Nov 052014
 

Kirjutasin mitu aega tagasi Mooncupi vaimustusest. Nüüd avanes võimalus proovida Natùt ja see on veel mõnusam.

Menstruaalanuma eelistest ma uuesti pikemalt kirjutama ei hakka – jutt on kõik sama, mis 2,5 aasta taguses postituses ja huvilised saavad sealt lugeda.

Mooncupi ostsin aastal 2010 ja praegu on müügis vist juba uuem versioon, aga mina saan arusaadavalt võrrelda vaid sellega, mis mul kodus olemas. Kui järele mõelda, pole ma isegi kindel, kas Mooncup Eestis üldse müügil on, ise ostsin ju Londonist.

Natù meeldib mulle rohkem sellepärast, et on õhem ja painduvam, samuti on välja tõmbamise ots mõnusalt pehme ja vetruv, nii et ma ei tunne vajadust seda ära lõigata, eemaldamine on seega mugavam. Ja viimane veidi ebaolulisem, aga puht naiselik tähelepanek – mulle meeldib rohkem Natù värvus (või siis pigem värvitus). Nendele, kel päevad on eriti vererohked, on plussiks ka see, et Natù mahutab rohkem.

2014-10-17 15.22.28

Miks ma seda kõike praegu kirjutan? Sest Järve keskuses on nädala lõpuni Kabuum ja Bio4You poes on Natù selle raames soodushinnaga €15.90. Kui oled mõelnud menstruaalanuma soetamisele, siis kasuta juhust! Soovitan soojalt – järjest rohkem sõpru kasutab, kõik on rahul. Säästad loodust, raha ja tervist :)

Apr 032014
 

Ausõna, täitsa ise. Väga äge oli. Ja üllatavalt lihtne. Tahad ka teha? Pärnakatele paar vihjet. Laupäeval toimub üks suur üritus. Selle raames toimuvad muuseas ka igasugu vahvad õpitoad. Selle õpitoa nimi on kosmeetiline keemia :)

IMG_0029

Mar 132014
 

IMG_9761Umbes viis kuud tagasi otsustasin Bioneeri šampoonitesti lugedes, et kui mu Natura Siberica šampoon otsa saab, proovin järgmiseks Nude’i. Kaks nädalat tagasi saigi me šampoonipudel lõpuks tühjaks ning Nude koju toodud.

Vahepealsel ajal jõudsin rääkida veel Mutiga, kelle kogemus Nude šampooniga oli selline, et alguses tegi juuksed puhtaks liiga lühikeseks ajaks, aga ühel hetkel muutus see aeg pikemaks, sarnaseks eelmiste šampoonidega. Tema oli väga rahul ja mina veelgi enam põnevil, et ise ära proovida.

Nüüdseks oleme Nude’i Abikaasaga paar-kolm korda kasutanud ning mõlemad väga rahul. Lõhn on mõnus, vahutab piisavalt ning juuksed jäävad kenasti puhtad. Koostis on puhas ja hind teiste samalaadsete šampoonidega võrreldes pigem soodne – rohkemat polegi rõõmuks vaja.

Võrdluseks – kui Natura Siberica 400 ml pudel maksis Rimis eelmise aasta juunis €6.19, siis Nude’i 325 ml pudel maksis I.L.U. poes Partner kaardi soodustusega €4.27. Esimesel tuleb liitri hinnaks €15.48, teisel €13.13. Ja ma usun, et näiteks Prismas on Nude’i hind veel soodsam, meil lihtsalt pole Pärnus Prismat :P

Ühesõnaga rõõm. Hea šampoon on oluline! Ja mulle tohutult meeldib selle pudeli välimus – nauding on vaadata. Hea on ka see, et kui pudel hakkab tühjaks saama, on seda kerge teistpidi keerata – Natura Siberica näiteks oma pisikese korgi peal iseseisvalt “püsti” ei seisnud, pidi vastu seina toetama. Väikesed asjad loevad!

