Mar 282017
 

Rimi I Love Eco sari on mul ammusest ajast lemmik, sest ma olen võrdlemisi hinnatundlik, aga mahekraami tahaks tarbida sellegipoolest. Nende toodete täishinnaga ostmine on pigem erand kui reegel :P

Tavaliselt passin peale, kui mõnele vajalikule tootele soodustus tuleb (sageli on need personaalsed pakkumised Rimi kaardiga – selle põhjal, mida varem ostnud olen) ja soetan siis suuremas koguses, et oleks mõnda aega mureta. Nüüd aga juhtus nii, et kõik varud olid järjest otsa saanud ja KOGU SARI oli -30%. Viimast päeva. Väga lollil ajal, napilt enne palgapäeva, aga õnneks mul on suurepärane ja imearmas ema, kes noil puhkudel ikka abiks on.

Ma küll ausalt ei kavatsenud nii palju osta – nojah, kohvi ja riisi ja tomatipastat ja palsamiäädika kreemi ja oliive ja maapähklivõid ja teed… Aga Abikaasa on parasjagu tervislikuma toitumise lainel, just paar päeva tagasi rääkis mulle, et meil võiks kodus olla suuremal hulgal erinevaid ube… Ja kui ma siis nägin I Love Eco sarja ube, nelja erinevat sorti :D Siis kergelt hullusin :D

Kolleeg ütles, et need oad on juba mõnda aega müügil olnud, aga mina nägin esimest korda. Päikesekuivatatud tomatid avastasin kah, mis koju rändasid.

Ütleme nii, et arve oli kolmekohaline ja meil on nüüd kodus päris palju ube (ja kikerherneid). Tegin köögikapist pilti ka – tegelikult on tegu kahe kapiga. Ülemine riiul ongi täpselt nii täis neid samu asju, mis pildilt näha… Alumisel on ainult esireas, taga on muu kraam.

Nüüd on tükk aega mureta. Ja tšeki peal näitas soodustuseks €50. Me like!

Jan 152017
 

Kuigi ma olen hetkel koduga keset linna väga rahul, on mul olnud alati unistus elada kunagi ökomajas. Kasutan seda terminit teadlikult täiesti meelevaldselt, sest mind vaimustavadki kõiksugused erinevad alternatiivsed ehituslahendused…. Alates passiivmajadest, lõpetades pisikeste majadega – lühidalt kõik, mis ehitatud energiasäästlikult ja loodussõbralikult.

Blogis ma olen vaimustunud varem ka, kõik need vaimustumised on ökoehituse sildi all kenasti näha, pole vast mõtet ennast kordama hakata. Savi-põhumaja, palkmaja, Earthship – kõigest olen vaimustunud.

Viimati aga vaimustusin hoopis seoses päikeseenergiaga – Naps Solar Estonia FB lehel, kus nad jagasid üliägedaid pilte enda tehtud töödest. Täpsemini siis see:

Foto Naps Solar Estonia FB lehelt

Ja üks varasem, mida nad kajastasid taas seoses Postimehes ilmunud artikliga:

Foto Postimehe lehelt. Autor: Kaido Haagen

Päikesepaneelid on mu meelest üldiselt pigem… Noh, mitte eriti ilusad :) Aga sellised üliägedad ümarate vormidega majad… No lihtsalt super!

Passiivmaja kui selline on mulle idee poolest äärmiselt sümpaatne ja Eestis on täitsa olemas neid ehitav ettevõte, aga… Kuradi kandilised on. Üldse pole nunnud. Kõik on igati öko, aga minu jaoks on see hubasus puudu. Ma olen muidugi kindel, et ka passiivmaju saab ehitada ümarates vormides :)

Ja muidugi pisikesed majad, tiny houses… Postimeheski kirjutas hiljuti, et need koguvad Eestis üha enam populaarsust. Ja jällegi, Eestis täitsa tootja olemas – GreenCube. Nende tootevaliku hulgast avastasin muidugi midagi õige lõbusat:

Ma ei tea millal, ma ei tea, millise, ma ei tea, kas oma kätega või tellimustööna, aga ma usun, et mingit sorti ökomaja me ükskord ehitame :)

Dec 282016
 

Jäämari jäätiseid olen kiitnud varemgi, näiteks siin.

