Jul 282018
 

Ma olen juba mõnda aega mõelnud, et võiks kohe laupäevaseks traditsiooniks võtta kõigi teise ringi poodide läbi sõitmise. Pusledel tuleb silm peal hoida ju :)

Tänane eesmärk oli aga soetada praeguse ilmaga jooksmiseks sobilikke riideid. Mul olid pikad retuusid ja käisteta tüüpiline trennisärk, aga no retuusid on ilmselgelt overkill (mis tähendab, et eile jooksin suvaliste lühikeste pükstega, mis polnud ka kõige mugavam valik, aga siiski etem kui pikad retuusid) ja ega see särkki oli liiga palju, isegi pool üksteist õhtul.

Ootamatult hästi läks – Humanas oli €1.50 päev ja Uuskasutuskeskuses €1 päev. Sain mõlemast spordirinnahoidja ja retuusid. Kokku siis €5 eest neli asja. Ma olen ülirahul!

Lühikesed retuusid on 34 suurus, aga ei tundunud liiga kitsad. Must rinnahoidja on L, aga tundus ka täitsa paras. Põlvini retuusid on tuleviku jahedamate ilmade tarbeks. Aga ma ütleks, et praeguse ilmaga kargaks nende riietega jooksmise vahepeal jõkke küll! Koju pole pärast seda pikk maa ja külm ei hakka isegi märgade riietega. Kui ma ainult julgeks oma telefoni kaldale jätta…

Poisile sain Shalomist 30 sendi eest ujumispüksid, Plikale  uuskasutuskeskusest ühe spordipluusi, meriinovillased retuusid ning pikad püksid.

Mulle ei istu ei tavaliste aluspükste lõikega ujumispüksid ega ka lohvakad, nii et sellised liibuvad bokseritüüpi on ainsad, mida ma tunnistan. Poisil olid vanad püksid just läbi minemas, sel suvel vast saab nendega veel läbi, täna ostetud 140 suurus saab järgmiseks suveks kenasti parajaks.

Plika on minusarnane külmavares, talvel kannab alati pikka sooja pesu pükste all – ma tellisin mõned aastad tagasi Sportsdirectist olematu hinnaga spordipesu miski 3-4 erinevat suurust, õige mitu talve said lapsed nendega hakkama – aasta hiljem said Plika omad Poisile, Plika võttis uue suuruse… Aga viimane suurus oli viimasel talvel käigus, nii et oligi uusi vaja. Ja meriinovill sobib mulle suurepäraselt :) Ikka vahva 30-kraadisel suvepäeval talveks valmistuda.

Ühesõnaga ammu pole teise ringi poodides nii hästi läinud. Kõik kraam kokku maksis €8.30.

Raamatukogus käisin ka ja laenutasin paar raamatut… Ja hiljem veel poes. Kokku sõitsin rattaga veidi üle 9km. Tõesti palju ägedam ja motiveerivam on ennast liigutada, kui kõik numbrid selle kohta tõestuseks ühte kohta kokku kogutakse. Mul nüüd ainult kripeldab, et peaks tsipake veel sõitma, saaks 10km täis :D

Jul 062018
 

Pealkiri käib muidugi pusle kohta, aga enne seda mõned igapäevaelulised pildikesed eelmisest nädalavahetusest.

Laupäeval olid õekese vanemad poisid terve päeva meil, õeke ja tema mees pakkisid samal ajal. Poisid mängisid terve päeva koos, meie Plikaga tegime lõuna ajal kahekesi ratastega väikese tiiru – käisime Shalomis ja Aara kohvikus. Puslesid seekord ei leidnud, aga leidsin Plikale €1 eest nunnu heegeldatud vms pluusi ning samuti tõin koju ühe 50-sendise 3-4 aastaste särgi, sest KIISUD! Väga mõttekas :D Aga küll ma leian mõne kassihullu, kel sobivas vanuses tirts kodus. Tundus lihtsalt õige see kaasa tuua.

Aara kohvikus käisime me ükskord Soomlase ja Poisiga, Plika oli toona miskil põhjusel kuskil mujal. Seekord sai siis Plikaga kahekesi käidud. Jagasime hamburgerit. Talle ka maitses. Ja see kohvik on lihtsalt nii nunnu! Üks mu uusi lemmikuid.

