Jan 312021
 

Lugesin jaanuaris 14 raamatut ja 4168 lehekülge – 9 raamatut ja 2551lk eesti keeles, 5 raamatut ja 1617lk inglise keeles. See teeb päevas keskmiselt 135 lehekülge. Raamatute valik oli minu jaoks paljuski ebatavaline, sest mitmed said valitud FB lugemise väljakutse grupi jaoks ning poleks muidu kindlasti mu lugemisvarasse sattunud. Oli nii pärleid kui kinnitust, et ma tean, mis mulle ei meeldi :D Üritasin seekord žanri ka kohe kirja panna, et äkki on siis parem aasta lõpus mingit kokkuvõtet teha… Ehkki jah, praeguse seisuga on see jaotus laialivalguv. Aga alustuseks sobib küll :)

Üritasin ka GR hinde kõrvale panna “päris” hinde, mis annab pisut rohkem mänguruumi. Pole kindel, kui palju see mind tegelikult aitab ja kaua ma nii jätkan. Seda hinnet peaks ka esimese emotsiooni pealt panema, aga unustasin oma faili üldse ära pärast Chris Wilsoni raamatut ja täitsin tagantjärele alles kuu lõpus. No ja klassikutele ma panin ausõna kohati lugupidamisest 3, ehkki Jane Austen mulle tegelikult üldse ei meeldinud, nii et oleks pidanud olema 1 rangelt võttes. Martin Edeniga veel segasemad lood, sest see ühest küljest ei meeldinud ja teisest küljes miski ikka meeldis ka.

Lõpetatud Autor Pealkiri GR Hinne Lk Žanr
04.01.2021 Marie Force Fatal Affair 5 4,5 294 romantic suspense
05.01.2021 Kristi Saare Kuidas alustada investeerimisega? 5 5 144 eneseareng / majandus
08.01.2021 Marie Force Fatal Justice 4 4 279 romantic suspense
08.01.2021 Liis Lass Minu Singapur 4 4 270 Minu-sari
10.01.2021 Chris Wilson The Master Plan: My Journey from Life in Prison to a Life of Purpose 5 5 432 elulugu
13.01.2021 Colleen Hoover Verity 3 3 333 põnevik / thriller
14.01.2021 Truman Capote Hommikueine Tiffany juures 2 2,5 112 klassikud
18.01.2021 Hendrik Groen Salapäevik: Hendrik Groen, 83¼ aastat vana 5 5 304 ilukirjandus, huumor
19.01.2021 Heli Künnapas Mälestusteta suvi 4 4 342 noortekirjandus
22.01.2021 Hendrik Groen Kuniks elu. Uus salapäevik. Hendrik Groen, 85 aastat vana 4 4 351 ilukirjandus, huumor
25.01.2021 Jack London Martin Eden 3 ? 382 klassikud
25.01.2021 Ene Sepp Lumelinnu surm 5 5 254 noortekirjandus
29.01.2021 Jane Austen Uhkus ja eelarvamus 3 ? 392 klassikud
31.01.2021 Alessandra Torre Black Lies 5 4,5 279 romance / erotica / mystery

 

FB lugemise väljakutse grupist kirjutasin ma tegelikult mitte väga ammu Ritsiku blogisabasse:

Täiesti ootamatult leidsin enda jaoks sel aastal uue kirjaliku eneseväljendusvormi FB lugemise väljakutse grupis. See on täiesti fenomenaalne, et ma ei oska blogisse raamatuarvustusi kirjutada, aga seal pole mingit probleemi. No ok, asi on ilmselt suuresti selles, et blogisse kirjutan kokkuvõtteid korra kuus, sinna aga vahetult pärast raamatu lõpetamist, kui emotsioonid on värsked. Võiks ju blogisse ka kohe postituse kirjutada, pole ju oluliselt raskem? Aga ei tea, pole harjumust, ei viitsi. Seal grupis seevastu on väljakutses osalemise tingimus, et pead raamatut pisut arvustama ja ma tõesti üllatusin, et ma oskan seda vajadusel teha. Mingit diipi süvaanalüüsi minult muidugi oodata ei tasu, aga mingeid mõtteid tekib alati. Ja paradoksaalsel kombel tunnen ennast seal – privaatses 6700 liikmega 😀 grupis (kus on ka 32 mu FB sõpra) oma nime alt kirjutades kohati turvalisemalt kui blogis (no see eilne Ene raamatu arvustus läks ikka väga lappama, eks, ja oli ilmselgelt pigem blogipostituse formaat). Jabur! Ma ei tea, miks see nii on, aga seal on tore ja jätkan samas vaimus. Keegi ei paista pahaks panevat ja alati saab liiga pikad mõttekäigud huvipuudusel lugemata jätta. Ainus häda on, et selle grupi ja ohtra raamatute lugemise pärast on blogimine jaanuaris pigem unarusse jäänud 😀 Ei jaksa kõike korraga 😀

Nii et… Kopeeringi nüüd siia gruppi kirjutatud arvustused. Milleks teha topelt tööd, eks.

Continue reading »

Jan 202021
 

Mäletan väga ähmaselt, kuidas mind kunagi kahekümnendate esimeses pooles panka nõustamisele kutsuti. Ma viisakalt läksin kohale ja lasin endale miskise kolmanda samba pähe määrida. Tegin sinna mõned kuud sissemakseid, siis otsustasin Londonisse kolida. Kuna ma TEGELIKULT selle samba toimimisest eriti miskit aru ei saanud ja vist arvasin, et sinna peab tingimata igakuiseid regulaarseid sissemakseid tegema, siis panin lihtsalt kinni ja võtsin raha välja. Või vähemalt selline mälestus on.

No aga päriselt, kes mõtleb 22-aastaselt pensionile? Minu ajal küll keegi ei mõelnud. Nii et pankuritel oli suht lihtne viisakatele noortele oma tooteid pähe määrida. Tänapäeval on teadlikkus ja võimalused muidugi hoopis teised kui toona. Mina kavatsen küll lastega rääkida investeerimisest, finantsvabadusest ja kõigest muust – niipea, kui neil vanust pisut rohkem ja huvi kuulata. Tahan anda neile võimalikult igakülgsed finantsteadmised, et nemad saaks teha mõistlikumaid otsuseid, kui mina omal ajal. Mitte et ma oleks otseselt mõnd ebamõistlikku otsust teinud :D Aga neil on kõik alles ees ja seega tohutult palju rohkem võimalusi oma elu kujundamiseks, kui mul praegusel hetkel – nii põnev!

Kusjuures pean tunnistama, et ka 14 aastat hiljem ei mõelnud ma oma pensionieale sugugi rohkem. Mu ainsad sellega seotud mõtted kuskil aju tagasopis olid, et esiteks on mul selleks ajaks mugav laenuvaba kodu ja teiseks saab minust kindlasti terve ja aktiivne pensionär, kes ei vaja mitte ühtki ravimit, elab surmani kodus ja sureb rahulikult une pealt oma voodis :D

Aga huvitaval kombel tuleb neid vanemat eluiga puudutavaid teemasid nüüd järsku mitmest väga erinevast kohast.

