Jun 202017
 

Mõned täiesti suvalised klõpsud maikuust.

Pärnumaa koolieelikute laulu- ja tantsupidu:

Lauamänge võib kasutada ka legodena :P

Kui ma üks kord kolme kuu jooksul teen mingi söögi, mis näeb tervislik välja, siis võite olla kindlad, et ma selle ka üles pildistan :D

Mar 282017
 

Rimi I Love Eco sari on mul ammusest ajast lemmik, sest ma olen võrdlemisi hinnatundlik, aga mahekraami tahaks tarbida sellegipoolest. Nende toodete täishinnaga ostmine on pigem erand kui reegel :P

Tavaliselt passin peale, kui mõnele vajalikule tootele soodustus tuleb (sageli on need personaalsed pakkumised Rimi kaardiga – selle põhjal, mida varem ostnud olen) ja soetan siis suuremas koguses, et oleks mõnda aega mureta. Nüüd aga juhtus nii, et kõik varud olid järjest otsa saanud ja KOGU SARI oli -30%. Viimast päeva. Väga lollil ajal, napilt enne palgapäeva, aga õnneks mul on suurepärane ja imearmas ema, kes noil puhkudel ikka abiks on.

Ma küll ausalt ei kavatsenud nii palju osta – nojah, kohvi ja riisi ja tomatipastat ja palsamiäädika kreemi ja oliive ja maapähklivõid ja teed… Aga Abikaasa on parasjagu tervislikuma toitumise lainel, just paar päeva tagasi rääkis mulle, et meil võiks kodus olla suuremal hulgal erinevaid ube… Ja kui ma siis nägin I Love Eco sarja ube, nelja erinevat sorti :D Siis kergelt hullusin :D

Kolleeg ütles, et need oad on juba mõnda aega müügil olnud, aga mina nägin esimest korda. Päikesekuivatatud tomatid avastasin kah, mis koju rändasid.

Ütleme nii, et arve oli kolmekohaline ja meil on nüüd kodus päris palju ube (ja kikerherneid). Tegin köögikapist pilti ka – tegelikult on tegu kahe kapiga. Ülemine riiul ongi täpselt nii täis neid samu asju, mis pildilt näha… Alumisel on ainult esireas, taga on muu kraam.

Nüüd on tükk aega mureta. Ja tšeki peal näitas soodustuseks €50. Me like!

Dec 292016
 

Esimene blender meie majapidamises oli kingitus Murakalt – elasime siis Londonis ja aasta oli tõenäoliselt 2008. Toona kasutasime seda eelkõige jäätisekokteili tegemiseks :P

Kui see katki läks, pidasime paar kuud ilma vastu, seejärel ostsime uue. Olin seda postitust lugedes täitsa üllatunud, siiralt arvasin, et ega üle paarikümne euro ikka ei maksnud, aga ei – 30% soodukaga €40. Uhh!

See blender teenis meid ustavalt viis aastat ja kasutasime teda rohkelt. Meie köök on pisike ja tööpinda vähe, aga blenderil on alati olnud oma koht. Jäätisekokteili teeme nüüdseks küll haruharva – selle asemel on aukohal smuutid, vahel ka püreesupid. On perioode, mil kasutame blenderit igapäevaselt, vahel aga vaid paar korda kuus. Igal juhul – üsna tihti.

Viimasel ajal on taas olnud aktiivne smuutiperiood, kuni meie armas blender paar nädalat tagasi lihtsalt otsad andis. Kulumise jäljed olid selgesti näha – mõtlesin, kas oleks äkki võimalik kuskilt varuosa leida ja korda teha. Netist ei leidnud mudeli nime järgi midagi, eks vana toode ju ka. Kodumasinate paranduste läbi helistamiseni ausalt öeldes ei jõudnudki – arvasin, et nii vanale asjale nagunii ei saa. Leppisin mõttega, et saadame blenderi koos ülejäänud kraamiga prügimäele ja ostame miski hetk uue.

Prügimäele polnud me veel jõudnud, uut blenderit ostma (eelkõige rahalistel põhjustel) samuti mitte.

