Oct 162010
 

Mh, Poiss sai seitsmest tissi ja jäi enne kaheksat paksema riidemähkmega tuttu – selle arvestusega, et ega see ju nagunii ööuni pole. Tutkit, siiani magab. Ma teen siis aega parajaks ja istun arvutis, kuni vähegi jaksan – ehk ärkab enne, kui ma magama jään, öösel küll ei viitsiks mähet vahetama hakata.

Fotomajandus on Eestisse kolimisest saadik käest ära. Olen üritanud nüüd jälle rohkem pildistada, et Poisist ikka mälestusi jääks. Täna juhtusin arvutit korrastama, muuhulgas vaatasin vanu videosid ja fotosid ning avastasin, et on päris palju pilte, mida ma tegemise ajal miskipärast üles ei pannudki. Ongi hea – kui parasjagu midagi kirjutada ei viitsi, saan teile aegamisi vanu pilte näidata ja suve meenutada :P

Alustuseks leidsin isegi maikuu kaustast mõned fotod. Maris käis kuu alguses külas ja vaatan, et ma ei viitsinud toona kogu sellest värgist pea üldse kirjutada, isegi Marist ei linkinud. Noo, Marise reisimuljeid saate lugeda siit, siit, ja siit, mina aga panen lõpuks üles fotod Loodusloomuuseumi ägedast väljapanekust, mis õpetab kodus keskkonnasõbralikult tegutsema:

CIMG0292

CIMG0296

CIMG0297

CIMG0299

CIMG0301

CIMG0303

CIMG0304

Ja üks numpsik Plika kah:

CIMG0321

Sep 292010
 

Lugesin ennist Kessu muljetusi nende viimasest Londoni-reisist (reisiblogi on neil kinnine, sestap pole mõtet linkida). Pole seni olnud aega üldse Londoni peale mõelda, aga nüüd tekkis igatsus küll.

Karm reaalsus on aga see, et igasugu Londoni-teema on endisest kõvasti keerulisem. Kahe lapsega sõprade one bedroomi elutoa diivanil just ei ööbi ja hotellid meie eelarvesse ei mahu – seda enam, et Plika on õige pea kahene, mis tähendab tema lennupileti puhul kas täishinda või paremal juhul 33% soodustust.

Ühesõnaga tuleb vist oodata, kuni Poiss ükskord nii vana on, et mõlemad lapsed reisi ajaks vanaema-vanaisa hoole alla jätta saaks. Aga see on ju alles ei tea millal! Ja Londonisse tahaks juba õige varsti. Näiteks jaanuaris, kui on suured allahindlused. Või aprillis-mais kevadet nautida. Või suviste allahindluste ajal.

Oeh.

May 252010
 

Pole viimasel ajal siia eriti midagi kirjutada jõudnud, sest maja oli külalisi täis, mitu päeva järjest sai õhtuni väljas oldud ning lõpuks kodus nii väsinud ja laisk, et kirjutada enam ei jõua. Täna on üle mitme päeva rahulik pärastlõuna – käisin küll linnas, aga olen nüüd tagasi kodus, Plika magab, sain rahus koristada ja nüüd blogi kirjutada.

Külalistest – Krissu tuli teatavasti neljapäeval ning lahkub samuti neljapäeval. Lisaks oli paar öömajahädalist, kel oli Londonisse saabumise ja siit edasi liikumise vahepeal ajutist peatuspaika vaja – seda ikka alati saab :) Nii et ööl vastu pühapäeva saabus Kadri (nonde suvepäevade korraldaja, kus me läinud aasta augustis ökoehitust tudeerisime), kes lahkus esmaspäeva varahommikul ning pühapäeva õhtul tuli üks Abikaasa sõber, kes täna hommikul New Yorki lendas.

Koos külalistega saabus ka Kalevi šokolaad, suitsuvorst ja must leib, lisaks sai Plika kingituseks imenunnu raamatu ning vahva puust puzzle – ma olen tükk aega mõelnud, et peaks ostma, aga pole seni tegudeni jõudnud. Nii et esimene puzzle on nüüd olemas! Loodan, et Plikast saab samasugune puzzlemaniakk nagu minagi, mul on hulk 500- ja 1000-tükiseid ootamas :P Alustuseks, kardan, on aga siiski midagi tagasihoidlikumat vaja. Nood 12 tükkigi käivad veel Plikale üle jõu, aga talle meeldib puzzlet kokku panna küll – annab ükshaaval tükke minu kätte ja mina siis pean õigesse kohta panema.

