Apr 062021
 

See oli vist nii umbes paar aastat tagasi, kui ma esimest korda ühel suvisel laadal põneva maitseainete leti avastasin… Laias valikus nii puhtaid maitseid kui erinevaid segusid – kõik lahtiste purkidega vaatamiseks-nuusutamiseks väljas ja hinnad meeldivalt mõistlikud. Siis rändasidki koju esimesed sellise disainiga topsikud. Aasta hiljem veel nii mõnedki.

Sama kaua on mul peas vaikselt tiksunud mõte, et kui paljudes kodudes on väga levinud nähtus Santa Maria maitseainepurkide rivi, siis mina võiks samamoodi neid totsikuid kollektsioneerida. Mulle kuidagi sümpatiseerivad need laiema põhjaga plekktopsid – mahutavad rohkem, ei lähe nii kergesti ümber ega katki, soovi korral saab aukudega osa pealt eemaldada ja mahub kenasti teelusikaga suuremaid koguseid võtma. Ma laadal juba uurisin välja, et neil on kodulehelt võimalik aastaringselt tellida ja täitepakid on ka olemas. Mis sa hing veel oskad tahta?

Olen sel aastal usinalt maitseainetega eksperimenteerinud, et uusi lemmikuid avastada – koriandrit oli mul imepisike pakike tollest ajast, kui ökopoes töötasin, ehk siis ostetud vahemikus 2014-2017 ilmselt mingi ühe konkreetse retsepti jaoks ja seejärel unustatud. Pärast soja-koriandri-kurkumi kombo avastamist sai see üsna kiirelt otsa, mis omakorda ajendaski lõpuks vürtsid.ee e-poe esimest tellimust tegema.

No ja kui ma ikka ette võtan, siis põhjalikult – terve poe lugesin mitu korda edasi-tagasi läbi, tegin Excelisse nimekirju… Lõpuks valisin välja 12 – koos postikuluga maksin kokku 18.63€

Täna sain oma paki kätte ja olin lapsikus vaimustuses :P

Kui kedagi segude täpsem koostis huvitab, siis selle pildifaili jätsin suuremaks – klõpsige lahti, näete paremini lugeda. Või vaadake kodukalt.

Neil on mitmeid põnevaid segusid veel, mida tahaks katsetada, aga osad tahaks enne “üle nuusutada” – kui vürtsköömnete või nelgi-kardemoni jms minu jaoks magusate küpsetiste lõhnad ei domineeri, siis lähevad loosi, isegi kui mõni mainitutest on koostises väikeses osas olemas.

Puhtaid maitseaineid tellisin topsis ainult selliseid, mille kohta tean, et meile kindlalt meeldivad ja piisavalt regulaarselt kasutame. Uusi puhtaid maitseid ostan kõigepealt katsetuseks väikestes ca 10g pakkides – kui läbivad testi, tuleb hiljem purk ka :) Eile vedasin poest rosmariini koju, aga põld-lambaläätse ja salveid me väikesest Rimist ei leidnud – peab parema valikuga poest otsima.

Segudest olin varem proovinud ainult supi rõõmu – see sai hiljuti otsa ja on kahjuks üks väheseid, mille pakend plastikust ja täitepakend puudub. Ülejäänusid saan siis nüüd järjest avastada.

Nii põnev on katsetada!

Apr 042021
 

Märtsi teine pool läks menüü mõttes täitsa metsa. Mõtlesin, et ei tee ette, vaid planeerin jooksvalt, aga tööd oli palju, õhtuti olin surnud ja ei jaksanud üldse söögitegemisele mõelda. Üht ja teist sellegipoolest tehtud sai, millest tagantjärele aru anda. Ja õppetund, eks, oli kõige olulisem – peab

Viimaseks nädalaks sai vähemalt teiseks pooleks menüü tehtud – Kaaslane ju jõudis koju :) Aega mul selleks eriti polnud, seega võtsin kiiruga mõned me lemmiktoidud ja valmis ta oligi.

Aga siis tagasiulatuvalt menüü ja kommentaarid.

E 15.märts verivorst ja praekapsas
T 16.märts riisinuudlid wokitud aedviljadega
K 17.märts oapallid hapukoore-majoneesikastmega
N 18.märts koorene kanapasta
R 19.märts kinoasalat
L 20.märts kanasupp
P 21.märts

 

Verivorst oli Saaremaa poes eriti hea hinnaga, sai sellepärast ostetud. Praekapsas maitseb kõigile. Oleks ahjukartulit ka kõrvale tahtnud, aga ei viitsinud teha. Süüa tegi Poiss. St, noh, torkis vorste kahvliga ja pani need ahju ning kapsa potti soojenema :D

Riisinuudlid wokitud aedviljadega oli käigu pealt improviseeritud tervislik kiirtoit – polnud eriti midagi varuks, polnud ühtki liha sügavkülmast välja võetud. Mõtlesin tükk aega ja lõpuks mõtlesin välja, inspiratsiooniks ikka Sandra Vungi retseptist saadud ideaalne kombo riisinuudlite maitsestamiseks – sojakaste-koriander-kurkum. Pakk wokisegu pannile, nuudlid peale, maitsestasin – valmis. Kõik sõid ja kiitsid.

Oapallide retsepti võtsin ka Sandra Vungilt, sest parasjagu oli käimas kaunviljade nädal, aga see jäigi mu ainsaks katsetuseks, sest rohkem ei jaksanud. Salati jätsin tegemata ja pallid üksi olid kuivavõitu, enda viga, eks :D Aga noh, võimalik, et proovin kunagi täisretsepti ka järele.

Koorese kanapasta tegi Plika, sest ma ei jaksanud mõelda ega ise teha.

Kinoasalatiga oli selline lugu, et päev varem polnud mul lõunaks midagi süüa, tegin kinoat – aga kogemata liiga palju. Sisse hakkisin vist marineeritud kurki, sest muud polnud… Mitte et mulle maitseks marineeritud kurk :D Ühesõnaga pool jäi järele. Järgmine õhtu siis lisasin sellele purustatud keedumuna, kirsstomateid, tegin peale õlikastme… Maitses palju paremini :D

Samal õhtul kätte saadud ahju õnnistasid lapsed sisse pitsaga.

Paar päeva hiljem sai esimene leib ka tehtud:

Ahi mahtus mõõtudelt ideaalselt ja mul on nüüd lõpuks ometi pisut suurem plaat :)

Jogurti tegemise õpetus oli isegi ahju kasutusjuhendis ja tundub üsna pädev. Ma polnud veel nii kaugele jõudnud, et minna uurima, mis juuretisega jogurtit praegusel ajal poest saada on, kui jõudis kohale Krissu sünnipäevakaart ja ühes sellega ka pakike jogurtibakterit. Plika saab varsti ära katsetada.

Kanasuppi tegin esimest korda elus. Turult sain hirmkalli talukana (1,5kg maksis ca 12€) – selle koivad ja tiivad eraldasin, pisut fileed sain ka, ülejäänust keetsin puljongi (ei viitsinud sinna midagi sisse panna peale soola, ehkki retseptid ütlevad, et paneks juba maitseks juurvilju) ja supi (suht standardse – kartul, porgand, porru, seller). No JUBE hea sai ja LIIGA kiiresti otsa :D

E 22.märts sushi (ei teinud ise)
T 23.märts riisinuudlid wokitud aedviljadega
K 24.märts vein, juust, krõpsud
N 25.märts jacket potatoes tuunikalaga
R 26.märts tortillapitsa salaamiga
L 27.märts koorene salaami-šampinjoni pasta
P 28.märts

 

Sünnipäevanädalal oli söögitegemisega eriti kehvasti. Teisipäeva lõunaks sai uuesti tehtud nädal varem avastatud wokirooga – suurema koguse, et jaguks õhtuks ka. Kolmapäeval oli veiniõhtu snäkkidega.

Neljapäeval kordasime üsna hiljuti menüüs olnud tuunikalaga ahjukartuleid, sest menüü ju puudus ja nende jaoks olid asjad kodus olemas. Reedel sain Saaremaa poest soodsa hinnaga salaamit, nii et laisalt tegime tortillapõhjal pitsat – salaami ja punase sibulaga. Laupäeval oli vaja ülejäänud salaami ära realiseerida ja proovisin seda retsepti pisut lihtsamal kujul (pähkleid mul polnud ja mozzarella mu arust miskit eriti juurde ei andnud, aga salaami-seened-juust kombo oli päris mõnus).

E 29.märts McDonalds
T 30.märts tomatisupp
K 31.märts hiina kana
N 01.apr mulgi puder
R 02.apr lõhesupp
L 03.apr tuunikalapirukas
P 04.apr brokoli või ja küüslauguga, tatar sibulaga

 

Esmaspäevaõhtused plaanid läksid nii, et polnud aega süüa teha, jõudsin koju peale üheksat ja võtsin mind oodanud Poisile burksi (Plikat polnud kodus). Endale ka muidugi. Magustoiduks olid maasikad :D

Teisipäeval tegime oma lemmikut tomatisuppi (pane blogi otsingusse tomatisupp, saad retsepti), sest soodushinnaga mozzarella. Seekord tegi Plika ja imestas, et NII LIHTNE ongi :D Kolmapäeval tuli Kaaslane ja tema auks sai söögiks me lemmik hiina kana, mille retsepti tuleb samuti välja blogi otsinguga. Neljapäeval vana lemmik mulgipuder. Reedel võtsin sügavkülmast välja lõhe supikogu, mida oli nii palju, et pidin puljongi keetmiseks garaažist suurema poti tooma ja see induktsioonpliidil ei töötanud, nii et sai puupliidil suppi keeta. Eile tegin tuunikalapirukat, mis oli täitsa maitsev ja võiks teinekordki teha (ehkki sibulapirukas on ikka kõikse parem).

