Oct 122016
 

Vaatasin spetsiaalselt brauseri ajaloost järele – täpselt kuu aega tagasi käisin viimati Plika koolilõunaid vaatamas. Täpselt selle ühe nädala suutsingi kodused õhtusöögid laste päevaste söökide järgi planeerida, siis läksime edasi vana rada ja kokkasime, kuidas juhtus.

Vähemalt nii palju on asi möödunud nädalatega paremaks läinud – ma päriselt katsun kinni pidada sellest, et mina olen ka kokkamises osaline, st me arutame vähemalt sama päeva hommikul läbi, mida õhtul sööme, katsun rohkem ise poes käia, toimetan õhtul koos Abikaasaga köögis jne. Nii et pisikesed edusammud siiski on. Õigemini – peaks vist hoopis Abikaasalt küsima, kas tema ka mingit vahet tunnetab, MINULE muidugi tundub, et ma olen hirmus tubli :D

Igatahes, tahaks ju ikka paremini ja see menüü planeerimine on ikka hingel, nii et katsetan sel nädalal jälle.

Tuli meelde, et kunagi maitses meile hirmsasti Siiri imeline tomatisupp, mida pole miskipärast juba tükk aega teinud. Täna tegime – maitses täpselt sama imeliselt kui viis aastat tagasi.

Ennustan, et nüüd teeme seda jälle üsna tihti, vähemalt mõnda aega. Katsuks mitte üleliia tihti, meil on kombeks hea kraamiga liialdada, nii et sellest liiga kiirelt kõrini saab.

Ehk siis… Kindlasti mitte tihemini kui kord nädalas, pigem kahe nädala tagant, arvan ma.

Uus avastus on karjuse pirukas – sõin seda täna tööl lõunaks ja tõdesin, et maitses isegi paremini, kui tegemise õhtul, mil see oli veel jube kuum ja miskipärast veidi vedelavõitu. Kaks päeva pärast külmkapis seismist oli paraja konsistentsiga ja Worcesteri kastme maitset oli nüüd ka paremini tunda. Kastet võib järgmisel korral heldemalt panna, tegime järelduse.

Ühesõnaga, ma taas ÜRITAN nüüdsest igal esmaspäeval jooksva nädala menüü ette planeerida, võttes arvesse lasteaia ja kooli menüüsid. Ja ÜRITAN juurutada reeglit “üks uus retsept nädalas”. Selle nädala menüü on näiteks selline:

koolilõuna lasteaia lõuna lasteaia õhtuoode kodus
esmaspäev kartul, singi-šampinjonikaste värskekapsasupp ahjukartulid juustuga karjuse pirukas veisehakklihaga
teisipäev seljanka kartulipuder, hakklihakaste munapuder peekoni ja porruga tatar praetud sibulaga
kolmapäev kartulipuder, hakklihakaste pasta-kalasupp kana-tatrasalat tomatisupp
neljapäev pasta-lõhesupp kartul, strogonov õunakook koorene kanapasta
reede kartul, loomalihakaste spinati püreesupp kanafileega pelmeenivorm riis punase kalaga

Üks, mis on kindel – nädala sees pole mõtet kartulit süüa, seda saavad lapsed niigi iga päev. Meile sobib – kartulite pesemine ja koorimine võtab aega, seega võib vabalt need toidud nädalavahetusse planeerida. Nädala sees on igasugused pastad-riisid-tatrad nagunii kiirem ja mugavam variant. Karjuse pirukas oli ka mäletatavasti algselt pühapäevaks planeeritud, kuna aga ei jõudnud ja kõik koostisosad olid samas juba olemas, tegime esmaspäeval – mis siis, et kartul.

Salateid ma menüüsse kirja panema ei vaevunud, koduste õhtusöökide juures on lihtsalt alati värske kraam esindatud, vastavalt sellele, mis parasjagu olemas on – SEDA ma menüüs koordineerima ei viitsi hakata. Lemmik on rukola-tomati salat oliiviõli, palsamiäädika kreemi ja soola-pipraga. Rohelist sibulat sööme iga asja kõrvale ja paneme võileiva peale. Laste lemmikud on kurk ja porgand ning memme tehtud kurgisalat (marineeritud (vist?), purgis). Sellised lihtsad asjad. Kindlasti midagi veel…

Nädalavahetuse menüü mõtleme käigu pealt välja, kunagi nagunii ei tea, kas oleme kodus või käime külas jne.

Ühesõnaga ma üritan :P

May 132016
 

Viisin ükskord uitmõtte ajel kingituseks ühe oma leiva. Sealt edasi pidin jagama juuretist. Ja nüüd saadeti mulle esimest sellest juurestisest tehtud leiba (aga ma ei viitsinud hiljem pilti teha, nii et peate leppima kastiga).

(No ja siis muidugi see üksik plastist graanul, mille ma kastist leidsin ja juurdlesin, kas see sattus sinna kogemata. Otsustasin lõpuks aru pärida.