Esimesed päevad trippas Krissu üksi ringi, meie Plikaga olime kodused. Pühapäeval aga haakisime külalised sappa ning suundusime kesklinna moeshow‘le pulmakleite vaatama. Abikaasa töökoha eelised, natuke glamuuri igavasse igapäevaellu :P

Show oli väga äge. Iani kleidid on reeglina minu jaoks liiga külluslikud, mul endal on veidi tagasihoidlikum maitse. Ja näiteks kaks aastat tagasi, kui ka show‘l käisin, ei olnud seal ühtki kleiti, mida oleks tahtnud ise selga panna. Ei tea, kas on siis minu maitse edevamaks muutunud või kleidid tagasihoidlikumaks – igatahes oli seal õige mitmeid selliseid, milles oleks täitsa võinud ise abielluda. Noo, ega ma tegelikult olen hirmus rahul oma punaste detailidega, ei hakkaks miskit tagantjärele muutma. Aga kui saaks veel korda abielluda, siis täitsa võtaks mõne Iani kleidi. Õeke oli ju ka oma pulmas imeilus…

Pärast show‘d oli plaan võtta kuskilt midagi külma ja värskendavat, ennast lähimas pargis murule siruli visata ning ilma nautida. Nojah, plaanid on alati head. Tegelikkuses läks meil poes üksjagu aega, lähim park oli mingi lilleshow tõttu kinni, nii et pidime päris pikalt hirmsas kuumuses kõndima, kui lõpuks kohale jõudsime, oli jäätis sulanud ja üldse liiga magus, minu jaoks oli meie peatuspaik liiga kärarikas ja ilm liiga kuum ja… Ühesõnaga virr-virr :D Külalised ei lasknud ennast õnneks millestki häirida.

Show tõttu töötas Abikaasa terve laupäeva ning sai selle eest vabaks esmaspäeva ja pool teisipäeva. Seda ära kasutades jätsime eile Plika Abikaasa hoolde ning läksime Krissuga Camdenisse. Sooja oli taas kord ligi 30 kraadi, mis mõjus väga turgutavalt söögi ostmisele – polnud lihtsalt isu. See on ilmselt minu ajaloo kõige odavam Camdeni külastus üldse, ostsin peale söögi-joogi ainult ühe kahenaelase küünelaki. Söögile, nagu mainitud, kulus ka tavalisest vähem, joogile see-eest veidi rohkem – neli pudelit värskelt pressitud apelsinimahla (hea küll, ühe tõin koju Abikaasale), üks mõnus smoothie puhkepausil tolles ökokohvikus, kus Ly töötab ning karp hiinakat.

Üldiselt oli suur rõõm sellest, kui vähe inimesi esmaspäeval ringi liikus – no neid oli ikka üksjagu, aga võrreldes nädalavahetustega köömes. Kohe hea oli olla. Ja Ly kohvik oli ka pooltühi, tavaliselt ei mahu seal ringigi pöörama.

Krissu shoppas minu eest ka ning lahkus paarisaja naela võrra vaesemana – Camden meeldis talle täpselt nii palju, kui ma arvasin, et võiks :P

Täna hommikul käisime Vera Cruzis hommikust söömas, siis jätsin Plika taas Abikaasa hooleks ning kihutasin kesklinna Primarki, et viimased asjad tagastada ja juurde osta. Kolm paari mai alguses Plikale ostetud pükse sai kõik tagasi viidud, kuna Rootsi kaltsukast sain odavamad ja ilusamad. Endale ei tahtnudki miskit osta, paar tellimust oli aga täita vaja, mõned asjad õekese poisile ja Abikaasa õele…

Ahjaa, viimastel päevadel sai ka ökokraami varusid täiendatud, kehahooldustoodete poole pealt. Iiris kunagi kirjutas, et mahehambapastat kasutades pole suus hommikul päkapikuläbu, tekitas kohe uudishimu ning kuna praegune poolmahe pasta on nagunii otsa saamas, mõtlesin siis tema oma ära proovida. Pühapäeval linnas jalutades jäigi Neil’s Yardi pood ette ja pasta sai ära ostetud.

Hambapastast veel nii palju, et kui alguses tundus too poolmahe meile hirmus mõru, siis harjusime õige kiiresti selle maitsega ära ning Rootsis õekese juures tavalist pastat kasutades tekitas tolle magusus okserefleksi :D Uus pasta on midagi vahepealset – praegusest magusam, tavalisest vähem magus. Täitsa okei maitsega, ühekordsel tarbimisel küll hommikul mingit vahet ei täheldanud, aga eks vaatab siis, kui mõni nädal kasutatud on. Esialgu kasutame ikka vana lõpuni.