Kõik algas eelmise aasta lõpus, kus ma senisest erinevalt mõtlesin läbi kogu oma ülejäänud elu plaani :) Ja panin paika, et hakkan lõpuks ometi investeerima. Eesmärk: finantsvabadus. Ja seda loodetavasti juba enne seaduslikku pensioniiga.

Investeerimisega on pool kuud läinud väga hästi :D Tegin Tuleva kolmanda samba ja LHV kasvukonto, säästukonto oli juba varasemast olemas. Kõigile kolmele on regulaarsed püsikorraldused. Summad ei ole just suured, aga samas mitte ka kõige pisemad – kuskilt peab alustama, eks. Mikroinvesteerimist ma ei aktiveerinud, sest tunnen, et minu harjumuste juures pole seda vaja – eelistan konkreetselt paika panna, palju investeerin/säästan, vastavad püsikorraldused on sätitud kohe pärast palgapäeva (kasvukontole küll väiksemad ja nädalased) – ülejäänud raha on eelarve alusel mõistlikuks kulutamiseks :)

Fondid valis Kaaslane – arvestades tootlust, riske, hajutamist, haldustasusid jne – ta jagab detaile pisut paremini kui mina. Eks saan neid igal ajal ümber muuta, alustuseks hea küll.

Ma ikka siiamaani naeran selle üle, kui uhke tunne oli vaadata pärast kasvukonto tegemist ja esimese nädala ülekannet panga koondväljavõtet. Aktsiafondid :P Praeguseks on mul seal 75€ ja realiseerimata kasum 2.02€. Baby steps :D Ja olengi investor :D

Eks vaatame, kuhu ma sellega välja jõuan – kui palju mul on võimalik tulevikus investeeritavaid summasid suurendada. Kõige olulisem oli ikkagi alustamine – ja see samm on nüüd tehtud.

Kristi Saare mainis oma raamatus, kuidas paljudel alustajatel on mure, et pole mõttekaaslaseid ning pere ja sõbrad vaatavad neid kui opakat. Minul on vist olnud õnne – juba Eksabikaasa luges Kyosaki raamatuid, Kaaslane on ligi 10a investeerinud, õeke investeerib, esimese hooga tuleb meelde vähemalt kaks sõpra ja üks kolleeg, kes sellega juba tegelevad (ilmselt on neid tegelikult rohkem), lisaks mitmeid neid, kes pole veel alustanud, aga asja vastu suurt huvi tunnevad. Ja kui ka ise ei investeeri ega otseselt selle vastu huvi ei tunne, siis opakaks ei pea mind küll keegi. Olen väga tänulik, et mu ümber on nii ägedad inimesed!

Teiseks sattus mulle tänu FB lugemise väljakutsele kätte üks fantastiline raamat: “Salapäevik: Hendrik Groen, 83¼ aastat vana”. Tegu on päevikuga, mida kirjutab Hollandi vanadekodu elanik. Oi, see oli NII vahva raamat. Lõbus, kurb, liigutav, ootamatu, inspireeriv. Keha väsimine ja kulumine, põiepidamatus, dementsus, eutanaasia võimalikkus – ei ole (õnneks) teemad, millega pean oma igapäevaelus kokku puutuma. Kõlab ehk masendavalt? Kinnitan, et see raamat oli kõike muud kui masendav. Jah, kurbi asju juhtus, aga minu jaoks oli läbiv siiski huumor, lootus ja sõprus. Ühesõnaga tõeliselt tore.

Ma olen üldse viimasel ajal väga nautinud erinevaid teoseid, kus läbivaks teemaks on põlvkondade vahelised suhted – muidugi kõik Backmani raamatud, Libby Page “Brockwelli ujula”, Beth O’Leary “The Switch”… Andke ainult kätte. “Salapäevik” oli esimene, kus kõik peategelased vanad – täna tõin raamatukogust järje, kus Hendrik on 85-aastane ja kolmas osa on ka juba Hollandis ilmunud, kus ta on 90-aastane. Kui keegi oskab veel mõnd lahedat raamatut soovitada, kus mõni peategelastest on vanemast põlvkonnast – andke tuld.

Viimaseks pakuti meile töökoha poolt hiljuti pensionikoolitust. Ma arvan, et aasta tagasi oleks ma kirjast pilgu üle lasknud ja huvipuuduse tõttu selle tähelepanuta jätnud. Nüüd aga ütlesin rõõmuga “jaa”. Miskit põrutavat ma sealt just teada ei saanud, aga natuke uut infot ikka. Näiteks polnud ma kunagi mõelnud ega uurinud, kuidas täpselt pensioni esimest sammast arvutatakse – seda seletati seal põhjalikult. Oli küll piisavalt keeruline, nii et detailideni meelde ei jäänud (muutujaid oli selleks liiga palju) ja edasi rääkida ei oskaks, aga aimu on rohkem kui enne. Samuti sain pisut rohkem teada teise sambaga seonduvate uute võimaluste kohta. Mul vahepeal oli küll mõte, et äkki peaks sealt raha välja võtma ja ise mujale investeerima, aga selle otsustasin juba aasta alguses ära, et esialgu teise samba kallale ei lähe – nii et hetkel on edasi LHV XL. Pärast eilset koolitust aga täitsa kaalun pensioni investeerimiskonto tegemist ja teise samba raha sinna liigutamist. Aga sellele ma veel mõtlen ja mitte tingimata praegu. Aega on :)

Kõige lõbusam uus infokild – et on olemas pensionikalkulaatorid. Linkida ei viitsi – googeldage. Üks on selline üldisem, kus arvutab pensioni sünniaasta, brutopalga ja 3. samba sissemaksete põhjal – teine on eesti.ee sisse logimisega põhjalikum, võtab arvesse reaalset seisu. See teine arvutas mulle tunduvalt kehvemad numbrid :D Ütleme nii, et ainult riiklikule pensionile (nö 1. sammas) igatahes lootma jääda ei tasu :D

Ühesõnaga – mulle tohutult meeldib mu praegune vanus ja eluperiood. On juba parasjagu elukogemust, tänu millele ma tunnen, et olen täitsa asjalik inimene. Empaatiavõime, positiivsus ja muu. Elujärg on ka ajaga paranenud – mõnus kodu, stabiilne sissetulek jne. Suhe, mis toimib ja millesse teadlikult panustan, et see nii ka jääks. Asjalikus vanuses lapsed, mistõttu mul on oma tegemistes rohkem vabadust. Absoluutselt pole tunnet, et hakkaksin vanaks saama – pigem on kogu aeg selline tunne, et mida edasi, seda paremaks elu läheb. Ja vastupidiselt 20-ndate algusele on mul ka reaalne positiivne huvi oma tuleviku ja vanaduspõlve vastu. Ühelt poolt elan hetkes ja naudin elu, teiselt poolt mõtlen aeg-ajalt läbi ka selle, mida tulevikus elult soovin. Mu meelest igati mõistlik tasakaal.