Ma arvan, et kuulsin Jäämarist esimest korda Eluvägi Rainaga juteldes. Toona tõdesin, et oleks neid küll tore ise ka müüa, aga kuna külmikut meil poes pole, siis ei ole võimalust.

Kui Krista nendest kirjutas, ma juba noogutasin teadvalt.

Ja kui Jäämari meile suveks ise oma jäätiseid müüki pakkus, koos külmikuga – no ei olnud mingit kõhklust. Õigemini kõhklesime veidi küll – kas ikka külma ilmaga ka ostetakse? Õnneks ostetakse küll. No pole ka ime. Nii hea jäätis on :)

Jäämari ei ole läbinisti öko. Nad alguses plaanisid, aga tõdesid, et hind läheks liiga kalliks. No minu jaoks on siinkohal kõige olulisem see, et koostist lugedes ei pea nina krimpsutama :) Poejäätiseid ma ei söö praktiliselt üldse, liiga magusad mu jaoks, aga Jäämari on väga mõnus. Magustajaks on neil praeguseks pea kõigis jäätistes agaavisiirup, mõnes üksikus roosuhkur. Enamikes jäätistes on kookospiim, mõned üksikud on tavalise piimaga. Noist viimastest on näiteks maapähkli jäätis üks mu suur lemmik. Nagu Snickers, mmmm.

Miks ma neist just täna kirjutan? Sest õeke on perega jõulude ajal Eestis, käisime veekeskuses, kust lastele mingit suvalist jäätist ostsime, millest mina loobusin ja ütlesin, et nad peaks seal hoopis Jäämari jäätist müüma. No ja siis tuli välja, et ma olen õele küll neist varem rääkinud, aga proovinud nad polegi. Mis tähendas, et käisin õhtul poest läbi ja tõin koju kõik sordid, mis meil parasjagu müügis olid. Ja toimus üks suuremat sorti jäätisesöömine :P

Kui mul on värske tuju, on mu lemmik maasika(-mango) smuuti, kui rammusama isu, siis maapähkli või šokolaadi. Abikaasa lemmik on magus apelsin. Lastele meeldib šokolaadi, mango-vaarika, apelsin, kõik maasika variandid… No kõik on head, ma ütlen :)

Sorte on muidugi rohkem, kui pildil näha – osad hooajalised, osad olid lihtsalt meil hetkel otsas. Lemmiku leiab igaüks.

Iga kell ostan jäätist pigem veidi harvemini ja maksan selle eest rohkem. Kvaliteet loeb.

Ma olen ääretult tänulik, et Jäämari jäätised mu suved nii mõnusaks teevad. Ja mitte ainult suved :) Mõnusaid ökojäätiseid on olnud saada juba pikalt, aga sellist, mida nii mugavalt pulga otsas käigu pealt söömiseks kaasa otsa, polnud varem ühtki.

Dec 172016
 

Mulle on väiksest saati meeldinud kingitusi pakkida. Lapsena unistasin vahepeal isegi sellest, kui tore oleks töötada kingituste pakkimise letis. No ega ma selles nüüd ülearu osav ka ei olnud, lihtsalt tore oli asju paberisse mässida ja paelu ümber siduda.

Viimased kümme aastat on olnud kingituste puhul tugevas ülekaalus kinkekotid. Neid on lihtsalt kapis korralik varu olemas ja saab sisse panna ükskõik mida… Mõnusalt lihtne.

Eks kinkekottide kasutamine sõltub ka paljuski sellest, mis kingitusega on tegu. Mõned asjad (karbid, raamatud jne) on mõnusalt paberisse pakitavad, kui kingitusse läheb aga mitu asja, mis on suvalise kujuga (seebid, sukkpüksid, mis iganes) – neid on jälle mugavam kotti panna.

Aga… PÄRIS pakkimisel on nii suur võlu.