Lisaks on meil šampoon varsti otsas. Tavalist nagu enam ei taha, ökošampoonidega on aga see häda, et nood ju enamasti ei vahuta – Loodusperest ostetud Lavera oma oli näiteks jumaliku õunalõhnaga (hm, seda varianti vist enam ei müüdagi, igasugu muud on nüüd kodulehel väljas), aga vahupuudus häiris meeletult, kasutasin selle tagajärjel igal peapesul ilmselt kolm korda suurema koguse, kui oleks vaja olnud.

Mingi hetk leidis Iiris hotellist Green People’i aloe vera šampooni, mida ta oli kunagi kasutanud ning teadis, et see vahutab küll. Kuna tal endal oli šampoon parasjagu olemas ning minu kurtmised meeles, tõi mulle proovida. Tõepoolest, vahutab! Sihuke tihke vaht, mitte päris nii külluslik, kui tavatoodetel. Abikaasa näiteks ajab sellega habet, pidavat ideaalne olema, just selle tihkuse pärast. Igatahes on alla poole pudeli alles, seega mõtlesin varusid täiendada – pole sugugi kindel, kas Eestist kuskilt vahutavat ökošampooni leiab.

Kuna Camdenisse oli nagunii asja, leidsin sealkandis ühe poe, kus pidavat Green People’i tooteid müüdama ning käisimegi seal ära. Nuusutasin kõik nende šampoonid läbi, ükski lõhn ei meeldinud, ostsin siis lõhnatu :D Küsisin müüjalt, kas neil veel mõni vahutav šampoon on ning ostsin tema soovituse peale lisaks veel A’kini oma, samuti lõhnatu. Mulle küll väga varusid soetada ei meeldi, aga šampoon on küll sihuke asi, mis raudselt ära kulub.

Lõpuks haarasin veel Plikale ühe hambapasta ka – tal on praegu mingi suvakas Aquafreshi oma, mille pärast mul ikka aeg-ajalt süümepiinad on, sest ta ju neelab kõik alla… Aga ei sattunud kunagi sihukesse poodi, mis lastele ökopastat müüks. Nüüd siis sattusin ja ostsin – kah Green People’i oma. Maitsevalikutest oli mandarin ja mint, võtsin viimase – pole vaja mingit magusat pläga, harjugu normaalsete maitsetega :)

Pildil on lisaks ökokraamile veel too Camdenist ostetud küünelakk – punased varbaküüned on lahtiste kingade hooajal minu puhul absoluutne must be ja pediküüris ei jõua ju nii tihti käia, lakk tuleb mul ikka kuskilt reeglina varem maha, kui kuu aega mööda saab. Praegune lakk on minu maitse jaoks liiga tume ja hakkab vist ka ära kuivama, too uus on sutike liiga hele :D Aga meeldib täitsa hästi, on kergelt pärlmutter ka, nii et olen rahul. Järgmine kord katsetan nii, et panen alla kihi tumedat ja peale heledat, äkki jääb lõppkokkuvõttes miskine huvitav tulemus.

Täna õhtuks peame teise laari asju kokku pakkima, sest auto vurab jälle Eesti poole. Mõtiskleme, kas peaks äkki elutoast ümmarguse laua ka kaasa võtma – see hirmsasti meeldib meile, sihuke parajas suuruses ja täispuidust, mitte saepuruplaadist kõikuv nikats, nagu meil Tähtvere köögis oli. Krissu olevat just sihukest lauda Eestis suisa otsinud ja ütles, et sobivas suuruses polnud, ainult liiga suured ja liiga väikesed. Saime selle ju tasuta, võiks veidi transpordi eest maksta küll… Pmst sõltub sellest, mis hinda meilt tahetakse – see on päris raske, aga kaaluda suht võimatu – näitame autojuhile ette ja vaatame, mis summat küsib. Mõistlik tüüp on, ehk saame kokkuleppele.

Ja viie päeva pärast lendamegi Eestisse. Hetkel on täitsa kahju ära tulla, tahaks veel natuke nautida oma kodu rutiini ja vaikust ja rahu… Ei kujuta ette, millal jälle saab, Eestis peatume ju esialgu määramata aja ema juures ning üritame võimalikult kiiresti oma elamise leida. Ema juures on muidu hirmus tore, aga kahetoaline korter jääb viiele inimesele lihtsalt õige ruttu kitsaks.

No ega’s midagi, loodame parimat. Küll kõik laabub :)

May 032010
 

Oleks natuke shopata vaja ja mõtlesin, et äkki keegi oskab mõningate asjade koha pealt tarka nõu anda.

