Nov 202016
 

Ühesõnaga – otsustasin ära, et “positiivne päevakaja” sellisel kombel ei jätku. Ma parem kirjutan igapäevaelust niisama, nagu seda senini tegin. Ja ikka positiivses võtmes. Päris iga päev pole millestki kirjutada, päris iga päev pole aega kirjutada.

Tänulikkuse projekti üle endiselt mõtlen. Ma kohe kindlasti hakkan igapäevaselt üles tähendama asju, mille eest olen tänulik, aga kas ma teen seda blogis või arvutis või vihikus – kaalun veel.

“Head asjad” jätkuvad. Nendega läks nüüd tõesti nii, et ma olin täiesti kindel, et leian neljapäeval selle aja, et kirjutada, aga tutkit… Ja reedegi libises käest… Ja laupäevgi oli nii toimekas, et kirjutamiseni jõudsin alles hilisõhtul, kui kalendri järgi oli juba pühapäev :D Aga kirjutasin kolm postitust tagantjärele ja “ajastasin” need siiski vastavalt varasemate kuupäevadega. Et kõik oleks korrektne :)

Neljapäeva hommikune huumorinurk. Olin palunud laos töötavat kolleegi, et ta pakiks plakatid kõige peale, sest mul on neid kiirelt vaja. Ja tõepoolest, ei olnud raske leida :P

img_4676

Neljapäeva õhtul sai teoks üks pikemalt planeeritud kohtumine, mis tähendas, et õhtu möödus äärmiselt mõnusate inimeste seltsis – kõik maailma asjad said läbi arutatud.

Ah et kus ma käisin? Vihje saab sellelt pildilt, mille tegin reede hommikul enne Pärnu poole tagasi sõitma hakkamist :)

img_4679

Nov 162016
 

Ma tõesti pean nende postituste formaadi ümber mõtlema, aga mõni teine kord. Päev möödus mõnusalt, ei peatukski sellel pikemalt.

Aga päeva pearõõm oli kahtlemata see, et Abikaasa jõudis koju – ta oli nädala algusest saati Tallinnas koolitusel.

Ja ta tõi mulle mu Bioneeri õiglase kaubanduse nädala mängus võidetud auhinna. Väikese lisandiga :) Võite nüüd ise arvata, mis lisand ja kes lisas :)

img_4664

img_4666

img_4673

Nov 162016
 

Täna oli jälle tore päev ja tuju oli kogu aeg hea. Hommik oli rahulik, tööpäev üsna viljakas. Õhtul sain emalt küüti, käisime hambapolikliinikus Plikal kida lõikamas, siis tuli Annika külla… Lapsed mängisid poole kümneni.

Mina olen endiselt sorteerimise lainel. Asjade ära andmine on läinud võrdlemisi edukalt – üle 20 panin üles ja praeguseks on alles 9. Alati on võimalus, et mõni huviline kaob, aga tunduvad kõik üsna kindlad :) Ja pean ikka uuesti ära mainima, kui suurt rõõmu ja rahulolu valmistab see, kui saad kodust eest ära mingid asjad, mida endal vaja ei lähe ja näed, et teised nende üle rõõmustavad. Kahekordne rõõm!

Koristasin magamistoa kummutipealset ja riiulit. Otseselt korda sättimiseni ei jõudnudki – on endiselt sassis ja tolmune. Aga sain väga palju asju läbi vaadatud – suisa müstiline, kuidas neid sinna NII palju tekib. Osa viskasin ära, osa panin ära… Tasapisi edeneb!

Nov 152016
 

Hommik ja tööpäev möödusid tavapäraselt ja meeldivalt. Tuju oli hea :) Ema tõi Plika õhtul autoga koju ja oli nõus Poisi ka ise lasteaiast ära tooma. Mulle pakkus Birgit küüti, nii et keegi ei pidanud õhtul pimedas jala käima. Rõõm!

Õhtu on läinud asjade ära andmise tähe all. Kõigepealt käis külas Birgit, kes kõik asjad läbi vaatas ja üle poole neist kaasa viis. Rõõm, puhas rõõm!

