Jul 072015
 

Mõtlesin, et võtan ennast lõpuks kätte ja panen üles kõik pildid teise ringi kraamist, mis pole mingil põhjusel siiani blogisse jõudnud.

Kõigepealt mõned ostud eelmisest aastast – vaatasin, et blogis neid nagu polnud. Pole õrna aimugi, palju maksid.

See pluus on polüester ja veidi hakkab juba topiliseks minema, samas on lõige väga mõnus ja olen seda ikka kandnud… Ja mäletan ähmaselt, et oli odav ka. St ostetud vist pigem lõpupoole, mitte uue kauba ajal.

2015-06-27 19.23.08

See pluus on üks mu lemmikuid. Imemõnusast pehmest riidest, huvitava välimusega, kõik need krooked ja muu on täpselt minu maitsele.

2015-07-07 20.22.16

See on üks mu paljudest hallidest seelikutest, mis paistab pildil vist rohkem mustana ja üleüldse ei ole see just ülearu õnnestunud pilt.

2015-06-27 19.27.42

Need kaks kampsikut pildistasin kaugemalt üles juba ostmise ajal, novembris, maksid mõlemad €1.50. Kuna mõlemad on tõesti mõnusad ja armsad, siis leidsin, et väärivad uusi eraldi pilte.

2015-06-27 19.22.01

2015-06-27 19.15.19

Jaanuaris rõõmustasin, et sain väikese raha eest palju head kraami. Kaks päeva tollest postitusest hiljem käisin teises Humanas ja ostsin VEEL kaks seelikut, ilmselt veel odavamalt. Toonase saagi märksõnad olid hall ja roosa, aga ei suutnud ühtki asja ka ostmata jätta… Ja olen kõiki kandnud ka. Must mantel ja lilla sall kokku €2 eest on muidugi parim leid, aga ei, kõik ülejäänud kraam on ka mõnus. Continue reading »

May 302013
 

Nagu eelmises postituses lubatud, seadsin sammud Mai keskuse poole. Esiteks oli seal üks taaskasutuspood, mis 1. juunist uksed suleb, kolivad kesklinna… Jenny midagi, teist nime ei mäleta. Igatahes olid neil kõik asjad -50%. Krokodill maksis 15 senti, lillepott €1 ja neli taldrikut €1.30 :) Taldrikud on plastist, aga ma pole kunagi suutnud maasikatele vastu panna, taaskasutatud kujul võin osta küll, vahel aias hea kasutada.

IMG_5907

Kinoga ühe ukse taga asus miskine kirbuturg, kus oli hirmus pime ja enamik kraamist suht mõttetu või ülehinnatud, aga leidsin sealt Plikale €5 eest ühe suvepidžaama – uhiuue, sildid küljes, suurus 6 aastat. Lepatriinud on mul maasikate kõrval teatavasti teine nõrkus :D Helelilla pluusike on Humanast, kus kogu kaup oli -50%, maksis 95 senti. Ma pakun, et tegu on alussärgiga, aga ma ostsin selle Plikale rohkem suvel aias mängimiseks, sobib hästi tema roosaruudulise mütsiga :P

IMG_5904

Ja endale sain Humanast pluusi (€2.95) ning püksid (€2.75). Pluus istub imeliselt ja püksid on niii mugavad (pildil küll kortsus).

IMG_5897

IMG_5909

Nüüd tahaks teha ühe tiiru kesklinnas ja Ülejõel… Ja eriti tahaks muidugi laupäevasele kirbukale minna. Vaatame :P

May 092013
 

Seda küll ainult päevaks ja mitte nii soojalt kui teil (19 kraadi vist tuli ära), aga kuna seni olid talveriided kogu aeg kasutuses, täna sai seevastu õhukesed jakid panna, oli vahe siiski märgatav :) Hommik oli võrratult päikeseline, pärastlõunal pilves, aga siiski soe, õhtul hakkas sadama ja ilmateade lubab vist nüüd terve järgmine nädal sadu. Bergen, noh, mis teha :P

Saime teada, et mais on tõepoolest viis vaba päeva ööd – elagu riigipühad. Alati ei pruugi need sugugi tähendada, et ka lehed ei ilmu, seekord õnneks on nii. 1. mai oli vaba, homme on vaba, siis veel 17, 19 ja 20, mis tähendab, et saame emaga vabamalt ringi rallida. Et ainult päikest jaguks!

Eile öösel ärkas Plika miskipärast üles – kell oli umbes kolm ja olin just magama minemas, võtsin ta enda kaissu. Selle asemel, et kiirelt magama jääda, ta muudkui rääkis ja küsis ja segas, mina olin samas väga väsinud ja suikumas. Ja täna hommikul oli kell pool kümme Plika silmakontrolli aeg, nii et ma pidin kella peale tõusma, uhh.

Nägemine on Plikal suurepärane – parem kui mul läätsedega :D Selle üle on küll hea meel.

Pärast silmakontrolli oli hoolimata võrratust ilmast kiusatus koju sööma ja magama minna, aga kui saime teada, et Külli perel on plaan Knarviku kasutatud kraami poodi minna, võtsime ennast neile sappa. Mehed istusid õues diivanil päikese käes, lapsed sõitsid jalgratastega (seal oli neid terve hulk müügiks) ja ajasid lihtsalt üksteist taga, meie Külliga tuulasime poes.

Seekord ei ostnud kodukraami, ainult riideid. Kõik Plikale :) Hea küll, ühe pluusi saab Poiss hiljem endale – see on alati äärmiselt suur rahulolu, kui leian mõne meeldiva riidetüki, mis on piisavalt unisex.

Hinnad tunduvad eurodes kasutatud kraami kohta tiba krõbedad, samas kohalikus rahas ja oludes üldse mitte. Sellises suuruses riideid enam kasutatult nii palju ei liigu ka kui titekamaid ja tänaste ostudega olen tõesti väga rahul. Üle poole laste garderoobist tuleb õnneks nagunii toredatelt sõpradelt-tuttavatelt, kes mind jooksvalt varustavad – kui peaks kõik ise ostma, läheks vist küll hulluks. Aga niiviisi vahel oma lõbuks ja teise ringi asju, see on väga mõnus.

Kleidid maksid 25/€3.30 ja 30/€3.95. Lillelisel olid kõik sildid ära lõigatud, nii et täpset suurust ei tea, aga praegu on veel lai, nii et jääb parajaks saamist ootama. Mummuline on suurus 128, aga praegu täiesti ideaalselt paras ja Plikale meeldib üliväga.

