Jun 192018
 

Hoolimata kassi sabotaažist suutsin enne keskööd ära lõpetada :P Puudu ongi ainult üks tükk. Tea, kas peaks minema seda Uuskasutuskeskusest küsima? :D

Tavaliselt teen hilisõhtul lõpetades foto valmis puslest hommikul päevavalguses, aga seekord oli vaja postitus ENNE KESKÖÖD üles saada :D

Jun 162018
 

Keegi võiks tulla ja mu pusle lõpuni panna. Eelmisel pühapäeval juba alustasin, enamik oli nädala keskpaigaks koos, aga see viimane koera saba… Või noh, kui nüüd arvutada, siis ca viiendik ehk 300 tükki ehk kui tegu oleks hariliku tuhandese puslega, siis oleks sellest terve kolmandk… Päris palju liiga sarnaseid tükke ühesõnaga :D

Kolmapäeva õhtul oli kogu roosade õitega puu endiselt kokku panemata:

Neljapäeva õhtul sain tsipake tehtud:

Reede õhtul organiseerisin ainult tükke, mõned vist sain ikka paika ka:

Täna olen samuti mõned üksikud tükid paika saanud, aga see on nii tüütu, et ma ÜLDSE ei viitsi. Kes tuleb ja paneb kokku? Kähku on vaja eest ära saada :D

Sest esiteks tõi Kaidi mulle eile veel kolm oma puslet laenuks:

Ja teiseks tegime täna Plika soovil järjekordse teise ringi poodide tiiru. Lastel oli mõlemal veidike raha ja Plika palus, et me läheks poodi, kus müüakse 50 sendiga puslesid. Käisime nii seal kui mujal. Plika valis endale sellised – koertega Jenny Krusest €1 ja puidust tükkidega Shalomist, 50 senti.

Ja ega minagi tühjade kätega jäänud. Sest no kuulge, 50 senti!!! Need pusled siis kokku €2 eest:

Nii et… Kes tuleb ja selle urrima puu kokku paneb? Ma ei jaksa :D Aga selge on see, et ükski pusle siin majas pooleli jääda ei saa. Järgmised peavad lihtsalt nii kaua ootama…

Jun 122018
 

Alustasin pühapäeval 1500tk puslega.

Pulli pärast pildistasin üles erinevad algusetapid – puhtalt sellepärast, et näha, kui palju mul siis tegelikult millekski aega kulub.

1500 tüki hulgast ääretükkide välja sorteerimine võttis näiteks 25 minutit:

Ja äärte kokkupanemine teist samapalju:

Selline seis jäi pühapäeva õhtul:

Selline seis eile õhtul:

Kuna viimane osa on kõige tüütum, siis täna pole ma praktiliselt üldse puslega tegelenud. Viie tüki kandis vist sain paika, ülejäänud sorteerisin veidi paremini… Aga ei ole hetkel tuju edasi nokitseda. Blogin parem laste koolitöödest :P

Ja vähemalt üks tükk paistab puudu olevat :( Sellest on nii jubedalt kahju, sest super äge pusle on. Nii äge, et jätan endale vist isegi hoolimata kadunud tükist. Või noh, eks lõpus ole näha, kas asi piirdub ainult ühega.

Usun, et mul läheb selle viimase jupiga veel paar päevakest. Kõige segasem osa ja päris palju tükke, ei tõota kiiret lahendust… :P

Jun 102018
 

Ma jäin eile mõttesse, et huvitav, kas KEDAGI ÜLDSE huvitavad need (poolikute) puslede pildid? :D Mitte et seal mingit vahet oleks, ma blogin ikka täpselt samamoodi edasi, sest minu jaoks on see rõõm ja killukesed igapäevaelust, mida on kunagi hiljem mõnus meenutada. Aga teiste jaoks vist üsna rändom…

Noh, reeglina on pusled vaheldumisi kassiga ja KASSID meeldivad ju ometi kõigile :P

500tk pusled on tõesti paari tunni meelelahutus. Mul pole nende vastu tegelikult midagi, saab nokitseda piisavalt, nii et ostan teinekordki, kui mõni ilus pilt teise ringi poes ette satub. Toda Ravensburgeri oma panin kokku konkreetselt alla kahe tunni, no oli ka eriti lihtne. Pool kuus alustasin, veerand kaheksa oli valmis.

