Apr 212018
 

…siis hakkan ettevõtjaks :)

Täna on minu kohta väga ebatüüpiline õhtu.

Aeg, mis ma tööväliselt arvuti taga veedan, on viimase poole aastaga kõvasti kahanenud. Arvuti on vanake ja käivitamine on aeganõudev. Uus töö on 100% arvuti taga ja väsitab. Seega on arvuti õhtuti kodus tihti üldse kinni. Või kui ongi lahti, siis chatin veidi kellegagi, loen blogisid ja rohkem ei jaksa. Magama lähen enamasti juba 22-23 vahel. Minu jaoks on see vastikult vara, aga olud sunnivad. Nii et praegu öösel kell pool kaks üleval olemine on noil päevil väga harvaesinev nähtus, mida ma võin endale lubada ainult tänu sellele, et homme on vaba päev (mis tegelikkuses tähendab, et kell 11 on meil vaja olla linnas, nii et pikka hommikust mõnulemist nagunii ei tule).

Mul on külmetuse-eelne tunne – paksu pea, hella kurgu ja väsinud kehaga. Nii et ilmselgelt peaksin ma magama, mitte arvutis passima. Blogimise soonele sattumine on aga haruldane, sestap kasutasin juhust, et on jaksu ja tuju ning kirjutasin endast välja kõik, mis tulla tahtis.

Mõtlesin magama minna, aga jäin FB-d scrollima. Ka seda teen viimasel ajal nii harva, sugugi mitte igapäevaselt, sest lihtsalt ei jaksa / ei viitsi. Samas tahaks ikka natukenegi kursis olla, mis toimub.

Pärast seda pikka sissejuhatust katsuks ehk nüüd ka teemani jõuda :)

Ettevõtjaks saamine on olnud mu unistus mitte vast päris kümme, aga kindlasti viimased 5+ aastat. Erinevatel põhjustel on see jäänud vaid mõtteks, mida pole viitsinud / osanud edasi arendada, sest pole olnud head ideed, küll aga mugav palgatöö :) Samas pole see soov kuhugi kadunud ja muutub järjest tugevamaks.

Mul on tegelikult üks pisuke idee, mis mulle täitsa meeldib ja tundub ka täitsa teostatav – näen vajadust turul, kui suudaks pakkuda hinnaga, mis mul plaanis ja selliste lisaväärtustega, mis mul mõttes, siis oleks asjal jumet. See eeldaks, et mul oleks aega asjaga tegeleda ja ka mingit algkapitali. Hetkel ei ole ei üht ega teist, aga kuna tegu pole millegi megakeeruka ega -kulukaga, siis arvan, et mingi hetk läheb see mõte töösse.

Mõned sõbrad-tuttavad, kellega ideed jaganud olen, on selle heaks kiitnud ja kinnitanud, et olen õigel teel. Aga see idee on selline… Kõrvaltegevus. Sellest ei saa kunagi põhitegevust ega -sissetulekut.

Nii et Seda Suurt Ideed ma ikka veel otsin. Ilmselgelt peab see olema seal, kus on mu süda – keskkond, öko, puhas, kohalik… Need on märksõnad.

Inimese esmavajadus on toit, aga mina paraku ei kujuta ennast ette ei toitu kasvatamas ega valmistamas. Pole lihtsalt üldse minu teetassike.

No ja siis ma olengi mõelnud – mis võiks olla see keskkonnasõbralik idee, mil oleks sel määral vajadust ja turgu, et annaks kasvatada ettevõte tasapisi suuremaks – selliseks, kus oleks ka reaalselt töötajaid ja millest saaks arvestatavat kasumit, millest saaks minu põhisissetulek? Novat, ma veel ei tea. Aga ma lubasin endale, et ma uut palgatööd enam ei otsi. Teen praegust tööd, nii hästi kui oskan, ja kuna see mulle NII südamelähedane ei ole, nagu oli eelmine, siis hoiabki meeled erksana. Kui eelmises töökohas ei oleks ilmnenud neid asjaolusid, ma oleksin seal võinud olla veel pikki aastaid, see oli lihtsalt niivõrd mõnus. Aga minu lõppeesmärk on ikkagi olla iseenda ja ehk kunagi ka teiste tööandja.