IMG_5560

Neist kahest pluusist ei saanud head pilti, tegelikkuses on palju ilusamad. Lillal sees suurus M (?!?), kaenlaaugust ehk tibake lai, aga lõige varjab selle ära, nii et põhimõtteliselt juba praegu täitsa kantav. Punane (pildil paistab vist pigem roosa, aga on täitsa punane) on suurus 128, hästi mõnusast pehmest riidest ja tõeliselt ilus punane, need nööbid-pitsid-täpid panevad i-le punkti.

IMG_5568

Kõik pluusid ja roosa müts maksid igaüks 20/€2.64, lisasin viimasele pildile veel märtsis lastele ostetud mütsid, millest ma ühe kaubanduskeskuse pudi-padi poes mitu korda mööda käisin ning lõpuks ära ostsin. Mulle meeldis see punane kolliga, aga võtsime Plikale teise ka. Olid poole hinnaga, maksin nende eest kokku 69/€9.09 – Eestis poleks küll elu seeski mütside eest nii palju maksnud :D Aga siin tundusid talutava hinnaga ja no see koll oli tõesti nunnu.

See kolliga pluus on jube lahe mu meelest, mulle sellised armsad lõustad meeldivad. Ja plika ruudulisest nokamütsist olen miskipärast suisa vaimustuses. Mõlemad said talle täna juba külla minnes selga ka.

IMG_5566

Pärast Knarvikus käiku tulime ikkagi koju – Abikaasa tegi meile inglise hommikusööki, siis tukkusime natuke ja läksime seejärel külla tuttavatele eestlastele, kes hiljuti meie kandis terve maja üürisid – kutsuti grillima. Abikaasa oli nendega varem ka suhelnud, mina nägin esimest korda. Maja oli mõnus ja kõik inimesed hästi sümpaatsed, väga tore külaskäik oli.

IMG_5552

Normaalset liiva Norras pole, aga täiesti tavaline kiviklibu on ka lastele täiesti vaimustavaks mänguvahendiks.

IMG_5524

Nii et üks väga tore päev oli.

Nädala pärast tuleb ema. Kahe ja poole nädala pärast lendame Eestisse. Elu on ilus!

Mar 062013
 

Täna oli lõpuks ometi see harukordne hetk, kus meid Külliga kahekesi linna peale lasti. No tegelikult oli tal lihtsalt vaja Knarvikusse tööasjus üks pakk ära viia ning kuna seal on mõnus kasutatud kraami pood, siis kasutasime juhust ja läksime sinna ka – mõlemad esimest korda ILMA lasteta. Küll oli hea ja rahulik ringi vaadata!

Kui jätta kõrvale otsatu nördimus, kuna ostsime just viimasel nädalavahetusel Coopist 89 krooni eest sõela ning leidsin täna täpselt sama suure, aga tunduvalt parema kvaliteediga sõela 10 krooni eest (käskisin siis Küllil ära osta, tal oli ka sellist vaja, saagu vähemalt keegigi kasu :D), siis ülejäänud saak oli puhas rõõm.

Plika on mitu korda küsinud oma nukukäru järele, mis Eestisse jäi – see hakkas seal nagunii lagunema ja oli kaasa võtmiseks liialt suur. Täna leidsin 25/€3.39 eest täpselt samasuguse ja väga mõnusates unisex värvides.

IMG_5161

Kui detsembris maksin ma kahe pusle eest 50/€6.78, siis seekord sain sama raha eest neli – kõik kinnistes kilekottides, nii et täiesti uus komplekt, mida pole kokku pandudki.

IMG_5170

Pipraveski maksis 15/€2.04 ja kõik ülejäänud asjad – kolm taldrikut, kaks kaussi, kohvitops, köögikäärid ja karp rongijuppide jaoks (jupid olid juba kodus olemas, eks :D) – 10/€1.36. Arve kokku 170/€23.07 :)

IMG_5176

Jan 262013
 

Mul oli ikka täielik puhkus. Lasti hirmkaua magada, tehti süüa, mängiti lastega ja nii edasi. Täiesti tavaline oli see, et mina ärkasin siis, kui lapsed olid õuest tagasi tulnud ja enne lõunaund sõid :D

Pildistasin lõpuks üles kõik kingitused, mis lastele toodi. Mh, unustasin Plika põlle, aga seda on nagunii parem pildistada siis, kui see tal ees on, nii et hiljem. Igal juhul said lapsed nii Abikaasa pereliikmetelt kui minu emalt hunniku värvi- ja kleepsuraamatuid ning uued ägedad vildikad (meie enda jaod hakkasid kuivama ja jäid Eestisse maha, nii et meil siin vildikaid polnudki). Mm, üks ema kingitud voolimise raamat jäi ka ikkagi pildilt välja, aga no olgu siis.

IMG_4774

Poiss sai üliägeda traktori :D

IMG_4781

IMGP9405

Meil oli plaanis minna Bergenisse turistitama, aga sinna ei jõudnudki. Külliga sai algul kokku lepitud, et nemad tulevad oma perega ka – see oleks lahendanud probleemi, et üks koht jääb autos puudu. Aga siis läks neil ootamatult väga kiireks, nad nimelt KOLIVAD MEILE NAABRITEKS :D No okei, mitte just päris naabriteks, aga 850 m meie juurest on nende uus kodu alates 1. veebruarist. No ja seoses ootamatu kolimisega oli neil nii palju tegemist, et Bergen jäi ära. Oleks saanud osa seltskonda bussi panna, aga see tundus liiga suure ettevõtmisena, otsustasime ühiselt turistitamise soojemasse aega lükata. Selle asemel viis Abikaasa ema ja tema mehe terveks päevaks kohalikku kaubanduskeskusesse :D

Mina sain selle nädala jooksul kodus tehtud mitu asja, mis kogu aeg mõttes, aga seni polnud tegudeni jõudnud. Kõige olulisem on kahtlemata see, et ma võtsin lõpuks ette Abikaasa paberimajanduse – sortisin kõik ära, tõlkisin Google Translate’i abiga paar kirja, sain ülevaate maksmata arvetest (te ei taha teada) jne. Samuti tühjendasin ja organiseerisin tema mailboxi, sest kui ta tahab, et ma edaspidi tema sekretäri mängiksin, peab kõik organiseeritud olema :D

Uurisin lõpuks välja, kuidas peretoetusest loobuda saab – nagu arvata, oli vaja digiallkirjastatud avaldust. Kirjutasin ja saatsin ära. Me pole veel Norras lastetoetust taotlema jõudnud, nad nagunii maksavad tagantjärele ja teevad Eesti omaga tasaarvelduse, aga kõige viisakam oleks olnud kohe ära kolides Eesti omast loobuda. Ma lihtsalt ei viitsinud sellega tegeleda. No mingi teema vist nagunii on, et kolm kuud võib “niisama” elada ja siis tuleks teada anda, meil sai see aeg ka just täis, nii et oli viimane aeg Eesti asjadega ühele poole saada.

