Mar 072021
 

Nii, kuu esimene nädal möödas, seega kirjutasin punktid pisut täpsemalt lahti ja lisasin boldis teksti :D :D :D

  • käin iga päev väljas, kui töökoormus ei tapa
  • käin iga päev täis vähemalt 10 000 sammu, kui ilm on nii soe, et jalutamine on mõnus
  • teen iga tööpäeva hommikul tiibetlasi
  • käin vähemalt kolm korda nädalas jooksmas, kui ilm on selleks sobilik
  • kui ilmad lähevad soojemaks, katsetan hommikust jooksmist enne tööpäeva algust
  • panen igapäevaselt kirja kõik, mida ma söön
  • katsun igal tööpäevale eelneval õhtul alates kella kümnest ekraanivabalt hakkama saada – kui tõesti ei saa, siis kasutan kindlalt sinise valguse prille
  • katsun igal tööpäevale eelneval õhtul hiljemalt kell 11 voodisse minna… tegelikult, kui on ikka all huvitav raamat, siis võin ju kauem ka diivanil lugeda… ühesõnaga tahaks mingil enam-vähem kindlal ajal magama minna ja mitte liiga kaua üleval olla

Ehk et… Ühel päeval sain 10 000 sammu täis, siis läks vastikult külmaks. Sellest tulenevalt pole ka jooksma jõudnud. Asendan järgmine nädal kolleegi, aga mu enda töökoormus tõusis ka ootamatult, Murphy – seega ma ei julge järgmiseks nädalaks üldse mitte midagi lubada. Tiibetlasi teen, aga nädalavahetusel ei viitsi. Kui järgmisel hommikul on vaja vara ärgata, katsun norm ajal magama saada, aga reede ja laupäeva õhtul lugesin vastavalt kaheni ja kolmeni :D Samas täna tõusin plaanipäraselt kell kümme, mitte ei põõnanud lõunani, nii et praegu olen kenasti väsinud. Magama muidugi enne ei saa, kui üks raamat läbi loetud :D

Mille üle mul on väga hea meel – et nädalavahetusel sain suurema osa fotomajandusest ära blogitud. Ootel on vaid märtsi raamatud ja kassid, üks pusle, mille täna õhtul lõpetasin ja suvalised pildikesed, millest tuleb üks koondpostitus. Nädala jooksul loodan nendega ka ühele poole saada.

Mõtlesin katsetada raamatuarvustustega nii, et sellest kuust ikkagi panen lugemise väljakutse gruppi kirjutatud tekstid jooksvalt blogisse ka, mitte ei kopeeri kõiki kuu lõpus. Nii saan “kassid ja raamatud” pilte illustratsiooniks panna ja üldse on kogu infovoog hajutatum. Eks vaatame, kuidas välja tuleb. Mul on ühest märtsi alguse raamatust postitus vaja teha, nädalavahetusega loetud sarja neljale raamatule tuleb ühine postitus, siis on mul veel üks raamat pooleli ja lisaks veel üksteist raamatut lugemist ootavas virnas…

Mida ma igapäevaselt söön, olen isegi suutnud senini enam-vähem adekvaatselt kirja panna. Ma pole ainult kindel, mis vormis ja kui tihti ma neid andmeid blogis edastama peaks.

Lõpetuseks lihtsalt üks harilik hetk meie igapäevaelust :D

Plika auks peab ütlema, et üsna kiirelt ta alla jõudis ja mulle tee serveeris :D Ma ise sain ennast laua taga nii palju keerata, et õnnestus mõned puud ahju juurde panna, aga nurga tõttu oli jõudu vähevõitu, nii et ka selle pidi Plika ära lõpetama :D KASSI ei saa ometigi segada, eksju…

Feb 152021
 

Kaaslane kinkis mulle mäletatatavasti jõuludeks enda pildiga pusle, aga kuna ma sattusin puhkuse ajal hoopis lugemislainele, jäid pusled täiesti unarusse. Nüüd aga on ilmad nii mõnusalt päikeselised ja puslelaud seega taas valgustatud… Nii juhtuski, et tekkis pusle panemise isu ja võtsin lõpuks ette.

