Aug 022020
 

Otsisin pikalt-pikalt magamistuppa tumedast puidust vanaaegset kummutit. Kammisin kuid erinevaid veebilehti, aga põlgasin kõik ära – kui oli liiga kaunistatud, ei meeldinud, liiga lihtne ei meeldinud, liiga kallis ei meeldinud… Põhimõtteliselt paar enam-vähem sobivat varianti oleks olnud ca €175 hinnaga – mida väga maksta ei soovinud. Seega oli suur mu rõõm, kui Kaaslase vanast majast, mille sisustuseks on enamjaolt tüüpiline inetu nõukaaegne mööbel, tuli välja ka üks igati sobiv kummut. Korralikku “enne” pilti mul kahjuks polegi, töö käigus tehtud piltidelt näete natuke esialgset seisu ka. Oli üksjagu kriibitud ja praod sees.

Mäletatavasti tegin aasta alguses lõpuks korda meie tammepuidust söögilaua, mis oli enne seda olnud ligi 10a kasutusel vakstuga. Seega oli mul seekord pisike kogemus, samuti olemas taldlihvija ja ka sobivas toonis Osmo õlivaha üle poole purgi alles.

Alt läksime seekord puidupahtli ostmisega. Irooniline on see, et töötaja, kellelt nõu küsisin, oli toosama, kes eelmine kord laua jaoks ka kõike soovitas ja ülihästi. Seekord oli tal teine klient ka ootamas ja oli selline kiirustamine. Ta ütles, et pahtlit valitakse puidu tooni järgi – mina vaatasin näidiste järgi tamme, tema soovitas mändi ja miskipärast selle ära ostsingi. Ehkki ise samal ajal mõeldes – ma elu sees ei usu, et see kummut on männipuit ja üleüldse, kui ma selle tumedaks toonin, siis miks ei võiks see puidupahtel olla ka tume. Oleks pidanud rohkem mõtlema või ennast paremini seletama. Tänapäevased kummutid on väga tihti heledamast puidust jah… Ühesõnaga, mis seal ikka, õppetund. Pahtel oli liiga hele ja jäi läbi kumama, aga kuna see kummut läks üsna hämarasse nurka, siis seal seda näha pole. Paljudes asjades olen ma liigne perfektsionist, aga õnneks mööbli ja remondi puhul olen õppinud ära chill suhtumise – kui tegelikult igapäevases kasutuses näha pole, siis las olla. Las olla see heledam pahtel seal kummutil, las olla need ebaühtlaselt lõigatud servakandid tööpinna otstes :) See on kogemus ja osa elust :)

Võrreldes lauaga läks kummutiga töö nagu lennates. Kuna algne toon oli sobiv, oli võimalus jätta kõik kumerused ja õnarused lihtsalt puutumata – lihvisin ainult siledaid pindu ja see läks imekiiresti, 15 minutit ehk. Vaha peale kandmine ei võtnud ka eriti palju kauem. Ja lõpptulemus minu jaoks täiesti rahuldav – kordi parem kui enne.

Eraldi rõõmustan siin veel varstolmuimeja üle. Dyson oma korraliku imemisvõimsuse ja erinevate otsikutega kulus marjaks ära nii kummuti, riidekapi kui Poisi legokarpide puhastamisel. Nii imelihtne ja mugav. Ma ausõna ei tea, kuidas ma enne ilma hakkama sain :) See kummut oli meeletult tolmune ja kohati ämblikuvõrke täis – lihtsalt niiske lapiga puhastada oleks seda üsna tüütu olnud…

Siit on natukene näha, kui kriibitud oli plaat enne. Ehkki mitte väga vist, sest kõik on juba pahtline ja tolmune.

Siit ka näha veel lihvimata osa, üsna kriibitud.

Üks kiht vaha peal:

Täiesti vale värvi pahtel :P

Teine kiht vaha:

Aga valmis kummutist koos sahtlitega näete pilti hiljem, magamistoa postituses :D

Apr 042020
 

Kui me ligi 1-aastase Plikaga vahepeal ühe lühikese sutsaka Londonis elasime, saime endale täitsa tasuta ümmarguse laua, mis meeldis meile nii väga, et kaheksa kuu pärast tagasi Eestisse kolides võtsime selle kaasa. Järgmised ligi 10a oli see meie kodu köögi söögilaud – kuna see aga eriti hea välja ei näinud, siis oli sel kogu aeg vakstu peal – et paigast ei läheks, kinnitasin selle alati klambripüssiga, mis tähendas, et nende aastate jooksul sai laua sisse üksjagu klambreid.

(Hah, vaatasin seda päevalilledega vakstut ja mõtlesin, et appi, kui kirju… Ma armastan endiselt värve ja mustreid, aga mida aeg edasi, seda väiksemates kogustes… Kui mustriga tapeet, siis ainult ühes seinas. Kollane köögis – ei soovi enam seinu, piisab nõudest. Kui lauale on mingit katet vaja, siis pigem ühevärviline või võimalikult neutraalse mustriga. Ja taldrikud võiks olla ühevärvilised, piisab sellest, kui kausid ja tassid on kirjud. See on tegelikult huvitav fenomen, mida võiks kunagi pikemalt lahata… Aga pole selle postituse teema.)

Alati oli plaanis see laud korda teha, kui ükskord “päris” remondini jõuame. Aga teate ju küll, kuidas selle remondiga läks.

Esimese kodu ostsime majatäie nõukaaegse mööbliga, sest meil endil olid mõned üksikud mööblitükid (kummut, kapp, võrevoodi), kaugeltki mitte piisavalt kõigi ruumide sisustamiseks. Möödunud üheksa aasta jooksul saime juurde paar uut diivanit (teine ring, sugulaste vanad), mõned muud mööblitükid sõpradelt-tuttavatelt ning ostsime lastele nari ja kummuti. Magamistuppa ostsime voodi ja tegime öökapid. Kõik ülejäänud mööbel kasutuses oligi see vähene, mis varasemast olemas oli ning see, mis elamisega alguses kaasa tuli. Mitte eriti kaunis, aga funktsionaalne. Välja kolides oli kokkulepe, et teeme kodu täiesti tühjaks. Andsime ära nii palju kui saime, viskasime terve konteineritäie mööblit ka minema.

Kaasa kolisimegi ainult selle ümmarguse laua, laste nari, ühe laste kirjutuslaua ja kapikese ning ajutiseks kasutamiseks ka vana voodi ja öökapid. Kui ülejäänu läks üleval korrusel kohe kasutusse, siis massiivne puidust laud jäi garaaži – ootama esimese korruse remondi valmimist, et saada lõpuks korda tehtud ja võtta taas sisse auväärne koht söögilauana.

Oma praeguse kodu saime täielikult möbleeritult. Eelmised omanikud võtsid kaasa vaid mõned üksikud asjad, mis olid nende enda restaureeritud ja seega sentimentaalse väärtusega. Ülevalt magamistoast riidekapi ja kummuti, alt söögitoast laua. Meie jätsime siia kolides maha voodid ja öökapid ning võtsime kaasa vaid lastetoa kirjutuslaua ja kapikese, Poisi uue legolaua… Ning muidugi ümmarguse laua.

Nii et lõpuks ometi oli jõudnud kätte aeg ümmargune laud korda teha.