Kohe, kui see sai valmis, alustasin koomiksipildiga. Seda tuli isegi Soomlane panema, nii et nokitsesime kahekesi. Kuna vahepeal oli meil paar tundi külaline, jäi pusle veidikeseks ootele, aga enne magama minekut panime ikka lõpuni.

Mul on väga hea meel, et ma selle ikka ära osta otsustasin – olin kõhkleval seisukohal, määravaks sai hind. Aga nagu öeldud, sellised pildid on mõnusad selgete piirjoontega ja see pilt ise on ka igati pull. Nii tore, kui vahel lihtsalt satuvad head pusled ette. Teise ringi poodides on see ju alati õnnemäng…

Anu kommenteeris varasema postituse all, et ta on näinud teise ringi poodides palju ilusaid puslesid, aga pole julgenud osta, sest ei tea, kas kõik tükid on olemas. Mina seda tõesti ei karda. Ühe korra võin ju kokku panna ja kui tuleb tõesti välja, et midagi on puudu, siis annan lihtsalt ära. Need on ju nii odavad! Ja kokku panemise rõõm jääb ikka, isegi kui tuleb lõpuks välja, et mõned tükid puudu.

Õnneks on mul väga head kogemused – ei tule meelde rohkem puuduvate tükkidega puslesid kui üks Norra ajast (mäletan täpselt, et tolles teise ringi poes olid osad tükid lahtiselt riiulis ja lootsin, et saan tagasi minna ja äkki leian üles, aga me ei läinudki sinna rohkem) ning nüüd üks, mille Soomlane ostis – hiljem avastasin, et puslekarbi kaanele oli kahe puuduva tüki kohale isegi ristid tõmmatud. Kuna see polnud ka kuigi hea pilt, siis annan rahuliku südamega ära.

Norrast sai õige palju teise ringi puslesid ostetud ja ega ma enam ei mäleta, milline neist see puuduva tükiga oli (ehkki arvan, et blogis on sellest tõenäoliselt pilt olemas) – plaanis on kõigile kodustele pusledele “ring peale teha” ja otsustada, kas soovin need alles jätta või ei. Mul on juba päris mitu puslet ära andmise kuhja rännanud. Kui mõni tükk puudu on või kokku panemist erinevatel põhjustel piisavalt ei naudi, siis las minna, et uued ja paremad saaksid tulla :)

Jun 092018
 

Tavaliselt olen ma nädalavahetusel täiesti rahul kodus toimetades – vabadel päevadel jagub tuju nii asjalik olemiseks ja koristamiseks kui ka pusletamiseks. Täna aga ärkasin eriti laisalt ega viitsinud kohe mitte kui midagi asjalikku teha. Ei koristada, ei uue puslega alustada, ei miskit muud. Kuna lapsed läksid omi asju ajama, otsustasime Soomlasega väljas hommikust süüa ja väikese teise ringi poodide tiiru teha.

Hommikusöögiks oli mul Aara kohviku burger ja kohv :) See on nii armas kohvik ja hinnad on ka soodsad. Ja kui nö vanakooli burgerid mulle reeglina eriti ei meeldi, ei traditsiooniline roosa burgerikaste ega kapsasalat seal vahel (samuti ei meeldi mulle üldse marineeritud / hapukurk, mida ka tihti burgeri vahele pannakse), siis Aara burger sobib hästi – burgerikukli vahel seaprae viilud, kurgisalat ja tomat.

Seejärel käisime Shalomis, Uuskasutuskeskuses ja Jenny Kruses. Põikasime läbi ka Riiamariist, sest mul oli šampoon otsas ning lõpetuseks käisime Papiniidu kandi teise ringi poed ja kirbukad läbi, aga seda vaid lühidalt. Saak pärines seekord just kesklinna kandist.

