pildil on siis “meie” tassid, millest jällegi lapsed praktiliselt kunagi ei joo. Lepatriinudega on suuremad, neid on mul neli, sain kunagi Mariselt kingiks – need on täiskasvanute teetassid. Kaaslasega jõime iga õhtu teed, nüüd pole viitsinud üldse teha… Ühesõnaga neist tassidest muud ei joo :D Parempoolset väiksemat on mul kolm tükki, tulid koduga kaasa – enamik siia jäetud nõusid andsin ära, aga tassid jäid, sest meeldis nii kuju kui kollased detailid. Nendest kujunesid välja kohvitassid, mida kasutame siis, kui meil on külalised – need on pisut väiksemad ja seega jagub kohvi rohkematele :D Nendest me viimased kuud hommikukohvi joonud olemegi, aga jah, polnud See Õige. Nüüd jälle on. Kiisud :)

Tegelikult mul on kindel plaan tellida endale siit saidilt üliäge kassidega tass (see flash sale on neil seal kogu aeg ja isegi postikuluga koos ei tule ulmesumma) – jäi kunagi reklaam ette ja mängisin seal pikalt kujundamisega, sain jumala ägeda tulemuse. Kaaslase moodi meest ma ei suutnud teha, aga enda moodi naise küll :D Takistuseks sai see, et neil ei olnud võimalik valida, kummale poole tuleb pilt ja kummale kiri. Minul on kohvitass alati paremas käes ja nii oleks minu poole kiri – aga ma tahan kasse. Nende klienditeenindusest öeldi, et tõenäoliselt võib see valik mingi hetk lisanduda – olla teisedki küsinud. Nt varem oli ainult kahe kassi variant, nüüd saab ka kolm. Viimati, kui vaatasin, siis veel ei saanud valida… Aga näete, umbes midagi sellist saan loodetavasti kunagi :)

Ei, mul ei olnud tegelikult plaanis nii pikka postitust tassidest kirjutada, I can’t help it :D See lihtsalt eskaleerub, nagu juhtus ka selle klaasipostitusega :D

Sep 152020
 

Mul jäi pärast suviseid suuri koristamisi viimane jupp venima ja elutuba oli pikalt nagu sõjatander. Üks laud ja mitu kasti täis ära andmist ootavaid asju, kõik kapipealsed täis vajalikke asju, millele polnud jõudnud kohta leida, kõik kapid-sahtlid kolimisejärgsest ajast nagunii suht suvaliselt asju täis topitud. Hakkasin õige mitu korda otsustavalt otsast pihta, aga ots oli alati nii kaugel (tagumine esik näiteks vajas jälle kraamimist, köögis mingid sahtlid jne), et elutoana ikka kuidagi ei jõudnud :D

Siis tuli septembri alguse tavapärane sagin kooli ja sellega kaasnevate koosolekute ning muude kohustustega, see just kaasa ei aidanud.

Aitas aga maagiline teadmine, et on tulemas külaline. Lõpuks võtsin ennast nii palju kokku ja sain raamatud nii ümber paigutatud, et juurde tulnud raamatud ka ära mahtusid… Ja sorteerisin mitu hunnikut asju ära…

Ja tegin suures sektsioonis enamiku kappe-sahtleid korda. Ja pakkisin kõik ära andmise asjad kastidesse… No ühesõnaga, pealtnäha sai korraks korda :D Need lauad seal esimese pildi peal olid vahepeal tühjad :P

Kaaslane avas pidulikult veinipudeli selle puhul, et ma sain üle pika aja jälle puslet panna. Viimati vist… Appi, aprillis?!?

Soojenduseks võetud 500-tükine sai muidugi väga kiirelt kokku, niisiis alustasin uut. Kuna Annika käis külas ja aitas panna, sai see ka lõpuks kahe päevaga kokku :D

Continue reading »

Aug 092020
 

Pärast toimekat puhkust ja väsitavat esimest töönädalat (mitte et töökoormus oleks suur olnud, lihtsalt üle pika aja nii vara ärgata… :D) möödus nädalavahetus täielikul lebolainel.

Reede õhtul tegime tiiru Gildi päevadel, kust skoorisime lisaks eelmise postituse kõrvarõngastele veel käsitöökommi, ühe puidust pannilabida ja mõned kingitused.