Mina: kle kas see üksik graanul oli meelega või kogemata kastis
Kolleeg: mis sa arvad?
Mina: :P)

2016-05-12 11.06

Siiski mitte gluteenivaba :P Aga rukis on igati okei. Ja oh, kui hea oli see leib… Meega :) Pärast seda, kui ma olin mitu tundi magusanäljas olnud ja endaga võidelnud, et ei läheks poest mingit kräppi ostma. Lõpuks leidsin lahenduse. Mmm.

Nüüd tahaks kangesti magama minna, aga enda leib on ahjus küpsemas. Miks ma küll seda kunagi varem tehtud ei jõua? :)

Apr 092016
 

Ma olen tükk aega ette võtnud, et kirjutada muutustest meie toidulaual… Aga no mitte ei jõua selleni, et päriselt lahti kirjutada, mis seda kõike ajendas. Jäägu siis hetkel nii, et mainin lihtsalt ära – väldime piimatooteid (aga kitsepiim on ok), nisu (aga rukis on ok), samuti suhkrut (aga kord nädalas nt külas veidi “patustada” on ok).

Sain eelmisel nädalavahetusel Tallinnas Liisi tehtud imehead pitsat, mille põhjaks, kui ma ei eksi, oli hoopis burrito tortilla. Peal tomatipasta, sink ja punane sibul. Juust ilmselt ka. No nii hea oli.

Mingi hetk tuli kodus jälle pitsa isu ja otsustasime, et katsume teha kõigile nõuetele vastava isendi. Põhjaga oli lihtne, juba varem ära proovitud gluteenivaba pitsapõhja segu. Peale ostsime kõrvalpoest kitsejuustu, Rimist mahedaid šampinjone, punast sibulat, pepperonit ja maheoliive (neid sõi küll ainult Abikaasa). Tomatipasta ja pärmihelbed (veganite juustu asendus) olid kodus olemas.

Meie oma tuli mu meelest ka suurepäraselt välja. Abikaasa millegi üle virises, aga see oli pisiasi, mida on lihtne järgmine kord teisiti teha. Ja noh, juustuga oli, nagu meie peres Juustukuningate kraamiga ikka. Tulime koju, sõime osa ära, ülejäänud räbalad said siis pitsale :D

2016-04-05 21.09

Lapsed seeni ei tahtnud, nende pitsapool sai võrdlemisi tühi. Poiss ei söönud pea üldse, aga tal ongi praegu mingi isutuse periood, seega ei üllatanud. Ühesõnaga laste poole ülejääkidest sai meie järgmise päeva hommikusöök. Ja see, mis seal pannil näha, polegi vist niivõrd pitsa, kuivõrd mingi suvaline soolane pirukas? No igatahes, hea oli :)

Aga lühidalt toitumise poole pealt – üllatavalt kerge on. Raskusi on ainult juustu ja hapukoore asendamisega. Kooresed pastad on minevik ja vahel tahaks erinevatele toitudele hapukoore-majoneesi kastet teha. No ja juust, mida ma niisama ei söö (st niisama näksimiseks sobib kitsejuust suurepäraselt, sellega pole probleemi) – toitudes kasutasime ohtralt ja kitsejuust on siiski erinev…

Kohvi joome kitsepiima ja ksülitooliga, maitsevahe puudub. Nisupasta vahetasime riisipasta vastu. Süüa teeme lihtsalt kõike, milles annab juustust ja hapukoorest mööda vaadata :D Inglise hommikusöögi traditsioonist jätsime saia ära, pole eriline kaotus. Nisu vältimine on üldiselt lihtne, sest rukis on ju lubatud ja gluteenivabasid jahusid olen katsetanud juba aastaid.

Lisaks ei saa ma enam õhtuti näksida, sest võtan hommikul ja õhtul Biolatte Originali, mida soovitati hommikul võtta tund enne sööki, õhtul kaks tundi pärast sööki. Mis tähendabki, et kui õhtusöök söödud, on igasugune näksimine välistatud, kui just päris poole öö ajal magama minna ei taha (mida ma ei taha, sest äratus on pool seitse). Sellest tunnen vahel puudust :)

Üks šokolaad on kapis, mis Abikaasale kunagi kingiti, selle järele on ikka vahel isud. Siiani olen suutnud vastu panna ja mitte lahti teha, sest siis on teada, et süüakse kõik järjest ära – ja see on veel suur ka, vist 200g. Eelmisel nädalal tõi Abikaasa vanaema meile ühe 100g šokolaadi – sõin sealt kolm tükki, ei maitsenud, Abikaasa sõi kõik ülejäänu ühe päevaga. Sellepärast, jah, ei olegi hea, kui šokolaad on majas – minul on kiusatus ja no tema ei ole mitte kunagi suutnud piiri pidada.