Täna oli päeval kõht tühi ja külmkapis pikalt järge oodanud üks brokoli. Ma pole brokoliga just kõige suurem sõber, kuidagi ei oska teda valmistada, pasta sees ei maitsenud… Aga nüüd googeldasin, kuidas maitsvalt teha, lugesin Perekooli teemat ja leidsingi ideaalse lihtsa retsepti. Panin soolaga maitsestatud keevasse vette minutiks tükeldatud brokoli, kurnasin siis vee, lisasin võid, pressisin sisse paar küünt küüslauku ja raputasin kaane all kõik korralikult segi. No tõsiselt imemaitsev sai! See lühike keetmine tegi brokoli nii ilusaks erkroheliseks, see oli ühtaegu krõmps ja mahlane. No ja või ning küüslauk… Nom. Jälle üks tervslik lihtne kiirtoit lisaks, mis sobib kodukontori kiireks lõunaks.

Õhtuks tegime tatart praetud sibulaga, sest mõlemat oli kodus olemas ja kalasupist oli kopp ees. Seda saab veel mitu päeva lõunaks süüa :P

Aga üldiselt on jah nii, et nüüd, kus Kaaslane on kodus, peab ikka iga päev süüa tegema :D Seega järgmise nädala menüü on paigas, küll väga ei viitsinud uusi retsepte otsida, pigem vanad ja äraproovitud. Aga ei seljankat ega riisi-spinatipihve pole ma varem teinud, nii et miskit uut ikkagi ka. Eks näis, kuidas siis tegelikult läheb. Selline tunne, et peab hakkama kaks korda päevas kokkama, Kaaslane muudkui näljendab… :D Nii juhtub, kui üle poole aasta ühes väikeses ruumis kinni istuda ja siis järsku saab terves kahekorruselises majas ja aias ringi toimetada. Ega ta palju järjest ei jaksa, ikka tasa ja targu ja pidevate puhkepausidega, aga ISU on igatahes hea :D

E 05.apr lasanje
T 06.apr kala-kartulipudru vorm
K 07.apr seljanka
N 08.apr läätsekarri
R 09.apr pad thai
L 10.apr riisi-spinatipihvid
P 11.apr kapsapirukas
Mar 152021
 

Sel nädalal oli mul töörindel kolleegi asendamise tõttu hullumeelselt kiire ja söögitegemisega võtsin nii ladnalt kui vähegi sain. Samas siiski normaalselt süüa tehes, mitte pelmeene süües :D Õnneks kolmekesi meil tihti jagub ühe õhtu söögist mitmeks päevaks ja õnneks on Plika juba nii asjalik, et suudab iseseisvalt lihtsamad õhtusöögid valmis teha.

Menüüd sain täielikult järgida, sest mugavalt oli eelmisest päevast sööki alles just nendel päevadel, mille toidud ma vahele jätta tahtsingi. Täpsemalt siis kalatoidu (saime oma nädala kalaannuse ligi kilost lõhefileest, mille äkiliseks tegin) ja tomatisupi (sest soodushinnaga mozzarellat ei leidnud). Hmm, nii et sel nädalal jäid tegemata nii taimetoit kui supp, kui ma nüüd hästi järele mõtlen. Nojah, juhtub :D Vähemalt muus osas oli vaheldusrikas.

Esmaspäeval tegin kanakarrit ja see oli tõesti hea, teen kindlasti uuesti. Panen alati terve küüslaugu (isegi kui retsept ütleb üks küüs), kasutan alati 10% koort (ka siis, kui retseptis on piim või vahukoor), petersell mulle ei maitse, seega jätsin ära, muus osas tegin suht täpselt retsepti järgi. Plika ütles alguses, et nii hea ja lõpus hakkas tal iiveldama. Millest, ei tea. Poiss ütles, et täitsa hea – ja tema suust on see kiitus :D Pilt ei tulnud just väga apetiitne, aga noh… :D Riis on kollane, sest panin aurutajasse kurkumit :)

Teisipäeval sõime pühapäevaõhtust oasuppi, seega midagi lisaks ei kokanud.

Kolmapäeval tegi Plika brokoli ja singiga makaroni ahjuvormi. Talle endale maitses hästi, Poiss sõi, aga väga ei hoolinud, mulle endale ootuspäraselt brokoli selles koosluses eriti ei meeldinud. St toit oli ok ja sõin meelsasti, aga brokolit sööksin tulevikus kuskil mujal kui pasta sees. Seda vormi jagus ka veel neljapäevaks.

(olin just uue telefoni kätte saanud ja avastasin hiljem, et kaamera vaikimisi seadetes on pildil olev vesimärk… no sellist jaburust pole varem olnud :D)

Nii et mina tegingi süüa esmaspäeval ja siis alles reedel – luksus :D Reedeseks söögiks oli esialgu juba nädal varem menüüsse pandud vokitud veiseliha Korea moodi. Veist ma endiselt valmistada ei oska – maitsestasin vaid soolaga ja jäi suht vintske. Samas kogu ülejäänud kombo sees oli ta täitsa ok, ei rikkunud toitu kuidagi ära. Tšillit mul polnud, selle jätsin lihtsalt ära, isegi pulbrit unustasin panna. Mungube ka polnud, seega panin sügavkülmast selle asemel aedube ja herneid. Talisibula asemel rohelist sibulat. Palju sest algsest retseptist üldse alles jäi? No ikka enam-vähem ju :D Serveerisin riisinuudlitega (pool 454g pakist). Ja teate, mis Poiss selle toidu kohta ütles? Jumalik! Tema suust sellist kiitust kuulda, ma olin ikka väga üllatunud :D Soja ja meega kaste, nagu näha, sobis meile kõigile. Ühesõnaga läheb ka kindlasti kordamisele, ainult veist tahaks järgmine kord kuidagi paremini valmistada. Ja originaalretsepti järgi mungubadega proovida.

Riisinuudlid on üldse meil järjest suuremad lemmikud – saavad kiirelt valmis, maitsevad kõigile ja sobivad suurepäraselt igasugustesse Aasia hõnguga toitudesse. Hiinakas on ju me suur lemmik.

Eile ma turule minna ei viitsinud ja otsustasin valmistada söögi kapis leiduvast. Sügavkülmas on mul alati kana ja hakkliha, aga seda ka sulatada ei viitsinud. Kartuleid olin liiga palju koju toonud, need ju hakkavad kevadel kohe idanema. Lisaks oli külmkapis aeguma hakkav hapukoor, mingi riivjuustutörts, üks muna, pisut peekonit ja kotike seeni (kui Maximasse satun, ostan neid alati lahtiselt suurema koguse, mõnda aega peavad külmkapis vastu, aga oli vaja ära kasutada). Sibul-küüslauk on mul alati kodus olemas. Nii et pärast pisukest mõtlemist praadisin pannil peekoni, küüslaugu, sibula ja seened ning tegin kartulipudru – siis panin võitatud ahjuvormi kõigepealt panni sisu, seejärel kartulipudru, lõpuks hapukoore ning muna segu, kõige peale riputasin riivjuustu. Nii pool tunnikest oli vist ahjus ja väga hea sai. Rõõsa koorega oleks muidugi hapukoorest parem olnud, aga polnud viga nii ka. Plikat nädalavahetusel eriti kodus polnud, tema seeni ei söö nagunii – Poiss sõi ja ütles, et täitsa hea. Sõime ka täna ja homseks lõunakski veel jagub.

Täna sõime Plikaga veel kahe peale ära paki edamame ube :D No nii head on need ikka! Ja nii imelihtne valmistada – lihtsalt viis minutit soolavees keeta ja valmis! Peab Rimist juurde ostma, loodetavasti see 2=4€ soodukas on endiselt.

Räägin me ahjusaagast ka. Neljapäeva õhtul tahtsin leiba küpsetada – kuna mul endal oli tööga megakiire, palusin Plikat, et too hapnenud taignaga edasi tegeleks. Seletasin kiirelt ära, mida, kuidas ja mis järjekorras (ma ju kasutan suhkru asemel magustamiseks datleid, neist tuleb kivid eemaldada ja veidikese veega saumiksriga plödiks lasta – seega me leivategu on tavapärasest pisut erinev) ning ta sai suurepäraselt hakkama. Panin leivad ahju, et see korraks sisse lülitada ja soojas kiiremini kerkiks – ja avastasin, et temperatuuri nupp pöörleb täiesti vabalt. Plika oli just tund varem küpsiseid teinud ja kõik oli korras… Müstika. No mis meil muud üle jäi, kui et lootsime parimat. Kergitasime leivad ära ja panime ahju sisse. Ja kujutad sa pilti, saime selle ahju parimad leivad :D Tavaliselt küpsetasin 20 minutit 225 kraadi ja 40 minutit 200 kraadi, siis võtsin leivad vormist välja ja jätsin veel sooja ahju ööseks – vahel jäid ikka seest pisut kleepuvad. Ei miskit hullu ja meil on nagunii harjumus leiba hiljem röstida. Seekord oli ahju “vaikimisi” temperatuur üle 200 kraadi – kui palju, ei oska hinnata, 225-250 vast. Leib sai poole tunniga ikka väga krõbedaks ja olin pisut mures, ega ära ei kõrbe. 50 minuti pealt keerasin ahju kinni, võtsin leivad vormist välja ja jätsin ööseks ahju. No ja super hea sai!

