Feb 102019
 

Kas teate, kui mitu inimest on juba ette heitnud, et ma üldse ei blogi? Kas teate, kuidas ma tahaks blogida, aga alati on midagi vajalikumat või lihtsalt mõnusamat teha? Kas teate, kui keeruline on valida, MILLEST blogida, kui oled lõpuks näpistanud ühel õhtul lugemise aja arvelt selle tunnikese, et blogisse siiski midagi üles saaks?

Nii palju pilte on veel näidata ja nii mitmel teemal tahaks kirjutada, aga kuna täna jõuan ainult pisut, siis otsustasin, et jagan lihtsalt hetki möödunud 1,5 kuust. Igapäevaelu. Võrratult tavaline, stabiilne ja mõnus.

Aga viimase kuu märksõna ongi vist eelkõige raamatud.

See lõik sai üles pildistatud “Minu Viinist”. Naersin südamest.

Üks jõulupuhkuse hilisõhtune söömaaeg :)

Poiss sai jõuludeks Carcassonne’i. Täiesti võrratu lauamäng, piisavalt põnev kogu perele.

Sai lastega Apollost nuputamist valitud… Ja siis nõudis Plika ristsõnu ka.

Kogemata valis ta Ripsiku asemel Miniristiku, nii et täiskasvanud said ühe endale :P

Te ei kujuta üldse ette, kui ogaralt palju rõõmu valmistab mulle see, et ma saan kellegagi koos lugeda.

Leia pildilt kass :P

Ühel õhtul sai korralik kõdistamismaraton maha peetud. Ma hoidsin targu veidi eemale ja võtsin endale fotograafi rolli :D

Tavaliselt loeme kahekesi, aga tol õhtul pressis Plika ka ennast meie vahele. Pluss noh, kassid.

Ja sel nädalavahetusel võtsin üle hiiglama pika aja pusle ette…

Ja nii ongi.

Igapäev. Töö, kodused toimetused, lapsed, kassid, kaaslane.

Loen raamatuid. Joon teed. Käin trennis. Tantsutrennis ja jõusaalis ja eile oli Hardcore Saturday ja…

Vahel on sõbrad-tuttavad-sulelised. Tallinnas on paar korda käidud, Kaidi-Annika jõuavad vahel külla, Liisiga joome vahel veini, nädalavahetusel jõudis koguni Virge külla.

No ja siis käisin reedel ja laupäeval teatris (tänks, Virge!), lähen homme kinno, neljapäeval jälle teatrisse…

Kogu aeg nii tihe kava ei ole, aga näe, nüüd juhtus nii.

Nii et ärge siis imestage, et mul ei ole aega blogida. Elu on lihtsalt liiga mõnus :)

Aga ma luban, et ma ikka katsun siia tihemini sattuda. Sest kui on mõnus, siis tahaks ju jagada.

Tahaks kirjutada pikemalt sellest, kuidas ma ise ka ei usu, et ma jõusaalis käin ja seda naudin, jätta märgid maha kõigist toredatest kokkusaamistest sõpradega, jagada rohkem kassipilte ja mõtiskleda elu üle. Eks näis, millal tegudeni jõuan :) Vahel kirjutan peaski blogipostitusi :) Lootust ühesõnaga on.

Aug 122018
 

Puslemajanduses on viimasel ajal vaikus – viimased kolm nädalat pole üldse pannud. Aga kaks juulis kokku pandud puslet on veel blogikajastuse ootel.

Džunglipusle leidis Soomlane Uuskasutuskeskusest. Hästi ilus pilt, pusle oli küll harjumatult kirju võrreldes mu tavalistega – kui enamjaolt saan jagada tükid suuremateks hunnikuteks ehk nt taevas, maja, auto, lilled jne, siis sel puhul sain küll otsida linde, punaseid ja lillasid lilli, kaslasi… Aga pool puslet käis suht katse-eksituse meetodil. Panin siit ja sealt pisikesi jupikesi. Vahva ikkagi. Viie päevaga panin kokku, ilmselt eriti ei pingutanud.