Shalomist sain laualambi (€4.50), kolm vasakpoolset puslet (3×50 senti) ning Plikale kleidi (€1). Uuskasutuskeskusest kaks üliägedat värvilist puslet (2x€2.50), kõrvarõngad (80 senti) ning Plikale väikese õlakoti (€1.50) – olen talle mõnda aega otsinud sellist, kuhu mahuks parajasti telefon, võtmed ja bussikaart ning mille rihma saaks risti kanda. See oli parajalt väike, parajalt nunnu ja heast pehmest materjalist. KUI rihma osa peaks lühikeseks jääma, siis vahetan selle lihtsalt millegi pikema vastu. Jenny Krusest leidsin mõnusalt pehme salli (€0.50).

Kõik ostud sattusid täna sinakas-rohelistes toonides, sobivad hästi kokku :P Laualambi üle on mul eriti hea meel, sest neid on meil majapidamises puudu, aga ma põhimõtte pärast ei taha uuelt osta. Välimuselt on ka enamik odavaid lampe mu jaoks nii igavad ja moodsad, ega ma isegi täpselt ei tea, mida tahan – lihtsalt tean, kas peale vaadates meeldib või mitte. Aga see lamp on piisavalt neutraalne ja värv on väga mõnus. Läheb ilmselt lastetuppa, kus on praegu ainult üks laualamp, aga lapsi ja laudu kaks.. Nii et elutoa laualt on mul ikkagi veel üks lamp puudu.

Lastetoast on üks kirjutuslaud ka puudu, muideks, kellelgi pole üle? Ma ostaks hea meelega ära, kui väga kallis pole :) Olen vaadanud teise ringi poodidest ja netist, aga midagi sobiva välimuse ja hinnaga pole seni silma hakanud. Ei taha liiga suurt, liiga vanamoodsat ega ka liiga moodsat :P Ja sahtlid peaks kindlasti olema. Kui tasuta saaks, siis lepiks igasugusega (nii saime Plikale kirjutuslaua, mis on tegelikult veidi liiga suur ja arvutimonitori kohaga, aga ajab asja ära), aga kui maksma pean, siis tahaks ikka sellist, mis meeldib ka.

Ülemine 3000tk pusle on minu maitse jaoks küll veidi liiga ühevärviline, aga kvaliteet tundub hea ja pusle ise uus – Soomlase õhutusel ostsime ära. Järgmine 1000tk on suht okei pilt – võiks olla värvilisem, aga samas on palju piisavalt kergesti eristatavaid detaile. Alumine koomiksipilt on siin fotol nii väike, et pole eriti midagi näha, aga see oli lihtsalt nii pull, et tuli meiega kaasa. Ehk lapsed ka millalgi panevad, 500tk pole niiii suur. No ja hind oli neil ka täiesti olematu.

Parempoolsed panid mind vaimustusest kiljuma. Nii ilusad värvilised pildid! Ja Ravensburger on mu lemmik, seega ostsin hea meelega 500tk ka, mille ma tavaliselt väikseks põlgan. Selle panen kohe täna kokku ja homme ilmselt alustan tolle 1500tk puslega… Või siis võtan vahele tolle koomiksi oma :) Mm, kiheleb juba, hakkangi pihta. Las need koolipostitused veel ootavad :P

Jun 082018
 

Loodus tühja kohta ei salli ehk kui puslelaud pühapäeval ajutiselt tühi oli :P

Pühapäevast teisipäevani panin seda puslet:

Millest, tuli välja, oli puudu 31 tükki. Appi, kui ärritav! Aga noh, see pole minu oma, nii et pole vahet :)

Ja kolmapäeva ning neljapäeva õhtud veetsin selle pusle seltsis. Multikapilte on hea lihtne kokku panna, selged piirjooned ja nii edasi. Ma pole küll suurem asi Disney fänn, aga taas kord, laenatud pusle, üheks korraks sobis küll. Panoraam oli lahe :)

Täna on üle pika aja selline eriline päev, kus ühtki puslet pooleli pole ja alustada ka ei kavatse. Aga homme, kardan, läheb asi jälle käest ära :D