Oct 172013
 

Mis puutub kehahooldusesse, siis olen ma minimalist – mida vähem tooteid ja mida vähem koostisosi nendes on, seda parem. Samas ei ole ma just kõige üksikasjalikum siltide lugeja – pigem lähtun heast usust, et ehk on ökotoodete koostis enam-vähem okei.

Kuna mul ei ole eriti kapriisne nahk, on keha ja näo pesemiseks tunduvalt kergem sobivaid vahendeid leida – tihti piisab vaid karedamast pesukindast ja pole muud vajagi. Juuksedki on üsna tavalised, aga siiski pirtsakam osa kehast – kui neid päris puhtaks ei saa, on väga vastik tunne. Üks vähestest minu jaoks asendamatutest toodetest, milles on paratamatult palju koostisaineid, on seega šampoon – minu teadmised kahjulikest ainetest, mida sildilt otsida oskan, piirduvad aga üldjoontes SLSi ja parabeenidega.

Olen igasugu šampoone katsetanud, rohkem ja vähem rahule jäänud, kindlat lemmikut pole tekkinud. Viimati ostsin Rimist hallis pudelis Natura Siberica oma – kohevus ja hooldus, seisab sildil. Tõenäoliselt oli sel lihtsalt mulle kõige vastuvõetavam lõhn – see on esimene asi, mida silmas pean, edasi vaatan, et poleks kuivadele, kahjustatud või värvitud juustele, sest noid mul pole. Kõik ülejäänud üldjoontes sobivad :) Olen šampooniga väga rahul – võiks öelda, et vist parim, mis olnud on. Vahutab piisavalt ja teeb kenasti puhtaks. Oleks ilmselt selle kasutamisega jätkanud.

Aga Bioneeri testist nägin, et mu šampoon sisaldab nelja ainet, mida soovitakse võimalusel vältida. Nii et kui see otsa saab, lähen hoopis Nude’i jahile, mis oli testis parim valik – vaid üks aine, mida soovitatakse vältida. Prismat Pärnus pole, aga Pärnu keskuse I.L.U. poes müüdavat neid ka, superluks. Liitri hind, muuseas, on Nude’il Natura Sibericast enam kui kolmandiku võrra odavam (€11.05 vs €18.48). I.L.U.-s kindlasti veidi kallim kui Prismas, aga sellegipoolest. Muidugi proovin!

Juhul, kui Nude ei peaks sobima, katsetan Puhta Looduse sarja. Selle hind on veel odavam (€7.96/l), aga miinuseks see, et ehkki loodusliku koostisega, ei pärine koostisosad mahepõllumajandusest. Mustsõstra šampoon tundub muidu kirjelduselt igati sobivat ja sisaldab samuti vaid üht ainet, mida võiks vältida. Kuna Puhta Looduse šampoonide koostis aga uuenes ja Bioneeri testis olid vaid need, mis külastatud poodides uuematest saadaval, vaatasin Orto kodukalt järele, et minu juustele sobiks potentsiaalselt veel nõgese- või takjašampoon.

Muidugi olid Bioneeri testis vaid supermarketis saadaolevad šampoonid, ökopoodides on kahtlemata tunduvalt laiem valik potentsiaalselt kahjutuid tooteid. Aga hind on neil ka kallim, nii et kui Nude sobib, siis mina igal juhul enam edasi ei otsi.

Feb 082013
 

Viimased jõulud olid mäletatavasti üllatusterohked – oli mitmeid ootamatuid jõulupäkapikke, kelle kingid läksid väga täppi.

Detsembri alguses vahetasin kirju ühe Kanadas elava blogilugejaga, kes küsis, kas võib saata lastele jõulukingiks Melissa&Dougi mängutoitu. No mis mul saab selle vastu olla, eks :) Arvasin ka ise, et Kanadast paki saatmine võib nii pikale minna, et jõuludeks ei jõua, siis tuli aga uus aasta ja unustasin kogu värgi vahepeal hoopis ära… Kuni Abikaasa tõi mulle täna postkastist pakiteate. Oh seda üllatust ja rõõmu!