Igatahes on kodus üldiselt üsna lihtne, asendusi leidub, “keelatud” kraami lihtsalt ei osta. Külas käies on muidugi keerulisem, me ei ole kunagi olnud sellised inimesed, kes hakkaks virisema, et seda ja teist ei söö. Ja korra nädalas ju võib ka :) Seega võtan mina üsna vabalt. Näiteks sõin mingi hetk Abikaasa vanaema juures kanasuppi nuudlitega ja kõrvale leiba – saia ja või jätsin puutumata, see oli lihtne. Või siis söön pakutud šokolaadi, aga piirdun mõne tükiga. Õnneks pole väga tihti külas käimist olnud ka.

Kõigest eelnevast on nutikamad ilmselt juba järeldanud, et toitumise peaeesmärgiks on pärmseen kontrolli alla saada ja soolestikus normaalne mikrofloora taastada. Piimatooted vist sellega otseselt seotud pole, aga need ka hetkel ei sobinud, sestap siis väldin. Kusjuures vahva on see, et mitte ühtki vaevust mul ei olnud, seega oli põnev teada saada, mis mu sees “toimub”.

Ahjaa, kui D-vitamiini tase oli normis ja näiteks raud ka, siis mõningaid muid vitamiinivarusid oli vähevõitu. Nende kõige efektiivsemaks omastamiseks soovitati iga päev porgandimahla ja punase greibi mahla juua – me küll nii usinad ei ole, et viitsiks päris iga päev teha. Hea, et mahlapressi polnud jõudnud ära anda – muidugi on see odav, tahaks aeglast, aga noh… Ajab esialgu asja ära.

Eks siis näis, kuidas kõik need muudatused pikemas perspektiivis mõjuvad. Kunagi räägin kindlasti sellest kõigest pikemalt. KUNAGI. Elu on praegu nii hektiline, tööd palju, mõtted kapi otsas, pidevalt kaks paralleelreaalsust, millega diilida. Blogi jaoks väga jaksu ei jää :) Aga noh, neid perioode on varemgi olnud, küll läheb paremaks.

Dec 192015
 

Tegin esimese ainult datlitega taigna täitsa kuu alguses. Oli jah veidi vähe magus ja vürtsine, AGA muidu täiesti piparkoogi maitsega ja glasuuriga väga hea.

Nüüd kaks nädala hiljem sellest taignast viimaseid kooke küpsetades ma neid ise üldse ei söönudki… Saatsin ligi kümme südant laiali. Täna hommikul sõin ühe sellest taignast tehtud koogi – ja see maitses VÄGA veidralt.

MIKS ma seda küll paar päeva varem ei avastanud… Sest nüüdseks on Jaanika pere vist juba üritanud neid südameid süüa ja mõelnud, et ma olen peast puhta segi, kui sihukest jama kokku keeran.

Ja Rakvere kolleegid pole vist pakki veel ära toonud, vähemalt pole ma saanud mingit tagasisidet. Ei teagi nüüd, kas rikkuda üllatus ja teatada ette, et pooled nende kookidest sobivad pigem kuusele riputamiseks kui söömiseks… Või ehk siiski ootan – eeldan, et vast tuleb mingi tagasiside enne, kui nad reaalselt sööma hakkavad. Palju põnevam ju on, kui nad ei tea, mis pakis on.

Tallinna kolleegide südamed tulid teisest taignast. Mõned pisikesed südamed tegin küll sellest taignast ka. Peab vist neid ka hoiatama, et süüa ei tasu. See hoiatus võib muidugi olla juba hiljaks jäänud.

Ja tegelikult on datlitega tainas imehea, ausõna. Tegin ju uue laari sel nädalal, küpsetasin sellest eile õhtul, sõin nii eile kui täna, maitseb suurepäraselt. Aga nagu näha, siis kaks nädalat külmkapis hoidmine mõjus sellele taignale halvasti. Ja mina, loll, tegin südamerahuga südameid ja kinkisin neid. Hea oli, et üks plaaditäis ära kõrbes, muidu oleks veel rohkem inimesi neid saanud!

Eks järgmisel aastal siis paremini. Piinlik on ikkagi.

Dec 022015
 

Eile ja üleeile küpsetasid piparkooke mõlemad lapsed. Täna soovis seda teha Plika, Poiss enam ei huvitunud. Plika sai muidugi üksi kenasti hakkama, nii et selle nädala kolmas plaaditäis on ahjus. Esimene taigen on praktiliselt otsas – üks nuts jäi, aga järgmise plaadi täis saamiseks tuleb juba uut ka võtta.

2015-12-02 18.23.14

Käisin täna Rimis uurimas, mis glasuure seal müüakse ja sattusin tõelise pärli otsa – Pagaripoisid teevad külmkuivatatud marjajahuga glasuuri!!! 100g pakk maksis €1.25 – veidi kallim, kui teised, aga minu meelest täiesti okei hinnaga. Vaatasin nende kodulehelt, et vanill (ehk valge) ja piparmünt (ehk roheline) on ka olemas, aga neid Rimis ei müüdud. Piparmünt mulle ei maitse ja valge on lihtsalt igav, seega minu jaoks pole nende puudumine probleem. Olen väga elevil! Kui veel mahe ka oleks… Aga no igatahes, marjajahud, super!