Kass, kes vahel ikka veidi sassi ajab, sai selle pusle puhul suuremat sorti pahateoga hakkama. Ma ei mäleta enam täpselt, kas ma “parandasin” tema tööd pool tundi või isegi terve tunni…

Selle pusle laenas Kaidi. See ajas mind närvi, sest oli LIIGA KIRJU ja nii palju erinevaid pisikesi pilte oli, et millegi kokku panemist ei saanud korralikult nautida. Aga Liis käis ühel nädalavahetusel külas ja koos saime siiski kokku :P Säde oli aktiivselt abiks :D

Continue reading »

Jul 062018
 

Pealkiri käib muidugi pusle kohta, aga enne seda mõned igapäevaelulised pildikesed eelmisest nädalavahetusest.

Laupäeval olid õekese vanemad poisid terve päeva meil, õeke ja tema mees pakkisid samal ajal. Poisid mängisid terve päeva koos, meie Plikaga tegime lõuna ajal kahekesi ratastega väikese tiiru – käisime Shalomis ja Aara kohvikus. Puslesid seekord ei leidnud, aga leidsin Plikale €1 eest nunnu heegeldatud vms pluusi ning samuti tõin koju ühe 50-sendise 3-4 aastaste särgi, sest KIISUD! Väga mõttekas :D Aga küll ma leian mõne kassihullu, kel sobivas vanuses tirts kodus. Tundus lihtsalt õige see kaasa tuua.

Aara kohvikus käisime me ükskord Soomlase ja Poisiga, Plika oli toona miskil põhjusel kuskil mujal. Seekord sai siis Plikaga kahekesi käidud. Jagasime hamburgerit. Talle ka maitses. Ja see kohvik on lihtsalt nii nunnu! Üks mu uusi lemmikuid.

Arbuusimaiad:

Õhtul oli meil aias üks vahva külaline. Nii julget siili pole ma varem kohanud! Lapsed jälgisid teda õues vist ligi pool tundi.

Puslet alustasin laupäeval kella viie paiku:

Continue reading »

Jul 062018
 

Kui olin esmaspäeval valmis jaanipuslest pildi ära teinud, lükkasin selle otsemaid karpi ja alustasin uuega, mille lõpetasin kolmapäeval. Seekord elevandid, mis ma kunagi ise Kaidile sünnipäevaks kinkisin ja nüüd temalt laenuks sain. Panoraam on täitsa äge!

Selle pusle panemisel oli Säde ERITI suureks abiks, nagu allolevatelt piltidelt näha võite :P

Continue reading »

Jul 062018
 

Näe, sain Dropboxi jälle laadima, mis tähendab, et saab kõik vahepealsed pusled blogisse panna. Rõõm!

Kass leidis endale väärika koha.

Jälgib kahtlustava näoga õekese koera. 9-kuune üliaktiivne labradorikutsikas… Ma vaatasin sama kahtlustavalt :P

Jaaninädalavahetusel oli õeke oma perega külas ja muuhulgas sai temaga ka üks pusle kokku pandud. Abilisega :D

Laupäeva õhtul alustasime ja ma täpselt ei mäletagi, kas lõpetasin pühapäeva õhtul ära või jäid mõned üksikud jupid veel esmaspäevaks ka. Valmis puslest on pilt tehtud esmaspäeval vähem kui tund aega pärast mu tööpäeva lõppu, seega ilmselt ikka lõpetasin juba pühapäeva õhtul, lihtsalt nii pime oli siis juba, et normaalset pilti enam ei saanud.

Kui korralikult ei käitu, pannakse puuri :P

Jun 232018
 

Alustuseks hoopis üks kass. Sest mis oleks üks (pusle)postitus ilma kassita! Üle pika aja magas laua peal kastis, kohe mõnus oli vaadata.

