Jan 172021
 

Sel nädalal läks menüü suhtes kõik võrdlemisi plaanipäraselt – ainult neli päeva tegin süüa, siis oli jääke nii palju, et rohkem polnud vaja, seega osad asjad lükkusid lihtsalt uude nädalasse. Kuna mul on vaja homme kindlasti turule minna ja on plaanis ka üle pika aja autoga suuremasse toidupoodi sõita, oligi vaja täna õhtul menüü paika panna. Läks taas kord võrdlemisi kiirelt ja valutult :)

(ma nii igaks juhuks mainin ära, et koolisöögid panen kirja võimalikult lühendatud kujul – seal on alati lisaks arvutult köögivilju, aga koduse menüü tegemiseks on mul vaja vaid võrdluseks liha ja lisandit)

kool kodu
esmaspäev kartul, kapsa-hakklihahautis pad thai
teisipäev lõhesupp köögiviljakotletid
kolmapäev kartul ja kotlet kalasupp
neljapäev tatar chili con carne
reede rassolnik suitsulihaga pasta koorekastmega
nädalavahetus kartuligratään

 

Kui reedel on liiga palju jääke, siis võib-olla lükkub pasta laupäeva peale – vaatame jooksvalt. Kartuligratään jääb ilmselt pühapäevaks.

Ja kui ma juba täna õhtul toidulainele sattusin, siis vaatasin läbi ja korrastasin esiteks kogu oma retseptikausta bookmarkides (kus vanemad lingid võivad vabalt olla ligi 10a vanad) ning seejärel lugesin korralikult läbi ka kõik teie kommentaarid. Retseptikausta lisandus palju uusi linke ja Excelis on nüüd 24 uut toitu, mida tahaks vähemalt korra proovida – see on ikka täiesti ulmeliselt hea tulemus! :D Ma olen suht kindel, et paljude puhul jääbki esimene kord ainsaks, aga sama kindlalt leian sealt ka uusi lemmikuid. Igal juhul, inspiratsiooni küllaga, suur aitäh teile kõigile!

Kui korraks õhtusöögiideede juurest kõrvale liikuda, siis mul on sel aastal plaan igasuguseid valmistoite ja poolfabrikaate maksimaalselt vältida – vaatame, kaua jaksan :) Muuhulgas on näiteks kavatsus teha ise martsipani, sest mulle hullult maitsevad martsipaniga küpsetised ja mul on salvestatud mitu ülimaitsvana tunduvat koogiretsepti, mida tahaks proovida. Milleks osta martsipani, kui saab ise teha – tundub väga lihtne, samuti soodsam ja puhtama koostisega.

Samuti tahan jälle hakata ise majoneesi tegema – seda kulub meil ohtralt, ise tehes saaks parema koostisega ning säästaks raha. Ideeliselt oleks ka maitsvam. Reaalsuses on nii, et kui ma kunagi tegin, jäi maitse õline. Kui toona probleemile lahendust otsisin, leidsin näiteks sellise huvitava arutelu. Ma vispeldada ei viitsi, toona tegin saumikseriga selle retsepti järgi ja sealseid kommentaare lugedes oleks pidanud ju nii küll hästi ära segama, seega ei tea, miks mul õlimaitse oli… Saumikser muidugi läks ka vahepeal katki, aga täitsa mõtlen, et peaks uue soetama, sellega on teatud asju mugavam teha. Ja kui saumikseri majonees mul ikkagi liiga õline jääb, siis plaan B on soetada endale abiline (blender?) sellise vidinaga, mille pilt oli varasemalt lingitud arutelu all. Samuti on mul varasemast salvestatud üks munata majoneesi retsept, mida võiks ka äkki proovida. Samas kui põhjuseks on toodud, et muna kõige kiiremini rikneb, siis ega selle asemele pandud piim suurt kauem vastu ei pea, nii et selles mõttes nagu pole väga vahet… Ja piima mul kodus kunagi pole, vastupidiselt munale :D

Tuli meelde ka ammune unistus – köögikombaini ost. Toona jäi asi peamiselt rahapuuduse taha – ega ma poleks valida ka osanud, täna korra vaatasin, endiselt võtab silme eest kirjuks. Mõtlen praegu, et KUI ma suudan menüü tegemise lainele jääda, siis aasta lõpus võiksin ennast näiteks premeerida köögikombainiga. No et jõulukingitus iseendale või nii. Aga sinna on veel aega :)

Aga hea küll, tagasi õhtusöökide lainele – tegin allpool teie retseptisoovitustest põhjaliku kokkuvõtte omapoolsete kommentaaridega. Vabandan ette, et ei viitsi ühtki linki panna, aga kellele siit miski silma jääb, siis eelmiste toiduteemaliste postituste kommentaaridest võite soovi korral otsida. Kõiki seal ka muidugi ei lingitud, sel puhul tuleb appi sõber Google. Kunagi tulevikus on mul plaan teha ka mõni selline postitus, kus on kõik meie pere lemmiktoidud, siis panen lingid ka.

Alustada mõtlesin aga hoopis nimekirjaga nendest asjadest, mis mulle ei maitse, selle listi põhjal võib paljud asjad mulle lihtsalt soovitamata jätta :D

  • ükskõik mis “magus” asi soolases toidus ehk kõrvale jäävad kõik soolaste toitude retseptid, mis sisaldavad nt õuna, virsikut, ananassi, rosinaid, ploome, mis iganes muid puuvilju
  • magusad köögiviljad soolases toidus, kui magus maitse on tuntavalt tunda – ehk siis porgand, peet, kõrvits, maguskartul ja muud taolised tulevad kõne alla ainult sellistes retseptides ja kogustes, kus ei jää oma magusa maitsega domineerima, lihtsalt ahjus küpsetatuna pigem mitte
  • mulle ei maitse kookos, nii et absoluutselt kõik kookost sisaldavad retseptid jäävad minust tegemata. Kookospiima saab enamikes retseptides ilmselt asendada toidukoore või hapukoorega – ehkki kookospiimaga suppi ei tundu kumbki sobivat. Või on võimalik, et mõnes kookospiimaga tehtud toidus pole ÜLDSE kookose maitset tunda? Aga hoiatan, et olen väga tundlik :D No tõesti mulle ei maitse, eriti mitte soolastes toitudes, mõni magus veel võib kuidagi sobida. Kookospähkel ise mulle muideks maitseb küll :D
  • india köök üleüldiselt tundub problemaatiline, sest nagu eelmises punktis mainitud, ei maitse mulle kookos, ei meeldi mulle eriti ka vürtsköömen, kolmandaks on seal tihti vürtsid, mis minu jaoks “magusate” alla kuuluvad ehk kaneel, kardemon ja nelk on imemaitsvad magusates küpsetistes, aga soolase toidu sisse ma neid ei soovi

Kõigepealt kommentaarid nendele soovitatud laste poolt heaks kiidetud toitudele, mis muude kategooriate alla ei sobitu:

  • makarone hakklihaga ma ükspäev kogemata tegin (oli plaanis punane kaste, aga panin hajameelselt hakkliha praadima ning avastasin siis, et sibul-küüslauk oleks pidanud enne minema) – 20-ndates sõin seda kogu aeg, enam ei meeldi. Kui on lisaks sibul-küüslauk-tomatipasta, siis jah, palun, aitäh :)
  • pasta carbonara oli üks neist toitudest, mis me peres kõigile väga maitseb, aga mille olemasolu oli täiesti ununenud – suur aitäh meenutamise eest, sel nädalal juba tegime ja jääb kindlasti püsimenüüsse
  • kotletid maitsevad meile küll, aga mul on harjumus teha neid ainult koduste burgerite vahele. Niisama õhtusöögiks kasutan hakkliha pigem arvututes muudes toitudes. Kotlettide miinus on see, et praadimine võtab aega – ja kuna mu eesmärk on liha vähendamine, siis pigem keskendun taimsetele pihvidele.
  • hakklihakaste maitseb lastele hästi ja kui kuskil pakutakse, võin ise ka vabalt süüa, aga käsi südamel – ma pole elu sees ühtki jahukastet teinud ja ei kavatse ka :D Jahuga on mul sarnaselt piimatoodetele selline suhe, et otseselt ei väldi, aga kui on võimalik mitte kasutada, siis ei kasuta, sest miskit kasulikku selles ju pole. Kui järele mõelda, siis ma ei olegi vist terve elu jooksul ühtki sooja kastet teinud – eelistan külmi kastmeid majoneesi või hapukoorega. Või noh, igasugused tomatipastast tehtud pläustid riisi- ja pastatoitudele klassifitseeruvad vist ka sooja kastme alla? Selliseid teen küll :)
  • riis wokiköögiviljade ja munaga on täitsa hea (mul on wokisegu alati mitu pakki sügavkülmas varuks) – kui tegemiseks läheb, siis sellist laadi toitudest on meil menüüs hetkel peamised hiina kana ja pad thai
  • praekartulit teeme, kui keedukartulit on eelmise päeva toidust üle jäänud – siis praeme sinna sisse suvalist liha, vahel peale muna jne

Kala:

  • Tuscan salmon kõlab päris ahvatlevalt, kuna lastele küpsetatud lõhe ei meeldi, läks sellesse listi, kus meie lemmikud
  • paneeritud kala (ehk isetehtud kalapulki) juba tegingi, oli väga hea ja jääb püsimenüüsse
  • kartuli-kalapirukas läheb kindlasti proovmisele
  • kala koorekastmes kavatsen samuti kindlasti ära proovida
  • jacket potatoes (kuidas neid eesti keeles nimetatakse, teab keegi?) on samuti selline toit, mida kõik meelsasti söövad, aga oli kuidagi me menüüst välja ununenud – sai nüüd nimekirja lisatud, teeme kindlasti jälle, me lemmik on tuunikala-majoneesi seguga
  • tatar tuunikalakonservi ja praetud sibulaga kõlab täitsa maitsvalt, proovin ära

Supid:

  • kana(-nuudli)supi peaks millalgi ära proovima, sest loogiline oleks, et maitseb – seni olen kana ohtralt muudes toitudes kasutanud, aga supini pole miskipärast jõudnud :D
  • tomati-läätsesupi mingit varianti olen kunagi teinud ja võiks midagi taolist küll veel proovida
  • frikadellisupp pole lastele eriti peale läinud, aga mul on mingi retsept juba salvestatud, mida proovida, teen frikadellid seekord ka ise
  • klassikaline köögiviljasupp kõlab ka umbes nii, et süüa ju kõlbab, aga meie pere lemmikuks ilmselt ei saaks, pigem katsetan köögivilja püreesuppe – tundub kuidagi, et püreestatuna meeldiks rohkem :D
  • kõrvitsa püreesuppi kavatsen ikkagi korra proovida, ehkki kõrvits meil kellelegi ei maitse – aga kinnitatakse ju, et hea supp ei maitse nagu kõrvits :D
  • minestrone oli väga tuttav nimi, aga peale selle, et punane supp, ei osanudki rohkem oma peas välja mõelda – googeldasin retsepte, koostisosade poolest tundub meile hästi sobivat, nii et kindlasti proovime
  • tomatine kikerhernesupp läheb ka millalgi proovimisele, vürtsköömeni küll ilmselt jätan ära
  • seljanka tegemiseni pole veel jõudnud, aga on endiselt millalgi plaanis
  • tomati-sibulasupp on meie pere suur lemmik, mida ikka ja jälle teeme, parim mozzarellaga

Salatid

  • soe pasta-peekoni-paprika-brokolisalat küüslaugu ja veiniäädika-oliiviõli kastmega kõlab täitsa ahvatlevalt, ehkki pastasalati söömise harjumust mul üldse pole – samas võiks ükskord täitsa proovida nädalaseks pastaõhtusöögiks

Taimetoidud

  • igasuguseid karrisid (nt mainiti läätsekarrit) peaks katsetama
  • seenekotletid tahaks ära proovida
  • kikerhernekotletid fetaga tunduvad samuti põnevad
  • suvikõrvitsalasanje retsepti salvestasin bookmarkidesse, ilmselt katsetan siis, kui hooaeg käes ja kohalikku saab
  • koorene tatra-seenepada kõlab hästi ja tahaks mingi hetk katsetada, kui lapsi kodus pole – kookospiima asemel siis kas toidukoor või hapukoor, ei teagi, kumb paremini sobiks
  • kaalikakotletid võiks hooajal ära katsetada
  • läätse-riisi pikkpoiss tundub ka olevat selline asi, mida võiks proovida
  • sinepi-lillkapsa-juustuvorm läheb kindlasti proovimisele
  • juustune makaroni-suvikõrvitsavorm tundub ka päris mõnus, kookospiima võin vast asendada toidukoorega

Võileivakatted

  • hummuseid olen igasugu erinevaid maitsta saanud, aga pole olnud nii erutavad, et tekiks tahtmine ise katsetada – mul on see siiski plaanis, sest variante on ju igasuguseid ja äkki mõni on selline, mis ka minu püsimenüüsse jääks
  • oa, herne jm määretega on sama lugu – olen saanud, kõlbavad süüa, pole vaimustust tekitanud, peaks edasi katsetama

Ja need kõik jäävad erinevatel põhjustel mu kodusest menüüst välja:

  • puuvilja-juustusalat, sest ma ei pane kunagi ühte toitu magusat ja soolast
  • maguskartuli-porgandisupp, sest sisaldab liiga palju magusaid asju :D
  • Mulligatawny supp, sest õuna ma soolases toidus ei armasta ja India vürtsidega eriline sõber pole – põhimõtteliselt võiks need välja jätta ja teha midagi sarnast ülejäänud koostisosadega, aga siis poleks enam see supp nagunii :D
  • porgandikotletid mannaga, sest porgand on magus ja mannat mul pole ega kavatse osta – sama mingid Sandra Vungi porgandikotletid mul siiski retseptide listis on ja katsetan kunagi ära, ehkki kahtlustan, et see katsetus jääb ainsaks korraks :P
  • forell paprikakastmes, sest täpset retsepti ei tea, postituse põhjal tundus, et pole päris mitu teetassike ja lapsed nagunii punast kala küpsetatult ei söö
  • borši ma võin küll süüa, kui kuskil pakutakse, aga ma pole suurem peedisõber (magus :D) ja see ei maitse mulle piisavalt, et ise tegema hakata
  • läätsesupp kookospiimaga kõlab sedamoodi, et seal kookospiima hapukoore ega toidukoorega ei asenda, seega pigem otsin mõne muu läätsesupi retsepti, kus ei ole kookospiima :D
  • spagetid krevettide ja tšilliga – kui keegi mulle seda pakuks, ma sööks küll, sest tundub potentsiaalselt põnev. Kuna mulle aga tomat üldiselt küpsetatud kujul ei maitse (armastan kas värskelt salatina või pastana/purustatuna suppides-kastmetes) ja krevetid maitsevad pigem muudes kooslustes, siis katsetama vist ise ei hakka.
  • pasta tuunikala ja röstitud tomatiga – vt eelmist kommentaari
  • tapenade – ma isegi ei teadnud, mis see on, pidin googeldama, et kappari-oliivipasta. Mulle üldse ei maitse oliivid – kui need on tükeldatult toidu sees, söön küll ära, sest siis pole maitse nii pealetükkiv, aga terved oliivid tõstan alati Kaaslase taldrikusse ja ise ma oliive toidutegemises ei kasuta. Kapparit olen kindlasti väljas käies söönud, aga isegi mitte ei meenu, mis maitsega. Seega vist pole väga lootust, et tapenade mulle maitseda võiks? Kui kuskil proovida saaks, siis prooviks hea meelega, aga selleks koju kappareid ostma just ei hakka…
  • hernesupp on sarnaselt boršile selline toit, mida kõik sööme, aga mis ei eruta mind piisavalt, et ise kokata – külas võin vabalt süüa ja lapsed saavad koolis ka
  • koorene lõhesupp lastele ei meeldi, ainult endale ei viitsi teha – söön siis, kui kuskil pakutakse

Lõpetuseks üks üldisem list aedviljade/taimsete lisanditega, mida tahaksin tulevikus kokkamisel rohkem kasutada – ülalpool on mitmeid toite juba mainitud, aga kui kellelgi on veel varuks mõni maitsev retsept, siis jagage aga lahkesti :)

  • tatar – tegin seda pikka aega regulaarselt, aga jätsin laste suure vingumise peale lõpuks menüüst välja. Kuna ikkagi vaheldus ja kasulik, siis otsustasin nüüd jälle tegema hakata ja katsun leida mõne variandi, mis ka lastele vastuvõetav on
  • oad – regulaarselt teen chili con carnet ja taimseid pihve, lasanjesse lisan neid ka alati, aga saab ju teha veel salateid ja määrdeid ja… oad ühesõnaga on head, kõikvõimalikes asendites võiks proovida
  • lillkapsas ja brokoli – põhimõtteliselt mõlemad maitsevad kõigile, aga miskipärast eriti tihti ei osta ega tee. Tuleb viga parandada :)
  • porru, kapsas ja seller on ka kõik sellised, mida pea üldse ei osta, aga millel on kõvasti potentsiaali ja võiks rohkem kasutada – sellerit on neist vast vaja kõige rohkem “peita”, aga see on nii kasulik, et võiks proovida
  • suvikõrvits – lapsed on selle suhtes pirtsakad, aga kuna see on nii neutraalse maitsega, siis hooajal ma alati otsin uusi retsepte, mida proovida, sest olen kindel, et mingite toitude sees nad sööksid
  • seened – jällegi selline asi, mis mulle meeldib ja lastele pigem mitte, AGA mingites toitudes ilmselt läheks kaubaks, tuleb lihtsalt erinevaid asju katsetada
  • läätsed – olen neid minevikus ikka katsetanud erinevates toitudes, aga pole leidnud ühtki nii rabavat retsepti, mis oleks püsimenüüsse jäänud – kuna maitse on üsna neutraalne ja pole kellelegi vastukarva, katsetan ja otsin edasi, vast leian ka mõne sellise retsepti, mis tõesti väga-väga meeldib
  • kinoa – nagu mainitud, on kodus kapis ootamas, ehk pärast pikka pausi on lapsed ära unustanud, et ei maitse ja nüüd maitseb :D
  • bulgur – selle kohta tahaksin küsida, mis on sel vahet nt kuskussiga? Kuskuss on mul kodus kiireks lisandiks olemas, bulgurit olen poes vaadanud, aga pole seni ostnud, sest tundub nii sarnane, üks nisu ju kõik. Kui keegi kinnitab, et on mingi maitseerinevus või kuidagi kasulikum, siis võiks vabalt seda ka katsetada.