Mina, eks, ei tea mööbli restaureerimisest mitte kui midagi. Kuna värvida ma seda ilusat puitu kindlasti ei tahtnud, lihtsalt sobivalt toonida, siis kujutasin ette, et peaksin kõigepealt lihvima ja siis peitsima. Küsisin nõu FB sisekujunduse ja remondigrupist – seal vaieldi kõigepealt tükk aega selle üle, kas laud on spoonitud või mitte… Kuna olin maininud, et viimistlus peaks saama veekindel, soovitati kasutada muuhulgas näiteks paadilakki…

No igatahes, läksime siis Decorasse, kus oli peatse kolimise tõttu soodusmüük, et pisut nõu küsida ja vajalikud vahendid ära osta. Sattusin seal ääretult toreda asjaliku müüja peale, kes vaatas fotot, küsis, kas laud on raske ja ütles selle põhjal kohe ära, et ikka täispuit tamm, mitte spoonitud. Ja soovitas Osmo toonivat õlivaha (mida oli ka FB-s soovitatud) – näitas mulle erinevaid toone puidutüki peal ja… Rääkisime ka lihvimisest ning ütlesin, et olen mõelnud taldlihvija laenutamisele, sest liivapaberiga kogu laualt laki maha saamine oleks vist liiga karm töö. Ta ütles, et leidis ise Handymannist paarikümne euro eest taldlihvija, mille ostis just soodsa hinna pärast ja on üllatavalt ok. Tema vihje peale läksingi vaatama ja ostsin samuti. Ma poleks kohe kindlasti hakanud €60+ eest seda ostma, aga €20 oli just see hind, mida olin nõus maksma – täpselt selline asi, mida ei kasuta küll tihti, aga võib ka tulevikus ära kuluda, arvestades mu teise ringi lembust.

Nii ma siis võtsingi ette – eemaldasin sada miljonit klambrit, lihvisin laua kuidagimoodi ära ja kandsin soovituse põhjal ööpäevase vahega hästi õhukeselt peale kaks kihti õlivaha. Peale kandmiseks kasutasin nõudepesusvammi :) Ja no kaugeltki ideaalne pole see tulemus, oleks saanud palju paremini… Ja ma hiljem olen lugenud, et Osmol on ka mingi top oil, mis vist sobiks lõppviimistluseks – äkki proovin kunagi ära, kui viitsin… Sest alguses mulle tundus, et laud pole piisavalt sile. Aga no kõigega harjub ja midagi hullu pole, nii et eks näis.

Igal juhul täpselt nii ongi, nagu nad ütlevad – et kui oled midagi ise korda teinud, siis oled hiljem asjaga eriti rahul. See laud sai täiesti juhuslikult TÄPSELT sama tooni kui toolid, mis koduga kaasa saime… Ja iga kord seal taga süües tunnen suurt uhkust, et ma selle ISE nii ilusaks tegin… Mis siis, et servast mõnest kohast võiks olla tõesti siledam… Aga ikkagi… Ise tegin, nii ilus :D Ilusam, kui see laud, mis siin alguses oli. Ma eelistan ühe suure keskmise alt laieneva jalaga lauda nelja tavalise jalaga lauale, mahub mugavamini ümber istuma. Ja ehkki seda kumerustega lauajalga lihvida oli paras k*pp, siis see oli seda väärt, sest näeb nii hea välja :)

Aug 312018
 

Mõtlesin mina, et kui ma juba suve lõpus järgmise suve renoveerimise planeerimist alustan, siis on ometigi kõigeks aega piisavalt, aga võta näpust – mu ainsa tuttava arhitekti ooteaeg ei ole enam mitte kolm, vaid suisa kuus kuud. Panin ennast küll hetkel tema juurde järjekorda, aga ta ütles kohe ära, et enne jaanuari algust ei saa ta midagi ette võtta ja kuu ajaga tuleb arvestada, et valmis saaks.

Ma tõesti ei tahaks nii kaua oodata, sest ma nimelt avastasin, et see Kredexi meede on ikka veel avatud ja mida kiiremini ma oma taotluse sinna ära esitan, seda parem. Pärisin neilt, kui suudaks paberid aasta lõpuks kokku saada ja taotluse ära esitada, kas on üldse lootust – sain vastuse, et lähiajal pole vahendite lõppemist näha. Aga veebruarini oodata ei tahaks ma kohe üldse mitte, sest siis on äkki juba liiga hilja…

Eks igasuguse muu paberimajanduse kokku saamine on ka ajamahukas ja väljakutseid esitav ettevõtmine, aga projekt on neist kahtlemata kõige aeganõudvam. Ehitajatelt hinnapakkumiste saamine tundub paras pähkel, aga küll ma saan. Energiamärgise taotlemine, küttesüsteemi ja akende hinnapakkumised – sellega on vast veidi lihtsam. No ja siis veel eelarve, pankadelt laenupakkumiste võtmine, ehitusteatis, kaasomanike volitus… Vist sai kõik. Kõik selle kavatsen ma lähikuude jooksul ära teha. Ja seekord ma teen ära! Sest kui pole kellelegi loota, siis saavad asjad tehtud :)

Niisiis, kui keegi teab mõnd arhitekti, kelle ooteaeg pole kuude pikkune, siis olen üks suur kõrv. Ega ei ole vist oluline, kus Eesti otsas asub, peab küll siin koha peal ära käima, aga hilisema töö saab arvuti tagant teha? On ju nii?

Vaja on eramaja esimese korruse renoveerimisprojekti, muutmisele lähevad osad seinad, ukse- ja aknaavad jne. Linnavalitsusega on põhimõtteliselt läbi räägitud, mida teha võib, sellega kooskõlas.

Kas ma olen naiivne, kui ma loodan, et ma leian kuskilt mõne arhitekti, kel oleks aega see lähikuudel ette võtta? Peab leidma!

May 302018
 

Ma ikka mõtlen, kui väga vedanud on inimestel, kellel on kunstimeel ja visioon ja kes kujutavad ette tervikut, mida soovivad saavutada. Kes rahumeeli nokitsevadki vähehaaval remondi kallal, naudivad protsessi, ajavad detaile taga, sageli näiteks teise ringi poodidest jne. Ja kokku tuleb midagi vaimustavalt, ilma meeletuid summasid kulutamata.

Minul see oskus täielikult puudub :P

Ma küll tean, mis värvid mulle meeldivad – no näiteks päikesekollane ja teatud tüüpi rohelised, samas kui paljusid rohelisi ja sinist või siis näiteks läbivat valget, beeži, halli ja mustvalget ma oma kodus ette ei kujuta. Ma tean, et ma ei taha modernset – tahan praktilist, õdusat, hubast, lihtsasti hooldatavat, võimalikult palju looduslikke materjale ja teise ringi kraami. Ruumikat kööki, mugavat elutuba, piisavalt valgust ja ruumi puslede panemiseks, mõnusat lugemisnurka, mahukat garderoobi magamistuppa jne. Aga see kõik, nagu isegi aru saate, on väga üldine – pilt mu peas on hägune, detailidest valgusaastate kaugusel.

Imelihtne on olnud teha säästuremonti. See on reeglina olnud alati selleks, et kõige koledamast miskit talutavamat teha. Värvisin jõlepruunid seinad ja põrandad valgeks, leidsin teise ringi poest mõned normaalse välimusega vaibad – superluks. Nüüdseks on kõik ühtlaselt hall ja no samas ma olen alati teadnud, et ma ei taha oma koju ei valgeid seinu ega põrandaid just selsamal põhjusel :D

Kunagi see päris remont tuleb, mis siis, et alles paari aasta pärast. Ja ma tunnen iga ihurakuga, kuidas ma tahan sisekujundajat, kellele oma visioon ära rääkida, kes siis annaks soovitusi ja teeks valgustusele plaani ja nii edasi. Valgustuses on raudselt igasugu ägedaid ja praktilisi lahendusi, aga mina ei oska mõelda kaugemale, kui et noh, laes peaks olema üks lamp ja kui vaja valgust lisaks, siis laualamp ja põrandalamp.

