May 152018
 

Ei saaks öelda, et ma oleks oma senise elu jooksul pidanud eriti muru niitmisega tegelema. Nüüd on aga vaja iseseisvaks naiseks saada :P

Meil on üks suur ja raske ja mürisev niiduk, mida igal suvel putitama peab. Kuna Eksabikaasa käis nädalavahetusel siit läbi, palusin tal õpetada, kuidas seda käima panna. Ta küll hoiatas, et tera käib kuskile vastu ja oleks vaja kõigepealt hooldusesse viia, aga ma lootsin, et äkki saab ühe korra enne ära niita – rohi oli juba päris metsik.

Niiduk läks käima küll, aga suitses hirmsat moodi, kuskilt tilkus õli välja vms. Nii et sellega polnud miskit teha. Paraku ei mäletanud Eksabikaasa ka täpsemalt, kus ta viimati hoolduses käis. No et mis selle koha nimi oli, näiteks. Oleks osanud ainult teed juhatada. Mida ta ka ühel heal päeval peab ilmselt tegema.

Praegu aga küsisin Kaidilt, kes elab minuga samal tänaval, kas ma saaks ehk tema isalt niidukit laenuks. Täna ta siis tuligi niidukiga. Elektrilisega. Juhet oli tüütu hallata, aga samas oli palju väiksem ja kergem ja vaiksem.

Meie metsistunud aia ja tiheda muru jaoks muidugi liiga väike, nentis Kaidi. Ja soovitas mul midagi toekamat hankida.

Jukerdamist oli küllaga – väike niiduk, kõrge rohi, ebatasane pind, juhe kogu aeg jalus… Aga iga asja peale nentisin ma ainult rõõmsalt: vähemalt ei suitse ja töötab.

No niimoodi nalja sai selle muru niitmisega :D Alustades juba sellest, et me teipisime pikendusjuhtme kaunilt muruniiduki sanga külge :P

Alguses oli nii:

Kaidile meeldis niitmise ajal ise juhet hoida :P

Siin juba natuke parem seis:

Mulle ei meeldinud niitmise ajal juhet hoida, nii et Kaidi võttis selle austava ülesande enda peale :D

Iga natukese aja tagant lakkas niiduk töötamast, siis tuli see külili keerata ja kõik vahele jäänud muru välja koukida:

Lõpuks tegime selfi kah :P

Ja kõige lõpuks muidugi KASS!

Magamistoa uks oli jälle lahti ununenud :P

Aa, aga muru, jah… Ütleme nii, et kuskil kaks kolmandikku saime niidetud. VIST. Kaidi lubas homme tulla ja ülejäänu ka ära niita. Mis nii viga :D

Mõtlen tõsiselt normaalse muruniiduki soetamisele. Ainult et ma ei tea nendest mitte kui midagi. Pean mingi hetk googeldama. Suve lõpus, kui on allahindlused, oleks ehk mõistlik osta? Kas kõik bensiiniga muruniidukid on nii rasked ja lärmakad või on lihtsalt meie oma ajalooline isend ja tänapäeval juba normaalsemaid saadaval? See elektriline meeldis mulle igas mõttes rohkem, välja arvatud fakt, et elektriga :D Juhe on ilgelt tüütu ja vähegi niiske ilmaga niita ei julge… Aga kergem ja vaiksem igatahes.

Oct 302017
 
Visited grandmothers place with my sister
Grandmother was saying that she thinks our relationship is moving very fast, but she wishes us all the best 😛
too fast, no shit 😛
why should anyone think that 😛
Crazy people 😛
well you seem to have blissfully normal relatives
wishing us the best 😛
even though we are crazy 😛
Well the great aunt in the picture is manic depressive schizophrenic 😛 but she’s nice
:D
that’s what counts 😛
Nov 112016
 

Ma jumaldan naljalehtede postitusi teemal funniest text messages. Neid on igasuguseid – klassikalised autocorrecti feilid, vanemate ja laste vahelised vestlused, sõnumivahetused koera või kassiga… You name it. Armastan neid kõiki.

Täna õhtul tundsin, et on vaja naerda, googeldasin ja lugesin kohe hulgim. Ja üks minu suurimatest lemmikutest läbi aja, ärge küsige miks, on see:

mothNo ja igasugused poliitiliselt täiesti ebakorrektsed lemmikud, neid ma parem ei hakka siia panema :P

Jun 262016
 

Mul jäi eile see postitus üles panemata. Mõtlesin, et vaatan täna üle, kas on ikka veel naljakas. Mul endal küll on. Äkki siis on kellelgi veel.

Ehk et – puhkuse sisustamiseks ja mõtete kõrvale juhtimiseks üritan lõpuks Grey anatoomiaga ühele poole saada.

Meredith: Cristina was the third rail in our marriage: dangerous, fully charged, could kill us, but necessary for us to keep going. She got me. You think it’s possible that my one true love in my life is a girl?

Callie: Did you get excited by her vagina?

Meredith: No.

Callie: Then no.

Meredith: Good point.

Feb 192016
 

Leidsin mõni aeg tagasi FB feedist, lugesin ja irvitasin, salvestasin endale ka. Seisis nädal aega desktopil, täna õhtul jäi ette, tahtsin lastele lugeda. Tulutult – naersin nii kõvasti ja nii pikalt, et Abikaasa tuli ka lõpuks ise lugema. Et mis seal siis nii naljakat on :D

päkapikk läks pissile

Esimene salm on lastel igal juhul peas. Mul on peaaegu teine ka :D

Jan 212016
 

Murakas rääkis küll millalgi, et ta saatis kaardi, aga see läks vist kaduma, sest üks tema õdedest ka ei saanud, samas kui teine sai suht kohe kätte. Ma mõtlesin, et eks ootame ja vaatame… Aga kandsin selle mõtte ka varsti maha.

Täna jõudis kauaoodatud kaart postkasti. Ma kohe spetsiaalselt vaatasin, mis kuupäevad templitel on. No ja mis ma oskan öelda – elagu Briti post ja Omniva :D Võta üks ja viska teist :D Ma saan aru küll, et jõuluperioodil tuleb tavapärasest kannatlikum olla, aga see on pehmelt öeldes liig. Samas noh, ma eelkõige rõõmustan siiski selle üle, et kaardi üldse kätte sain :D

2016-01-21 18.18a

2016-01-21 18.19.28

Iirise jõulukaardi sain ka tegelikult jaanuari alguses ja Marise Mehhikost saadetud kaart jõudis äkki nii umbes nädalake tagasi… Nüüd võib ametlikult jõuludele joone alla tõmmata :)

Kaardid seisavad nüüd ilmselt elutoa riiulil kuni mu sünnipäevani märtsikuus. Meil on lihtsalt (laiskusest) nii välja kujunenud, et ühele riiulile me kõiki kaarte kogume ja ära saab üks laar pandud alles siis, kui järgmine peale tuleb. Aga miks mitte!