Laupäeva hommik möödus laiseldes:

Lõuna paiku tuli külla Kessu koos oma noorima pojaga, keda ma järjekindlalt vale nimega kutsusin :D Õhtupoole tegime tiiru Supeluse aastalaadal, sõime Kahes pulgas sushit ja Kessuga uuesti kokku saada ei jõudnudki, sest väsimus tuli peale ja läksime koju tagasi.

Kaaslane pani lõpuks ometi üles rippkiiged. Selle käigus pillas ta terrassilaudade vahele ühe kinnituse, mida sai kollektiivselt magneti abiga taga aetud… Ja edukalt kätte saadud :D

Ütleme nii, et selle kollase köie ma kavatsen välja vahetada millegi neutraalse vastu (oli lihtsalt varasemast kodus olemas) ja ripptoolidest ei sobi kumbki eriti majaga ning mind piinab, et need pole ühes stiilis. Parempoolne on läinud aasta septembris spontaanselt eelmise maja aeda ostetud Home4You soodushinnaga saalinäidis (54.95€, täishind 100+€), vasakpoolse ostsin paar päeva tagasi K-Rautast 12.99€ eest, sest mul oli vaja teist ja see tundus kõige normaalsem. Algne plaan oli osta teine samasugune ja panna Home4You oma üldse kuskile tuppa – proovides aga selgus, et viimane on siiski tunduvalt mugavam, nii et nüüd ma tahaks saada teist samas stiilis… See sari läheb neil valikust üldse välja, Pärnu poes enam pole, viimased eksemplarid on muude linnade poodides. Peab saatma kellegi vaatama, enne kui needki ära müüakse – ja lootma, et on sama hea hinnaga saalinäidis :P

…kõige olulisem on siiski see, et lõpuks ometi, augusti alguses, pärast mitut kuud piinlemist, on mul võimalik värskes õhus mugavalt kiikuda ja raamatut lugeda :) Loodan, et saame lähinädala jooksul võrkkiige ka üles – siis on terrassil kiikumise kohti neljale. Võrkkiik kannataks muidugi kõik neli välja, aga mugavuse mõttes üle kahe pigem mitte :P

Tänane päev möödus ka laiseldes. Mina pole peale pesu pesemise mitte midagi asjalikku teinud, Kaaslane pärast päevitamist käis ikka tiiru vanas kodus, et siia vajalikke asju tuua ja nüüd grillib õhtusööki…

Ja lõpetuseks üks vahva leid, soenguinspiratsioon pensionipõlveks :D

Aug 022020
 

Kaks nädalat möödus lennates ja tulemus oli ülimalt viljakas, nii et lõppkokkuvõttes jäin puhkusega väga rahule. Sai reisida, sai kodus kõik plaanitu ära teha (ehkki oleks muidugi tahtnud veel rohkem jõuda).

Reisimise pool jäi napiks – lootsin jõuda sel nädalal veel ka ühele Eesti-tripile. Aga esiteks polnud aega, teiseks raha :D KÕIK mu selle aasta säästud said juulis edukalt nullitud, lisaks on krediitkaart 150€ miinuses. Samas mööblit ja väiksemat sisustuskraami sai soetatud peaaegu 1000€ eest. Reisimisele kulus ca 270€ (sellest ca 70€ väljas söömisele), lisaks on juba ostetud Poisi sünnipäevakink (nutitelefon) ja ühe augustikuise ürituse piletid. Ja kuna üks säästmise peapõhjuseid ongi suuremad kulutused kodule ja reisimine, siis ma ütleks, et igati hästi. Nüüd hakkan uuesti säästma ja loodetavasti need säästud püsivad pisut pikemalt. Tahaks ikka sinna jõuda, kus säästud on nii suured, et osa ei pea üldse puutuma. Ootamatusteks ja mustadeks päevadeks – see kõige olulisem põhjus üldse.

Kuigi loomaaias oli piinavalt palav, hotelliga läksime alt ja Poiss polnud Ikeas kõige rõõmsam, jäin lõppkokkuvõttes meie reisiga ikkagi väga rahule. On tunne, et sai käidud, sai tehtud – peamine põhjus oli ikkagi Ikea, et kodu jaoks vajalikku kraami soetada, see sai ka tehtud.