Pakist leidsin kaks ägedat komplekti mängutoitu, lisaks kaks pudelit vahtrasiirupit ja hügieenilise huulepulga, mõlemad puhas ökuvärk. No ausõna, ei osanud üldse oodatagi!

IMG_4949

IMG_4975

IMG_4950

IMG_4959

IMG_4964

IMG_4967

Lapsed on muidugi pöördes. Terve päeva on meil käinud kõva pizzatamine ja võileibade pakkumine.

Meie ei suutnud muudmoodi, kui pidime lõunaks pannkooke tegema, et saaks siirupit maitsta. No maitsesime me tegelikult juba enne ja oli nii hea, et tahtsime veel. Aga paljalt ei kõlba ju väärtuslikku kraami süüa! Niisiis pannkoogid.

Meie UK lemmik maple&pecan saiake tuli meelde, peaks proovima ise küpsetada, need olid imeliselt head :P

Ja see huulepulk on ka nii naelapea pihta, kui üldse olla saab. Ma olen kusjuures VÄGA valiv nii kehahooldustoodete kui nende lõhnade osas ja huulepulga puhul on äärmiselt oluline selle pehmus (need ökokad, mida seni proovinud olen, on olnud liiga kõvad). Kasutasime senini sheavõid, mis on aga suures klaaspurgis ja pole siiani leidnud sobivat pisikest anumat, millega Abikaasa seda öösiti kaasa võtta saaks. Samuti on seda laste huultele tiba ebamugav purgist võttes määrida – kui ema oli siin, siis oli tema huulepulk hitt, lapsed nõudsid igal hommikul ja õhtul. Talvine periood ju, kõigil on huuled tõepoolest katki ja krobelised, nii et iga päev on vaja midagi peale panna.

See huulepulk lõhnab umbes nagu linnupiima komm, mida ma jumaldan. Iga kord, kui lahti teen, tahaks ära süüa :D Ja täpselt parasjagu pehme – hea määrida, aga pole liiga lögane (seda on ka kunagi ette tulnud). Nii et ideaalne.

Maailmasuurimad tänud Dagnele vinge kingituse eest. Nii äge on veebruaris ootamatu jõulukink saada :D

Jun 222012
 

Vanade kehahooldustoodete ära kasutamine ning välja vahetamine uute ja puhtamate vastu on kestnud mitu aastat ning jõudnud peaaegu lõpule. Minust on saanud minimalist, kes tahab koju võimalikult vähe potsikuid ja võimalikult väheste koostisosadega tooteid.

Kõige rohkem koostisosi on mu majapidamises hetkel hambapastal (15), šampoonil (11) ja seebil (6). Õige pea peaksin kätte saama sheavõi, mida kavatsen kasutada üle keha niisutajana ning hügieenilise huulepulga asemel.

Mõtlesin tükk aega, millega võiksin puhastada nägu, sest aeg-ajalt tunnen, et tahaks midagi veest efektiivsemat – täna avastasin tänu Maheda Margi FB-s lingitud päikesekaitsest rääkivale postitusele Gaia naturaalse ilu blogi, mida algusest peale lugema hakates avastasin kohe kõige esimesest postitusest enda jaoks lillevee. Super!

Ja see blogi inspireerib mind. Seal kirjutatakse nii loogiliselt ja nii ahvatlevalt, et ma kohe tahakski hakata maske ja mökse ise kokku segama, igasuguseid õlisid proovima… Sest need kõik tunduvad nii imelised, puhtad ja kasulikud :D Ma muidugi hetkel hoian ennast tagasi, sest rahaline seis ei luba muud, kui vaid hädavajalikku, aga kui tulevikus rohkem finantsi on, siis kindlasti katsetan igasugu kraami. Rohelise savi pulbrit ja vetikapulbrit ja kameeliaõli ja oh mis kõike veel. Mh, isegi öökreemi kasutamine tundub äkki vajalikuna :D (jajah, mul on kombeks kõigest liigselt vaimustuda, küll ma rahunen enne maha, kui kõige ahvatleva ostmiseks raha tekib)

Eriti hea postitus, mida soovitan kõigil lugeda, on see – ausõna, inimesed, ei ole MINGIT põhjust määrida ennast kahjuliku keemiaga, mis nahale kõike muud kui head teeb, on ju nii palju imelisi puhtaid ja mõnusaid tooteid. Lugege see tekst hoolega läbi ja öelge, kas tõesti tahate minna järgmist suvalist poekreemi ostma?

