Jun 222018
 

Õeke tuli miski päev küsima, kas mu lapsed ka jooksevad. Ma ei teadnud asjast midagi :) Tuli välja, et on EV100 maraton ja temal on kõik lapsed lastejooksul kirjas – kaasa arvatud alla kahene. No ma siis registreerisin enda omad ka.

Õeke ise jookseb praegu poolmaratoni. Brr.

Ilm, no mul lihtsalt pole sõnu. Tuule kiirus 13 m/s :D See on ikka fantastiline ajastus. Aga kuna registreeritud me olime, siis kohale me läksime ja ära nad jooksid. Poiss, veel viimased kuud seitsmene, jäi oma vanusegrupis kolmandaks. Kuni viiesed jooksid ühe ringi, alates kuueaastased kaks – esimese ringi lõpetas Poiss kusjuures võitjana. Pagan, et see teine ka pidi olema :D Aga ikkagi esikolmik! Mis siis, et ametlikult kuulutati kolm esimest kohta välja alles alates 8-9 aastaste vanusegruppidest. Mul on isegi video Poisi finišist, aga seda ma vist küll kuskile üles laadida ei viitsi :)

Enamik pilte on parooli all, aga mõned saab avalikult ka üles panna. Vahva oli!

Meenutuseks Plika kõige esimene lastejooks. Mis ühtlasi oli enne tänast vist ka ainus, vähemalt sellistel suurüritustel :P Ka Poiss oli seal kohal, nagu ühelt tolle postituse pildilt näha võite, aga veel ei osalenud :D

EDIT: Tuli meelde üks varasem virin Draakoni kommide kohta spordiüritusel, 2015 osales Poiss kahe staadioni jooksul. Miks üksi? Ei mäleta. Ühtki pilti ka pole. Ei tea, mis ma veel unustanud olen? :P

Meie pere kõige väiksem osaleja:

6-7 aastaste poiste start:

8-9 aastaste tüdrukute start:

Jun 222018
 

Näe, sain päevavalguses ka pildi ära tehtud. Kui nüüd raatsiks veel karpi tagasi panna…

Mina pole siiani uue puslega alustanud, sest olen kaks viimast õhtut väsinud olnud ja pole lihtsalt jaksanud. Plikal käis aga ükspäev sõbranna külas ja nad panid kahekesi selle puidust pusle kokku, mis ta teise ringi poest ostis. Karbi peal oli kirjas, et see on mõeldud 5-9 aastastele. Plika kommentaar: “Ma olen ÜHEKSA ja isegi MINA ei saa seda puslet kokku!” Lõpuks muidugi ikka sai :P Aga tõesõna, jube nikerdamine oli. Puidust pusle küll kõlab uhkelt, aga vähemalt selle konkreetse teostus jättis vägagi soovida. Neli ääretükki oli puudu kah veel. Aga noh… 50 senti :) Ma nüüd ei teagi, kas läheb otse ahju või pakun kuskil asjade ära andmise grupis. Ilmselt võiks ju pakkuda. Äkki kedagi ei häiri, et tükid puudu.

Viimasel ajal küpsetab Plika külas käivate sõbrannadega vahvleid. Kui ta seda esimest korda teha tahtis, panin ma kohe vahvlirauad sooja, mõtlemata sellele, et kaks 9-aastast teevad vahvlitainast tiba kauem kui mina… Tulemus – vanad nõukaaegsed rauad kuumenesid räigelt üle, esimene vahvel kõrbes sinna vahele räigelt kinni, hilisem puhastamine ja õlitamine ei aidanud enam midagi – rauad on rikutud :( Ilmselt sai liialt kraabitud. Nüüd on uusi vaja, sest Soomlase omaga tulevad liiga paksud. Kust ma saan, ah? Kellel on vahvlirauad, mida ei kasuta? Kõik vist kasutavad :( Nõukaaegsed vahvlirauad majapidamises on MUST BE! Ma tean küll, et ma võiks osta.ee-d ja vanakraamipoode kammida, aga ma olen ju laisk ja need rauad on seal mu meelest enamasti üsna krõbeda hinnaga JA mul pole mingit garantiid, et need korralikult töötavad, äkki võtavad samamoodi kinni… Oeh. No mingil viisil tuleb siiski uued leida – see on üks, mis on kindel.