Alles jäänud asjade pildid jõudsin lõpuks FB gruppi üles panna. Kokku 22 fotot, 17 on praeguseks alles – 5 juba ära lubatud. Kuna sain pildid üles nii hilja, jääb suurem osa soove ilmselt homsesse.

Ja kõik riided-jalatsid, mis müügikõlbulikud paistavad, need viin lihtsalt uuskasutuskeskusesse.

NII hea tunne on!

Ühest küljest ma armastan vajalikke ja ilusaid asju, teisest küljest olen täielik minimalist – mida vähem, seda parem. Nagunii kipub kogunema üleliia. Aastalõpu suurpuhastus :)

Nov 142016
 

Tänane päev libises käest, nii et ei saanud arugi. Enamik eile tehtud plaanidest jäid realiseerimata, aga ei sest ole hullu – ega koristamine pole jänes, kes eest ära jookseb :D

Magasime kaua. Abikaasa küpsetas hommikusöögiks pannkooke. Mina pesin pesu, proovisin lastele riideid selga, sättisin veel ära andmise asju, pildistasin üles need, mis gruppi panna tahtsin… Üles panemiseni aga ei jõudnudki, sest pidime linna minema.

Poiss sai sünnipäevaks kaks Apollo €5 kinkekaarti ja on tahtnud juba tükk aega kinno minna. Leppisime kokku, et läheb üksinda – ta on meil julge, oli kohe nõus. Trollide esimene seanss oli üsna väikeses saalis, nii et eile müüdi viimane vaba koht meil nina eest ära ja teisele, 3D seansile, ei jõudnud Abikaasa teda viia. Täna müüdi esimene samamoodi välja, niisiis sai sihiks taas teine, 16.30 3D suures saalis.

Seekord jõudsime kenasti, saatsin Poisi saali ära. Etteruttavalt võib öelda, et kõik möödus suurepäraselt, filmi lõpu ajaks tulime tagasi, Poiss oli väga rahul.

Kuna meil oli vaja 1,5 tundi parajaks teha, läksime H&Mi – Abikaasal oli endiselt soov riidekappi värskendada. Poole tunniga leidsime sealt talle 3 T-särki, ühe pikkade käistega pluusi ja ühe kampsuni, kokku ca €50 eest. Kiire töö :D

Jalatseid otsisime ka, aga ei leidnud miskit sobivat. Plika sai see-eest sussid, mida tal hädasti vaja oli. ABC kingast, vildist, hästi armsad.

Rahva Raamatust ostsin lastele detsembriks meisterdamise raamatu (iga päev üks jõuluteemaline asi) ja endale märkmiku. Tahtsin ühte raamatut ka, mis oli läbi müüdud, aga loodan, et mu Rakvere kolleeg saab mulle homme ära osta, seal veel on.

Ja siis helistas Annika ning küsis, kas ma tean, et Maximas on kõik tööstuskaubad -40%… Nii et lõpetuseks sai veel seal tükk aega ringi tuulatud. Midagi põhjapanevat ei ostnud, aga mõned vajalikud asjad ikka. Päris ära väsitas see suur shoppamine!

Koju jõudsime alles peale seitset. Lapsed said kiirelt duši alla saadetud, Abikaasa kokkas maitsva chili con carne, sõime, panime lapsed magama.

Revideerisime koos Abikaasa riidekappi – tänu uutele riietele oli ta nõus mõnest vanast kulunud särgist isegi loobuma :D No ja mõned olin juba eile salaja kõrvale tõstnud :P Ja mõned sai ka ära andmise kuhja tõstetud. Ja kõik tema viisakad särgid triikisin ära.

Teate, millist rõõmu see valmistab, kui mees, kes riietuse suhtes enamasti suht ükskõikne on, näitab üles huvi hea välja näha ja… Mõtleb kaasa sel teemal. Puhas rõõm, ma ütlen! Me olime tükk aega mõelnud, et tema garderoob vajab õige põhjalikku uuendust ja ometi sai see teoks. Rõõm, puhas rõõm!

Ja nii see päev läbi saigi. Tore oli :)

Nov 132016
 

Tänase päeva väljakutse oli saada välja mõttetute negatiivsete pisiasjade tsüklist. Ma usun, et see õnnestus :) Aga rohkem nendest rääkida ei tahagi, sest need olid tõesti tähtsusetud. Ja mina keskendun ikka rõõmule ja tänulik olemisele.