Heleni lemmikretseptidega blogi on plaanis millalgi põhjalikumalt läbi kammida, sealt leian kindlasti veel häid ideid :)

Kõige viimaseks suure ringi küsimus: mis on teie lemmikud maitseained? Nendega on muidugi puhtalt katsetamise asi, maitsed on erinevad… Aga siiski oleks tore kuulda :) Maitseainetele kavatsen ka nüüdsest väga plaanipäraselt läheneda ja hakata uusi asju katsetama, sest enamiku puhul pole mul aimu ka, kas maitsevad või ei :D

Jan 132021
 

Kuidagi toimekas nädal on olnud. Isegi nii palju, et tekkis tööpäeva õhtul tahtmine oma rahulolu blogisse talletada.

Esmaspäevased positiivsed emotsioonid olid seotud pesumasinaga. Helistasin hommikul Kent kodumasinad esindusse (esimest korda käisid novembris – kahju, et juba siis kaasa ei andnud, oleks 30€ säästnud, aga olgu peale :D), kurtsin mure ära – lõuna ajal viidi masin minema ja õhtul toodi tagasi. Pumba vahetus 80€ + väljakutsetasu siis taas 30€. Ja mu lirtsmärg pesu sai esmaspäeva õhtul puhtaks ja kuivama ning hommikust järge oodanud pissine voodipesu ka. Ma olin tõsiselt piiritult tänulik selle eest, et ma ei pidanud uut pesumasinat ostma, et ma sain töötava masina remondist tagasi põhimõtteliselt poole päevaga ja muidugi lisaks selle eest, et nüüd tsentrifuugib masin lõpuks ometi jälle normaalselt – sellega olid tükk aega jamad. Rõõm, puhas rõõm.

Eile tuli paks lumi maha, nii et mul on nüüd lisakohustus lumerookimise näol. Eelmised elamised olid esiteks kesklinnast kaugemal, kus kontroll polnud ilmselt nii aktiivne, teiseks polnud maja ees kõnniteed, mis tähendas, et kohustuslikku polnud nagunii midagi – rookida muidugi tuli sellegipoolest, aga oli alati mõni mees, kes seda tegi (nojah, viimasel talvel polnud lundki) :P Nüüd aga jah… Kõik ise :D Hommikul vara pimedas ei viitsi ma kohe kindlasti kodukontoris olles välja lund rookima minna, lõuna ajal on see tunduvalt vastuvõetavam – ongi hea ennast keset tööpäeva natuke füüsiliselt liigutada. Ma ei tea, kas ma olen eriti aeglane või milles asi, aga mul läheb kolmveerand tundi vähemalt… No mõlemal päeval oli lund üksjagu ka. Täna avastasin lumerookimist lõpetades postkastist paberi, kus LV korrakaitseteenistuse ametnikud heidavad ette, et mul on kohused täiesti täitmata ja rookigu ma kiiremas korras oma lumi ära. Naabermaja proua ütles, et pole häda midagi, roogid siis, kui saad. Nojah, ma jätkan oma aktiivseid lõunapause, kuniks just öösel mingit jubedat maru ei tule, mis varahommikuks kõnnitee läbipääsmatuks teeb. Tänane lumekiht küll kuidagi ei käimist ega nt kärutamist ei takistanud. Oh jah, majaomaniku rõõmud. Ootan kannatamatult Kaaslase naasmist, et ma saaks sellised kohustused üle anda :D Seni aga keskendun positiivsele – trenn on hea :P

Päris trenni sai ka üle kuu aja – kiigujooga alustas taas. Mul olid käed päevasest lume rookimisest täiesti valusad, nii et saltod jäid minust tegemata, aga muidu sain täitsa hakkama :D Ja ma käisin jala trennis, juhhei! Niipea, kui väljas läheb pimedaks ja külmaks, ei suuda ma kuidagi motiveerida ennast jala käima – mis siis, et see on ainult 15-minutiline jalutuskäik. Aga lumega on hoopis teine tera. Mõnus!

Tööl on ka sel nädalal positiivseid uudiseid tulnud, mu kliendid ärkavad kõik jälle ellu – täpselt nagu vaja.

No ja menüü järgi söögi tegemine on endiselt rõõm. Plaan on terveks nädalaks olemas, kõik koostisosad on kapis olemas – ei mingit mõtlemist, lihtsalt võta ja tee. Mulle meeldib see, kuidas mul koguneb nädala jooksul ülejääke – praegu on mul kapis näiteks lasanje, hiina kana ja kaks portsu pasta carbonarat ehk põhimõtteliselt neli söögikorda. Saan iga päev lõuna ajal valida, mille järele isu on. Homsest õhtusöögist jääb ka raudselt midagi üle ja reedel lähevad ju lapsed kodust ära… Mis tähendab, et ma ei pea ilmselt kaks päeva süüa tegema :D Nii et reedel ja laupäeval toitun jääkidest, pühapäeval teen kalasuppi :P

Ma jätsin sel nädalal isegi autoga poes käimise vahele, sest varusid on piisavalt, palju ostan turult ja selle vähese, mida poest vaja, sain turu Rimist kenasti kätte. Nii et lumekiht mu autol aina pakseneb… See auto võtab käivitumiseks rohkem särtsu kui eelmine ja mul on ju kõik lühikesed sõidud – ühe korra juba sai aku tühjaks (otse loomulikult siis, kui ma hambaarsti juurde kiirustasin). Õnneks on mul imelised sõbrad, nii et samal õhtul sai autol aku välja tõstetud, öösel toas täis laetud ja hiljem tagasi autosse pandud. Sellest ajast saadik ma autoga sõitnud polegi :D Katsun oma sõidud, kui neid on, ühe päeva sisse mahutada ja siis võimalikult pikalt sõita. Aga kesklinnas elades ja kodukontoris töötades on neid õige vähe. Mõnus, mõnus, mõnus.

No ja raamatud – käisin täna raamatukogus, tõin portsu raamatuid lugemise väljakutse jaoks. Mul on juba neli raamatut 53-st läbi ja need seitse, mis täna koju tõin, loen ilmselt ka jaanuari jooksul läbi. Nii seda väljakutset muidugi kuigi kauaks ei jagu :D Võtan vist ikkagi krimi väljakutse lisaks, põnevikke ma ju nagunii armastan.

Mu luger küll lakkas hiljuti arvutiga koostööd tegemast – USB device not recognized. Proovisin erinevaid kaableid ja pesasid, võimlesin ükspäev hiiglama pikalt ja tegin kõike, mis tark internet soovitas – tulutult. Teised seadmed töötavad sama kaabliga ja igas pesas, nii et asi on lugeris. Viimase hädana saab proovida tehase seadete taastamist, aga seda teen alles siis, kui luger on “läbi loetud” – hetkeseisuga on seal veel 30 lugemata raamatut oma järge ootamas. Kui need kõik ka läbi (võtab ikka hea mitu kuud), siis nullin ära ja vaatan, kas saab tast veel elulooma. Kui ei, tuleb uus osta… Vb ongi hea, need uuemad on sinise valguse poolest paremad. Ehkki mu ustav luger on mind teeninud juba kaheksa aastat ja toimis igati hästi… Nii et kahju ka.

Igatahes… Elu on ilus :) 1. jaanuaril saime häid uudiseid ka Kaaslast puudutavas, nii et ootan nüüd kannatamatult uusi uudiseid, et saaks täpsemalt teada, millal ta lõpuks Tartusse minna saab. Endiselt on mul lootus, et EHK on ta mu sünnipäevaks kodus :)

Jan 112021
 

Mul oli plaanis nädalavahetusel blogida… Ausõna oli :D Aga prioriteedid olid mujal, nagu näha, nii et kõik, mis ma siia kirjutada jõuan, on seletus, miks ma ei kirjuta sellest, mis mul plaanis oli :D

Ühesõnaga – plaanis oli nädalavahetusel kõik teie suurepärased soovitused ja kommentaarid läbi töötada ning kirjutada üks ühtne postitus, kus neid kõiki kokkuvõtvalt kommenteerin. Aga see on ajakulukas ettevõtmine. Igal juhul suur aitäh kõigile, kes kommenteerisid ja ma kindlasti kirjutan sel teemal pikemalt. Millalgi :)

Esimene nädal toidu rindel oli edukas – järgisin menüüd peaaegu 100%. Reedel ja laupäeval ma süüa ei teinud, toitusime jääkidest. Täna tegin reedeks planeeritud lasanje ja supp jäi seega tegemata. Järgmisel nädalal on see-eest plaanis kaks suppi ja menüütahvlil on ring peal :) Tortillad kustutasin üldse ära, see poolenisti kiirtoit, mis on pigem laiskadeks õhtuteks – tahvlile oli vaja mahutada kohafilee, nii et läks selle asemele. Homme võib tahvli tühjaks kustutada ja uuendatud listi asemele kirjutada :)

Tegin oakotlette (2 purki ube, purk kikerherneid, sibul, küüslauk, maitseained, pisut jahu koos püsimiseks) – rikkusin need laste jaoks ära mingi maitseainega, mis neile ei meeldinud. Aga tundub, et neile üldiselt ei meeldigi oakotletid, ehkki muudes toitudes sobivad oad hästi. Ma ei jäta siiski jonni ja katsetan oakotlette mingi hetk teistsuguste maitseainetega, äkki lõpuks läheb kaubaks :D Mis maitseained on teie (laste) lemmikud?