Ja eile kirjutas Kristhel FB-s, et tal on üks blender ülearu. Ja ma kirjutasin talle, et meie oma ütles üles ja me oleme ilma täitsa õnnetud. Ja täna kirjutas Kristhel ja küsis, kas ma olen kodus, ta tuleb kohe blenderiga :D

Ja tuligi. Peaaegu identsega. Samasugune Bosch, aga sedakorda punane ja KLAASIST kannuga, mis on ainult imevähe meie omast väiksem (2l vs 1,75l). Kannude kaaned ja põhjad olid pealtnäha identsed, aga tegelikult siiski veidi erinevad, st ma ei saa panna ühe kannu kaant ja põhja teisele kannule (ilmselt kannu materjali erinevuse tõttu). AGA! Minu kann sobis Krishteli blenderile peale küll, hakkas kenasti tööle!

Kannude põhjad – minu oma vasakul, uus paremal. Ma ei tea, kui hästi siit aru saada on, aga ülevalt on plastiku osa minu omal täitsa madalaks kulunud. Samas on need sooned piisavalt sügavad ja altpoolt korras, nii et veel kasutatav.

Aga vot see osa, kuhu kann peale käib, need “hambad” kulusid meie blenderil nii ära, et ei saanud enam kasutada. Uuel on nagu uus :)

Seega on meil nüüd klaaskannuga blender ja KUI meil peaks õnnestuma see kann ära lõhkuda, siis on varukann kohe võtta. Ja noh, vana blenderi jätsin ka igaks juhuks alles, sest seest kõik töötab, äkki hiljem vaja midagi varuosadeks, kes seda teab.

Nii et blender on jälle omal kohal. Peaaegu sama, aga veidi uhkema välimusega ja väikese vimpkaga – off nupp ja esimene kiirus on “ära vahetatud” – 1 peal on kinni, off olekus töötab :D

Elu on ilus. Saab jälle smuutisid teha.

Olin nii kurb, et pean peaaegu töökorras blenderi kulunud hammaste pärast prügimäele viima ja et varuosi pole saada. Või äkki oleks olnud, kui oleksin parandustesse helistamiseni jõudnud? Praegu aga tundub küll, et täpselt nii kõik pidigi minema. Et ma ei helistanud, ei jõudnud prügimäele, ei jõudnud uut osta. Selleks, et me jõuaks ära oodata, kuni Kristheli vana blender vajas uut armastavat kodu. Nii et midagi ei pidanud ära viskama, midagi ei pidanud ostma ja mõned “varuosad” on nüüd kah ootel.

Ma olen NII NII NII tänulik selle imelise kokkusattumuse eest. Ja Kristhelile selle imelise jõulukingituse eest :)

Dec 232016
 

Esimest korda planeerisin ja tegin piparkoogitainast 2014 jõulude ajal. Kõik need neli erinevat varianti on isegi siiamaani mu Exceli tabelis kirjas, aga kui te arvate, et ma kirjutasin kuskile üles, mis neist paremini maitses või kõige paremini küpsetatav oli… Ha. Õigesti arvasite :P

Eelmisel aastal tegin ka. No ja ega ma sellestki suurt midagi ei mäleta – välja arvatud, et datlitega taigen pikalt ei säili :D

Selle aasta detsembris oli nii palju muud tegemist, et piparkoogitaigen tundus liig. Lihtsalt ei viitsinud mõeldagi. Südamete kinkimiseks ostsin poest kõige odavama kilohinnaga tainast ja asi klaar. No ma lugesin enne kõik koostised läbi ja kõik oli ühtviisi kräpp :D Poole kallim taigen oli küll võiga, aga muidu ikka kräpp, nii et leidsin – olulist vahet pole. Üks süda ühele inimesele, eks. Armastusega tehtud. Savi siis, et margariiniga taignast :)

Aga siis sattusime Minnaga rääkima piparkoogitaigna hindadest ja ma pidin jälle tõdema, et poe taigen, lisaks enam kui küsitavale koostisele, on ise tehtud taignast lihtsalt nii palju kallim. Kuna koristamisega olen lõpusirgel ja lasteaia ning kooli jõulupidustustega oleme ka õnnelikult ühel pool, otsustasin siiski taignateo ette võtta – jõulude ajal EI TOHI piparkoogid otsa lõppeda! Ja mul ootab kaks Nonna glasuuri (punane ja valge) ammu kapis…

Seekord tuli säästutaigen :) Mahe oli ainult jahu. Munad õnnelikelt kanadelt. Suhkur rafineerimata, aga Rimi oma. Või, mitte margariin. Nii et siiski oluliselt parem poes leiduvast.