Magasin poole kaheteistkümneni! Ma ei tea, KUST see uni mul tuleb… Ju siis olin väsinud :)

Sõime üle pika-pika aja inglise hommikusööki. Mõnus nädalavahetuste traditsioon.

Leidsime Abikaasale uued teksad. Humana 50 sendi päevalt käisime ka korra läbi, ma väga kiirelt tegin poele tiiru peale ja üllataval kombel isegi leidsin midagi – täpsemini kaks seelikut. Pildi tegemine muidugi enne pähe ei tulnud kui hilisõhtul, sestap valgus kehv ja detailid ebatäpsed. Aga punane soojem seelik oligi veel täitsa puudu ja teine on pruun, nunnu alumise äärega, Hennes :P

img_4570

Poole nelja paiku jõudsin koju. Lapsed olid Abikaasa vanemate juures, Abikaasa ise sõpra aitamas, nii et mul oli õnnis üksindus. Mõtlesin, mida peale hakata. Kaalusin põrandate pesemist, aga siis tuli hoopis tunne, et peaks lõpuks ometi tegelema ära andmist ootavate asjade kuhjaga. Sorteerisin kõik läbi, mõtlesin hakata pilte tegema, aga juhtus hoopis nii, et hakkasin elamist süstemaatiliselt läbi kammima ja asju ära andmiseks lisaks otsima. Lõppes see umbes nii :D

img_4569

Päris kõik pildil näha olev pole ära andmise kraam – seal on ka hunnik asju, mis lapsed peavad selga proovima, et tuvastada, kas on väike/paras/suur jne. Aga ära andmiseks sai ikka ka päris suur hunnik olemasolevale lisaks. Täna oli tõsiselt õige tuju sellise sorteerimise jaoks, olin üsna konkreetses, otsustavas ja halastamatus meeleolus – see tuleb riidekapi sorteerimisel suuresti kasuks :P Ja mitte ainult riiete – ka kõiksugu muu kraami puhul olin täna väga tõhus :D

Vahel vahin mingit asjade hunnikut ja ei suuda ühegi puhul ära otsustada, kas seda võiks veel vaja minna või mitte. Teinekord jälle kahanevad sellised hunnikud otsekui nõiaväel ja kohe on selge, kas läheb ära andmiseks või on vajalik ja leian sellele oma koha.

Jõudsin läbi sorteerida kõik magamistoa riidekapid ja teise poole riidekapi sellele lisaks (seal hoiame hooajaväliseid riideid ja jalatseid) – viimane on mul ammu plaanis olnud, aga kuidagi ei jõudnud tegudeni. Täna siis täitsa ootamatult :D Kõige suurem hunnik ära andmiseks sai ikka minu riietest :P

Õige palju hooajaväliseid riideid sai ära pandud, muuhulgas ka esiku ja koridori nagist. Ja tegin täitsa tühjaks oma riidekapi põhja, mis oli senini olnud kuhjaga täis kotte, milles titeriided. Mingist suurusest alates olen kõik laste väikseks jäänud riided ära andnud, aga väiksemates suurustes on ilusamad alles – ma ei ole sugugi päriselt maha matnud plaani kunagi kolmas laps saada, ehkki lähiaastatel ma seda juhtumas ei näe. Ma ei teagi, miks ma neid kotte siiamaani riidekapis hoidsin, kus need kogu aeg ees olid – viisin kõik teisele poole, nüüd on riidekapi põhi täiesti tühi ja kleidid saavad vabalt rippuda, ilma kortsu minemata. Rõõm!

Üks kapp ja kummutipealne on veel magamistoas läbi sorteerimata, lastetoa kummutis tahaks ka igaks juhuks veel ühe tiiru teha, äkki on mõned käised või sääred lühikeseks jäänud ja saab veel midagi ära andmiseks lisada.

Lubasin endale, et järgmise nädala lõpuks on kõik ebavajalikud asjad kodust ära viidud. Sest noh, see kuhi on mul seisnud magamistoa akna all aasta aega :) Kogu aeg olen sealt jooksvalt külas käinud sõbrannadele asju ära andnud, siis jälle koristades juurde pannud… Aga nüüd on pühalik lubadus antud – järgmise nädala jooksul lähevad kõik!