Aga sisekujundajad on nii urrima kallid ju! Kunagi saab selle renoveerimise jaoks nagunii laenu võetud, aga see saab niigi üüratu olema… Ja teisest küljest, kui ma võtan selle megalaenu ja katsun ise kõik välja mõelda ja lõpuks pole rahul värvilahendustega või materjalidega või valgusega, siis ma olen selle meeletu raha ära kulutanud ja on lihtsalt perse :)

Aiaga on sama lugu. Ma jumaldan ilusat aeda, aga ma ei ole üldse aiapidaja tüüpi. Kui keegi teeks mulle sellise aia valmis, nagu ma tahan, ÄKKI ma suudaks seda siis hallata? Praegu on lihtsalt ca 400-500 ruutu ebaühtlast muru, liiga palju umbrohtu, lilled, mis kasvavad rändom kohtades keset muru ja umbrohtu, paar vana õunapuud ja marjapõõsast ning umbrohu sisse mattunud paar maasikataime ning vaarikapõõsast :P

Ma nii väga unistan sellest, et mul oleks raha palgata asjatundja, kellele ma saakski seletada, et näe, ma tahaks võimalikult lihtsa vaevaga hooldatavat aeda – kes siis paigutaks mul lilled peenrasse nii, et igal aastaajal midagi õitseks ja kuhu ei saaks eriti umbrohtu kasvada ja kes aitaks mul välja aretada miskise võimalikult rohimisvaba potipõllunduse. Kartuleid ma ilmselgelt kunagi kasvatama ei hakka, aga ma nii väga tahaks maasikaid-vaarikaid, herneid, rohelist salatikraami, kurki-tomatit, rohkem viljapuid (pirn, ploom, kreek, kirss). Ja samas minust lihtsalt ei ole seda pidevat rohijat. Mul ei tule meelde, ma ei viitsi, mul on suva. Ja ma ei tea viljapuude hooldamisest midagi, õunapuude lõikamisest näiteks. Tean, et mu enda viga ka, võiks ju olla usinam ja ennast harida ja rohkem teha… Ja kui ei viitsi, siis koli korterisse :D

Ja ikkagi ma ARMASTAN oma aeda ja unistan, et äkki ikkagi on mingi selline aiavariant ka olemas, mida ma jaksaks hooldada. Raudselt on igasugu põnevad nipid, permapõllundus ja ma ei tea, mis veel.

Mulle ju tegelikult meeldib igasugu teemasid uurida, googeldada, valida, mõtelda… Aga need teemad tunduvad minu jaoks nii suured ja hoomamatud, et iga kord, kui ma üritan, siis ma satun lihtsalt ahastusse, sest see kõik tundub nii lootusetu. Mingeid väiksemaid asju ma oskan endale selgeks teha, aga need teemad tunduvad üle jõu käivat, ju pole iseõppimise huvi siis nii suur.

Kui mu blogilugejate hulgas peaks olema sisekujundajaid või aiakujundajaid, kes tahaks minu elamises kätt harjutada või oma teenuseid mingisuguse väiksema kui ulmesumma eest pakkuda (mul ei ole tuhandeid, mida selle eest maksta), siis võetagu lahkelt ühendust :D

Remondiga läheb veel paar aastakest aega, aga ma tahaks seni kõik täpselt ära planeerida, et siis, kui võimalik laenu võtta, oleks plaan juba paigas ja saaks seda realiseerima hakata.

Aed tundub ühest küljest nagu odavam ja teostatavam projekt, aga kui kolleegid täna mainisid, et ikka ka tuhandetest käib jutt, kui tahad, et keegi teine su aia plaani teeks ja veel rohkem siis, kui sa tahad, et ta ka tööd ära teeks, siis… Jah.

Ja kui keegi nüüd tuleb ikka selle jutuga, et mis see siis ära ei ole, õpi netist ja kõik saavad ja kuidas sa ei oska, siis saadan kohe lahkelt ära pimedatesse ebatsensuursetesse aukudesse selle jutuga :P Ma tahan praegu ainult pikka paid ja head nõu. Või noh, lotovõit ajaks ka asja ära. Aga ma unustasin sel nädalal jälle pileti osta :P

Ma olen ju see perfektsionist ja idealist, raske on nii plaanida asju, millest piisavalt ei tea ja mida endale selgeks teha ei jaksa…

Ja siis ma loen Herzi ja Kristhelit ja olen lihtsalt kade :) Neil on VISIOON. Asjad võivad küll aega võtta, seista raha- ja ehitusmeeste ja ajapuuduse taga, aga nad vähemalt TEAVAD, mida nad tahavad.

Nii et ma ei teagi, mis saab.

Kui suured plaanid kõrvale jätta, siis praegu näiteks oleks vaja aias niidetud muru kokku riisuda, sest seda on nii palju, et lämmatab kasvavat muru… Aga ma ei leidnud reha üles :P Peaks olema kuuris, aga pole! See-eest leidsin kuurist üles hästi ära peidetud käsiniiduki :D

Apr 012018
 

Saate aru, PÄRISELT! Päriselt on mul ESIMEST korda siin elatud aja jooksul tunne, et ma leidsin ruumipaigutuse, mis on siinseid olusid arvestades ideaalne ja millega ma olen tõesti rahul. Kas teate, KUI HEA tunne see on?

Ok, alustame algusest. Praegune ruumipaigutus on selline:

Nende 7,5 aasta jooksul on peast läbi käinud oi kui palju plaane, viimati mõtlesin sellele teemale tõsisemalt eelmise aasta mais ning siis oli parim idee selline:

Aga selle plaani juures ikka paljud asjad ei meeldinud. Lastetoad liiga väikesed ja elutoale liiga lähedal. Magamistoas mõttetult palju aknaid ja üks neist jäi garderoobiosale ette. Mõttetu koridorijupp vannitubade juures. Jne jne jne.

Praeguse plaanini aitasid jõuda kaks olulist tegurit. Esiteks see, et me kolisime magamistoa sinna, kuhu see oleks pidanud lõpuks jääma ja tuli välja, et mulle see variant ei meeldinud. Nii sai selgeks, et soovin jätta oma magamistoa siiski algse koha peale ja pidin mõtlema, kuidas seda saavutada.

Teine oluline tegur: vastuse küsimusele “kuidas?” sain tänu Manni joonistatud plaanile:

Sealt sain esimest korda idee, et vannitubade jaoks võib vabalt võtta pisut ruumi ülemiste suurte tubade arvelt. Seega saab praeguse vannitoa ja koridori osa muuta väikeseks, aga siiski korraliku aknaga kontor/külalistetoaks. Lapsed saavad endale viisaka suurusega ja kahe aknaga toad, kuhu paistab päike terve õhtu ja mida vahepeal asuvad vannitoad pisutki suminast eraldavad (potentsiaalse veesolina vastu pole midagi teha, aga see pole ka nii hull, arvan ma). Meie magamistuba jääb aknaga hommikupäikese poole, väikese vannitoa ja garderoobi mahutasin sinna kõrvale, nagu olen alati soovinud. Ja mõlemad uued vannitoad saavad samuti väikesed aknad (mida ma küll plaanile ei joonistanud)! Ja mulle jääb IKKAGI mu hiigelsuur köök-elutuba, nagu algusest peale plaanisin.