Erinevate retseptide katsetamisele isegi mitte ei mõelnud. Võtsin Minna retsepti ja tegin täpselt nende kogustega, sain 4,4kg tainast.

1,1kg Rimi rafineerimata roosuhkrut €1.89
2pk Santa Maria piparkoogimaitseainet €1.30
500g Rimi võid €2.73
300g Rimi hapukoort €0.41
6 õnnelike kanade muna €0.90
2kg Raismikuoja speltapüüli €3.40

KOKKU: €10.63, kilo hinnaks €2.42

Suhkur, maitseaine ja või olid parasjagu sobivalt soodushinnaga :)

Kõige odavam poetaigna kilo oli mäletatavasti €3.19… Et jah.

Tegin sel aastal esimest korda ise siirupit – olin seda siiani miskipärast kartnud, aga väga lihtne oli. Ma muidugi pruunistasin pigem vähem, sest kartsin kõrvetada ja suhkur oli nagunii pruun, seega ka siirup algusest peale – samas võrdlesin enda taigna värvi Minna saadetud taignaga ja tundus üsna sama.

Et ma ometigi jätaks meelde – mitte mingil juhul ei tasu osta poe tainast! Ise taigna tegemine on imelihtne, tulemus on tunduvalt soodsam ja tervislikum.

Ma olen väga tänulik selle eest, et ma piparkoogitaigna tegemise enda jaoks avastasin ja selle eest, et nüüd ka siirupit julgen teha :) Järgmisel aastal on rohkem aega, siis tahaks jälle erinevaid retsepte katsetada.

Oct 122016
 

Vaatasin spetsiaalselt brauseri ajaloost järele – täpselt kuu aega tagasi käisin viimati Plika koolilõunaid vaatamas. Täpselt selle ühe nädala suutsingi kodused õhtusöögid laste päevaste söökide järgi planeerida, siis läksime edasi vana rada ja kokkasime, kuidas juhtus.

Vähemalt nii palju on asi möödunud nädalatega paremaks läinud – ma päriselt katsun kinni pidada sellest, et mina olen ka kokkamises osaline, st me arutame vähemalt sama päeva hommikul läbi, mida õhtul sööme, katsun rohkem ise poes käia, toimetan õhtul koos Abikaasaga köögis jne. Nii et pisikesed edusammud siiski on. Õigemini – peaks vist hoopis Abikaasalt küsima, kas tema ka mingit vahet tunnetab, MINULE muidugi tundub, et ma olen hirmus tubli :D

Igatahes, tahaks ju ikka paremini ja see menüü planeerimine on ikka hingel, nii et katsetan sel nädalal jälle.

Tuli meelde, et kunagi maitses meile hirmsasti Siiri imeline tomatisupp, mida pole miskipärast juba tükk aega teinud. Täna tegime – maitses täpselt sama imeliselt kui viis aastat tagasi.

Ennustan, et nüüd teeme seda jälle üsna tihti, vähemalt mõnda aega. Katsuks mitte üleliia tihti, meil on kombeks hea kraamiga liialdada, nii et sellest liiga kiirelt kõrini saab.

Ehk siis… Kindlasti mitte tihemini kui kord nädalas, pigem kahe nädala tagant, arvan ma.

Uus avastus on karjuse pirukas – sõin seda täna tööl lõunaks ja tõdesin, et maitses isegi paremini, kui tegemise õhtul, mil see oli veel jube kuum ja miskipärast veidi vedelavõitu. Kaks päeva pärast külmkapis seismist oli paraja konsistentsiga ja Worcesteri kastme maitset oli nüüd ka paremini tunda. Kastet võib järgmisel korral heldemalt panna, tegime järelduse.

