Feb 102017
 

Viimased kolm nädalat on olnud üsna rasked. Mitte küll kogu aeg – helgeid hetki on ikka olnud omajagu – aga valdav emotsioon on siiski segadus ja tüdimus.

Eelmise nädala alguses käis Krissu külas – meisterdasime sushit, jutustasime ja veinitasime, väga mõnus oli. Nädalavahetusel käisime spas, ülimõnus oli. Terve selle nädala olen sõitnud autoga, mille me loodetavasti ära ostame – igapäevaselt positiivset elevust tekitav. Kolmapäeval käis Liis külas ja oli äärmiselt lõbus õhtu. Nii et mõnusaid asju on olnud igasuguseid.

Aga sellegipoolest olen ennast peamiselt lihtsalt töönädalast läbi vedanud ja õhtuti kodus mitte midagi asjalikku teinud. Hea, kui on olnud jaksu kraanikauss nõudest tühjaks pesta ja ise duši all käia. Igasugune muu koristamine… Isegi pole mõelnud selle peale. Töö tuli liiga tihti koju kaasa, nii et õhtud möödusid puhkamise asemel tegeledes sellega, mis päeval tegemata jäi. Kui mõni vaba hetk tekkis, neelasin raamatuid.

Sellistel puhkudel ma blogi peale üldse ei mõtlegi. Kui olen kõigest kurnatud, on blogimine viimane asi, mida teha tahan. Kui tunnen vajadust kellelegi kurta, siis selleks on sõbrad – ükski noist teemadest, mis mul hingel, ei sobi avalikuks lahkamiseks, pole ka absoluutselt sellist soovi.

Täna aga oli üle pika aja üks tõeliselt helge õhtu, mida ma täiega nautisin. Ja ühes sellega tuli ka kohe soov blogida.

Lihtne olla rõõmus, kui oled parasjagu põneval reisil või jutustad sõbrannaga ja naerad ennast veiniklaasi taga ogaraks. Viimase aja kurnatuse astme juures on aga hoopis olulisem näitaja see, kui kodused toimetused ja lastega tegelemine ka jälle rõõmu valmistavad.

Abikaasa, kes tavaliselt Poissi lasteaiast toob, oli haiglane ja väsinud, nii et tuli töölt otse koju magama, seega lapsed ning söök jäid minu hooleks. Ei saaks öelda, et ma selle üle ülearu rõõmus oleksin olnud, sest sattusin kella viie paiku just sügavale töölainele ja oleks meelsasti jätkanud… Aga mis ikka, pakkisin ennast kokku ja asusin tegudele.

Algus ei olnud just ülearu paljutõotav – kui helistasin ema juures olevale Plikale, et ta end riidesse paneks ja alla tuleks, hakkas too hoopis virisema, sest tahtis telekast oma lemmiksarja vaadata. Kui muidu on alati häda, et ei viitsi õhtul bussiga koju tulla ja lunib, et talle järele tuldaks, siis nüüd otsustas vabatahtlikult bussi kasuks. Mina aga pidin ikkagi ema juurest läbi sõitma, sest olin tema palvel talle süüa ostnud ja pidin selle ära viima.

Lasteaias hakkas Poiss virisema, et tema tahab ka vanaema juurde ja kõik on ebaõiglane ja Plika saab palju rohkem “ekraani vaadata”, no sihuke harilik virin. Õnneks olin ise üsna tasakaalukas, nii et saime sellest üle. Mainisin, et tal on üks Apollo kinkekaart kasutada, mis kahe päeva pärast aegub – selle peale palus Poiss, et läheme kohe poodi. No mis seal ikka… Läksime siis.

Jube mõnus on, kas teate, kui saab autoga sõita :) Võib käia lihtsa vaevaga ja kiirelt igal pool :) Nii et võtsime suuna tagasi Kaubamajakasse. Seal oli juba väga mõnus kahekesi kvaliteetaega veeta. Poiss valis Apollos tükk aega ja otsustas lõpuks ühe suure kleepsuraamatu kasuks, milletaoline tal kunagi varem juba olnud oli. Esimeses raamatus olid linnatänavate pildid, kuhu sai kleepida inimesi, autosid ja muud – seekord valis ta samasuguse raamatu, kus teemaks loss, ning kleepida sai kõike, rüütlitest, relvadest ja kummitustest mööbli ja kassipoegadeni :P Euro jäi veel kasutada, selle eest leidis Poiss väikese paki kummikomme ja oli seitsmendas taevas :D

Käisime korra minu poest ka läbi, et Poiss saaks tere öelda ja uitmõtte ajel ostsin lastele jäätist.

Siis käisime veel puuvilju ostmas, mida Abikaasa oli varem palunud – ennist keerasin Rimis lihtsalt otsa ringi ja tulin tulema, sest isegi iseteeninduses oli pikk järjekord ja mõtlesin, et lähen kas mujale poodi või jäävad üldse ostmata. Hilisemal kellaajal oli aga iseteenindus meeldivalt pooltühi. Ja mul oli üks kupong, millega sain euro ostult alla. Ja tervisereede raames olid puuviljad nagunii -15%. Väikesed rõõmud.