Aga noh, positiivse poole pealt – olid vähemalt teised rauad kohe käepärast ja vahvlid ei jäänud tegemata. Ja iga järgmise korraga on lapsed taigna tegemisel osavamaks ja kiiremaks muutunud. Selle kogemuse said ka kätte, et kui suisa neljast munast tainas teha, siis võtab küpsetamine terve igaviku :P Kaks on vähe, kolm on ok, neli on liig. Nii nad õpivad :P

Protected: Tedretähnid!

 plika, rõõm  Enter your password to view comments.
Jun 162018
 

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Jun 122018
 

Neile, kes waldorfkooli vastu suuremat huvi tunnevad, kopeerin siia alustuseks esimese klassi elu kirjeldava osa waldorfkooli lapsevanema käsiraamatust. Seletab mu meelest päris hästi esimese kooliaasta olemust. Ei ole küll kõige lühem lugemine, aga vähemalt minu jaoks huvitav ja köitev – no seda kõike ikkagi vaid eeldusel, et mingi huvi teema vastu on.

Kes lugeda ei viitsi, kerigu edasi piltideni :)

Kui laps esimesse klassi tuleb, kohtub ta seal varasemast täiesti teistsuguse maailmaga. Enam ei ole nii palju vabadust liikuda ja tegutseda kui lasteaias. Klassis on igal lapsel on oma koht. Kõike juhib ja koordineerib õpetaja. Koos alustatakse päeva, koos tõustakse püsti ja istutakse, ühiselt minnakse õue ja sööma. Esimesse klassi tulnud lapsel aidatakse kõige sellega võimalikult valutult harjuda ja rõõmsalt leppida.

Waldorfpedagoogika arvestab paljuski temperamentidega. Temperament on sünnipärane, kuid et mitte areneda ühekülgselt, on õpetaja ülesanne lapsed oma temperamendist välja tuua ja tasakaalustada neid puuduolevaga. Koleerik peaks kohtuma oma koleerilisusega teise koleeriku kaudu, et mõista oma äärmuslikkust tormakuses, kiirustamises, liigses aktiivsuses ja rahutuses tema abil. Flegmaatik peaks nägema teist täielikus heaolus uinuvat ja mitte-midagi-teha-tahtvat flegmaatikut, et ühel hetkel ärgata ja öelda: kuidas võib üks inimene küll nii aeglane ja unine olla!

Waldorfpedagoogika eesmärk on aidata lapsel areneda võimalikult tasakaalukaks inimeseks, kes teab, mida ta elus teha tahab ja kuidas ta seda tahtmist kõige rahumeelsemalt saavutada võib. Aidata otsida elus seda, kuidas saab, ja suunata mitte keskenduma sellele, miks ei saa. Seetõttu räägitakse waldorfkoolides palju tahtest ja tahtekasvatusest. Selleks on koolis tähtsal kohal käeline ja kunstiline tegevus. Tahe areneb tegutsemise, mitte intellektuaalsuse kaudu. Mida väiksem on laps, seda kohasem on tegutsemine ja mitte seletamine, mida ja miks tehakse. Seletused on asjakohased, kui need on hingestatud ja vastavad elu tõsiasjadele.

Ideaalis jaguneb õppeaasta neljanädalasteks epohhideks. Vormijoonistamine, emakeel ehk täheõpe ja matemaatika. Epohhid korduvad omakorda rütmiliselt: vormijoonistamine, emakeel, matemaatika, et siis taas alustada vormijoonistamisega. Nii kuni kooliaasta lõpuni.

Hommikune pea- ehk põhitund kestab 1,5–2 tundi. Tunniplaanis on veel võõrkeeled, eurütmia ja kunstilised ained: käsitöö, maalimine, voolimine, muusika. Esimeses klassis on päeva pikkuseks 4 tundi, mis seab piirid ainete valikule. Näiteks muusikatund võib olla integreeritud peatunni rütmilisse ossa jne.