EDIT: proovisime need nüüd kõik ära. Kollane maitseb päris jubedalt. Ma arvasin, et hapu sidrun võiks suhkruga eriti mõnus olla, aga mis iganes seal maitset annab, ei meeldi meile. Maasikas on mu lemmik, mida oligi arvata. Mustikas maitseb nagu mustikas, aga selle error on värv – piparkoogi peal jääb nii tume, et pole suuremat näha. Mina glasuurin tavaliselt nii, et teen ühe värviga sinka-vonka terve piparkoogi täis ja siis teisega risti peale – kui kollane alla panna, siis on tunduvalt paremini näha :D

2015-12-02 18.24.42

Vaatasin Maximas piparkoogitaigna kilohindu. Nägin kolme varianti – Eesti Pagari kilohind oli veidi üle €3, siis oli see piparmündi vms maitseline fancy tainas, mille kilohind oli €6 kandis ja veel üks samas hinnaklassis, mille nimi oli “Eriti kvaliteetne piparkoogitainas” vms, koostises margariin… Eriti kvaliteetne my ass :D

Nii võrdluseks, et minu viimane kookosrasva, datlite ja maheda speltajahuga taigna kilohind tuli €4.45. Mul oli muidugi õige mitu asja soodukaga skooritud – kui need täishinnaga osta, siis ehk tuleks kilo hind €5. Kvaliteet on poe kallimatest tainastest poole parem ja hind soodsam. Tehke ise, ausõna, see on lihtne :)

Dec 012015
 

Esimese katsetuse retsept on peidus siin lohepostituses. Läks külmkapis kenasti kõvaks, rullida oli Abikaasa sõnul hea – võib-olla oleks võinud tsipake veel kõvem olla, aga ei miskit hullu. Koogid olid kenasti krõbedad, maitse oli küll kergelt hernene, aga siiski täitsa piparkoogine. Sõime kõik meelsasti.

Lapsed küpsetasid täna jälle ühe plaaditäie piparkooke, taigen saab järgmise paari päevaga otsa. Kuna tõin täna just suure purgi kookosrasva koju, siis mõtlesin, et teeks uue taigna sellega ja katsetaks nii, et paneks ka suhkru asemel ainult datleid.

Seekordne tainas siis selline:

12 datlit
15g piparkoogimaitseainet
150g kookosrasva
1 muna
75g hapukoort
150g kastanijahu
275g speltajahu
1tl soodat

Panin datlitele nii palju vett, et sai kokku 250ml, püreestasin saumikseriga, segasin maitseainega, ajasin pliidil kuumaks, lisasin kookosrasva. Datlipüree ja sulanud kookosrasv ei tahtnud üldse seguneda – pidin kohe tükk aega aktiivselt segama, lõpuks siiski sain kenasti ühtlaseks. Jahutasin, lisasin muna ja hapukoore, seejärel kaussi kokku sõelutud soodaga segatud jahud… Ja oligi kõik. Sai veidi paksem kui eelmine kord – vispliga lõpuni segada ei saanud, mätserdasin kätega.

2015-12-01 22.39.03

Taigna maitse oli igatahes hea – kui rullitav see on ja millised koogid tulevad, selgub ilmselt nädala lõpus :)

Kuidagi nii stressivaba on see piparkookide tegemine sel aastal. Tervislikku tainast teha on nii lihtne, glasuur tuleb valmiskujul, lapsed on asjalikud ja saavad peaaegu iseseisvalt hakkama… Puhas rõõm!

Nov 282015
 

See oli vist kuu alguses, kui mõtlesin, et võiks ehk Orgu kava järgi süüa tegema hakata… Mõtteks see jäigi :) Oleme terve kuu teinud ikka edasi oma vanu harjumuspäraseid toite. See-eest on mitmed harjumused muutunud paremuse suunas, mille üle mul on ütlemata hea meel.

“Novembris leiba ei osta” oli edukas – ei ostnudki. Küpsetan umbes kaks korda nädalas kolm leiba – kaks tavalist, ühe puuviljadega.

Lisaks otsustasin novembris kohvikoore asemel taas Nele piima ostma hakata. Jah, mulle meeldib koorega kohv rohkem ja mahetootjatelt 10% koort ei saa, vahukoor on liiga rasvane… Aga olgem ausad, pole nii suurt vahet, kas koor või piim, harjumuse asi. Seega ostame nüüd igal neljapäeval liitri piima – päris nädalat see muidugi ei säili, ühe koore peab ostma ikka, aga seda on tunduvalt vähem kui varem.