Sel aastal on Abikaasa pere jõulupidu tavapärasest nädal varem, sel laupäeval – ja kõik kingitused olid tänase õhtuni pakkimata. Juhtumisi oli enamik neist seekord kinkekotile pigem sobimatu kujuga, seega olin ometigi “sunnitud” pakkimisel veidi loovam olema. Lõppes asi sellega, et sattusin hoogu ja pakkisin ära mitte ainult homseks peoks vajalikud, vaid kõik olemasolevad kingitused. Ühtki kinkekotti ei kasutanud! Muidugi jah, pean tunnistama, et tänapäeval on kogu mu pakkimine paberi kinni teipimine, isegi paela kasutamine on pigem erand… No okei, selle paberiga lihtsalt ei tundunud kohane :)

Ja oi, kuidas ma jumaldan taaskasutust. Ostsin ma ainult rulli pakkimispaberit, sest seda mul kodus polnud – Maximas oli -40% allahindlus, olin väga rahul :P Aga muus osas läks käiku kõik kodus leiduv. Ühe Poisi eelmise aasta jõulupaki paberi kasutasin sel aastal ära kahe väikese kingituse pakkimiseks. Millegi ümbert tulnud riide sisse oli ideaalne keerata üks pikk ja peenike kingitus – tegin “kommi”, mille sidusin kinni lühikeste paelajuppidega, mis olid kleebitud vist ühe eelmise aasta väga kauni kingipaki peale – olin need sealt eemaldanud ja kõrvale pannud. Ühe kingituse nimesildi tegin meie üle jäänud pulmakutsest – lõikasin laste sisksak-kääridega sobiva tüki välja ja korras.

Ostetud paberirullist jagus täpselt, et kõik kingid ära pakkida, sai täitsa otsa. Viimase kahe kingi puhul pidin väikse ümberarvestuse tegema – ühele mahtus paber väga napilt ümber, teisele pidin lisariba kleepima, mis oli mujalt üle jäänud. Aga sain hakkama, kõik pakitud!

Need on muidugi kõik laste kingid… Täiskasvanutele kingin kalendreid, aga neid pole jõudnud veel kujundamagi hakata – ja mustand, mis oleks elu lihtsamaks teinud, on ka süsteemist kadunud, nii et pean kõik nullist sisestama… No homseks poleks nagunii jõudnud, nii et Abikaasa pere saab lihtsalt hiljem kätte – katsun nädalavahetusel tellimuse ära saata, vast jõuavad valmis küll enne jõule. See on see värk, kui soodustus kestab 27. detsembrini, sai edasi lükata :D

Pildi nägemiseks peate klõpsama. Mul lapsed vaatavad ka vahel blogi, ei saa enne jõule niiviisi riskida :D Continue reading »

Dec 082016
 

Jõulud ja jäätis ei käi üldse väga kokku, ega ju? Talvel tahaks ikka pigem sooja…

No aga kui mulle tuleb täpselt ühel päeval poodi müüki Jäämari piparkoogijäätis ja FB feedi La Muu postitus, et nende mandli-kardemoni jäätis on Delices soodushinnaga… Siis tekib ikka jäätiseisu küll, olgu külm või mitte.

Nii juhtus, et mõlemad jäätised meile täna koju jõudsid ja magustoiduks ära hävitati :P

Abikaasa ja Poisi lemmikuks oli mandli-kardemoni, Plika lemmikuks piparkoogi, mina ei suutnudki valida. Mõlemad olid head :)

Järgmisel nädalal on Biomarketis kõik La Muu jäätised -25%, siis peab vegan browniejäätise ära proovima, kõlab igatahes imeliselt. Ja rabarberijäätist tahaks ka hirmsasti, aga kuna see on hooajatoode ja soodusmüügi kohtadena mainiti ainult teiste linnade Rimisid, siis karta on, et seda enne järgmist suve ei saa…

Dec 052016
 

Ma taaskasutust selle projekti käigus olen juba maininud, läheb poolenisti samasse auku. Aga lihtsalt pean veel kord kirjutama, KUI VÄGA mind rõõmustab asjade ära andmine :)

Nii palju tekib neid asju, mille puhul avastan, et pole enam vaja. Ära viskamine on ka rahuldustpakkuv, aga vaid sel juhul, kui asi on tõesti kasutuskõlbmatu. Kui eluvaimu veel sees, tundub ära viskamine patt :) Ja vot siis tulebki mängu see ära andmise rõõm.