Maha tuleb võtta ainult üks sein, mis on algusest peale plaanis olnud – nojah, tegelikult teine ka, aga kuna see on juba aastaid poolenisti lõhutud olnud, siis ma isegi ei mõtle enam sellest kui seinast – nö “teine pool” on minu jaoks viimased neli aastat üks suur ruum :D Kandvad seinad jäävad puutumata, lihtsalt ukseavade asukohad muutuvad ning mõned seinad tuleb lisaks ehitada. Ideaalne!

Naljakas, ma olen ju aastaid mõelnud, aga kordagi sellise variandi peale ei tulnud – nüüd tundub nii hea ja loogiline! Aga ma olin kuidagi nii kinni selles, et vannitoad peavad jääma sinna keskele, sest muud varianti pole… Ja see seadis palju piire. Manni plaan oli minu jaoks otsekui ilmutus :D

Nüüd, kus põhimõtteline ruumipaigutus on paigas, saab mängida pisemate detailidega. Vannituppa peab mahtuma 70x145cm vann, sellest kummaline nurk hetke plaanil, võib-olla aga tasuks teha kogu vannituba pisut laiemaks ja panna vann teistpidi alumisse vasakusse nurka. Paremale poole on plaanis panna pesumasin ja kuivati. Meie vannitoa ja garderoobi suurustega saab ka veel mängida, vastavalt sellele, kuidas kõige parem tundub.

Aga peamine mõttekoht on muidugi köök-elutuba. Lastetubade ja magamistoa uksed jäävad kindlalt sinna, kus on, ülejäänud uksi (vannituba, kontor, esik) annab nihutada, samuti on  akende ja terrassiukse mõõtude ja paigutuse osas mänguruumi.

Kui ma paar aastat tagasi tõsisemalt renoveerimisplaanidega mängisin, mõtlesin välja umbes sellise paigutuse. Ma ei tea, miks, aga olen alati kujutanud ette hiiglaslikku lauda, mille taga mahuks tegema kõike korraga – ja kui vaja suuremat seltskonda võõrustada, siis mahuvad kõik “pika laua” ümber ära. Mu vaimusilmas oli selline rustikaalne palklaud… Köögi osas ma kunagi täpsemalt ei mõelnudki, lihtsalt nendesse kohtadesse jäi vaba ruumi, kuhu oleks tulnud kõik vajalik ära mahutada. Õige, tegelikult esialgse plaani järgi oleks paremas seinas jäänud vanamoodi – üleval puupliit, keskel uks kontor/külalistetuppa ja köögiks oleks jäänud väiksem L – aga ma ei viitsi hakata seda siin plaanil ümber joonistama, pole nii oluline.

Praegu ma ei ole enam mitte milleski kindel :D 4×9 meetrit on ikka jõhkralt suur võrreldes praeguse imepisikese 2,4×4 meetrit köögiga. Hetkel on mul ühes seinas külmkapp + meeter tööpinda + kraanikauss, vastasseinas pliidid – vahele jääb ca 1,4 meetrit tühja ruumi. Jube kitsas, aga samas on kompaktsusel teatavad võlud – kõik on käe-jala juures :P

Täiesti uus, aga väga kindel mõte on see, et ehkki L-kujuline köök all paremas nurgas oleks igati loogiline, siis ma nii kangesti tahan, et see pisike aken sinna alles jääks – et paigutada sinna hommikusööginurgake. Nii väike, kui see aken ka on, sealt paistab ikkagi sisse hommikupäike ja ma olen veetnud nii palju õnnelikke hommikuid sellest aknast paistva päikese käes kohvi juues… Nii et näiteks selline kaarja äärega nurgalauake, mille taha mahuks istuma kaks inimest?

Kuna puupliit jääb ilmselt ainsaks elava tule allikaks, siis on mul suur tahtmine panna see keset ruumi, nagu see on hetkel prooviks paigutatud viimasele plaanile. Vanasse kohta see igatahes jääda ei saa, sest sinna nurka jääb magamistoa uks, mille asukohta ma muuta ei soovi. Nii et külalistetoa alumine sein, korstnajalgade vahel – kuskile sellele joonele pliit tulema peab.

Kas hiigelsuur laud on ikka hea mõte? Pole enam kindel. Sattusin eile Krissuga jutlema ja tema ütles, et tal on kiiks – söögilaud peab olema muudest asjadest tühi ja ilusti kaetud. Ja mul on tegelikult sama kiiks. Ometigi mulle senini meeldis mõte hiigelsuurest lauast, mis on köögi ja elutoa süda, mille ümber mahub tegema kõike. Et las ollagi ühes otsas see poolik pusle või lauamäng, söömise pool on teises otsas. Aga… Äkki ikka oleks parem, kui söögilaud oleks köögi poolel eraldi? Appi! Ma ei tea!

Elutuppa tahan kindlasti suurt riiulit raamatute ja lauamängude jaoks. Järgmiseks mõnusalt suurt diivanit – kas üks nurgadiivan või mitu tavalist, ehk ka mõni tugitool? Eks näis, kõik variandid on võimalikud. Telekat kui sellist endiselt lähiajal plaanis pole, aga suur ekraan võiks sellegipoolest olla, filmiõhtute jaoks – ja kunagi ju ei tea, äkki mu telekavaenulikkus läheb mingil hetkel üle. Miskipärast olen alati ette kujutanud, et diivan(id) on akna all, sest nii on seal istujad näoga ülejäänud ruumi poole – tundub kuidagi mõnusam ja seltskondlikum. Manni joonistatud plaanil oli teistpidi, kas see variant oleks mingil põhjusel etem? Ekraanile ei peegelduks siis aknast tulev valgus, see oleks kindlasti pluss – samas filmi vaatamise ajaks saab ju lihtsalt rulood alla lasta, enamasti teeks seda nagunii pigem pimedatel õhtutel.

Ja ei saa üle ega ümber sellest, et diivanilaud on küll ideaalne popkornikausi, veiniklaasi või läpaka jaoks, aga lisaks tahaks kindlalt ka mingit suuremat normaalse kõrgusega lauda, mille taga mõnusalt puslet kokku panna või lauamänge mängida ja sünnipäevi pidada. No ja see oleks ju ka imelik, kui kaks lauda oleks praktiliselt kõrvuti? Ehh… Ma ei tea.

Kuidas kööki kõige loogilisemalt paigutada – nii, et söögitegemiseks oleks piisavalt ruumi, aga ei peaks samas pidevalt võrdlemisi suures ruumis edasi-tagasi sõeluma, kuna kuivained on ühes, pliit teises, tööpind kolmandas ja kraanikauss neljandas kohas – sellele ma pole julgenud veel mõtlema hakata :P Siin oleks vist tõesti kõige kindlam köögifirmadelt pakkumisi võtma hakata – nemad peaks oskama soovitada, kuidas kõige efektiivsem on. Olete muidugi teretulnud oma soovitusi jagama – mulle meeldiks siiski enne pakkumiste võtmist mingi plaan oma peas välja mõelda.