Vaatasin huvi pärast järele, oktoobris ostsin 25 600g leiba ja ja 20 200ml kohvikoort. 25 kilekotti ja tetrapakendit… Novembris olen rukkijahu paberkotid pliidi all ära põletanud, piima ostan oma pudelisse ja kohvikoort oleme ostnud kuus pakki. Ühesõnaga vähem pakendeid, tervislikum ja odavam kah. Sest mahepiim on odavam kui tavaline kohvikoor ja ise tehtud leib ei ole kindlasti kallim poeleivast, küll aga mahe. Puhas rõõm!

Tänane õhtu möödus söögi rindel eriti usinalt.

Kuna meil olid külalised, andis see põhjuse sushit teha. Saime poolest kilost riisist seitse rulli, maksma läksid need ca €9 ringis ja kolmandiku sellest summast moodustas taluturult ostetud hirmkallis forell (100g €3.20). 500g sushiriisi maksis €1.19, 7 nori lehte €1.72, 75ml riisiäädikat ca €0.50, 135g toorjuustu €0.65, avokaado €0.83, kurk €0.95, tsipake sinki ka kahe rulli vahele. Ei miskit mahedat, aga noh, ega sushi väljas süües ka mahe pole… Küll aga kordi kallim.

2015-11-27 20.08.38

Kuna leib oli otsakorral, olin hommikul taigna hapnema pannud, õhtul sai kergitatud ja küpsetatud. Tegin seekord puuviljaleiva ainult rosinatega, sest Plika teatas, et ploomid talle leiva sees ei maitse. Niisama sööb küll :D Aga olgu siis, ka ainult rosinaleib on väga hea, polegi muud vaja.

Leivas, muide, kasutasin viimased korrad suhkru asemel isetehtud datlisiirupit. Suurepärane tulemus, enam suhkruga leiba ei tee! Edaspidi teen küll pigem datlipüree võimalikult vähese veega, et ei peaks tavapärast vee kogust vähendama. Nüüd katsetades sai esimene kord tainast liiga palju, sest siirup oli vedel ja pidin sellevõrra rohkem jahu lisama, teine kord panin tainast hapnema pannes harjumuspärasest vähem vett ja sain tavapärase koguse, aga jah, edaspidi teen jooksvalt paarist datlist ja vähesest veest mögina, see on tõesti imelihtne.

2015-11-27 22.20.06

Ning kuna pühapäeval on esimene advent ja Plika on juba pikalt rääkinud, et tahaks piparkooke teha, siis mõtlesin, et mis seal ikka, keeran kiirelt taigna kokku.

Suhkrusiirupi asemel tegin datlisiirupit – täpsemalt siis valasin viiele kivita datlile peale nii palju vett, et oleks kokku 200ml ja surasin saumikseriga segi. Jahu panin enamuses spelta, aga sekka surasin veidraid jahusid, mis mul aja jooksul külmkappi kogunenud on – kastanijahu, kikerhernejahu, pruunhirsijahu :P Neid panin kokku ehk kolmandiku kogu jahukogusest ja minu meelest maitses tainas jumala okeilt. Birgit aga näiteks ütles, et talle ei maitse, herne maitset pidavat tunda olema (ma ei öelnud, mis jahusid panin, ta ise tundis herne maitse ära, järelikult siis oli tunda).

No ma lihtsalt tahtsin katsetada, mis need jahud piparkoogitaigna sees teevad :D Vaatame, kuidas valmis koogid maitsevad. Kikerhernejahu siis ehk edaspidi (nii palju) ei pane, kui see kedagi häirima jääb (vaatab, mis perekond arvab), pruunihirsijahu peab ka vähe panema, sest sel on muidu üsna tuntav maitse, kastanijahu see-eest on imemõnus – kergelt magus ja mitte kuidagi häiriv, seda võib panna julgelt.

Esimene kilo on niisiis külmkapis ootamas, pühapäeval ilmselt küpsetame. Tundub, et sai tsipa vedelavõitu, eks järgmine kord võib siis vähem hapukoort panna vms, muna sattus ka üsna suur sinna taignasse. Aga eks sellest saab täpsemalt aru pühapäeval rullides ja valmis kooke süües.

2015-11-27 22.21.55

Kirjutasin täpselt üles, mida ma kasutasin. No et äkki keegi tunneb huvi ja ise saan ka vaadata, kõik läheb ju meelest ära. Hindu panna ei oska, sest kõik asjad olid varasemast kodus olemas:

180g datlisiirupit
120g pruuni suhkrut
20g piparkoogimaitseainet (eelmisest aastast jäi pool pakki alles, oli mingi ökovariant)
150g Saaremaa võid
1 õnnelik muna
80g Nopri hapukoort
275g mahedat Raismikuoja speltapüüli
90g kastanijahu
75g kikerhernejahu
35g pruunhirsijahu
(viimased kolm kõik mahedad ja pärit mu poest)
1tl soodat

Aa, ja muide, et te ei arvaks, et ma siin palehigis mõõdan ja kaalun – antud juhul lihtsalt panin kausi kaalule ja nullisin ära, siis raputasin järjest erinevaid jahusid tunde järgi ja kirjutasin numbrid üles. Enamasti käib küpsetamine puhtalt tunde järgi.