Kohafilee juurde tegin tartar-kastet, mis mu meelest on imemaitsev ja olin täiesti kindel, et lastele maitseb ka (nad söövad meelsasti kõiki koostisosi). Poisil oli aga jälle see tuju, kus peale vaadates otsustas ära, et ei maitse ja pärast suurt tüli lõpuks proovis – no muidugi ei maitsenud. No enda asi, söögu siis ilma kastmeta, jääbki head kraami meile rohkem :D

Lasanjet teen ma ilma valge kastmeta :D Ma olen maitsega täiesti rahul ka ilma selleta ja kui mul on võimalus kasutada vähem jahu ja piimatooteid siis ma seda ka teen – lasanjeplaadid ja riivjuust juba olid nagunii. Samuti panen ma peale tomatipasta, sibula, küüslaugu ja hakkliha sellesse möginasse igasugu muid köögivilju, sest sinna on hea peita :D Seekord tuli pea identne chili con carnega – ainult tšillit ennast ei pannud ja ube vaid ühe purgi. Aga porgandit ja paprikat panin (ma kahtlustan, et need ei käi originaalis chili sisse ka, aga meie peres küll).

Järgmise nädala menüü on ka paigas, seekord jätsin teadlikult seitsmenda söögi panemata, sest kogemus näitab, et jääke koguneb piisavalt.

kool kodu
esmaspäev pasta köögiviljaga mulgi puder
teisipäev kõrvitsapüreesupp peekoniga hiina kana
kolmapäev kartul ja kanapada pasta carbonara
neljapäev kartulipuder veisehakklihasupp
reede hernesupp suitsulihaga köögiviljakotletid
nädalavahetus kalasupp

 

Tuli muidugi meelde, et lapsed on see nädalavahetus kodust ära, nii et kahtlane, kas ma reedel üldse viitsin süüa teha… Kui jääke jagub, siis pigem mitte. Ühesõnaga… Siit listist jääb võib-olla veel miskit ära või läheb muutmisele. Aga kõik koostisosad on mul igatahes juba kodus ootamas – lihakraam/kala peamiselt sügavkülmas.

Menüü koostasin täna hommikul üsna kiirelt, poole tunniga – pikk nimekiri oli ju silme ees, arvestasin kapis leiduvat ja isusid ning valmis ta saigi. Imelihtne!

Nädalavahetus möödus peamiselt lugemise lainel. Reede õhtul lõpetasin kaks pooleliolevat raamatut, alustasin uut, mille lõpetasin täna õhtul. Veetsin ka pikalt aega lugemise väljakutse jaoks arvustusi kirjutades ning raamatuid lapates ja valides – esimese portsu reserveerisin raamatukogus ära, kolmapäeval trenni minnes lähen läbi.

Eile oli jube külm, nii et kütsin praktiliselt terve päeva. Muidu lihtsalt istusingi diivanil teki all ja kas lugesin või toimetasin arvutis. Täna olin pisut usinam – üritasin pesu pesta, tegin inglise hommikusööki ja lasanjet, pidasin Kaaslasega videokõnet, panin lõpuks kõik jõulukaunistused ära ja viisin kuuse välja, mööbeldasin toa normaalseks tagasi.

Pesu pesemine muidugi ei õnnestunud, sest nüüd on masin ametlikult umbes, vesi ei lähe üldse ära. Tellin homme jälle 25€ eest mehed kohale ja seekord siis selgub, kas saab normaalse raha eest korda või tuleb uus osta. Lootsin nii väga selle teemaga Kaaslase koju jõudmiseni oodata, aga mis seal ikka. Saame hakkama. Lahendusi on kaks, mõlemal omad plussid. Keskendume positiivsele.

Hetkel on mul aga suur kausitäis lirtsmärga pesu ja masin, mille põhjas on vesi. Plika KÕIK pikad püksid läksid pessu, õnneks Eksabikaasa juures oli ka üks paar, nii et saab homme siiski oma pükstega kooli minna (täna pani Poisi omad jalga, aga need olid talle lühikesed). Mina võtsin kogu selle jama peale õhtul klaasi punast veini. Ja siis veel pool klaasi. Läks kohe palju lõbusamaks :D Ma ei joo noil päevil pea üldse, nii et pole palju vaja :D

Igatahes, lõpetan nüüd aruande. Tee, mida plaanisin raamatu lugemise kõrvale juua, jõudis selle postituse kirjutamise ajal juba ära jahtuda. Klassika :D Arvestades, et kell on pool üks, peaksin juba nagunii magama, nii et lähen hambaid pesema ja siis raamatuga voodisse :)

Jan 042021
 

Ühe nädala olen igatahes eesmärki täitnud – nüüd, kus menüü olemas, ma kindlasti ka järgin seda :P Võtsin järjest kõik need toidud me menüütahvlilt, mille ees veel tärni polnud, lisaks siis kala – ja paigutasin need enam-vähem nii, et kooli omadega ei kattuks. Oakotletid lähevad taimetoiduna kirja. Kuna lasanjet tuleb suur vorm, jagub seda ka laupäevaks, nii et kui nädalavahetusel mingi supi juurde teen, peaks täitsa piisama.

kool kodu
esmaspäev lõhepasta ahjukana ja kartulipuder
teisipäev köögivilja-nuudlisupp pilaff sealihaga
kolmapäev kartul ja veisehakklihakaste oakotletid
neljapäev köögiviljapada sealihaga kohafilee ja kartul
reede hapukapsaborš lasanje

 

Supi koha pealt pole ma veel päris täpselt otsustanud. Plika palus seljankat, mida ma pole kunagi teinud – teadsin ainult, et sinna sisse läheb palju erinevat liha. Plika ütles, et mis palju liha, seljanka sees on ju viiner :D  Vaatasin erinevaid retsepte, lihtsamad on viiner + suitsuvorst, keerulisemad sisaldavad igasugu eri lihasid. Kuna mu eesmärk on liha tarbimist vähendada, siis äkki piisaks, kui ma panekski ainult viinerit? Nii palju, kui ma nägin, siis sibul-marineeritud kurk-tomatipasta on kõigis sees, osades retseptides on ka kartul ja küüslauk. Ma pigem paneks vähem liha ja kindlasti kartulit – küüslaugu koha pealt ei oskagi otsustada. Tavaliselt lisan seda küll igale poole, vast sobiks seljanka sisse ka :D No ja veisepuljongit mul pole – ma üldse puljongit ei tarbi, vaid kasutan suppides lihtsalt erinevaid ürdisegusid, praegu on mul nt mingi supi rõõmu nimeline… Ma saan aru küll, et lihapuljong peaks andma supile veel autentset maitset, aga ma igatahes kavatsen tuimalt ilma selleta teha – vaatame, kas ja kuidas maitseb :D

Aga järgmisteks nädalateks võiks siis pigem mõned mõnusad kreemja püreesupi retseptid otsida, sest ikkagi vähem liha, eks.

Kuna menüütahvlil on ilma tärnita veel ka tortillawrapid, võib nädalavahetusel neid ka teha – ja siis ongi ring peal! See tahvel on selles mõttes ikka imeliselt aidanud, et ühelt poolt tegi elu lihtsamaks, teiselt poolt distsiplineeris – kui ikka tärn oli juba ees, siis tuli midagi muud valida. Ainus, mida selle kuu jooksul kaks korda tegime, oli pasta koorekastmega, sest puhkuse ajal oli mingi päev, kus ma lihtsalt ei viitsinud ise süüa teha, suitsusink, koor ja sulajuust olid kenasti külmkapis olemas – ja see on toit, mida teeb Plika :D

llmselt kustutame siis tahvli tühjaks ja kirjutame kõik toidud uuesti – aga jätame “kiirtoidud” eraldi või ei pane üldse. Põhirõhk on ikkagi tervislikel soojadel õhtusöökidel – kodune burger, pitsa, wrap ja sushi püsivad meeles ka ilma tahvlita :P

Ja siis hakkame jälle otsast pihta tärne tegema! Kala suhtes ma ei ole kindel, kui loominguline suudan olla, nii et vabalt võib olla, et üle nädala ongi heeringas ja valge kala (no sellega saab vähemalt pisut mängida, et kas paneerida ja praadida või kuidagi ahjus teha… Mismoodi te ikkagi kala teete, ah? Pean googeldama). Aga supi suhtes on küll kavatsus iga nädal mõnda erinevat proovida. Kuna köögiviljakotletid mulle väga maitsevad, siis on neid esialgu kavas korra nädalas teha ja erinevaid retsepte katsetada. Taimetoit ikkagi!