No ja selleks ajaks, kui tiir Kaubamajakas oli lõpetatud, oli Plikal telekas ka vaadatud, nii et sain ta ikkagi auto peale võtta.

Ühesõnaga Poiss oli ülirahul, et sai raamatu ja kommi, mida lahkelt Plikaga jagas. Plika oli ülirahul, sest sai teleka ära vaadata ja siiski autoga koju. Mina olin ülirahul, et sain autoga sõita ja Poisiga kvaliteetaega veeta ja lapsi rõõmustada. Kodus kadusid lapsed tuppa raamatut uurima, kleepima ja komme sööma, idüll. Mina toimetasin vaikselt köögis – pesin megakoguse nõusid ära, sättisin siit ja sealt, praadisin õhtusöögiks pelmeene ja keetsin mune, sest midagi asjalikumat kokata ei viitsinud. Laste õhtusöögiks olidki kummikommid ja jäätis – pärast seda jõudsid mõlemad süüa pool muna ja kõht oligi täis. Reede õhtule täiesti sobilik :P Mina sain kõik pelmeenid ära süüa, koos rohke rohelise sibula ja tomatiga, mmmm. Ja kuna tuju oli nii hea, siis läksin üle hiiglama pika aja KORISTAMA. Sellised pisikesed tavaliselt iseenesestmõistetavad asjad – korjasin elutoas asjad kokku ja panin ära, samuti tühjendasin ära pesuresti, mille peal kuivas pühapäeval pestud pesu :P

Ja siis läksin lastetuppa, mis on terve viimase nädala näinud välja nii, nagu oleks sealt tuumasõda üle käinud. Hakkasin vaikselt koristamisega pihta – viisin kõik riided musta pessu, korjasin kõik koristamist vajavad asjad keskpõrandale kokku, nii et lõpuks oligi vaja koristada üks suur hunnik põrandalt ja teine umbes sama suur hunnik Plika kirjutuslaual.

Siis kutsusin lapsed ka appi. Läks veidi aega, et nad igal võimalusel mängima hakkamise asemel tõesti koristamislainele saada, aga kuna ma olin ise maru rahulik ja heas tujus, siis oli kannatust neid suunata. Ma ei mäleta, millal me viimati nii suurt segadust nii rahumeelselt koristasime :D Palju tavalisem on see, et kui ma ütlen, et on vaja koristada, hakkab Plika nutma, et tema ei jõua nii palju ja siis nad muudkui kaklevad, et teine ei korista piisavalt… Täna koristasime kõik. Koristada oli palju. Ma olin juba enne vist ligi pool tundi seal toimetanud ja lastega koristasime veel ligi tunni. Aga korda sai, kõik sai korda!

Ja siis olid lapsed läbi nagu läti rahad :D Seega läksid nurinata vooditesse ja ma sain neile üle pika aja Naksitralle lugeda. Ja kuna raamatu lõpp oli lähedal, lugesin tavapärase ühe-kahe loo asemel neli, et raamat läbi saaks. Kui lõpetasin, oli kell peaaegu kümme.

Nüüd on kodu tunduvalt talutavamas seisus kui enne (ehkki megapalju on veel teha), hambad pestud, ise mõnusasti läpakaga voodis teki all… Ja tohutu rammestus on peal.

Aga tunne on hea, üle pika aja natuke stabiilsem. Just see on NII oluline, et leidsin rõõmu mitte ainult meelelahutuses, vaid ka argitoimetustes. Kõik need nädalad oli mu peamine tunne see, et ma feilin nii koduperenaise kui emana, sest ma lihtsalt ei jaksa. Teadsin muidugi, et see läheb mööda, lihtsalt võtsin nii rahulikult kui sain ja ennast ülearu ei piitsutanud… Aga nii palju meeldivam on see argielu nautimine :) Lastega kvaliteetaja veetmine ja nendega suhtlemisest siira rõõmu tundmine. Liiga palju on olnud neid õhtuid, kus ma olen väsinud ja töösse mattunud ja ei kannata ühtki kõvemat heli…

Sellel stabiilsuse leidmisel oli ilmselt oma osa ka ühel mõttel, mis mu peas tänase päeva jooksul küpsenud on ja mida terve õhtu kodus toimetamise kõrvale mõlgutasin. Mis tõi natukene selgust ja põnevust mu senisesse segadusse ja tüdimusse. See ei pruugi küll mu probleemidele mingit püsivat lahendust pakkuda, aga tõotab tulla vähemalt põnev kogemus. Lootuskiir, sellest praegu täiesti piisab.

Every little helps.