Ühesõnaga, ma taas ÜRITAN nüüdsest igal esmaspäeval jooksva nädala menüü ette planeerida, võttes arvesse lasteaia ja kooli menüüsid. Ja ÜRITAN juurutada reeglit “üks uus retsept nädalas”. Selle nädala menüü on näiteks selline:

koolilõuna lasteaia lõuna lasteaia õhtuoode kodus
esmaspäev kartul, singi-šampinjonikaste värskekapsasupp ahjukartulid juustuga karjuse pirukas veisehakklihaga
teisipäev seljanka kartulipuder, hakklihakaste munapuder peekoni ja porruga tatar praetud sibulaga
kolmapäev kartulipuder, hakklihakaste pasta-kalasupp kana-tatrasalat tomatisupp
neljapäev pasta-lõhesupp kartul, strogonov õunakook koorene kanapasta
reede kartul, loomalihakaste spinati püreesupp kanafileega pelmeenivorm riis punase kalaga

Üks, mis on kindel – nädala sees pole mõtet kartulit süüa, seda saavad lapsed niigi iga päev. Meile sobib – kartulite pesemine ja koorimine võtab aega, seega võib vabalt need toidud nädalavahetusse planeerida. Nädala sees on igasugused pastad-riisid-tatrad nagunii kiirem ja mugavam variant. Karjuse pirukas oli ka mäletatavasti algselt pühapäevaks planeeritud, kuna aga ei jõudnud ja kõik koostisosad olid samas juba olemas, tegime esmaspäeval – mis siis, et kartul.

Salateid ma menüüsse kirja panema ei vaevunud, koduste õhtusöökide juures on lihtsalt alati värske kraam esindatud, vastavalt sellele, mis parasjagu olemas on – SEDA ma menüüs koordineerima ei viitsi hakata. Lemmik on rukola-tomati salat oliiviõli, palsamiäädika kreemi ja soola-pipraga. Rohelist sibulat sööme iga asja kõrvale ja paneme võileiva peale. Laste lemmikud on kurk ja porgand ning memme tehtud kurgisalat (marineeritud (vist?), purgis). Sellised lihtsad asjad. Kindlasti midagi veel…

Nädalavahetuse menüü mõtleme käigu pealt välja, kunagi nagunii ei tea, kas oleme kodus või käime külas jne.

Ühesõnaga ma üritan :P

May 132016
 

Viisin ükskord uitmõtte ajel kingituseks ühe oma leiva. Sealt edasi pidin jagama juuretist. Ja nüüd saadeti mulle esimest sellest juurestisest tehtud leiba (aga ma ei viitsinud hiljem pilti teha, nii et peate leppima kastiga).

(No ja siis muidugi see üksik plastist graanul, mille ma kastist leidsin ja juurdlesin, kas see sattus sinna kogemata. Otsustasin lõpuks aru pärida.

Mina: kle kas see üksik graanul oli meelega või kogemata kastis
Kolleeg: mis sa arvad?
Mina: :P)

2016-05-12 11.06

Siiski mitte gluteenivaba :P Aga rukis on igati okei. Ja oh, kui hea oli see leib… Meega :) Pärast seda, kui ma olin mitu tundi magusanäljas olnud ja endaga võidelnud, et ei läheks poest mingit kräppi ostma. Lõpuks leidsin lahenduse. Mmm.

Nüüd tahaks kangesti magama minna, aga enda leib on ahjus küpsemas. Miks ma küll seda kunagi varem tehtud ei jõua? :)

Apr 092016
 

Ma olen tükk aega ette võtnud, et kirjutada muutustest meie toidulaual… Aga no mitte ei jõua selleni, et päriselt lahti kirjutada, mis seda kõike ajendas. Jäägu siis hetkel nii, et mainin lihtsalt ära – väldime piimatooteid (aga kitsepiim on ok), nisu (aga rukis on ok), samuti suhkrut (aga kord nädalas nt külas veidi “patustada” on ok).

