Nov 272018
 

See on tegelikult põhjus, miks ma täna õhtul blogima tulin… Ja kuna need teemad olid üksteisega nii seotud, siis pidin kõigepealt kaks eelmist postitust valmis kirjutama, enne kui asjani jõudsin :) Mis tähendab, et kell on kuradima kolmveerand üks ja ma peaks ammu magama. Aga emotsioon tahab välja kirjutamist ja see on ometigi olulisem.

Ühesõnaga, käisin täna kinos. Pikalt planeeritud, eelmisel esmaspäeval jäi käimata, sest jäime piletite ostmisega hilja peale, ees polnud nõus istuma, hilisele seansile ei viitsinud minna… Ja muude päevade piletid põlgasin kalliks, sest noh, mul on tänu autoremondile kerged likviidsusprobleemid. Kaidi jõudis vahepeal juba korra ära käia, aga tuli täna minu ja Annikaga teist korda veel. Seekord sain piletid taharitta ja koht oli suurepärane. Keskel istuda on minu jaoks ka liiga ees :P

Igatahes. Ma läksin kinno täiesti puhta lehena. Muidugi ma teadsin Queeni ja Freddie Mercuryt ja nende kuulsamaid lugusid, aga taustast – null. Ma ei teadnud isegi seda, et Mercury oli gei :D Noh, sain teada, kui filmist lugesin. Kuna ma midagi ei teadnud, ei häirinud mind ka faktivead, mida mitmel pool mainitud on.

Isegi treilerit polnud ma näinud ja see on minu puhul täiesti uskumatu. Tavaliselt ma puhtalt treileri põhjal otsustan, kas tasub kinno minna või mitte (ega saa absoluutselt aru inimestest, kellele ei meeldi treilereid vaadata, et ei tekiks eelarvamus vms). Seekord teadsin, et tasub :) Teadsin filmist mitte midagi teadmata, et ma tahan seda näha.

Aga kogu see film… Lihtsalt super. Suhteliselt pikk, aga terve selle aja oli pilk ekraanile kleebitud. Ja see muusika… Lihtsalt võrratu. Lummav. Ikka päris mitu korda tuli mõnus kananahk ihule seda kuulates. Kui film läbi sai, ei tahtnud üldse saalist ära minna. Oleks hea meelega istunud ja kuulanud, kuniks lõputiitrid läbi. Kuna olin seltskonnaga, ei hakanud seda siiski tegema. Selle asemel tellisin Kaidilt kojusõiduks Queeni lugusid. Kui kohale jõudsime ja autost välja tulin, palusin Kaidil muusika põhja keerata ja tantsisin maja ees tänaval. Täiesti normaalne :D

Mulle tundub, et mõnda aega ma nüüd kuulan vist autos ka Queeni.

Ja seda filmi tahaks veel korra näha. Lihtsalt sellepärast, et nii hea oli. Saan täitsa aru, miks Kaidi teist korda tuli ja miks Liis ka juba kaks korda kinos käinud on.

Nii et järgmisel esmaspäeval äkki. Kinos käimine on minu jaoks tavaliselt eranditult seltskondlik tegevus, aga seekord vist pole kedagi kaasa võtta ja see mõte ei häirigi mind väga…

Peab ikka rohkem kinos käima. Mõned asjad on suurelt ekraanilt paremad. Emotsioon on seda täiega väärt.

(Ja KASSID! Seal filmis oli PALJU KASSE! I was sold from the first minute :D)

Nov 272018
 

Mul on endiselt see igikestev probleem, et ma ei oska defineerida muusikastiile, mis mulle meeldivad ja kogu muusika, mis ma olen siit-sealt kokku kogunud, on nii rändom, et ma ei oska seda kuidagi iseloomustada… Ja et kui ma tahan autos kõva mürtsu kuulata, siis ma olen suisa hädas, sest see võiks ka hea olla ja neid lugusid on küllaga, aga mul ei tule ükski meelde :D Tantsimiseks sobivate lugudega on umbes sama häda – miskipärast moodustavad mu playlistist enamiku sellised rahulikumad lood, mida hea tööl või kodus õhtuste tegemiste taustaks kuulata. Aga kui tahaks rohkem kärtsu ja mürtsu, selle koha pealt jääb mu playlist nõrgaks.