Niisiis on mul hetkel tunne, et eelmise töökoha jamasid oligi vaja selleks, et mind mugavustsoonist välja raputada. Tuletada meelde kõige olulisemat eesmärki. Ja et praeguse töö puhul ongi vaja seda, et see mulle nii palju EI meeldiks. Et ma ikka kogu aeg edasi mõtleks.

Ma ju ei tea, kas see tegelikult ka nii on :) See on lihtsalt see, mis mulle hetkel tundub. Täiesti võib olla, et ma teen elu lõpuni palgatööd, aga eesmärgid peavad ikkagi olema ja need on midagi muud.

Mulle vähemalt tundub, et mul on ettevõtjaks hakkamiseks igati sobiv iseloom :) Olen alati mõelnud, et tahaks endale partnerit – loovhinge lennuka ideega, mis ka minu silmad särama paneks, et siis olla selle ettevõtmise praktiline pool. Ma olen VÄGA praktiline.

Igatahes, jõudes nüüd oma hüpliku jutuga tagasi selle juurde, miks oli oluline FB scrollimine. Nägin seal üht artiklit ja kaht videot, mis mind rõõmustasid ja inspireerisid. Ma ei jaksa linkida, ei mäleta isegi täpset sisu, pole ka nii väga oluline. Üks oli Guardiani artikkel sellest, kuidas teadlased leiutasid kogemata plastikut sööva ensüümi, mis võimaldab paremal juhul tulevikus kogu plastiku sel viisil taastöödelda, et vanast plastikust saab toota täpselt samasuguse uue. Teine oli video Taani teadlastest, kes katsetavad miskise vetika baasil plastiku alternatiiviga, mis käitub nagu tavaline plastik, aga komposteerub kenasti, selle asemel, et aastasadadeks alles jääda. Kolmas oli video Norra miljonärist, kes kasutab oma varandust selleks, et ookeane puhastada, kah plastikuteema. Täiesti võimalik, et ma panin mingite faktidega puusse, sest ma olen väsinud, ei viitsi üle kontrollida. Täiesti võimalik, et ükski neist ideedest ei saa tegelikult reaalsuseks. Aga taolisi projekte on nii palju! Nii paljud teadlased üle maailma otsivad viise, kuidas vähendada prügiprobleemi, puhastada ookeane, leida plastikule loodussõbralikumaid alternatiive. Ja ma olen täiesti kindel, et mõned neist ideedest saavad lõpuks ka reaalsuseks. Lõpuks õnnestub kellelgi miskit võimatult ägedat ja revolutsioonilist ja keskkonnasõbralikku.

No ja ühesõnaga, nii ma siin mõtlesin, üks poolhaige üleväsinud aju uitmõte – kuna toit jääb minu puhul nähtavasti ära, siis äkki ma suudan välja mõelda midagi seoses taaskasutusega. Toota midagi sellist, mida inimestel vaja läheb… Millestki, mis on juba miski olnud :) Mitte uutest materjalidest.

Ja see on siiamaani põhimõtteliselt kõik.

Aga mul on vähemalt üks naaatukenegi konkreetsem mõttesuund.

Ma tegelikult ei kavatsenud sellest ettevõtja-mõttest veel niipeagi blogida, aga noh, kaotada pole miskit ja praegu tundus õige hetk. Äkki hoopis loeb mu blogi mõni lennuka ideega loovhing ja kutsub mu kampa, et koos miskit ägedat teha? Seemned tuleb idanema panna.

Nüüd lähen küll ära magama.

Dec 172016
 

Mulle on väiksest saati meeldinud kingitusi pakkida. Lapsena unistasin vahepeal isegi sellest, kui tore oleks töötada kingituste pakkimise letis. No ega ma selles nüüd ülearu osav ka ei olnud, lihtsalt tore oli asju paberisse mässida ja paelu ümber siduda.