Juba üsna alguses sain aru, et midagi ei klapi. Vabandust kehva kvaliteedi pärast, kiiruga tehtud klõps, aga need kaks pilti saatsin Liisile, et küsida: kas tundub sama või? :D

Kui olin tuvastanud, et pilt karbil on petekas, sain muidugi kohe aru ka, mis pusle tegelikult on:

Seda ma mõtlesin, miks ta peaaegu iga päev puhkuse ajal küsis: no kas oled juba puslet panema hakanud? Aga ei osanud küll midagi nii alatut kahtlustada :D Sellise seatembu eest oligi paras tal ligi kaks kuud oodata, enne kui sigaduse avastasin :D

Kogu selle nalja võtab kenasti kokku vestlus Liisiga:

“Ma kinda ootasin et ta on sinna kuskile sõrmuse photoshoppinud ja see on ettepanek”
“Jumal tänatud, et ta seda ei teinud – see oleks pisut piinlik olnud, kui ta oleks plaaninud sedaviisi abieluettepanekut ja ma selle alles 2 kuud hiljem avastan :D”

May 152018
 

Ei saaks öelda, et ma oleks oma senise elu jooksul pidanud eriti muru niitmisega tegelema. Nüüd on aga vaja iseseisvaks naiseks saada :P

Meil on üks suur ja raske ja mürisev niiduk, mida igal suvel putitama peab. Kuna Eksabikaasa käis nädalavahetusel siit läbi, palusin tal õpetada, kuidas seda käima panna. Ta küll hoiatas, et tera käib kuskile vastu ja oleks vaja kõigepealt hooldusesse viia, aga ma lootsin, et äkki saab ühe korra enne ära niita – rohi oli juba päris metsik.

Niiduk läks käima küll, aga suitses hirmsat moodi, kuskilt tilkus õli välja vms. Nii et sellega polnud miskit teha. Paraku ei mäletanud Eksabikaasa ka täpsemalt, kus ta viimati hoolduses käis. No et mis selle koha nimi oli, näiteks. Oleks osanud ainult teed juhatada. Mida ta ka ühel heal päeval peab ilmselt tegema.

Praegu aga küsisin Kaidilt, kes elab minuga samal tänaval, kas ma saaks ehk tema isalt niidukit laenuks. Täna ta siis tuligi niidukiga. Elektrilisega. Juhet oli tüütu hallata, aga samas oli palju väiksem ja kergem ja vaiksem.

Meie metsistunud aia ja tiheda muru jaoks muidugi liiga väike, nentis Kaidi. Ja soovitas mul midagi toekamat hankida.

Jukerdamist oli küllaga – väike niiduk, kõrge rohi, ebatasane pind, juhe kogu aeg jalus… Aga iga asja peale nentisin ma ainult rõõmsalt: vähemalt ei suitse ja töötab.

No niimoodi nalja sai selle muru niitmisega :D Alustades juba sellest, et me teipisime pikendusjuhtme kaunilt muruniiduki sanga külge :P

Alguses oli nii:

Kaidile meeldis niitmise ajal ise juhet hoida :P

Siin juba natuke parem seis:

Mulle ei meeldinud niitmise ajal juhet hoida, nii et Kaidi võttis selle austava ülesande enda peale :D

Iga natukese aja tagant lakkas niiduk töötamast, siis tuli see külili keerata ja kõik vahele jäänud muru välja koukida:

Lõpuks tegime selfi kah :P

Ja kõige lõpuks muidugi KASS!

Magamistoa uks oli jälle lahti ununenud :P

Aa, aga muru, jah… Ütleme nii, et kuskil kaks kolmandikku saime niidetud. VIST. Kaidi lubas homme tulla ja ülejäänu ka ära niita. Mis nii viga :D

Mõtlen tõsiselt normaalse muruniiduki soetamisele. Ainult et ma ei tea nendest mitte kui midagi. Pean mingi hetk googeldama. Suve lõpus, kui on allahindlused, oleks ehk mõistlik osta? Kas kõik bensiiniga muruniidukid on nii rasked ja lärmakad või on lihtsalt meie oma ajalooline isend ja tänapäeval juba normaalsemaid saadaval? See elektriline meeldis mulle igas mõttes rohkem, välja arvatud fakt, et elektriga :D Juhe on ilgelt tüütu ja vähegi niiske ilmaga niita ei julge… Aga kergem ja vaiksem igatahes.