Jun 032018
 

Äärmiselt kiired kaks nädalat on lõpuks ometi möödas. Asendasin puhkusel olevat kolleegi ja sõna otseses mõttes uppusin töösse. Enda koormus oli õnneks väike, aga tema oma selle eest… Nojah, ütleme, et mul on nüüd posu ületunde. Aga kogemus oli muidugi super, hakkama sain üsna adekvaatselt ja nüüd saab jälle hinge tõmmata, loodetavasti :P

Ligi neli kuud hiljem olen hakanud hommikul kaheksaks tööle minemisega lõpuks harjuma. Eks suurt rolli mängib ka see, et ilmad on soojad, nii et kütta pole vaja, seega hommikuti on kodus vähem teha – samuti see, et nii vara läheb valgeks ja on lihtsam ärgata. Aga siiski on oluline osa ka selles, et ilmselt on mu organism lõpuks ometi varajasema elukorraldusega harjunud. Olen suutnud ennast võõrutada pool tundi äratuse edasi lükkamisest ja voodis unelemisest – 6.50 on äratus, ÜHE korra luban endale selle edasi lükkamist, aga kell seitse tõusen kindlalt üles.

Varem oli mu äratus täpselt kell seitse. Lükkasin seda tavaliselt edasi kuni poole kaheksani, siis äratasin lapsed, saatsin nad kooli, kella kaheksast alates nautisin pikki mõnusaid koduseid hommikuid ja üksindust. Sain koristada, duši all käia, rahulikult hommikust süüa ja selle kõrvale blogisid lugeda, et siis kümneks tööle minna. Nüüd on kõigeks vähem kui tund, mis tähendab, et ma katsun õhtul kõik korda teha, hommikul toimetan minimaalselt, söömiseks ei jää kunagi üle 5-10 minuti ja tööle jään ikka iga päev viis minutit hiljaks. Õnneks meil ei aeta juuksekarva pooleks, nii et see väike hilinemine on ok.

Tööpäeva lõpetan kuue asemel poole viiest, nii et õhtuti on sellevõrra rohkem aega… Ja uni tuleb varem, sageli juba üheteistkümnest – keskööni võin veel vahel üleval olla, ilma et sellest suuremat jama tuleks, aga üheni üleval olemine annab juba järgmisel hommikul ärkamisel valusalt tunda. Ühesõnaga mul on nüüd kindlasti tervislikum graafik – puhkavat keha ju kõige paremini alates õhtul kella kümnest, nii et varasem tihe ühe-kaheni üleval olemine ei olnud kindlasti mitte kasulik. Nii ma ennast lohutan, kui igatsen varasemaid pikki öösse venivaid õhtuid, mil laste uneajal sai rahulikult oma asjadega tegeletud :D Hommikuti tahaks ikka rohkem aega enda jaoks, aga tundub, et isegi kui varem ärkan, siis kaob see “enda aeg” ikka pigem koristamisele (hommikul ma lihtsalt näen tegemist vajavaid asju igal pool) kui rahuliku hommikusöögi nautimisele… Eks ma katsun tasapisi rutiini endale sobivamaks kujundada. Igatahes on juba tunduvalt parem kui enne.

Esimene nädal asendamist väsitas mind meeletult ära. Tegin kõvasti ületunde, õhtul kodus suurt miskit teha ei jaksanud, pusle paneminegi jäi soiku. Esimese asendusnädala lõppedes jaksasin lõpuks jälle natuke sellega tegeleda:

Laupäeva õhtul oli seis selline:

Pühapäevased arengud:

Säde aitas ka :P

Ja esmaspäeva õhtul sain lõpuks kogu selle tüütu taeva valmis :P See oli kohe ERITI tüütu, sest tegu on vana puslega, kus ei ole “erilisi” tükke, nii et kõik on ühesugused ja kui tegu on suure ühevärvilise kohaga, siis lihtsalt peabki tuimalt hunnikute viisi tükke järjest ära proovima.