Viimased kümme aastat on olnud kingituste puhul tugevas ülekaalus kinkekotid. Neid on lihtsalt kapis korralik varu olemas ja saab sisse panna ükskõik mida… Mõnusalt lihtne.

Eks kinkekottide kasutamine sõltub ka paljuski sellest, mis kingitusega on tegu. Mõned asjad (karbid, raamatud jne) on mõnusalt paberisse pakitavad, kui kingitusse läheb aga mitu asja, mis on suvalise kujuga (seebid, sukkpüksid, mis iganes) – neid on jälle mugavam kotti panna.

Aga… PÄRIS pakkimisel on nii suur võlu.

Sel aastal on Abikaasa pere jõulupidu tavapärasest nädal varem, sel laupäeval – ja kõik kingitused olid tänase õhtuni pakkimata. Juhtumisi oli enamik neist seekord kinkekotile pigem sobimatu kujuga, seega olin ometigi “sunnitud” pakkimisel veidi loovam olema. Lõppes asi sellega, et sattusin hoogu ja pakkisin ära mitte ainult homseks peoks vajalikud, vaid kõik olemasolevad kingitused. Ühtki kinkekotti ei kasutanud! Muidugi jah, pean tunnistama, et tänapäeval on kogu mu pakkimine paberi kinni teipimine, isegi paela kasutamine on pigem erand… No okei, selle paberiga lihtsalt ei tundunud kohane :)

Ja oi, kuidas ma jumaldan taaskasutust. Ostsin ma ainult rulli pakkimispaberit, sest seda mul kodus polnud – Maximas oli -40% allahindlus, olin väga rahul :P Aga muus osas läks käiku kõik kodus leiduv. Ühe Poisi eelmise aasta jõulupaki paberi kasutasin sel aastal ära kahe väikese kingituse pakkimiseks. Millegi ümbert tulnud riide sisse oli ideaalne keerata üks pikk ja peenike kingitus – tegin “kommi”, mille sidusin kinni lühikeste paelajuppidega, mis olid kleebitud vist ühe eelmise aasta väga kauni kingipaki peale – olin need sealt eemaldanud ja kõrvale pannud. Ühe kingituse nimesildi tegin meie üle jäänud pulmakutsest – lõikasin laste sisksak-kääridega sobiva tüki välja ja korras.

Ostetud paberirullist jagus täpselt, et kõik kingid ära pakkida, sai täitsa otsa. Viimase kahe kingi puhul pidin väikse ümberarvestuse tegema – ühele mahtus paber väga napilt ümber, teisele pidin lisariba kleepima, mis oli mujalt üle jäänud. Aga sain hakkama, kõik pakitud!

Need on muidugi kõik laste kingid… Täiskasvanutele kingin kalendreid, aga neid pole jõudnud veel kujundamagi hakata – ja mustand, mis oleks elu lihtsamaks teinud, on ka süsteemist kadunud, nii et pean kõik nullist sisestama… No homseks poleks nagunii jõudnud, nii et Abikaasa pere saab lihtsalt hiljem kätte – katsun nädalavahetusel tellimuse ära saata, vast jõuavad valmis küll enne jõule. See on see värk, kui soodustus kestab 27. detsembrini, sai edasi lükata :D

Pildi nägemiseks peate klõpsama. Mul lapsed vaatavad ka vahel blogi, ei saa enne jõule niiviisi riskida :D Continue reading »

Dec 052016
 

Ma taaskasutust selle projekti käigus olen juba maininud, läheb poolenisti samasse auku. Aga lihtsalt pean veel kord kirjutama, KUI VÄGA mind rõõmustab asjade ära andmine :)

Nii palju tekib neid asju, mille puhul avastan, et pole enam vaja. Ära viskamine on ka rahuldustpakkuv, aga vaid sel juhul, kui asi on tõesti kasutuskõlbmatu. Kui eluvaimu veel sees, tundub ära viskamine patt :) Ja vot siis tulebki mängu see ära andmise rõõm.