Koolipäevad algavad põhitunniga. Tavapäraselt võtab õpetaja lapsi vastu kättpidi tervitades, et iga laps oleks märgatud. Tunni alguses loetakse hommikusalm, millele järgnevad põhitunni kolm osa: rütmiline osa, tööosa ning jutustav osa.

Rütmiline osa kaasab ja mõjutab lapse tahet. Loetakse salme ja tehakse rütmilisi harjutusi – emakeeles võivad selleks olla kas erinevad „keeleväänamisharjutused“ või pikemad luuletused; matemaatikas õpitakse arvuridasid rütmide kaudu. Samuti mängitakse flööti ja lauldakse; siia kuuluvad ka last toetavad temperamendisalmid.

Rütmilisele osale järgneb tööosa. Kui lapsed on rütmilises osas jõudnud rahuseisundisse, on nad valmis peaga tööd tegema, ehkki esimeses klassis on intellektuaalsuse arendamine vaid tinglik. 7-aastane laps elab fantaasiamaailmas. Temale paistab maailm ühe ilusa paigana ning kõikides toimingutes ja tegevustes peaks samuti kajastuma ilu. Tähed saavad selgeks tähelugude abil. Iga täht sünnib millestki, mis on juba maailmas olemas: K võib olla kuningapoeg, kes hoiab mõõka käes, ja S täht ilmub sisalikust.

Ka numbrid õpitakse selgeks abistavate piltide toel. 1 võib olla kui inimene – mina; 2 võib sündida millestki, mida on maailmas kaks – nt Kuu ja Päike jne. Ka arvutamine toimub kujutluspiltide ja esemeliste abivahendite toel. Olgu selleks siis kastanid, kivid vms.

Vormijoonistamises tegeldakse esimeses klassis sirge ja kaarega. Neist liikumistest saavad alguse kõik vormid. Õpetaja otsustab, millise liikumise abil just tema õpilased vorme läbi teevad. Näiteks algul joonistatakse vorm õhku, vajaduse korral kõnnitakse läbi, tehakse liivale vms ja alles seejärel vihikusse.

Esimese klassi laps tegutseb veel paljuski matkides. Seepärast on ülioluline, kuidas õpetaja midagi teeb. Kuidas ta seisab, räägib ja tahvlile kirjutab. Mida ta mõtleb ja kuidas maailma suhtub. R. Steiner on öelnud: „Tähtis pole, mida teha, vaid kuidas teha. Kõiki tegevusi saadab huvi ja armastus antud tegevuse vastu.“

Tööosa lõpetab väljahingamine. Tervikuna peaks terve põhitund, koolipäev, kooliaasta ja kogu elu olema üles ehitatud nõnda, et sissehingamise järel oleks võimalik välja hingata ja vastupidi. Sissehingamise all mõeldakse tegevusi, mis nõuavad rohkem keskendumist ja pingutust, ning väljahingamise all tegevusi, mis lubavad lõõgastuda ja lihtsalt olla. Tööosa on teatud mõttes teadmiste sissehingamine ja oleks tark lõpetada tööosa väljahingamisega näiteks mõne liikuva mängu abil. Pärast liikumist jaksavad lapsed taas end koguda, et süveneda ja keskenduda muinasjutu kuulamisele tunni jutustavas osas. Lapsed kuulevad terve nädala üht ja sama juttu, et sisse elada selle hingelistesse piltidesse, ning nädala lõppedes – reedel – maalivad vahakriitidega läbielatust pildi.