Kella seitsmeks olin jõudnud välja sorteerida ääretükid, samuti auto, punased, oranžid ja rataste tükid:

Kella kümne paiku käisin lastele õhtujuttu lugemas, kella üheteistkümneks olid koos kõik need tükid, mis sai koos ääretükkidega välja sorteeritud ning ülejäänud tükid ka ära sorteeritud. See oli lihtsalt lust ja rõõm – mingit mõtlemist polnud, täpselt oli aru saada, kuhu miski tükk käib. Taevas, taevatükid puudega, maja, tänavakivid ja tumedam tänava osa. Minu kõige lemmikumat tüüp pusle – värviline ja selgesti eristatavate detailidega, mida on lihtne kokku panna.

Ülejäänud maja kokku panemine võttis pool tundi. Tegelikult vähem, sest selle poole tunni sees ma ka sõin ja lugesin blogisid :P Igatahes pool kaksteist:

Veidi enne poolt ühte oli taevas ka koos:

Ning pool kaks lõpetasin:

Jun 222018
 

Näe, sain päevavalguses ka pildi ära tehtud. Kui nüüd raatsiks veel karpi tagasi panna…

Mina pole siiani uue puslega alustanud, sest olen kaks viimast õhtut väsinud olnud ja pole lihtsalt jaksanud. Plikal käis aga ükspäev sõbranna külas ja nad panid kahekesi selle puidust pusle kokku, mis ta teise ringi poest ostis. Karbi peal oli kirjas, et see on mõeldud 5-9 aastastele. Plika kommentaar: “Ma olen ÜHEKSA ja isegi MINA ei saa seda puslet kokku!” Lõpuks muidugi ikka sai :P Aga tõesõna, jube nikerdamine oli. Puidust pusle küll kõlab uhkelt, aga vähemalt selle konkreetse teostus jättis vägagi soovida. Neli ääretükki oli puudu kah veel. Aga noh… 50 senti :) Ma nüüd ei teagi, kas läheb otse ahju või pakun kuskil asjade ära andmise grupis. Ilmselt võiks ju pakkuda. Äkki kedagi ei häiri, et tükid puudu.

Viimasel ajal küpsetab Plika külas käivate sõbrannadega vahvleid. Kui ta seda esimest korda teha tahtis, panin ma kohe vahvlirauad sooja, mõtlemata sellele, et kaks 9-aastast teevad vahvlitainast tiba kauem kui mina… Tulemus – vanad nõukaaegsed rauad kuumenesid räigelt üle, esimene vahvel kõrbes sinna vahele räigelt kinni, hilisem puhastamine ja õlitamine ei aidanud enam midagi – rauad on rikutud :( Ilmselt sai liialt kraabitud. Nüüd on uusi vaja, sest Soomlase omaga tulevad liiga paksud. Kust ma saan, ah? Kellel on vahvlirauad, mida ei kasuta? Kõik vist kasutavad :( Nõukaaegsed vahvlirauad majapidamises on MUST BE! Ma tean küll, et ma võiks osta.ee-d ja vanakraamipoode kammida, aga ma olen ju laisk ja need rauad on seal mu meelest enamasti üsna krõbeda hinnaga JA mul pole mingit garantiid, et need korralikult töötavad, äkki võtavad samamoodi kinni… Oeh. No mingil viisil tuleb siiski uued leida – see on üks, mis on kindel.

Aga noh, positiivse poole pealt – olid vähemalt teised rauad kohe käepärast ja vahvlid ei jäänud tegemata. Ja iga järgmise korraga on lapsed taigna tegemisel osavamaks ja kiiremaks muutunud. Selle kogemuse said ka kätte, et kui suisa neljast munast tainas teha, siis võtab küpsetamine terve igaviku :P Kaks on vähe, kolm on ok, neli on liig. Nii nad õpivad :P

Jun 192018
 

Hoolimata kassi sabotaažist suutsin enne keskööd ära lõpetada :P Puudu ongi ainult üks tükk. Tea, kas peaks minema seda Uuskasutuskeskusest küsima? :D

Tavaliselt teen hilisõhtul lõpetades foto valmis puslest hommikul päevavalguses, aga seekord oli vaja postitus ENNE KESKÖÖD üles saada :D