Arbuusimaiad:

Õhtul oli meil aias üks vahva külaline. Nii julget siili pole ma varem kohanud! Lapsed jälgisid teda õues vist ligi pool tundi.

Puslet alustasin laupäeval kella viie paiku:

Continue reading »

Jun 162018
 

Keegi võiks tulla ja mu pusle lõpuni panna. Eelmisel pühapäeval juba alustasin, enamik oli nädala keskpaigaks koos, aga see viimane koera saba… Või noh, kui nüüd arvutada, siis ca viiendik ehk 300 tükki ehk kui tegu oleks hariliku tuhandese puslega, siis oleks sellest terve kolmandk… Päris palju liiga sarnaseid tükke ühesõnaga :D

Kolmapäeva õhtul oli kogu roosade õitega puu endiselt kokku panemata:

Neljapäeva õhtul sain tsipake tehtud:

Reede õhtul organiseerisin ainult tükke, mõned vist sain ikka paika ka:

Täna olen samuti mõned üksikud tükid paika saanud, aga see on nii tüütu, et ma ÜLDSE ei viitsi. Kes tuleb ja paneb kokku? Kähku on vaja eest ära saada :D

Sest esiteks tõi Kaidi mulle eile veel kolm oma puslet laenuks:

Ja teiseks tegime täna Plika soovil järjekordse teise ringi poodide tiiru. Lastel oli mõlemal veidike raha ja Plika palus, et me läheks poodi, kus müüakse 50 sendiga puslesid. Käisime nii seal kui mujal. Plika valis endale sellised – koertega Jenny Krusest €1 ja puidust tükkidega Shalomist, 50 senti.

Ja ega minagi tühjade kätega jäänud. Sest no kuulge, 50 senti!!! Need pusled siis kokku €2 eest:

Nii et… Kes tuleb ja selle urrima puu kokku paneb? Ma ei jaksa :D Aga selge on see, et ükski pusle siin majas pooleli jääda ei saa. Järgmised peavad lihtsalt nii kaua ootama…

Jun 092018
 

Tavaliselt olen ma nädalavahetusel täiesti rahul kodus toimetades – vabadel päevadel jagub tuju nii asjalik olemiseks ja koristamiseks kui ka pusletamiseks. Täna aga ärkasin eriti laisalt ega viitsinud kohe mitte kui midagi asjalikku teha. Ei koristada, ei uue puslega alustada, ei miskit muud. Kuna lapsed läksid omi asju ajama, otsustasime Soomlasega väljas hommikust süüa ja väikese teise ringi poodide tiiru teha.

Hommikusöögiks oli mul Aara kohviku burger ja kohv :) See on nii armas kohvik ja hinnad on ka soodsad. Ja kui nö vanakooli burgerid mulle reeglina eriti ei meeldi, ei traditsiooniline roosa burgerikaste ega kapsasalat seal vahel (samuti ei meeldi mulle üldse marineeritud / hapukurk, mida ka tihti burgeri vahele pannakse), siis Aara burger sobib hästi – burgerikukli vahel seaprae viilud, kurgisalat ja tomat.

Seejärel käisime Shalomis, Uuskasutuskeskuses ja Jenny Kruses. Põikasime läbi ka Riiamariist, sest mul oli šampoon otsas ning lõpetuseks käisime Papiniidu kandi teise ringi poed ja kirbukad läbi, aga seda vaid lühidalt. Saak pärines seekord just kesklinna kandist.

Shalomist sain laualambi (€4.50), kolm vasakpoolset puslet (3×50 senti) ning Plikale kleidi (€1). Uuskasutuskeskusest kaks üliägedat värvilist puslet (2x€2.50), kõrvarõngad (80 senti) ning Plikale väikese õlakoti (€1.50) – olen talle mõnda aega otsinud sellist, kuhu mahuks parajasti telefon, võtmed ja bussikaart ning mille rihma saaks risti kanda. See oli parajalt väike, parajalt nunnu ja heast pehmest materjalist. KUI rihma osa peaks lühikeseks jääma, siis vahetan selle lihtsalt millegi pikema vastu. Jenny Krusest leidsin mõnusalt pehme salli (€0.50).