Mingite asjadega on uue omaniku leidmine väga lihtne, mingite teiste asjadega aga… Mitte nii väga. Samas on ikkagi tunne, et KELLELGI läheks seda vaja :D

No ja nii ongi, et ma muudkui koristan ja leian jälle uusi asju, mida ära visata ei taha, panen neid järjest gruppi üles. Osadele tekib imekiirelt mitu tahtjat, teised jäävad esialgu tähelepanuta. Kui uued asjad tekivad, kustutan vanema postituse ära, panen ühes uutega ka kõik vanemad endiselt omanikku ootavad uuesti üles – sest ega FB-s keegi pikalt alla kerida ei viitsi, see on teada.

Ja nii ma siis kogu aeg rõõmustangi. Kui saan perele või sõpradele-tuttavatele midagi vajalikku ära anda. Kui midagi uut gruppi üles panen ja sellele kiirelt soovija leian. Eriti aga siis, kui mingid asjad, mis on pikalt uut omanikku oodanud, selle ka lõpuks leiavad.

Ma olen väga-väga tänulik kõigi selliste gruppide ja lehtede eest, mis ebavajalikele asjadele nii lihtsasti “uut kodu” leida aitavad.

Nov 302016
 

Elustiilist, huvidest ja tööst lähtudes jookseb mu FB feedi üksjagu öko- ja keskkonnateemat. Kuna need videod ju ise mängima hakkavad, jään ikka vahel vaatama.

Täna vaimustusin kingadest, mis on tehtud plastikpudelitest. Tõsi, hind on neil selline, et praegusel hetkel ma ka ei ostaks. AGA varsti olen ma rikas nagu troll ja siis proovin ära :P Nii palju, kui ma viitsisin googeldada, olevat tõesti väga mugavad. Taaskasutatud materjalist, hingavad, pesumasinas pestavad. Kõlab hästi!

Ma kuulun nende hulka, kelle jaoks baleriinade hea hind on €20, häda pärast võin maksta ka €30-40, perfektse ja ülimugava nahast toote eest ehk veel veidi rohkem. Mind siiralt huvitab, kui kaua Rothy’s kingad vastu peavad… Peab aastakese möödudes uuesti googeldama :)

Mis veel? No näiteks juba mitmete aastate tagune uudis, kuidas 19-aastane päästab ookeani. Praeguseks on ta juba 22, projekt tundub olevat kenasti töös.

Tunnistan ausalt, et ega mul pole aega kõigi taoliste ideedega süvitsi tutvuda, seega vabalt võib olla, et kuskilt nähtud äge uudisnupuke promob midagi, mis on tegelikkuses totaalne BS. Aga hommikuseks inspiratsiooniks on need videolõigud vahvad igal juhul.

Mulle meeldib, et keskkonnasäästlikkus on järjest olulisem teema. Tõsi, sellega kaasneb ka arvestataval hulgal rohepesu – aga praktilise talupojamõistuse olemasolul on terad sõkaldest eraldatavad :)

PS. Postitusega mitte kuidagi seotud, aga noid kingi googeldades jõudsin kellegi kommentaari kaudu lehele, mis müüb sokkide asenduseks mõeldud… Sisetaldu? Ma olen kirglik sokivihkaja :) Tea, kas Eestist ka midagi sellist leiaks? Eks sisetaldu müüb iga kingapood, aga pestavad need vist enamasti pole?

Nov 042016
 

Olen paadunud ökoinimesena üsna tundlik ületarbimise suhtes. Jah, on asju, mida pean mõttekamaks osta uutena, on asju, mida ostan isegi liiga kergekäeliselt, sest mulle meeldib, on palju asju, mis võiks tulla teiselt ringilt, aga on soetatud uutena, sest see variant on olnud kiirem/mugavam…

Aga üldises plaanis on taaskasutus minu meelest absoluutselt vaimustav.