Igatahes, olen tükk aega tahtnud oma viimase aja lemmikuid jagada. Endal ka hea hiljem meenutada, mis muusika millal mu ellu tuli…

Selline minu jaoks täiesti tundmatu tandem nagu Kruder & Dorfmeister sattus tänu ühele inimesele mulle mõnda aega tagasi ette ja sellest remixist jäin mõneks ajaks peaaegu et sõltuvusse. Aaaaga kuna ma ei taha väga neid ebavajalikke meenutusi ja mälestusi hetkel, siis ma seda hetkel enam ei kuula :) Üks lugu, mis mulle eriti sümpaatne on:

Siis kuulasin tööl vahepeal oma vana lemmikut Fyfet ja selle playlisti viskas Chet Fakeri, kes viimasel ajal on tegev pigem oma kodanikunime Nick Murphy all. Tema uuem kraam mulle niiväga ei istugi, aga Chet Fakeri ajaperioodist on mul 14 lemmiklugu, mille playlisti ma olen praeguseks juba liiga palju kuulanud :) Kõiki 14 lugu ma siia ilmselgelt panema ei hakka ja mul on raske isegi suurimaid lemmikuid välja valida, aga mõned…

Ja tänane avastus… Üks mu viimaste aastate suurimaid lemmiklugusid, mida olen korra varem kindlasti juba jaganud ja mis on ühtlasi mu telefonihelin (video vaatamine omal vastutusel, ajab ihu imelikuks):

Täna valitud playlist läks mingil hetkel väga rändomiks kätte ära, nagu see Youtube’is tavaliselt juhtub… Ja siis järsku kuulsin tuttavat meloodiat täiesti uues kuues:

Te ju teate mu armastust saksofoni ja tšello ja üleüldiselt igasuguse hea muusika vastu väheke klassikalisemate instrumentide esituses… Kui ma siis avastan oma suure lemmikloo sellise artisti esituses:

MEUTE is a Techno Marching Band – a dozen drummers and horn players from Hamburg/Germany who fulfil the job of a dj with their acoustic instruments.

No lihtsalt fantast :) Kuulasin nende muid lugusid ka, ei jätnud mingit sügavat muljet, techno pole ikka päris minu teetassike… Aga see üks… No mis te arvate, mida ma ülejäänud tööpäeva repeadi peal kuulasin… Ja nautisin.

Kas peale minu on veel keegi nii hull, et kuulabki ühte lugu mitu tundi järjest? Mulle on jäänud mulje, et kõiki teisi ajab selline komme hulluks :) Ilmselt mind ennast ajaks ka, kui keegi kuulaks tundide kaupa lugu, mis mind ükskõikseks jätab :P

Nov 262018
 

Ma olen terve elu olnud see süüdimatu tüüp, kes oma läpaka pisikesest kõlarist muusikat kuulab ja sellega täielikult rahul on.

Aga viimastel kuudel on muusika minu elus kuidagi eriti oluliseks muutunud ja nüüd mul on kohe suur häda, et autos ei saa ja kodus ei saa ja…

Autos muusika kuulamisega oli terve saaga – need, kes FB-s, on kursis. Esimesed poolteist aastat sõitsin vaikuses, sest tahtsin keskenduda juhtimisele, muusika pigem häiris. Seega polnud oluline, et mul oli kassettmakk. Nüüd olen Pärnu liikluses piisavalt enesekindlaks muutunud, et endale väikest segajat lubada ja mõni aeg tagasi tekkis terav soov sõites VÄGA KÕVA MUUSIKAT kuulata. Head muusikat muidugi. Ma siis katsetasin raadiot, aga sealt millegi kuulatava leidmine ajas lihtsalt närvi. Mõtlesin maki välja vahetada, aga siis tekkis plaan, et äkki saaks kuidagi lihtsamalt ja odavamalt hakkama.