Kõik ostud sattusid täna sinakas-rohelistes toonides, sobivad hästi kokku :P Laualambi üle on mul eriti hea meel, sest neid on meil majapidamises puudu, aga ma põhimõtte pärast ei taha uuelt osta. Välimuselt on ka enamik odavaid lampe mu jaoks nii igavad ja moodsad, ega ma isegi täpselt ei tea, mida tahan – lihtsalt tean, kas peale vaadates meeldib või mitte. Aga see lamp on piisavalt neutraalne ja värv on väga mõnus. Läheb ilmselt lastetuppa, kus on praegu ainult üks laualamp, aga lapsi ja laudu kaks.. Nii et elutoa laualt on mul ikkagi veel üks lamp puudu.

Lastetoast on üks kirjutuslaud ka puudu, muideks, kellelgi pole üle? Ma ostaks hea meelega ära, kui väga kallis pole :) Olen vaadanud teise ringi poodidest ja netist, aga midagi sobiva välimuse ja hinnaga pole seni silma hakanud. Ei taha liiga suurt, liiga vanamoodsat ega ka liiga moodsat :P Ja sahtlid peaks kindlasti olema. Kui tasuta saaks, siis lepiks igasugusega (nii saime Plikale kirjutuslaua, mis on tegelikult veidi liiga suur ja arvutimonitori kohaga, aga ajab asja ära), aga kui maksma pean, siis tahaks ikka sellist, mis meeldib ka.

Ülemine 3000tk pusle on minu maitse jaoks küll veidi liiga ühevärviline, aga kvaliteet tundub hea ja pusle ise uus – Soomlase õhutusel ostsime ära. Järgmine 1000tk on suht okei pilt – võiks olla värvilisem, aga samas on palju piisavalt kergesti eristatavaid detaile. Alumine koomiksipilt on siin fotol nii väike, et pole eriti midagi näha, aga see oli lihtsalt nii pull, et tuli meiega kaasa. Ehk lapsed ka millalgi panevad, 500tk pole niiii suur. No ja hind oli neil ka täiesti olematu.

Parempoolsed panid mind vaimustusest kiljuma. Nii ilusad värvilised pildid! Ja Ravensburger on mu lemmik, seega ostsin hea meelega 500tk ka, mille ma tavaliselt väikseks põlgan. Selle panen kohe täna kokku ja homme ilmselt alustan tolle 1500tk puslega… Või siis võtan vahele tolle koomiksi oma :) Mm, kiheleb juba, hakkangi pihta. Las need koolipostitused veel ootavad :P

Jun 032018
 

Minu suhe jäätisega on üsna leige – kõik nö tavalised jäätised on minu jaoks liialt magusad. Võin süüa vaniljejäätist koos rohkete marjadega, võtta ampsukese ka teistest… Aga üldiselt ei isuta.

Öko- või lihtsalt puhtama koostisega jäätised on mul aga isiklik huvi. La Muu, Fresko ja Jäämari on siit blogist nii mõnegi korra läbi käinud. Rosenberry nimi on tegelikult juba ka ammu tuttav, olen näinud Taluturul müügil… Aga proovimiseni miskipärast polnud veel jõudnud. Kuni eilseni :)

Igasuguste laatade ja väliürituste toitlustus on võrreldes tavaliste hindadega ärritavalt kallis. Jäätise juures on aga lahe see, et kui tavaline jäätis, mis poes maksab euro, maksab laadal kaks – siis käsitööjäätis, mis maksab poes kaks, maksab laadal sama palju, sest noh, kui oleks veel kallim, siis vist lihtsalt väga ei ostetaks. Seega just igasugu üritustel on tunne, et vabalt võib käsitööjäätisega maiustada, see on ju “nii odav” – sama hinnaga, mis tavaline jäätis :D

Laulupeol oli krõbevahvli letis ka käsitööjäätis, küpsise-mustsõstra ja maasika pavlova… Sealt ostsime hommikuste proovide vaheajal esimese jäätiselaari, kui Rosenberry külmikud alles… No ma ei saa öelda, et soojenesid, sest asi oli täpselt vastupidi :D

Vahepeal käisime poest “tavalist jäätist” ka ostmas. Mina jätsin siis täitsa vahele.