Sain eelmisel nädalavahetusel Tallinnas Liisi tehtud imehead pitsat, mille põhjaks, kui ma ei eksi, oli hoopis burrito tortilla. Peal tomatipasta, sink ja punane sibul. Juust ilmselt ka. No nii hea oli.

Mingi hetk tuli kodus jälle pitsa isu ja otsustasime, et katsume teha kõigile nõuetele vastava isendi. Põhjaga oli lihtne, juba varem ära proovitud gluteenivaba pitsapõhja segu. Peale ostsime kõrvalpoest kitsejuustu, Rimist mahedaid šampinjone, punast sibulat, pepperonit ja maheoliive (neid sõi küll ainult Abikaasa). Tomatipasta ja pärmihelbed (veganite juustu asendus) olid kodus olemas.

Meie oma tuli mu meelest ka suurepäraselt välja. Abikaasa millegi üle virises, aga see oli pisiasi, mida on lihtne järgmine kord teisiti teha. Ja noh, juustuga oli, nagu meie peres Juustukuningate kraamiga ikka. Tulime koju, sõime osa ära, ülejäänud räbalad said siis pitsale :D

2016-04-05 21.09

Lapsed seeni ei tahtnud, nende pitsapool sai võrdlemisi tühi. Poiss ei söönud pea üldse, aga tal ongi praegu mingi isutuse periood, seega ei üllatanud. Ühesõnaga laste poole ülejääkidest sai meie järgmise päeva hommikusöök. Ja see, mis seal pannil näha, polegi vist niivõrd pitsa, kuivõrd mingi suvaline soolane pirukas? No igatahes, hea oli :)

Aga lühidalt toitumise poole pealt – üllatavalt kerge on. Raskusi on ainult juustu ja hapukoore asendamisega. Kooresed pastad on minevik ja vahel tahaks erinevatele toitudele hapukoore-majoneesi kastet teha. No ja juust, mida ma niisama ei söö (st niisama näksimiseks sobib kitsejuust suurepäraselt, sellega pole probleemi) – toitudes kasutasime ohtralt ja kitsejuust on siiski erinev…

Kohvi joome kitsepiima ja ksülitooliga, maitsevahe puudub. Nisupasta vahetasime riisipasta vastu. Süüa teeme lihtsalt kõike, milles annab juustust ja hapukoorest mööda vaadata :D Inglise hommikusöögi traditsioonist jätsime saia ära, pole eriline kaotus. Nisu vältimine on üldiselt lihtne, sest rukis on ju lubatud ja gluteenivabasid jahusid olen katsetanud juba aastaid.

Lisaks ei saa ma enam õhtuti näksida, sest võtan hommikul ja õhtul Biolatte Originali, mida soovitati hommikul võtta tund enne sööki, õhtul kaks tundi pärast sööki. Mis tähendabki, et kui õhtusöök söödud, on igasugune näksimine välistatud, kui just päris poole öö ajal magama minna ei taha (mida ma ei taha, sest äratus on pool seitse). Sellest tunnen vahel puudust :)

Üks šokolaad on kapis, mis Abikaasale kunagi kingiti, selle järele on ikka vahel isud. Siiani olen suutnud vastu panna ja mitte lahti teha, sest siis on teada, et süüakse kõik järjest ära – ja see on veel suur ka, vist 200g. Eelmisel nädalal tõi Abikaasa vanaema meile ühe 100g šokolaadi – sõin sealt kolm tükki, ei maitsenud, Abikaasa sõi kõik ülejäänu ühe päevaga. Sellepärast, jah, ei olegi hea, kui šokolaad on majas – minul on kiusatus ja no tema ei ole mitte kunagi suutnud piiri pidada.

Igatahes on kodus üldiselt üsna lihtne, asendusi leidub, “keelatud” kraami lihtsalt ei osta. Külas käies on muidugi keerulisem, me ei ole kunagi olnud sellised inimesed, kes hakkaks virisema, et seda ja teist ei söö. Ja korra nädalas ju võib ka :) Seega võtan mina üsna vabalt. Näiteks sõin mingi hetk Abikaasa vanaema juures kanasuppi nuudlitega ja kõrvale leiba – saia ja või jätsin puutumata, see oli lihtne. Või siis söön pakutud šokolaadi, aga piirdun mõne tükiga. Õnneks pole väga tihti külas käimist olnud ka.