Ostsin Oomipoest 5€ eest aux juhtmega jubina, mis käis kasseti auku – selleks, et avastada, et kassetimängija vist ei tööta (ma igatahes tööle ei saanud, isegi mitte päris kassetiga). Vahetasin selle 19€ maksva jubina vastu, mis käib sigaretisüütajasse ning bluetoothiga muusika telefonist automakki suunab. Kohutav kvaliteet. Eksabikaasa arvates on sel äkki seos faktiga, et mu autol pole antenni :D Ma ei tea, kas kunagi oli, aga praegu tõesti pole jah :D

Lõpetuseks sain tema sõbralt tolle vanast autost maki… Selle paika panemine on pooleli, mul auto käis eelmisel nädalal ühe sutsu remondis, makk sai paika, aga mängib ainult esimestest kõlaritest, tagumiste jaoks oli üks vahejupp puudu. Teiseks avastasin, et aux juhe, mis sõber kaasa andis, oleks pidanud maki taha aukudesse minema :D Nii et kui ma nüüd homme jälle auto remonti viin, et ülejäänud asjad ka tehtud saaks, pean instrueerima selle juhtme koha pealt. Ja HOMME ÕHTUL loodetavasti saan auto kätte ja selle urrima juhtme telefonile taha ja normaalse kvaliteediga muusikat kuulata. Väga kõvasti :)

No ja koju on ka kõlareid vaja, kohe hädasti. Läpaka kõlari kvaliteet on ühtäkki väljakannatamatu. Aga siin on jälle see teema, et ma ei oska absoluutselt valida. Kindlasti tahaks bluetooth varianti, vahel on kaasaskantavus väga mugav ja ma lihtsalt vihkan juhtmeid – mida vähem neid on, seda parem. Eraldi tubadesse eraldi kõlareid ostma ei hakka ja põhiaja oleks see/need ilmselt elutoas, aga vahel tahaks magamistoas ka muusikat kuulata… Ja aias.

Nagu ikka selliste asjade puhul, millest ise ei tea – googeldasin “best bluetooth speaker” ja lugesin… Välja valida ikka midagi ei osanud. Ma ei ole eriline melomaan, aga ku ostan, tahaks siiski kvaliteetset asja. No ja nunnu võiks välja ka näha. Ja ma ei teagi, kas üks väike värviline JBL Go annab piisavalt palju välja? Või oleks ikkagi parem elutuppa midagi veidi suuremat ja toekamat osta, mis 30-40 ruuduses ruumis kindlalt mõnusalt toimiks (eee… no peale lihtsalt helitugevuse bass näiteks? appi, ma ei tea kõlaritest ikka tõesti mitte kui midagi!) ja mõni väiksem lisaks, olgu siis lastele, magamistuppa või aeda?

Oleks äärepealt JBL Go katsetuseks ära tellinud, aga kuna too veebipood lubas esiteks 0€ tarnet, mis tellimuse esitamise hetkel osutus “tule Tallinnas järele, ainult siis on tasuta” tarneks ning tänase küberesmaspäeva raames -20% soodustust (ei olnud mingit piirsummat märgitud), aga koodi sisetades ilmus teade, et antud tootega ei saa seda soodustust kasutada, siis saatsin selle kõik pikalt. Ju ei ole praegu ette nähtud :D

Igatahes oleks vaja kõlareid. Kiiresti. Et muusikat korralikult nautida. Võimalikult optimaalse hinna-kvaliteedi suhtega. Võite oma tarkusi jagada :)

Ah õige jah. Uusi kõrvaklappe on ka vaja, sest need, mida ma praegu tööl igapäevaselt kasutan, “lekivad” liialt heli. Kolleeg mingi hetk kurtis. Ma kuulan tööl enamasti “ühe kõrvaga”, sest pean teisega kolleegidele kättesaadav olema. No ja ei ole vaja, et sellest kõrvaklapist, mis kõrvas pole, heli kõigile kuulda oleks.