Esiteks – kus müüakse imetamisrinnahoidjaid? Mothercare’is ja H&Mis olen käinud. Mul on vaja 38/40 B/C suurust – 38 ehk Euroopa 85, mis peaks mõõtude järgi mu suurus olema, on miskipärast sageli kitsas, aga 40 otsi tikutulega taga. Mothercare’is tegelikult on, aga seal ei sobinud ükski lõige. H&Mis üle 38 ei näinud – muidu väga ilus ja istub hästi, aga kitsas :(

Mmm… Dorothy Perkinsil ja Topshopil on ka maternity, tuli meelde, nende tall sectionid on nagunii plaanis üle vaadata, kaks kärbest ühe hoobiga siis. Plika ootamise ajast on küll meeles sama probleem, et 38 on kitsas ja 40 lihtsalt puudub. Äkki on vahepeal midagi muutunud. La Senzal on online‘is maternity olemas, poodides kuskil sees pole, proovimata küll osta ei julge.

Aga kust veel vaadata? Mingit hingehinda pole nõus maksma, ideaalis üle £15 ei tahaks kulutada, samas kui eriti hea leiaks, sobiks vast £20-25 ka.

Teiseks – kust leida võimalikult odavat (aga siiski normaalset) voodipesu ning köögi- ja käterätte? Peale Primarki ei teagi ühtki kohta, Woolworths läks ju pankrotti.

Kolmandaks – kust peale Primarki leiab odavaid titeriided? Asdast olen palju kuulnud, aga kodu lähedal pole ühtki, olen vist kogu Londonis elatud aja jooksul sellesse ketti ehk kaks korda sattunud, kaubavaliku või titeriiete olemasolu kohta ei mäleta loomulikult midagi. Nende kodukalt saan poodide asukohad välja vaadata, võiksin minna, aga kas kõigis on üldse titeriideid? Sainsburys nt peab ikka väga suur pood olema, et sealt riideid leiaks… Samas kui asda superstore‘id on kõik Londonist väljaspool. Et kas mõni Londoni oma ka on, kust titeriideid saaks?

H&M ja Next on minu jaoks natuke kallid, Primarkiga niivõrd ära hellitatud :P Mõningaid asju võib sealt osta, enamasti põlgan aga jah liiga kalliks, vaatan selle asemel eBayst ja kaltsukatest. Soodukate ajal oleks teine asi, aga praegu neid eriti pole.

kingadNeljandaks – kust osta korralikke titejalatseid, mille eest ennast pooleks maksma ei peaks? Ecco ja Clarks on na kallid, ma ei raatsi enda kingadegi eest üle £20-25 maksta, saati siis £40 jalatsite eest, mida laps kannab ainult paar kuud! Minu meelest oleks õiglane hind nii £10 kandis, kuni £20 olen nõus hea asja eest maksma, £26-28 jääb juba kalliks (Clarksist ma selle raha eest midagi leidsin). Sihukesi kingi oleks vaja, mille kand on tagant kinnine, kindel ja tugev ning nina eest kinni, aga kuna suveks, siis peavad siiski samas ka lahtised olema. Illustratsiooniks Kessu plika blogist laenatud pilt – sihukest tüüpi on vaja. Varbad 21 suurusel täitsa vastas juba, 22 paistab vahele jäävat, nii et 23/6 suuruse jahil olen.

Rohkem küsimusi ei ole :D Shoppama tahaks juba homme minna, kui vähegi jõuan… Lükkasime nimelt oma laupäevase toidupoes käigu ka esmaspäevale – laupäeval sai ju terve päeva Croydonis shopatud, täna oli hirmus s*tt ilm ning Plika käru vihmakile on kadunud. Kui homme Sainsburyst tagasi jõuame ja ma pärast väikest puhkust ennast jälle elusana tunnen, siis on kavas poode rünnata.

Ahjaa, kui keegi oskab soovitada mingit head shoppamispiirkonda Londonis, kus kõik olulised poed olemas oleks? Oxford Street on alati nii ülerahvastatud, sealses Primarkis tekivad mul paanikahood :P Tavaliselt käime Croydonis, aga seal ka kõike pole. Kus oleks mõnel tööpäeva hommikul veidike rahulikum, aga kõik head poed olemas? Võimalikult suur Primark, soovitavalt ka võimalikult suur TK Maxx, H&M, Next, Peacocks võiks olla… Ah, no ja mis iganes odavama klassi riidepoode + võimalikult hea valik odavaid titeriideid ja imetamisrinnahoidjaid :P Hammersmith tundub variant olevat, samas ma ei ole kindel, kui suur sealne Primark on ja kas on siis ikka nii palju vaiksem, et tasuks seda Oxford Streetile eelistada. Tottenham Court Roadi raamatupoodidesse läheme nagunii, seega Oxford Streeti kanti on asja. Aga kui kuskil mujal oleks võrdväärne kaubatänav, kus oleks vähem inimesi ja rahulikum, siis oleks rõõmuga nõus veidi kaugemale sõitma.