Kodus jõudsin ära vahetada magamistoad ning teha suurema koristusringi alumisel korrusel. Coronast saadik võitlen segadusega, nüüd sain lõpuks ometi peaaegu kõik rahuldavasse korda. Pesin põrandaid, eemaldasin aurutajaga mööblilt ja vaibalt plekke, pesin puhtaks kogu elamise aknad. Esimest korda üle kuude on mu elamine sellises seisus, et pole häbi külalisi kutsuda. Tahaks kohe palju külalisi kutsuda, et neile kõigile kodu näidata :D No ikka suur töö sai nende magamistubadega tehtud, ise nii rahul ja tahaks uhkeldada :D Nii et kõik sõbrad-sulelised – terve august on veel ees, kui soovite väikse Pärnu-puhkuse teha, siis mu kodu uksed on avatud. Ehkki jah, päeval olen ma tööl. Aga on ju kõik õhtud ja nädalavahetused :D

Ühesõnaga – puhkuse alguses jõudsin käia Haapsalus ja Riias, sealt edasi sai kogu aeg veedetud väga töiselt ja koduselt. Aga olen ülirahul. Toimekas olemise kõrvale sai siiski pikalt magada, mitu korda teise ringi poodides käia ja nii mõnedki riided soetatud… Mõnus.

Oo, ja siiski, vähemalt ÜKS külaline käis ka – Mallu oli Pärnus ja tuli ühel õhtul veini jooma. Võinoh, alustuseks topelt gintonicud ja siis kahe peale kaks pudelit veini – imestan, et järgmine päev elus olin, aga isegi suuremat pohmakat polnud. Ülilõbus õhtu oli, ma ikka väga hindan neid inimesi, kellega saab kõigest rääkida, ka kõige jaburamatel teemadel. Lastel oli ka lõbu laialt, Mallu ju on Tiktoki kasutaja, nii et neil oli ühine jututeema – minu jaoks on see täitsa võõras maailm.

Ülemise korruse toad said eraldi postitused – allkorrusel pole suurt miskit muutunud. Üks muudatus maikuust on jäänud blogis kajastamata – kuna meil oli vaja rohkem kapiruumi, siis ostsime 125€ eest suurema kapi, mille panime söögituppa ning sealne puhvetkapp liikus ajutiselt elutuppa. Ei ole veel otsustanud, kas see sinna ka jääb – enam-vähem nagu sobib, samas tahaks midagi sobivamat… Sinna klaasi taha pole miskit panna mul, kõik nõud on söögitoa klaasuksega kapis. Eks elu näitab.

Ostsime paar päeva tagasi uuskasutuskeskusest kaks neljast lae/seinalampi – kogu tehnika oli poole hinnaga, maksime kahe lambi eest kokku 7.50€. Üks lamp on siin kapi peal paremini näha, teine üleval peidus. Mõlemad kollakates toonides. Plaanime köögis lambi välja vahetada, et sinna pisut rohkem valgust saada. Elutuppa oleks mul puslelaua kohale valgustust vaja – nii et teine läheb võib-olla sinna. Peab ainult teostuse korralikult läbi mõtlema. Köögis on lihtsam, vahetame ühe lambi teise vastu – elutoas paneme lisaks, seega on vaja kaabel vedada, lüliti panna jne.

No ja kööki suutsin lõpuks soetada enam-vähem sobivas toonis rätikud – väga oluline, eks :D

Nii… Aga räägime sellest ka, mis tegemata jäi :D Käisin mööda maja ringi ja pildistasin üles kõik tegelemist vajavad kohad :P

Tagumises esikus on hunnik ära andmist vajavaid asju ja aurutaja ka põrandapesust välja jäänud, peaks kappi tagasi toppima.

Asju tuleb muudkui juurde, sest Kaaslane tühjendab vennaga maja, et see müüki panna. Lootsin, et jõuan elutoast asjad ära panna, aga ei… Enne puslet kokku panna ei saa, kui olen laua ära klaarinud :D Laua all ka veel paar kasti…

Raamatuhunnikud ja kast jõuluehetega ootavad, et keegi neile koha otsiks…

Ja ma isegi ei tea, mis neis kastides on… Ma ütlen, Kaaslane muudkui toob juurde :D

Ülemise koridori segadus. Osa asju ootab ära panemist, osa ära andmist.