Eks see puupliit keset tuba jääb ka praeguse plaani järgi köögipoolest pigem kaugele, samas äkki pole nii väga vahet? Või peaks ikka võimalikult paremale nihutama, et oleks ülejäänud köögiosale lähemal – mis siis, et elavat tuld siis elutoa poole pealt niiväga ei näe?

Palju küsimusi, esialgu vähe vastuseid. Aga ikkagi – RUUMID on paigas! See on nii suur edasiminek! Ma olen nii elevil! Küll on hea, et on olemas blogi!

EDIT: Alles pärast selle postituse üles panemist nägin, et Mann oli jõudnud mulle täna hommikuks veel ühe plaani joonistada – miskipärast ei tulnud selle kommentaari kohta meili. Ja see plaan kusjuures meeldib mulle ka! Ma mõtlesin sellele isegi, kas annaks kööki kuidagi üles vasakusse nurka paigutada, nii oli ka plaanil, mille saatis mulle üks blogilugeja. Aga toona ma ei osanud seda mõtet “söödavaks” arendada. Mann sai sellega hakkama :P Plussiks kindlasti köögi kompaktsus – aknaid jagub ka…

Kuna mul aga hetkel pea juba konkreetselt huugab otsas, siis  katsun nüüd hoopis mõneks ajaks sellest teemast ja arvutist eemalduda, et hiljem värske pilguga uuesti vaadata :P

Kuidas teile tundub?

Mar 262018
 

Kui viitsiks, lappaks blogi läbi ja loeks kokku, MITU korda ma olen lubanud renoveerimisega kuskilt otsast pihta hakata ja pole mitte kuskile jõudnud. Hüsteeriliselt naljakas on. Või siis hüsteeriliselt piinlik, aga katsume asjale positiivsest küljest läheneda, seega jääme pigem esimese variandi juurde :P

Igatahes, kõigel on ju mingi põhjus, eks? Ma olen siin elanud 7,5 aastat ja ilmselt renoveerin mitte enne kui kolme aasta pärast… Ehkki, never say never, nii palju ma olen õppinud – alati võib ju juhtuda, et mind tabab kuskilt ootamatu rahavoog ka varem… Samas nii suurejoonelist renoveerimist peakski PIKALT ette planeerima, sest kõik võtab ilgelt aega ja meie senised “ah, ma siin mais mõtlen, et võiks sügisel kõik ära teha” plaanid on olnud nagunii üsna hullumeelsed. Nii et ma siis nüüd katsun rahulikult võtta ja vähehaaval plaanida, saavadki vast õigeks ajaks valmis :)

Ei saa üle ega ümber sellest, et mul pole IKKA kindlat nägemust ruumipaigutuse osas.

Nüüd on jälle üks kogemus juures – vahetasime poolteist kuud tagasi ära magamistoa ja elutoa. Praegune elutuba on ajutine ja peaks kolima tulevikus “teisele poole”, magamistuba pidigi aga plaanide kohaselt sinna jääma. Noh, ma nüüd poolteist kuud hiljem ütlen, et ma tegelikult ei taha seda sinna. Vanas kohas meeldis rohkem see, et oli aknaga hoovi poole (tänav ei ole meil eriti lärmakas, aga privaatsust ruloo üleval hoidmise mõttes on hoovi pool tunduvalt enam) ning aknast paistis sisse hommikupäike :) Praeguses on hetkel üks suur aken, mille asemel tulevikus plaanis kaks väikest – aga nii üks suur kui kaks väikest akent, olgem ausad, on täielik raiskamine magamistoa jaoks. Samuti õhtupäike. Kui päikesel magamistoas üldse pointi on, siis hommikuse ärataja ja hea tuju tekitajana. Seda vähemalt meie elamises, kus suvel piisab ruloo alla kerimisest selleks, et tuba oleks hommikul meeldivalt jahe. Pärast ärkamist saab selle siis üles kerida ja päikeselaksu nautida :) Samas kui viienda korruse korteris küttis päike magamistoa kohe hommikul saunaks ja ruloo ei aidanud suuremat – nii et kõik sõltub asjaoludest, ilmselgelt.

Ühesõnaga… Mõtlesin, et prooviks jälle midagi uut. Kustutaks plaanilt ära KÕIK uksed ja aknad. Alustaks nullist. Mis mõtted siis tuleksid? Mul endal ja teil kõigil?

Ma panen alustuseks siiski ka praeguse plaani, sest nii on mul kergem seletada päikese liikumist. Selle plaanil on magamistuba vanas kohas, hetkel siis on toad vahetuses. Vana magamistoa ja köögi aknast paistab päike sisse hommikul. Liigub sealt alt edasi, õhtul hängib põhimõtteliselt üleval vasakus nurgas ehk noh, läänes :) Kui meil oleks vasakupoolses seinas aknad, paistaks õhtul sinna ja tänavapoolsetesse akendesse paistab ka põhimõtteliselt terve õhtu.

Tühi plaan on aga selline. Korstnajalgu liigutada igal juhul ei saa. Aga suht kõike muud…

Ruumid järgmised:

  • kütteta eeskoda, kus mahuks hoidma rattaid
  • küttega esik, kuhu mahuks nagi, jalatsikapp, pingike istumiseks, riidekapp
  • avatud köök-elutuba
  • väike majapidamisruum, kuhu mahuks üksteise peale pesumasin ja kuivati ning kõrval pisut ruumi tolmuimeja jms jaoks
  • magamistuba garderoobiga
  • tilluke vannituba selle juurde, kus oleks dušinurk, kraanikauss, pott
  • kaks lastetuba
  • suurem vannituba (ilmselt vanniga) lastele ja üldkasutusse
  • kontor-külalistetuba
  • katlaruum? kui kaaluda kütteks ikkagi nt pellet/halukatelt – no selle ilmselt kuidagi annaks keldrisse mahutada, ehkki see oleks jubedalt tüütu seal käia, sest ega ma väga ei arva, et üles kuskile väga mahuks… majapidamisruumiga sellist asja vist kokku ei panda? palju üldse üks katel ruumi võtab?

Kui mul oleks vaba voli endale elamist kujundada, siis paistaks köögis ja magamistoas hommikupäike, elutoas ja lastetubades õhtupäike. Aga seda kõike siinsetes tingimustes küll ei saa :D Magamistoas ja kontor-külalistetoas ei ole päike rangelt võttes vajalik, sest seal käiakse ikkagi peamiselt magamas või noh, kui kodukontor teemaks on, siis ehk oleks mõnus, kui sinna ka pisut päikest paistaks? Meil on tegelikult niigi vedanud, et elamine nii päikeseline on, sest maja ümber on igal pool päris laialt tühja maad, mitte seinu, mis päikesevalguse ära varjaks. Aga jah, päike ikkagi tõuseb idast ja loojub läände, see seab teatavad piirid :P

Aa, tulevase terrassi ukse pealt tegin paar pilti, päikese pärast. Märtsi lõpus kella kuue paiku on päike põhimõtteliselt terrassilt lahkunud :) Suvel, kui hekk ei ole raagus, ei paista ka seda vähest, mis praegu näha…

Laste mängumajake ja kiiged on plaanis tahapoole aeda kolida ja siia ette võiks tulla selle asemele üks ilus lillepeenar, mida saaks terrassilt imetleda… Ma parem ei maini, kuidas ma kõik need 7,5 aastat omale lillepeenaraid planeerinud olen ja sellega mitte kuskile jõudnud :P