Ega ma ei teagi, kuhu ma selle jutuga jõuda tahtsin :) Lihtsalt rõõmustada. Julgustada kõiki investeerimishuvilisi esimese sammu ära tegemist – sest see on tänapäeval tõesti NII lihtne ega vaja alustamiseks ulmesummasid. Soovitada suurepärast raamatut. Julgustada mõtlema ka kaugemale tulevikule.

Jan 192021
 

Kui eelmisel nädalavahetusel ei jõudnud teha kõike, mis plaanis, sest prioriteet oli lugemine, siis sel nädalavahetusel ei jõudnud peaaegu üldse lugeda, sest oli muud tegemist. Ehkki tegelikult nagu otseselt miskit väga ei teinudki :D Ja samas jällegi on tunne, et mõnuga sai tegutsetud ja üht-teist ära ka tehtud.

Laupäeval magasin mõnuga välja, panin masinatäie pesu pesema ja nautisin hilist hommikusööki hea raamatuga:

Kuna hirmus külm oli, otsustasin, et kasutan vaba päeva ja toon endale korraliku varu küttematerjali sisse. Meil on ahjupuud, pliidipuud, kahte sorti brikette ja võrkudes mingeid saekaatri jääke, nii et väga mitmekesine. Et elu põnevamaks teha, oli Kaaslane neid ladustanud igale poole vaheldumisi, nii et päris täpselt ei tea, mida, kus ja kui palju on. Minu küsimuse peale, kas ei oleks olnud loogilisem, et iga asi ühte kohta, väitis ta, et nii ei saanud. Ma olen kindel, et tal oli süsteem :D Minul on lihtsalt põnevus :D Tõele au andes, eks ta mind ikka kaugelt juhendanud on, umbes kust mida leida võiks, aga jah…

Igatahes, eelmise nädala alguses oli selline nurk, kust ma kiiresti põlevat briketti ja ahjupuid jao pärast tuppa viisin:

Nädalavahetusel tassisin selle peaaegu tühjaks:

Eesmärk oli saada ligi aeglaselt põlevale briketile, aga avastasin, et täitsa taga briketi peal oli veel pliidipuid. Ees olid ahjupuud, arvasin, et taga ka. Mul kõik pliidipuud olidki ligipääsetavatest kohtadest otsas – teadsin küll, et kuskil taga veel on, aga millal ma neile ligi saan, polnud aimugi. Nüüd siis nagu maast leitud :D Kütsingi viimasel ajal pliiti kindluse mõttes pigem saekaatri jäänuste ja briketiga, sekka siis kokkuhoidlikult mõni “harilik” pliidipuu ka.

Igatahes, vedasin kõik sisse ja sai nii palju:

Selle resti peal olid enne ainult pliidipuud, aga neid oli kolmandik ainult alles, nii et ladusin need pliidi kõrvale nurka (vt eelmist pilti) – siis sain resti pisut seinast eemale nihutada, et sinna ahjupuud ära mahuks. No ja kuna “leidsin” pliidipuid, mis oli vaja ka eest ära saada, siis nüüd on restil mõlemaid :P

Ja kui ma olin kõik “jäägid” pliidi eest ära kütnud/paigutanud, sai lõpuks umbes selline pilt, nagu olin kujutlenud. Enam-vähem korras, minu standardite järgi :D

Puudega läks mitu tundi, jõudsin just enne pimedat valmis. Ja siis pidasin Kaaslasega mõnusalt pika videokõne. Ja siis kirjutasin ülejäänud õhtu seda mammutblogipostitust. Sest ega te ometi ei arva, et mul see retseptide läbi vaatamine kiirelt läks? Kaugel sellest… Aga ma naudin põhjalikkust :)

Pühapäev algas samamoodi välja magamise, pesu pesema panemise ja hommikusöögi nautimisega, aga puude asemel oli vaja lund rookida. Polnud seda paar päeva teinud ja oli jälle aeg. Müttasin väljas tunnikese vähemalt, sain kenasti tänava puhtaks ja aeda ka korralikumad käigurajad sisse aetud.

Lume rookimisega seoses on mul küsimus terrassiomanikele – kas teie hoiate terrassi talvel lumest puhta? Kaaslane arvab, et ma peaks terve terrassi lumest puhtaks tegema enne nädala teise poole sula, aga ma esiteks ei viitsi ja teiseks on mu meelest lumine terrass ja laud jube nunnud. Mina piirduks käigurajaga. Aga mul pole varem terrassi olnud ja ma ei tea, äkki on tõesti parem puhtana hoida?

Lisaks lume rookimisele tegin kiire tiiru turul ja siis jälle ühe pika videokõne kaaslasega.

Pühapäeva õhtupoolikul SÕITSIN AUTOGA. Näed, selline igapäevane asi on siin koopaelanikuna kodukontoris vegeteerides ka sündmus :D Ma varem kirjutasin, kuidas aku ükskord tühjaks sai ja et ma lühikestest sõitudest hoidun. No nüüd oli vaja Plika Hirvelast ära tuua ja see andis kohe pikema sõidu välja. Võtsin siis kohe laialt ette, sõitsin Hirvelasse ringiga, tagasiteel käisin nii Kaubamajaka Rimis kui Maximas – Plika jätsin autosse, mootori tööle, ise käisin kiirelt ära (palju asju polnud vaja). Ja koju jõudes pidin veel kiirelt mõned asjad võtma, et need Eksabikaasa juurde viia, nii et lõppkokkuvõttes töötas auto 1,5h järjest. Ja sai ka Ehitajate teel üksjagu kiiremat sõitu. Loodan, et mu auto aku nüüd rõõmustab :P Ja et kui auto nüüd jälle nädal-paar maja ees seisab, kuni seda uuesti vaja läheb, siis läheb käima ka :D

Pühapäeva õhtu veetsin fotomajanduse seltsis. Lootsin sellega kiiremini valmis saada, et nädalavahetusel ka kõik järjekorras ootavad pildid “ära blogida”, aga läks nii kaua, et blogimiseni ei jõudnudki… Ja lugeda eriti ka ei jõudnud :D Aga vähemalt piltidega sain nii palju ühele poole, et kõigil on kuupäevad küljes ja üleliigsed ära kustutatud, seega on need nüüd “blogimisvalmis”. Millal ma selleni jõuan, on iseasi – karta on, et mitte enne järgmist nädalavahetust :P

Lõpetuseks paar pildikest eilsest ka. Hommikul tegin klõpsu oma kodukontorist:

Ja õhtu oli täielik nautlemine – mina olin diivanil kassi all vangistuses ja lugesin mõnusalt raamatut, Plika küpsetas ning serveeris mulle värskeid vahvleid ja tegi mu palvel teed ka. “Selleks ma su sünnitasingi,” tõdesin rahulolevalt. Hakkab looma :D

Eilsesse õhtusse mahtus veel ka põnevust, kuna ise kassi all kinni olles palusin Plikal pliidi siiber kinni panna – pärast seda, kui ta oli kinnitanud, et seal midagi enam ei põle, ainult pisut hõõgub. No tuli välja, et hõõgus see aeglaselt põlev brikett – minu viga, et täpsemalt ei küsinud/juhendanud. Ühesõnaga millalgi peale ühteteist tuli vingugaasi häire – selle peale briketi tuvastasingi. Mis seal ikka – tegin siibri lahti, panin ventilatsiooni sisse, avasin akna… Õige pea panin anduri lakke tagasi, rohkem ta seal häiret ei andnud. Varsti helistas aga G4S.