(Nojah, ükspäev, kui mul oli tungiv vajadus kuulata tööajal väga kõvasti müramuusikat, hoidsin mõlemad klapid kõrvas, et heli summutada ja ikkagi ülemus kommenteeris (küll heatahtlikult), et ta kuuleb laulusõnad ka ära ja küsis kas ma tahan kurdiks jääda :D)

Mulle sobivad need pisikesed pehmete erinevas suuruses otsikutega klapid, mis praegu vist ka kõige levinumad on, aga ma jällegi ei tea, mille järgi valida, seega on uued siiani ostmata. Palju maksta ma nende eest igatahes ei taha ja täitsa usun, et saab soodsa hinnaga ka norm klapid kätte… Kui ma ainult teaks, millised :D Üks teine kolleeg soovitas vaadata seda juhtmeotsa, mis auku käib – kui seal vähemalt kolm “rõngast” on, siis peaks ok olema, kaks on vähe. Mu praegustel on kaks. Kui pädev see soovitus on, pole aimugi. Ja kõrvaklappe ma ei viitsi isegi googeldama hakata…

Aug 102018
 

Maximas käies jäi kõrvu muusika, mis tõi laia naeratuse näole, sest oli lihtsalt nii mõnus ja hea.

Üks paljudest nutitelefoni võludest on Shazam – või noh, iga äpp, mis muusikat tuvastab. Koju jõudes otsisin video üles, nüüd olen seda kuulanud ja vaadanud ligi kümme korda. Ma tihti muusikavideotest midagi ei arva, aga see mulle nii meeldis. Kõik need mõnusad esitajad, aga minu absoluutne lemmik oli muidugi tšello. No ok, ja saksofon ka. Kõik oli hea.

Playing for Change liikumise kohta lugesin veidike, tundub väga äge, nende lugusid kuulan mõni teine päev edasi.

Üleüldse peaks endale uut muusikat otsima – blues ja jazz, tšello ja saks, mmm…

See lugu on küll eelkõige nahavärvile pühendatud, aga sobib nii suurepäraselt lihtsalt kogu elule :)

I said son it all comes down to just one simple rule
That you treat everybody just the way
You want them to treat you
Yeah

Skin Deep
Skin Deep
Underneath we’re all the same

Jun 152018
 

Just praegu tuli meelde, et lugesin kuskilt Tartu laululaval toimuva kontserdi kohta. Otsisin üles – suurkontsert “5 isamaalist laulu”, juba selle nädala pühapäeval.

Kas keegi läheb veel sinna?

Ise ma Tartusse autoga ei sõidaks, see on kindel. Lapsi ka kaasa ei võtaks, sest ehkki ma tahaks seda kogemust nendega jagada, siis ma pole kindel, kui hästi nad õhtusel ajal vastu peaksid ja ma tunnen, et ma ei taha katsetada, sest tahan ise täiega nautida. Oleks see kontsert laupäeva õhtul, nii et pühapäeval oleks aega rahus kulgeda, siis veel, aga kui kontsert lõppeb pühapäeval kell pool üksteist ja ma pean esmaspäeval tööl olema, mis tähendab kas poole öö ajal Pärnusse jõudmist või hommikul esimese bussi peale minemist – koos lastega, tänan, ei :P

Bussiga võiksin sinna sõita, tagasi samal õhtul ei saaks.

Kui saaks koha kellegi pärnaka autos, kes pärast pidu õhtul veel tagasi sõidaks… Või siis esmaspäeva hommikul esimese bussiga jõuaksin Pärnusse kell 10 – mul on tööl ületunde, saaksin neid kasutada.

Nii et mul on vaja kas kohta autos või öömaja. Minna, sul diivan on? :D

Sest ma just otsustasin, et nui neljaks, ma LÄHEN sellele kontserdile. Ma olen nii suur isamaaliste laulude fänn, aga pole kunagi saanud käia sellisel suurel laulupeol, kus ainult neid lauldakse.

Ema kinkis mulle sünnipäevaks Piletimaailma kinkekaardid. Nagu kiuste müüakse selle kontserdi pileteid Piletilevis :D

Nov 012017
 

Leidsin jälle keskuse playlistist uue lemmiku:

Olen terve õhtu Fyfe muusikat kuulanud ja KÕIK meeldib. 2017. aasta album vist tibake rohkem kui 2015… Aga kõik on hea. Nii mõnus… Õige vibe mu jaoks.

Oct 162017
 

…I make a new alphabet

Eels “New Alphabet”. Kuna ma ei suhestu ABSOLUUTSELT selle videoga, panen vaid lingi ja alguse sihilikult refräänist :P

See lugu jäi mind kummitama ühe Elementary osa lõpust… Otsisin Youtube’ist üles ja kuulasin… Ja kuulasin… Ja kuulasin.