Laste poolt heaks kiidetud “salati”kraami listid kasvasid ka täna jõudsalt, siin siis konkreetselt need asjad, mida nad on nõus sööma õhtusöögi kõrvale salati asemel (nagu eelmises postituses mainitud, siis porgand läheb peale ainult omaette vahepalana). Nuikapsa kohta pean Plikalt veel üle küsima, teda polnud tol hetkel siin, kui selle kohta Poisilt uurisin. Kui seda tõesti Rimist aastaringselt saada on (pole eraldi tähelepanu pööranud), siis peab ikka listis olema :)

Plika Poiss
tomat tomat
kurk kurk
herned herned
roheline sibul roheline sibul
hapukurk hapukurk
spinat mais
mungoad nuikapsas
paprika

 

Taolised nimekirjad on mulle nii suureks abiks, sest kõik “sobivad” valikud on korraga silme ees ja on näha, et tegelikult söövad lapsed päris paljusid asju. Sellest inspireerituna ostsingi täna poes käies paprikat ja konservmaisi – need said lastele õhtulsöögi kõrvale salatiks. Külmutatud herneid ostsin ka. Ja erinevaid purgiube, sest oad meile kõigile suht maitsevad ja neist saab igasugu asju teha (alustuseks kolmapäeval oakotlette). Lisaks harilikud iganädalased valikud ehk rukola ja kirsstomatid minu lemmiksalati jaoks ning hooajalist puuvilja – antud juhul siis suure pomelo, mitu kilo mandariine ja Poisile hurmaad. Lahkusin Maximast kahe suure pilgeni täis kotiga – sealt ostan ma suure osa nii värskest kui külmutatud kraamist. No lihtsalt kõige laiem valik ja parimad hinnad. Tänane arve oli 30€ – sellest suurem osa ülalmainitud värske kraam, aga ka kanakoivad õhtul ahju panemiseks, kanamagu kassidele ja kohvikoor. Ning sügavkülma täiteks külmutatud küüslaugusaiad ja ciabatta (mõlemad soodushinnaga), uitmõtte ajel võtsin ka ühe külmutatud pärmi-lehttaigna, võiga tehtud variandi (samuti soodushinnaga). Muide, see oli mul vist elus esimene kord külmutatud tainast osta :D Tavaliselt küpsetan ikka kõik ise ja üldiselt ma pole ka suurem asi lehttaigna fänn (rasvane, pudiseb) – aga samas vahel oleks ilmselt hea lihtsa vaevaga mõni pirukas ahju pista…

Selle peale tuli meelde mu suur lemmik sibulapirukas, mille panin oma Excelisse kirja nende toitude alla, mis mulle maitsevad, aga lastele mitte :D Seal listis on praegu veel ainult ramen nuudlisupp ja kinoa – raudselt on neid toite veel, aga no ei tule kõik ju kohe meelde, eks jooksvalt täiendan. Kuna on vähemalt kaks nädalavahetust kuus, kus lapsed pole kodus ja vahel tekib spontaanselt mõni selline õhtu lisaks, siis on kohe hea vastavalt valida :) Kinoad, mida üle pika aja hiljuti ostsin, pole tegelikult väga pikalt teinud (ikka aastaid) – ehk on lapsed ära unustanud, et see neile kunagi ei maitsenud ja on nõus jälle proovima… ÄKKI on nende maitse-eelistused vahepeal laienenud, lootma ju peab :D Hmm, huvitav, kas ma peaks tatra ka sinna “oma” toitude listi lisama? Lapsed seda üldse ei taha, minul pole just megasuur lemmik, samas vahelduseks täitsa mõnus, Kaaslasele meeldib ka. Panen kirja!

Hah, ja juba tulid viimasesse listi ka ahjulõhe ja oa-suvikõrvitsa kotletid. Lõhega on muidugi see teema, et üle kõige meeldib kogu me perele – ka lastele – ikkagi “äkiline” (lõhe-sibul-oliiviõli-sool-pipar-laimimahl), mida ma tihti suure portsu teen, kui lõhefilee soodushinnaga on (tavahinnaga ma ei osta seda kunagi) – ja mida me siis ohjeldamatult mitu päeva järjest ciabattaga sööme, kuni see otsas on :D Väikest kogust ei hakka üldse tegema, see saab liiga kiiresti otsa, aga suurem kogus lõputult ei säili, nii et tulebki palju süüa, saab vähemalt mõneks ajaks isu täis :D Ehk et lõhefilee ei pruugi me majas lihtsalt võileivalt ahju jõuda :D

Aga teate, mille üle mul on veel väga hea meel? Et ma elan turule nii lähedal ja olen jälle harjunud seal regulaarselt käima. Kõik kohalikud köögiviljad ja lihakraam, mida varem kippusin ikka mugavalt poest ostma, tulevad nüüd sealt. Rohelist sibulat saan osta pundi ilma kilekotita ja selle lihtsalt koju tuua. Kasside põhitoit sea neer ja süda, mida varem käisin ostmas eelmise kodu lähedal asuvast Tiina lihapoest, on turu lihaletis kenasti esindatud ja neer ka odavama hinnaga :D Ainus liha, mida ma supermarketist ostan, on kanakoivad ja -filee (vahel harva ka mõni -50% nurga põnevam leid) – viimaseid ma pole turult leidnud, ülejäänud lihakraami saan aga reeglina kenasti kätte. Peekonit ostan lahtiselt Saaremaa poest, kilo hind on 8€ – mis tunduvalt etem, kui väikestel poe vaakumpakenditel. Samast olen leidnud ka paar päris maitsvat sinki nii leivale (taisem) kui toidu sisse (pekisem) – mulle meeldib ainult ehtsa suitsuse maitsega sink, enamik poes müüdavatest on minu jaoks maitsetud.

Ühesõnaga, üle nii pika aja toidu rindel planeerida on värskendav ja põnev – nagu alguses ikka. Vaatame, kaua see püsib :D

Annika rääkis, et talle ka muidu üldse kõrvits ei maitse, aga ta on saanud kõrvitsast püreesuppi ja kotlette, mis olid mõlemad väga head. Novat, just, kui keegi mind külla kutsuks ja pakuks proovida – mul lihtsalt käsi ei tõuse endale koju kõrvitsat ostma ja ise kokkama, kuni pole raudpoltkindel, et see toit mulle ka maitseb :D Ja retsepte on ju nii palju erinevaid, kõik kõrvitsasupid ja -kotletid ei pruugi sugugi sama head olla… Ja maitsed on individuaalsed… Aga kõrvits ja peet on küll teoreetiliselt sellised köögiviljad, mis hästi valmistatuna võiks mulle maitseda. Porgand… No ma ütlen, kuni see on nii toidu sisse ära peidetud, et magus maitse teistest üle ei käi, seni on ok :D

Jan 032021
 

Varasemalt, kui lapsed olid väiksemad ja mul endal turvaline ning stabiilne eluperiood, oli rohkem aega ja motivatsiooni toidu rindel mingeid eesmärke seada. Mu viimane menüü koostamise katse oli ilmselt kuskil 2015-2016, sest mäletan, et Poiss käis veel lasteaias. Viimased neli aastat on olnud võrdlemisi muutlikud ja heitlikud – energia on läinud mujale, kas siis kõige raskematel aegadel lihtsalt elus püsimisele või viimastel aastatel kolimistele, remondile ja renoveerimisele. Kuna vanast ajast on mul sissejuurdunud põhimõtted mitmekesise ja tervisliku toidu asjus ning ka Kaaslase jaoks on see sama oluline, polegi ma viimastel aastatel teadlikult toidu vallas ühtki eesmärki seadnud, lihtsalt üritanud “vana rasva” pealt võimalikult mõistlikke valikuid teha. Sestap sai ka automaatselt eelmisesse postitusse kirjutatud, et jätkan samas vaimus ja mingeid konkreetsemaid eesmärke ei sea. Ma ei tahtnud nendega kaasnevat lisapinget, sest endiselt ei kuulu suured eesmärgid ja muudatused toitumises selle aasta kõige olulisemate eesmärkide hulka.

Küll aga avastasin täna rõõmu, üllatuse ja tänutundega, et minus on esimest korda üle mitme aasta teatud soov menüüle plaanipärasemalt läheneda – algus sai tehtud juba eelmise aasta lõpus, ostes köögiseinale tahvli, kuhu peale kirjutasime kõik terve me pere poolt heaks kiidetud toidud. Eks siin mängi oma rolli nii see, et elu on lõpuks pisut stabiliseerunud, kui ka see, et on soov hoida kulutused toidule võimalikult mõistlikud, samas millestki olulisest loobumata – et jääks rohkem raha elu nautimiseks ja säästmiseks ning investeerimiseks.

Seega otsustasin teema korralikult läbi mõelda ja seada pisut konkreetsemad mõõdetavad eesmärgid. Nagu öeldud, algus on juba tehtud – köögi seinal on tahvel, mis on täis kirjutatud kogu pere poolt heaks kiidetud toite – kõik punaste tärnidega on praeguseks tehtud, pastat juba kaks korda :)

Olen varem üritanud lugematutel kordadel menüüd teha, need katsed on alati lõppenud võrdlemisi edutult. Oluline on vist alustuseks välja tuua ebaõnnestumise põhjused ja plaanid, mida seekord teisiti teha.

Ebaõnnestumise põhjus: sobivate toitude nimekiri on liiga lühike
Lahendus: panin kirja kõik lemmiktoidud, algatasin FB-s aktiivse diskussiooni ja pikendasin seda listi poole võrra
Järgmised sammud: keskendun uute retseptide otsimisel neile gruppidele, mis seni liiga harva figureerivad

Ebaõnnestumise põhjus: soovist koostada võimalikult mitmekesine menüü, katsusin arvestada nii lasteaia kui kooli menüüga, mis osutus liiga keeruliseks
Lahendus: tuli iseenesest seoses sellega, et mõlemad lapsed käivad nüüd koolis

Ebaõnnestumise põhjus: laiskus
Lahendus: sean konkreetsed eesmärgid, mis pole liiga ambitsioonikad
Järgmised sammud: kirjutan need eesmärgid postituses allpool pikemalt lahti

Ebaõnnestumise põhjus: ei oska/viitsi otsida uusi retsepte
Lahendus: sean konkreetsemad eesmärgid, mis aitavad valikut lihtsustada
Järgmised sammud: otsin retsepte vastavalt seatud eesmärkidele kas internetist või küsin nõu blogis/FB-s – kui uus toit maitseb kõigile, lisan selle kohe “heaks kiidetud” toitude nimekirja

Et läheneda asjale organiseeritult ja panna kirja võimalikult täpselt hetkeseis, tegin Exceli tabeli.