Mingite asjadega on uue omaniku leidmine väga lihtne, mingite teiste asjadega aga… Mitte nii väga. Samas on ikkagi tunne, et KELLELGI läheks seda vaja :D

No ja nii ongi, et ma muudkui koristan ja leian jälle uusi asju, mida ära visata ei taha, panen neid järjest gruppi üles. Osadele tekib imekiirelt mitu tahtjat, teised jäävad esialgu tähelepanuta. Kui uued asjad tekivad, kustutan vanema postituse ära, panen ühes uutega ka kõik vanemad endiselt omanikku ootavad uuesti üles – sest ega FB-s keegi pikalt alla kerida ei viitsi, see on teada.

Ja nii ma siis kogu aeg rõõmustangi. Kui saan perele või sõpradele-tuttavatele midagi vajalikku ära anda. Kui midagi uut gruppi üles panen ja sellele kiirelt soovija leian. Eriti aga siis, kui mingid asjad, mis on pikalt uut omanikku oodanud, selle ka lõpuks leiavad.

Ma olen väga-väga tänulik kõigi selliste gruppide ja lehtede eest, mis ebavajalikele asjadele nii lihtsasti “uut kodu” leida aitavad.

Nov 302016
 

Elustiilist, huvidest ja tööst lähtudes jookseb mu FB feedi üksjagu öko- ja keskkonnateemat. Kuna need videod ju ise mängima hakkavad, jään ikka vahel vaatama.

Täna vaimustusin kingadest, mis on tehtud plastikpudelitest. Tõsi, hind on neil selline, et praegusel hetkel ma ka ei ostaks. AGA varsti olen ma rikas nagu troll ja siis proovin ära :P Nii palju, kui ma viitsisin googeldada, olevat tõesti väga mugavad. Taaskasutatud materjalist, hingavad, pesumasinas pestavad. Kõlab hästi!

Ma kuulun nende hulka, kelle jaoks baleriinade hea hind on €20, häda pärast võin maksta ka €30-40, perfektse ja ülimugava nahast toote eest ehk veel veidi rohkem. Mind siiralt huvitab, kui kaua Rothy’s kingad vastu peavad… Peab aastakese möödudes uuesti googeldama :)

Mis veel? No näiteks juba mitmete aastate tagune uudis, kuidas 19-aastane päästab ookeani. Praeguseks on ta juba 22, projekt tundub olevat kenasti töös.

Tunnistan ausalt, et ega mul pole aega kõigi taoliste ideedega süvitsi tutvuda, seega vabalt võib olla, et kuskilt nähtud äge uudisnupuke promob midagi, mis on tegelikkuses totaalne BS. Aga hommikuseks inspiratsiooniks on need videolõigud vahvad igal juhul.

Mulle meeldib, et keskkonnasäästlikkus on järjest olulisem teema. Tõsi, sellega kaasneb ka arvestataval hulgal rohepesu – aga praktilise talupojamõistuse olemasolul on terad sõkaldest eraldatavad :)

PS. Postitusega mitte kuidagi seotud, aga noid kingi googeldades jõudsin kellegi kommentaari kaudu lehele, mis müüb sokkide asenduseks mõeldud… Sisetaldu? Ma olen kirglik sokivihkaja :) Tea, kas Eestist ka midagi sellist leiaks? Eks sisetaldu müüb iga kingapood, aga pestavad need vist enamasti pole?

Nov 042016
 

Olen paadunud ökoinimesena üsna tundlik ületarbimise suhtes. Jah, on asju, mida pean mõttekamaks osta uutena, on asju, mida ostan isegi liiga kergekäeliselt, sest mulle meeldib, on palju asju, mis võiks tulla teiselt ringilt, aga on soetatud uutena, sest see variant on olnud kiirem/mugavam…

Aga üldises plaanis on taaskasutus minu meelest absoluutselt vaimustav.

Kuskil on kellelgi asi, mida tal pole enam vaja. Kuskil on keegi, kellel on mingit asja vaja. Viimane saab endale esimeselt selle asja, soodsamalt või suisa tasuta. Rõõmustab see, kes sai asjast lahti – ta sai ruumi juurde, ta ei pidanud seda ära viskama, ta ehk sai selle eest veidi rahagi. Rõõmustab see, kel oli seda asja vaja – et tal see nüüd olemas on, et ta hoidis kokku raha, et tal õnnestus mitte toetada arutut tarbimist… Kellele mis oluline on :)

Mina rõõmustan ühtviisi nii siis, kui mul õnnestub midagi enda jaoks ebavajalikku kellelegi ära anda, kui ka siis, kui keegi annab mulle midagi, mida temal enam vaja ei lähe, aga minul marjaks ära kulub… Või leian midagi praktilist, soodsat ja vajalikku teise ringi poest.