Ootan põnevusega, mis välja tuleb. Esialgu vist teengi tainast kilo kaupa, et saaks katsetada erinevaid variante ja kui leian ideaalse, võib juba korraga rohkem teha. Eelmisel aastal tegin korraga neli erinevat varianti, aga muljeid polnud aega üles kirjutada – nüüd on Exceli tabelis kõik taigna variandid kirjas, aga kes seda enam mäletab, milline neist siis parim oli.

Mäletan, et üks tainas tuli liiga kõva ja mure, nii et tegime sellest lõpuks hoopis kaks koogipõhja – see oli vist riisijahust, kus kasutasin suhkru asemel ka agaavisiirupit ja ei pannud hapukoort. Riisijahust tuli tainas muredam kui nisujahust. Tegin osa tainast agaavi-, osa tavalise suhkrusiirupiga – seal polnud suurt maitse- ega konsistentsi vahet, ainult tervislikkuse aspekt. Tegin osa tainast tavalise, osa palmisuhkruga – nüüd tuleb meelde, et kellegi sõnul pidavat demerara, mida täna kasutasin, piparkoogitaigna sees teraline jääma, aga no mul polnud palmisuhkrut käepärast, peab järgmiste laaride tarbeks varuma. Kui üldse jääb teraline, eks pühapäeval näis.

Kuna meie peres kellelgi gluteenitalumatust pole, siis koju otsustasin sel aastal teha ikkagi nisujahust koogid – ilmselt kasutangi speltat ja sekka panen küll jah neid huvitavaid jahusid, mis nagunii olemas. Emale teen eraldi taigna laktoosivaba või ja tatrajahuga (sest vaatasin, et seda on pool kilo kapis alles, riisijahu on otsas) – nojah, muid “huvitavaid” jahusid võin sinna ka panna.

Piparkoogitaigna tegemine on nii naeruväärselt lihtne, et poest küll ostma ei kisu. Suhkrusiirupit ma ise teha ei viitsi, aga siirupeid on valmis kujul igasuguseid (datlisiirupit teha on õnneks imelihtne). Maitseaineid ma ka väga kokku segada ei viitsi, aga jällegi – on olemas segud. Põhimõtteliselt polegi muud, kui siirup, suhkur ja maitseained potis kokku segada, keema lasta, võitükid sees ära sulatada, jahutada, lisada muna ja hapukoor, soodaga segatud jahu… Ja külmkappi “tõmbama”.

Kuna tuli tuju teha statistikat sellest, mis sööki me novembris ostnud oleme, siis mõtlesin ka sellest kirjutada… Kuna postitus on aga niigi pikk, siis katsun teha lühidalt.

50kg puuvilju (€75) – mandariin, banaan, hurmaa, dattel, pomelo, viinamari, apelsin

3,5kg kuivatatud puuvilju (€29) – rosin, ploom, lisaks veidi kreeka pähkleid

7kg aedvilju (€16) – kirsstomat, kurk, veidi sibulat, porrut ja avokaadot (kartul-porgand-suvikõrvits-küüslauk on Abikaasa õe suvilast, seega neid osta pole vaja)

Pool kilo mungube idandamiseks (idandades kogus kolme-neljakordistub, nii et sellest ikka jagub), viis karpi rohelisi lehti (rukola ja spinat), kolm suurt punti rohelist sibulat (kõik kokku €10)

11kg/l piimatooteid (€32) – piim, kohvikoor, hapukoor, või, juust, toorjuust, sulatatud juust

9kg lihatooteid (€43) – hakkliha, pasteet, peekon, kana (filee, õlad, suitsukana), sink, veiseliha, korra mingid vorstikesed

(ühesõnaga veganlusest on asi kaugel, aga kui hea või halb või erinev tulemus keskmisest on ca 10+10kg piima- ja lihatooteid kuus 4-liikmelise pere kohta – pole õrna aimugi)

650g kala (€6) – vürtsikilu, tursk, forell, tuunikala (lisaks saame vahel Abikaasa perelt kala, sel kuul vast kaks-kolm korda, mida siis praadinud või ahjus teinud)

3kg magusat ja rämpsu (€26) – ühel hommikul, kui midagi süüa polnud, tõi Abikaasa lähedal asuvast kohvikust paar pirukat ja kotikese piparkooke, millalgi lastega poes ostsime mõned kohukesed, Abikaasa on ostnud paar korda šokolaadi ja krõpse, millest mina pole midagi saanud – karjuv ebaõiglus :D