Kuskil on kellelgi asi, mida tal pole enam vaja. Kuskil on keegi, kellel on mingit asja vaja. Viimane saab endale esimeselt selle asja, soodsamalt või suisa tasuta. Rõõmustab see, kes sai asjast lahti – ta sai ruumi juurde, ta ei pidanud seda ära viskama, ta ehk sai selle eest veidi rahagi. Rõõmustab see, kel oli seda asja vaja – et tal see nüüd olemas on, et ta hoidis kokku raha, et tal õnnestus mitte toetada arutut tarbimist… Kellele mis oluline on :)

Mina rõõmustan ühtviisi nii siis, kui mul õnnestub midagi enda jaoks ebavajalikku kellelegi ära anda, kui ka siis, kui keegi annab mulle midagi, mida temal enam vaja ei lähe, aga minul marjaks ära kulub… Või leian midagi praktilist, soodsat ja vajalikku teise ringi poest.

Ma lihtsalt ei saa aru, miks ma peaksin maksma rohkem, kui saab ka vähema eest :) Jah, kvaliteedi eest tasub kindlasti maksta rohkem. Jah, vahel maksad mugavuse eest, sest teiselt ringilt mõnd asja leida võib olla tunduvalt keerukam kui poest. Aga enamik asju on mu meelest teisel ringil olevana täpselt sama head kui uuena :)

Nii et – taaskasutage rohkem! Külastage teise ringi poode. Leidke ebavajalikele asjadele uus omanik – rõõm on mõlemapoolne. Lisaks – andes ära kõik, mida vaja pole, teed oma ellu ruumi, et sinna saaks tulla uued, paremad ja õigemad asjad. Selle viimase all ei pea ma enam silmas ilmtingimata füüsilisi asju, vaid mida iganes toredat :)

Loodan väga, et Eestisse tekib aja jooksul järjest enam teise ringi poode, nagu neid on Soomes, Norras, UK-s ja mujal.

Jul 072015
 

Mõtlesin, et võtan ennast lõpuks kätte ja panen üles kõik pildid teise ringi kraamist, mis pole mingil põhjusel siiani blogisse jõudnud.

Kõigepealt mõned ostud eelmisest aastast – vaatasin, et blogis neid nagu polnud. Pole õrna aimugi, palju maksid.

See pluus on polüester ja veidi hakkab juba topiliseks minema, samas on lõige väga mõnus ja olen seda ikka kandnud… Ja mäletan ähmaselt, et oli odav ka. St ostetud vist pigem lõpupoole, mitte uue kauba ajal.

2015-06-27 19.23.08

See pluus on üks mu lemmikuid. Imemõnusast pehmest riidest, huvitava välimusega, kõik need krooked ja muu on täpselt minu maitsele.

2015-07-07 20.22.16

See on üks mu paljudest hallidest seelikutest, mis paistab pildil vist rohkem mustana ja üleüldse ei ole see just ülearu õnnestunud pilt.

2015-06-27 19.27.42

Need kaks kampsikut pildistasin kaugemalt üles juba ostmise ajal, novembris, maksid mõlemad €1.50. Kuna mõlemad on tõesti mõnusad ja armsad, siis leidsin, et väärivad uusi eraldi pilte.

2015-06-27 19.22.01

2015-06-27 19.15.19

Jaanuaris rõõmustasin, et sain väikese raha eest palju head kraami. Kaks päeva tollest postitusest hiljem käisin teises Humanas ja ostsin VEEL kaks seelikut, ilmselt veel odavamalt. Toonase saagi märksõnad olid hall ja roosa, aga ei suutnud ühtki asja ka ostmata jätta… Ja olen kõiki kandnud ka. Must mantel ja lilla sall kokku €2 eest on muidugi parim leid, aga ei, kõik ülejäänud kraam on ka mõnus. Continue reading »

May 302013
 

Nagu eelmises postituses lubatud, seadsin sammud Mai keskuse poole. Esiteks oli seal üks taaskasutuspood, mis 1. juunist uksed suleb, kolivad kesklinna… Jenny midagi, teist nime ei mäleta. Igatahes olid neil kõik asjad -50%. Krokodill maksis 15 senti, lillepott €1 ja neli taldrikut €1.30 :) Taldrikud on plastist, aga ma pole kunagi suutnud maasikatele vastu panna, taaskasutatud kujul võin osta küll, vahel aias hea kasutada.