Säde on endale uue meeliskoha leidnud – nüüd, kus on suvi ja elutoas on sisemine aken ära võetud, saab ta kahe klaasi vahele pugeda. Vaatan seda vorsti ja irvitan :P

Kui eelmine pusle oli pärit mu lapsepõlvest, siis järgmise, mille ette võtsin, oli just Kaidilt laenuks saadud, seega minu jaoks täiesti uus. Ühtlasi on see vist parim pusle, mida ma olen üldse kunagi kokku pannud. Minu arusaam ideaalsest puslest :) Esiteks muidugi Ravensburgeri kvaliteet – mõnusad toekad tükid, kirkad värvid… Aga ka pilt ise – ühtlasi nii kena kui ka värviline. Ja erinevad osad lihtsasti eristatavad, nii et suisa lust ja rõõm oli kokku panna. Tekitas sõltuvust, nii et näiteks ühel õhtul sain alles kell üks magama ja järgmine hommik kahetsesin muidugi sügavalt… Aga kolmapäeva õhtul alustasin ja reede õhtul lõpetasin – nii mõnus oli :)

Eilne päev möödus laulupeo tähe all, aga see väärib eraldi postitust. Ja viimane pildike tänasest hommikust. Imeline inglise hommikusöök :)

May 212018
 

Alustuseks üks pilt kassist. Sahtlis. Sest üks hea postitus algab ju ikka kassipildiga :D

Seejärel pisut söögijuttu. Ma ei ole kunagi olnud suur kikerherneste fänn – võin neid küll süüa, aga minu jaoks on need alati olnud võrdlemisi maitsetud ja mittemidagiütlevad. Nüüd keetsin esimest korda elus ise kuivatatud kikerherneid. Lasin üleöö liguneda, surasin soola juurde ja keetsin mingi tunnikese. Maitsesid imehästi! Ma olin nii üllatunud! Kas asi oli tõesti soolas? Ma ei tea, need konservherned on alati kuidagi tuimad olnud, aga ise keedetud olid väga mõnusad. Sõin neid peotäite kaupa paljalt, ehkki mõeldud olid ühe teise roa sisse.

Teine roog sai lõpuks ka valmis. Küsisin Liisilt õhtusöögiks inspiratsiooni ja tegin tema juhendusel sihukese pajaroa laadse toote. Sibul, küüslauk, suvikõrvits, tomatipasta ja kikerherned. Nom. Teen kindlasti millalgi veel.

Aga et siis nädalavahetusest, jah.

Teate, KUI MÕNUS oli! Mul polnud mitte ühtki kohustust, mitte ühtki plaani. Energiat ja pealehakkamist seevastu küllaga.

Laupäev algas väga laisalt. Googeldasin Harryt ja Meghanit, vaatasin kuningliku laulatuse otseülekannet, pool päeva ei teinud põhimõtteliselt mitte kui midagi asjalikku. Aga siis läks kõik järsku hirmasjalikuks, sest veensin Soomlase endale appi tube ümber tõstma.

Me ju vahetasime veebruaris elutoa ja magamistoa ära, sest tundus, et äkki on nii parem. Avastasin aga, et vanamoodi meeldis siiski rohkem. Hommikupäike magamistoas, õhtupäike elutoas. Samuti diivan, mis poleks mahtunud ei uksest välja ega väiksemasse ruumi. Külalisi magatada on nii päris keeruline, eriti arvestades, et võtsime ka ukse elutoa ja köögi vahelt ära. Näiteks Plika on tahtnud vahepeal mõnd sõbrannat ööseks kutsuda – varem magasid nad siis kahekesi elutoas, aga nüüd oleks see tähendanud seda, et köögis poleks saanud ka õieti midagi teha… Ühesõnaga jah. Vanaviisi oli parem. Kogemus missugune :)

Soomlane ei olnud just erilises vaimustuses kogu sellest ettevõtmisest, võttes arvesse fakti, et ta on lähipäevil välja kolimas ja kaks toatäit mööblit ümber paigutada ei ole just väga lihtne… Aga ta ikkagi oli nõus mind aitama ja ma olen talle selle eest ääretult tänulik.

Ma vist ei teinudki pilti sellest, kuidas vahepeal oli. Ma ei tea, kas ma sellestki pildi blogisse panin, kui me detsembris elutoas mööbli ümber tõstsime, et mugav teleka vaatamise nurk ja pusle panemise koht tekitada. No igatahes, nüüd paar pildikest klõpsisin.