Gaia Cosmetics on üks täpselt selline ettevõte, kuhu ma hea meelega oma raha jätan. Mulle meeldib nende lugu, nende filosoofia ja nende tooted :)

May 232012
 

Meie peres ei päevita keegi sihilikult päevitamise pärast. Abikaasa küll suutis hiljuti terve päeva palja ülakehaga aias toimetades selja korralikult ära põletada, siiamaani punane. Mina ei kannata kuumust üldse, nii et olen vähegi palavama ilmaga pigem täitsa varjus. Lapsed on ca 12-15 (või siis 13-16) kindlalt toas (lõunasöök ja -uni), muul ajal õues mängides on lühikesed käised, lühikesed püksid, müts.

Jube palju räägitakse sellest, kuidas päike on kahjulik, tekitab nahavähki ja mida kõike veel, bla-bla. Ma olen seda teemat ka uurinud, blogis lahanud, enda jaoks mingid asjad selgeks mõelnud. Siin ja siin on enamik mõtteid kirjas, teise postituse sabas ka päris elav diskussioon.

Ühesõnaga… Kõige kindlam oleks osta mõni ohutu koostisega päevituskreem ja seda kasutada, eks. AGA. Ma siiralt VIHKAN päevituskreeme! Ma ei viitsi üldse eriti kreemitada, aga kui seda teen, siis peab kreem olema mõnusalt kerge koostisega – niisutav, aga kiirelt imenduv. Olete mõnda sellist päevituskreemi näinud? HAHA. Need kõik on vastikult paksud ja kleepuvad ning jätavad nahale valge kihi (mida rohkem sisse masseerida, seda vähem näha, aga ikkagi, eks).

Ma ei tahaks ÜLDSE päevituskreemi kasutada. Paraku olen veendunud, et mingi päikesekaitse on vajalik isegi siis, kui spetsiaalselt ei päevita ja ohtlikul ajal pigem varjus/toas olla. UV indeks on suvel piisavalt kõrge, alates 3 soovitatakse ju kaitset kasutada.

Lisaks kreemi ebameeldivale konsistentsile olen ma viimasel ajal muutunud tõeliseks minimalistiks ja väldin igal võimalusel tooteid, mille koostises on mitu(kümmend) ainet, kui hakkama saaks ka ühega. Näiteks on kavatsus hakata kasutama näokreemi asemel õli ning kehakreemi ja hügieenilise huulepulga asemel sheavõid. Koristamisel kasutan ju ka peale lapi ja puhta vee peamiselt vaid soodat ja äädikat. Muidugi on asju, mille puhul mugavus ja tõhus toime on koostisosade arvukusest tunduvalt olulisemad – kodukeemia puhul pesupulber/geel ja nõudepesuvahend, ihuhoolduse poole pealt šampoon, hambapasta, seep (viimases saab küll õnneks väheste koostisainetega hakkama). See kõik on minu isiklik eelistus – lihtsalt pole soovi hakata soodaga nõusid ja hambaid või munaga pead pesema, ehkki kõike ju saaks. Mugavus maksab ka, see on minu jaoks väga oluline. Samas kooriva näokreemi otsustasin küll ostmata jätta – jõudsin järeldusele, et kord nädalas suhkrust ja õlist koorija kokku keerata on tunduvalt parem variant kui kalli hinna ja pika koostisega kreem :) Ühesõnaga – kui kasutusmugavuse koha pealt suuremat vahet pole, siis jah, parem üks aine kui kümme.