Meil on nimelt siin majas palju igasugu andureid. Allkorrusel on üks kombineeritud suitsu/vingugaasi oma – see tegigi häält. Üleval trepi juures on Nublu ja Plika toas vist üks tavaline suitsuandur ka veel. Nublu häält ei teinud, aga häire andis küll. Ega sellest ju midagi poleks olnud, aga häiresse ta jäigi. Nii sain tunni jooksul kolm G4S kõnet ja pidin lõpuks patarei välja võtmisega restarti tegema, alles siis sai korda. Kogu see jaur muidugi tegi mind pisut murelikuks, nii et võtsin telefoni ööseks erandkorras magamistuppa. Et KUI midagi peaks veel olema, siis ma kuuleks kõnet. Me ju magame üleval ja telefonid on all – ja kui öösel on hääletu häire ja mina vastu ei võta, siis järgmisena helistataks Kaaslasele, mu emale ja Eksabikaasale (ma pole kindel, kas seal on mingi pingerida, aga kui kunagi neid kontakte taheti, siis tundusid loogilise valikuna). Ei tahtnud, et neid keset ööd äratataks, ühesõnaga :D Muidugi oli kõik korras ja rohkem kõnesid ei tulnud.

AGA ma ei saa aru, miks Nublu häält ei teinud. Või kas on võimalik, et ma ei kuulnud seda. Mu ainus varasem Nublu-kogemus on eelmises majas pannkooke praadides, suitsuandurina röökis küll mõnuga. Vingugaasiga aga varasemat häirekogemust pole – ja teenindusest öeldi küll, et peaks ka kõva hääl olema. Patarei sai ka just peale jõule välja vahetatud… Täna küsisin selle kohta üle, ootan tehnilise toe vastust. Sest nagu öeldud – me magame, telefonid allkorrusel, nii et enne seda, kui G4S helistab ja uurib, miks häire tuli, tahaks seda häiret päriselt ka kuulda… Nublu röökimine ukse taga ajaks üles küll, aga kui ta ainult punast tuld vilgutab, pole sest mingit kasu… Ja lõppkokkuvõttes võibki juhtuda, et vingugaasi häire peale saavad lõpuks keset ööd kõne mu ema või Eksabikaasa… Kes siis peaks meile kohale sõitma olukorda kontrollima? :D Meil pole praegu uksekella ka (kukkus ära, teip ei hoidnud, pole viitsinud tagasi panna) ja kõigil on telefonid all, nii et keset ööd meid üles saada pole just väga lihtne… :D Ma ei teagi, kuidas saaks :D

Ei saa öelda, et elu pole põnev, ühesõnaga :D

Jan 132021
 

Kuidagi toimekas nädal on olnud. Isegi nii palju, et tekkis tööpäeva õhtul tahtmine oma rahulolu blogisse talletada.

Esmaspäevased positiivsed emotsioonid olid seotud pesumasinaga. Helistasin hommikul Kent kodumasinad esindusse (esimest korda käisid novembris – kahju, et juba siis kaasa ei andnud, oleks 30€ säästnud, aga olgu peale :D), kurtsin mure ära – lõuna ajal viidi masin minema ja õhtul toodi tagasi. Pumba vahetus 80€ + väljakutsetasu siis taas 30€. Ja mu lirtsmärg pesu sai esmaspäeva õhtul puhtaks ja kuivama ning hommikust järge oodanud pissine voodipesu ka. Ma olin tõsiselt piiritult tänulik selle eest, et ma ei pidanud uut pesumasinat ostma, et ma sain töötava masina remondist tagasi põhimõtteliselt poole päevaga ja muidugi lisaks selle eest, et nüüd tsentrifuugib masin lõpuks ometi jälle normaalselt – sellega olid tükk aega jamad. Rõõm, puhas rõõm.

Eile tuli paks lumi maha, nii et mul on nüüd lisakohustus lumerookimise näol. Eelmised elamised olid esiteks kesklinnast kaugemal, kus kontroll polnud ilmselt nii aktiivne, teiseks polnud maja ees kõnniteed, mis tähendas, et kohustuslikku polnud nagunii midagi – rookida muidugi tuli sellegipoolest, aga oli alati mõni mees, kes seda tegi (nojah, viimasel talvel polnud lundki) :P Nüüd aga jah… Kõik ise :D Hommikul vara pimedas ei viitsi ma kohe kindlasti kodukontoris olles välja lund rookima minna, lõuna ajal on see tunduvalt vastuvõetavam – ongi hea ennast keset tööpäeva natuke füüsiliselt liigutada. Ma ei tea, kas ma olen eriti aeglane või milles asi, aga mul läheb kolmveerand tundi vähemalt… No mõlemal päeval oli lund üksjagu ka. Täna avastasin lumerookimist lõpetades postkastist paberi, kus LV korrakaitseteenistuse ametnikud heidavad ette, et mul on kohused täiesti täitmata ja rookigu ma kiiremas korras oma lumi ära. Naabermaja proua ütles, et pole häda midagi, roogid siis, kui saad. Nojah, ma jätkan oma aktiivseid lõunapause, kuniks just öösel mingit jubedat maru ei tule, mis varahommikuks kõnnitee läbipääsmatuks teeb. Tänane lumekiht küll kuidagi ei käimist ega nt kärutamist ei takistanud. Oh jah, majaomaniku rõõmud. Ootan kannatamatult Kaaslase naasmist, et ma saaks sellised kohustused üle anda :D Seni aga keskendun positiivsele – trenn on hea :P

Päris trenni sai ka üle kuu aja – kiigujooga alustas taas. Mul olid käed päevasest lume rookimisest täiesti valusad, nii et saltod jäid minust tegemata, aga muidu sain täitsa hakkama :D Ja ma käisin jala trennis, juhhei! Niipea, kui väljas läheb pimedaks ja külmaks, ei suuda ma kuidagi motiveerida ennast jala käima – mis siis, et see on ainult 15-minutiline jalutuskäik. Aga lumega on hoopis teine tera. Mõnus!

Tööl on ka sel nädalal positiivseid uudiseid tulnud, mu kliendid ärkavad kõik jälle ellu – täpselt nagu vaja.