Siis võtsin lõpuks kokku julguse ja pesin ära oma värvilise jaki, mille ostsin Camdenist kevadel 2009. Jajah, saite õigesti aru, peaaegu NELI aastat kandsin ma seda jakki ilma kordagi pesemata. Nimelt üks teine värviline jakk, mis ma varasemalt ostsin (ja mille ostsid ka mõlemad mu õed), läks pärast üht pesu nii kahvatuks, et ei olnud enam üldse nii ilus. Õeke pesi masinas, mina käsitsi, tulemus jäi ühtviisi halb. Nii ma lihtsalt ei julgenud… Kuna varrukaotsad olid aga ikka üsna määrdunud ja jakk oli mingist ajast kerge kopitanud haisu külge saanud, siis panin ta ikka 30 kraadiga pessu. Ja hurraa – tundub, et tegu on teistsuguse riidega, sest värvidega ei juhtunud absoluutselt mitte midagi. Kahjuks ei tulnud pähe kõige määrdunumaid kohti enne masinasse panemist sapiseebiga hõõruda, aga tunduvalt puhtam on igatahes ja nüüd, kus ma tean, et pesemine hävitavalt ei mõju, julgen seda tiheminigi teha :D

Seoses eilse garderoobiuuendusega pesin pärast laste hommikust õueskäiku ära ka kõik nende õueriided, homseks peaksid kenasti kuivad olema. Tegelikult ootab teine masinatäis veel pesemist. Natuke parandada oleks ka vaja… Homme :)

Täna anti mulle ja Abikaasale võimalus minna kahekesi asju ajama – esimest korda Norras oldud aja jooksul. Käisime pangas, et mulle arvet teha. Tahtsin pildiga pangakaarti, mis toimib umbes nagu kohalik ID kaart, aga pole kindel, kas ma seda saan – mul nimelt pole passi ja ID kaart ei pruugi olla piisavalt “turvaline” isikuttõendav dokument sellise pangakaardi tegemiseks. Mingi inimene, kes on ID kaartide ekspert, polnud täna enam kättesaadav, nii et nad saadavad talle esmaspäeval mu ID kaardi koopia ja tema siis ütleb, kas saan või ei. No sest pildiga kaardist polekski nii suurt häda, saaksin oma isiku ka Eesti ID kaardiga tõendatud, aga siis ei saaks ma ka internetipanka kasutada, mis oleks juba täielik feil. No pöidlad pihku, eks. Kõige halvemal juhul taotlen endale paljalt netipanga pärast suvel Eestis passi ka. Sest kolm aastat ilma internetipangata on ikka liig mis liig :D

Seejärel läksime raamatukokku. Abikaasa tegi endale kaardi ja laenutasime norra keele kursuse algajatele – inglise keele baasil ja kuulamise osaga, mis oli minu jaoks kõige olulisem. Ei kujuta ettegi, millal ükskord kursuste jaoks raha üle jääma hakkab, aga ilma keeleoskuseta enam ei saa, häbi on. See õpik tundub igati asjalik ja häälduse osas on CD-d suureks abiks. Hakkame nüüd usinalt tudeerima.

Raamatukogus on siin selline süsteem, et on lugejakaart ja enda valitud pin-kood. Raamatu laenutamine käib nii, et paned lugejakaardi aparaati, toksid koodi sisse, paned raamatu sinnasamasse masina peale, valid puutetundlikul ekraanil mingi asja ja sulle prinditakse välja tšekk tagastamise kuupäevaga. No täna tegi seda kõike meie eest raamatukogu töötaja, aga väga lahe süsteem igal juhul. Ja tagastamise tähtaeg on mu sünnipäev :) Nii et sünnipäevaks peab algtasemel Norra keel selge olema :P

IMG_4768

Lõpetuseks läksime Fretexisse, mis on Humana-laadne kett – palju riideid, aga ka muud kraami. Leidsin sealt ühe imeilusate värviliste piltidega lasteraamatu, mis on täpselt paras meile sõnade õppimiseks. No ja lastele muidugi ka :D Maksis 25 NOK/€3.39. Siis ühe kiirköitja, mida mul on vaja Abikaasa paberimajanduse korralikuks talletamiseks ja lihtsalt ühed mõnusad kaaned, jällegi paberimajanduse jaoks, kumbki 5 NOK/€0.68. Meil on lühikese aja jooksul mitu tassi katki läinud, nüüd leidsin neljase komplekti – sobiva suuruse ja kujuga, sarnased, aga mitte ühesugused – täpselt nii, nagu mulle meeldib – 9 NOK/tk (€1.22). Ja kõige jaburam ost oli värvilisest seebist tehtud rasvakriitide taolised joonistusvahendid (29 NOK/€3.93) – kuivalt on täiesti nagu rasvakriidid, aga kui vette kasta, siis on tulemus umbes selline, nagu vesivärvidega joonistades.

Hm, Eestis ma sellise raha eest küll kasutatud raamatut ja neid kriite ostnud poleks, aga siinse toidu hindade juures tunduvad kõik ülejäänud asjad nii odavad, et jah :D Igatahes on Plika neist kriitidest hirmsas vaimustuses ja mina olen ka rahul, sest vesivärvide ja pintsliga on palju rohkem plökerdamist.

IMG_4766

Vaatasin lõpuks ka kõik ülejäänud pildid üle.

Enne, kui ma värskete piltidega jätkan, panen meenutuseks kaks vanemat pilti eilse riidejutu jätkuks – see klounaad tuli meil tõesti alles koos lumega, sügisel polnud veel värvide kokku sobitamisega mingeid probleeme. Oranž müts – olgugi, et veidi suur – sobis Poisi jopega ideaalselt, aga see jope on nüüd väike :) Ja roosa müts sobis Plika õhukese jopega kenasti, kummikud kah. Terve komplekt on Krati plikalt päritud :D

IMG_3488

IMG_3484

Ja nüüd sobiv pildimaterjal värvide kakofoonia kohta. Plika käis nädalavahetusel vanaema-vanaisaga oma tulevase lasteaia õues mängimas:

IMG_4722

IMG_4735

IMG_4739

IMG_4748

IMG_4740

No ma saan aru, et midagi kohutavalt hullu polnud ja ilmselgelt oli peamine see, et lapsel oleks soe, aga ikkagi salamisi ohkasin, sest mulle nii meeldib, kui on lapsed kenasti riides ja värvid sobivad kokku. Kahjuks ei teinud ma pilti sellest, kuidas lapsed täna väljas käisid – oma uute roosade kinnaste ja mütsiga näeb Plika selles kombes ikka hulka parem välja. Poiss käis täna veel Plika roosa tuukrimütsiga õues, aga sain tema uue sinise kenasti suurema vastu vahetatud. Homme saan ehk neist uues varustuses pilti teha.