Alustuseks kõik klassikalised õhtusöögiideed, kus tõin eraldi välja lisandi ja liha, et saaksin vajadusel menüüd koostades kiirelt sobilikud toidud välja filtreerida. Ilmselgelt annab lisanditega tunduvalt enam mängida ja vahel ma seda teengi, aga siin on ära toodud meie pere harjumuslikud lemmikud, mis enamasti koos käivad: näiteks meeldib mulle ahjukana juurde teha kõige rohkem just kartuliputru. Pastat võiks teha ka hakkliha ja punase kastmega, aga see ei meeldi lastele, nii et meie menüüs on koorekaste. Jne jne jne.

toit lisand liha
pilaff riis sealiha
pad thai riisinuudlid kanaliha
pasta koorekastmega pasta kanafilee või sink
mulgi puder kartul sink
chili con carne riis hakkliha
hiina kana riis kana
lasanje pasta hakkliha
ahjukana kartulipuder kana
kartulivorm kartul hakkliha
kananagitsad nuudlid või kuskuss kana
kartul ja heeringas kartul heeringas
tomatisupp
taimsed kotletid

 

Eraldi kaardistasin ära kodused isetehtud “kiirtoidud” ehk mitte päris klassikalised õhtusöögid, aga sobivad seda asendama, kui on kiire või soov millegi pisut vähem tervisliku, aga väga maitsva järele, mis reeglina on ise tehtult soodsam, tihti ka tervislikum: hamburger, (tortilla)pitsa, tortillawrapid, sushi.

Sellistel õhtutel, kui pole muude olulisemate tegemiste (või laiskuse :)) tõttu võimalik tund või kauem söögi valmimist oodata, vaid on vaja hilise kellaaja või meeletu nälja tõttu pigem 15 minutiga midagi kiirelt lauale saada, on meie peres levinud “kiirtoidud” lisaks ülalmainitule sellised valmistoidud või poolfabrikaadid, mida parasjagu poest väga soodsa hinnaga leidnud oleme – enamasti kas midagi Selveri -50% valikust või Kanpolist, kust on ka tihti väga soodsaid pakkumisi. Nii saab valmistooted kiirelt pannil üles soojendada ja lisandiks teha viie minutiga riisinuudlid või kuskussi ning muidugi värske salati. Ühesõnaga igasuguse valmistoidu puhul on meie pere põhimõte: mida harvem, seda parem – ja kindlasti ainult väga soodsa hinnaga. Poole hinnaga ostes on hinnad enamasti üsna mõistlikud :)

Sügavkülmast leiab meie peres hädaabi valmistoitude poole pealt alati pelmeenid, pitsa ja pikad saiad küüslauguga. Vahel ka friikartulid. Kui pole õnnestunud poole hinnaga midagi soodsat leida, ei ole viitsinud poodi minna vms – kuluvad vahel ära. Siin kehtib samuti reegel, et mida harvem, seda parem. Ja varusid soetame pea alati soodukate ajal.

Selle aasta eesmärk on vähendada liha tarbimist ja suurendada menüüs järgmiste toitude osakaalu – esmalt väga lihtsad, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid:

  • taimetoit – vähemalt üks taimne söök nädalas
  • kala – vähemalt üks kalatoit nädalas
  • supid – vähemalt üks supp nädalas

Seoses ülalmainituga pole mul vajadust seada eraldi eesmärki “üks uus retsept nädalas”, sest see käib asjaga paratamatult kaasas :D

Lisaks kolm pisut üldisemat eesmärki, millele soovin ka tähelepanu pöörata:

  • taimsed võileivakatted – meie põhiline hommikusöök on võileivad ja sooviksin ka nende puhul taimse osakaalu suurendada (liha mõttes on isegi üsna hea seis, sest tihti teeme kas muna-majoneesi või juustu-küüslaugu möginaid, aga sooviks just päris taimseid – olen küll üht-teist katsetanud, aga ükski pole olnud piisavalt köitev, et oleks lisandunud meie püsimenüüle)
  • salatid – leida uusi toitvate, maitsvate ja tervislike salatite retsepte, mida teha kiireks lõuna- või õhtusöögiks
  • värske kraam ja köögiviljad – leida lisaks praegustele lemmikutele uusi ja need sarnaselt õhtusöögiideedele kõik kohe kirja panna, et kogu valik oleks pidevalt silme ees

Kas on irooniline, et võimalikult mitmekesise menüü koostamine tähendab minu jaoks just lisandi ja liha eraldi välja toomist ning nende vahel valimist, ehkki need on mõlemad vähem tervislikum osa toidust? Kindlasti tuleks ka köögiviljade ja värske kraami puhul kasuks veidi plaanipärasem lähenemine, aga minu jaoks on võrdlemisi loogiline just neid vähem tervislikke asju hajutatumalt ja vaheldumisi tarbida – taimne/värske kraam on nagunii alati lisaks, vastavalt konkreetsele toidule. Kas on juba toidu sees (kõige tihemini sibul, küüslauk, tomat – ka porgand, paprika jm) või kui mitte, siis teeme kõrvale värske salati (enamasti rukola+spinat+tomat).

Laste puhul on selle värske salatiga nii nagu on – vahel nad on nõus sööma, vahel mitte. Olen üldiselt üritanud lähtuda reeglist, et MIDAGI taimset/värsket peab toidu kõrval ikkagi olema. Kui meie salatit ei soovi, siis lihtsalt tomat, kurk, roheline sibul, hernes, mais, mungoad jne – vastavalt maitse-eelistustele ja mis kodus käepärast on. Palusin täna neil mõlemal öelda mulle kõik värske kraam, mida nad toidu kõrvale lisandina on nõus sööma – mõlemale sobib kurk, tomat, roheline sibul ja herned (sügavkülmast, mitte konservist), Plikale sobib spinat ja mungoad, Poiss, kes on neid varasemalt söönud, teatas, et enam ei taha, aga tema lemmik on jälle konservmais. Kumbki ei soovi toidu kõrvale lisandiks värsket porgandit, ehkki iseenesest nad seda vahepalana täitsa söövad. Värske kapsas läheb vahel harva vahepalana peale, aga sedagi mitte eriti, nii et toidu kõrvale seda ei pakkunud. Nuikapsas meeldib kõigile, aga see on väga hooajaline. Loodan seda listi pikendada vastavalt teie soovitustele :)

Ja lõpetuseks küsimused suurele ringile:

  • kust ja kuidas teie kala valite, ostate ja valmistate? ma oskan teha ainult ahjulõhet ja seda lapsed ei soovi :D
  • millised on teie lemmikud supid, salatid, taimsed kotletid ja taimetoidud?
  • millised on teie pere laste poolt heaks kiidetud toidud?
  • millised on teie pere (laste) lemmikud köögiviljad – nii toidu sisse peidetult kui värske ampsuna?
  • millised on teie lemmikud taimsed võileivakatted?

Kui võimalik, linkige ka lemmikretsepte :)

EDIT: ei tulnud eile pähe eraldi ära märkida, aga keegi meie perest (loe: ei mina ega lapsed, Kaaslane ilmselt sööb suht kõike :D) ei armasta magusa maitsega soolaseid toite. Ehk et kõrvits, porgand, maguskartul, peet ühe põhikoostisainena – pigem ei :P Kui just keegi ei kinnita, et hoolimata sellest pole toidu põhimaitse üldse magus/porgandine jne. Porgandit peidan igale poole sisse riivituna ja vahepalana on värskelt hea, aga niipea, kui on suuremad keedetud porgandi tükid tunda, ei sobi üldse. Lapsed sööks borši küll, aga mind jätab liiga külmaks, et seda ise teha. Ma olen hästi avatud kõigile köögiviljadele ja maitsen alati kõike, mida mulle süüa tehakse ja kuskil pakutakse (st, kuni ma selle eest maksma ei pea või ise vaeva nägema :D), sest ma armastan uusi maitseelamusi ja alati on võimalus, et midagi ikkagi meeldib. Aga minevikukogemuse põhjal jah… Jäävad porgandikotletid ja kõrvitsasupp minu poolt väljas süües valimata ja oma köögis kokkamata – tõenäosus, et need meile maitseks, on liiga väike :P

Dec 252020
 

Palusin teha lastel pingerea oma koolitundidest – Poisi oma vasakul, Plika oma paremal. Ennetavalt ütlen, et vanade ametite kohta saate lugeda siit ja süüdi oli kevadine distantsõpe, mis tähendas, et koolis käimise ja õpetaja huvitava jutu kuulamise asemel pidi Poiss lihtsalt väga palju kirjutama. Ta ei ole just suur kirjutamise fänn :D

Kevadel mul riidest maski polnudki – kasutasin ühekordseid noil harvadel juhtudel, kui oli kohustuslik, üldiselt püsisin kodus ja ei roninud toidupoes inimestele külje alla. Nüüd on poed lahti ja maskid kohustuslikud… Kaaslane tellis siis meile ka mingi valiku, see on mu lemmik :D Kõrvarõngastega on ainult jube tüütu – vanasti valisin neid riietuse järgi, nüüd sobita veel maskiga kah :D Selles mõttes oleks ühevärviline must mõistlikum… Aga noh, vahet pole, ma eriti väljas nagunii ei käi :D

Üritasin üksvahe õhtuti väga kohusetundlik olla ja kui peale kümmet veel arvutis, siis sinist valgust blokeerivate prillidega. Noh, praegu on kell veerand kolm öösel ja mis te arvate, kas mul on need prillid ees või ei… :D :D :D