Ma lihtsalt ei saa aru, miks ma peaksin maksma rohkem, kui saab ka vähema eest :) Jah, kvaliteedi eest tasub kindlasti maksta rohkem. Jah, vahel maksad mugavuse eest, sest teiselt ringilt mõnd asja leida võib olla tunduvalt keerukam kui poest. Aga enamik asju on mu meelest teisel ringil olevana täpselt sama head kui uuena :)

Nii et – taaskasutage rohkem! Külastage teise ringi poode. Leidke ebavajalikele asjadele uus omanik – rõõm on mõlemapoolne. Lisaks – andes ära kõik, mida vaja pole, teed oma ellu ruumi, et sinna saaks tulla uued, paremad ja õigemad asjad. Selle viimase all ei pea ma enam silmas ilmtingimata füüsilisi asju, vaid mida iganes toredat :)

Loodan väga, et Eestisse tekib aja jooksul järjest enam teise ringi poode, nagu neid on Soomes, Norras, UK-s ja mujal.

Aug 052016
 

Weekendiga on mul suhted teatavasti sellised, et eelmisel aastal lubasin pühalikult – sel aastal ma SELLEKS nädalavahetuseks Pärnust põgenen. Ja põgenengi – bussipiletid on ostetud, nädalavahetuse veedan Tallinnas.

Täna aga juhtus kolleeg mainima, et Weekendiga üheaegselt toimub ka tänavatoidu festival. Ja tänavatoidus on minu jaoks alati olnud midagi ääretult paeluvat.

Tihti on kõiksugu ägedad üritused ajal, mil raha kulutamiseks lihtsalt pole ja siis ma parem hoiangi heaga eemale. Seekord läks aga hästi – just täna oli palgapäev + meil on Weekendi raames taas aias telkla ehk veidi lisatulu sealtki. Niisiis helistasin Abikaasale ja teatasin, et õhtusöögiks on tänavatoit :P

Tööpäev venis pikale, koju jõudsime alles peale kuut. Vihma sadas, aga see ei takistanud kedagi – võtsime rattad ja sõitsime Supeluse tänava poole. See oli hullumeelne, mis massid igal pool olid – inimesed, autod… Aga tuju oli nii hea ja inimeste vahel laveerida pigem lõbus. Nojah, et kõik ei oleks NII lilleline, siis Poisi tähelepanematus ratta seljas muidugi tekitas paar uut halli karva mu pähe ja ka häält tuli päris mitu korda tõsta :P

pärnu maitsete uulits

Otsustasime kõigepealt kogu tänava läbi jalutada ja siis valida, mida sööme. Mina tahtsin Korea toitu, aga selle aja peale, kui ringiga tagasi jõudsin, oli mind huvitanud roog juba tahvlilt kustutatud, ülejäänu ei tundunud nii ahvatlev, seega jäi proovimata. Lapsed tahtsid burgerit – seda pakuti ilmselt kümnes kohas, arvan ma, aga meile jäi üsna juhuslikult ette Haapsalu Grill & Pruul (nr 8). Seal oli superäge teenindaja, kes laste burksiümbriste peale nimed kirjutas ja päikesed joonistas :D Burgerit ennast sain ma vaid ühe ampsu ja ei mäletagi, kuidas täpselt maitses. Ise otsustasin Krishteli soovitusel Elujanu taimetoidu foodtrucki (nr 3) falafeliwrapi kasuks, mis oli tõesti ülihea.