Puslelaua peal ootavad veel asjad sorteerimist, oleks võinud need ikka enne pildi tegemist ära panna, aga olgu peale, ei pea kõik ideaalne olema :P

Sain just hiljuti, eelmisel nädalal, suure üllatusena Kessult hilise sünnipäevakaardi. No ja emadepäeva kaardid muidugi! Kaardid peavad riiulil olema, muidu oleks imelik. Ja pusled. Kõik 1000+ tk pusled, mida ma pole viimasel ajal kokku pannud, tõstsin kapi otsa, et oleks hea võtta :D

(Hah, muideks, mind tabas äratundmine, et minu puslesõltuvust arvestades peaks neil blogis omaette kategooria olema. Nii sai :P)

Magamistuba on sama nagu vanasti. Ainult riiuli, kus kass armastas magada, ja kuhu ümber pidevalt kaos tekkis, panime vahepeal köögiseinale. Hea ongi :P Nüüd on kummuti peal vajalikud asjad ja kaos ei saa tekkida. Vähemalt mitte sinna. Nüüd on mul selleks suur roheline kast elutoas, mida ülalolevalt pildilt näha võisite :P

Mööbli ümber paigutamise käigus said ka nende kahe toa põrandad pühitud-pestud ning kõik tolmud võetud. Asjad jõudsin isegi kõik eile õhtul tagasi panna.

Täna hommikul olin ka Eriti Asjalik. Tõusin üheksa paiku, alustasin vannitoa küürimisega. Kohe väga põhjalikult, tavapärasest vannist-kraanikausist-potist kuni kassi liivakasti, WC harja ja pumba küürimiseni. Kaks masinatäit pesu pesin, ülejäänud põrandad pesin… Kella üheks oli kõik korras. Selleks ajaks oli hirmus nälg ja ootas imeline inglise hommikusöök. Mmmm.

Siis läksid lapsed ema juurde ja ülejäänud päev möödus laiseldes. Alustuseks vedelesime Soomlasega tükk aega võrkkiiges päikese käes. Siis käisin pikalt ja põhjalikult duši all. Seejärel istusin hommikumantlis arvuti taga ja nautisin teist hommikusööki :D

Siis tõstsin kaosekasti laua pealt eest ära riiulisse ja hakkasin puslet kokku panema:

Väga kaugele ma sellega ei jõudnud, sest õhtu oli käes ja lapsed tuli vanni saata. Soomlane kokkas õhtusöögiks pitsat, lugesin lastele Burnetti “Kadunud printsi” ja nii see päev õhtusse saigi.

Ma ei mäleta, millal mu kodu viimati nii korras oli! Nüüd võivad ootamatud külalised ka tulla :D

Küll on hea, kui on suvi ja palju energiat!

May 152018
 

Kaks nädalat tagasi oli üks väga aktiivne pusletamise nädalavahetus. Kõik need pusled said kokku pandud kolme päevaga. Oli mõnusalt pikendatud nädalavahetus – 30. aprillil käisin küll tööl, aga olin vaid pool päeva, nii et põhimõtteliselt sai neli päeva järjest puhata.

See oli toosama esmaspäev. Kass ronis mulle sülle, nii et ma ei saanud ise endale kohvi teha :P Juhendasin siis Plikat, kes sai edukalt hakkama. Tõi mulle kohvi ja midagi ma sõin ka… Ja vaatasime koos Kodutunnet. Kass hängis kogu selle aja mõnusalt süles.

Selle dalmaatslaste pusle lõpetasin eelmisel nädalal ise ära, sest Plika ei olnud enam huvitatud ja tahtsin laua tühjaks saada. Olin täiesti kindel, et tegin valmis puslest ka pilti, aga mida pole, seda pole. No ega vahet pole ka.

Kass on meil Soomlase allergia tõttu magamistoast teatavasti pagenduses, aga ükskord oli uks lahti ja ta tuli mu peale ja oli nii nunnu, et sai erandkorras voodiloa :P

Ja täna õhtul, selle blogipostituse kirjutamise ajal :)