Saatsin nüüd külalised lennuki peale, puhkus sai läbi – nii neil, kui mul :D Pean jälle ise täiskohaga emaks hakkama, pole midagi teha :D Õnneks tuleb ema vähem kui nelja kuu pärast jälle külla. Ja mina sain igal juhul tublisti patareisid laadida ja palju kasulikku ära teha.

Nüüd on vaja Abikaasa paberimajandus lõplikult ära organiseerida – mõni asi tahaks veel tõlkimist ja kui vahelehed ning augustaja ostetud saavad, saab kõik kenasti uude kiirköitjasse ära paigutada.

Siis tuleb võimalikult kähku laste kohalike isikukoodide asi korda ajada – novembri lõpus saime need kätte, detsembri alguses avastasime, et sünnipäevad on sassi aetud ja siiani pole jõudnud minna seda värki klattima. No Bergenisse sõit on ju nii suur ettevõtmine :D Alguses olime laisad, siis olid jõulud, siis unustasime ära, siis olid lapsed haiged, siis olid külalised… Loll on see, kes vabandust ei leia, eks :D Aga nüüd vaja kähku-kähku asi korda saada, lasterahade taotlemine ja lasteaiajärjekorda panemine seisab selle taga. Tegelikult oleks alustuseks vist targem helistada ja uurida, kas Abikaasa saab selle asja üksi korda ajada või äkki piisabki kõnest – dokumentide koopiad on neil ju olemas ja sealt näeksid kohe ära, et nende endi pläkk… Tõenäoliselt tuleb ikkagi kohale minna ja TEGELIKULT, olgem ausad, oleks lapsed rõngas, kui saaksid autoga sõita ja seigelda, nii et võime vabalt kõik koos minna.

Sarjade vahtimise asemel on nüüd vaja iga päev usinasti keelt õppida. No tõsiselt, mitte ühtegi uut sarja peale meie iganädalaste (Castle, Hart of Dixie, Revenge ja White Collar – viimaseid kaht on tegelikult vastavalt kolm ja neli osa vaadata, siis oleme omadega järje peal) – üks või kaks osa päevas on okei, aga ülejäänud aeg kulugu asjalikult.

Ning lõpetuseks on plaanis Norra standarditele vastavad (esialgu küll ingliskeelsed) CV-d teha ja need mõnda agentuuri saata. Äkki näkkaks ka mulle mõni osalise ajaga koht, kus saaks inglise keelega hakkama – paar-kolm päeva nädalas võiksin vabalt töötada, Abikaasa on nagunii päeval kodus ja läheb õhtul magama alles siis, kui mina juba töölt tagasi oleksin.

Vaat sellised suured plaanid. Nüüd tuleb neid aga usinalt ellu viima hakata :D Aga no alustuseks lähen ma muidugi lihtsalt magama :D

Dec 202012
 

vol 1

Pole juba tükk aega ühtki lumehelvest teinud, täna õhtul tuli tuju. UK modellide seitsmenda hooaja viimaste osade kõrvale oli just paras veidike käsitööd teha :P

Mõtlesin kogu aeg punast paberit osta, et seinakaunistusi teha, aga tänu kinkide pakkimisele tuli pähe katsuda kodus olevaid reklaame ära kasutada.

Tulemus on täitsa okei – ühevärvilisest paberist oleks küll ilusam, aga kõlbab selline kirju-mirju kah. Otsisin võimalikult punastes toonides lehed :) Läikpaberist oli kergem teha kui tavalisest ja mida õhem paber, seda keerulisem. Selles mõttes oli tavaline koopiapaber mugavam.

Igatahes – tulemus:

IMG_4218

IMG_4221

IMG_4222

IMG_4224

Akendele teen veel mõned valged, diivani kohale seinale läheks paar värvilist vaja ja siis ongi tuba lund täis :D

Dec 182012
 

Mulle on alati kohutavalt meeldinud kingitusi pakkida. Just paberisse, kleeplindiga, hiljem pael ümber ja nii edasi. Aga ma pakun, et viimased kümme aastat on kõik kingitused läinud kinkekottidesse, sest neid on lihtsalt nii palju ja hea lihtne ju…

Otsisin ennist panipaigast välja pappkasti, mille sees ema viimati paki saatis, kuhu ma laste kingitusi kogusin – tahtsin Krati omad ka juurde panna. Kuna pidin aga laste lahti võetud paki uuesti kokku kleepima, siis mõtlesin, et äkki pakiks kõik ülejäänud kingitused ka ära.

Pakkematerjali mul siin ju pole mitte mingisugust. Mitte ühtki kinkekotti :D Ega ka midagi muud. Muidugi oleks võinud rulli paberit osta, aga mul oli ju vaja KOHE PRAEGU. Pealegi on olemasolevate ressursside ära kasutamine palju ägedam! Ütle veel, et mul loovat mõtlemist pole – taaskord sai tõestust fakt, et kuni ülesanne on mulle endale huvitav ja meeldiv, jagub loovust küllaga.

Ema oli pannud kõik meile saadetud kingitused ühte hiigelsuurde kinkekotti, mis oli aga pakis katki läinud – see polnud paberist, vaid sellisest plastikutaolisest materjalist, teate küll. Lõikasin selle siis lahti, katkise koha välja ja kasutasin paberina, millesse mahtusid täpselt kõik kolm raamatut, mis ema lastele saatis. Kleeplindiga kinni ja korras. Veidi keerulisem oli, kui tavalisse paberisse pakkida, see plastik on ju jäigem, aga siiski piisavalt painduv.

Andsin kiusatusele järele ja jätsingi Krati pakist jõulusalmide raamatu välja, homme läheb lugemiseks. Pakki jäid kaks värviraamatut ja pakk värvipliiatseid, lisaks torkasin sinna ema saadetud väikesed šokolaadist karud, need olid sellise piklikus pakendis reas, just paras sinna juurde panna. Kleepisin uuesti kinni ja korras.