Tean, et mitmed kasutavad päikesekaitseks jojobaõli, sellest oli juttu tolle ülallingitud postituse kommentaarides. Õli SPF on aga 4 või 6 ja teised jälle väidavad vastu, et seda on ilmselgelt liiga vähe. Kõik nahaarstid ütlevad ju kah, et vähemalt SPF 25 peaks olema, muidu on mõttetu.

Mis on minu jaoks kõige olulisem küsimus: kas piisab sellest, kui ei põle ära? Kui katsetaks jojobaõli või mõnd muud (SPFiga on ju teisigi) ning nahk ei põle ära, kas see tähendabki, et on okei ja võib kasutada? Või kahjustab päike tänu liig madala SPFi kasutamisele siiski organismi, mis siis, et väliselt pole ühtki häda? Pikaajalised ja varjatud toimed on ju ka igal asjal…

Ja ärge palun tulge tänitama, et ma mõtlen üle. Ma tõesti hoolin enda ja oma pere tervisest. Kui ma oleksin 100% veendunud, et kreem on ainus, mis piisavalt kaitseb, võtaks ennast kokku ja möksiks – eriti lapsi, kõige ohtlikumal ajal ennast ka. Kui ma oleks täiesti kindel, et kuni õli kasutades nahk ära ei põle, tähendabki see piisavat kaitset, siis ma kasutaks suure rõõmuga hoopis seda – peale määrimine oleks palju kergem.

Praegu aga ei suuda ära otsustada, kus see tõde siis on :) Jah, kõige lihtsam oleks hoopis nii endale kui lastele heledad õhukesed kogu keha katvad riided muretseda, aga eriti laste puhul oleks nende puhtana hoidmine enam kui tüütu (lapsi endid pesta on tunduvalt kergem :D), pealegi on suvel nii mõnus lühikeste varrukate ja paljaste säärtega ringi lipata.

Eesti päike ei ole kindlasti nii ohtlik, kui soojades riikides, see on lohutav. Suvel on aga UV kiirgus siiski piisavalt kõrge, et kõvasti järele mõtlema panna.

Mis teie arvate?

May 232012
 

Mõni ehk arvab, et sellistest asjadest oleks kohasem parooli all muljetada, aga kuivõrd minu eesmärk on oma infot ja positiivset kogemust võimalikult paljudega jagada, siis katsun lihtsalt võimalikult diskreetselt kirjutada. Edasi lugegu vaid asjast huvitatud ;) Continue reading »

May 162012
 

Kaks ja pool aastat tagasi hakkasin esimest korda tundma huvi puhtama koostisega kehahooldustoodete vastu. Tegin endale selgeks mingit põhitõed, vaatasin üle oma olemasolevad varud ja nende aegumiskuupäevad. Pool aastat hiljem tegin esimese vahekokkuvõtte vana kraami kulutamise ja uue soetamise kohta ning kaks ja pool kuud hiljem veel ühe.

Hmm, vaadates tolles viimases postituses üles pildistatud kraami, tundub kohane anda kiire ülevaade sellest, kui palju ma ära kasutasin ja kui palju minema viskasin. Esimese pildi kraamist viskasin ära Nivea päikesekreemid, sääsetõrjekreemi (kuna tähtaeg oli nagunii üle) ja hambaniidi. Ära andsin Maximi antiperspirandi. Ära kasutasin kehakreemi, näovee, OFFi, savimaski, venitusarmide vastase õli, kooriva näokreemi, silmakreemi, huulepalsami ja laste hambapasta – enamik neist olid nagunii üsna tühjad, kreeme kasutasin enamjaolt mitte sihtotstarbeliselt ehk tõenäoliselt suuremas osas käte või jalgade kreemitamiseks. Hambapastat ei kasutanud muidugi ise, see oli Plika teema :P

Endiselt on alles veidi küünelakieemaldit ja pool potsikut jalakreemi.