Igatahes sellise ahjuga ei ela :) Meil on praeahi pea igapäevases kasutuses – Plika küpsetab pidevalt, leiba teeme, vormiroogasid… See väike ahi on mul alati pinnuks silmas olnud, väikese pindalaga plaadile mahub vähem küpsiseid, miinimumtemperatuur on 100 kraadi… No ühesõnaga, ei olnud fänn. Olen alati unistanud normaalsest ahjust, aga see kapp, mida ma kangesti armastan ja välja vahetada ei taha, selle sügavus on ainult 45cm ja kõrgus 53cm. Ja mujal ka head ahju kohta pole.

Nii ma siis mõtlesin, et mis nüüd teha. Viia praegune ahi kuskile parandusse? Kas on mõtet?

Siis süvenesin miniahjude maailma ja avastasin, et neid on ikka VÄGA seinast seina. Kõige pisemad nii imepisikesed, et ma ei tea, mida nendega tehakse :D Suht tüütu oli neid järjest läbi vaadata. Jälgisin, et välismõõdud oleks praegusega sarnased või suuremad, aga see iseenesest ei andnud ka mingit põhjapanevat infot, sest ahju siseosa mõõtmed paljuski kõikusid. Tihti oli ahjude juures märgitud maht – pakun, et me praegune on 30l või 35l – aga ka see ei anna lõplikku võrdlusmomenti, sest osade ahjude suur maht tuli kõrguse arvelt, mis mulle mitte kõige vähematki ei andnud – mulle oli oluline just laius ja sügavus ehk ahju mahtuva plaadi suurus. Leidsin erinevaid variante, mille maht oli 40-60l, mõtlesin neist midagi valida. Ja siis leidsin sellise – sobivas mõõdus JA temperatuur oli alates 40 kraadist… Ja oligi müüdud :) Lisaks on sel pöördõhk ja aurupuhastus – kumbagi pole mul kunagi olnud. Ja kui vana ahju plaat oli 30x40cm, siis uuel ahjul ca 40x40cm. Tootja ise reklaamib seda 40 kraadi värki kui jogurti tegemise programmi :D Andsin Plikale Kessu igiammust piimatoodete valmistamise postitust lugeda, ta on nüüd äksi täis ja tahab ka ise jogurtit teha. Minu jaoks on see 40 kraadi aga oluline leiva kergitamiseks – kui pliidi all on tuli, saan vormid sinna lähedusse sättida, aga alati pole, vannitoa põrandaküte meil ka nii soe pole – nii et otse ahjus kergitada on minu jaoks ideaalne lahendus. Teen leiba tavaliselt õhtuti ja tihti jääb kergitamine suht hilja peale, seega ei taha sellele tunde kulutada. Nüüd ootan uut ahju nagu hingeõnnistust :D Eeldatav tarne on 23. märts ehk põhimõtteliselt tegin endale sünnipäevakingi :) Näe, lingin tootja kodulehe infot ka.

Aga uue nädala menüüga on nii, et kuna pole kooli menüüd, millega arvestada, siis ütlen ausalt, et ma väga ei viitsinudki midagi konkreetset paika panna. Kuna Ritsiku terviseklubi järgmise nädala teema on kaunviljad, siis kogusin lihtsalt kokku kõik sobivad retseptid, mis mul varasemast salvestatud olid:

läätse-riisipihvid
oapallid
kikerherne-feta pihvid
tummine läätsesupp
tomatine kikerhernesupp

 

Karta on, et ainult pihvidest ja supist terve nädala ära ei ela ja kõiki neid retsepte ära proovida ei jõua. Ühe supi noist kahest teeb kindlasti ja vähemalt kahed pihvid/pallid ka. Lisaks ostsin täna turul käies soodsa hinnaga verivorsti, nii et tuleb üks verivorsti-ahjukartuli-praekapsa õhtu. Küllap ma need me ahjus kuidagi valmis saan, peab lihtsalt rohkem jälgima ja vahepeal temperatuuri nulli keerama, et saaks veits jahtuda.

Nii et olemas on taimetoit, supp, kartul, riis… Mingi pasta mõtlen jooksvalt lisaks ja midagi võiks riisinuudlitega teha… Kui liha vaja, siis hakkliha ja kanafilee on sügavkülmas olemas. No ja mingi kalatoidu võiks ju ikka ka plaani võtta. Aga vaatan jooksvalt, mul on praegu see luksus. Pärast 2,5 kuud menüü tegemist on “reeglid” nagunii juba pähe kulunud ja arvestan nendega automaatselt :)

Eks siis annan nädala pärast aru, mis me täpselt sõime.

Mar 072021
 

Möödunud nädal möödus üsna plaanipäraselt – tõsi, viiest toidust jõudsin teha vaid neli, üks lükkus järgmisesse nädalasse.

Esmaspäeval tegin koha sojaga maitsestatult, seesamiseemnetes paneeritult selle retsepti järgi – kõrvale kartulipuder ja tartar kaste. Maitses väga hää.

Teisipäeval ei hakanudki süüa tegema, sest olime Poisiga kahekesi ja nädalavahetusest oli läätse-peekoni suppi piisavalt alles. See supp Plikale maitses, aga Poisile mitte – ja kui ma olin suure potitäiega lõpuks ühele poole saanud, oli mul ka kopp ees, nii et sel kujul kordamisele ei lähe :D

Kolmapäeval tegin algselt teisipäevaks planeeritud roa, mille inspiratsiooniks oli see ja see retsept. Tegin aga omamoodi, harjumuspäraselt – riis aurutajasse, pannil praadisin hakkliha, sibula, küüslaugu, riivitud porgandi, tükeldatud kapsa, lõpuks segasin kõik kokku, ahju toppima ei hakanud. Maitsestasin ainult soola ja kurkumiga, oleks rohkem maitset tahtnud. Toit ise oli muidu hea, aga… Midagi ma seal kombos tulevikus muudaks. Küll aga nendin taas, et olen enda jaoks täiega avastanud kapsa igasugustes woki- ja panniroogades. MIKS ma seda varem ei kasutanud? Odav ja maitsev :D

Neljapäeval tegi Plika koorest sparglipastat (ta tahtis ekraaniaega lisaks “teenida” ja mina tahtsin puslet panna – win-win :D) – meile maitses, Poiss nokkis spargli välja. Aga midagi nii supererilist polnud, et uuesti tõttaks tegema. Spargel oli ok, aga mitte üleliia erutav – ja hinda arvestades ei kipu seda just tihti ostma. Kahtlustan muidugi, et see supermarketi sooduskampaania spargel ei pruugi olla ka sparglite parim esindaja :D Ühesõnaga ma hea meelega prooviks igasugu spargliga toite veel, aga samas ei tunne ise, et hakkaks nendega väga edasi katsetama :)

Reedel ja laupäeval sain ka veel kolmapäevast riisirooga süüa, seega midagi lisaks ei teinud.

Tänaseks õhtusöögiks oli planeeritud oasupp suitsulihaga, aga ma avastasin alles kell kuus süüa tegema hakates, et see võtab 3h aega :D No ise loll, eks, et korralikult retsepti läbi ei lugenud. Nii et sõime suppi küll, aga alles enne kella kümmet. Lõhnab nagu hernesupp suitsulihaga ja maitseb ka suht sarnaselt. No ja ehkki see on tegelikult hea, Plikale ka maitses (Poiss selleks ajaks juba magas) – siis mind ei eruta see supp piisavalt, et sooviksin seda uuesti teha. Mulle suitsuliha ja -kala, mida vanasti armastasin, hakkab viimasel ajal vahelduva eduga vastu.

Suppidega ongi üleüldine jama selles, et need ei eruta mind. Ma eelistan toite, mida süües ma oigan mõnust, eks. Supid… Neid ma lihtsalt teen, sest “supp on kasulik”. Ja olen rõõmus iga supi üle, mida lapsed on nõus sööma. Aga kui te nüüd küsite, kas ükski neist suppidest, mis ma selle aasta jooksul olen katsetanud, on olnud “oo jaa, ma tahan seda teha veel ja veel” – siis vastus on ei :D Eks ma katsetan edasi järjest uute suppidega, mis muud. Korra nädalas ju võib.