Ühesõnaga maja juurde me sellist terrassi kahjuks ei saa, kuhu õhtul päike paistaks, sest naabrite aiapoolde “laieneda” ei saa. Aeda tuleb teine istumise osa tahapoole, suurema seltskonnaga sündmuste jaoks – aga ega ka sinna õhtupäike ei paista, paraku. Naabritel on selles mõttes kõige mõnusam aiaosa. Aga meil on selle eest rohkem ruumi… Vahel mõtlen, kas seda terrassi on üldse vaja, aga nii mõnus oleks ilusa ilmaga sööki värskes õhus nautida – selleks oleks terrass ideaalne, isegi kui päike paistab sinna ainult päeval… Üksi või oma perega “harilike” söögikordade ajal ei viitsi väga taha aeda sööki tassima hakata. Nii et ma usun, et terrassi mõte on ikkagi hea :)

Ühesõnaga… Mõelge kaasa. Joonistage seinu, aknaid ja uksi nii nagu süda lustib ja kõige etem tundub! Kuidas saaks kõiki aknaid ja päikesevalgust maksimaalselt ära kasutada ruumides, kus neid kõige enam vaja on, ilma et toad (v.a elutuba) muutuks läbikäidavaks? Vannitoad ilmselgelt EI vaja akent, nii et need võiks “mahutada” kuskile keskele, samas kui toad võiks olla võimalikult suured…

Kuna kommentaaridesse pilte laadida ei saa, siis kes joonistada viitsivad, saatke mulle meili peale (tikriblogi (at) gmail.com) – peaks auhinna välja panema parimale plaanile, ma ainult ei tea veel, mis see olla võiks :D

Ma ise mõtlen ka. Esimest korda. Pole varem päris tühjast kohast alustanud. Loomulikult ei saa kõiki seinu maha võtta, aga kui jätta mõned tugipostid ja üles ka mõned palgid alles, siis enamikuga peaks saama mängida.

Ükskord ma teen selle remondi ära niikuinii! Ja kümneaastase planeerimise peale parem olgu tulemus ideaalne :P

May 102017
 

Ma sirvisin eile vanu remondipostitusi ja lugesin neid diagonaalis, et näha, mis mõtted meil kunagi küttesüsteemi koha pealt olid. Pioneer pliiti kasutada, kuni võimalik ja ahi ehitada – vist midagi sellist. Noh, ja näed, ongi mõlemad punktid praeguseks täidetud.

Pioneer kütab, aga on nii logu, et ei jõua ära oodata, millal saab välja vahetada. Uks ei seisa korralikult kinni, näiteks. Vana ja kole, seda nagunii.

Ahjuehituse peal ma ei viitsi pikemalt peatuda, aga lühidalt läksime pottsepaga alt, see on valesti ehitatud ja praguneb – on kasutatav ja saaks praod kinni mätsida, aga kuna uus plaan on kaks lastetuba, jääb ahi nagunii ukse koha peale, seega lõhume vähimagi kahetsuseta välja. Kive saab ju ikka uuesti kasutada, tööraha on lihtsalt kooliraha :)

Ühesõnaga küttesüsteemi saame planeerida nullist. Tore ju, annab vabad käed!

Aga nüüd ma räägin oma unistusest. Nimelt nii kaua, kui ma mäletan, on mul olnud unistus, et minu uues köögis saab olema selline pliit:

Leidsin selle ilmselt kunagi Pioneer pliidile asendust otsides ja lihtsalt armusin. Enamik keskküttepliite on küll viisakad, aga minu jaoks siiski võrdlemisi… Koledad :) Kalvis näiteks, mida kõige rohkem Pioneeri alternatiivina kasutatakse. Aga see punane iludus… No lihtsalt võrratu.

Nii et tegelikult olen ma alati mõelnud, et just selline pliit tulevikus meie elamist soojaks kütma hakkab. Neid on tegelikult “tavalisi” ka – kui pildil olev keskküttepliit maksab ca €2200, siis ilma keskküttefunktsioonita saaks poole odavamalt. Ja no selleks, et terve maja põrandaküte välja ehitada, läheb pliidi hinnale ma ei kujuta ettegi mis summa veel lisaks, eks. Samas meil on kahesüsteemne boiler, mis kütab nii puude kui elektriga ja kui tahaks sooja vett edaspidigi kütteperioodil puudega saada, on veesärki vaja. Ja kui on nagunii keskküttepliit, siis miks mitte põrandaküte ka :D

Põrandaküte, jah. Nii paljud ütlevad, et paha-paha, liiga kuum, tolm lendab, terviseprobleemid, kahjulik jalgade vereringele jne jne jne. Googeldasin ennast täna lolliks. No ja ma saan aru, et see artikkel on ilmselgelt kirjutatud kellegi poolt, kes tegeleb vesipõrandakütte müügi või paigalduse või muu taolisega… Aga no nii ilus jutt ju.

Pärast kogu seda googeldamist on mulle igatahes jäänud mulje, et paljud probleemid tulenevad kehvast paigaldusest või elektripõrandaküttest, aga kui vesipõrandaküte on korrektselt paigaldatud ja ventilatsioon on korralik, peaks olema igati mõnus. 30-kraadine vesi põranda all ei tundu mulle kindlasti ebatervislikult soojana.

Aga kellel on, muljetage, mind muuhulgas see tolmu osa väga huvitab. Kuidas siis on, kas lendleb või vastupidi, püsib paigal? Meil ju tolmuallergikust Abikaasa, seega tolm on teemaks.

Vesipõrandaküttega on muidugi veel see teema, et meil on tuulutusega põrand, aga põrandaküttetorud valatakse enamasti betooni sisse. Abikaasa küsis, kas ma kujutan ette, mis töö see on, kui 100 ruutu põrandaalust pinda on vaja kõigepealt meetri jagu liivaga täita, et saaks betooni peale valada. Rääkisin tuttavaga, kes renoveerib maal talumaja ja mäletasin, et tema ka seal just nii tegi. Ta kinnitas, et vedasid hunniku mulda ja maakive välja, liiva peale, sinna peale betoon ja torud. Teine tuttav jällegi googeldas sellise asja välja, tundub ka põnev. No ja tegelikult ju saab ilma betoonita ka, aga mis viisidel, seda ma täpselt ei tea, betoon on siiski levinum variant.

Nii et mul on olnud algusest peale mõttes see imeilus punane pliit, mille taha terve elamise põrandaküte ja lisaks mugavuskütteks korralik meie kliimasse sobiv õhksoojuspump. Kui see on lisaküte, peaks ühest pumbast vast piisama, minu loogika kohaselt võiks see puhuda siis äkki kuskil elutoas ehk suurimas avatud ruumis, pliidist kaugemal… Ja kui teiste ruumide uksed lahti, siis läheks sinna ka?

Või noh, mis variandid veel oleks. Ahju ehitada üldse ei taha, elava tule jaoks pliidist piisab ja üht küttekollet on lihtsam kütta kui kaht. Või peaks ikka ahju kaaluma? Ahi + tavaline pliit? Siis poleks seda mugavuskütet üldse, kui veel õhksoojuspump lisaks panna, läheks kalliks, ega ahjuehitus ka odav lõbu pole.