Ma väga-väga loodan, et Abikaasa magab oma haigusevimma välja. Mul on NII hea meel, et ta sai juba viiest magama jääda – talle oli seda tõesti vaja. Meil on nimelt plaanis üks perekondlik Tallinna reis, et hinnata auto kütusekulu maanteel… Aga see juhtub ainult siis, kui Abikaasa on konditsioonis. Nii et plaanid on siiamaani täiesti lahtised. Eks homme selgub.

Praegu on aga imemõnus rammestus. Ja pehme kass magab voodis. Panen nüüd arvuti kinni ja loen veidi raamatut, kuni uni maha murrab… Mis juhtub ilmselt õige pea.

Jan 182017
 

Istun siin, ootan pesumasina lõpetamist, et saaks tööle minna ja mõtlen, kui iseeenesestmõistetavaks me peame tänapäevaseid mugavusi, kõiki neid mõnusaid masinaid, mis töö meie eest ära teevad…

Pesumasin oli põhimõtteliselt esimene asi, mille oma koju kolides ostsime. Ilma selleta polnuks elu võimalik. Punkt.

Sai hoolikalt valitud ja olen üle kuue aasta hiljem endiselt rahul :) Toda postitust üle lugedes pean tõdema, et kasutan nüüdseks küll ammu 1200 pöördega tsentrifuugi ja topin masina üsna täis ka. No ja riided on kohati rohkem kortsus, kui ma tahaksin, mis muidugi ei pane mind triikima, kui jätta kõrvale triiksärgid jms peenema kraami.

Arutasime Abikaasaga hiljuti taas kuivati vajalikkuse üle. Sest fakt on see, et enamik aastast ma riideid õues ei kuivata ja pesuresti toas opereerimine on… Noh, pehmelt öeldes tüütu. Pluss liigne niiskus. Pluss triikimise aspekt. Pluss kuivati eemaldab tolmu ja Abikaasal on tolmuallergia. Muidugi ka kulutab elektrit ja riideid :) Lihtsalt tundub, et plussid hakkavad miinuseid üle kaaluma. Peab vist ikka ise ära proovima, ega enne teada ei saa.

Olen ääretult tänulik, et mul on võimalus kasutada kõiki tänapäevaseid mugavusi ning saan kulutada oma aega millelegi mõnusamale kui käsitsi pesu pesemine :)

Jan 022017
 

See on siit ka korduvalt läbi käinud… Ma jumaldan Exceli tabeleid, klappivaid numbreid, kõigest statistika tegemist. Pere eelarve jaoks panen kulutusi kirja narruseni detailselt. See on lihtsalt hobi :) Minus tekitab ääretut rahulolu, kui ma saan oma kulutusi ka aastaid hiljem igast küljest võrrelda. Või analüüsida toitumisharjumuste muutumist läbi aastate.

Veetsin aasta viimasel õhtul ja uue aasta esimesel päeval mitu mõnusat tundi läinud aastate infot analüüsides. Rõõm oli seda teha, sest numbrid näitavad selgelt – elu läheb tasapisi paremaks.

Võlad on väiksemad, sissetulekud suuremad, palgad tõusevad.

Igasugu kommunaal- ja püsikulud on kolme aasta lõikes olnud üsna sarnased, vaid veele kulub miskipärast igal aastal üha rohkem (elektrile selle eest viimasel aastal aga hoopis vähem). Mobiilikulud läksid sel aastal suuremaks, sest Plika sai telefoni.

2014 2015 2016
mobiil € 4,85 € 4,57 € 7,17
internet € 16,00 € 16,00 € 16,00
vesi € 17,53 € 20,60 € 23,05
elekter € 56,76 € 58,54 € 53,30
prügi € 1,25 € 1,25 € 1,34
lasteaed/kool € 117,89 € 137,93 € 138,64
laste trenn € 5,33 € 15,62 € 21,28
€ 219,61 € 254,51 € 260,78
 tühi

Söögile kulub ka järjest rohkem, aga seda eelkõige väljas söömise arvelt. Ja ütlen ausalt, tahan veel rohkem väljas süüa :)

2014 2015 2016
söök € 257,98 € 297,02 € 319,48
töölõunad € 27,22 € 17,10 € 52,11
väljas söömine € 52,38 € 45,52 € 70,29
€ 337,58 € 359,63 € 441,88
 tühi

(tabelites on kuu keskmised kulud)

2016. aastal oli võimalik kulutada varasemast enam tervisele, riietele-jalatsitele ja lõbustustele ning vabale ajale.

Olen ääretult tänulik oma kire eest numbrite vastu, mistõttu pere eelarve haldamine on minu jaoks puhas nauding. Ja täpselt sama tänulik selle eest, et numbrid näitavad vaid head :)

Dec 292016
 

Esimene blender meie majapidamises oli kingitus Murakalt – elasime siis Londonis ja aasta oli tõenäoliselt 2008. Toona kasutasime seda eelkõige jäätisekokteili tegemiseks :P

Kui see katki läks, pidasime paar kuud ilma vastu, seejärel ostsime uue. Olin seda postitust lugedes täitsa üllatunud, siiralt arvasin, et ega üle paarikümne euro ikka ei maksnud, aga ei – 30% soodukaga €40. Uhh!