No ja menüü järgi söögi tegemine on endiselt rõõm. Plaan on terveks nädalaks olemas, kõik koostisosad on kapis olemas – ei mingit mõtlemist, lihtsalt võta ja tee. Mulle meeldib see, kuidas mul koguneb nädala jooksul ülejääke – praegu on mul kapis näiteks lasanje, hiina kana ja kaks portsu pasta carbonarat ehk põhimõtteliselt neli söögikorda. Saan iga päev lõuna ajal valida, mille järele isu on. Homsest õhtusöögist jääb ka raudselt midagi üle ja reedel lähevad ju lapsed kodust ära… Mis tähendab, et ma ei pea ilmselt kaks päeva süüa tegema :D Nii et reedel ja laupäeval toitun jääkidest, pühapäeval teen kalasuppi :P

Ma jätsin sel nädalal isegi autoga poes käimise vahele, sest varusid on piisavalt, palju ostan turult ja selle vähese, mida poest vaja, sain turu Rimist kenasti kätte. Nii et lumekiht mu autol aina pakseneb… See auto võtab käivitumiseks rohkem särtsu kui eelmine ja mul on ju kõik lühikesed sõidud – ühe korra juba sai aku tühjaks (otse loomulikult siis, kui ma hambaarsti juurde kiirustasin). Õnneks on mul imelised sõbrad, nii et samal õhtul sai autol aku välja tõstetud, öösel toas täis laetud ja hiljem tagasi autosse pandud. Sellest ajast saadik ma autoga sõitnud polegi :D Katsun oma sõidud, kui neid on, ühe päeva sisse mahutada ja siis võimalikult pikalt sõita. Aga kesklinnas elades ja kodukontoris töötades on neid õige vähe. Mõnus, mõnus, mõnus.

No ja raamatud – käisin täna raamatukogus, tõin portsu raamatuid lugemise väljakutse jaoks. Mul on juba neli raamatut 53-st läbi ja need seitse, mis täna koju tõin, loen ilmselt ka jaanuari jooksul läbi. Nii seda väljakutset muidugi kuigi kauaks ei jagu :D Võtan vist ikkagi krimi väljakutse lisaks, põnevikke ma ju nagunii armastan.

Mu luger küll lakkas hiljuti arvutiga koostööd tegemast – USB device not recognized. Proovisin erinevaid kaableid ja pesasid, võimlesin ükspäev hiiglama pikalt ja tegin kõike, mis tark internet soovitas – tulutult. Teised seadmed töötavad sama kaabliga ja igas pesas, nii et asi on lugeris. Viimase hädana saab proovida tehase seadete taastamist, aga seda teen alles siis, kui luger on “läbi loetud” – hetkeseisuga on seal veel 30 lugemata raamatut oma järge ootamas. Kui need kõik ka läbi (võtab ikka hea mitu kuud), siis nullin ära ja vaatan, kas saab tast veel elulooma. Kui ei, tuleb uus osta… Vb ongi hea, need uuemad on sinise valguse poolest paremad. Ehkki mu ustav luger on mind teeninud juba kaheksa aastat ja toimis igati hästi… Nii et kahju ka.

Igatahes… Elu on ilus :) 1. jaanuaril saime häid uudiseid ka Kaaslast puudutavas, nii et ootan nüüd kannatamatult uusi uudiseid, et saaks täpsemalt teada, millal ta lõpuks Tartusse minna saab. Endiselt on mul lootus, et EHK on ta mu sünnipäevaks kodus :)

Jan 112021
 

Mul oli plaanis nädalavahetusel blogida… Ausõna oli :D Aga prioriteedid olid mujal, nagu näha, nii et kõik, mis ma siia kirjutada jõuan, on seletus, miks ma ei kirjuta sellest, mis mul plaanis oli :D

Ühesõnaga – plaanis oli nädalavahetusel kõik teie suurepärased soovitused ja kommentaarid läbi töötada ning kirjutada üks ühtne postitus, kus neid kõiki kokkuvõtvalt kommenteerin. Aga see on ajakulukas ettevõtmine. Igal juhul suur aitäh kõigile, kes kommenteerisid ja ma kindlasti kirjutan sel teemal pikemalt. Millalgi :)

Esimene nädal toidu rindel oli edukas – järgisin menüüd peaaegu 100%. Reedel ja laupäeval ma süüa ei teinud, toitusime jääkidest. Täna tegin reedeks planeeritud lasanje ja supp jäi seega tegemata. Järgmisel nädalal on see-eest plaanis kaks suppi ja menüütahvlil on ring peal :) Tortillad kustutasin üldse ära, see poolenisti kiirtoit, mis on pigem laiskadeks õhtuteks – tahvlile oli vaja mahutada kohafilee, nii et läks selle asemele. Homme võib tahvli tühjaks kustutada ja uuendatud listi asemele kirjutada :)

Tegin oakotlette (2 purki ube, purk kikerherneid, sibul, küüslauk, maitseained, pisut jahu koos püsimiseks) – rikkusin need laste jaoks ära mingi maitseainega, mis neile ei meeldinud. Aga tundub, et neile üldiselt ei meeldigi oakotletid, ehkki muudes toitudes sobivad oad hästi. Ma ei jäta siiski jonni ja katsetan oakotlette mingi hetk teistsuguste maitseainetega, äkki lõpuks läheb kaubaks :D Mis maitseained on teie (laste) lemmikud?

Kohafilee juurde tegin tartar-kastet, mis mu meelest on imemaitsev ja olin täiesti kindel, et lastele maitseb ka (nad söövad meelsasti kõiki koostisosi). Poisil oli aga jälle see tuju, kus peale vaadates otsustas ära, et ei maitse ja pärast suurt tüli lõpuks proovis – no muidugi ei maitsenud. No enda asi, söögu siis ilma kastmeta, jääbki head kraami meile rohkem :D

Lasanjet teen ma ilma valge kastmeta :D Ma olen maitsega täiesti rahul ka ilma selleta ja kui mul on võimalus kasutada vähem jahu ja piimatooteid siis ma seda ka teen – lasanjeplaadid ja riivjuust juba olid nagunii. Samuti panen ma peale tomatipasta, sibula, küüslaugu ja hakkliha sellesse möginasse igasugu muid köögivilju, sest sinna on hea peita :D Seekord tuli pea identne chili con carnega – ainult tšillit ennast ei pannud ja ube vaid ühe purgi. Aga porgandit ja paprikat panin (ma kahtlustan, et need ei käi originaalis chili sisse ka, aga meie peres küll).

Järgmise nädala menüü on ka paigas, seekord jätsin teadlikult seitsmenda söögi panemata, sest kogemus näitab, et jääke koguneb piisavalt.

kool kodu
esmaspäev pasta köögiviljaga mulgi puder
teisipäev kõrvitsapüreesupp peekoniga hiina kana
kolmapäev kartul ja kanapada pasta carbonara
neljapäev kartulipuder veisehakklihasupp
reede hernesupp suitsulihaga köögiviljakotletid
nädalavahetus kalasupp

 

Tuli muidugi meelde, et lapsed on see nädalavahetus kodust ära, nii et kahtlane, kas ma reedel üldse viitsin süüa teha… Kui jääke jagub, siis pigem mitte. Ühesõnaga… Siit listist jääb võib-olla veel miskit ära või läheb muutmisele. Aga kõik koostisosad on mul igatahes juba kodus ootamas – lihakraam/kala peamiselt sügavkülmas.