Igatahes, kuna supiga läks nii kaua aega ja ma olin hommikusöögi peal (mida me, tõsi küll, sõime kolmveerand üks :D) ning näljane, otsustasin kiiresti ahju panna lillkapsa, mille olin ostnud terviseklubi kapsanädalast inspireerituna. Retseptiks röstitud lillkapsas küüslaugu ja juustuga. Oli täitsa hea, sõin terve kapsa üksi ära :D

Ja järgmiseks nädalaks siis sellised plaanid:

kool kodu
E 08.märts tatrapuder kanakarri riisiga
T 09.märts kana-köögivilja nuudlisupp praetud koha sinepikastmega, kartul
K 10.märts kartul, hakklihakaste makaronivorm juustu, singi ja brokoliga
N 11.märts riis herne ja maisiga, lõhe tomatisupp
R 12.märts rassolnik suitsulihaga vokitud veiseliha Korea moodi

 

Ma selles tomatisupis pole veel 100% kindel – kui nädala jooksul kuskilt soodushinnaga mozzarellat ei skoori, vahetan selle millegi muu vastu välja :D

Feb 282021
 

Teravsilmad vast panid tähele, et veebruari viimase nädala menüüpostitus jäi vahele. Kuna oli koolivaheaeg, ei pidanud arvestama teise menüüga. Kuna oli kuu lõpp, oli soov pigem kappe tühjemaks kokata. Sestap ma ei viitsinudki nädala menüüd teha, vaatasin selle asemel jooksvalt – järgides siiski üldiseid reegleid, et oleks võimalikult mitmekesine, uued toidud, nädalane supp ja taimetoit.

Niisiis, kõigepealt kokkuvõte sealtmaalt, kust eelmises postituses pooleli jäi ehk eelmise ja selle nädala lõplik menüü koos kommentaaridega.

kool kodu
15.veebr kartul, suvikõrvitsa-koorekaste riisinuudlid paksoi ja kanafileega
16.veebr hernesupp suitsulihaga sinepi-lillkapsa-juustuvorm
17.veebr kartul, pikkpoiss koorene spinatipasta
18.veebr riis maisi ja hernega, köögiviljabolognese jacket potatoes tuunikalaga
19.veebr kana-köögivilja nuudlisupp kreemjas orsotto
20.veebr tatrahautis veisemaksaga
21.veebr
22.veebr kana bambusevõrsete ja ubadega, riis
23.veebr lõhesai :D
24.veebr
25.veebr pelmeenid
26.veebr kartuligratään, edamame oad
27.veebr läätse-peekonisupp
28.veebr herne-kapsapihvid

 

Eelmise nädala esmaspäeva riisinuudlitest paksoi ja kanafileega sai varasemas postituses juba muljetatud.

Sinepi-lillkapsa-juustuvorm oli minu arust väga hea, kahjuks lastele eriti ei meeldinud. Seega läks sinna nimekirja, mida võib teha siis, kui lapsi pole. Küll aga sain teada, et Plikale maitseb sinepikaste, nii et seda võib siis tulevikus kasutada.

Koorene spinatipasta maitses mulle ja Plikale, aga mitte Poisile. Tegime seda retseptis antuga kahekordse koguse ehk pakk makarone ja kaks pakki spinatit, taimse koore asemel kasutasime kohvikoort ja lisaks raputasime peale riivjuustu. Järgmine kord teeks nii, et üks pakk makarone + üks pakk spinatit + üks pakk kohvikoort, vee jätaks ära. Juustu paneks ikka peale. Üldiselt täitsa hea, aga kuna Poiss ei söö, siis meie põhimenüüsse ei jää.

Jacket potatoes ehk ahjukartulid – ostsin turult spetsiaalselt suured kartulid ja tegin täpselt retsepti järgi :) Ehk siis just temperatuurid ja ajad. Sai täpselt nii, nagu peab – pealt krõbe, seest pehme. Sõime kolmekesi ära neli suurt kartulit ja kõrvale tehtud kahest karbist tuunikalast ja majoneesist möginat jäi pisut puudugi. Lisaks rohkelt värsket rohelist sibulat. Kui Kaaslane oleks ka söömas, oleks miinimum kuus suurt kartulit ja kolm karpi tuunikala. Ehk isegi neli :P Nagu ette teada oli, maitses kõigile väga ja lapsed palusid, et ma seda tihemini teeks.

Kreemjas orsotto – no selle rikkusin ma ise pisut ära, retseptis oli 3 spl sulajuustu ja ma panin terve paki :D Sai liiga kreemjas, ütleme nii. Värskelt süüa oli üsna ok, aga järgmine päev üles soojendatult enam väga ei läinud. See kordamisele ei lähe, sest mulgi puder on ikka palju parem :)

Tatrahautist veisemaksaga tegin sellepärast, et lapsed olid nädalavahetusel Eksabikaasa juures ja kedagi polnud mu valikute üle vingumas :D Mulle tegelikult maks maitseb, aga tatraga kuidagi… Maitea… Sõin kõik kenasti ära ja halb ei olnud, aga natuke sai nagu lõpuks kõrini ja teist korda vist ei tee.

Pühapäeval toitusime jääkidest.

Esmaspäeval otsisin retsepti, kus kasutada kanafileed, sest mul oli kapis üks pakk, mis vajas realiseerimist. Kuna olin hiljuti ostnud ka bambusevõrseid ja külmutatud aedube, leidsin täpselt sobiva retsepti: kana bambusevõrsete ja ubadega, maapähklid unustasin lisada :D Plikale maitses selliselt marineeritud kana, oad eriti mitte. Bambusevõrsed, tulid välja, pole me kummagi lemmikud. Poiss polnud tol õhtul kodus, aga kui järgmisel päeval jäägid lõunaks üles soojendasin ja ise töösse süvenenud olin, sõi ta igatahes panni tühjaks, nii et ju siis maitses või oli nälg piisavalt suur :D Mulle kana sojamarinaadis nii väga ei meeldinud, ühesõnaga see konkreetne retsept ka kordamisele ei lähe ja bambusevõrseid uuesti ei osta.

Kuna esmaspäeva õhtul jõudis minuni ökolõhe, siis teisipäeval toitusime perekondlikult lõhesaiast… Hommikul, lõunal ja õhtul… Nädalane kalatoit :D

Kolmapäeval sõime kõiksugu jääke, neljapäeval läksin pärast tööpäeva linnatiirule ja jõudsin koju kell kaheksa, seega tegime kiirelt pelmeene, ei viitsinud midagi enamat mõelda.

Reedel polnud seetõttu lõunasööki ja pistsin pitsa ahju. Siis tulid meelde kunagi ostetud edamame oad – googeldasin kiirelt, et polegi muud, kui keevasse vette lusikatäis soola ja viis minutit keeta. Sai pitsa kõrvale midagigi tervislikku. Poiss oli jälle kuskil ära, Plika sattus ubadest nii pöördesse, et tegi õhtul teise poole pakist ja täna õhtulgi oleks tahtnud neid juurde teha – kuna kell oli kümme, saatsin ta selle asemel pesema :D

Reedene õhtusöök oli kartuligratään – tegin seda suht täpselt retsepti järgi, kartulimaitseaine jätsin ära ja kasutasin ainult kohvikoort. Tüümian sai maitseainetest ära proovitud, sobis kõigile. Plika ütles, et värskelt talle ei meeldi, aga kuivatatult hea. Olgu siis. Mul on muidu kartulivormidega see häda, et valan küll koore-munaseguga üle, aga küpseb terve igaviku ja kartul ikka kõva… Nüüd see viis, et kartuleid kastmes panni peal viis minutit kuumutada ja siis see segu ahjuvormis tasaseks “raputada” toimis suurepäraselt, kasutan nippi tulevikuski. Lastele maitses ka väga, teeme kindlasti veel.

Eile tegin läätse-peekonisuppi. Sibula asemel panin porru, lisaks üks küüslauk, üks porgand, paar vart sellerit, 2x400g purustatud tomateid, 1,5l vett, maitseaineteks soovitatud oregano, tüümian, sool ja pipar. Välimus oli kahtlane, maitse täitsa hea. Poissi polnud taas kord kodus, Plikale maitses :D

Tänases menüüs olid herne-kapsapihvid. Lootsin, et ehk ajab blender köögikombaini asemel asja ära, aga see väga ei suutnud händlida. Seega võtsin appi saumikseri… Seda lugesin alles hiljem, et sel juhul tuleb kapsas peenemaks hakkida, mis on loogiline. Ütleme nii, et saumikseriga oli seda tainast teha pigem tüütu ja mul jäid osad herned terved ning kapsatükid suuremad. Samas pihvid said head :D Sõime ohtra hapukoore ja rohelise sibulaga. Plika ei olnud ülearu vaimustuses, aga sõi kenasti – Poiss teatas, et mingi maitse rikub tema jaoks ära… Maitseb nagu munguba :D Jah, noh, mungoad on tõepoolest hernemaitsega. Kusjuures Poiss varem armastas mungube, nüüd enam ei taha. Kurb. Igatahes, pihvides kapsamaitset tunda polnud, olid pigem just hernesed. Mina võin neid teinekordki teha, täitsa mõnusad. Ainult köögikombain tuleks kasuks…

Nii, ja järgmise nädala menüü on esialgu planeeritud selline. Tegin praegu ainult reedeni, siis saab juba vaadata, mis tuju nädalavahetusel on :)

kool kodu
01.märts pasta hakklihaga valge kala seesami-sojakastmes, kartulipuder
02.märts lõhesupp kapsa-hakklihavorm riisiga
03.märts plov loomalihaga koorene sparglipasta
04.märts kartulipuder oasupp suitsulihaga
05.märts hapukapsaborš vokitud veiseliha Korea moodi, riisinuudlid

 

Loodan, et me väikses Rimis on veel homme saada soodukaga sparglit… Muidu võib kolmapäevane retsept vahetusse minna :D

Feb 152021
 

Jälle jäi see postitus hilja peale, sest kooli menüü ei olnud nädala lõpus üleval ja mina sain seega ka enda oma alles täna tegema hakata. Jõudsin nädalavahetusel poes ära käia ja ülientusiastlikult igasugu kraami osta… Tavaliselt ma teen kõigepealt menüü, siis ostan puuduvad koostisosad – no seekord siis üle pika aja vastupidi.