Magustoit sai kohe alguses paika pandud – Fresko Jäätisevabriku (47) käsitööjäätis. Veidi hiljem jalutas ka Kristhel sama jäätisega vastu ning soovitas soojalt. Läksime siis uurima, jutustasin seal lõpuks vähemalt veerand tundi, kõiki maitseid saime proovida ja… (Mh, tuleb meelde, et mustika-ingveri siiski ununes – krt!). Mina võtsin oma topsi pooleks jõhvika-apelsini ja mündi-avokaado – see viimane kõlas täpselt nii, nagu ei peaks mulle üldse maitsema, aga hämmastavalt hea oli. Lapsed valisid vanilje, sõid selle ära, tahtsid veel. Mina lahke emana lubasin – olgu siis hea päev. Teiseks valikuks oli Poisil maapähkli-jõhvika ja Plikal mandariini. Poiss võttis ühe ampsu ja teatas siis, et tal on külm, rohkem ei taha :D Võtsime hoopis koju kaasa, panime sügavkülma, saab Abikaasa ka oma magustoidu – ta pidi varem ära minema, et õega kokku saada. See maapähkli oma oli ka väga mõnus, mulle täiega meeldis, kuna kõht oli aga täis ja see oli üsna rammus, valisin endale need kaks, mis olid tiba kergem koostisega…

Ühesõnaga, ma vaimustun käsitööjäätistest. Sellest ajast saadik, kui Mama Toni’s kinni pandi, pole olnud ühtki arvestatavat jäätist, mida ma tõesti tahaks suvel osta. Poejäätised on kohutav magus kräpp ja ajavad mul südame pahaks. Sel suvel on aga imeline Jäämari, mida Pärnus päris mitmes kohas müüakse (Bio4You, Delice, Taluturg, Karamell) ja nüüd siis uue avastusena Fresko Jäätisevabrik – sel aastal Tartus käima pandud ettevõte, Pärnus müüakse nende jäätist hetkel Taluturul.

Minu eriline nõrkus on sorbetid ja smuutijäätised – pigem sellised värskema ja kergema koostisega. Ometigi on valikut küllaga! Rõõm!

No ja lõpetuseks, kui ma juba nii pika jutu jäätistest kirjutasin, siis tundub paslik mainida ära ka vana hea La Muu ja meie kohaliku Sepa mahetalu käsitööjäätis… Kuna meie peres pole jäätis ette tellimise ega kodus söömise teema, vaid pigem emotsiooniost sobival hetkel väljas olles, siis Sepa talu jäätist saavad lapsed siis, kui juhtuvad OTTil käima… Ja La Muu puhul mul pole kunagi meeles, et neil on 100ml topsid ka, mis sobivad kaasa haaramiseks.

Igal juhul on väga äge, et tervislikke ja maitsvaid jäätiseid tekib turule järjest juurde. Ja väga äge, et Pärnus on nüüd ka tänavatoidu festival. Noh, rangelt võttes, on’s suurt vahet, kas ürituse nimi on tänavatoidu festival või näiteks augustiunetus? Süüa saab vist üsna sarnaselt :) Järgmisel nädalavahetusel ühesõnaga uus melu :)

Pilte ei teinud kahjuks ühtki… No ei tulnud pähe ka mitte, vihma sadas ja… :D

Jul 092016
 

On kordi, mil ma blogi häbitult millegi reklaamimiseks kasutan – ikka selliste asjade puhul, mis on mulle endale väga südamelähedased. Seekord üks Hooandja projekt, avamaks teadliku elustiili poodi Slow.

Tsiteerides projekti loojat Helen Puistajat:

Minu eesmärk on pakkuda kohta, kus on võimalik õiglaselt ostelda ilma, et peaks siltidelt tootjamaad otsima või igal sammul Google’i kaudu taustauuringut tegema ning luua võimalus neile, kes tunnevad puudust lihtsatest, hästi disainitud minimalistlikest ja hea kvaliteediga riietest, mis jäävad samas siiski taskukohasesse hinnaklassi.

Igal poes müügil oleval tootel saab olema oma viis aidata kaasa teadlikumale tarbimisele ning lisaks läheb osa müügitulust, abistamaks erinevaid heategevusi ja projekte, mis aitavad kaasa sellele järjepidevale arengule.

Oluline osa rahast on koos, aga ligi €1000 kahe päevaga on päris paras pähkel. Ma väga loodan, ehk käib siin lugemas nii mõnigi, kellele see teema hingelähedane ja on nõus panustama. Selline pood kuluks väga ära!