Kõigest eelnevast on nutikamad ilmselt juba järeldanud, et toitumise peaeesmärgiks on pärmseen kontrolli alla saada ja soolestikus normaalne mikrofloora taastada. Piimatooted vist sellega otseselt seotud pole, aga need ka hetkel ei sobinud, sestap siis väldin. Kusjuures vahva on see, et mitte ühtki vaevust mul ei olnud, seega oli põnev teada saada, mis mu sees “toimub”.

Ahjaa, kui D-vitamiini tase oli normis ja näiteks raud ka, siis mõningaid muid vitamiinivarusid oli vähevõitu. Nende kõige efektiivsemaks omastamiseks soovitati iga päev porgandimahla ja punase greibi mahla juua – me küll nii usinad ei ole, et viitsiks päris iga päev teha. Hea, et mahlapressi polnud jõudnud ära anda – muidugi on see odav, tahaks aeglast, aga noh… Ajab esialgu asja ära.

Eks siis näis, kuidas kõik need muudatused pikemas perspektiivis mõjuvad. Kunagi räägin kindlasti sellest kõigest pikemalt. KUNAGI. Elu on praegu nii hektiline, tööd palju, mõtted kapi otsas, pidevalt kaks paralleelreaalsust, millega diilida. Blogi jaoks väga jaksu ei jää :) Aga noh, neid perioode on varemgi olnud, küll läheb paremaks.

Dec 192015
 

Tegin esimese ainult datlitega taigna täitsa kuu alguses. Oli jah veidi vähe magus ja vürtsine, AGA muidu täiesti piparkoogi maitsega ja glasuuriga väga hea.

Nüüd kaks nädala hiljem sellest taignast viimaseid kooke küpsetades ma neid ise üldse ei söönudki… Saatsin ligi kümme südant laiali. Täna hommikul sõin ühe sellest taignast tehtud koogi – ja see maitses VÄGA veidralt.

MIKS ma seda küll paar päeva varem ei avastanud… Sest nüüdseks on Jaanika pere vist juba üritanud neid südameid süüa ja mõelnud, et ma olen peast puhta segi, kui sihukest jama kokku keeran.

Ja Rakvere kolleegid pole vist pakki veel ära toonud, vähemalt pole ma saanud mingit tagasisidet. Ei teagi nüüd, kas rikkuda üllatus ja teatada ette, et pooled nende kookidest sobivad pigem kuusele riputamiseks kui söömiseks… Või ehk siiski ootan – eeldan, et vast tuleb mingi tagasiside enne, kui nad reaalselt sööma hakkavad. Palju põnevam ju on, kui nad ei tea, mis pakis on.

Tallinna kolleegide südamed tulid teisest taignast. Mõned pisikesed südamed tegin küll sellest taignast ka. Peab vist neid ka hoiatama, et süüa ei tasu. See hoiatus võib muidugi olla juba hiljaks jäänud.

Ja tegelikult on datlitega tainas imehea, ausõna. Tegin ju uue laari sel nädalal, küpsetasin sellest eile õhtul, sõin nii eile kui täna, maitseb suurepäraselt. Aga nagu näha, siis kaks nädalat külmkapis hoidmine mõjus sellele taignale halvasti. Ja mina, loll, tegin südamerahuga südameid ja kinkisin neid. Hea oli, et üks plaaditäis ära kõrbes, muidu oleks veel rohkem inimesi neid saanud!

Eks järgmisel aastal siis paremini. Piinlik on ikkagi.

Dec 022015
 

Eile ja üleeile küpsetasid piparkooke mõlemad lapsed. Täna soovis seda teha Plika, Poiss enam ei huvitunud. Plika sai muidugi üksi kenasti hakkama, nii et selle nädala kolmas plaaditäis on ahjus. Esimene taigen on praktiliselt otsas – üks nuts jäi, aga järgmise plaadi täis saamiseks tuleb juba uut ka võtta.