Menüü koostasin täna hommikul üsna kiirelt, poole tunniga – pikk nimekiri oli ju silme ees, arvestasin kapis leiduvat ja isusid ning valmis ta saigi. Imelihtne!

Nädalavahetus möödus peamiselt lugemise lainel. Reede õhtul lõpetasin kaks pooleliolevat raamatut, alustasin uut, mille lõpetasin täna õhtul. Veetsin ka pikalt aega lugemise väljakutse jaoks arvustusi kirjutades ning raamatuid lapates ja valides – esimese portsu reserveerisin raamatukogus ära, kolmapäeval trenni minnes lähen läbi.

Eile oli jube külm, nii et kütsin praktiliselt terve päeva. Muidu lihtsalt istusingi diivanil teki all ja kas lugesin või toimetasin arvutis. Täna olin pisut usinam – üritasin pesu pesta, tegin inglise hommikusööki ja lasanjet, pidasin Kaaslasega videokõnet, panin lõpuks kõik jõulukaunistused ära ja viisin kuuse välja, mööbeldasin toa normaalseks tagasi.

Pesu pesemine muidugi ei õnnestunud, sest nüüd on masin ametlikult umbes, vesi ei lähe üldse ära. Tellin homme jälle 25€ eest mehed kohale ja seekord siis selgub, kas saab normaalse raha eest korda või tuleb uus osta. Lootsin nii väga selle teemaga Kaaslase koju jõudmiseni oodata, aga mis seal ikka. Saame hakkama. Lahendusi on kaks, mõlemal omad plussid. Keskendume positiivsele.

Hetkel on mul aga suur kausitäis lirtsmärga pesu ja masin, mille põhjas on vesi. Plika KÕIK pikad püksid läksid pessu, õnneks Eksabikaasa juures oli ka üks paar, nii et saab homme siiski oma pükstega kooli minna (täna pani Poisi omad jalga, aga need olid talle lühikesed). Mina võtsin kogu selle jama peale õhtul klaasi punast veini. Ja siis veel pool klaasi. Läks kohe palju lõbusamaks :D Ma ei joo noil päevil pea üldse, nii et pole palju vaja :D

Igatahes, lõpetan nüüd aruande. Tee, mida plaanisin raamatu lugemise kõrvale juua, jõudis selle postituse kirjutamise ajal juba ära jahtuda. Klassika :D Arvestades, et kell on pool üks, peaksin juba nagunii magama, nii et lähen hambaid pesema ja siis raamatuga voodisse :)

Dec 312020
 

2020 pidi olema stressivaba lugemisaasta. Kas just stressivaba, aga võib siiski rahule jääda :D Lugesin kokku 108 raamatut ja 36113lk. See teeb keskmiselt kaks raamatut nädalas ja 100lk päevas. Pole mingi probleem õhtul enne magamaminekut nii palju lugeda :) Ehkki vahel jah olen väsinud ja loen vähem… Vahel jälle loen rohkem. No ja ma loen päeval ka, mitte ainult õhtul voodis :D

Igatahes. Eesti keeles lugesin 60 raamatut ja 16969lk. Inglise keeles lugesin 48 raamatut ja 19144lk.

Kõige rohkem lugesin sel aastal põnevikke – täpsemini 37 raamatut. Muide, ma olin siiani kogu aeg rääkinud, et ma loen krimit, aga tegelikult, tuleb välja, on tegu jah põnevikega. Eesti keeles pole häid liigitusi ja inglise keeles on ka mitmeid erinevaid, aga no laias laastus minu arusaamist mööda on suspense, mis jaguneb omakorda mystery, crime ja thriller (ja neil on veel omakorda omad alajaotused). No näiteks siit võite lugeda pikemalt, kui huvi on. Mulle meeldib mystery ja vahel ka thrillerid, kui need pole liiga sünged ja on piisavalt realistlikud (üleloomulikud võimed ja maailma hukatusest päästmine pole reeglina minu teetassike). Ja mulle meeldib, kui paha isikut saab ikka lõpuni arvata, mitte ei ole algusest peale selge, kes ta on. Samas Coulteri FBI seeria on mu lemmik ja seal mind need thrilleri jooned eriti ei häiri :)

Naistekaid lugesin 21 raamatut. No seitsme õe seeria panin ka naistekate alla, ma ei tea, äkki ei peaks :D

Minu-sarjast lugesin 17 raamatut, lisaks Petrone Printilt veel mitu Epu raamatut.

No ja siis oli veel “päris” ilukirjandust (Backman, langustid ja nipet-näpet veel), elulugusid (Michelle Obama, Schwarzenegger, Westoveri “Educated”), noortekaid, enesearengu teemat ja lõpetuseks ka selliseid raamatuid, mida ei osanud kuskile panna (no see Mihkel Raua suhteraamat näiteks :D).

Tegin FB jaoks kollaaže, panen need siia ka – enam-vähem üritasin midagi pingerea sarnast teha, Goodreadsi hinnetest pisut edasi minnes. Ega see kerge polnud ja väga vaieldav on kõik ka. Aga esimesel pildil on KÕIK loetud raamatud kronoloogilises järjekorras, edasi mu kõige-kõige lemmikumad ja siis natuke vähem lemmikumad, kuniks viimasel pildil on sellised, mis võite lugemata jätta :D Pildil klikkides näete suuremalt. Kes mul FB-s, seal on samad kollaažid koos kommentaaridega :)

Järgmiseks aastaks ma esimese hooga ei oskagi mingeid eesmärke seada. Panen äkki 110 raamatut näiteks. Osalen vb mõnes lugemise väljakutses :) Vaatame seda asja :)

Praktilise poole pealt katsun igakuiseid kokkuvõtteid tehes jooksvalt kõik raamatute pildid endale juba arvutisse salvestada ning žanri ka kohe Exceli tabelis ära määratleda, et aasta lõpus oleks kokkuvõtteid teha pisut kiirem kui täna :D Ja äkki panna ka Excelisse Goodreadsi hinde kõrvale oma hinne, mis ei pea olema täisarv?

FB lugemise väljakutse grupp, kuhu mind just vastu võeti, tekitab igatahes tunde, et ma loen vähe :D :D :D Seal on selline 200 raamatut ikka täitsa harilik, vähemalt esmamulje põhjal – ehkki loogiline on see, et oma aastakokkuvõtteid jagavad just need, kes on rohkem lugenud. Ma arvan, et ma katsun sel aastal mugavustsoonist väljapoole lugeda ehk võtta ette ka neid raamatuid, mis esmapilgul ei tundu minu teetass. Ma tean, millised põnevikud ja naistekad mulle meeldivad, nii et seal vist pole väga vaja “kastist välja” lugeda, aga just kõik need teised žanrid…

Dec 312020
 

14 raamatut, millest pooled puhkuse ajal. 4724lk.