Side lõpp!

Apr 272010
 

Iiris ajab siiani taga oma ärakaotatud dokumenti, mille ema talle tähitud kirjaga saatis, trackimise eest ekstra peale maksis ning mis õigel ajal Eestist lahkus. Royal Mail paneb aga näkku ja väidab, et nemad ei tea midagi, pole milleski süüdi ja ei kavatse kuidagi aidata.

Mina tellisin lihavõttenädalavahetusel eBayst üle kümne asja, enamik neist jõudsid ilusti kohale. Küll aga ootasin siiani, kolm nädalat hiljem, kahte kadunud pakki.

Nojaa, positiivset on ka – tuhavangis olnud saadetised on nüüdseks kõik õnnelikult kodus. Eile tuli Abikaasa vanaema sünnipäevakaart, täna minu ema pakk. Naabrite aadressile, sest miskipärast on mu emast mööda läinud teadmine, et meie korterinumbril nüüd A lõpus on – millel pole iseenesest enamasti vahet, kuivõrd me ju elame ühise välisukse taga. Kuna aga naabrite uksekell ei tööta ja neil on silt, mis palub selle asemel koputada, tehtigi seda täna hommikul kell pool üheksa. Kella keegi ei helistanud, me olime küll kodus, aga Abikaasa koputamist ei kuulnud, mina olin sel ajal duši all. Nii leidsin Plikaga õue minnes sorry you were out teate, kuhu oli kritseldatud ainult Abikaasa eesnimi nii segase käekirjaga, et ta jättis tööle minnes teate tähelepanuta, arvates aadressi järgi, et tegemist on naabrite pakiga.

Nojaa, mina lugesin küll kohe nime õigesti välja ja arvasin ka kohe ära, millega tegu. Jalutasime siis Plikaga postkontorisse… Kus mulle pisteti koos ema pakiga pihku ka kaks minu nimele tulnud pakki, mis juba mõnda aega seal olevat. AGA MINGIT KURADI TEADET MULLE JÄETUD EI OLNUD!!!

Igatahes olin ma lihtsalt üliväga õnnelik, et pakid kätte sain, ei hakanud seal bitchima, mis mõtet sel enam olnud oleks. Kusjuures Abikaasa käis nädal tagasi ühe teise paki järel ja küsis, ega minu nimele midagi pole, siis väidetavalt küll polnud.

Kõigele lisaks oli ema paki nurk katki ja see oli ka vastava kirjaga (sorry, damaged etc) kilekotis. Kuna pakis oli aga raamat, kaks Abikaasa lemmikšokolaadi, pakk minu lemmikkomme ja näpunukk Plikale, siis arvan, et kadunud polnud miskit, lihtsalt õnnetus, ikka juhtub.

Nii et kui ema poleks vale aadressi kirjutanud ja meile sorry you were out teadet jäetud, siis kes teab, kaua mu kaks kadunud pakki veel postkontoris oleks oodanud. Iga asi on millekski vajalik :)

Kirsiks tordi peal ootas mind koju jõudes ees imepisike mulliümbrik Aasiast – postiljon oli vahepeal käinud ja toonud ära viimase asja, mida eBayst ootasin – uue aku Abikaasa moblale. See sai kusjuures tellitud vähem kui kaks nädalat tagasi, tuhajama tõttu olin valmistunud veel sama pikaks ootamiseks.

CIMG0053

Sihukesed seiklused siis tänasel kaunil suvepäeval.

Ja päev on indeed imeilus. Päike särab, lühikeste käistega oli palav, tuju on suurepärane hoolimata sellest, et eile öösel kella kaheni raamatut lugesin – no liiga huvitav oli, et pooleli jätta! Hommikul värskendas dušš ja no sellise ilmaga ei saa kuidagi paha tuju olla :P Täna läheme kindlasti pärastlõunal ka välja.

EDIT: Sarnaselt minule leidis ka Iirise kadunud dokumendi seiklus täna ootamatu ja ülijabura lahenduse.