12kg rukkijahu, 800g gluteenivaba jahusegu emale koogi küpsetamiseks, 3kg pastat, 3kg riisi, 1,5kg pruuni suhkrut, 1kg himaalaja soola, pakk piparkoogimaitseainet, 1kg kohvi, 1 karp mune (siiani oli sellest lõigust kõik mahe, v.a. suhkur, edasi tuleb tavaline kraam), pakk nori lehti, 1,5kg majoneesi, mõned pakid verivorsti, purk jalapenosid, purk ube tomatis, pudelike tšillikastet (kõik kokku €58)… Vist kõik :)

Kohvi, pastat ja riisi ostan siis, kui Rimi soodukaga pakub. Mul on tihti terminalis lemmiktoodetele pakkumised, ikka -25% või -35%. Eelmisel kuul ostsin näiteks 10pk tomatipastat, seda seega sel kuul ostnud pole ja ilmselt ei osta ka järgmisel :P Jahu ja suhkrut ostan ka korraga suurema koguse, et jaguks – kõiki selliseid asju on ka veel kodus alles, nii et jagub järgmisesse kuusse.

Mahedalt ostan kuivained, õli, kuivatatud puuviljad ja piima, munad on õnnelikelt kanadelt, juurviljad kohalikud, hakkliha talupoest… Aga enamik lihakraamist, piimatoodetest, puuviljadest, kurgist-tomatist ja rohelistest lehtedest on täitsa tavaline (kui just pole suvi, mil on värske kraamiga paremad lood) – seda nii hinna kui ka kättesaadavuse tõttu. Piimatoodete puhul tegelikult saaks paremini, on ju Nopri ja Pajumäe, lihtsalt taluturule kunagi ei satu, peab otsustavalt harjumusi muutma.

Ahjaa, väljas söömas oleme ka käinud. Kinos ostsime popkorni ja koolat, ükskord tegime perekondiku burksiõhtu, korra ostsin tööl hiinaka riisi, abikaasa paar korda kebabi, eile kaks Stefi pitsat… Kõik kokku €52. Tavalisest rohkem :P Septembris kulus näiteks väljas söömisele €27 ja oktoobris suisa kõigest €5.

Aga kõik kokku ongi jälle kuskil €350 ja kuu pole veel päris läbi… Samas noh, mul on korralikud varud ka järgmiseks kuuks – pastat, riisi, kohvi ja tomatipastat ilmselt juurde vaja pole. Rukkijahu, rosinaid ja ploome on õige mitu pakki alles, datleid on ka külmkapis neli karpi, sest eelmisel nädalavahetusel olid need -25% :P

Lühidalt my ass. Ma ei oska teha lühidalt :D

Lohepostitus. Jälle. Mis teha :D Kes ei viitsi, see lihtsalt ei loe.

EDIT: Googeldasin kiirelt keskmiseid tarbimisharjumusi ja kui seda statistikat uskuda, siis ma vist ei peaks meid keskmise eestlasega võrreldes väga põdema – liha- ja piimatooteid tarbime tunduvalt vähem, puuvilju aga 10x rohkem :D

Nov 112015
 

Vahepeal oli sihuke taimetoitluse kihk peal, sai igasugu retsepte uuritud ja paljud asjad tundusid potentsiaalselt maitsvad ning katsetamist väärt. Aga siis tuli vahele Plika sünnipäev, kus pakkusime muuhulgas näiteks kilode kaupa pisikesi lihapirukaid. Ja eile tuli mul kohutav peekoni isu, nii et õhtusöögiks sai pasta carbonara.

Täna uitasime Abikaasaga sihitult Rimis ringi ja mõtlesime, mida süüa teha. Mulle meeldib vahel kiigata -50% nurgakesse – sealt leiab aeg-ajalt midagi põnevat. Siis ongi nagu kahekordne kasu – esiteks hea meel, et aeguma hakkav toit ei lähe raisku, teiseks jällegi hea meel sellepärast, et ma saan selle poole odavamalt ja proovin ehk nii midagi uut, mida muidu ei ostaks.

Nii lõppeski tänane poeskäik sellega, et peale advendikalendrite (kui Frozenit nägin, ei saanud ju ostmata jätta, Poiss sai mingi poisteka, Avengers vms) rändasid meiega koju kaasa veise välisfilee lõigud jõhvikatega – asi, mida ma poleks never ever täishinnaga ostnud, nüüd aga maksis 540g pakk €2.25. Abikaasa oli algul tõrges, aga mina ajasin peale, et proovime ikka, lõpuks jäi ta nõusse. Siis tekkis veel idee, et teeks kodus hamburgereid – ostsime ka värsket kraami ja kukleid, täisvärk.

Etteruttavavalt võib öelda, et lapsed lõpuks liha eriti ei söönud, Abikaasa see-eest tänas mind, et ma ikka sundisin proovima. Sest maitses väga hästi – hoolimata jõhvikatest, mis andsid kummalise meki. Ühesõnaga jah… Jõhvikad lihaga ei ole minu teema :D Aga tore oli proovida.