Kes tahab põhjalikumat kirjeldust selle kohta, mis materjali igas tunnis aasta jooksul läbi võeti, lugegu veidi allpool asuva parooliga postituse laste kirjeldavaid tunnistusi. Siia ma pikalt kirjutada ei jaksa :)

Praegugi neid pilte üles pannes ma lihtsalt kiljun mõttes vaimustusest, sest see kõik on nii ilus ja värviline ja mul on lihtsalt NII HEA MEEL, et mu lapsed saavad omandada oma haridust nii teistmoodi koolis. Õppekava on sama, aga teadmisi saab edasi anda väga erinevatel viisidel… Mulle waldorfpedagoogika sobib :)

Plika 1. klassi loovtööd:

Inglise keele tunni materjalid. 1. klassis tutvustati läbi riimide, salmide ja laulude eelkõige võõrkeele kõla ja rütmi. Mänguline tegevus toetas sõnavara omandamist ja selle toel hääldamist.

/ lõik Plika 1. klassi tunnistuselt /

Harjutusvihikud A4 formaadis:

Continue reading »

Jun 092018
 

Oeh, tänane aktus oli jälle niiii tore. Lühike ja mõnus. Nii ilusad laulud olid. Ja seekord oli koori saateks (vist) lapsevanematest bänd, mis tegi kõik seaded kuidagi eriti mõnusaks. Mulle tundub, et need koolipeod lähevad muudkui paremaks :)

Kes tahab meeleolumuusikat, siis mu kaks suurimat lemmikut olid Tulgu tuuled ja Iga ilmaga – valisin mõlemad Youtube’ist ka laste esituses, et võimalikult sarnast tunnet edasi anda.

Nagu ma olen ka varem maininud, kasvasin mina selle kooliga kokku just viimasel õppeaastal. Kui Plika kooli läks, oli mu elus parasjagu nii palju muud teoksil, et kogu energia kulus sinna. Kooli juhataja oli toona teine, minu jaoks kaugem inimene. Ja Plika on rahulik ning rõõmus musterlaps, kellega koolis kunagi muret pole, seega polnud mul ei soovi, jaksu ega vajadust koolieluga väga lähedast tutvust teha.

Aga siis tuli uus õppeaasta uue juhatajaga ning kooliteed alustas ülielav Poiss, kelle puhul ma olin küll mures, kas ta ikka on kooliküps ja kuidas ta oma elava iseloomuga kollektiivis hakkama saab – koolielu on ju siiski tunduvalt enam struktureeritud kui lasteaed. Waldorfkool arvestab isegi maksimaalselt laste vajadustega, et nad saaksid ennast piisavalt liigutada jne, aga ikkagi on koolis rohkem vaikselt olemist ja laua taga istumist :)

Poisi õpetaja, ma ei väsi kiitmast, on lihtsalt fantastiline. Ta jõuab jälgida, ta oskab ja tahab aru saada – milline on iga laps, mis paneb teda nii käituma, kuidas saab teda kõige paremini tööle panna. Tema jaoks ei ole Poisi elav loomus probleem, vaid osa temast, mis tulebki klassiga kokku sobitada ja kollektiivis tööle panna. See on lihtsalt nii imeline, ma ei saa aru, KUIDAS ta jõuab kõiki neid lapsi tundma õppida, nendega individuaalselt tegeleda, vanematele tagasisidet anda. Teate, kui mitu korda ta on mulle mõnel õhtul helistanud, et jagada vahvat seika päevast, mingit Poisi mõnusat ütlemist? Ja kui on mõni suurem mure, siis ka sellest kuulen, et saaksin kodus Poisiga ise rääkida. No lihtsalt super.

Nii et Poisi jaoks on waldorfkool nii õige valik, kui üldse olla saab. Ta saab seal olla tema ise ja areneda vastavalt oma võimetele.