You know what?
I’m in a good mood today
Well I’m so happy
It’s not yesterday
Man it was brutal
But it’s all in the past
It’s good to know
That it don’t have to last

Mar 082017
 

Lohisev pealkiri, jällegi, aga ma ei mõelnud midagi paremat välja.

Mul on küll omad lemmikud nii popmuusika kui klassikalise muusika seas, aga neid on siiski pigem vähe. Kuulan tsipakene igasugu muusikat ja ei fänna põhjalikult õieti kedagi.

Aga mingil põhjusel ma lihtsalt jumaldan muusikat, kus on segatud kaasaegne ja klassikaline. Kusjuures, see kehtib ka tantsu kohta – ma ei ole eriti suur balleti ega ka… No ütleme, hip-hopi :) fänn. Aga kui esituses on ühendatud kaasaegse ja klassikalise tantsu elemendid, naudin seda üsna kindlalt. Sellel ma siiski pikemalt ei peatu, sest tänase postituse teema on muusika.

Tegin just põneva avastuse – arvasin, et C-jami olemasolust saime me teadlikuks Augustiunetusel 2013, kui neid Supelsakste hoovis kuulama sattusime ja vaimustusime, aga ole lahke – blogi otsingust tuli välja hoopis üks 2010. aasta postitus, juba siis vaimustusime. Too esimene kord see vaimustus ilmselt lihtsalt ununes, aga Augustiunetuselt ostis Abikaasa kolm nende plaati, mis pärast autos omajagu mänginud on.

Selles on midagi nii… Seksikat :P Kui kõiksugu populaarseid puusa nõksuma võtvaid ja raadiost ning meediast tuttavaid lugusid mängitakse klassikalses võtmes (noorte ilusate seksikate inimeste esituses), nii et tukad lendavad. Olgu see siis Metallica või ABBA.

Ühesõnaga, eile õhtul käisime naistepäevakontserdil, kus esinesid The Ilves Sisters ja C-jam. Ja no see oli NII ÄGE kontsert, et mul pole selle kirjeldamiseks lihtsalt sõnu. Suu oli kõrvuni peas põhimõtteliselt kogu aja, paljud lood panid automaatselt kaasa liikuma, paljud tekitasid lihtsalt kananaha ihule…

Mis lood esimese hooga meelde tulevad, mis mulle kõige enam meeldisid… Ilvese õdedelt Grease’i “You’re the one that I want”, ühe mu suure lemmikfilmi Notting Hilli algusest ja lõpust tuttav “She”, Frozeni “Let it go”, ABBA “Lay all your love on me”… C-Jamilt Gloria Gaynori “I will survive”, Michael Jacksoni “Bad”, Queeni “I want to break free” ja siis veel mitu lugu, mis hullult meeldisid, aga mille nime ei tea… Ja no lõpetuseks nende kahe koos esitatud “Pretty Woman”, mis oli kirsiks tordil ja läks kordamisele.

Ohh… Imeline. Soovitan soojalt kõigile. Pärnus oli esimene kontsert, kõik teised on veel ees. Väärt iga senti :P Meil olid õnneks Abikaasale kingitud Piletilevi kinkekaardid, nii et pidime ainult pool ise maksma.

Kusjuures see kontserdi mõte tuli meil täitsa viimasel minutil ja juhuslikult – need kinkekaardid hakkasid aeguma, olime mõelnud teatrisse minna, aga nädalavahetusel lehitsesime Abikaasa vanaemal külas olles Õhtulehte, mingi hetk Abikaasa näitas reklaami, et läheme hoopis sinna. Koju jõudes googeldasin Ilvese õdesid, kellest ma polnud midagi kuulnudki, vaatasin Ringvaate klippe, otse loomulikult vaimustusin ja nii need piletid ära ostetud saidki.

Kusjuures, isegi 2010 polnud mitte esimene armastus sellist stiili muusika vastu, juba teismeeas meeldis mulle Apocalyptica, kes ongi vist eelkõige tuntud Metallica loomingu tšelloversioonide esitusega.

Kui nüüd C-jami CD-d üles leiaks, siis võtaks autosse. Kuna ma olen nii algaja juht, siis raadiot kuulata ma ei taha, aga sellist sorti instrumentaalmuusika oleks taustaks ülimõnus.