Jun 012013
 

Kolisime täna õhtul tagasi oma koju. Elamine anti üle super korras – kõik puhtaks küüritud jne. Lapsed olid arutult rõõmsad maha jäänud mänguasju taasavastades.

Minul on väga veider olla. Hoolimata sellest, et kodu oli nii korras, on see ikkagi nii… Võõras. Teate küll, see on paratamatus, kui mõni teine inimene on mõnda aega teie kodus elanud. Ikka on asjad veidi teisiti, tema maitse järgi. Ja lõhn, lõhn on võõras :)

Kaheksast hakkasime kolima, mitu korda sai autoga käia, kümneks oli kõik siin. Sellest ajast saati olen meeletult sättinud – üritanud panna võimalikult palju asju tagasi nii, nagu oli enne – minu ajal.

Lastetoas nihutasin mööbli tagasi, panin vaibad vana moodi, mänguasjad ja raamatud nendesse riiulitesse, kus need vanasti olid. Riputasin seintele fotod ja Iirise maali.

Elutoas sättisin tugitoolide nurka, vaiba paiknemist, diivanipatju… Riputasin seinale need pildid, mis võimalik. Suurt perepilti ei leidnud – sai Külli autoga mõni aeg tagasi Eestisse saadetud, ehk ununes see rull Külli vanemate majja, kui ülejäänud kraam ära toodud sai… Või on ikka kuskil teisel pool ja ma lihtsalt ei näinud. Eks homme uurin. Ühel pildil läks juba Norrasse kolides klaas katki, selle peab uue tellima. Aga neli pilti on seinal, hea seegi.

Kööki tõin meie nõud, kaua igatsetud kollased triibulised ja maasikatega. Ja nihutasin prügikasti kraanikausikapis sinnapoole, kus see enne oli. Riputasin jälle üles öökulli ja pajalapid.

Sellised pisiasjad.

Aga jah… Mul endal oli täna õhtul päris raske olla. Ma tean, et kõik on super ja ma olen rõõmus, et me oleme kodus – tean, et homme on kõik jälle hästi. Aga täna oli kuidagi emotsionaalne. Kodu on veel võõras, igatsen Abikaasat… Ja no eks need kolimised üldse, eks.

Naljakas, ema juures sellist tunnet üldse polnud. Siis oli lihtsalt puhas rõõm Pärnust ja tuttavatest inimestest. Eks vast sellepärast, et ema juures oligi kõik nii nagu tavaliselt. Aga jah, oma kodus tuleb nüüd natuke sisse elada ja sättida.

Tahaks homme kirbukale minna, aga ei tea, kas viitsin… Eks vaatab ilma ja tuju.

Lapsed said magama kolmveerand üks. Homme hommikul loodetavasti varast ärkamist ei tule :)

May 272013
 

IMG_5806

Ja saingi kõik asjad sisse mahutatud, mis plaanis oli :P Suured kohvrid on umbes 20,8 ja 20,4, väikesed 8,1, 8, 7,2 ja kolmas tuleb ilmselt 11 kandis… Aga no mul on seal palju riideid ja kui keegi peaks midagi ütlema, siis võin need kõik selga tõmmata ja sellega peaks probleem lahendatud olema :P Ma küll arvan, et keset ööd kahe väikese lapsega keegi väga sellise asja pärast ei kobise. Ja kui nad jälle mu eraldi õlakotti ei märka, nagu seni alati olnud on, siis ei tohiks eriti ülekilosid tullagi.

Lõpetasin pakkimise kell pool kolm, nüüd on kell kolm, äratus peaks olema pool neli… Pole vist eriti mõtet magama minna :D Söön parem natuke ja puhkan niisama.

May 262013
 

IMG_5795

IMG_5796

IMG_5797

No ma olen isegi tubli, eks :D Panipaiga sorteerisin juba eile ära. Täna hommikupoolikul magamistoad, nüüd õhtul vannitoa ja esiku. Vedasin aga kõik keskpõrandale kokku, saatsin terve pere magama ja… Nüüd vaja veel ainult välja valida, mis kõigest sellest kraamist meiega praegu kaasa tuleb ja millest olen nõus määramata aja lahus olema. No kõigi eelduste kohaselt tuleb keegi autoga kuu-paari pärast – kui mitte enne, siis suve lõpus ikka. Nii et talveriided ja saapad võivad rahus jääda. Aga jah, nood ülejäänud asjad… Mida võtta, mida jätta? Ja kes kogu selle läbu ära koristab?