Ja õues ootavad purgid ära andmist. Pakkusin neid küll grupis ja huvilisi oli mitmeid, aga kohale keegi ei jõudnud ja ma pole uuesti viitsinud tegeleda. Mõtlesin, et tõstan kuuri alla ära ja pakun augustis uuesti – kui kõige kibedam sisse tegemise hooaeg algab, siis vast keegi ikka ära viib :D Ja sinna peaks kaks ripptooli tulema… Üks on meil olemas, teine samasugune oli viimane müügis Home4You outletis Lasnamäel, aga kuna me unustasime kellegi ostma saata, siis see vist on nüüd sealt ka ära ostetud. Ehk siis ma pean veel leidma kuskilt kaubandusest olemasolevaga kokkusobiva ripptooli. Oeh. No saaks selle ühegi üles :P Ja võrkkiik ootab ka endiselt üles panemist. teise terrassi äärde… Selleks on vaja auk kaevata ja betoon valada toru jaoks ja… Ühesõnaga on olnud olulisemaid tegemisi, aga samas ma ikka naiivselt loodan, et EHK jõuame veel, august on ju täielik väljas olemise kuu ja kui hästi läheb, siis osa septembrit ka…

Lõpetuseks paar kassipilti kah :D

Ja kõige lõppu kõige olulisem – tööl antud puhkuseülesanne ehk foto “Mina hipilaagris”. Kuna sobiv üritus toimub mäletatavasti alles augusti keskel, siis hetkel lähenesime asjale loominguliselt ja olemasolevate vahenditega :D

Kui eile veel koristasin ma terve päeva palehigis, siis õhtul tõmbasin rahmeldamisele joone alla – käisin duši all, lakkisin uuesti varbaküüned punaseks ja hakkasin puhkama :D Kaaslase pere käis külas – jõime veini ja jutustasime. Tänane päev oligi mul planeeritud väga laisana – pesin küll kaks masinatäit pesu, aga muidu istusin põhimõtteliselt terve päeva arvuti taga – panin juuli lõpu ostud kirja ja võtsin kuu kokku ning muidugi blogisin. Näe, läkski terve päev ära, aga sain kõik kirja. Nüüd võib rahulikult tagasi tööle minna – kodu enam-vähem korras ja blogiga ka järjel :D

Aug 022020
 

Kevadine magamistubade seis sai kajastatud siin. Nüüdseks on suuremad muudatused tehtud ja võib jagada tulemust, ehkki mõned on veel plaanis… Aga nendega läheb aega :)

Meie magamistoaga olen nüüd ülirahul – kordi parem kui enne.

Voodipesu mõtlesin minna ja osta täitsa hariliku ühevärvilise beeži, aga noh… Lasin ennast võrgutada halli ja punase kombost. Mis sobib toa beeži ja tumepunasega igatahes tunduvalt paremini kui eelmine sinine. Need “kaunistused” voodi kohal võiks olla olemata, aga normaalselt eemaldada neid ei saa, las siis olla.

Diivani ostsime algselt eelmise maja elutuppa. Siia kolides panime selle Poisi tuppa, sest seal oli ainsana ruumi. Proovisin seda korra ka Poisi uude tuppa, aga kohe ÜLDSE ei sobinud. Panin juba kuulutuse üles, et annan ära, keegi huvi ei tundnud… Ja siis järsku avastasin, et see täitsa meeldib mulle meie magamistoas, sobib oma toonidelt täitsa hästi. Mitte et magamistuppa otseselt oleks VAJA diivanit, aga ma kujutan ette, et vahel, kui näiteks allkorrusel on lärmakad lapsed, võib olla päris mõnus üles põgeneda ja seal raamatut lugeda. Või kui ma pikemalt riietega toimetan. Ühesõnaga see diivan hakkas mulle kohe VÄGA meeldima seal toas.

Kummut. Olen väga rahul :) Ainult et… Teist oleks veel vaja, kuna mul on riideid juba endal nii palju, et ma täidaks terve kummuti sellega ära. Ehk et me oleme IKKAGI veel ühe kummuti otsingul. Endiselt ei taha liiga palju maksta ja peab ülejäänud toaga sobima.