Abikaasa tegi ka friikartuleid, mis olid tegelikkuses muidugi lihtsalt ahjukartulid oliiviõliga. Ja praadis sibulaid. Ja tegi majoneesi-küüslaugukastet. Ühesõnaga üks igati mõnus õhtusöök oli. Ainult et järgmine kord võiks burgeri vahele mõne taimse pihvi leiutada, Sandra Vungi kokaraamatus on neid retsepte igasuguseid :)

2015-11-11 20.10.37

2015-11-11 20.22.28

2015-11-11 20.24.02

Muideks, mina ei saa aru, kuist tuleb nii suur teema laste toidu sisse spinati peitmisega. Või ajan ma seda millegagi sassi? Spinat pole ju üldse halva maitsega… Väga mõnus on. Meie lapsed söövad küll üsna hea meelega. Kõige meelsamini söövad nad muidugi idandatud mungube… Peabki uue laari hakkama panema :)

Aga jah… Küll mulle meeldiks, kui oleks mõni mõnus lihalaadne toode, mis pole liha. Soja ma põhimõtteliselt ei tarbi, seega on tsipa keeruline. Lugesin just täna MrsB väga põnevast toitumisteemalisest postitusest (mulle nii meeldib lugeda tervislikuma toitumisega eesmärgiga igasugu tavainimesele veidrate asjade katsetamisest, inspiratsioon ja nii edasi) Quorn nimeliste toodete kohta, mis tundusid põnevad… Nende kodulehel on ilus jutt, samas see artikkel on üsna kriitiline. No ma vist eelistaks igal juhul seda sojale :) Samas Eestist sihukest kraami nagunii ei saa. Ja üleüldises plaanis ma nõustun eelkõige just selle vaatenurgaga, et süüa võiks pigem vähe töödeldud toitu, st olles taimetoitlane, peaks armastama eelkõige juurikaid, mitte asendama toitudes liha lihalaadse tootega. Ja kui värske kraam mulle väga meeldib, siis hautatud vm viisil töödeldud juurikatega ei ole ma üldse sina peal, seega pole sugugi kindel, kas minust kunagi taimetoitlast saab. Aga jah… Vägagi tahaks olla, just eetilistel põhjustel.

Selline mõttelõng siis hamburgeripostituse lõppu :)

Oct 302015
 

Avastasin täna Rimis, et datlite hind on nüüd €3.69 asemel €3.19. Lisaks saab reedeti kliendikaardiga terminalist kupongi, millega on kõik puuviljad -15% ehk lõppkokkuvõttes maksin karbi datlite eest täna vaid €2.57. Mis ühtlasi muidugi tähendab, et ma ostan edaspidi datleid ainult reedeti ja terveks nädalaks ette :P

2015-10-30 19.28.16

Vana partii lõpu kõrval on nüüd müügil ka selle aasta saak. Kuna pakend on muutunud, on need koheselt eristatavad. Mina poleks küll Rimi asemel enne uusi välja pannud, kui vanad müüdud… Sest muidugi ma võtsin uuemad, et proovida, kas on vanematega mingit vahet ja no tõesti, olidki veel värskemad ja suus sulavamad… Ehkki ma ütlen, eelmise aasta omad on ka imeliselt head.

Mulle meeldiks muidugi eriti hästi see, kui see vana partii lõpp alla hinnataks :P

Ehk on nüüd mõneks ajaks rahu majas ja ma ei tunne vajadust edaspidi iga kahe päeva tagant uut datlipostitust kirjutada :D

Oct 262015
 

Minu eelmise nädala datlipostituse all tekkis arutelu, kas on ikka võimalik, et need datlid on värsked. Hakkas tunduma, et ikka pole. Et kuidas need saavad siis nii kaua säilida. Mind hakkas hirmsasti huvitama, seega kirjutasin eile maaletoojale.

Ja võta näpust, sain juba täna vastuse – ON VÄRSKED! Korjatakse otse puu otsast karpidesse, säilitatakse seejärel ca 0 kraadi juures, kuni jõuavad poodidesse. Tegu on erilise sordiga, mil eriti paks nahk – tänu sellele, jahedas hoidmisele ja kõrgele loodusliku suhkru sisaldusele nii kaua säilivadki.

Kirsiks tordil – selles kasvanduses ei kasutata pestitsiide. Mahemärki nad taotlenud pole, aga datlid on iseenesest täiesti puhtad. Seega põhimõtteliselt suisa ökuvärk.

Kõik vutt-vutt-vutt Rimisse. Vähemalt korra peate ära proovima. Minule igatahes pole enam kommi ega šokolaadi vaja :P

Ma läksin kah ja ostsin järgmise karbi (esimene sai kahe päevaga otsa):

2015-10-26 13.40.32

Muidugi jah, näiteks Plika otsustas juba peale vaatamisel, et temale ei maitse. Ja temaga paraku ongi nii, et kui ta on oma peas juba millegi suhtes seisukoha võtnud, siis pole lootustki. Aga eks ma julgustan teda ikka edaspidigi maitsma, ehk muudab meelt. Poiss pistab kahe suupoolega.