Mul on veel tervelt kuus tundi aega, seega on igati kohane otsida asendustegevusi :P Magamine on lõppude lõpuks nõrkadele.

Eks ole kolitud küll ja küll, alati on hakkama saanud. Lihtsalt väga tahaks, et järgmised 12 tundi oleks maagiliselt möödunud ning me oleks juba autos teel Pärnu poole. Varsti, varsti…

Oct 262012
 

Tallinn-Riia ots oli nohu, ausõna. Veidi peale üheksat jõudsime kohale, see on ju igati norm aeg. Aga jah, see kaks tundi ooteaega, mis jooksis sajaga sisse laste uneaega ja sealt edasi… Oehh.

Riia lennujaamas istusid lapsed alguses kenasti paigal, aga muidugi mitte kauaks. Siis hakkasid ringi jooksma. Teate, ma ei viitsinud neid eriti taga ka ajada. Meie lähedal istus üks neiu, kes nendega natuke mängis, temast oli palju abi. Me istusime kohviku ühes otsas ja teises otsas oli lett – seal töötasid üks neiu ja noormees, kes õnneks ka pahaks ei pannud, kui lapsed kogu aeg edasi-tagasi jooksid ja leti taha minna üritasid. Kulutasime kõik oma latid ära – ostsime ühe caesari salati ja miskise ökomärgisega virsikujoogi. Salat oli hea, aga jook liiga läila. Kui lõpuks lennukisse minna sai, jooksis Poiss samal ajal leti juurde tagasi, kui mina üritasin kohvritega väravasse jõuda ja kohvikutöötaja tõi ta mulle sinna süles ära :D

Lennukis ei saanud ju ka kohe magama jääda, oli vaja mängida. Lõpuks nad ikka vajusid minu kaisus ära. Ja otse loomulikult süttis õige pea pärast laste magama jäämist turvavöö kinnitamise tuli, nii et olin sunnitud mõlemad oma istmetele tõstma. Plikal sain vöö kenasti ära kinnitada, ta ei ärganudki. Aga Poiss kisas üpris hüsteeriliselt päris pikka aega – pole ka ime, kell üks öösel just magama jäänud laps üles äratada, sülest ära tõsta ja rihmastada… Lõpuks jäi uuesti magama. No ja siis lennuk kohe maandus ka. Kuna ilm oli üpris tuuline, siis maandumisel kõik plaksutasid, selle peale Poiss ärkas ja hakkas automaatselt kaasa plaksutama :D

Aga seda rõõmu polnud kauaks. Olid lihtsalt kaks hiiglama väsinud ja märga last – Poisi mähe oli tagant kuidagi läbi lasknud ja Plikal läbi une väike õnnetus juhtunud (jumal tänatud, et selle lennuki istmed olid kunstnahast, mitte riidest!). Nii ma siis üritasin oma nelja koti ja kahe viriseva lapsega lennukist välja saada. Üks töötaja tuli appi, aitas mul kohvrid-kotid otse bussi tõsta.

Kui ma lastega pagasilindi juurde jõudsin, olid meie kohvrid juba peal ja sain need kohe kätte. Siis avastasin, et käru saab kätte vaid mündiga. Raha mul ju polnud (täna kusjuures ütles Abikaasa, et ei pea kohalik raha olema, eurod-dollarid-naelad sobivat kah – tõesti ei hakanud üldse uurimagi, sest olin nii kindel, et vaid Norra kroonide eest saab). Lend oli pooltühi ja kõik inimesed juba minema kiirustanud, nii ma siis olin seal oma kuue kohvri-koti ja kahe nutva lapsega ning mõtlesin, mida kuradit teha. Üritasin lihtsalt kahte kotti jalaga enda ees lükata, käsipagas oli nagunii, kaks suuremat kohvrit jäid esialgu maha. Mõtlesin, et lükkan kuidagi kotid ukseni, mis ette saali viib, siis lähen ülejäänud kohvritele järele. Õnneks üks töötaja tuli ja aitas mul need kohvrid ka õigesse kohta veeretada. Nuttev Poiss oli selle ajaga ees ära läinud ja uksed olid õnneks iseavanevad, nii jooksis ta issi käte vahele.

Siis läks kõik juba kiirelt. Abikaasa tõi käru, saime asjad lõikava tuule käes autoni lükatud, pakkisime kotid-lapsed autosse ja sõitsime kodu poole. Sõit oli ca 35 km ja kohati üsna maagiline. Tunnelid olid lahedad ja kõige ägedamad olid kahtlemata need hirmkõrged mäed, mille küljed olid maju täis, pimedas paistsid vaid tuled. NII ilus!