Aga kui päris peo ajal ringi jalutasime, siis jäi Rosenberry jälle teele ja saime lõpuks ära proovida.

Ma olen teatavasti suur rabarberi fänn, nii et kui ma seda jäätist nägin, siis ei olnud enam üldse küsimust :) Kuna šokolaadi-maasika kõlas mulle peaaegu sama ahvatlevalt, valis Soomlane selle. Minu jaoks oli viimane veidi liiga šokolaadine, talle maitses. Aga rabarber… Jumalik. Lihtsalt jumalik.

Nii jumalik, et kui olime Vallikäärule ringi peale teinud ja esimesed jäätised otsas, võtsime teised veel. Alguses mulle öeldi, et rabarber on otsas, aga siis õnneks leiti külmikusügavustest veel mõned. Vedas! :D Soomlase uus valik oli mojito, mis talle väga maitses ja mulle üldse mitte, sest ma ei ole piparmündisõber. Teda jällegi jättis rabarber üsna külmaks. Igaühele oma.

Rosenberry eriline pluss on minu jaoks see, et enam kohalikum ei annaks olla – tegu on Pärnu firmaga. Nii tore mu meelest, et puhta koostisega pulgajäätiseid tehakse ja suvise palavusega ka mulle sobivat jahutust leiab.

Aga rabaraberijäätist ma proovin nüüd hoopis kodus ise teha. Sest ma ei jaksa igapäevaselt sellist kraami poest osta ja turgatas, et see ei tohiks kuigi raske olla. Lähengi nüüd aeda rabarberit korjama ja vaatame, mis sest välja tuleb :P

Apr 212018
 

…siis hakkan ettevõtjaks :)

Täna on minu kohta väga ebatüüpiline õhtu.

Aeg, mis ma tööväliselt arvuti taga veedan, on viimase poole aastaga kõvasti kahanenud. Arvuti on vanake ja käivitamine on aeganõudev. Uus töö on 100% arvuti taga ja väsitab. Seega on arvuti õhtuti kodus tihti üldse kinni. Või kui ongi lahti, siis chatin veidi kellegagi, loen blogisid ja rohkem ei jaksa. Magama lähen enamasti juba 22-23 vahel. Minu jaoks on see vastikult vara, aga olud sunnivad. Nii et praegu öösel kell pool kaks üleval olemine on noil päevil väga harvaesinev nähtus, mida ma võin endale lubada ainult tänu sellele, et homme on vaba päev (mis tegelikkuses tähendab, et kell 11 on meil vaja olla linnas, nii et pikka hommikust mõnulemist nagunii ei tule).

Mul on külmetuse-eelne tunne – paksu pea, hella kurgu ja väsinud kehaga. Nii et ilmselgelt peaksin ma magama, mitte arvutis passima. Blogimise soonele sattumine on aga haruldane, sestap kasutasin juhust, et on jaksu ja tuju ning kirjutasin endast välja kõik, mis tulla tahtis.

Mõtlesin magama minna, aga jäin FB-d scrollima. Ka seda teen viimasel ajal nii harva, sugugi mitte igapäevaselt, sest lihtsalt ei jaksa / ei viitsi. Samas tahaks ikka natukenegi kursis olla, mis toimub.

Pärast seda pikka sissejuhatust katsuks ehk nüüd ka teemani jõuda :)

Ettevõtjaks saamine on olnud mu unistus mitte vast päris kümme, aga kindlasti viimased 5+ aastat. Erinevatel põhjustel on see jäänud vaid mõtteks, mida pole viitsinud / osanud edasi arendada, sest pole olnud head ideed, küll aga mugav palgatöö :) Samas pole see soov kuhugi kadunud ja muutub järjest tugevamaks.