AGA. Kõigepealt kokkuvõte eelmisest nädalast ja see tuleb võrdlemisi pikk, sest palju uusi retsepte ja mitu uut lemmikut. Menüü osas läks PEAAEGU plaanipäraselt, ainult kolmapäevase söögi vahetasin välja, sest Kaaslase vend läks neljapäeval Tallinna ja minul oli seega võimalus üle pika-pika aja Kaaslasele süüa saata. Mis tähendas, et orsotto lükkus jälle edasi ja menüüsse sai hiina kana. Mis tähendab, et kaks päeva järjest oli söögiks riis (lisaks oli lastel samal päeval veel koolis ka riis) ja üleüldse rikkusin oma reeglit “mis tehtud, seda teist korda ei tee, kuni uusi retsepte jagub”. Aga Kaaslase jaoks olen valmis ka sellisteks ohverdusteks :D :D :D

Üle-eelmise laupäeva tatar singi ja sibulaga sai mu meelest ulmeliselt hea, aga lapsed ikka virisesid, sest noh, tatar :D Nokkisid seda pisut, eriti ei söönud. Siis juhtus täiesti spontaanne hilisõhtune külaskäik Kaidi juurde, kus meile pakuti friikartuleid ja kana… Fish and chips noh :D Said ka lapsed kõhu täis :D Mina, kes ma olin söönud suurtes kogustes tatart, sõin ka veel päris palju… No hea oli, otse fritüürist ikkagi :D

Idamaised riisinuudlid olid absoluutselt imelised, üks uus lemmikretsept! Ainult ingver toidus pole meie pere maitsele – mina tolereerin, aga eelistan ilma, lapsed puhtalt sellepärast põlgasid ära, muidu meeldis. Nii et tulevikus teen ilma ingverita. Muus osas järgisin retsepti ja omalt poolt lisasin Annika soovitusel kurkumit.

Maitseainete vallas on mu kaks “uut” avastust kurkum ja koriander. Kurkumi kasulikkusest räägitakse ju söögi alla ja söögi peale, see on mul alati riiulis olemas olnud, aga ometigi pole ma seda ise kunagi kasutanud. Nüüd avastasin, et see on meeldivalt maheda maitsega, mis ühegi toidu sees vastu ei hakka ja olen seda rõõmuga kasutanud. Koriander sobib koos sojakastme ja kurkumiga hiinapäraste toitude sisse imeliselt.

Maitseainete rindel kokkuvõtlikult nendest, mis siiani olid küsimärgiga: tean nüüd, et vürtsköömen ja ingver – ei (aga jupp ingverit sidrunitee sees – JAA), kurkum ja koriander – jaa. Tüümianit ja muskaatpähklit pole veel olnud juhust proovida. Muu kraam listist, mille kunagi blogisse panin, oli tuttavam.

Eelmise nädala suurim lemmik on kindlasti kala-kartulivorm – mis on minu arust adekvaatsem nimetus, ehkki otsetõlge retseptist, mida kasutasin, oleks kalapirukas. Tegin kõik muidu suht täpselt retsepti järgi, aga maisi ja herneid lisama ei hakanud – tundsin, et ei taha neid maitseid, piisab rohelisest sibulast. Kalaks oli mul kohafilee :) Aa, ja maitsestasin oma loogika järgi, sest ühes kommentaaris ka hoiatas, et muidu jääb plass. Loogiline, et kui kasutada puhast kalafileed, mitte nt suitsutatud kala, siis tuleb see eelnevalt maitsestada – hõõrusin lihtsalt soola ja pisukese pipraga sisse. Ja no issake, KUI HEA see oli! Tegin seda tol õhtul, kui Kaaslase vend oma naisega meil külas käis ja me põhimõtteliselt kaklesime lõpuks selle üle, kes juurde saab, sest lapsed tahtsid ka :D Ma tahaks seda nüüd iga nädal teha, sest see on PARIM kalatoit, mis ma olen teinud – ja paneeritud praetud kala ja ahjukala koorekastmes olid ka mõlemad väga head :D Aga ma siiski kasvatan ennast ja hoian pisut vahet, enne kui uuesti teen :)

Läätsekarrit riisiga tegin blogisabasse jäetud õpetuse järgi, vürtsköömned jätsin ainult ära ja läätsed panin purgist, sest mul oli neid konservina. Kartsin pisut, et äkki lapsed karri pärast põlgavad ära, aga ennäe – sõid hea meelega ja olid nõus, et võib ka edaspidi teha. Karri on siiani ainus meie pere poolt heakskiidetud maitseainesegu, kus vürtsköömneid tolereerime :D

See on midagi karrilaadset ja teen nii: praen pannil õlis sibula ja küüslaugu ning lisan natuke erinevaid vürtse (vürtsköömen, paprikapulber, koriander ja natuke karrit), soola, jämedalt riivitud porgandit ja kuumutan veidi. Siis panen juurde purustatud tomatite konservi, umbes pool kruusitäit läätsesid (ma panen punaseid, sest need nii hirmus kaua ei kee) ja üsna palju vett. Lasen sellel pannil kaane all podiseda nii kaua kuni läätsed on pehmed ning lisan siis ka veel paki keedetud kikerherneid. Sööme tavaliselt koos keeduriisiga.

Minestrone retsepte lugesin läbi õige mitmeid, no kindlasti üle viie, ja jätsin enda jaoks meelde, et oluline on tomatid, oad ja pasta, muu on vabalt valitav hooajaline köögivili. Mina tegin kahe purgi purustatud tomatitega ja ühe purgi punaste ubadega, pasta asemel panin munanuudleid, sest neid oli poolik pakk ja ei tahtnud hakata kinnist pastapakki avama, köögiviljadest läks sisse üks porgand, üks suur porru, pisut sellerit ja üks väiksem kapsapea. Taas kord kiideti laste poolt heaks ja võib seega teinekordki teha.

Pastat trühvliõliga tegin nii, et praadisin ära portsu tükeldatud šampinjone, pressisin sisse paar küünt küüslauku, lõpuks segasin sisse trühvliõli ja serveerimisel raputasime riivjuustu ka peale. Kartsin, et äkki lapsed ei taha, aga juustuga läks peale küll. Tüdrukud (Plikal oli sõbranna külas) nokkisid lihtsalt seened välja, meie Poisiga sõime rõõmsasti. Mul on trühvliõli üheks korraks veel, võib täitsa kunagi uuesti teha.

Nii, aga jõudes lõpuks selle nädala juurde, siis:

kool kodu
E 15.veebr kartul, suvikõrvitsa-koorekaste riisinuudlid paksoi ja kanafileega
T 16.veebr hernesupp suitsulihaga lillkapsas juustu-sinepikastmes
K 17.veebr kartul, pikkpoiss spinatipasta
N 18.veebr riis maisi ja hernega, köögiviljabolognese jacket potatoes
R 19.veebr kana-köögivilja nuudlisupp kreemjas orsotto
L 20.veebr läätse-peekonisupp
P 21.veebr

 

See on selline kiiruga kokku visatud menüü ja täitsa võimalik, et käigu pealt veel muudan midagi… Eks ole näha.

Tänane söök tuli nii hästi välja, et pean seda ka kohe teiega jagama. Ostsin mina Rimist paksoid – no see hiina lehtkapsas, pak choi pakile kirjutatud. Oli teisel soodukas ja mõtlesin, et võiks siis jälle katsetada. Otsisin netist retsepte, aga ükski sellisel kujul meile ei sobinud. Mõtlesin, et mis seal ikka, improviseerin mingi kiire wokiroa. Praadisin tükeldatud kanafilee, tõstsin kõrvale. Viskasin pannile kõigepealt ühe tükeldatud paprika ja sügavkülmutatud herneid, seejärel pressisin sisse paar küünt küüslauku, lõpetuseks läks tükeldatud paksoi – kiirelt wokkisin, lisasin samal ajal valminud riisinuudlid, maitsestasin läbi proovitud ja heaks kiidetud sojakastme, kurkumi ja koriandri komboga. Lapsed sõid ja kiitsid! Ise olin rõõmus, et miskit nii tervislikku kokku keerasin :P Pilti teha märkasin alles siis, kui teist portsu käisin toomas ja kuna sõime küünlavalgel, on see pilt pigem plass… Aga olgu siiski :)

Kui ma aasta alguses panin kirja kõiki aedvilju, mida sööme ja eraldi need, mida võiks rohkem süüa, siis viimaste hulgas oli kapsas. Ja igasugu kapsast sisaldavaid retsepte on viimasel ajal ette sattunud. Toorelt me seda miskipärast eriti ei söö – lapsed ei taha, ma üksi ka ei viitsi. Aga igasuguste toitude sisse on seda mõnus panna, seal sobib kenasti. Supid ja wokid ja vormid… Igale poole läheb. Porgandiga olen ka õppinud, et kuni üle ei pinguta, nii et magus maitse domineerima jääb, võib igale poole panna. Paprika, mida ma kunagi üldse ei söönud – nüüd panen vabatahtlikult igasugu toitudesse, sest väiksed tükid küpsetatult maitsevad suht neutraalselt. Herned üksi, avastasin, teevad toidu ka liiga magusaks, aga väiksemas koguses koos muu kraamiga on väga head. No ja porru – mulle hirmsasti maitsevad igasugu sibulad ja laugulised, seda olen alati heameelega söönud. Ja isegi selleri puhul tõdesin, et kuni liiga palju ei pane, seni piisavalt väikeseks tükeldatuna võib supi sisse panna küll :) Arenen, ühesõnaga. Rõõm!