Abikaasa vanemad saatsid lastele pisikesed flöödid. Nende jaoks kasutasin seda paberit, millesse Kratt meie kingi pakkinud oli, sest ega ma seda raamatut nüüd küll jõuludeni ootele ei jäta, tahan ikka varem lugeda :D Lastele võib öelda, et meie oleme Abikaasaga juba nii palju kinke saanud, et palusime päkapikkudel seekord ainult neile tuua. Niisiis oli paber üle ja flöödid said pakitud nagu pikad kommid.

Mõtlesin tükk aega, mida teha kommidega. Ilus jõulupildiga pakk oli katki ja teises ainult ühte sorti kommid – mõtlesin, et teen siis parem lahti ja jagan võrdselt ära. Aga kuhu pakkida? Läbipaistev kilekott jäi väga plass… Läksin otsisin sahtlist, kuhu olin lahti pakkimise järgselt kilekotte torganud. Leidsin sealt ühe H&M jõulutemaatikaga kilekoti, milles ema oli mulle kunagi midagi saatnud. Lõikasin selle pikkupidi pooleks ja kleepisin lahtised servad kokku. Lõikasin ülevalt jupid maha, et parajam saaks ja oligi olemas kaks täiesti sobivat kotti kommide jaoks (mõlemale lapsele 21 kommi – jah, ma lugesin :D). Kinni sidusin need kotikesed sellesama H&M kilekoti punase sangaga.

Mõtlesin, et tahaks nimesildid ka külge panna, aga nende augud on nii väikesed, et selle sanga külge küll ei mahu. Siis avastasin, et Kratt saatis ju veel kaks kotikest šokolaadimedalitega, mis olid kinni seotud nii peenikese nööriga, et sinna otsa mahtus kaart kenasti. Sidusin need ka veel kommikoti külge. Ja no NII rahul olen :D

Lisaks on veel kaks pisikest pakikest Kratilt, nendega polnud mul vaja midagi teha, nimed peal ja puha. Ülejäänud pakkidele kirjutasin või kleepisin ka peale. Plika oskab oma nime lugeda küll ja ma usun, et venna nime tunneb ka ära, tema võib siis kuuse alt pakke jagada.

HA, ja ma mõtlesin välja 100% lollikindla viisi, kuidas näidata teile pilte nii, et lapsed ei näe – continue reading võimalust kasutades, seal nad kohe kindlasti klõpsida ei oska. Kingitused on nüüd kõik pakitud, nii et sisu näete alles jõulude ajal :D Continue reading »

Dec 032011
 

Mul oli täna viimane hambaarstiaeg (mäletatavasti sai aasta alguses kõik esihambad korda tehtud ja üks neist arvas heaks septembri lõpus valutama hakata, olen nüüd käinud kaks kuud muudkui rohtu vahetamas ja putitamas, ometi sai lõplikult kinni) ja tuli järjest meelde igatsugu muid asju, mis kõik tuleks ka kesklinnas korda ajada. Ma olen teadagi laisk lohe, kes ei viitsi sellise ilmaga linna minna muidu, kui tõesti PEAB. Hambaarst oli suurepärane põhjus :P

Ema oli kenasti nõus lapsi valvama ja kuna nad sel ajal mõlemad magasid, sai ta nagunii arvutis oma töömeile kirjutada, nii et ma isegi ei raisanud ta kallist tööaega. Mõtlesin paari tunniga ära käia, aga juhtus nii, et lahkusin kodust kell üks ja jõudsin tagasi kell viis :D

Selline koerailm oli, et ma ausalt ei viitsinud isegi jala linna minna, ehkki see võtab kõigest 15 minutit. Kusjuures külm väga polnudki, niiske lihtsalt ja vihma sadas. Nii ma siis läksin bussiga. Enne hambaarsti oli veidike aega, läksin kõige pealt Port Arturisse – Kristina oli reklaami teinud, et seal on praegu silikoonist spaatel soodushinnaga ja et see on üks tema lemmikköögiriistu, millega kõik kausid ja purgid viimseni heast kraamist puhtaks saab. Mina olen viimaste riismete kraapimisega alati hädas olnud ja polnud sihukesest imeriistast kuulnudki, seega võtsin muidugi tuld ja kihutasin ostma. No €1.52 polnud just eriti kallis kah :P

Siis muidugi leidsin sealtsamalt soodushindade riiulilt lahtikäiva koogivormi, millel oli esiteks põhjal laiem äär, nii et iga läbi tulnud tilk ei voola ahju põhja, teiseks oli see keraamilise kattega – minu praegused kaks on mõlemad teflonist, mis ei ole tervisele just kõige kasulikum. Üks keraamiline pott mul on ja olen sellest siiani absoluutses vaimustuses, plaanis on aja jooksul vastavalt vajadusele kõik potid-pannid keraamiliste vastu vahetada, seega ostsin koogivormi ka kohe rõõmsalt ära – tavahind oli vist €20.99, soodukaga €14.65. Ma ei jõua ära oodata, et saaks katsetada, nädalavahetusel kindlasti küpsetan miskit.

Port Arturis sain väga kiirelt hakkama, hambaarstini oli ikka veel veidi aega. Tuli meelde, et olin juba esmaspäeval linnas olles tahtnud Lapselt lapsele komisjonikauplusest läbi käia, aga siis avastasin, et see on esmaspäeviti kinni. Nüüd põikasin sisse ja lahkusin €4.12 võrra vaesemana, saagiga jäin vägagi rahule.

Arutasime müüjaga, et väikeseid sõrmkindaid on väga keeruline leida – need olid olnud tema poja omad ja too kandis neid 1-3 aastaselt. Ma ostsin rõõmuga Poisile – on küll veidi keerulisem kätte panna, aga palju mugavam väljas asju haarata jne, nunnud pealekauba – maksid 40 senti. Kuna Poiss jookseb praegu kodus ringi mähkmeta, pluusi ja sokkidega, aga sokke on tal hetkel ainult kaks paari, millest ühed kadusid ära :D Siis ostsin 20 sendi eest paari lisaks. Plikale sain S98 halli pluusi (€1), ja S100 kaks paari sukkpükse (2×30 senti) ning ilusa fuksiaroosa pluusi (€1.92) – viimane oli täitsa uus, üks õmbleja neid sinna õmbleb, uue kohta vägagi hea hind. Neid pidavat palju ostetama, ütles müüja, olevat hästi mugavad.