Teisel pildil oli pool kraamist ema majapidamise oma, mis omaette kolides sinna jäi. Teisest poolest on alles puudrid ja punane küünelakk (teepuuõli kah, ehkki mulle on hetkel arusaamatu, mis see üldse pildile sai). Silmatilgad, hügieenilise huulepulga ja päikesekaitsega huuleläike kasutasin ära, küüneõli ja ühe huuleläike andsin ära, ülejäänud paar asja viskasin ära.

Nii, ja milline on seis hetkel, aasta ja üheksa kuud pärast viimast kokkuvõtet? No PEAAEGU :D Seekord sain ühe pildiga hakkama :P Vasakul on kraam, mille ma liigitan viimaste jääkide alla, paremal uued asjad, millega igati rahul olen.

Vatipadjad ja -tikud pole otseselt kosmeetika, aga ma vahin neid südametäiega juba pikemat aega – no ei kulu peaaegu üldse, ostetud kunagi igiammu Londoni varudeks. Kui ükskord otsa saavad, siis saan ometi ökopoest asemele osta.

Küünelakke kasutan varbaküünte lakkimiseks – üks annab värvi, teine pärlmutterläike. Kuna lakid on veel vedelad ja eemaldi peaaegu otsas, siis kasutan selle suveperioodi lõpuni – siis võib rahus ära visata, järgmise suveni neist lakkidest küll elulooma pole. Uuel soojal perioodil ostan uued ja ökod asemele.

Oriflame’i kehakreem on vana, aga kasutan selle ikka lõpuni, peamiselt kätekreemina.

Lushi jalakreem on küll üle tähtaja, aga kuna olen seda kõik see aeg ilusasti külmkapis hoidnud ja pigem harva, aga siiski regulaarselt kasutanud, siis kasutan kenasti lõpuni.

Norwexi kristalldeodorandi sain emalt, see kukkus õnnetul kombel vannitoas põrandale ja läks katki, aga eks kasutada ikka saab. Palju sellest tolku on, pole isegi kindel, igal juhul ei kulu seda praktiliselt üldse, jagub igaveseks.

Tolmpuuder on peaaegu otsas, kompaktpuudrist umbes pool alles – mõlemad on üsna vanad. Plaanis on lõpuni kasutada – kas mu loogika on väga kõver, kui ma mõtlen, et üle aja läinud puuder pole vast NII kahjulik, kui näiteks kreem, sest kreem imendub nahka, aga puuder jääb pigem naha pinnale? Ei välista ka seda, et viskan need karbid mingi hetk minema, kui lõplikult kõrini saab, siis saab mõne mineraalpuudri asemele osta :P

Must silmapliiats on peale küünelakkide mu ainus kosmeetikavahend :D Ja ma ei kasuta seda, lihtsalt mõtlesin, et las ta olla, pliiatsiga ei tohiks ju midagi juhtuda, ÄKKI tekib kunagi isu jälle meiki teha. Kuna see isu aga lähiaastate jooksul ilmselt ei teki, siis kas ma peaks selle ka ära viskama? Kas silmapliiatsid lähevad halvaks?

Tuubis on kunagi õekeselt saadud huulepalsam, mis on ka, olgem ausad, raudselt aegunud. Kuna muud aga hetkel pole, siis kasutan selle ikka lõpuni.

Ülejäänud kraami kohta võib siis öelda, et nendega olen rahul.

Näopuhastusgeeli võiks minu minimalistliku ellusuhtumise juures vabalt üldse ostmata jätta, pole kindel, kas uut enam ostangi, praegune Lavera oma on üsna tühi. Samas selle lõhn on lihtsalt jumalik… Ja vahel mulle meeldib nägu millegi spetsiaalsega pesta, nii et siiski-siiski, täitsa võimalik, et ostan uue samasuguse. Lõhn on lihtsalt NII hea.