Feb 112021
 

Ehh… Kuidas saab olla õnnetu, kui sul on kuivati? :P No tegelikult, ma olin enne ka täiesti rõõmus, aga ülejäänud nädala eufoorial on esmaspäevaõhtuse üllatusega siiski ilmselt üsna palju pistmist :P

Pesin siin ükspäev voodipesu – filtrist tuli muljetavaldavalt sodi, aga kuivatist tuli kõik välja ikka kohutavalt kortsus olekus – hoolimata sellest, et saputasin need veel poole kuivatamise pealt kõik korralikult lahti, kuna olid keerdus, pallid olid ka sees ja puha. Arvan, et ju siis ikka liiga suur kogus korraga, ehkki kuivati tundus pooltühi :D Katsetan järgmine kord vähemaga.

Osalesin eile ühel webinaril, kus osa räägitust oli selline, mis mul üsna põhjalikult läbi mõeldud, aga oli ka sellist sisu, mille üle mulgi põnev põhjalikumalt mõelda. No näiteks ma tean üsna hästi, milline ma olla tahan ja millist elu endale soovin, aga ma ei ole kunagi mõelnud päris konkreetselt nii, et millised väärtused on mulle kõige olulisemad ja kas mu praegused otsused ja tegevused on nendega kooskõlas. Sellest tuleb tegelikult kunagi üks teine postitus.

Nii muuhulgas jäin mõtlema selle üle, et ühest küljest on mul küll pisut kahju, et ma praegu seda imelist lumist talve rohkem ei naudi, aga teisest küljest on mul siin oma mõnusas soojas kodus nii hea olla, ilma Kaaslaseta ei kisu kuidagi kuskile loodusesse jalutama. Jalutan linnas küll, kui vaja on, aga et sõidaks autoga kaugemale loodusesse, seda ei viitsi. Ja ei teagi, on see siis hea või halb? Olen alati heas mõttes kadestanud neid, kes kogu aeg sõidavad, käivad ja teevad ning tundnud aeg-ajalt, et mul on igav elu… No praegu ma igavust ei tunne ka, nii põhjalikult naudin seda vaikelu kodus – kodukontor, igaõhtused kõned Kaaslasega, lapsed, kassid, söögitegemine, koristamine, raamatud, vahel sõbrad… No üsna täiuslikult õnnelik olen, hoolimata sellest, et Kaaslast pole tükk aeg IRL näinud ja kodust välja eriti nina pista ei viitsi…

Nii et vist ikka on kõik okei. Küll tuleb veel neid lumiseid talvi (tean, tean, et ei ole see enam nii iseenesestmõistetav kui vanasti, aga KÜLL TULEB VEEL – kui mitte aasta ega kahe, siis kolme pärast ikka :D) – jõuab siis Kaaslasega aktiivsemalt talverõõme nautida. Praegu naudin kodus :D

Aga tegelikult ma tulin vist söögist ja söögitegemisest jälle kirjutama. Sest lihtsalt puhas rõõm ja nauding on. Perfektne hobi külmadeks talveõhtuteks – eriti kuskil käima ei pea (ainult korra nädalas trennis), õhtuti vaba aega kokkamiseks küllaga.

Ma nii rõõmustan iga kord, kui mul saab kapist miski otsa, mille asemel ma saan hakata kasutama midagi paremat. No näiteks, mingid pisut aegunud toiduained, mil otseselt midagi viga pole, aga hea, et ära tarbitud sai. Või siis need “tavatoidud”, mille olen otsustanud mahedate vastu vahetada. Või need seemned, mis hiljuti pakendivabast poest ostsin ja täna leiva sisse panin. Sellised väikesed asjad.

Pakendite teemal rääkides – lahendasin enda jaoks ära küll oad, läätsed ja kikerherned (neid ostan kuivatatult ja keedan ise), aga on ju endiselt teatud asjad, mida konserveeritult edasi ostan. No näiteks Poisi lemmik konservmais. Purustatud tomatid ja tomatipasta. Oad tomatikastmes, mis on inglise hommikusöögi lahutamatu osa. Need vist ongi põhilised. Ja nüüd siis ongi variandid:

  • tavatoode plekkpurgis
  • mahetoode tetrapakis
  • tavatoode klaaspurgis

Ema ütleb, et ostab Rimi maheube ka pakendi pärast, ei taha plekkpurgist raskemetalle sisse süüa. Aga tetrapakkidel on ju ka alumiiniumikiht kuskil sees. Nii et kumb siis lõppude-lõpuks parem on? Tervisele on klaas kindlasti kõige parem, ümber töötlemise mõttes ka, transpordi ja jalajälje mõttes jällegi mitte. Ümber töötlemise mõttes on plekkpurk vist ka parem kui tetrapakend?

Mis see ideaalvariant siis oleks :D Kohalik mõistliku hinnaga mahetoode klaaspurgis? Ei eksisteeri :D

No konservmaisi tavapoodides mu arust mahedalt polegi ja plekkpurgis ma seda ökopoest kalli hinna eest ostma ei hakka. Bonduelle’il on klaaspurgis, vaatan ehk siis tulevikus selle poole, ehkki kilo hind on sel mõnevõrra kallim ja see on pisut idiootne.

Tomatipasta ja purustatud tomatid on soodukate ajal täiesti vastuvõetava hinnaga Rimi I Love Eco sarjas, aga no see tetrapakk… Tomateid on ju igas asendis klaaspurgis ka – tõenäoliselt hind ka mõnevõrra kallim ja võrreldav mahetootega. Ja ma olen harjunud kasutama seda suht lahjat tomatipastat, mida poolekilostes pakkides müüakse (seal vist on kirjas, et tomatipasta sisaldus on vähemalt 8%) – ei tahaks mingit überkontsentreeritud varianti selle asemele, mida võib küll vähem kuluda, aga mu arust on kohe teistsugune maitse ka, mu lemmikus tomatisupis järele proovitud. Kaldun praegu selles suunas, et ostan mahedalt tetrapakis.

Oad tomatikastmes on mahedalt plekkpurgis – olen kunagi ostnud, aga viimasel ajal pole eriti müügil näinud ja eks üritan plekkpurke vältida ka. Klaaspurgis samuti täitsa olemas, aga seal hakkab lugema ka maitse – Salvesti omad on nt pisut erinevad nendest, millega harjunud oleme. Samas Liisi juures sain ükskord mingit üsna adekvaatse maitsega klaaspurgis varianti. Siin loeb muidugi ka see harjumus, et inglise hommikusöögi jaoks arvestan vastavalt sööjate arvule kas üks või kaks 400g purki ja kui klaaspurgis on mingid muud kogused, siis lööb arvestuse pisut sassi. Inimene on harjumuste ori, noh :D Mulle üldse ei meeldi mingeid poolikuid purke külmkappi jätta, tahan korraga kõik ära kasutada. Teoreetiliselt võiks neid ube äkki ise ka teha, aga… Ma ei viitsi üle ka pingutama hakata :D Pean endale meelde tuletama, et baby steps, ei pea kõike korraga ja ideaalselt.

Oh… Väsisin ära järsku, lähen nüüd voodisse lugema :D Kokkamisest kirjutada ei jõudnudki, ainult pakenditest… No mõni teine kord siis, menüüpostitus homme õhtul või nädalavahetusel nagunii soolas.

Feb 052021
 

Sel nädalal läks kõik eilseni plaanipäraselt ja edasi tegelikult juba teadsin, et täna tõenäoliselt süüa ei tee ning nädalavahetusel võin veel miskit muuta.