See blender teenis meid ustavalt viis aastat ja kasutasime teda rohkelt. Meie köök on pisike ja tööpinda vähe, aga blenderil on alati olnud oma koht. Jäätisekokteili teeme nüüdseks küll haruharva – selle asemel on aukohal smuutid, vahel ka püreesupid. On perioode, mil kasutame blenderit igapäevaselt, vahel aga vaid paar korda kuus. Igal juhul – üsna tihti.

Viimasel ajal on taas olnud aktiivne smuutiperiood, kuni meie armas blender paar nädalat tagasi lihtsalt otsad andis. Kulumise jäljed olid selgesti näha – mõtlesin, kas oleks äkki võimalik kuskilt varuosa leida ja korda teha. Netist ei leidnud mudeli nime järgi midagi, eks vana toode ju ka. Kodumasinate paranduste läbi helistamiseni ausalt öeldes ei jõudnudki – arvasin, et nii vanale asjale nagunii ei saa. Leppisin mõttega, et saadame blenderi koos ülejäänud kraamiga prügimäele ja ostame miski hetk uue.

Prügimäele polnud me veel jõudnud, uut blenderit ostma (eelkõige rahalistel põhjustel) samuti mitte.

Ja eile kirjutas Kristhel FB-s, et tal on üks blender ülearu. Ja ma kirjutasin talle, et meie oma ütles üles ja me oleme ilma täitsa õnnetud. Ja täna kirjutas Kristhel ja küsis, kas ma olen kodus, ta tuleb kohe blenderiga :D

Ja tuligi. Peaaegu identsega. Samasugune Bosch, aga sedakorda punane ja KLAASIST kannuga, mis on ainult imevähe meie omast väiksem (2l vs 1,75l). Kannude kaaned ja põhjad olid pealtnäha identsed, aga tegelikult siiski veidi erinevad, st ma ei saa panna ühe kannu kaant ja põhja teisele kannule (ilmselt kannu materjali erinevuse tõttu). AGA! Minu kann sobis Krishteli blenderile peale küll, hakkas kenasti tööle!

Kannude põhjad – minu oma vasakul, uus paremal. Ma ei tea, kui hästi siit aru saada on, aga ülevalt on plastiku osa minu omal täitsa madalaks kulunud. Samas on need sooned piisavalt sügavad ja altpoolt korras, nii et veel kasutatav.

Aga vot see osa, kuhu kann peale käib, need “hambad” kulusid meie blenderil nii ära, et ei saanud enam kasutada. Uuel on nagu uus :)

Seega on meil nüüd klaaskannuga blender ja KUI meil peaks õnnestuma see kann ära lõhkuda, siis on varukann kohe võtta. Ja noh, vana blenderi jätsin ka igaks juhuks alles, sest seest kõik töötab, äkki hiljem vaja midagi varuosadeks, kes seda teab.

Nii et blender on jälle omal kohal. Peaaegu sama, aga veidi uhkema välimusega ja väikese vimpkaga – off nupp ja esimene kiirus on “ära vahetatud” – 1 peal on kinni, off olekus töötab :D

Elu on ilus. Saab jälle smuutisid teha.

Olin nii kurb, et pean peaaegu töökorras blenderi kulunud hammaste pärast prügimäele viima ja et varuosi pole saada. Või äkki oleks olnud, kui oleksin parandustesse helistamiseni jõudnud? Praegu aga tundub küll, et täpselt nii kõik pidigi minema. Et ma ei helistanud, ei jõudnud prügimäele, ei jõudnud uut osta. Selleks, et me jõuaks ära oodata, kuni Kristheli vana blender vajas uut armastavat kodu. Nii et midagi ei pidanud ära viskama, midagi ei pidanud ostma ja mõned “varuosad” on nüüd kah ootel.

Ma olen NII NII NII tänulik selle imelise kokkusattumuse eest. Ja Kristhelile selle imelise jõulukingituse eest :)

Dec 052016
 

Ma taaskasutust selle projekti käigus olen juba maininud, läheb poolenisti samasse auku. Aga lihtsalt pean veel kord kirjutama, KUI VÄGA mind rõõmustab asjade ära andmine :)

Nii palju tekib neid asju, mille puhul avastan, et pole enam vaja. Ära viskamine on ka rahuldustpakkuv, aga vaid sel juhul, kui asi on tõesti kasutuskõlbmatu. Kui eluvaimu veel sees, tundub ära viskamine patt :) Ja vot siis tulebki mängu see ära andmise rõõm.