Apr 222010
 

Üldiselt olen ma seda tüüpi, kellele ei meeldi poest tooreid puuvilju osta – kes see jõuab oodata, millal need ükskord valmis saavad, enamasti sööme ikka enne ära ja siis nad lihtsalt ei maitse pooltki nii hästi. Nii et kui midagi poest toome, siis ikka vaatame, et oleks piisavalt küps ja saaks kohe süüa.

Aga mahekraami ja mugavuse nimel oleme õppinud ka kannatlikud olema. Kui kord juba järjele saada, siis pole asi sugugi nii hull – kogu aeg on on kapist midagi uut peale tulemas.

Eile tuli jälle kastitäis kraami, paigutasin kõik oma kõrgemate süsteemide järgi ära ja tegin paar pilti kah.

Puuviljasüsteem on selline, et laua peal kausis on kõik kraam pestud ja kohe tarbimiseks mõeldud, selle kohal olevas kapis aga valmiv kraam – kuna pesemata viljad säilivad paremini, siis pesengi neid alles enne kaussi tõstmist. Kapis on hetkeseis selline:

CIMG9949

CIMG9950

Reeglina saab kasti sisu nädala jooksul küpseks, aga viimase kolme nädala pirnid on mingid erilised jõhkardid, kõik on ikka täitsa kõvad ja toored. Sellepärast ongi kapis kolm kausitäit pirne.

Mugulsibula ja küüslaugu varud on ka kõik seal kapis, samuti valmivad tomatid. Õunad on lihtsalt sellepärast, et eelmise kasti õunu on veel kausis ja need tuleks enne ära süüa.

Ja mis puutub valmis kraami, siis:

CIMG9951

Nojaa, tänaseks on viinamarjad, greip, kaks kiivit ja pool kurki juba manalateel :P

Kraanikausi all kapis on kartulid ja porgandid, ülejäänud juurikad on külmkapis. Igasugused marjalised (maasikad-vaarikad jne), redised ja roheline sibul ka, kui neid olema juhtub. Külmkapist pole mõtet pilti panna, jätsime see nädal kasti tellimata, et vanadest varudest lahti saada – praegu on seal ainult kausike rediseid, lillkapsas, karp seeni ja kaks sidrunit.

Aga jah, puuviljad meil ikka 100% mahedad pole – tahame nii palju süüa, et kõike ei raatsi. Viinamarju ja greipe ostame nädalavahetusel suuremates kogustes ja täitsa tavalisi.

Üldiselt on sihuke korraldus igatahes üpris mõnus – alati on piisavalt erinevaid puuvilju vastavalt hetkeisule kodust võtta. Kui kõht põhisöögikordade vahepeal tühjaks läheb, on tervislik vahepala käeulatuses, no ja pärast sööki magustoiduks ka hea.

Igal juhul tarbime nüüd tunduvalt vähem mõttetut ja ebatervislikku kraami – jäätist ja šokolaadi vahel ostame, enamasti on aga ainus magus peale puuviljade iseküpsetatud kook, korra nädalas vast teen. Rämpstoitu ei söö praktiliselt üldse, valmistoite samuti mitte. Võileibu saab ikka söödud, aga ega nendest 100% loobuda ei tahagi. Ja sooja toitu teeme ikka pea iga päev otsast lõpuni ise.

Ja ma olen nii rahul, et sihuke võrdlemisi tervislik eluviis on meile omaseks saanud. Loodan, et suudame eesti oludes samamoodi jätkata!

Apr 072010
 

Aprill möödub vaikselt.

1-9. mai on Maris külas.
11-17. mai oleme Plikaga Rootsis, vaatame värske ilmakodaniku üle ja kohtume ka vanaemaga.
20-27. mai on Krissu külas.

30. mai varahommikul hakkame tõenäoliselt Eesti poole sõitma. See kuupäev võib veel paari päeva võrra edasi nihkuda, aga oleme praamipiletite hindu vaadanud – suht samad, elamise pakib ühe päevaga kokku küll, mis siin ikka hädavajalikust kauem passida. Kuna 31. mai on esmaspäev ja riigipüha, siis on Abikaasa viimane tööpäev juba 28. mai :)

Ühesõnaga jälle Eestisse. Päriseks, kuivõrd me seda enam öelda saame. Ütleme siis nii, et hetkel UK-sse tagasipöördumise plaane pole. Sai pikalt ja tõsiselt kaalutud, aga kuna Abikaasa nii palju palka juurde ei saanud, et oleks olnud mõtet siia jääda, siis otsustasime Eesti kasuks – kokku hoidma peaks mõlemal pool, Eestis on küll väiksemad palgad, aga ka odavam elada + sõbrad ja perekond. Kahe väikese lapsega tunduvalt etem.