See Lapselt lapsele on üldse üks mõnus pood. Ülejäänud kaltsukad nõuavad rohkem kaevamist, seal on kõik ilusti suuruste järgi ära pandud ja asjad on kõik korralikud ka. Mina sain sellest teada nii, et Abikaasa õde avastas selle juhuslikult paar kuud tagasi ja rääkis mulle – see on nüüd tema lemmikpood, mulle meeldib ka väga. Oktoobri keskel sain sealt Poisile k/s jope (€4.10) ja veekindlad kindad (€3), mille pilt jäi toona blogisse panemata, sest meil oli tänu õunamahlateole hullumeelne aeg ja muule tähelepanu ei jätkunud – panen siis nüüd. Talvekombe oli mul Poisile olemas ja soojad traksipüksid kah, aga oli vaja just sellist õhemat jopet pükste juurde, kuniks tavalised jakid on liiga külmad, aga talveriided veel liiga soojad.

Küsisin müüjalt, kaua nad juba tegutsevad ja kuidas inimesi käib – ütles, et avasid märtsist ja inimesi on käinud palju, november oli esimene vaikne kuu. Loodan, et neil äri ikka edaspidi hästi läheb. Ja kõigile pärnakatele soovitan soojalt – asub Port Arturi taga tasuta parkla juures olevas majas, paremast küljest on sissepääs, samast uksest pääseb hambaarsti juurde ja mingisse kosmeetikusse või kosmeetikat müüvasse poodi ka. No ma ei oska täpsemalt seletada, aga nii seletas mulle ka Abikaasa õde ja mina leidsin selle seletuse järgi üles küll :D

Pärast hambaarsti läksin Tallinna mnt Humanasse, kus täna-homme on kõik asjad €1 ja lastekaubad 50 senti, sest esmaspäevast tuleb uus kaup. Lahkusin €4.10 võrra vaesemana ja 10 eset rikkamana. Jällegi – võiks öelda, et ma olen päris rahul :D

Kõik olid lasteasjad, seega ma eeldasin, et kõik on 50 senti, aga kolm asja (sõrmkindad, kaelussall ja väike papagoi) olid hoopis 20 senti. WIN.

Igatahes… Pildi pealt pole nii hästi aru saada, aga seletan ikka juurde. See punane tutimüts-sall on täiesti geniaalne ja Plika näeb sellega übernunnu välja. Kaelussalli ostsin, sest tean, need on väga praktilised – soojendavad paremini ja püsivad paremini kaelas, kui tavalised seotavad, seda just eriti väikeste laste puhul. Väikesed sõrmikud ostsin kohe ära, sest nagu ülal mainitud, on neid raske leida. Tumesinine on äärmiselt mõnus ja praktiline värv – sobib iga riietusega ja kui väljas mängides väheke mustaks saavad, ei paista välja :D Poisile ostsin kaks pluusi ja ühe body suveks – alghind oli pluusidel €2.90 ja bodyl €3.90, no sellise raha eest poleks küll ostnud. Aga 50 senti – muidugi! Punase-valgetriibuline müts on küll vastsündinu oma, aga see oli lihtsalt NII nunnu, et ostsin ära. Saab ta siis minu järgmisele või mõne sõbra lapsele, eks ole näha. No ja pehmeid loomi on meil küll kodus küllalt ja ma olen iga ihurakuga vastu, kui keegi tahaks neid uuelt osta, et lastele kinkida, aga 20 ja 50 sendi eest mõned armsad väiksemad loomad täna ostsin – sellepärast, et need nägid väga vahvad välja ja on kõik tähenduslikud. Mingit suvalist mõmmikut või kutsut poleks ma kindlasti ostnud, aga papagoid on Plika suured lemmikud, pingviinimultikad ka ja hanepoja laulu oleme talle just viimasel ajal kogu aeg laulnud. Nii et kõik on teemasse.

Järgmisena vaatasin Kristina soovitusel üle teatri peatuses asuva maja keldri kasutatud riiete poe, mil oli nimeks vist Kaubakelder. Väga palju ma seal tuulata ei viitsinud ja hinnad olid ka sellised, millega ma oleks ostnud pigem siis, kui midagi ikka VAJA on, mitte igaks juhuks (samas Humana uue kauba hindadest ikka soodsamad)… Aga mõned asjad sain ja nendega olen jälle absoluutselt rahul.

Punaseruuduline pluus on S92, aga see oli lihtsalt NII kena, et ma ei suutnud ostmata jätta. Silma järgi hinnates peaks see veel Plikale minema ka, suurused on ju sageli veidi paigast ära. Punane jakk on S110/116 ja kulub kindlasti tulevikus ära, mul ootavates riidekottides jakke praktiliselt pole. Pluus ja jakk olid mõlemad €1.50. Triibuline müts on paras nii Poisile kui Plikale, eks ilmselt kannavadki kevadel mõlemad, kellele pähe juhtub, maksis 50 senti. Ja viimaks leidsin ka kauaoodatud sobiva välimusega pluusi olemasolevate pidžaamapükste juurde, mille hiljuti Murakalt päranduseks saadud kotist leidsin – nüüd on pidžaama olemas. Lasteaeda on nagunii vaja, kodusest kolmest komplektist ei tahtnud eriti sinna viia, meil ju juhtuvad öösiti aeg-ajalt ikka õnnetused ja päris iga päev ei jõua pesu ka pesta. Pluus maksis ainult 50 senti, suurepärane.

Vahepeal käisin veel Mahedas Margis, kust skoorisin nii lahtist pesugeeli, Tootsipeenra küüslaugupastat kui mahekama, WIN. Lahtine pesuvahend on neil nimelt pidevalt otsas, neid makarone ma tahtsin ikka väga proovida ja kama ma mahedalt Selverist ei leidnud. Õigemini Abikaasa ei leidnud, ma pole vist otsinudki :P

Siis põikasin korraks veel ühte antiigipoodi, mille aknal Kristina punasetäpilisi kuivainetopse oli märganud (rääkisin talle miski päev, et need mulle meeldivad) – no ma ikka veel mõtlen natuke, kas mul on praegu midagi vaja, pigem ootan köögiremondini, praegu ei mahu asjad niigi kappi ära.

No ja siis mõtlesin, et kui ma juba väljas olen, sõidan õige kohe Papiniidu Humanasse ka, homme ei viitsi raudselt ennast ainult sellepärast välja vedada. Kiire kõne emale kinnitas, et lapsed endiselt magavad, nii istusingi bussi peale ja sõitsin Maisse.