Plikale on waldorfkool samuti suurepärane valik, tema iseloomust tulenevalt aga hoopis teise nurga alt. Olles vaikne ja korralik, võiks ta jääda suuremas klassikollektiivis lihtsalt tähelepanuta. Ta on aga samas kohati ka veidi ebakindel, seega on talle suureks abiks õpetaja poolne märkamine ja julgustamine, positiivne tagasiside – ja tundub, et seda saab ta küllaga. Mis siis, et ka nende klassis läheb peamine aur üliaktiivsete poiste peale :)

Igatahes, olles täna jälle emotsionaalselt nii kooli lainel, nii vaimustunud waldorfkoolist ja nii tänulik selle eest, et mu lapsed saavad seal käia ja NII ÄGEDALT õppida – otsustasin, et pildistan üles laste koolitöid ja vihikuid, mille kohta tean, et Alice ammu ootab…

Alguse sai kõik üldse sellest, et ma vaimustusin aasta lõpu tunnistustest, mis on ühes eelmises postituses parooli all – soovitan kõigil, kel vähegi huvi, mismoodi waldorfkoolis asju tehakse, seda lugeda. Sealt hakkasin edasi mõtlema, et mul on ju nii palju kraami veel, mida tahaks jagada…

Ühesõnaga… Mul ootab üles panemist ligi sada pilti laste kahe peale kokku kolme aasta koolimaterjalist. Kõik pildid on tehtud, aga pole jõudnud neid veel mõõtu lõigata ja ega täna ei jaksa ka, nädalavahetusel ilmselt. Teen kolm postitust – iga aasta kohta ühe ehk siis Poisi esimese ning Plika esimese ja teise klassi materjal.

Selle postituse lõpetuseks panen aga mõned üldised pildid.

Iga õppeaasta lõpus saavad lapsevanemad pika kirjeldava tunnistuse, lapsed tunnistussalmi. Plika esimese klassi oma jäi üles pildistamata, siin on selle aasta omad. Poisi luuletus on mu meelest eriti naelapea pihta, läheb tema iseloomuga väga hästi kokku :P

Waldorflapsukeste pinalid pärast kooliaasta lõppu. Esimeses klassis on spetsiaalne riidest pinal pulk- ja klotskriitide jaoks (ainult nendega esimesel aastal tööd tehaksegi, maalimise tarbed muidugi lisaks), mis tuleb kas ise õmmelda või, kui õnne on, on mõni usin vanaema neid rohkem müügiks õmmelnud. Ma olin pisarateni tänulik, et pääsesin €5 väljaminekuga ja ei pidanud ise jaurama hakkama :P Teises klassis tulid lisaks pliiatsid ja võis tavalise pinali kasutusse võtta:

Waldorfkooli lapsukeste käsitöötunnis tehtud tööd. Vasakul Poisi kootud flöödikott, pall ja… Pael :P Keskel Plika teises klassis heegeldatud kott ja näpunukk. Paremal Plika esimeses klassis kootud flöödikott, kass, part ja pall. Ja alles hiljem tuli meelde, et emadepäeva kingituseks sain Poisilt vilditud prossi, Plikalt heegeldatud käevõru… Need võite mõtteliselt siia lisada :P

Esimeses klassis päevikut polnudki, teises klassis juba on… Aga muidugi mitte traditsiooniline. Kõik ise :) Lapsevanematele tehti ülesanne leida A5 valgete lehtedega kaustik ja edasine oli juba laste enda teha.

Lõpetuseks üks waldorfkass :P Aitas kah kooliasju sorteerida.

Jun 092018
 

Võtsime Eksabikaasaga laste viimase koolipäeva puhul endal ka päeva töölt vabaks, et see üheskoos veeta. Käisime kõigepealt Pärnu keskuses söömas (mis iganes selle koha nimi on seal koridoris, kus burksi ja wrappi saab?), seejärel seikluspargis, lõpetuseks sõime rannas maasikaid :)

Seikluskeskusesse tahtis Plika minna juba eelmisel aastal. Kui nüüd postkasti kupong tuli, millega juunis poole hinnaga sai, polnud vaja pikemalt mõelda.

Mul muidugi hakkas hirmus paljast vaatamisestki. Ei ole mul otsest kõrgusekartust, aga ka mitte vähimatki soovi nii kõrgel turnida… Brrr.

Poisil oli seal päris keeruline, sest ta jäi pikkusepiirangu alumisse otsa. Aga möllas siiski päris tublisti. Plika oli nagu kala vees. Eksabikaasa läks lõpuks ka üles. Mina olin fotograaf :D

Continue reading »