Oct 302017
 
Visited grandmothers place with my sister
Grandmother was saying that she thinks our relationship is moving very fast, but she wishes us all the best 😛
too fast, no shit 😛
why should anyone think that 😛
Crazy people 😛
well you seem to have blissfully normal relatives
wishing us the best 😛
even though we are crazy 😛
Well the great aunt in the picture is manic depressive schizophrenic 😛 but she’s nice
:D
that’s what counts 😛
Nov 112016
 

Ma jumaldan naljalehtede postitusi teemal funniest text messages. Neid on igasuguseid – klassikalised autocorrecti feilid, vanemate ja laste vahelised vestlused, sõnumivahetused koera või kassiga… You name it. Armastan neid kõiki.

Täna õhtul tundsin, et on vaja naerda, googeldasin ja lugesin kohe hulgim. Ja üks minu suurimatest lemmikutest läbi aja, ärge küsige miks, on see:

mothNo ja igasugused poliitiliselt täiesti ebakorrektsed lemmikud, neid ma parem ei hakka siia panema :P

Jun 262016
 

Mul jäi eile see postitus üles panemata. Mõtlesin, et vaatan täna üle, kas on ikka veel naljakas. Mul endal küll on. Äkki siis on kellelgi veel.

Ehk et – puhkuse sisustamiseks ja mõtete kõrvale juhtimiseks üritan lõpuks Grey anatoomiaga ühele poole saada.

Meredith: Cristina was the third rail in our marriage: dangerous, fully charged, could kill us, but necessary for us to keep going. She got me. You think it’s possible that my one true love in my life is a girl?

Callie: Did you get excited by her vagina?

Meredith: No.

Callie: Then no.

Meredith: Good point.

Feb 192016
 

Leidsin mõni aeg tagasi FB feedist, lugesin ja irvitasin, salvestasin endale ka. Seisis nädal aega desktopil, täna õhtul jäi ette, tahtsin lastele lugeda. Tulutult – naersin nii kõvasti ja nii pikalt, et Abikaasa tuli ka lõpuks ise lugema. Et mis seal siis nii naljakat on :D

päkapikk läks pissile

Esimene salm on lastel igal juhul peas. Mul on peaaegu teine ka :D

Jan 212016
 

Murakas rääkis küll millalgi, et ta saatis kaardi, aga see läks vist kaduma, sest üks tema õdedest ka ei saanud, samas kui teine sai suht kohe kätte. Ma mõtlesin, et eks ootame ja vaatame… Aga kandsin selle mõtte ka varsti maha.

Täna jõudis kauaoodatud kaart postkasti. Ma kohe spetsiaalselt vaatasin, mis kuupäevad templitel on. No ja mis ma oskan öelda – elagu Briti post ja Omniva :D Võta üks ja viska teist :D Ma saan aru küll, et jõuluperioodil tuleb tavapärasest kannatlikum olla, aga see on pehmelt öeldes liig. Samas noh, ma eelkõige rõõmustan siiski selle üle, et kaardi üldse kätte sain :D

2016-01-21 18.18a

2016-01-21 18.19.28

Iirise jõulukaardi sain ka tegelikult jaanuari alguses ja Marise Mehhikost saadetud kaart jõudis äkki nii umbes nädalake tagasi… Nüüd võib ametlikult jõuludele joone alla tõmmata :)

Kaardid seisavad nüüd ilmselt elutoa riiulil kuni mu sünnipäevani märtsikuus. Meil on lihtsalt (laiskusest) nii välja kujunenud, et ühele riiulile me kõiki kaarte kogume ja ära saab üks laar pandud alles siis, kui järgmine peale tuleb. Aga miks mitte!