Seejärel kiirustas Abikaasa tööle ja mina võtsin lapsed esimeseks ööks kaissu, sest ei viitsinud neile lastetoas voodeid tegema hakata. Magama saime pool neli, kohaliku aja järgi pool kolm.

Oct 252012
 

…siis sain kinnitust, et Riia lend väljub tõepoolest alles kell 23. Noh, loodame, et siis tõesti läheb ka sel ajal, mitte ei lükku veel edasi.

Kolm käsipagasit ja kaks last, kes tavaliselt sel ajal magavad :P Halleluuja.

No vähemalt on wifi tasuta, eks ;) Aga aku saab kohe tühjaks ja kontakti otsima küll ei lähe. Üks lendu ootav neiu lõbustab praegu lapsi, nii et ma saan jälle hetke puhata.

Aga peaks nüüd minema ja vaatama, mida kaheksa lati eest antakse. Avastasin pakkides Läti münte ja ema andis enda omad ka :P

Oct 252012
 

Veetsin esimese poole päevast kohvreid pakkides. Nagu tavaliselt, jäi VÄGA palju asju üle, st maha :D Viimase käsipagasikoti sain ema keldrist.

Sadu kohvrite kaalumisi hiljem oli mul tunne, et vist võib ikkagi siin-seal mõni ülekilo olla, aga lootsin, et kui probleeme tekib, rõhun sellele, et mul on kaks last, kes sõidavad täishinnaga piletitega, aga ei kaalu suurt midagi, nii et see üks kilo pole ju mingi probleem.

Tallinna sõit möödus probleemideta ja check inis oli võidurõõm suur, kui üks kohver oli täpselt 20 ja teised 20,1 kg. Aga kuulge, kas käsipagasile on kogu aeg kleepse pandud? Ma üldse ei mäleta, et oleks, nüüd igatahes kaaluti needki sealsamas ära ja pandi külge AirBalticu kleepsud hand luggage approved, 8 kg. Kaks käsipagasit olid 7,5 ja kolmas 9 kg, nii et kokku tuli õige summa. Hiljem jõudis kohale, et õlakott oli ju õlal… Aga tädi midagi ei öelnud :)

Turvakontrollis katsuti pealaest jalatallani läbi, nii põhjalikult pole seda kunagi tehtud :D

Poiss on praegu üsna vastikus tujus, kus IGA asi, mis ei meeldi, kutsub esile kohese jonnihoo… Ja mitu korda jooksid lapsed mul kaugele eest ära ka :D Mina oma kotihunnikuga ju kiiresti järgi ei jõua. Õnneks jäi ette mängunurk ja siin me siis nüüd istume. Lapsed sõid vanaema kaasa pandud vahvleid ja nüüd mängivad, mina saan ka tibake hinge tõmmata.

Poole tunni pärast lastakse lennukisse. Ennist sain sõnumi, et Riia-Bergeni lend lükkub 21:40 pealt ca 23 peale. Muidu poleks häda, aga Abikaasa töötab ju öösel, temal läheb VÄGA kiireks. No loodame, et ehk ikka päris üheteistkümneni ei lähe ja saab kiiremini või ehk lendame lihtsalt kiiremini, nii et lõppvahe ei kujune väga pikaks.

Kuulmiseni! Järgmised uudised juba Norrast. Ütlesin Abikaasale, et wifi parool olgu meie koju jõudmise ajaks olemas :P Mis sellest, et meil külmkappi pole, peaasi, et INTERNET oleks, eks :D

Oct 212012
 

Mul on puudu kolmas käsipagasi kott ja ma kohe üldse ei tahaks seda ostma minna. Kas kellelgi pole äkki ülearu täiesti suvalist enam-vähem sobivas mõõdus sumadani? AirBalticu max mõõtmed on 55x40x20 cm. Sobiks väiksem kohver, spordikott, suurem seljakott… Mis iganes. Päris kilekotiga ei tahaks lennukisse minna :D

Ma põhimõtteliselt võiks selle koti ka kunagi Eestisse jõudes jälle tagastada, aga enne järgmist suve seda kindlasti ei juhtu :P

Oct 202012
 

…ehk pildid, mis said tehtud laupäeva öösel kell kolmveerand neli, minu viimasel ööl kodus. Pärast pildistamist läksin magama ja eks ole aru saada, miks ka enamiku pühapäevast veel seal veetsin :D

Oct 172012
 

Abikaasa käis täna lepingule alla kirjutamas. Küsimuse peale, kas me võime varem sisse kolida, vastati, et kasvõi homme. Ja raha selle kuu lõpu eest ei taheta :) Ja – mis kõige olulisem – neil on 25MB internet, mida meiega tasuta jagavad :D Nii et üürile lisandub ainult elekter, mis pidavat Norras odav olema. Superluks.