Alustatud Lõpetatud Autor Pealkiri Hinne Lk arv
30.11.2020 02.12.2020 Helen Pollard The Little French Guesthouse 4 344
03.12.2020 03.12.2020 Helen Pollard Väike Prantsuse külalismaja. Tagasitulek 4 384
04.12.2020 10.12.2020 Helen Pollard Summer an the Little French Guesthouse 4 358
10.12.2020 14.12.2020 Beth O’Leary The Switch 5 320
14.12.2020 16.12.2020 Beth O’Leary The Flatshare 5 372
17.12.2020 20.12.2020 Lorraine Wilson Poppy’s Place in the Sun 3 401
20.12.2020 21.12.2020 Mihkel Raud Võtku homme mind või saatan 4 304
23.12.2020 23.12.2020 Triin Lellep Minu Pariis 4 240
25.12.2020 26.12.2020 T.A. Williams Dreaming of Verona 3 320
26.12.2020 27.12.2020 Robert Bryndza The Girl In the Ice 4 396
28.12.2020 28.12.2020 Holly Smale Mina, nohik: nohikust tšikiks 3 320
28.12.2020 28.12.2020 Merit Raju Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni 5 304
30.12.2020 30.12.2020 Justin Petrone Minu Viljandi 4 296
28.12.2020 31.12.2020 Alex Michaelides The Silent Patient 3 365

Prantsuse külalistemaja trioloogia oli väga nunnu ja soovitan.

Beth O’Leary oli kahtlemata detsembri meeldivaim avastus – “The Switch” oli täpselt nagu “The Lido” – ja “The Flatshare” ka suurepärane. Sellised… Naistekad, aga sügavama sisuga. Minu absoluutsed lemmikud. Ootan põnevusega selle autori järgmiseid raamatuid.

“Poppy’s Place in the Sun” ja “Dreaming of Verona” olid sellised naistekad, mis tundusid potentsiaalselt väga head, nagu külalistemaja trioloogia ja olid ka mõlemad ladus lugemine, aga… Midagi jäi puudu. Liiga pinnapealne. Ühes raamatus oli veits ärritav, et peategelane üldse olla ei suutnud ja paljalt mehe vaatamisest regulaarselt peaaegu orgasme sai, teises lihtsalt ei toimunud terve raamatu jooksul peategelaste vahel peaaegu midagi, sest meespool nuttis oma surnud naist taga ning naispool leppis oma saatusega ja andis talle aega, kuni LÕPUKS mees raamatu lõpus aru sai, et võiks nagu oma eluga edasi liikuda ja uue naise võtta küll :P Lugege midagi paremat, ärge hakake aega raiskama.

Kuna mulle meeldivad nii noortekad kui modellinduse köögipool, siis oli juba ammu soov lugeda Geek Girli seeriat (“Mina, nohik – nohikust tšikiks”) – no esimese sain läbi, rohkem ei soovi ja Plikale ka ei soovita. Autor olla oma elust võtnud kogemusi, aga minu jaoks tundus kuidagi liiga üle võlli see kõik. Kogu see koolikiusamine ja kõik need äpradused ja kuidas KÕIK ON TUKSIS… No võib-olla kellelgi ongi. Olen tänulik, et mu lastel mõnus kool ja nad saavad endaga normaalselt hakkama :D

Minu-sarja Pariis ja Viljandi olid mõnusad ladusad puhkuselugemised. Ei jätnud kustumatut muljet, aga olid täiesti sümpaatsed.

Võtsin üle pika aja ka mõne põneviku ette. “The Girl in the Ice” oli ühe Minna poolt kõrgelt hinnatud sarja esimene raamat ja arvan, et loen sealt edasi ka, meeldis piisavalt. “The Silent Patient” oli nii üles haibitud raamat – no ja oli tõesti põnev, ma tõesti ei osanud sellist lõpplahendust ette näha… Aga mna, kes ma olen õnnelike lõppude ja inimeste headuse fänn… No ei jätnud see lõpp mulle head tunnet sisse ja sellepärast panin ka hindeks 3, hoolimata kogu põnevusest :D

Merit Raju mulle väga meeldib ja investeerimise teemad on mul hetkel aktuaalsed, nii et mulle tema “Sõltumatu naine” väga meeldis ja oli kasu ka. Aga see jah pigem sobib algajale. Osad asjad, mis seal teha soovitas, olid mul juba eelnevalt läbi mõeldud, aga sain väga palju kasulikku ja toetavat ka.

Mihkel Raua suhteraamat oli huvitav ja kohati üsna muhe lugemine. Küll jah… Krõbeda sõnastusega, nii et keda see häirib, ei soovita :D Seal oli palju selliseid kohti, kus ma oleks tahtnud Kaaslasele näidata ja küsida “no kas on ka päriselt nii või, kas mehed ongi sellised?” Vb sunnin teda kunagi lugema, kui ta haiglast koju jõuab :)

Dec 252020
 

Palusin teha lastel pingerea oma koolitundidest – Poisi oma vasakul, Plika oma paremal. Ennetavalt ütlen, et vanade ametite kohta saate lugeda siit ja süüdi oli kevadine distantsõpe, mis tähendas, et koolis käimise ja õpetaja huvitava jutu kuulamise asemel pidi Poiss lihtsalt väga palju kirjutama. Ta ei ole just suur kirjutamise fänn :D

Kevadel mul riidest maski polnudki – kasutasin ühekordseid noil harvadel juhtudel, kui oli kohustuslik, üldiselt püsisin kodus ja ei roninud toidupoes inimestele külje alla. Nüüd on poed lahti ja maskid kohustuslikud… Kaaslane tellis siis meile ka mingi valiku, see on mu lemmik :D Kõrvarõngastega on ainult jube tüütu – vanasti valisin neid riietuse järgi, nüüd sobita veel maskiga kah :D Selles mõttes oleks ühevärviline must mõistlikum… Aga noh, vahet pole, ma eriti väljas nagunii ei käi :D

Üritasin üksvahe õhtuti väga kohusetundlik olla ja kui peale kümmet veel arvutis, siis sinist valgust blokeerivate prillidega. Noh, praegu on kell veerand kolm öösel ja mis te arvate, kas mul on need prillid ees või ei… :D :D :D

Saadan ikka Kaaslasele vahel taolisi pilte, mille peale ta kommenteerib, et teen ilma temata romantikat. Nojah, absoluutselt iga päev teen. Pime aeg ju, küünlad on must be :D

Annika avastas ükskord, et meil on ukseavas selline ämblikuvõrk. See võrk on seal muuseas siiani… Maitea, puhas kunst, mis ma lõhun – ees ei ole :D

Mõtlesin millalgi, et köögis võiks olla kriiditahvel, kuhu kirjutada… No isegi mitte menüüd, pigem just kõik toidud, mis tervele perele maitsevad – muidu on ikka nii, et pooled pole meeles ja siis teeme kogu aeg ühtesid ja samu asju. Mõeldud – tehtud. Oli täpselt üks koht seinal, kuhu see tahvel sobis, leidsin sobivas mõõdus ja väga soodsa hinnaga Charloti e-poest, tellisin nende Pärnu poodi, puurisin ise kruvid seina ja panin tahvli üles. Ja olin enda üle uhke, sest mu esimene mõte oli küll “ah, ma ei viitsi, palun Eksabikaasat” – aga no ma olen siiski iseseisev naine, eks, ja saan kõigega ise hakkama, kuni mees kodunt eemal :P

Kirjutasime siis kõik üles, mis pähe tuli, panin selle pildi FB-sse ja küsisin sõpradelt-tuttavatelt, mis on nende laste poolt heaks kiidetud toidud. Arenes VÄGA aktiivne diskussioon, lõpuks oli pildil üle 100 kommentaari.