Mul on tegelikult üks pisuke idee, mis mulle täitsa meeldib ja tundub ka täitsa teostatav – näen vajadust turul, kui suudaks pakkuda hinnaga, mis mul plaanis ja selliste lisaväärtustega, mis mul mõttes, siis oleks asjal jumet. See eeldaks, et mul oleks aega asjaga tegeleda ja ka mingit algkapitali. Hetkel ei ole ei üht ega teist, aga kuna tegu pole millegi megakeeruka ega -kulukaga, siis arvan, et mingi hetk läheb see mõte töösse.

Mõned sõbrad-tuttavad, kellega ideed jaganud olen, on selle heaks kiitnud ja kinnitanud, et olen õigel teel. Aga see idee on selline… Kõrvaltegevus. Sellest ei saa kunagi põhitegevust ega -sissetulekut.

Nii et Seda Suurt Ideed ma ikka veel otsin. Ilmselgelt peab see olema seal, kus on mu süda – keskkond, öko, puhas, kohalik… Need on märksõnad.

Inimese esmavajadus on toit, aga mina paraku ei kujuta ennast ette ei toitu kasvatamas ega valmistamas. Pole lihtsalt üldse minu teetassike.

No ja siis ma olengi mõelnud – mis võiks olla see keskkonnasõbralik idee, mil oleks sel määral vajadust ja turgu, et annaks kasvatada ettevõte tasapisi suuremaks – selliseks, kus oleks ka reaalselt töötajaid ja millest saaks arvestatavat kasumit, millest saaks minu põhisissetulek? Novat, ma veel ei tea. Aga ma lubasin endale, et ma uut palgatööd enam ei otsi. Teen praegust tööd, nii hästi kui oskan, ja kuna see mulle NII südamelähedane ei ole, nagu oli eelmine, siis hoiabki meeled erksana. Kui eelmises töökohas ei oleks ilmnenud neid asjaolusid, ma oleksin seal võinud olla veel pikki aastaid, see oli lihtsalt niivõrd mõnus. Aga minu lõppeesmärk on ikkagi olla iseenda ja ehk kunagi ka teiste tööandja.

Niisiis on mul hetkel tunne, et eelmise töökoha jamasid oligi vaja selleks, et mind mugavustsoonist välja raputada. Tuletada meelde kõige olulisemat eesmärki. Ja et praeguse töö puhul ongi vaja seda, et see mulle nii palju EI meeldiks. Et ma ikka kogu aeg edasi mõtleks.

Ma ju ei tea, kas see tegelikult ka nii on :) See on lihtsalt see, mis mulle hetkel tundub. Täiesti võib olla, et ma teen elu lõpuni palgatööd, aga eesmärgid peavad ikkagi olema ja need on midagi muud.

Mulle vähemalt tundub, et mul on ettevõtjaks hakkamiseks igati sobiv iseloom :) Olen alati mõelnud, et tahaks endale partnerit – loovhinge lennuka ideega, mis ka minu silmad särama paneks, et siis olla selle ettevõtmise praktiline pool. Ma olen VÄGA praktiline.

Igatahes, jõudes nüüd oma hüpliku jutuga tagasi selle juurde, miks oli oluline FB scrollimine. Nägin seal üht artiklit ja kaht videot, mis mind rõõmustasid ja inspireerisid. Ma ei jaksa linkida, ei mäleta isegi täpset sisu, pole ka nii väga oluline. Üks oli Guardiani artikkel sellest, kuidas teadlased leiutasid kogemata plastikut sööva ensüümi, mis võimaldab paremal juhul tulevikus kogu plastiku sel viisil taastöödelda, et vanast plastikust saab toota täpselt samasuguse uue. Teine oli video Taani teadlastest, kes katsetavad miskise vetika baasil plastiku alternatiiviga, mis käitub nagu tavaline plastik, aga komposteerub kenasti, selle asemel, et aastasadadeks alles jääda. Kolmas oli video Norra miljonärist, kes kasutab oma varandust selleks, et ookeane puhastada, kah plastikuteema. Täiesti võimalik, et ma panin mingite faktidega puusse, sest ma olen väsinud, ei viitsi üle kontrollida. Täiesti võimalik, et ükski neist ideedest ei saa tegelikult reaalsuseks. Aga taolisi projekte on nii palju! Nii paljud teadlased üle maailma otsivad viise, kuidas vähendada prügiprobleemi, puhastada ookeane, leida plastikule loodussõbralikumaid alternatiive. Ja ma olen täiesti kindel, et mõned neist ideedest saavad lõpuks ka reaalsuseks. Lõpuks õnnestub kellelgi miskit võimatult ägedat ja revolutsioonilist ja keskkonnasõbralikku.