Nüüd on vaja kiiremas korras saada voodid või vähemalt madratsid, külmkapp ning pesumasin. Pingereas järgmised asjad on toolid söögilaua juurde :D Mõlemas magamistoas on kapid olemas, nii et hädavajalikku nagu rohkem polegi, muu sisustusega kannatab vabalt seni, kuni kohal oleme. Nõudepesumasina auk olevat köögimööblis, nii et see tuleks ka leida, muidu on kole. Värskendan muudkui tasuta ära antavate asjade lehte ja loodan, et ehk näkkab.

Et kõik nii tore ei oleks, sain teada, et AirBalticul pole võimalust võtta lastetarbeid kaasa lisaks pagasile fikseeritud tasu eest. Kui laps on kaks täis, siis on pilet täishinnaga ja kui soov kaasa võtta käru või turvatool, saab selle panna registreeritud pagasisse. Kuna mul on aga vaja kogu registreeritud pagas elamiseks vajalikke asju täis toppida, peab toolid postiga saatma. Panen homme teele ja loodan, et jõuavad õigeks ajaks kohale. Selles mõttes ongi parem, et siis ei pea hakkama neid lennujaamas turvakiletama ja hiljem koos pagasiga tarima ning autosse sobitama, Abikaasa saab selle varem rahulikult ära teha. Jõuame ju Norrasse meie aja järgi veidi enne keskööd, lapsed väsinud ja nii edasi.

Aga lendame juba järgmisel neljapäeval, 25. oktoobril. Veel täna päeval olid 26. oktoobri piletid odavamad, aga õhtuks olid kallimaks läinud, nii et hind oli mõlemal päeval sama. Ja kui sama, siis muidugi varem :) Hambaarsti aeg on mul hoopis 24. okt, mäletasin ise valesti. Abikaasa emal on neljapäev vaba, nii et ta saab laenata Abikaasa õe auto, mis on suurem, kui tema või minu ema auto (nendesse punnidesse ei mahuks kogu pagas sisse) ning meid lennujaama ära viia.

Niisiis viimane nädal Eestis. Ja kohvrite ümber pakkimine – võeh, kuidas ma seda ei oota.

Küll saame hakkama. Alati oleme saanud :P

PS. Keegi mu käru ei taha osta? MacLaren Techno XLR, sinist värvi, seda peapehmenduse osa pole ja vihmakilet ka mitte (universaalsed ajavad asja ära, meil läks katki), aga jalakott on küll, astmelaua võin soovi korral tasuta kaasa anda, hinnaks €100.

Oct 142012
 

Sain magama kell neli, ärkasin kell kümme, koristasin veel terve päeva ja jõudsin õhtul peale kuut lõpuks ema juurde. Ja kui ma olin siis lõpuks lapsed voodisse saanud ning tahtsin natuke hinge tõmmata ja arvutis mõnuleda, siis avastasin, et olin kogemata vale toitejuhtme kaasa võtnud.

Otse loomulikult olid ema majapidamise kahe läpaka juhtmed täpselt samasugused nagu see, mis mul siin on – peenikese auguga. Aga minu Dellil on suurem auk :(

Nüüd kasutan ema pisikest läpakat, millega ei saa isegi palle mängida, sest mäng on liiga vähe ekraanil näha :D Ja ei saa modelle ega filme vaadata, sest need on ju minu arvutis. Ega ma ju enne tähele ei pannud, et juhe vale, kui aku tühjenemise märguanne tuli ja ma juhet taha üritasin panna… Proovisin kähku paar osa modelle mälupulgale tõmmata, aga arvuti suri enne välja.

Õah. Kui lapsed jääks magama, siis ma läheks sinna tuppa ja oleks suures arvutis. Poiss vist magabki, aga Plika hüüdis miskit veel paar minutit tagasi…

Mh. Poolik olen ilma oma arvutita. Homme saan juhtme loodetavasti kätte. Aga HOMME on ju NII KAUGEL!

PS. Isegi blogi parooli pidin tükk aega meelde tuletama, oma arvutis on see ju automaatne ja olen nagunii kogu aeg sisse logitud :D