IMG_5907

Kinoga ühe ukse taga asus miskine kirbuturg, kus oli hirmus pime ja enamik kraamist suht mõttetu või ülehinnatud, aga leidsin sealt Plikale €5 eest ühe suvepidžaama – uhiuue, sildid küljes, suurus 6 aastat. Lepatriinud on mul maasikate kõrval teatavasti teine nõrkus :D Helelilla pluusike on Humanast, kus kogu kaup oli -50%, maksis 95 senti. Ma pakun, et tegu on alussärgiga, aga ma ostsin selle Plikale rohkem suvel aias mängimiseks, sobib hästi tema roosaruudulise mütsiga :P

IMG_5904

Ja endale sain Humanast pluusi (€2.95) ning püksid (€2.75). Pluus istub imeliselt ja püksid on niii mugavad (pildil küll kortsus).

IMG_5897

IMG_5909

Nüüd tahaks teha ühe tiiru kesklinnas ja Ülejõel… Ja eriti tahaks muidugi laupäevasele kirbukale minna. Vaatame :P

May 092013
 

Seda küll ainult päevaks ja mitte nii soojalt kui teil (19 kraadi vist tuli ära), aga kuna seni olid talveriided kogu aeg kasutuses, täna sai seevastu õhukesed jakid panna, oli vahe siiski märgatav :) Hommik oli võrratult päikeseline, pärastlõunal pilves, aga siiski soe, õhtul hakkas sadama ja ilmateade lubab vist nüüd terve järgmine nädal sadu. Bergen, noh, mis teha :P

Saime teada, et mais on tõepoolest viis vaba päeva ööd – elagu riigipühad. Alati ei pruugi need sugugi tähendada, et ka lehed ei ilmu, seekord õnneks on nii. 1. mai oli vaba, homme on vaba, siis veel 17, 19 ja 20, mis tähendab, et saame emaga vabamalt ringi rallida. Et ainult päikest jaguks!

Eile öösel ärkas Plika miskipärast üles – kell oli umbes kolm ja olin just magama minemas, võtsin ta enda kaissu. Selle asemel, et kiirelt magama jääda, ta muudkui rääkis ja küsis ja segas, mina olin samas väga väsinud ja suikumas. Ja täna hommikul oli kell pool kümme Plika silmakontrolli aeg, nii et ma pidin kella peale tõusma, uhh.

Nägemine on Plikal suurepärane – parem kui mul läätsedega :D Selle üle on küll hea meel.

Pärast silmakontrolli oli hoolimata võrratust ilmast kiusatus koju sööma ja magama minna, aga kui saime teada, et Külli perel on plaan Knarviku kasutatud kraami poodi minna, võtsime ennast neile sappa. Mehed istusid õues diivanil päikese käes, lapsed sõitsid jalgratastega (seal oli neid terve hulk müügiks) ja ajasid lihtsalt üksteist taga, meie Külliga tuulasime poes.

Seekord ei ostnud kodukraami, ainult riideid. Kõik Plikale :) Hea küll, ühe pluusi saab Poiss hiljem endale – see on alati äärmiselt suur rahulolu, kui leian mõne meeldiva riidetüki, mis on piisavalt unisex.

Hinnad tunduvad eurodes kasutatud kraami kohta tiba krõbedad, samas kohalikus rahas ja oludes üldse mitte. Sellises suuruses riideid enam kasutatult nii palju ei liigu ka kui titekamaid ja tänaste ostudega olen tõesti väga rahul. Üle poole laste garderoobist tuleb õnneks nagunii toredatelt sõpradelt-tuttavatelt, kes mind jooksvalt varustavad – kui peaks kõik ise ostma, läheks vist küll hulluks. Aga niiviisi vahel oma lõbuks ja teise ringi asju, see on väga mõnus.

Kleidid maksid 25/€3.30 ja 30/€3.95. Lillelisel olid kõik sildid ära lõigatud, nii et täpset suurust ei tea, aga praegu on veel lai, nii et jääb parajaks saamist ootama. Mummuline on suurus 128, aga praegu täiesti ideaalselt paras ja Plikale meeldib üliväga.