No ja ühesõnaga, nii ma siin mõtlesin, üks poolhaige üleväsinud aju uitmõte – kuna toit jääb minu puhul nähtavasti ära, siis äkki ma suudan välja mõelda midagi seoses taaskasutusega. Toota midagi sellist, mida inimestel vaja läheb… Millestki, mis on juba miski olnud :) Mitte uutest materjalidest.

Ja see on siiamaani põhimõtteliselt kõik.

Aga mul on vähemalt üks naaatukenegi konkreetsem mõttesuund.

Ma tegelikult ei kavatsenud sellest ettevõtja-mõttest veel niipeagi blogida, aga noh, kaotada pole miskit ja praegu tundus õige hetk. Äkki hoopis loeb mu blogi mõni lennuka ideega loovhing ja kutsub mu kampa, et koos miskit ägedat teha? Seemned tuleb idanema panna.

Nüüd lähen küll ära magama.

Mar 282017
 

Rimi I Love Eco sari on mul ammusest ajast lemmik, sest ma olen võrdlemisi hinnatundlik, aga mahekraami tahaks tarbida sellegipoolest. Nende toodete täishinnaga ostmine on pigem erand kui reegel :P

Tavaliselt passin peale, kui mõnele vajalikule tootele soodustus tuleb (sageli on need personaalsed pakkumised Rimi kaardiga – selle põhjal, mida varem ostnud olen) ja soetan siis suuremas koguses, et oleks mõnda aega mureta. Nüüd aga juhtus nii, et kõik varud olid järjest otsa saanud ja KOGU SARI oli -30%. Viimast päeva. Väga lollil ajal, napilt enne palgapäeva, aga õnneks mul on suurepärane ja imearmas ema, kes noil puhkudel ikka abiks on.

Ma küll ausalt ei kavatsenud nii palju osta – nojah, kohvi ja riisi ja tomatipastat ja palsamiäädika kreemi ja oliive ja maapähklivõid ja teed… Aga Abikaasa on parasjagu tervislikuma toitumise lainel, just paar päeva tagasi rääkis mulle, et meil võiks kodus olla suuremal hulgal erinevaid ube… Ja kui ma siis nägin I Love Eco sarja ube, nelja erinevat sorti :D Siis kergelt hullusin :D

Kolleeg ütles, et need oad on juba mõnda aega müügil olnud, aga mina nägin esimest korda. Päikesekuivatatud tomatid avastasin kah, mis koju rändasid.

Ütleme nii, et arve oli kolmekohaline ja meil on nüüd kodus päris palju ube (ja kikerherneid). Tegin köögikapist pilti ka – tegelikult on tegu kahe kapiga. Ülemine riiul ongi täpselt nii täis neid samu asju, mis pildilt näha… Alumisel on ainult esireas, taga on muu kraam.

Nüüd on tükk aega mureta. Ja tšeki peal näitas soodustuseks €50. Me like!

Jan 152017
 

Kuigi ma olen hetkel koduga keset linna väga rahul, on mul olnud alati unistus elada kunagi ökomajas. Kasutan seda terminit teadlikult täiesti meelevaldselt, sest mind vaimustavadki kõiksugused erinevad alternatiivsed ehituslahendused…. Alates passiivmajadest, lõpetades pisikeste majadega – lühidalt kõik, mis ehitatud energiasäästlikult ja loodussõbralikult.

Blogis ma olen vaimustunud varem ka, kõik need vaimustumised on ökoehituse sildi all kenasti näha, pole vast mõtet ennast kordama hakata. Savi-põhumaja, palkmaja, Earthship – kõigest olen vaimustunud.