Pere igapäevased ja väljakujunenud lemmikud on Logodenti hambapastad ja Sodasani seep. Hambapastad on mõlemad piparmündi omad – üks täiskasvanutele, teine lastele. Maitse on mõnus, vahutab parajalt, ei sisalda jama ja mis kõige olulisem – hind on soodne! Laste oma on 5o ml, €2.48 – aga seda kulub jube vähe. Täiskasvanute oma on 75 ml ja €1.90 – peaaegu poole soodsam kui kõik ülejäänud variandid, mis mahepoodides saada on. Need hinnad olid siis viimati Riiamarii poes. Sodasani seepi ostan samuti Riiamariist – vanasti sai seda osta lahtiselt, nüüd on papist karbis ja hind ka sellepärast veidi kallim, aga siiski soodsaim, mis leidnud olen – 100 g €1.22. Tavaline valge lõhnatu tükiseep käte pesemiseks, kuna dušigeeli meie majapidamises aga pole, saab seda vajadusel ka üle kere kasutatud.

Külmkapist otsisin pildile Lovea laste päikesekaitsekreemi (SPF30, kasutame kogu perega) ja Moshi sääsetõrjeõli – viimasel on küll säilivusaeg märts 2012, mis tähendab, et toime võib olla nõrgenenud, aga olen seda kogu aja külmkapis hoidnud ja kavatsen igatahes proovida, ehk on veel ka sel suvel tolku.

Kaks väikest tükki seebialusel on Lushi ja Nurme seebi tahked šampoonid – esimest kasutan enda, teist Plika juuste pesemiseks.

Abikaasa käib duši all peamiselt töö juures, temale ostsin viimati Selveri looduskosmeetika letist mingisuguse kaks ühes dušigeeli-šampooni, aga ei mäleta isegi firma nime. Polnud päris öko kah, lihtsalt veidi puhtam kraam.

Hmm, no ütleme nii, et selle aasta aasta jooksul saab enamik vasakul asuvast kraamist kas ära kasutatud või visatud ja eesmärk kõigest vanast lahti saada on seega peaaegu täidetud.

Mis tooted võiks minu meelest ideaalis olemas olla?

No muidugi seep ja hambapasta – nende puhul olen tõesti 100% rahul ja kavatsen muud proovida vaid juhul, kui leian midagi veel odavamat.

Hügieeniline huulepulk – soovitavalt mõni võimalikult pehme koostisega, et oleks mõnus peale kanda, ja kerge läikega variant, et siis veidi ka huuleläike eest. Morme on igasugu ökokaid proovinud ja lubas nendest kunagi pikemalt kirjutada – saab siis järgmise valikul ehk tema kogemusi ära kasutada.

Šampoon – ideaalis võiks olla mõni tahke ja täiesti öko, aga see Nurme seebi oma minu meelest näiteks Abikaasale ei sobinud ja ise pole veel julgenud proovida. Lush on mõnus, aga pole jälle öko. Vedel šampoon ei imponeeri mulle väga plastpudeli tõttu, aga juuste puhtus on muidugi olulisem, ega see takistuseks saa. Seni proovitud šampoonid pole ükski eriti sügavat muljet jätnud, nii et otsin edasi. Kui Nurme Seep ei sobi, siis rohkem tahkeid variante ma ökopoes näinud pole ja ilmselt ostan siis järgmisena Sante – sellega olen ema juures pesnud ja sai puhtaks küll, hind pole mu meelest ka ülearu kallis.

Kreem – ideaalis võiks see olla selline, mis kõlbab kasutamiseks üle kogu keha. Kõige tihemini vajavad kreemitamist käed, seejärel jalad, vahel nägu, mõnikord on tuju keha möksida ka. Karta on, et kätele-jalgadele-kehale sobivat kreemi näkku määrida vist väga ei soovitata… Või teab keegi, on mõni selline? Kui mul need viimased poolikud kreemipotsikud tühjaks saavad, eks siis lähen otsinguile – pole õrna aimugi, mis oleks hea. Tahaks sellist, mis niisutaks korralikult, aga samas imenduks kiirelt – kui üldse ei niisuta, pole sest ju tolku, aga liiga rasvane ja aeglaselt imenduv on lihtsalt vastik.