Esmaspäeval tuleb loodetavasti üks tuttav vaatama – ta elab maal, läheduses paljulapselised pered jne, tema ikka viib mult asju ära suuremates kogustes :) Mida tema ei taha, nendest viin uuskasutuskeskusesse kõik, mis mu meelest müügikõlbulik – ja ülejäänud nodi, mis võiks kellelegi kasulik olla, pildistan üles ja panen ära andmise gruppi.

Homme katsun magamistoa kraamimisega ühele poole saada, mõned pildid juba gruppi panna, veel mõned masinatäied pesu pesta, veidike kraamida ja… Ühesõnaga, igati asjalik olla :) Puhata ja lõbutseda muidugi ka :)

Nii suurepärane tunne on pärast selliseid suurpuhastusi. Mida rohkem ebavajalikku õnnestub oma kodust ära anda, seda kergem tunne on. Et uued, head ja vajalikud asjad mahuks ellu tulema :)

Nov 112016
 

Tänased väljakutsed:

  • Logistika kahe vanema eest, kuna Abikaasa oli tööasjus Tallinnas ehk isadepäevahommik lasteaias ja Plika kooliüritus õhtul.
  • Tulla töölt ära tavapärasest kaks tundi varem, et kiirustada koju, et joosta Plikaga lasteaeda, et helistada sinna ja paluda, et Poiss poole jalkatrenni pealt ära kutsutaks (mis ei teinud teda just ülearu rõõmsaks, sest ta armastab jalkat), et ta ennast riidesse paneks ja ukse juures ootaks, et me saaks kohe edasi bussile joosta (nagu tuli välja, tähendas see ka ilma jäämist õhtusöögist, mis oleks olnud alles pärast trenni lõppu), et loksuda pool tundi bussis, et jõuda kella viieks teise linna otsa metsa äärde (kus ma praktiliselt kunagi ei käi, nii et minu jaoks täiesti võõras kant), otsida tulutult teisi inimesi ja helistada lõpuks klassiõpetajale, et saada teada, et üritus ei alga mitte viiest, vaid kuuest (lastevanemate koosolekul panin kellaaja kirja ja sealt edasi sellele enam ei mõelnud, klassi blogis, vaatasin, oli tõepoolest kirjas hilisem kellaaeg, aga et keegi oleks KORDAGI kuskil maininud, et kellaaeg on MUUTUNUD… õpetaja ise kinnitas, et alguses oli varasem) – et oodata TUND AEGA LASTEGA KÜLMAS ÕUES PIMEDA METSA ÄÄRES. Ja siis teine tund seal metsas laternatega ringi käia. Jäädes sealjuures (väliselt) optimistlikuks (lõpuks kohati alla andes ja metsas vahepeal salaja pisaraid poetades, sest no NII kopp oli ees kõigest ja NII FRIIKING KÜLM) ja hoida tuju üleval lastel, kes isegi päris tublisti vastu pidasid, aga olid lõpuks samamoodi täiesti väsinud ja külmunud (sest jah, me olime küll riietunud soojalt, aga mitte tõesti selle arvestusega, et peame seal kõigepealt TUND AEGA OOTAMA). Ma parem siinkohal lõpetan :P Ma pidin ikka tükk aega mõtlema, mida kuradit SELLEST kogemusest nüüd positiivset leida. Mõned asjad lõpuks ikka leidsin, vt altpoolt.

Tänased rõõmud:

  • Isadepäeva hommik oli vahva, politseinikud oli lasteaias külas ja rääkisid oma tööst (nad käivad seal mu meelest suht igal aastal, aga tavaliselt pole ma ju juures olnud), sai proovida käeraudu ja kuuliveste ja hiljem lasti lastel politseibussis lõbutseda.
  • Käin igal aastal spordipoodides küsimas suusapükse, mis oleks minule paraja pikkusega – alati kinnitatakse, et jajaa, meil on küll naistele pikemaid mudeleid, aga kunagi ühtki reaalselt üles ei leita. Täna Kaubamajaka Rademari müüja käis mõõdulindiga ringi ja mõõtis kõik üle (99% oli sisesäär 80 cm) ja leidis päriselt ühed Columbia püksid, mille sisesäär oli 85 cm – mul endal on muidugi sääre sisekülg 90 cm ja laiema lõikega pükste puhul oleks ka see variant lühikeseks jäänud, aga need olid nii kitsad, et see 5 cm oli täiesti okei. Ja Columbia kodulehelt vaatan, et neil long versiooni leidub naistele küll, erinevaid mudeleid… Ja suurus 6 ehk 38 istus mulle hästi, ehkki võib-olla oleks pidanud 40 ka proovima. €110 maksta ma muidugi väga ei taha, kui päris aus olla. Äkki saaks kuskilt soodsamalt… Aga vähemalt leidsin esimest korda elus poest ÜHE PAARI SOOJE PÜKSE, MIS OLID MULLE PARAJAD! See on suur asi! Ja no VÄIDETAVALT Icepeakil ikka olla mingid püksid, kus on lisaks tavapikkusele ka 4 cm lühemad ja pikemad variandid… Enne ei usu, kui olen näinud :P
  • Kuna Plika sai koolis piparkooki ja jättis ooteks tehtud võileiva söömata, oli see tal endiselt seljakotis ja mul seega võimalus millegagi näljast Poissi toita, kuni ootasime.
  • Laste tuju suutsin ma enamiku õhtust siiski üleval hoida.
  • Spetsiaalsed ürituse jaoks küpsetatud saiakesed maitsesid hästi.
  • Tagasi ei pidanudki bussiga tulema, Plika klassi lapsevanem pakkus meile küüti – mis siis, et see tähendas tagaistmele pressitud nelja last. Ma ei mäleta, millal ma viimati üht autosõitu nii väga nautisin.
  • Kodus sai sooja teki alla.
  • Kodus oli eelmisest nädalavahetusest üle jäänud veini.
  • Õhtusöök tuli Hesburgerist.
  • Abikaasa tõi Tallinnast ülejäänud osa tükikesest minu äkitselt realiseerunud unistuste köögist:

img_4560

Et kõik ausalt ära rääkida, siis Herz ostis selle komplekti potid-pannid endale ligi kaks aastat tagasi – ma nii imetlesin neid ja tõdesin, et sobiks ideaalselt minu unistuste kööki, aga ma isegi ei mõelnud, et ma need endale kunagi reaalselt saada võiksin, sest noh, hind ja nii edasi.

Eile õhtul pidime tegema Abikaasaga kiire tiiru kesklinna poodides, et talle mütsi otsida – ma olin varem kohal ja tegin aega parajaks. Täiesti suvaliselt uitasin Home&Gourmet poodi, täiesti juhuslikult nägin nende 50% sooduslaua peal seda panni. Ja ühtlasi tuli meelde – Abikaasa on rääkinud väga pikalt, et soovib just roostevabast terasest panni. Nii ma talle seda näitasin. Ja nii me selle ära ostsime.

Ja uurisime, kas sellest sarjast midagi muud ka veel kuskil alles on – tuli välja, et Ülemiste poes on 5l aurupott ja 3l pott, ka muidugi poole hinnaga. Nad oleks saanud Pärnusse saata ka, aga kuna Abikaasa oli nagunii just Tallinna minemas, siis pandi need talle lihtsalt kinni ja täna õhtul tõi ta need koju :)

Nüüd on täiuslikust õnnest puudu ainult väike sabaga pott. Rõõmustasin ennatlikult, et Hansapost müüb, nende esinduskauplus on ju Järvel – saatsin täna kolleegi uurima, kas oma maja töötaja soodustust saab, aga tuli välja, et neil seda väikest ka enam pole. Ja mujalt ma ei leidnud.

Soov on universumile saadetud, ehk tuleb see väike ikka ka kuskilt mu juurde. Ja kui ei, siis on mul ikkagi kolm kaunitari. Kvaliteetsed ja värvilised. Puhas rõõm.

Nov 102016
 

Täna oli üks äärmiselt tore päev, kust väljakutsed täiesti puudusid – olid küll mõned nö ohusitusatsioonid, aga neil sai kenasti sabast kinni ja positiivseks pööratud.