Viimati aga vaimustusin hoopis seoses päikeseenergiaga – Naps Solar Estonia FB lehel, kus nad jagasid üliägedaid pilte enda tehtud töödest. Täpsemini siis see:

Foto Naps Solar Estonia FB lehelt

Ja üks varasem, mida nad kajastasid taas seoses Postimehes ilmunud artikliga:

Foto Postimehe lehelt. Autor: Kaido Haagen

Päikesepaneelid on mu meelest üldiselt pigem… Noh, mitte eriti ilusad :) Aga sellised üliägedad ümarate vormidega majad… No lihtsalt super!

Passiivmaja kui selline on mulle idee poolest äärmiselt sümpaatne ja Eestis on täitsa olemas neid ehitav ettevõte, aga… Kuradi kandilised on. Üldse pole nunnud. Kõik on igati öko, aga minu jaoks on see hubasus puudu. Ma olen muidugi kindel, et ka passiivmaju saab ehitada ümarates vormides :)

Ja muidugi pisikesed majad, tiny houses… Postimeheski kirjutas hiljuti, et need koguvad Eestis üha enam populaarsust. Ja jällegi, Eestis täitsa tootja olemas – GreenCube. Nende tootevaliku hulgast avastasin muidugi midagi õige lõbusat:

Ma ei tea millal, ma ei tea, millise, ma ei tea, kas oma kätega või tellimustööna, aga ma usun, et mingit sorti ökomaja me ükskord ehitame :)

Dec 282016
 

Jäämari jäätiseid olen kiitnud varemgi, näiteks siin.

Ma arvan, et kuulsin Jäämarist esimest korda Eluvägi Rainaga juteldes. Toona tõdesin, et oleks neid küll tore ise ka müüa, aga kuna külmikut meil poes pole, siis ei ole võimalust.

Kui Krista nendest kirjutas, ma juba noogutasin teadvalt.

Ja kui Jäämari meile suveks ise oma jäätiseid müüki pakkus, koos külmikuga – no ei olnud mingit kõhklust. Õigemini kõhklesime veidi küll – kas ikka külma ilmaga ka ostetakse? Õnneks ostetakse küll. No pole ka ime. Nii hea jäätis on :)

Jäämari ei ole läbinisti öko. Nad alguses plaanisid, aga tõdesid, et hind läheks liiga kalliks. No minu jaoks on siinkohal kõige olulisem see, et koostist lugedes ei pea nina krimpsutama :) Poejäätiseid ma ei söö praktiliselt üldse, liiga magusad mu jaoks, aga Jäämari on väga mõnus. Magustajaks on neil praeguseks pea kõigis jäätistes agaavisiirup, mõnes üksikus roosuhkur. Enamikes jäätistes on kookospiim, mõned üksikud on tavalise piimaga. Noist viimastest on näiteks maapähkli jäätis üks mu suur lemmik. Nagu Snickers, mmmm.

Miks ma neist just täna kirjutan? Sest õeke on perega jõulude ajal Eestis, käisime veekeskuses, kust lastele mingit suvalist jäätist ostsime, millest mina loobusin ja ütlesin, et nad peaks seal hoopis Jäämari jäätist müüma. No ja siis tuli välja, et ma olen õele küll neist varem rääkinud, aga proovinud nad polegi. Mis tähendas, et käisin õhtul poest läbi ja tõin koju kõik sordid, mis meil parasjagu müügis olid. Ja toimus üks suuremat sorti jäätisesöömine :P

Kui mul on värske tuju, on mu lemmik maasika(-mango) smuuti, kui rammusama isu, siis maapähkli või šokolaadi. Abikaasa lemmik on magus apelsin. Lastele meeldib šokolaadi, mango-vaarika, apelsin, kõik maasika variandid… No kõik on head, ma ütlen :)

Sorte on muidugi rohkem, kui pildil näha – osad hooajalised, osad olid lihtsalt meil hetkel otsas. Lemmiku leiab igaüks.

Iga kell ostan jäätist pigem veidi harvemini ja maksan selle eest rohkem. Kvaliteet loeb.

Ma olen ääretult tänulik, et Jäämari jäätised mu suved nii mõnusaks teevad. Ja mitte ainult suved :) Mõnusaid ökojäätiseid on olnud saada juba pikalt, aga sellist, mida nii mugavalt pulga otsas käigu pealt söömiseks kaasa otsa, polnud varem ühtki.