Mingite asjadega on uue omaniku leidmine väga lihtne, mingite teiste asjadega aga… Mitte nii väga. Samas on ikkagi tunne, et KELLELGI läheks seda vaja :D

No ja nii ongi, et ma muudkui koristan ja leian jälle uusi asju, mida ära visata ei taha, panen neid järjest gruppi üles. Osadele tekib imekiirelt mitu tahtjat, teised jäävad esialgu tähelepanuta. Kui uued asjad tekivad, kustutan vanema postituse ära, panen ühes uutega ka kõik vanemad endiselt omanikku ootavad uuesti üles – sest ega FB-s keegi pikalt alla kerida ei viitsi, see on teada.

Ja nii ma siis kogu aeg rõõmustangi. Kui saan perele või sõpradele-tuttavatele midagi vajalikku ära anda. Kui midagi uut gruppi üles panen ja sellele kiirelt soovija leian. Eriti aga siis, kui mingid asjad, mis on pikalt uut omanikku oodanud, selle ka lõpuks leiavad.

Ma olen väga-väga tänulik kõigi selliste gruppide ja lehtede eest, mis ebavajalikele asjadele nii lihtsasti “uut kodu” leida aitavad.

Dec 012016
 

Ma ausõna ei jõua ära oodata, millal kodust kõik ebavajalik läinud on ja elamine maast laeni puhtaks küüritud :) No ma ju tean, et see kõik juhtub, enne jõule :D Aga võiks kiiremini valmis saada, kui päris aus olla, sest ma tahaks nii palju muid asju ka teha. Ja kuni koristamisega pole ühel pool, seni ei suuda millegi muuga tegeleda.

Täna õhtul tabas mind köögi kraamimise hoog. Ühe kapi olin ma millalgi varem ära tühjendanud ja puhastanud, nüüd tegin seda ülejäänud nelja kapi ning kahe sahtliga. Küürisin külmkapi ning kõigi köögikappide uksed ja küljed ka puhtaks. Tööpinnalt tõstsin kõik asjad ära, puhastasin põhjalikult, sh eemaldasin veekeetjast katlakivi, panin tagasi.

Leidsin VEEL asju, mida ära anda!

Nüüd on köögis vaja veel külmkapi sisemus ja kraanikausialune “prügikastikapp” ära puhastada ning pliitidele ja seintele üks põhjalik küürimine teha. Ahjaa, ülemiste köögikappide pealt jäi tolm ka võtmata. Aga ma ütleks, tubli pool on tehtud. Homme ma ilmselt lõpetada ei jõua, sest mulle tuleb külaline… Samas ta tuleb alles kell üheksa, seega ma võin õhtusöögiks pelmeene teha ja ülejäänud aega koristamiseks kasutada. Kui viitsin :D Hiljem veiniklaasi taha magama jääda ka ei tahaks – ma pole sel nädalal mitte ühelgi õhtul enne ühte öösel magama saanud… Päris normaalne vist ei ole.

Aga jah. Elus suudab keskenduda korraga ainult piiratud arvule asjadele. Kodu, pere, töö ja puhkamise kõrvalt (sest KOGU aeg ma ei viitsi, vahel lihtsalt lebotan ka) suudangi põhimõtteliselt keskenduda ühele suuremale projektile, milleks on hetkel suurpuhastus. Kui sellega ühel pool, siis saab mõelda jõulukaartidele ja kodu kaunistamisele… Piparkoogitaigna peaks katsuma küll koristamisega paralleelselt ära teha. Ja raamatud ootavad lugemist – need pole niisama raamatud, vaid on vaja ka reaalselt teha asju, millest seal räägitakse. Ja sarjad, need kõik ootavad – sellest ajast saati, kui Austraalia modellid läbi said, ei ole ma vaadanud midagi peale Gilmore Girlsi. Greyst on viimased neli-viis osa vaatamata, Kodutunnet terve viimane aasta. Ja Abikaasa tahtis mulle OITNB esimest osa näidata – tahaks vaadata küll, aga praegu üldse ei mõtlegi sellele, nii palju tähtsamaid asju on teha.

Ükshaaval :P Koristamine on kõige olulisem. Siis vaatab edasi.

Kassipilta kah. Leidis teine omale uue sooja koha. Need jubedad radikad, mida ma kunagi vabatahtlikult pildile ei jäta :P Pesurest ja triikimislaud elutoas. Imestate, et ma seal praktiliselt mingit aega ei veeda? Aga suva selle kõigega – olgu Kredex või mitte Kredex, unistuste remont saab järgmiseks sügiseks tehtud ja see on täiesti lõplik otsus!