Saadan ikka Kaaslasele vahel taolisi pilte, mille peale ta kommenteerib, et teen ilma temata romantikat. Nojah, absoluutselt iga päev teen. Pime aeg ju, küünlad on must be :D

Annika avastas ükskord, et meil on ukseavas selline ämblikuvõrk. See võrk on seal muuseas siiani… Maitea, puhas kunst, mis ma lõhun – ees ei ole :D

Mõtlesin millalgi, et köögis võiks olla kriiditahvel, kuhu kirjutada… No isegi mitte menüüd, pigem just kõik toidud, mis tervele perele maitsevad – muidu on ikka nii, et pooled pole meeles ja siis teeme kogu aeg ühtesid ja samu asju. Mõeldud – tehtud. Oli täpselt üks koht seinal, kuhu see tahvel sobis, leidsin sobivas mõõdus ja väga soodsa hinnaga Charloti e-poest, tellisin nende Pärnu poodi, puurisin ise kruvid seina ja panin tahvli üles. Ja olin enda üle uhke, sest mu esimene mõte oli küll “ah, ma ei viitsi, palun Eksabikaasat” – aga no ma olen siiski iseseisev naine, eks, ja saan kõigega ise hakkama, kuni mees kodunt eemal :P

Kirjutasime siis kõik üles, mis pähe tuli, panin selle pildi FB-sse ja küsisin sõpradelt-tuttavatelt, mis on nende laste poolt heaks kiidetud toidud. Arenes VÄGA aktiivne diskussioon, lõpuks oli pildil üle 100 kommentaari.

FB küsitluse abiga sai tahvlile palju asju juurde kirjutatud – osad neist sellised, mida nagunii oleme ise ka teinud, aga ei tulnud alguses meelde, osad aga meie jaoks täitsa uued, nagu näiteks pad thai:

Too nimekiri sai tehtud 07.12 ja tänaseks oleme jõudnud ära teha kõik punase tärniga märgitud, kusjuures ükski toit ei ole seni kordamisele läinud. Detsembri lõpuks saab ehk ringi peale? Aastavahetuseks võiks ju sushit teha isegi… Ehkki sushi tegelikult on minu jaoks rohkem selline… Snäkk. Seal tahvlil peaks olema sooja õhtusöögi ideed. Nii et mingi hetk, kui selle menüü ümber kirjutame, jätan selle seal ilmselt hoopis välja. Igatahes on mul väga hea meel nii tahvli ostmise idee kui FB-st saadud soovituste üle :)

Samal teemal jätkates pildike meie külmkapi uksest. Mõlemad on üsna hilise aja lisandused ja sobivad külmkapile ideaalselt :D Meil on siin pidevalt mõni iginälgur, kes näpuga suu poole näitab ja mina olen näljasena väga pahur, nii et see vabandus on ka igati adekvaatne nii mineviku kui tuleviku teravate ütlemiste eest :D

Mõtlesin alguses küll ahju kõrvale mingi kena korvi soetada puude jaoks, aga jõudsin siis järelduseni, et on siiski vaja rohkem puid ära mahutada (eelkõige pliidipuid, mida meil tunduvalt rohkem kulub, sest ahju kütame harva) – nii sai kõige optimaalsema mõõduga puudehoidik välja valitud ja ära tellitud. Ja siis sai 3D puslet kokku panna :P

Käisime ühel nädalavahetusel Birgitil külas, Plika sai puidupõletiga kunsti teha:

Juhtumisi märkisin oma selle aasta 100. raamatu Goodreadsis loetuks just äpis – ma arvan, et arvutis poleks sellist konfetisadu tulnud :)

Järjekordne romantiline hommikusöök, sedapuhku Mihkel Raua seltsis :D

Kui pad thai puhul õigustas ennast kalakastme ja tamarindipasta ostmise risk, sest lastele see toit maitses ja seega hakkame edaspidi regulaarselt tegema, siis misopastat ma ei leidnud Maximast üldse ja Delice’is oli ainult 400g pakk, mis maksis üle 4€. Ostsin selle siis ohkega ära ja mõtlesin, et loodetavasti lastele meeldib… Pildil on ramen nuudlisupp, kuhu seda miso läheb 2spl… Ja ütleme nii, et lapsed ei arvanud sellest midagi… Mulle täitsa maitses, aga vaevalt et ma seda niipea uuesti teha viitsin – ehk siis, kui Kaaslane on kodus. Nii et mul on nüüd see miso… Googeldasin enne ostu, et kui seda õhukindlalt külmkapis hoida, peaks üsna hästi säilima. Ja sügavkülmutada võivat ka, ehkki ma väga ei viitsi, seega pigem hoiaks külmikus ja loodan, et ei lähe halvaks… :D

Dec 042020
 

Eelmisel aastal jäid jõulud täitsa vahele ja kahtlane, kui palju ma viimastel aastatel piparkoogitainast ise teinud olen. Blogist otsides tuli välja selline tore postitus aastast 2016, kuhu on ära kirjutatud kõik, mis ma mõtlesin tänasesse postitusse kirjutada. Selle kohta, kuidas ma kunagi katsetasin, aga nüüd ajan läbi kõige lihtsamate vahenditega – kuidas poetaigna koostis on kräpp, ise teha imelihtne ja hind tuleb palju soodsam.

Sel aastal võtsin Nami-Nami retsepti (alati kindla peale minek) ja taigna tegi suuremas osas Plika. Lapstööjõud :P

Mahedat polnud miskit, aga taigen oli või ja pruuni suhkruga, mõlemad ostetud soodushinnaga. Et võimalikult lihtsalt läbi ajada, siis Santa Maria piparkoogimaitseaine ja Dansukkeri suhkrusiirup. Kuna pikk vahe on piparkoogitaigna tegemisse sisse jäänud, siis arvutasin taas kilo hinna välja:

250g suhkrusiirupit 0,63
170g suhkrut 0,29
piparkoogimaitseaine 0,99
250g võid 1,35
2 muna 0,28
600g jahu 0,6
2tl söögisoodat
Hind kokku 4,14
Kilo hind 3,07

 

No ja siis võrdluseks, et Selveri piparkoogitaigen kilohinnaga 5,58€ (hetkel soodukaga 4,28€) on sellise koostisega: NISUJAHU, suhkrusiirup, margariin, (palmiõli, rapsiõli, osaliselt hüdrogeenitud palmiõli, vesi, emulgaator E471, sool, säilitusaine E200, happesuse regulaator, lõhna ja maitseaine, toiduvärv), suhkur, MUNA, kergitusaine,kaneel, ingver, kardemon, nelk, muskaatpähkel.

Ma olen kindel, et tänapäeval leiab poelettidelt / taluturult ka juba puhtama koostisega taignaid, aga hind on neil siis ka vastav.

Ja TÕESTI on imelihtne see taignategu. Nii naeruväärselt lihtne…

Puhas rõõm :) Tehke te ka ise tainast :)

Aga vot glasuuri enam ise teha ei viitsi. AASTAID tegin, värvilisest tuhksuhkrust, aga paras plökerdamine ja vahel kuivas liiga kaua + suhkrus kasutatud toiduvärvid olid kahjulikud ja ise ma ei viitsi ammugi värvimisega möllata. Glasuuri ostan rõõmuga poest, hea mugav ja kuivab kiirelt. Ainult koostist, eriti värvaineid, tuleb pakilt hoolega lugeda, sest ikka veel eksib spirulina, kurkumiini, paprikaekstrakti ja acai sekka ka näiteks karmiin ja patentsinine. Mulle lihtsalt ei mahu pähe, miks neid kahjulikke värvaineid pole välja vahetatud. Kui kõrvuti müüakse sama hinnaga roosat glasuuri, millest ühel värvaineks peediekstrakt ja teisel karmiin… No miks siis on üldse karmiin?

Eesti Pagar on mu selle aasta valik number üks – kõik muud värvained on ok, ainult rohelisse on topitud patentsinine. Ei ole ka mingeid kahtlaseid lisaaineid.

Eesti leivatööstusel on enamik värvaineid ok, aga roosa sees on “looduslik” karmiin – valmistatud kilptäidest, head isu, VÄGA looduslik :D Modifitseeritud tärklis mulle seal koostises ka ei meeldi.

Selveril on värvained pigem kräpp ja lisaks mingi kahtlane stabilisaator E1505. Väldin.

Pagaripoiste omi ma ei näinud sel aastal ei Selveris, Rimis ega Maximas – nende kodulehel on küll olemas. See maasika oma on mu lemmik :) Ehk jõulu poole siiski tuleb müüki? See on ainus “maitsega” glasuur, mis mulle meeldib – kõik need laimid, sidrunid, kookosed ja mustsõstrad võiks mu poolest olemata olla :P Aga kindlasti meeldivad ka need paljudele…

Nov 082020
 

Ükskord septembri keskel tegin sibulapirukat:

Kunagi, kui lapsed olid väikesed, käisin üsna tihti turul. Siis tuli tööelu ja turul käimine jäi soiku. Eks suvel vahel ikka sattusime, et osta maasikaid ja muud maitsvat, aga sedagi pigem harva. Nüüd olen kaks kuud töötanud kodukontoris ja minust on saanud regulaarne turul käija – vähemalt korra nädalas, tihti kaks. Ja mul on selle üle nii hea meel!