Akna alla loodan mingil hetkel leida teiselt ringilt sobivas stiilis väiksemas mõõdus kirjutuslaua. Taas kord selleks, et KUI allkorrusel on lärmakad lapsed, aga mul on vaja arvutiga töötades rahu ja vaikust (nt kodukontoris), siis oleks see võimalus olemas. Kasutaksin ilmselt pigem harva. Praegu on seal aga legolaud, mille Tanelil spetsiaalselt teha lasin ja mis jäi Poisi loomingulisusele lootusetult väikseks :( Pean selle müüki panema, tegin pildidki ära, aga kuskile üles panemiseni pole veel jõudnud. Ukse kõrval oleva nagi ostsin viimaselt waldorfkooli jõululaadalt, leidis pärast poolt aastat ootamist lõpuks oma koha.

Riidekapi tellisin Oldeurope e-poest, 249€ + 50€ transport Pärnusse. Kõvasti rohkem, kui oleks soovinud maksta, aga kappi oli vaja ja see oli sobivaim valik, pole 2m laia kapi eest tegelikult üle mõistuse hind. Punane tool lihtsalt ON, ma ei tea veel täpselt, mis sellest saab – kas leiame kodus kasutuse (vb tulevase kirjutuslaua taha?) või anname ära. Seni – kuna tooni tõttu ülejäänud sisustuse kõrval ei karju, las olla seal. Peegel on seinal vanast ajast, see on liiga väike ja mu maitsele “liiga kaunistatud” – tahan asemele midagi  lihtsama tumeda raamiga ja suuremat, kust ennast täispikkuses näeksin.

Ainus jama on selles, et kui me nüüd teist kummutit tahame, siis on sellele ka kohta vaja :P Ega neid variante palju pole – kas riidekapi kõrvale või diivani asemele. Kui panna riidekapi kõrvale, siis täispikkuses peeglit ei saa. Ehk pädeks ka lihtsalt suurem peegel kummuti kohal? Mul vaja vahel riideid proovida ja vaadata, kuidas sobib – päris täispikkust polegi vaja, kui terve kleidi / pluus + seelik kombo ära näeb, on ok. Võimalik aga, et mind hakkaks visuaalselt häirima, kui kummut ja riidekapp tihedalt üksteise kõrval oleks – need läheks täiesti üksteise vastu, sest riidekapi ja ukse vahel ca meeter üldse vaba ruumi on.

Diivanist oleks kahju loobuda (lõpuks leidsin sellele ideaalse koha, eks :D), aga tundub, et võib-olla on see ikkagi mõistlik – visuaalselt istuks kummut selle asemele ilmselt paremini, jääks piisavalt ruumi vahele, nö õhku :) Diivanit proovisin ka akna alla, kuhu see visiooni kohaselt oleks pidanud päris hästi sobima, aga reaalsuses mingil põhjusel ikkagi mitte – jäi kitsaks, pisut uksele ette vms. Pluss akna alla tahaks ikkagi pigem lauda. Ühesõnaga mõtlemist veel jagub. Eks selgub jooksvalt. Hoian teisel ringil silma peal, nii peegli, kummuti kui laua osas – ja vaatame, mis leida õnnestub.

Magamistoas peab tegelema veel ka valgustusega. Hetkel on ainult öökappidel olevad soolalambid + kummuti peal olev hieroglüüfidega lamp – ehk puhas meeleoluvalgus. Riidekappi kleepis Kaaslane ajutise lahendusena paar patareidega lambikest. Oleks vaja mingit lugemise lampi voodi kohale (piisaks ühest keskel, aga ma ei tea täpselt, kuidas/kuhu seda kinnitada, kaldsein ju) ning paremat valgustust nii riidekapile kui kummutile. Riidekapi kohal olevale talale on elektrikaabel veetud, nii et tõenäoliselt paneme tala külge mingid suunatavad lambid… Eks näis.

Riided peaks ka lõpuks koridori riidekapist magamistuppa ümber kolima… Mul jäi see pooleli :D Puude peal olevad asjad kolisin ära, pesu- ja sukavarud ka. Aga ülejäänud riided, mis peaksid kummutisse minema, on endiselt koridorikapis. Katsun sellega täna õhtul ühele poole saada.

Aug 022020
 

Kevadine magamistubade seis sai kajastatud siin. Nüüdseks on suuremad muudatused tehtud ja võib jagada tulemust, ehkki mõned on veel plaanis… Aga nendega läheb aega :)

Nagu te teate, pole ma kuigi osav sisekujundaja ja mul puudub visioon. Hädaga mõtlen, mis võiks sobida ja pooled asjadest tavaliselt ikka lõpuks ei sobi :D Aga Poisi toaga olen ma küll väga rahul. Sobib talle palju paremini kui eelmine :) Kõige olulisem on see, et ta ise on sama rahul kui mina.