Enne Humanat põikasin sisse veel Lindexisse – olin sealt lastele vahvad sussid leidnud, mida Abikaasa emalt jõulukingiks palusin, aga Poisi suurust polnud, tahtsin müüjalt küsida, kas neil toimib ka see süsteem, et kui teises poes on, siis saadavad. Nemad nii ei tee, aga sain teada, et kodulehelt on võimalik postikuluta kauplusse tellida – seal siis proovida ja sobivusel ära osta. Udupeen! Sussid olid netis täitsa olemas, vot sellised, Plika saab samasuguse tüdrukute variandi – sellise. Tahan küll veel laste jalad paberile joonistada ja selle kujundiga suurused üle vaadata, et ikka kindlalt kõige parajamad saaks. Neil on küll lehel hea suurustabel, aga no jala suurus ei ole kõigil vanuse kasvades ühesugune, ikka kindlam ise mõõta.

Ja sellestki Humanast lahkusin €6 võrra vaesemana, seekord sain asju peamiselt endale, lastekraami valik oli olematu. Hea küll, ma ostsin ühe pluusi, mis mulle lihtsalt niiväga meeldis, et ei suutnud poodi jätta, eks ole näha, kas see ka Plikale meeldib, kui ta ükskord kooli läheb :D Aga no see salatiroheline on lihtsalt nii äge ja need roosad kollid seal peal kah. Ja üks vahva triibuline sall rändas ka koju, mis Plikale kindlasti ära kulub, kui ta väheke suuremaks saab. Mõlemad maksid 50 senti. Endale sain kolm pikkade käistega pluusi, kõik mõnusad-mugavad, pildi peal ei ole üldse nii kenad kui mul seljas (igaüks €1). Ja €2 eest kollased kardinad, mida ma ka pikalt näppisin, aga no meeldisid ja kardinate kohta väga odav. Ja meil on köögis just selline kitsas aken… Aga võib-olla sobivad need hiljem hoopis kuskile mujale, eks ma veel mõtlen.

Siis kiirustasin lõpuks ometi kodu poole. Aga teele jäi Selver ja tuli meelde, et oleks vaja veidi süüa osta. Ja endalegi suureks üllatuseks lasin endale pähe määrida LHV teise samba :D Ma ignoreerin alati neid kliente püüdvaid tüüpe täiega, aga too kutt oli seal lahe :D No ütleme nii, et mitte suu peale kukkunud. Ma siis lobisesin temaga natuke ja kuna ta näitas mulle Äripäeva tabelit, mis kinnitas, et viimase viie aasta jooksul on LHV-l kõige paremini läinud ja minu SEB progressiivne oli üsna all ja miinuses, siis noh, hea küll, eks, teeme ära :D

Pips, kui sa nüüd viitsisid siiamaani lugeda, siis kohe-kohe soovin MSNis personaalset nõustamist, kas ma tegin õige otsuse. Sina pead teadma :P

Üldiselt on mul sellest teisest sambast üsna ükskõik. Oli kohustuslik, seega pääsu temast pole, võin edaspidigi muuta.

Selline seiklusrikas päev siis. Uus pensionisammas ja €18.22 eest 26 eset kasutatud kraami, mina olen rahul. No MIKS ma peaks ostma uusi asju, küsin ma jälle kord. Shoppamine on mulle kui naisele suur rõõm ja lasteriideid kulub nagu leiba – saangi osta palju ja et raha ei kuluks, siis odavalt :D Ja kui tahta eriti nunnusid asju eriti odavalt, siis tulebki pigem ette osta, kui midagi head silma hakkab. Sest minu kogemus näitab küll, et kui otsida midagi väga konkreetset, siis seda kas pole või pole see nii nunnu või on see juba kallim.

Küll sai nüüd vahutatud :D

Nov 292011
 

Täna oli Plika esimene “päris” lasteaiapäev. Kui reedene kasvataja oli hästi nooruke ja armas, sai lastega väga hästi läbi ja meeldis väga, siis teine kasvataja, kellega täna kohtusime, oli 13-aastase kogemusega ja ka tohutult mõnus. Rääkis kohe pikalt ja laialt, mida nad seal teevad, kuidas reeglid on… Rõhutas, et igasuguste probleemide korral tuleb alati rääkida, sest oluline on koostöö ja laste turvatunde tekitamine. Et harjutamiseks peaks võtma aega, et kindlasti ta helistab kohe, kui on mingi probleem… Et sööma ei sunnita, ta mäletab enda lasteaiaajastki, kui vastik see oli.. Et igasugu joonistamiste-meisterdamiste puhul võtab ta aega ka selleks, et iga lapsega individuaalselt tegeleda jne jne jne. No tõesti igati kompetentne ja kogu tema jutt istus mulle hästi, sobis minu kasvatuspõhimõtetega. Ja ta ütles, et tema jaoks on ka lasteaias ikkagi kasvatajad ja õpetajad alles koolis, et tema ei suuda ümber harjuda. WIN! Lapsed hüüavad kasvatajaid enivei tädiks (ja nimi otsa), nii et seal vahet pole.

No igatahes, üheksaks me läksime ja kuna Plika jälle minust välja ei teinud, siis ma läksin kümnest ära. Poole kaheteistkümneks kutsuti tagasi, sest täna ta veel sööma ei pidanud, nii et seekord siis enne lõunasöögiaega koju.

Kui ma järele jõudsin, olid nad ikka veel õues – kasvataja ütles, et Plika oleks nagu aasta aega juba aias käinud. Tuli ilusti tegevustega kaasa, kuulas sõna ja nii edasi. Homsest alates hakkab ta lasteaias hommikust ja lõunat sööma, järgmisest nädalast proovime ilmselt magamist ka.

Arutlesime Abikaasaga, kes Plikat aeda viima hakkab. Kuna ma nagunii Poisile hommikul putru keedan, siis võiks ma ju Plikale ka süüa anda ja ta alles üheksaks viia. Samas need kaks päeva vara tõustes pole Plika kuigi isukas olnud, seega tundub lasteaias söömine loogilisem. Ja ma ausalt ei viitsi igal hommikul Poissi selleks riidesse toppida, et Plikat viima minna… Abikaasa sai oma ülemusega läbi räägitud, tema tööaeg on nüüdsest ametlikult 8-16.30 asemel 8.30-17 (nagunii kippus see juba enne sedaviisi libisema – hommikul jäi hiljaks ja õhtul läks kauem), nii et ta saab enne tööle minekut Plika ise aeda viia – hommikusöök on pool üheksa, sobib hästi. Selle 15-minutilise jalutuskäiguga peaks Plika kenasti üles ärkama ja näljasemaks muutuma (võtsin täna aega – üksi lähen kiire kõnniga viis minutit, Plikaga longime 15).

Homme on Abikaasal veel vaba päev, seekord tema viib ja toob Plikat – tahab ka rühma näha ja olukorraga tutvuda.