Maaküte on liiga kallis ja selle jaoks pole meil piisavalt maad. Õhk-vesi pumpa olen kaalunud, aga seegi on üsna krõbeda hinnaga – arvestades, et puupliit tuleks igal juhul lisaks. Pelletkaminat ei taha, sest selle tuli ei ole nii loomulik, kui mulle meeldiks. Katel hädapärast keldrisse ehk isegi mahuks, samas tuleks sellele ju nagunii põrandaküte taha ehitada ja kui võrdluses on mingi katel + tavaline puupliit vs keskküttepliit + õhksoojuspump – ma kahtlustan, et viimane kombo on ehk rahaliselt soodsamgi?

Ja okei, peaks ilmselt korra ikkagi ka radikaid kaaluma. Ma küll jälestan radikaid, need on koledad, võtavad ruumi, koguvad tolmu… Aga küttesüsteemi väljaehitamine, radikad vs põrandaküte – on üks teisest oluliselt kallim? On seal üldse mingit vahet?

Mm, mingite trassidega liitumisi peaks ehk ka kaaluma? Kaugkütte põlgasime kalliks. Gaasi kiidetakse mõne koha peal, et soodne ja ei ole tänapäeval ainult Venemaalt, aga ei mina tea sellest miskit, Abikaasa arvates trassi lähedal pole, liitumine oleks päris kallis nagunii. Seega tundub soodsam siiski omade jõududega hakkama saada.

Mis küttesüsteem teil on? Kuidas rahul olete? Kui saaksite praegu uuesti valida, kas valiksite sama või muudaksite midagi?

May 092017
 

Mul pole õrna aimu ka, kas me jõuame sel aastal kõik plaanitu ära teha, aga tuleb otsast tegelema hakata. Mul pole õrna aimu ka, kas Kredexi rahad saavad enne läbi, kui meie projekt paberile saab, aga eks elu näitab, renoveerida on vaja nii ehk naa. Abikaasa ütles, et kui kõike ei jõua, siis vähemalt välissoojustus + aknad ja välisuks on sellel suvel must be.

Kuna see otseselt välja kolimist ei nõua, on esialgne plaan soojustada ja aknaid vahetada augusti teises pooles. Ja kui vähegi võimalik, siis alates septembrist kõik muu ka. Põhiremondi ajaks peame ju välja kolima ning loodame, et sügisest leiab ehk tutvuse kaudu mõne muidu tühjalt seisva suvekorteri, kus me seni kommunaalide maksmise vms kokkuleppelise tasu eest elada võiks – suvel oleks ajutise elamise leidmine enam kui problemaatiline.

Aga kui kõik, siis ootab peale soojustamise ja akende-ukse vahetuse meid ees veel torustiku ja elektrisüsteemi uuendamine, ventilatsiooni ja küttesüsteemi paigaldus, põrandate soojustamine ning muidugi siseviimistlus, põhimõtteliselt nullist. Laenusummale ma veel mõelda ei taha…

Igal juhul, koostasin esialgsed ülesannete nimekirjad ja kuniks ma ootan vastuseid mõningatele küsimustele, mis projekti tegemise jaoks on vaja täpselt selgeks teha, mõtlesin, et jagan teiega ruumiplaane ja küsin nõu küttesüsteemi kohta, sest me ei ole endiselt suutnud midagi põhjapanevat ära otsustada.

Ma nüüd sügavalt vabandan nende käkerdistest jooniste pärast, aga skänneeritud esialgne plaan on nii segane (mitmeid muudatusi aja jooksul tehtud), et pidin uue joonistama ja ehkki ma olen idealistist pedant, kes tahaks, et kõik oleks ilus ja täpne, siis kiiruse mõttes lihtsalt käkerdasin miskit Paintis kokku, mõtte annab edasi. Peale vaadata on äärmiselt piinlik, aga eks ma pean üle elama.

Praegu on ruumide asetus selline:

Pärast renoveerimist peaks maja esikülje kahest suurest aknast saama neli väikest, nagu see algselt oli. Uue plaani peale joonistasin need ka täpselt sinna kohta, kus need vanasti olid, aga kuna meil on plaanis teha kolmandik magamistoast garderoobiks, jääks aken algse paigutusega ette, seega ilmselt peame kuidagi nihutama, nii et välisilme ikkagi okei jääks. Need suured aknad, mis meil praegu on, on me meelest üsna jõletud + meil on vaja teha suurest lastetoast kaks väikest, sellest ka praktiline vajadus.

WC/vannitoa ja koridori osaga võib lõputult mängida. Võib teha ka näiteks ühe suure vannitoa ja WC eraldi. Aga minu unistus on eluaeg olnud eraldi oma pisike vannituba, mida keegi teine ei kasuta, nii et sellele plaanile sai esialgu kaks. Tulevase elutoa poolele tahaks teha olemasoleva akna asemele akna + terrassiukse, lõunakülge täitsa uue akna, ikka valguse pärast. Nende akende alla on plaanis panna nurgadiivan. No ja need imepisikesed aknad, mis on praegu mõlemas köögis, need paneks lihtsalt kinni, sest et kuskile on vaja ka köögimööblit mahutada. Seina osaga saab elutoa ja köögiosa vahel mängida vastavalt vajadusele – praegu on alles nii palju seina, kui praegusel plaanil näha. Võib-olla näiteks võib allapoole ka seinajupi alles jätta, saaks tsipake rohkem seina, mille äärde köögimööblit panna. Elutuba võib jääda poolavatud, võib olla täitsa avatud, eks näis, kuidas kujuneb.

EDIT: unustasin unise peaga mõõdud kirja panna. Lastetuba on praegu 4×5=20 (magamistuba garderoobiga sama), kaheks jagatuna siis 4×2,5 (10 ruutu). Kontor-külalistetuba 4×3,3 (~13 ruutu), tulevase elutoa osa samas mõõdus. Köögi osa jääb kuskil 4×5,3 ehk ~21 ruutu. Koridori ja vannitoa osa on 4×2,4 umbes, kuidas iganes seda siis lõpuks ei liigenda.

Ja see kõik oleks  tulnud plaanile sirgeldada, aga praegu ei jõua… Kunagi.

Köögi paigutusele pole jõudnud eriti mõeldagi, igas seinas saab olema totralt palju uksi. Peab hoolega läbi mõtlema, aga köögimööbli planeerimisele ma praegu veel ei jaksa mõelda. Noh, mõtlema muidugi peab, et ära otsustada, palju seina alles jätta.

Vahepeal kaalusime kontor-külalistetoast osa ruumi ära võtta, et teha majapidamisruum. Siis tundus, et tuba jääks ikka liiga väikseks. Aga kuhu ma pesumasin ja kuivati panen? Nende jaoks oleks üks suur vannituba mõttekam, aga ma ju nii tahan kahte väikest… Kuskile kööki mahutada? Kah põhimõtteliselt variant vist, aga samas mul on kombeks pesumasina ust kogu aeg lahti hoida, et kopitama ei läheks ja köögis ma seda küll ei kannataks…

Nojah, see selleks, kõige esimesena peaks siiski ära otsustama küttesüsteemi.

Sest et me TÕESTI ei tea, mida eelistada. Ahju lõhume välja, see on selge. See on valesti ehitatud ja ei sobi ka meie praeguste plaanidega, selle asemele peaks tulema teise lastetoa uks. Puupliit PEAB olema, see on üks, mis kindel. Praegu on meil vana Pioneer pliit, mis kütab soojamüüriga magamistuba ja radikatega elutuba, aga see pliit on omadega nii läbi, et tuleb välja vahetada.