Ja seekord kolime hoopistükkis Pärnusse. Täpsematest plaanidest räägin ehk kunagi hiljem, aga otsus sai tehtud vägagi oluliste argumentide põhjal. Eks näis, kuidas Abikaasa tööga olema saab, aga midagi ikka leiab või ehk mõtleme välja, mis asja ise ajama hakata või siis tutvuse kaudu… Kuidagi saab kindlasti hakkama.

Sihukesed plaanid siis. Ja ma olen nendega üpris rahul :)

Mar 312010
 

Alati on neid, kes väidavad, et Eestis on kõik nii p*rses, oleks viimane aeg minema kolida, mujal on ju palju parem. Või tänavad jumalat, et seda tegid (enne kui asi hullemaks läks). Masu süvenemisega selliste avalduste osakaal üha kasvab.

Ja kui kuskil eestlaste välismaale kolimine teemaks võetakse (näiteks siin), siis on alati küllaga kommentaarides ilkujaid: näe, kõrgharidusega eestlased teevad võõras riigis sibitööd, kulutavad enamik palgast mõttetu jagatud eluaseme üüri maksmisele ja on hullult rahul, sest välismaal on ju kõik parem.

Mina ei saa aru ei ühtedest ega teistest. Ma ei kolinud londonisse sellepärast, et Eestis oleks minu arvates nõme. Esimesel korral oli minu isiklikus elus lihtsalt seisak, tundus põnev natuke maailma avastada. Teisel korral sai ajendiks tööpakkumine, mis tol hetkel majanduslikult mõttekas ja ka muidu ahvatlev tundus.

Aga Eesti on ja jääb armsaks kodumaaks. Kodune võib olla ka mujal, aga see päris kodu, ühes pere ja sõprade ja rahvusliku arusaamise ning kaasmaalaste veidrustega… See on ikka ainult Eestis.

Ma olen ilmselt liiga harjunud vaatama kõiki asju eelkõige positiivsest küljest. Kui keegi küsib, miks ma kolisin Londonisse või tagasi Eestisse, siis loetlen esmajärjekorras ette ikka kõik need head asjad, mis ajendasid tagasi kolima. Jaa, kindlasti mainin lõpetuseks ka probleeme ja asjaolusid, mis tolle koha, kust parasjagu ära kolisin, vähem ahvatlevaks muutsid ning kolimisplaani üldse võimalikuks tegid… Enamasti jõuan ma aga selleni, et ehkki eelmises kohas oli äge, siis uues on veel ägedam. Lihtsalt – ajaga muutub kõik, meie soovid ja vajadused ja olukorrad ja…

Minu meelest on arusaamatu kuskil elada ja viriseda, kui halvasti kõik on. Kui ei meeldi, siis on kolm varianti. Kui võimalik, tee midagi asja parandamiseks. Kui mitte, siis lepi sellega – ela oma elu ja ära mõtle halvale, mille muutmine pole sinu võimuses. Kui enam tõesti ei kannata, siis koligi ära sinna, kus su meelest parem on. Aga lihtsalt paigal olla ja vinguda, kui halb kõik on? Midagi mõttetumat annab välja mõelda.

Ühesõnaga… Minu meelest on täiesti normaalne see, et inimesed (loe: eestlased) kolivad aeg-ajalt välismaale. Reisimine ja võõrsil elamine avardab nii tohutult maailmapilti ja annab kogemusi. On neid, kes tulevad hiljem tagasi, sest Eesti on ikkagi kodu. On ka neid, kes jäävadki võõrsile, sest neile tundub seal parem ja kodusem… Või on seal näiteks armastus :) Ja mõlemat pidi on okei! Tänapäeval on see ju nii tavaline, elada välismaal. Ikka seal, kus endal kõige parem on.

Aa, aga mis mu jutu mõte on? Ega suurt polegi. Igaühe elu on tema enda valik – targad tegutsevad, rumalad ainult virisevad. Peaksin ilmselt lihtsalt vähem ajaleheartiklite kommentaare lugema :)

Tegelikult on sel jutul isiklikum perspektiiv ka, aga sellest mõni teine päev.