Vasakul olevate piltide alla tahaks väikest riiulit, kuhu laduda ritta mõned heegeldatud loomad ja kujukesed – ehk niisama silmailu vidinad, mida Poisil palju pole, aga mõned ikka. Praegu on need sealsamas laua peal, aga võtavad asjatult ruumi, riiul oleks parem. Aga sellega on aega, kuni teisel ringil miskit sobivat silma hakkab…

Voodi on tuppa “sisse ehitatud” ja tavalisest kõrgem. Poisile meeldib. Lamp on üks kahest, mis olid enne teises seinas kaheinimesevoodi kohal. Öökapi tegime vanast kirjutuslauast. Pildi tegemise hetkel ootas peamine plaat veel saagimist.

Täna palusin naabrimehe abi, kel on saagimiseks spets masin, saime kapi ka valmis:

Parempoolse nagi ostsime kunagi ammu Plikaga Jyskist, pidi minema tema tuppa. Liiga vara ei tasu aga selliseid asju osta, õpetab kogemus: lõpuks selgus, et seda pole eriti kuskile panna. Poisile oli vaja aknast paremale nagi hommikumantli jaoks, samuti on tal peotäis medaleid, mida vaja kuskile riputada. Ja siis järsku turgataski, et oot-oot, see nagi ju sobib oma stiililt suurepäraselt kõrvalseina kaunistustega… Linnuke ja lehed. Praegu on raamis vanad postkaardid kassipiltidega, tulevikus on plaanis need välja vahetada meie kasside fotode vastu. Fotomajandusega pole jõudnud siin kodus üldse tegeleda, küll kunagi jõuab.

Siin näha nii nagi kui kaunistus:

Seinale on plaanis kleepida praeguste piltide asemel pereliikmete fotod, aga taas kord – läheb aega, kuniks fotomajanduseni jõuan. See kaunistus muidu lauaga enam-vähem sobib – igatahes paremini, kui meie voodiga :D Piisavalt, et seda mitte seinalt maha võtta :D Lauaga olen ka üsna rahul – ruumi igal juhul rohkem ja nüüd tõesti toimib see, et legodega mängitakse laual, mitte põrandal. Tööpind Ehituse ABC-st sooduka ajal 56€, kummutid Ikeast 2×69€ – kinnitatud nurgikutega.

Lamp on Plika toast – kuna Poisi toas on ka laevalgusti olemas, siis laua kohal on nööriga tõmmatav üsna ok. Kuna taas kord oli juhe vaja vedada seina pealt, siis siin toas kasutasime fancyt riidekattega kaablit (meetri hind peaaegu 5€, meil läks vaja 4m), mis mu meelest on väga mõnus ja ei häiri üldse silma. Kinnitatud sai seina väikeste kruvidega, mida on tunduvalt vähem näha, kui oleks olnud valgeid või musti kinnitusi (vähemalt K-Rautas muid värve polnud). All nurgas läheb pistikupessa.

Üks asi, mis minus suuri küsimusi tekitas, olid Ehituse ABC-st tellitud tööpinna külgmised ääred, mis olid lõigatud täiesti kohutavalt. Vb ei saagi paremini, aga üks külg oli konkreetselt nii sakiline, et kui ka üle ulatuva osa ära nüsisime, jäid peale äärde väikesed augukesed. Aga ma ausõna ei viitsinud kuskile protsessima minna, kui üldse oleks olnud võimalik… Googeldasin, ostsin rullis servakandi, triikisin selle külge ja lõikasin alt parajaks…  Kuna mul polnud lõikamiseks õigeid riistu – vaid üks kipsi/vaibanuga, mis polnud ilmselt kõige teravam, siis jäi ebaühtlane, aga KEEGI reaalselt neid ääri ei vahi, nii et vahet pole :D Kui tegu oleks olnud köögiga, oleks ma ilmselt nõudlikum olnud lõpptulemuse suhtes, aga Poisi toas ma just eriti aega ei veeda ja teda ennast sellised pisiasjad absoluutselt ei koti. Üks äär on täiesti vastu seina, teine 25cm seinast – selle pildi tegin kuidagi nurga alt, tegelikult õnneks ei hakka üldse silma.