Ühesõnaga jah… Jälle läks jutt vasakule ära. KASS siis!

img_5348

img_5349

img_5351

img_5352

Nov 282016
 

Eile rõõmustasin, et kuna täna hommikul külla ei lähe, saab koristamisega varakult pihta hakata. Reaalsus oli muidugi selline, et magasime 11-ni, siis kulgesime niisama, 12-13 olid Plikal külalised, Abikaasa käis Poisiga poes, seejärel sõime “hommikust” ja kulgesime veel natuke niisama, pool kolm jõudsime lõpuks koristama :D

Aga täitsa edukas päev oli jälle. Mina toimetasin seekord teisel pool vähem – peamiselt võtsin tolmu, minu asjad olid eile juba sorteeritud. Võtsin siis lisaks õhtusöögi valmistamise enda hooleks, sest Abikaasal läks asjade sorteerimisega õhtuni välja. Prügimäele viimist ootavaid asju on nüüd tunduvalt rohkem kui enne ja hunnik remondikraami (värvi- ja tapeedilõpud ning muud nipet-näpet) ootab üles pildistamist ja gruppi üles panemist. Eks ma katsun uuel nädalal tegeleda. See nõuab veidi rohkem aega kui “tavalise” kraami üles panek :) Paar asja leidsin ja panin juba täna õhtul ka üles.

Päeval käis mul tunni aja jooksul eile õhtul üles pandud asjade järel viis inimest. Skoorisin omajagu šokolaadi :D See on suisa hämmastav, KUI palju šokolaadi ma olen suurpuhastuse jooksul selle grupi kaudu saanud :D Ja ausõna, ma ei oota kelleltki mitte midagi, ma olen lihtsalt rõõmus, et asjadest lahti saan. Aga noh, magusavarud on ju alati teretulnud.

Õige, kuues inimene käis ka veel veidi hiljem, kellele ma blogi kaudu kolm raamatut anda sain. Ja nüüd mul on tänu temale lastele sussi sisse panemiseks ka esimesed šokolaadid olemas :) Lastel ei tulnud küll täna pähe susse aknale panna, sest me ei tähistanud adventi mitte kuidagi ega isegi rääkinud sellest (no ei tulnud lihtsalt pähe, olime koristamise lainel, mitte jõulumeeleolus :D), aga olen kindel, et kui teised homme lasteaias ja koolis räägivad, mis päkapikud tõid, siis homme õhtul nad ei unusta :P

Jõudsin õhtul veel ühe kotitäie kraami läbi sorteerida, mida ma mälestuseks hoian. Ja torkas pähe, et teine sarnane kaust on mul ühes teises kohas… Nii et võtsin ilusa karbi ja panin kõik sinna kokku – mõned asjad viskasin ära ka, sest ei tundnud enam nende järele vajadust.

Enamik liimimist ootavaid asju sai ka kinni liimitud. Nüüd on mul magamistuba täis erinevad pisemaid ja suuremaid asju, mis on kas klambritega kokku surutud või mingi muu raskuse all. Mõnda asja tuleb kahes osas teha, nii et eks ma siis homme lõpetan.

Ahjaa, ja siis on muidugi veel köögitoolid, mis ka kõik logisevad, aga vot nende liimimise jätan Abikaasa hooleks, sest nii suurte asjade surve all hoidmiseks on vaja… Ma ei tea isegi mida. Las mehed teevad :P

Segadus on hetkel ära andmist ootavate ja äsja parandatud asjade tõttu küll veidi suurem kui eelmistel päevadel, aga see kõik on hea eesmärgi nimel. Küll varsti jälle korda saab!

Üks kassipilt kah lõpetuseks :)

img_5172

Nov 272016
 

Ma kogu aeg muudkui sorteerin ja kraamin ja korrastan ja annan / viskan asju ära. Tulemus on silmaga näha ja kogu aeg on tunne, et kohe-kohe ongi kõik tehtud.

No ma ei tea, millal see kohe küll lõpuks kätte jõuab. Õigemini tean küll – enne jõule! Sest lubasin, et enne jõule on kõik korras!

Kodule olin enda meelest ringi peale teinud, KÕIK ära sorteerinud ja ära andmiseks üles pannud. Täna utsitasin siis Abikaasat, et läheme sorteerime teisel pool ka asju. Seal sai viimati põhjalikumalt koristatud oktoobri esimeses pooles enne korstnapühkija tulekut – siis ma ju “kodu jõuluks korda” projekti algatasingi. Mitte kunagi varem pole see projekt nii edukas olnud, ma ütlen!

Igatahes, kui teise poolega oli ka selline tunne, et ega seal ju õieti midagi teha polegi, sest kraamisime suvel väga põhjalikult ja nüüd sügisel ka… Siis fenomenaalne, KUI PALJU seal tegelikult ikka teha on.

Abikaasa sorteeris eelmisel nädalavahetusel pooleli jäänud tehnikahunnikut. Vist sai sellega enam-vähem hakkama, isegi mingid kaablid jõudsin gruppi üles panna ja soovija leida, kes need homme ära viib. Aga teatud segadus seal ikka veel jäi, lisaks vajab ka remondi- ja autokraam nüüdseks teistkordset üle vaatamist ning paremat ära paigutamist.

Mina olin mingid nädalad varem teise poole riidekapi ära koristanud ja titeriided magamistoa riidekapist teisele poole ära viinud, aga nüüd mõtlesin, et peaks seda kappi puhastama ka, jubedalt tolmune igalt poolt… Nii ma siis küürisin ja tolmutasin seal üksjagu.