Mar 272010
 

Uni läks juba hommikul juba kell kaheksa ära ja hiilisin voodist minema, nii et teised jäid magama. Sain rahus kohupiimapannkookide taigna valmis teha ning selle poole tunni jooksul, kui see seisma pidi, köögi põhjalikult ära koristada. Siis praadisin ühtaegu pannkooke, keetsin Plika putru ja aitasin tal seda süüa (õnneks saab ta suuremas osas ise hakkama) – kell polnud veel pool kümmegi, kui lapsel oli kõht täis, köök eeskujulikus korras ja pannkoogid sööjaid ootamas. Abikaasa ärkas alles kümnest, tal oli neljapäevaõhtusest ülemuse sünnipäevast saati unevõlg :P

Otsustasime vahelduseks hommikupoolikul poodi minna – lootuses, et seal on siis ehk parem valik, eriti igasuguste juurikate ja liha osas. Kuna auto on praegu jälle kontrollis, läksime üle pika aja suurde kaugemal asuvasse poodi jala. Tee peal, mis viib läbi suure pargi (mis on põhimõtteliselt hiiglaslik võrdlemisi lage muruplats mõnede asfalteede ja puudega), avastasime ühe teise väiksema pargi, mis oli võrratu – selline… PÄRIS park. Kõrgete müüride taga, st igasugusest liikluskärast eraldatud, palju puid ja lillepeenraid ja tiik ja teerajad ja mõnusad sopikesed, mida avastada, lisaks meeletult palju linnulaulu. Tahan seal nüüd tihemini käima hakata, nii mõnus oleks näiteks piknikku pidada või raamatut lugeda või…

Poodi jõudsime tavalise nelja-viie asemel pool üks ja tõepoolest – valik OLI tunduvalt etem. Näiteks nägime esimest korda suuri mahesealiha tükke (seaprae materjal, teadagi) – tavaliselt on meile vastuvõetava hinnaga ainult mahehakkliha, ülejäänu liiga kallis. Mahekurk on õhtupoolikul tihti otsas, normaalseid mahetomateid polnud varasematel kordadel üldse näinud. Enamik juurikaid tuleb meil küll kastiga, aga kurki-tomatit läheb alati rohkem ja Sainsbury omad on odavamad kah :)

Üldiselt saime me vist lõpuks üle illusioonist, et miski hetk on meie varud nii täiendatud, et laupäevased arved hakkavad alla £50 olema – ikka on iga kord mingeid asju vaja, nii et see summa tuleb täis. Poes £50-60, juurika- ja puuviljakastid £25-30, lisaks piim ja hapukoor, mida Abikaasa nädala sees mujalt poodidest toob – ca £100 läheb ikka iga nädal toidule ära. Tundus hirmkallis, kuni ma arvutasin välja, et päeva toiduraha on umbes £6 nägu, Plikal muidugi poole vähem. See on vähemalt 80% mahetoit (ehk rohkemgi), tervislik ja mitmekesine… Varem sõime üsna tihti rämpsu, mille puhul üks eine maksis minimaalselt £3.50-5, või siis külmutatud poolfabrikaate – ei anna kohe kuidagi võrrelda ei hinnalt ega toiteväärtuselt.

Eesti rahas on £6 hetke kursiga umbes 100 kr. Ühe inimese kohta päevas… No see oli meil pigem terve pere päevane söögiraha. Samas, võttes arvesse Eesti ja Londoni palgataset, siis ma ütleks, et kulutame umbes sama palju… Ainult et Eestis küll nii head ja normaalse hinnaga mahetoidu valikut pole.

Njah. Riideid ostmas ja muidu külas võib siin ju kord-paar aastas ikka käia, aga siinsest mahetoidust hakkan ma ilmselt jälle Eestis elades rohkemgi puudust tundma, kui kliimast, mis on Londoni teine suurim pluss minusuguse külmavarese jaoks.

Lõunasöögiks tegime meeletult maitsva salati: kodujuust, krevetid, kurk, tomat, redis ja porru. Keele viis alla! Homseks on plaanis tursk (hm, tursk on cod ja meil on haddock, sõnaraamatu järgi kilttursk – pole aimugi, mis neil vahet on või kas sel on ka mõni eestipärasem nimetus, igatahes sõin seda viimases töökohas tihti ja maitses hea) ja grillitud spargel – saime selle viimase kastiga, pole vist varem proovinudki. Põnev!

Mar 222010
 

Mul on sügisest saati uus mobiilinumber, kuna minu vana, mida esimesed kuu aega Abikaasaga koos kasutasime, sattus “tänu” :P Abikaasale mingisse andmebaasi, mille tagajärjel hakkasin saama igapäevaseid kõnesid ja sõnumeid, mis soovitasid lotot mängida ja pakkusid laenu. Vana numbri võttis Abikaasa endale, sest see on üldse mu kõige esimene UK number ja kõigil olemas… Olen täna sinna juba kaks sõnumit saanud.

Ühesõnaga… Orkutis, FBs ja MSNis on igal pool õige number näha. Viimane aeg kaasajastada.