Selle nädala toitude kohta kommentaariks nii palju, et oa-kruubisupp kiideti laste poolt heaks ja jääb püsimenüüsse. Supp ja taimetoit, win! Heeringa ja kartuli ning koorese kanapasta kohta pole miskit öelda, need vanad lemmikud. Chili con carne rikkusin ära samanimelise maitseaineseguga, mille maitseaineid korrastades leidsin – seal sees oli vürtsköömen ja kaneel. Ei iial enam! :D Vürtsköömeni lennutan oma maitseainekorvist kauge kaarega minema, kaneel jääb küpsetistele :) Aga noh, hapukoorega oli täitsa söödav. Lihtsalt chili ei peaks olema mitte kõigest “söödav” vaid “imeliselt hea”. Aga olgu peale. Kogemus :D

Nädalavahetuse toitude suhtes juba otsustasingi ümber: lükkasin orsotto järgmisesse nädalasse ja jacket potatoes tuunikalaga kuskile tulevikku (selle nädala kala oli kilo äkilist lõhet, mille endale kolme päevaga sisse keerasime :D ja järgmisel nädalal tekkis hoopis tuju kala-kartulivormi proovida), lisasin tatra ja idamaised nuudlid. Ei välista, et nädalavahetuse jooksul veel ümber otsustan, nädala lõpupoole käibki kõik tunde pealt :D

Mõtlen, et äkki peakski teadlikult planeerima menüüd reedeti (mil ma reeglina süüa ei tee, sest nädala jooksul on tekkinud piisavalt jääke) ja alates laupäevast kuni järgmise nädala neljapäevani. Sest kui esmaspäevast neljapäevani pean plaanist religioosselt kinni, siis nädala lõpp läheb peaaegu alati lappama – otsustan ümber vastavalt tujudele ja olemasoleva toidu kogustele, pole ka koolimenüüd, millega arvestada. No vaatame, kuidas tulevikus kujuneb :)

Igal juhul plaan on selline:

kool kodu
L 06.veebr tatar singi ja sibulaga
P 07.veebr idamaised riisinuudlid
E 08.veebr köögiviljapada loomalihaga kala-kartulivorm
T 09.veebr lõhesupp läätsekarri, riis
K 10.veebr riis maisi ja hernega, suvikõrvitsakotlet kreemjas orsotto
N 11.veebr kartul, mulgi kapsad minestrone
R 12.veebr guljašš
L 13.veebr pasta trühvliõliga
P 14.veebr

 

Tegelikult sattusin täna õhtul nii hoogu, et ülejärgmise nädala menüüks on ka esialgsed toidud välja valitud – eks näis, kuidas koolimenüü tuleb, kui juhtub miskit liiga sarnast olema, siis vahetan välja. Ja isegi veebruari viimase nädala algusesse hakkasin juba valima… Lisaks otsisin Nami-Nami lehelt inspiratsiooni riisi- ja tatratoitudeks  – sain nimekirja ja bookmarkidesse juurde 12 retsepti, mida tahaks proovida + kolm retsepti suvikõrvitsatoitude kausta, sealt siis lihtne hooajal valida. Päris hea tulemus ühe õhtu kohta!

Ühesõnaga – nagu aru saate, siis I’m on a roll. Menüü tegemine ja kokkamine on kujunenud äärmiselt rahuldustpakkuvaks hobiks. Nüüd võib äkki juba öelda, et on harjumus…?

Köögikombaini tahaks kiiremas korras. Mulle jõudis täna kohale, et märtsi alguses tuleb tulumaksutagastus, selle valguses ma ei hakka juuksekarva lõhki ajama ja olen nõus veebruari eelarvega miinusesse minema – küll mitte suvalise “tahan saada kraamiga”, vaid ainult juhul, kui tegu on asjadega, mis majapidamises kohe kasuks tuleksid. Olen vist otsustanud, et soetan ka mõne sellise minivariandi, kus saumikser koos erinevate peadega ja anum, mille külge soovi korral kinnitada. Mul suure jaoks tegelikult ruumi pole nagunii, väiksemad komplektid on soodsamad ka ja neid olla lihtsam puhastada (ma olen hirmlaisk selles suhtes, nii et sobib). Ainult et mul pole aimu ka, millise täpselt valima peaksin… Tean ainult, et peab olema selline otsik, mida soovitati majoneesi tegemiseks (pildil). Ülejäänu, ei teagi, mida tahta – peale selle kõige harilikuma lõikuri. Kel sarnane komplekt kodus olemas, millised teil kõige rohkem kasutust leiavad?

Samuti tahaks kiiremas korras soetada korralikud kvaliteetsest plastist karbid sügavkülmutamiseks. Igapäevaselt kasutan toidu hoiustamiseks ainult klaasist karpe – neid on mul rohkelt igas suuruses. Sügavkülma aga klaasi ei soovi panna. Kotid võtaks kõige vähem ruumi, aga need tuleks kas pärast esimest kasutamist ära visata või siis käsitsi pesta, mida ma ei viitsi (pehme kilekotiga kraani all lödistada on äärmiselt tüütu – eriti, kui see on rasvane). Seni olen kasutanud ühekordseid plastkarpe, aga tean ju, et need pole selleks mõeldud ja eritavad pikemas perspektiivis toidu sisse nähtamatuid osakesi. Varem külmutasin vähem, siis polnud oluline – nüüd aga käib mu planeerimise ja vähem poes käimise juurde palju rohkem lihatoodete ja värske kraami külmutamist – hakkliha ja tükeldatud kanafilee, kassitoit (nad ju söövad mul värsket, aga turul on neer ja süda aeg-ajalt ikka otsas, nii et varud on kasuks), selleri ja porru ülejäägid (kui neid piisavalt kiiresti järgmises toidu ära ei kasuta) jne. Olen otsustanud soetada plastist karbid, mis on sobilikud sügavkülmutamiseks ja mida on lubatud pesta nõudepesumasinas – seal kasutan nagunii madalama temperatuuriga lühipesu. Pole veel vaatama jõudnud, mida kohalikes kodupoodides pakutakse, aga hetkel kaalun selliseid Ikea karpe, need on lihtsalt nii naeruväärselt odavad ja näevad head välja ka. Ainus miinus, et ma sooviks veidi väiksemaid – nende maht on 600ml, mulle piisaks enamike portsude jaoks 350-400ml. Eks ma pisut veel vaatan ringi ja mõtlen.

Plastist karpidega hakkaksin ilmselt lõpuks käima ka turul kaalukaupa enda karbi sisse ostmas. Juurviljad võrkkotti on iseenesestmõistetav, aga kõik kassitoit ja lihakraam tuleb praegu kilekottides. Tean, et koroona tõttu mõned keelduvad oma karpi müümast, aga arvan, et need kohad, kust ma ostan, oleks nõus küll. Seni ongi asi jäänud selle taha, et klaasi ma kaasa vedama ei hakka (käin jala, turukott on koju minnes alati niigi liiga raske) ja ainsad plastkarbid on me majapidamises need ühekordsed, mida ka ei tahtnud kasutada. Mõtlen ainult, et selle Ikea Pruta sarja juures oli kirjas, et need pole lekkekindlad – no vedeliku puhul jah mitte, aga eeldan, et kui kaas korralikult peal, siis kassidele ostetud süda, mis ühekordsest kilekotist aeg-ajalt läbi lekib, vast ikka püsiks? Ega ma ju paneks karbi kotti õigetpidi ka… Ikea 365+ sarjal on täiesti lekkekindlad kaaned, aga seal polnud sobiva suurusega karpe (ümmargused on sügavkülma ääretult ebapraktilised ja kandilised liiga suured).

Ühe komplekti silikoonist korduvkasutatavaid grip-kotte mõtlesin siiski ka soetada, sest vahel on karp too much ja kott oleks teatud olukordades mugavam. Surfasin Alis ringi ja leidsin ühe variandi, mida võib nõudepesumasinas pesta (taas kord rõhutan – kindluse mõttes madala temperatuuri ja lühikese tsükliga). Kui kott pole rasvane, siis nagunii loputaks käsitsi puhtaks, aga kui on rohkem määrdunud, paneks masinasse. Link on suvaline, samu kotte pakuvad paljud, eks vaatan kõige soodsama pakkumise. Tahan valgeid ja 500ml või 1000ml suuruses – suuremad tunduvad juba overkill, soovin neid kotte just ruumi kokkuhoiu pärast, vahel mugavam kaasa võtta. Need nagu sobiks põhimõtteliselt külmutamiseks ka, aga ma pole siiski lõpuni veendunud silikooni täielikus ohutuses (“hea numbriga” plasti usaldan miskipärast pisut rohkem – võimalusel väldin ka seda, aga alati ei saa :D). Ehk siis – olen nõus silikooni kasutama, aga pigem lühiajaliselt ja mitte suurte kuumustega (nõudeka 60 kraadi veel ok, aga ahju 200 kraadi pigem mitte – rääkigu nad mis tahes). Pluss Ikea karbid on tunduvalt soodsamad :D Need kotid maksid keskmiselt 3€/tk.

Selle nädala rõõm on veel neljapäeval saabunud mahejahude tellimus. Täpsemini 5kg täistera rukkijahu (leib!) , 1kg nisupüüli, speltapüüli, nisu ja spelta täisterajahu, kaerajahu (Plika võib ennast nüüd ogaraks küpsetada), odrakruupi, tatart, kuivatatud hernest ja põlduba (taimsed pihvid ja pasteet, supid) ning 800g kaerahelbeid. Kõik see kokku maksis 17.50€ ja toodi koju kätte. MIKS ma vahepeal mitu aastat poest ostsin, ei teagi… Kui töökohta vahetasin, kaugenesin pisut mahemaailmast ja pikalt oli elu erinevatel põhjustel selline, et toidule lihtsalt ei viitsinud mõelda, ostsin kõik tavapoest ja klaar. Nüüd, kus kohalik ja mahe ning ise söögitegemine jälle au sees on, on aga puhas rõõm ja rahulolu.