Ja tänased rõõmud:

  • Taustaks mängiv raadiokanal holiday smooth jazz
  • Tervise osas töötas mantra “ma tunnen ennast suurepäraselt” – läksid mõned tunnid mööda ja tundsingi :)
  • Abikaasal on endiselt põnev aeg, temaga sain kaasa rõõmustada.
  • Tööl oli asjalik päev, milliseid ma kõige rohkem armastan. Tegevust tuugalt täis õhtuni välja.
  • Tänane töölõuna. Ja uus ilus tass on ka pildil… Ei olnud tegelikult tühi, oli pooltäis :)

img_4543

  • Rahva Raamatu rallilt rändas minuga kaasa “Looduslähedane kodu”
  • Täiesti juhuslikult ja iseenesest realiseerus esimene sammuke minu unistuste köögi suunas. Aga sellest pikemalt homme õhtul, kui komplekt on koos…
  • Eile Maximast ostetud sussid. Soodukas -40%, maksid alla €5. Rõõm.

img_4549

  • Plika sai kätte kauaoodatud sünnipäevaraha eest tellitud lego. Seitse kotti juppe, üle 100 lk õpetust. Veidi üle poole jõudis täna õhtul kokku panna, ülejäänu jäi homset ootama. Kui valmis, teen kindlasti pilti ka.
  • Üleüldse oli selline võrratu päev, kus iga pisiasi valmistas rõõmu ja totter irve oli muudkui näol ja oli tunne, et ma armastan kõike ja kõiki ja kõik on võimalik ja… See kõige parem tunne üldse.
Nov 102016
 

Eilsed rõõmud:

  • Kodukontor on küll võimalus, mida kasutan vajadusel suurima tänutundega, aga jõudsin eile lõpuks ometi päriselt tööle! Mulle meeldib tööl tööd teha :)
  • Sain raamatu läbi ja kavatsen nüüdsest olla VEELGI postiivsem.
  • Uni tuli varakult, nii et veidi peale kümmet kustutasin juba tule ja sain seega pikalt puhata (nii jäi ka praegune postitus tänasesse hommikusse)

Eilsed väljakutsed:

  • Vihje leiate postituse pealkirjast – eks saate isegi aru, millest räägin :) Ma täitsa rahulikult olen ennast sellest teemast eemale hoidnud, aga blogisid loen ju tavapäraselt ja täna hommikul oli feedis kaks postitust, mille sisu… Ütleme nii, et ma keskendun enda elule ja positiivne olemisele. Ja ülejäänu loksub ise paika. Ja Eesti on turvaline ja kaitstud paik, kus elada. Nii praegu kui ka tulevikus :)
Nov 082016
 

Tänased rõõmud:

  • Abikaasal oli väga-väga põnev päev, mida olime kaua oodanud. Aga kuna see on minu blogi, siis ega rohkem ei saagi rääkida. Lihtsalt, ütleme nii, et ma elasin kaasa ja mul oli sama põnev :)
  • Sain hoolimata kahetise väärtusega enesetundest kõik vajalikud tööasjad kenasti tehtud
  • Jõudsin õhtul isegi natuke koristada
  • Proovisime esimest korda Joel Ostrati köögivilja quiche’i, maitses suurepäraselt

Tänased väljakutsed:

  • Kahetise väärtusega enesetunne :) Eile oli terve päev suurepärane, aga ei tea, kas oli asi selles, et pingutasin töötamisega üle, sõin hilisõhtul liiga palju rasvast toitu või ehk hoopis selles, et tänu pühapäeva maha magamise tõttu ei tahtnud isegi ööl vastu teisipäeva uni tulla… Igatahes täna ärgates oli olemine üsna kehvakene. Oli plaanis tööle minna, aga sellest ei tulnudki midagi välja – tegin automaatpiloodil kõik vajaliku ära (lasteaed, tööasjad, mis venisid lõpuks ikka poolde päeva), ülejäänud aja lihtsalt lesisin voodis ja puhkasin. Ju siis oli vaja veel ühte kodust päeva… Olen kindel, et täna öösel saan korralikult magada ja homme hommikuks on enesetunne jälle suurepärane :)