FB küsitluse abiga sai tahvlile palju asju juurde kirjutatud – osad neist sellised, mida nagunii oleme ise ka teinud, aga ei tulnud alguses meelde, osad aga meie jaoks täitsa uued, nagu näiteks pad thai:

Too nimekiri sai tehtud 07.12 ja tänaseks oleme jõudnud ära teha kõik punase tärniga märgitud, kusjuures ükski toit ei ole seni kordamisele läinud. Detsembri lõpuks saab ehk ringi peale? Aastavahetuseks võiks ju sushit teha isegi… Ehkki sushi tegelikult on minu jaoks rohkem selline… Snäkk. Seal tahvlil peaks olema sooja õhtusöögi ideed. Nii et mingi hetk, kui selle menüü ümber kirjutame, jätan selle seal ilmselt hoopis välja. Igatahes on mul väga hea meel nii tahvli ostmise idee kui FB-st saadud soovituste üle :)

Samal teemal jätkates pildike meie külmkapi uksest. Mõlemad on üsna hilise aja lisandused ja sobivad külmkapile ideaalselt :D Meil on siin pidevalt mõni iginälgur, kes näpuga suu poole näitab ja mina olen näljasena väga pahur, nii et see vabandus on ka igati adekvaatne nii mineviku kui tuleviku teravate ütlemiste eest :D

Mõtlesin alguses küll ahju kõrvale mingi kena korvi soetada puude jaoks, aga jõudsin siis järelduseni, et on siiski vaja rohkem puid ära mahutada (eelkõige pliidipuid, mida meil tunduvalt rohkem kulub, sest ahju kütame harva) – nii sai kõige optimaalsema mõõduga puudehoidik välja valitud ja ära tellitud. Ja siis sai 3D puslet kokku panna :P

Käisime ühel nädalavahetusel Birgitil külas, Plika sai puidupõletiga kunsti teha:

Juhtumisi märkisin oma selle aasta 100. raamatu Goodreadsis loetuks just äpis – ma arvan, et arvutis poleks sellist konfetisadu tulnud :)

Järjekordne romantiline hommikusöök, sedapuhku Mihkel Raua seltsis :D

Kui pad thai puhul õigustas ennast kalakastme ja tamarindipasta ostmise risk, sest lastele see toit maitses ja seega hakkame edaspidi regulaarselt tegema, siis misopastat ma ei leidnud Maximast üldse ja Delice’is oli ainult 400g pakk, mis maksis üle 4€. Ostsin selle siis ohkega ära ja mõtlesin, et loodetavasti lastele meeldib… Pildil on ramen nuudlisupp, kuhu seda miso läheb 2spl… Ja ütleme nii, et lapsed ei arvanud sellest midagi… Mulle täitsa maitses, aga vaevalt et ma seda niipea uuesti teha viitsin – ehk siis, kui Kaaslane on kodus. Nii et mul on nüüd see miso… Googeldasin enne ostu, et kui seda õhukindlalt külmkapis hoida, peaks üsna hästi säilima. Ja sügavkülmutada võivat ka, ehkki ma väga ei viitsi, seega pigem hoiaks külmikus ja loodan, et ei lähe halvaks… :D

Dec 012020
 

Pikem blogivaikus olnud jälle – luban, et vaatan varsti pildid läbi ja üritan järjele saada… Muud toimetamist olnud, muuhulgas täna õhtul sain ühele poole VIIMASE jõulukingi tellimisega – ma olen nii uhke enda üle, et varakult valmistusin. No piparkooke ja kaarte teeme ikka detsembris lisaks, aga need vähesed “sisulised” kingitused, mis ma kindlalt tegema pean perekonnale, on olemas. Juhhei!

Oktoobris arvasin, et novembri lõpuks on 100 raamatut täis – aga tuli välja, et november polnud üldse lugemiskuu :D Viis raamatut siiski lugesin.

Alustatud Lõpetatud Autor Pealkiri Hinne Lk arv
01.11.2020 11.11.2020 Lucinda Riley The Moon Sister 4 717
11.11.2020 23.11.2020 Lucinda Riley The Sun Sister 5 870
02.11.2020 29.11.2020 Heiki Pärdi Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma 4 248
29.11.2020 29.11.2020 Kaire Vilgats, Dagmar Oja Ilusad suured tüdrukud 2 160
29.11.2020 30.11.2020 Katrin Pauts Minu Praha 3 216

 

Seitsme õe seeria viies ja kuues raamat – mõlemad head, aga “The Moon Sister” mult päris maksimumi ei saanud. “The Sun Sister” jällegi meeldis mulle VÄGA – ehkki paljud just ütlevad, et neile mitte. Nüüd ootan põnevuse ja kannatamatusega viimast osa, mis peaks välja tulema järgmise aasta alguses.

“Eesti argielu” – see oli lahe raamat, kust sai teada, kui räpased eestlased olid veel mitte väga ammu tagasi ja mis tingimustes elasid :D Aga mul polnud parajasti üldse sellise kirjanduse tuju ja siis venis… Lugesin siiski läbi, et saaks raamatukokku tagasi viia.

“Ilusad suured tüdrukud” – no mulle väga meeldib Vilgats ja mind ajab täiega pöördesse see idiootne piitspeenikese modelli iluideaal, mis nii paljudes naistes ebakindlust tekitab, seega mõtlesin, et kindlasti lahe lugemine… Neeh… Vilgats ja Oja on toredad, aga see intervjuu formaat minu jaoks üldse ei töötanud raamatus. Eeldasin palju enamat.

“Minu Praha” – see raamat oli ühest küljest piinlik, teises küljest naljakas, kolmandast küljest kulmu kergitama panev. Et noh, jah.

Ja ongi kõik :D Olen totaalselt ilukirjanduse lainel ja ükski tõsisem raamat ei isuta. Aga detsembris on plaanis paar investeerimisalast raamatut siiski läbi lugeda.

Kuu Raamatuid Lk arv
Jaanuar 10 3149
Veebruar 9 3098
Märts 3 1095
Aprill 10 3189
Mai 18 4779
Juuni 8 2589
Juuli 7 2478
August 7 1933
September 7 2576
Oktoober 10 4292
November 5 2211
Detsember
Kokku 94 31389

 

Kaks nädalat jõulupuhkust, ma ootan sind hunniku raamatute ja pusledega :) Samas kui 2019. aasta blogipostituste tagantjärele kirjutamine, mida ma suure suuga lubasin, ei tundu eriti ahvatleva ideena hetkel. Samas ma arvan, et siiski võtan selle ette – no näiteks nii, et iga päev ühe kuu :) Siis saabki kenasti puhkusega ühele poole.