Ja otse loomulikult leidsin veel asju, mida ära visata ja ära anda :D Näiteks neli paari Abikaasa vanu jalatseid rändas prügisse. Samuti otsustasin, et meil pole vaja mõningaid vanemaid tekke, mis on mitu aastat kasutuseta seisnud, ja et isegi potentsiaalseid külalisi arvestades on patju veidi liiga palju… Nii et kaks tekki, kaks patja ja üks voodipesu komplekt läksid ära andmiseks. Selle tulemusena jäid tühjaks lukuga läbipaistvad kotid, mille sees neid varem hoidsin ja paigutasin ümber titeriided, mis siiani tavalistes kilekottides olid. Nüüd on kõik kindlalt tolmu eest kaitstud ja samas kohe näha, mis on kus. No ja selle ümber tõstmise käigus leidsin kotitäie lasteasju, mida enam ei tahtnud, need sai ka ära andmiseks kõrvale tõstetud.

Ühesõnaga edukalt sai terve päev teisel pool ära kulutatud ja homme peab jätkama, sest seal on veelgi sättimist, isegi minul :D

Tegin pildid kõigist uutest ära andmist vajavatest asjadest ja panin õhtul gruppi üles – viiele on soovijad juba olemas ja tulevad kõik homme järele, ainult kolm asja jäigi alles. Varasematest asjadest on ka ainult kolm alles… Ja viis raamatut.

Jõudsin vahepeal ühe köögikapi ka asjadest tühjaks tõsta, seest lapiga üle käia ja asjad tagasi panna.

Ja nüüd õhtul nõelusin veel mõned asjad ära, sai kummutipealse jälle veidi tühjemaks.

Hunnik katkiseid asju ootab veel liimimist. Mõnele neist on vaja superliimi, enamikule aga hoopis puiduliimi, mille ma isegi ema käest sain. Ehk jõuab selle ka homme ära teha… Aga teise poole korda saamine on kõige olulisem. Täna käisime hommikul Abikaasa vanaemal külas, mis tähendab, et koristama saime hakata alles miski kahe paiku äkki. Homme saame kohe hommikul pihta hakata, siis jõuab rohkem tehtud ka.

Ühesõnaga jah… Tegemist veel jagub. Aga tehtud see kõik saab, ma luban!

Et see hoog mul ikka püsiks võiduka lõpuni. Senini on küll nii, et mida rohkem tehtud saan, seda enam see innustab. Kohe TUNNE on, et ma olen millegi erilisega hakkama saanud :D

Nov 252016
 

Ma olen seda kindlasti kirjutanud vähemalt kümme korda, aga kordamine on tarkuse ema :) Ma jumaldan tööpäeva hommikuid, kui ma olen pere tööle-kooli-lasteaeda saatnud ning võin seejärel ise enne tööle minekut rahulikult kodus kulgeda ja toimetada.

Hommikurutiin on sarnane – mõned korrad äratuse edasi lükkamist, hambapesu, laste jälgimine, et kõik saaks tehtud ning kodust lahkumine oleks rahulik ja õigeaegne, nõude restilt kappi tõstmine, vajadusel ka muu kergem koristamine ning duši all käimine või lihtsalt pea pesemine. Samuti on mul selline kiiks, et kui pere on läinud, pean vahepeal köögilaua täiesti korda tegema ja kõik nõud ära pesema, enne kui hakkan endale hommikusööki valmistama. Mis siis, et ma söön suure osa ajast sama, mis nemad, seega võiks pasteedi- ja sibulakarbid ju nii kaua laual oodata… Aga ei – panen külmkappi, pesen nõud. Kui kõik korras, teen endale süüa.

Kui hommikusöök toimub seltskonnas, olgu siis nädalavahetusel perega või külalistega, paneme kõik vajaliku lauale valmis, valmistame võileibu jooksvalt ja vastavalt isule, samal ajal jutustades. Kui ma olen üksi, teen endale täpselt ühe tassi kohvi ja neil võileiba valmis, siis naudin neid koos hommikuse meili-blogi-FB ringiga.

Praegusel perioodil kuulub mu hommikute juurde reeglina küünlavalgus ja jõulujazz:

img_5004

Kassi on nüüdseks hommikuti kerge leida – ta on oma päevaseks magamiskohaks valinud Plika voodi – nari ülemise korruse. Eks üleval on soojem, ma arvan, sellepärast :)

img_5012

Ja lõpetuseks üks pildike argielust. Ma küll üritan kogu aeg lapsi õpetada, et üks mäng korraga ja enne uue alustamist vanad asjad ära panna, aga… Ma ei jõua kogu aeg silma peal hoida. Ja kui on külalised, ei ole sugugi ebatavaline, et tuba on hiljem selline (käiguraja lükkasin mina lapsi magama pannes jalaga sisse, et keegi öösel legojuppide peale ei astuks):

img_5014

Olen korduvalt üritanud juurutada reeglit, et õhtujuttu loen vaid siis, kui tuba on korras. Aga tihti olen selleks ajaks liiga väsinud ja lihtsalt unustan :) Või kui tulebki meelde, olen juba lubanud lugeda ja pole jaksu hakata koristamist nõudma.