2015-12-02 18.23.14

Käisin täna Rimis uurimas, mis glasuure seal müüakse ja sattusin tõelise pärli otsa – Pagaripoisid teevad külmkuivatatud marjajahuga glasuuri!!! 100g pakk maksis €1.25 – veidi kallim, kui teised, aga minu meelest täiesti okei hinnaga. Vaatasin nende kodulehelt, et vanill (ehk valge) ja piparmünt (ehk roheline) on ka olemas, aga neid Rimis ei müüdud. Piparmünt mulle ei maitse ja valge on lihtsalt igav, seega minu jaoks pole nende puudumine probleem. Olen väga elevil! Kui veel mahe ka oleks… Aga no igatahes, marjajahud, super!

EDIT: proovisime need nüüd kõik ära. Kollane maitseb päris jubedalt. Ma arvasin, et hapu sidrun võiks suhkruga eriti mõnus olla, aga mis iganes seal maitset annab, ei meeldi meile. Maasikas on mu lemmik, mida oligi arvata. Mustikas maitseb nagu mustikas, aga selle error on värv – piparkoogi peal jääb nii tume, et pole suuremat näha. Mina glasuurin tavaliselt nii, et teen ühe värviga sinka-vonka terve piparkoogi täis ja siis teisega risti peale – kui kollane alla panna, siis on tunduvalt paremini näha :D

2015-12-02 18.24.42

Vaatasin Maximas piparkoogitaigna kilohindu. Nägin kolme varianti – Eesti Pagari kilohind oli veidi üle €3, siis oli see piparmündi vms maitseline fancy tainas, mille kilohind oli €6 kandis ja veel üks samas hinnaklassis, mille nimi oli “Eriti kvaliteetne piparkoogitainas” vms, koostises margariin… Eriti kvaliteetne my ass :D

Nii võrdluseks, et minu viimane kookosrasva, datlite ja maheda speltajahuga taigna kilohind tuli €4.45. Mul oli muidugi õige mitu asja soodukaga skooritud – kui need täishinnaga osta, siis ehk tuleks kilo hind €5. Kvaliteet on poe kallimatest tainastest poole parem ja hind soodsam. Tehke ise, ausõna, see on lihtne :)

Dec 012015
 

Esimese katsetuse retsept on peidus siin lohepostituses. Läks külmkapis kenasti kõvaks, rullida oli Abikaasa sõnul hea – võib-olla oleks võinud tsipake veel kõvem olla, aga ei miskit hullu. Koogid olid kenasti krõbedad, maitse oli küll kergelt hernene, aga siiski täitsa piparkoogine. Sõime kõik meelsasti.

Lapsed küpsetasid täna jälle ühe plaaditäie piparkooke, taigen saab järgmise paari päevaga otsa. Kuna tõin täna just suure purgi kookosrasva koju, siis mõtlesin, et teeks uue taigna sellega ja katsetaks nii, et paneks ka suhkru asemel ainult datleid.

Seekordne tainas siis selline:

12 datlit
15g piparkoogimaitseainet
150g kookosrasva
1 muna
75g hapukoort
150g kastanijahu
275g speltajahu
1tl soodat

Panin datlitele nii palju vett, et sai kokku 250ml, püreestasin saumikseriga, segasin maitseainega, ajasin pliidil kuumaks, lisasin kookosrasva. Datlipüree ja sulanud kookosrasv ei tahtnud üldse seguneda – pidin kohe tükk aega aktiivselt segama, lõpuks siiski sain kenasti ühtlaseks. Jahutasin, lisasin muna ja hapukoore, seejärel kaussi kokku sõelutud soodaga segatud jahud… Ja oligi kõik. Sai veidi paksem kui eelmine kord – vispliga lõpuni segada ei saanud, mätserdasin kätega.

2015-12-01 22.39.03

Taigna maitse oli igatahes hea – kui rullitav see on ja millised koogid tulevad, selgub ilmselt nädala lõpus :)

Kuidagi nii stressivaba on see piparkookide tegemine sel aastal. Tervislikku tainast teha on nii lihtne, glasuur tuleb valmiskujul, lapsed on asjalikud ja saavad peaaegu iseseisvalt hakkama… Puhas rõõm!