IMG_5560

Neist kahest pluusist ei saanud head pilti, tegelikkuses on palju ilusamad. Lillal sees suurus M (?!?), kaenlaaugust ehk tibake lai, aga lõige varjab selle ära, nii et põhimõtteliselt juba praegu täitsa kantav. Punane (pildil paistab vist pigem roosa, aga on täitsa punane) on suurus 128, hästi mõnusast pehmest riidest ja tõeliselt ilus punane, need nööbid-pitsid-täpid panevad i-le punkti.

IMG_5568

Kõik pluusid ja roosa müts maksid igaüks 20/€2.64, lisasin viimasele pildile veel märtsis lastele ostetud mütsid, millest ma ühe kaubanduskeskuse pudi-padi poes mitu korda mööda käisin ning lõpuks ära ostsin. Mulle meeldis see punane kolliga, aga võtsime Plikale teise ka. Olid poole hinnaga, maksin nende eest kokku 69/€9.09 – Eestis poleks küll elu seeski mütside eest nii palju maksnud :D Aga siin tundusid talutava hinnaga ja no see koll oli tõesti nunnu.

See kolliga pluus on jube lahe mu meelest, mulle sellised armsad lõustad meeldivad. Ja plika ruudulisest nokamütsist olen miskipärast suisa vaimustuses. Mõlemad said talle täna juba külla minnes selga ka.

IMG_5566

Pärast Knarvikus käiku tulime ikkagi koju – Abikaasa tegi meile inglise hommikusööki, siis tukkusime natuke ja läksime seejärel külla tuttavatele eestlastele, kes hiljuti meie kandis terve maja üürisid – kutsuti grillima. Abikaasa oli nendega varem ka suhelnud, mina nägin esimest korda. Maja oli mõnus ja kõik inimesed hästi sümpaatsed, väga tore külaskäik oli.

IMG_5552

Normaalset liiva Norras pole, aga täiesti tavaline kiviklibu on ka lastele täiesti vaimustavaks mänguvahendiks.

IMG_5524

Nii et üks väga tore päev oli.

Nädala pärast tuleb ema. Kahe ja poole nädala pärast lendame Eestisse. Elu on ilus!

Mar 062013
 

Täna oli lõpuks ometi see harukordne hetk, kus meid Külliga kahekesi linna peale lasti. No tegelikult oli tal lihtsalt vaja Knarvikusse tööasjus üks pakk ära viia ning kuna seal on mõnus kasutatud kraami pood, siis kasutasime juhust ja läksime sinna ka – mõlemad esimest korda ILMA lasteta. Küll oli hea ja rahulik ringi vaadata!

Kui jätta kõrvale otsatu nördimus, kuna ostsime just viimasel nädalavahetusel Coopist 89 krooni eest sõela ning leidsin täna täpselt sama suure, aga tunduvalt parema kvaliteediga sõela 10 krooni eest (käskisin siis Küllil ära osta, tal oli ka sellist vaja, saagu vähemalt keegigi kasu :D), siis ülejäänud saak oli puhas rõõm.

Plika on mitu korda küsinud oma nukukäru järele, mis Eestisse jäi – see hakkas seal nagunii lagunema ja oli kaasa võtmiseks liialt suur. Täna leidsin 25/€3.39 eest täpselt samasuguse ja väga mõnusates unisex värvides.

IMG_5161

Kui detsembris maksin ma kahe pusle eest 50/€6.78, siis seekord sain sama raha eest neli – kõik kinnistes kilekottides, nii et täiesti uus komplekt, mida pole kokku pandudki.

IMG_5170

Pipraveski maksis 15/€2.04 ja kõik ülejäänud asjad – kolm taldrikut, kaks kaussi, kohvitops, köögikäärid ja karp rongijuppide jaoks (jupid olid juba kodus olemas, eks :D) – 10/€1.36. Arve kokku 170/€23.07 :)

IMG_5176