Ja mõtlesin, et jagan teiega siin ka screenshotti sellest Excelist, kus menüüd koostan. Vasakul on menüü nädalapäevade kaupa, kõrvuti kooli ja kodu oma. Paremal on kogu list toitudest, mis kas heaks kiidetud või ootavad esimest korda proovimist – kõik, mis sel aastal tehtud, on kuupäevalises järjestuses listi alguses (kuna list on allapoole keritud, te siin neid kuupäevi ei näe) – need, mis ei saanud heakskiitu teistkordseks tegemiseks, on välja kustutatud. Nii on selgelt silme ees, mis juba tehtud ja mis veel tegemata. Ja kuni listis uusi asju jagub, seni juba tehtud asju teist korda ei tee. Mul on seal listis hetkel ca 60 retsepti… :D Nii et ca 10 nädala varu või isegi rohkem. Peale klikates saate faili suuremalt lahti, siis näete lugeda ka :D

Ma ei suuda ise ka uskuda, et seekord LÕPUKS OMETI ÕNNESTUS! Peamine ebaõnnestumise põhjus oli varem vist ikkagi see, et list, kust valida, oli liialt lühike ja ma ei osanud/viitsinud sinna piisavalt juurde otsida. Aga nüüd sai tolle FB küsitlusega nii hea algus tehtud, et edasi läks juba kuidagi eriti libedalt…

Tegin tähistamiseks blogisse kööginurga alla alamkategooria “nädala menüü” :)

Feb 022021
 

Olen terve sügise ja talve olnud kodukontoris. Kui novembris ja detsembris sõitsin autoga veel ca 2x nädalas ja käisin suurtes poodides tihemini, siis jaanuari alguses pärast auto aku üht tühjaks saamist ja täis laadimist võtsin vastu põhimõttelise otsuse teha lühikesi sõite minimaalselt.

Nii ongi, et oma autoga sõitsin 29.12 ja siis 17.01. Ülejäänud aja sain toidu osas kenasti hakkama turu ja kodulähedase Rimi pakutavaga. Trennis käisin jala. Muid käimisi polnudki. Eelarvele mõjus väga soodsalt – söögile läks terve kuu jooksul ainult 165€ + kassitoidule 40€.

Täna siis võtsin pidulikult ette ja tegin jälle ühe põhjaliku poetiiru. Kuu algus ju ikkagi – ja uus eelarve :D Kui tavaliselt olen katsunud ka autoga pigem lõunapausi ajal kiirelt poes ära käia, siis täna oli selline tunne, et ei hakka kiirustama, lähen pärast tööpäeva lõppu.

Võtsin Plika ka kaasa ja kahe peale läks meil üle kolme tunni – pool viis me kodust lahkusime ja kaheksast jõudsime tagasi. Uhh, see oli väsitav, aga väga rahuldustpakkuv :D

Kuu eelarvest sai muidugi pool ühe päevaga ära kulutatud, aga mul on nüüd kuu lõpuni kõik kauasäiliv toit olemas ja sügavkülm pungil täis. Ja kilo lõhet (juba äkiliseks tehtud) külmkapis :P Ja kuu varu kassiliiva. Ja kaks uut fliisi elutuppa. Ja fliisvoodriga sukkpüksid – need ostsin endale ja Plikale ka. Eelarve on muidugi ise ka väiksemapoolne (siin on nüüd arusaadavalt mõeldud nö “vaba raha” söögiks ja jooksvateks kuludeks, püsikulud ja säästud on sellest eraldi), sest jaanuar läks pisut miinusesse (no oli vaja hambaarstil käia, blogi serveri eest maksta ja võib juhtuda, et sai kuu alguses pisut liiga agaralt netist tellitud :P) – vähemalt sai kõik investeerimised, sambad ja säästud plaanitult, mis on peamine. Miinuse teen nüüd veebruaris tasa, siis on märtsi eelarve jälle pisut suurem :)

Rimis juhtus täna olema rõõmustavalt palju soodukaid vajalikele asjadele. No näiteks pelmeenid olid täitsa otsas, pitsavarud kasinad – kõigil neil, mida eelistame, olid soodushinnad. Pastat, purgiube, tomatipastat, kuus pakki võid :D Emotsiooniostudena edamame oad ja bambusevõrsed – esimesed lihtsalt väga maitsevad, aga siiani olen vaid väljas söönud, bambus on mulle üldiselt hiina toitude see sümpaatne ja motiveeribki ehk mingit uut retsepti otsima, kus ära kasutada. Arve oli 74€ :D Aga praegu on ju see kampaania, et saab raha tagasi – kui tavaliselt ma kunagi üle 1€ kupongi saanud pole, siis täna sain 4€ :D

Maxima emotsiooniostud olid kaks punast fliisi (olin ammu tahtnud elutoa oma välja vahetada ja tänu lähenevale sõbrapäevale oli soodsa hinnaga õiget värvi valikus) ja pisike lahtikäiv koogivorm (Plika nõudis seda – ja kuna ta nii mõistlik ja hirmus küpsetaja ja see oli olematu hinnaga, siis olin nõus ostma). Varudesse sai juurde 6 külmutatud ciabattat, wokisegu ja spinatit, inglise hommikusöögi ube, purustatud tomateid, kirsstomateid, riisinuudleid, kalakonserve (mul peab alati karp sprotte ja skumbriat varuks olema – juhuks, kui avastan hommikul, et pole muud leiva peale panna), nädala jagu piimatooteid (kohvikoor, hapukoor, sulatatud juust, Plika soovil ka maitsestamata jogurt), viinamarju ja mangot. Arve kõigest 50€ :D

Ühesõnaga kokku läks 130€, millest toit 82€ ja ülejäänud siis sukkpüksid, kassiliiv, fliisid ja koogivorm. Kõik soodukaga muidugi :D

Ma huviga vaatan, millal mul tuleb jälle tunne, et on vaja suurde poodi minna. Praegu on küll tunne, et olen terveks kuuks igakülgselt varustatud. Värsket kraami, hakkliha ja kassitoitu saan turult, kohvikoort ja nipet-näpet puuduvat Rimist… Tegelikult ongi eesmärk veebruaris mitte rohkem suuri poode külastada. Vaatame, kas läheb läbi! Kui ikka tekib kuu jooksul mingi vältimatu vajadus, millele praegu ei osanud mõelda, ega ma siis punnitama ei hakka, aga hetkel ei tule küll midagi pähe. Selle nädala menüü on paigas ja kõik vajalik kodus olemas ja siis ongi veel ainult kolm nädalat kuu lõpuni.

Mahejahusid, helbeid, kruupe, herneid ja põldube tellisin ka otse tootjalt – peaks millalgi nädala jooksul kätte saama.

Nii tore on see planeerimine. Ma pole seda NIIIII pikalt teinud ja täiega naudin!

Lõpetuseks pilte kah. Uutest fliisidest. Ja kaadri tagant :D Mina pidin Paksut kinni hoidma, kuni Plika fliisidest pilti tegi, sest ta tahtis kangesti sinna ette ronida :D

Feb 012021
 

Sattusin täna õhtul toidulainele ja hakkasin juba järgmise nädala menüü jaoks ideid otsima. No ja siis üritasin seda Excelit, kus mul menüü ja kõik muu söögiinfo kirjas, veits paremaks ja loogilisemaks teha. No ja siis ma mõtlesin korra üle vaadata, mis maitseained mul olemas on, et nendest ka list teha.

Asi lõppes sellega, et tegin köögis lahtistel riiulitel suurpuhastuse (õlid, kastmed, maitseained, teed, kohv) ja kruvisin seinalt maha maitseaineriiuli ning soolatoosi – mõlemad puidust, vastik oli rasvast puhastada. Koduga kaasa tulnud maitseainepurgid riiulis vaatasin kriitilise pilguga üle, pooled kallasin tühjaks, lisaks kallasin tühjaks neli külmkapi küljes olnud magnettotsikut tuvastamatute maitseainetega (tulid samuti koduga kaasa). Ühesõnaga tahtmatu suurpuhastus köögis, hilisõhtuni välja.

Aga kastmeid ja maitseaineid, selgus, on meil nii palju, et juurde pole vist küll vaja mitte midagi osta. Lisaks tavalisele soolale-piprale ja praadimisõlile sain järgmise nimekirja:

trühvliõli
seesamiõli
oliiviõli
palsamiäädika kreem
sojakaste
riisiäädikas
kalakaste
tamarindipasta
kurkum
pune x2
küüslaugugraanulid
kuivatatud till
sidrunipipar
koriander
vürtsköömen
tüümian
muskaatpähkel
tšillipulber
paprikapulber
loorberilehed
karri x2
supi rõõm
salati maitseainesegu
pasta maitseainesegu
kana maitseainesegu
taco maitseainesegu
pitsamaitseaine

 

Külmkapis on magus tšillikaste, misopasta ja tõenäoliselt veel nii mõnigi veidramat sorti kaste.

Lisaks üks lühem nimekiri, mis on 100% Kaaslase teema, mina neid ei kasuta:

õunaäädikas
suma pulber
berbere maitseainesegu
chana masala maitseainesegu
Tubby Tom’s spicy seasoning
Mexico segu
Cayenne’i pipar
Ancho Chile pepper

 

Küpsetamiseks mõeldud maitseained on mul eraldi teises kapis jahu ja suhkru juures, siin pole miskit põrutavat:

kaneelipulgad
jahvatatud kaneel
kardemoni kuprad
jahvatatud kardemon
küpsetuspulber
piparkoogimaitseaine

 

Tüümian mulle lõhna põhjal ei meeldi, koriander tundub ok. Muskaatpähkli suhtes ei oska esialgu seisukohta võtta, istun siis parem pisut :D