Täna oli mul veidi peale ühte hambaarst ja pool viis kosmeetik – no ei õnnestunud aegu järjest saada. Kuna Abikaasa oli nagunii kodus ja see oli ühtlasi ka laste lõunaune aeg, siis kasutasin juhust, et nende kolme tunni jooksul erinevaid taaskasutuspoode külastada. Selles mõttes muidugi veidi feil, et esmaspäeviti on mitu tükki kinni, osadesse ma ei jõudnud, osadesse ei viitsinud, aga käisin silla juures Ringluspoes (sealt pole ma kunagi eriti midagi leidnud, ainult mõned väikesed alustassid, mis ka peretüli käigus puruks loobitud said :D) ning Tallinna mnt Humanas ja Sõbralt sõbrale poes.

Sõbralt sõbrale on mu konkurentsitu lemmik Pärnus. Seal on kraam kuidagi mõnusam ja mitmekesisem kui mujalt, täiesti suvalisi ja jaburaid, aga vajalikke ja vahvaid asju leiab. Ma olen mitu nädalat üles tähendanud nimekirja, mida kõike mul taaskasutuspoodidest vaja leida oleks – vaase, suurt kaussi, kohvitopsi, puust lusikaid ja nuge, koridorivaipa ja muud taolist. Nõusid ja lasteriideid piilun alati, seda nagunii.

Täna leidsin sealt ühe tassi (50 senti), vaasi (€1.40), puust lusika, noa ja orgi (€1, 30 ja 20 senti).

…Plikale kleidi (s104, 90 senti) ja maasikaga pluusi (s110, €1) ning (HAHA) kolmandale lapsele või mõnele tutvusringkonna titele kaks nummit kirjut mütsi (mõlemad 50 senti), body (s62, 20 senti) ja tudukombe (vist s68, 40 senti).

No päriselt noh, ma ei suuda ostmata jätta eriti nunnusid ja eriti odavaid titeriideid. Ma olen täiesti kindel, et saame kunagi veel vähemalt ühe lapse ja minu meelest on nii, et kui otsida just mingit kindlat suurust või eset, siis on lootus seda odavalt ja ilusalt leida palju väiksem. Ma ei osta arutult titekraami kokku, aga no 20 ja 40 sendi eest mõned eriti armsad ja praktilised asjad – iga kell. Kui endal vaja ei lähe, siis lapsi sünnib sõpradel-tuttavatel kogu aeg, saab neile kinkida.

Samamoodi olen otsustanud, et suuremaid suurusi võin samadel tingimustel ette osta – peab olema eriti kena ja eriti odav. No näiteks Humanasse on kavatsus reedel tagasi minna, siis on kõik lasteriided 50 senti. Täna olid veel €1.50. Laupäeval olid veel kõik kaubad €4 ja sellest odavamad asjad -30%, siis ma käisin Papiniidu Humanas ja sain ka lastele paar asja. No ühesõnaga:

Laupäeval leidsin endale uue (silt küljes) H&Mi pikkade käistega tumerohelise pluusi (ei viitsinud pildistamiseks üles otsida, juba pestud ja kapis), Poisile €1.50 eest päkapikumütsi, ühe teise nunnu mütsi, mis talle paraku veidi väike oli, aga Haide põnnile loodetavasti paras (Poiss on keskmisest suurema peaga), Plikale €2.45 eest lillatriibulise mütsi (sobis NII hästi tema lilla mantliga, ehkki rangelt võttes sobis selle mantliga ka valge müts, mis Marit meile pärandas) ja €2 eest s98 lillad velvetid – Plika on nii kõhn, et enamik pükse on talle lootusetult laiad, need ostsingi sellepärast, et nägid väga kitsad välja. No napilt lähevad kinni ja sääred on isegi pikad, aga saab ilusti üles keerata. Täna oli kogu kraam €1.50, sain Poisile tõsiselt ägeda musta gooti sugemetega jaki ja Plikale kaks kleiti – roosa s110, teksakleit on 4-aastasele (mis iganes suurus siis), aga juba praegu paras.

Ma jumaldan taaskasutust. Eriti siis, kui ma saan asju tasuta või eriti mõttetu hinna eest. No tõsiselt noh… 20-50 senti! Veidi rohkem olen nõus maksma siis, kui mul on mingit konkreetset asja vaja – no Plikale näiteks praeguses suuruses riideid, mida võiks rohkem olla jne. Aga varuks ostan ikka ainult eriti nunnusid ja eriti odavaid, lolliks sellega ei lähe. Ruumi meil kodus õnneks ka on.

Homme on plaan Segasumma komisjonikauplusse minna, polegi seal mõnda aega käinud. See on ka üsna vahva, leiab jaburat nodi (kilpkonna vihmavari Plikale – €1.50, Eesti pusle – €1 jne) – ja nad on kodu lähedal ja panevad oma FB lehele ikka aeg-ajalt kaubast pilte (nii ma mäletatavasti pusle saingi). Hiljutiste piltide peal olid mõned päris kenad vaasid, lähen neid nillima. Ja lasteriideid ka. Linnas on seal Port Arturi tasuta parkla juures Lapselt lapsele komisjonipood, kust ma mõni aeg tagasi Poisile jope ja kindad ostsin, seal on mõnus korralik organiseeritud valik ja täitsa normaalsed hinnad – tahtsin täna minna, aga esmaspäeviti kinni, no eks siis mõni teine päev. Plikale oleks veel seoses lasteaiaga paari asja juurde vaja, ehk näkkab.

Miks ma peaks asju uuena ostma, kui on võimalus seda mitte teha? Jaa, on asju, mida kasutatult ei taha, aga need on siiski vähemuses. Enamik kraami on kasutatult sama hea, ainult mitu korda odavam.

Härma tahaks ka kunagi minna, sinna on üks huvitav pood tekkinud… Aga jääb nii kaugele, seni pole viitsinud. No ühel heal päeval!

Taaskasutusega seoses võiks rääkida ka minu kogemustest seoses Spungiga, olen seal nüüdseks kenakesti kraami ära andnud… Aga las see jääda mõneks teiseks korraks :P

Ja Euronicsis hambaharjale uusi päid ostmas käies kohtusin seal täiesti juhuslikult Katsiga, kes oli kaksikud vanemate hooleks jätnud ja otsis oma uude kööki tehnikat. Kasutasin kuldset juhust ja hängisin oma viimase vaba tunnikese temaga mööda kodumasinapoode, sai üle pika aja segamatult lobiseda.

Ühesõnaga mõnus päev oli!