Aga küll me saame selle asja ka paremaks. Kui lapsed oma toad saavad, siis jääb vähemaks ka vaidlusi, kes millise asjaga mängis ja kes kui palju koristama peaks :)

Nov 252016
 

Nädalavahetusel koristasin kodus usinalt ja esmaspäeva õhtulgi päris mitu tundi.

Teisipäeval tegime sarnase suurpuhastuse töö juures. Seal oli täpselt nagu kodus – tundub, et kõik on kogu aeg võrdlemisi korras, aga kui põhjalikumalt tuulama hakata, leiab õige palju asju, mis saab ära anda / visata / paremini ära panna. Meie pisikese laoruumi kõik riiulid käisime maast laeni läbi, ladu on nüüd eelnevaga võrreldes imeliselt tühi ja korras. Tagaruumis sorteerisime ka enamik asju ära, nüüd on mul veel veidi enda paberimajandust vaja läbi vaadata, milleni lihtsalt ei jõudnud.

Kuna tööl sai terve päeva koristatud, siis teisipäeva õhtul kodus enam ei viitsinud. Kolmapäeva õhtul ka mitte. Olin üsna väsinud ja kulgesin niisama.

Aga vaat täna on jälle olnud täiesti imeline päev igal rindel. Juba hommikul oli tuju laes, kirjutasin sellest homme hommikuks ajastatud postituse, eks siis õige pea loete :) Tööl oli megakiire päev, tuli palju uut kaupa, millele oli vaja koht leida ja välja panna, põhimõtteliselt töötasin ühes jutis 10-19. No lõunat vahepeal ikka sõin.

Koju jõudsin pool kaheksa, Abikaasal oli pitsapõhi ootel, tõin poest kraami, mida sinna peale panna, söömiseni jõudsime küll alles veidi peale kaheksat, aga maitses väga hästi.

Ja ma ei tea, oli see siis tass kohvi, mille pitsa kõrvale jõime või lihtsalt loomulik jätk seni nii tegusale päevale, aga kui lapsed magama pandud, hakkasin taas koristama. Täpsemini siis likvideerima kummuti pealt järjekordset tegelemist vajavate asjade hunnikut, mis oli sinna tekkinud esmaspäevaõhtuse hiigelkasti sorteerimise käigus. Vaatasin läbi viimased kolm kausta ja hunniku suvalisi pabereid. Leidsin üles Plika tervisekaardi, mida koolis ammu küsiti. Win! Samuti läks veel üks päris kena patakas nüüdseks ebavajalikke pabereid kas vanapaberisse või pliidi alla.

Pildistasin üles kõige uuemad ära andmist ootavad asjad ja panin need gruppi üles ühes vanadega, mis ikka veel alles. Olen täiesti kindel, et homme hommikul, kui postitus heaks kiidetakse, leiavad õige mitu asja kohe soovijad.

Nii et täiega edeneb, taas. Kummutipealne on jälle meeldivalt tühi. Kummuti kohal asetseva riiuli pealne on muidugi ära andmist ootavaid asju kuhjaga täis, aga kõik on nö “töös”. Ja küllap saan sealt ka varsti tühjaks. Kummutile jäi veel paar asja ootele, eks nendega tegelen edaspidi.

Igatahes, suur töö jälle tehtud!

Üks tüli oli õhtul ka, tõrvatilk meepotis. Aga praeguseks olen juba rahunenud ja jälle positiivne. Ma usun, et kõik saab korda! Järelikult saab ka :)

Ning lõpetuseks muidugi kohustuslikud kassipildid, eile vist jäigi täitsa vahele. Ma ainult ühe pildi tegin ja ei viitsinud sellepärast blogima hakata…

img_4988

Täna õhtul tuli kass sülle enne, kui ma jõudsin sinna läpaka tõsta. Eks ma siis toimetasin üle tema, ei saanud ju härrat segada :P

img_5047

Ja nii ta siis magas mu süles üha uskumatumates poosides, me Abikaasaga lihtsalt vaatasime ja irvitasime:

img_5050

img_5051

Miski hetk said mul arvutis asjad tehtud ja hakkasin mujal toimetama, nii et kass pidi endale uue magamiskoha leidma :D

img_5054

Ja kui enam magada ei tahtnud, läks õige ülemeelikuks :P

img_5065

Saaks nüüd homme tööl paberimajanduse sorteeritud ja nädalavahetusel kodus viimased tegelemist ootavad asjad eest ära, oleks superluks. Ja Abikaasa pean teisele poole asju sorteerima puksima, tal jäi seal ju kõik pooleli.

Arvutis oleks vaja ka suurpuhastust teha – vaadata üle ja korrastada bookmarkid ning failid…