Kui just ei õnnestu leida kreemi, mis sobiks peale ülejäänud keha ka näole, siis ostan näo jaoks ilmselt hoopis mõne õli. Olen küll terve selle talve ilma igasuguse näokreemita hakkama saanud, aga tegelikult tahaks näonahk talveperioodil pärast duši all käimist niisutamist küll – ja miks ma peaks ostma kreemi, mis sisaldab ei tea kui mitut koostisainet, kui sama töö teeb ära ka üks mõnus õli?

Higistamise vastu peaks ka kindlasti midagi olema, aga mis oleks parim variant, see on alles otsustamisel. Ilmselt katsetan miski hetk lisaks olemasolevale kristalldeodorandile veel midagi ökopoes pakutavat, eks näis.

Suveperioodil päikesekaitse ja sääsetõrje ning minule asendamatu punane küünelakk varbaküüntele, ühes sellega muidugi ka küünelakieemaldi.

Rohkem midagi hädavajalikku põhimõtteliselt polegi. Ülalmainitud mõnusa näopuhastusgeeli tõenäoliselt siiski jälle ostan. Ja kuigi kasutan duši all käies karedat pesemiskinnast või käsna, mis minu meelest üsna eduliselt ka kehakoorija eest on, siis vahel tunnen siiski puudust mõnusatest koorivatest kreemidest – nii näole kui kehale. Neid võiks muidugi kodustest vahenditest kokku möksida, võib-olla ka teen seda. Samas võib ka juhtuda, et lähen lihtsama vastupanu teed, sest ma olen siiski naine (kes kasutab kehahooldustooteid niigi liiga vähe), kellele meeldib aeg-ajalt midagi osta, ning muretsen midagi ökopoest. Kui selle Lavera sarja teised tooted sama hästi lõhnavad, siis täitsa võimalik, et ostan lisaks ka kooriva kreemi ja äkki isegi näokreemi (aga seda viimast vist pigem siiski mitte, sest see on kergelt isepruunistuv, ei tunne sellise asja järele puudust, ja pealegi üsna kallis). Ja kehale ehk mõne mõnusa soolaga koorija… Aga võib-olla ka mitte. Ja rohkem asju kindlasti mitte.

Lõhnade koha pealt olen ma äärmiselt pirtsakaks muutunud. Pesu pesema PEAB lõhnatu geeliga, muidu haiseb. Luxis ajas mind täiesti hulluks Palmolive’i mandlilõhnaline vedelseep, mis veel tunde pärast pesemist kätel haises – kunagi kusjuures meeldis sama lõhnaga seep mulle väga, olen seda ostnud. Üleüldse eelistan igasuguste asjade puhul lõhnatuid variante, samas kui leian juhtumisi mõne sellise pärli, mis tõesti meeldib, nagu too Lavera näopesugeel, siis neid kasutades küll ruigan mõnust.

Kokkuvõttes võib öelda, et areng võrreldes kahe ja poole aasta taguse ajaga on märgatav. Kolme aasta täitumisel saan loodetavasti teha foto, kus KÕIK asjad on täpselt selliseid, nagu ma tahan.

Jul 272011
 

Bioneeris tehti tampoonitest (kõlaks nagu rõvedalt, eks, no ainult uuriti veeklaasis, kui palju materjalijääke eraldub) ja tulemused pole üldsegi mitte kenad. Mul on vanast ajast mitu pakki OB-d alles – tuleb välja, et tavavalikust on see õnneks parim. Aga noh, mul ootab mooncup kah proovimist – kui kunagi jälle sellist kraami vaja läheb, siis loodetavasti saame sõbraks ja võin tampoonid üldse maha jätta.

Soovitan igatahes kõigil tampoonikasutajatel lugeda ja vähemalt ühe video ka ära vaadata (iga tampooni kohta on oma video, aga iga video lõpus on näha kõik tampoonid koos nende eraldatud ebemete hulgaga). Tampaxi kasutamise isu (ainsad, mida vahel harva veel kasutanud olen) kadus igatahes igaveseks.