Kui varem ostsin kassidele süüa Tiina lihapoest, mis oli kodule mõnusalt lähedal, siis nüüd saan neeru ja südame kätte turu lihaletist. Taasavastasin Saaremaa poe, mis pärast renoveerimist on teises kohas – aga müüja nägu oli tuttav kümne aasta tagusest ajast :) On tekkinud oma lemmikmüüjad, kellelt ostan kindlaid asju. Ühe memmekese käest kartulit-porgandit-sibulat-kapsast, ühe vanamehe käest küüslauku, üks lemmik tomatimüüja oli mul ka, aga tomatid on nüüdseks läbi…

See kapsas siin oli lihtsalt NII laheda pitsilise välimusega:

Ühel laupäeval läks eriti lappama ja tulin koju väga raske kotiga :D

Sõbranna soovitas, et piimatooteid müüvast letist saab imelist küüslaugusõira. Too päev, kui küsima läksin, oli sõir just otsa saanud. See naine müüb nädalavahetusel lisaks piimatoodetele ka kooki ja seda saab proovida. Ma maitsesin pisikese tükikese ja pidin kohe kaasa ka ostma :D Sõira sain järgmine kord ja oli tõesti väga hea, seda peab ka kindlalt veel ostma. Pildil on kook. Imeliselt mahlane ja mõnus.

Kaks ja pool kuud tagasi avastasin uue lemmikretsepti, hiina stiilis kana. Seda teen siiani regulaarselt. Ostsin koju maisitärklise ja kasutan nüüd siiski ka seda. Kahe muna asemel kasutan ühte ja sedagi on liiga palju. Kui maisitärklise sisse viskan kogu kana koos ja sealt edasi muna sisse ka, siis viimase paneeringu sees mökerdan ükshaaval, et saaks ikka kõik mõnusalt jahused. Ja no nii hea on. Lapsed kusjuures väga ei hooli, aga Kaaslase lemmiktoit on see endiselt, nii et ma pea iga kord, kui Tallinnas käin, viin talle seda.

Continue reading »

Nov 082020
 

Plikal oli koolivaheajal igav ja pärast vana retseptiraamatu lehitsemist leidis ta, et soovib ise teha oma suuri lemmikuid – kaneelirulle. Mina pole elu sees pärmitainast teinud, nii et soovitasin tal hoolikalt õpetuse läbi lugeda, leidsin veebist teise kaasaegsema ja lihtsama kõrvale kah. Ja esimese korra kohta tulid täitsa arvestatavad rullid. Eks arenemisruumi muidugi on, aga näe, juba 11-aastaselt tegi pärmitainast. Minuga võrreldes suurepärane tulemus :D

Aug 172020
 

Ma JUMALDAN hiina toitu. Ses mõttes, mul pole aimugi, milline hiina toit päriselt on, aga mulle väga maitseb see, mida pakuvad kohalikud söögikohad, Camdeni turu letid jne. Ja kõige lemmikum neist toitudest on kindlasti (krõbe)kana magushapus/mee/tšillikastmes.

Olen varemgi üritanud googeldada, et leida retsepti ja teha kodus valmis mõni riisiroog, mis maitseks sarnaselt hiina söögikohtades serveeritutele, aga ütleme siis nii, et kuigi sai maitsev, ei olnud ikka see hiinaka maitse, mida otsisin.

Reede õhtul olime töönädalast väsinud, lapsed läksid Eksabikaasa juurde. Juurdlesime, kas võtta väljast sushit (suviseks traditsiooniks on saanud Kaks Pulka suvekohviku nädalapakkumiste tihe kasutamine), aga me siin üritame veits kokku hoida, sest raha on läinud muude olulisemate asjade peale… Ja siis mul tuli hoopis hirmus hiinaka isu. Googeldasin ja põhimõtteliselt kohe esimesena tuli välja retsept, mis tundus üsna ideaalne – kõik olulised koostisosad olid mul mugavalt kodus olemas. Nii sain väsimusest üle ja asusin kokkama.

Seesamiõli- ja seemneid mul kodus polnud – on plaanis muretseda, aga pole jõudnud ja ilmagi on hea. Küüslaugusoola asendasin tavalise soola ja küüslaugupulbriga. Maisitärklise asemel kasutasin tavalist jahu – edasistel kordadel olen selle sammu üldse vahele jätnud, sest milleks elu raskemaks teha, eks. Ehk oleks maisitärklisega veel krõbedam, aga minu jaoks on munas+maitsestatud jahusegus praetud kana täiesti piisavalt mõnus.

Esimene kord oli veidi hektiline, varasem kogemus ju puudus – ei aidanud kaasa, et köök oli juba varasemast pisut sassis :P Mökerdasin kana läbi jahu, muna ja maitsestatud jahu, praadimiseks sai veits liiga kõrge kuumus, nii et kui üritasin siis kanale ükshaaval kastme koostosi lisada, kõrvetasin kogu kompoti veits ära. Ja ikkagi sai imeliselt hea. Ainult köök oli lõpus kui sõjatander :P

Laupäeval olime teises Eesti otsas üritusel, pühapäeval koju jõudes tuli jälle nälg ja sama vastupandamatu isu… See isu peab ikka SUUR olema, saate aru, eks – nii suur, et mina, kes ma olen kõike muud kui kokkamise fänn, olin üle nii reedesest töönädala kui pühapäevasest reisiväsimusest :P

Kastet tegin retsepti soovitusel seekord kahekordse koguse ja segasin kõik enne kaussi valmis. Kuna retsepti soovituslik kogus magusat tšillikastet ei andnud üldse vürtsikust, siis lisasin seekord rohkem – kahekordse koguse puhul 6 spl. See on minu jaoks täpselt paras – pisut vürtsikas, aga mitte üleliia. Mul oli kasutuses Rimi Planeti kaste, mis on mu meelest nagunii nõks vürtsikam kui teised analoogsed laiatarbe tšillikastmed – Santa Maria, Thai Choice jms. Olen kindlasti proovinud vähemalt nelja erinevat ja Rimi oma on ainus, mida teistest eristada oskan. Kaaslane kindlasti oleks rõõmus, kui oleks veel mitu korda vürtsikam, aga me lastega oleme vähevürtsika sõbrad, nii et ta on vähemuses :P

Igatahes, teist korda sai VEEL parem. Kahekordne kastmekogus oli suurepärane mõte. Ja tänu paremale ettevalmistusele sai köök ka jooksvalt korda, nagu mul tavaliselt kokkamise ajal kombeks on.

Üks me pere sagedasi “lihtsaid” sööke on juba pikka aega olnud: riis aurutama, kanafilee pannile praadima, pakk mõnd wokisegu sügavkülmast sellele peale ja lõpuks kõik riisiga kokku segada. Põhimõtteliselt on sellele nüüd maitsvam edasiarendus. Tegin kana ja kastme valmis, panin eraldi kaussi, kuumutasin pannil wokisegu, segasin sisse riisi, kõige lõpus kana ja kastme. Tean, et paljud eelistavad riisi eraldi serveerida, aga minule meeldib just kõik koos – vastasel korral kipub kastet lõpuks puudu jääma :D Nii igasuguste pastade kui ka näiteks chili con carne puhul segan alati kohe alguses kõik kokku.

Siin pildil on riis ja kana enne läbi segamist panni peal :P

Reedeõhtused ülejäägid sõime ära laupäeval lõunaks. Pühapäevased täna lõunaks. Ja õhtul… Oli isu jälle nii suur… Et tegin kolmandat korda :D:D:D

Vilumus läheb muudkui suuremaks. Ma olen teatavasti hästi laisk ja mugav ning otsin alati viise, kuidas igasuguste retseptide puhul viilida ja lihtsamini läbi saada :D Selle retseptiga on välja kujunenud allolev rutiin:

  1. panen riisi aurutama
  2. segan kaussi kokku kõik kastme koostisosad
  3. vispeldan ühes kausis muna, segan teises kokku paneerimiseks jahu ja maitseained
  4. tükeldan kana, lisan kogu kana korraga muna sisse, segan läbi
  5. kallan kogu munase kana jahukaussi, näperdan kõik korraga läbi
  6. praen kana kõrgel kuumusel pidevalt segades ca 7 minutit, lisan kastme, segan-kuumutan veel ca 3 minutit
  7. panen kana ja kastme kaussi, kuumutan pannil paki wokisegu (mu lemmikud on Härmavili wokisegu ja Baueri hiina segu, viimast müüakse vist ainult Maximas)
  8. kui riis valmis, lisan selle pannile, segan läbi, kõige lõpuks kallan kana ja kastme peale ning segan veelkord läbi
  9. ägisen söögilaua ääres mõnust ja käin hilisema õhtu jooksul veel lugematul arvul kordi köögist läbi, et pannilt veidi lisaks ampsata / pahandan Kaaslasega, kui too on ülejäägid liiga kiiresti kausiga külmkappi ära pannud
  10. kaklen järgmisel päeval Kaaslasega ülejääkide konsumeerimise õiguse üle :D

Ma ausõna ei mäleta, millal ma viimati ühestki retseptist sellises vaimustuses olin. Nüüd ma pean ainult katsuma mitte üle pingutada… Sest igast heast asjast saab ükskord kõrini… :D

Pealkiri on muidugi peamiselt provokatsioon. Mulle väga meeldib väljas süüa. Samas on kohalike hiinakate olustik ja teenindus reeglina nii suvaline (lisaks kipun ma närvi minema, kui söögikohas kraanivett andmast keeldutakse), et pigem võtan takeaway kui söön koha peal. Sama hästi võin siis juba söögi ka kodus teha – kui nii lihtsate vahenditega nii maitsva tulemuse saavutab :P