Ma ei ole kunagi katlaga kütmist siia majja ette kujutanud, meil poleks katla jaoks ruumi. Tegelikult mingi kelder all on, aga no ei tea, ei kujuta ette lihtsalt, tundub vale. Uue ahju mahutaks ehk praegusest asukohast veidi paremale. Või võiks sinna kunagi kamina ehitada äkki… Aga ise olen kõige rohkem mõelnud sellele, et paneks uue keskküttepliidi, mis on piisavalt võimas, et saaks kogu elamise kütte sinna taha ühendada. Ja ehk õhksoojuspumba lisaks, nö mugavuskütteks. Et kassil oleks soe, kui me ise paar päeva reisil oleme :)

Aga selle keskküttepliidiga on palju küsimusi. Kuna mulle radikad ei meeldi, siis mõtlesin, et loogilisem on põrandaküte. Mõned ütlevad, et paha-paha, liiga palav – no nii palju, kui ma olen lugenud, siis kui õigesti tehtud, ei tohiks põrand olla liiga soe, vaid meeldivalt soe. Mul jalad külmetavad, meeldivalt soe põrand oleks mõnus. Ja ei mingeid koledaid radikaid, eks.

Ja kuna keskküttepliiti ju kütame puudega, siis minu jaoks tähendas see, et jee, meil on puuküte, väga tervislik, hea õhk jne. Kuniks sattusin sel teemal arutama – pidin pikalt mõtlema, et kellega, vist oli mu Rakvere kolleeg, ehk ei mäleta valesti :P Igal juhul tema ütles, et kui ta elas põrandaküttega korteris, oli tervis kehv. Ja õhk kuiv. Ja mingi tolmu teema ja…

No ja tegelikult on ju õige, et kui puudega küll kütan köögist, aga enamikku elamist soojendab põranda all olev vesi, siis see ongi ju keskküte… Kas mul läheb siis õhk kuivaks? Appi! Ma ei tea, mida teha :D Kui ma radikad paneks, kas see muudaks midagi? Ikka ju keskküte tegelikult. Samas praegu ju ka kütavad radikad elutuba ja pole täheldanud, et õhk seal kuiv oleks… Samas kui lastetuba ja teist poolt kütame siiski ahjuga, mis on kõige otsesem puuküte.

Nii et ma tõesti ei tea. Ma parema meelega kütaks ainult ühte küttekollet kahe asemel. Mõtlesin, et keskküttepliidist ehk esialgu piisab, õhksoojuspumba võib ehk ka millalgi hiljem panna (samas peab uurima, äkki ikka selle hilisem paigaldamine tekitaks nii palju kahju remondile, et peaks renoveerimise käigus tegema ära, see oleks kindlasti lihtsam) – ja no mulle kamina mõte meeldib, selline päris mõnusa elava tulega kividest või pottidest ehitatud kamin… Aga see on sihuke luksus, mida kindlasti praegu ei hakkaks tegema. Ehk kunagi tulevikus, sinna korstnajala juurde, kus “tühi ruum” jääb. Või peaks ikka sinna uue ahju ehitama, mis kütaks siis mitut ruumi korraga ja igasuguse keskkütte ära unustama? Või lootma, et tänapäeva õhksoojuspumbad on nii efektiivsed, et võib seda nö põhiküttena kasutada osas elamises?

Ahjaa, ja kui valituks osutub keskküttepliit, siis seda ju suvel ei küta, mis siis vannitoast saab? Peaks sinna veel elektripõrandakütte lisaks panema või? Või tõesti seda ka suvel ei kütagi ja põrand on täitsa külm? Tundub ebameeldiv, niiske ruum ju ka, mis siis, et ventilatsioon saab olema korralik. Tahaks ikka mingit kütet sinna aastaringselt… Või pole vaja?

Ühesõnaga segadus. Selge on see, et puudega köetav pliit tuleb, kõik muu on lahtine :)

Liiga pikk postitus ja liiga palju teemasid, aga igal juhul, võite nüüd kõik oma tarkusi puistata ja remondivõhik Tikrist remonditarga Tikri teha :P

PS. Ja kassile tuleb selline luuk paigaldada, kiibipõhine “lahti lukustamine” on mu meelest absoluutselt geniaalne lahendus!

Nov 142016
 

Kirjutasin kolm nädalat tagasi, et olen võtnud remondi suhtes hoiaku “vaatame, mis saab”. Et olen kodulaenu kõrvale uut laenu võtma nõus vaid siis, kui meie sissetulekud suurenevad, seega võib vabalt juhtuda, et remont saab tehtud alles nelja aasta pärast, kui kodulaen saab läbi.

Päev hiljem saime teada, et Abikaasa osutus valituks 30 hulgast ning alustab õige pea uuel töökohal. Ja umbes-täpselt samal ajal jõudis meieni ka info, et Kredexilt saab õige pea taas taotleda väikeelamute rekonstrueerimistoetust.

Ma lugesin nende tingimused risti ja põiki läbi, kirjutasin isegi, et täpsustada, kuidas asi käib, kui tegu on kaasomandiga. Käisin netipangast vaatamas, palju laenu nad mulle seal pakuvad… Ja kõik tundus järsku täiesti teostatav.

Juhuseid ei ole olemas, ütlen ma selle peale :)

Nii et meil on elus praegu väga põnev periood.

Eks ma kirjutan sellest kõigest vast mingi hetk pikemalt. Sedamööda, kuidas asjad välja kooruma hakkavad.

Aga alustuseks on vaja projekti. Mille jaoks on vaja allkirjaõigusega arhitekti. Kui keegi oskab soovitada mõistliku hinna-kvaliteedi suhtega inimest, kes oleks nõus võtma ette ühe Pärnus asuva elamise, olen üks suur kõrv.

Sest eelmine (ja seni ainus) kord, kui taolist toetust jagati, said rahad läbi nelja kuuga. Kes teab, kauaks nüüd jagub? Tuleb kiirustada. Kõigepealt projekt, siis hinnapakkumiste küsimised, energiamärgise taotlemine, kogu paberimajandus. Tegevust jagub.

Aga see tundub täiesti teostatav. Ja ma olen elevil.

Oct 232016
 

Mulle meeldivad FB mälestused. Endal ei tuleks pähegi, aga FB tuletab kenasti meelde.

Täna tuletas FB meelde, et kuus aastat tagasi panin üles albumi esimeste oma kodu piltidega. Album sai tehtud veidi hiljem – võtmed saime tegelikult kätte kuus aastat ja kümme päeva tagasi. Toona oli meie kodu selline.

Mh, väikese hilinemisega jõudis kohale, et meil on siin praegu alles oktoober, sisse kolisime ju novembris. Albumi tegin hoopis päev pärast notaris käimist, panin sinna vaid ühe pildi majast ja teise aiast, ülejäänud lisandusid riburada pidi hiljem. Nii et sees elanud veel päris kuut aastat polegi :P Omanikud aga küll :P

Kindlasti poleks ma kodu ostes uskunud, et kuus aastat hiljem elame ikka nii, nagu elame. Olin toona täiesti kindel, et saame “päris” remondi mõne aastaga tehtud. Elu tegi omad korrektuurid. Oleme teinud nipet-näpet säästuremonti, veidi “päris” remonti – kuna sellest pole mitte ühegi osaga eriti rahul, peaks vist isegi rõõmus olema selle üle, et ülejäänud “päris” remont tegemata on :D

Igal juhul on üle poole laenust makstud. Järgmise aasta juulis on makstud 2/3. Neli aastat veel ja siis on kõik.

Hetkel… Ma isegi ei oska aimata, MILLAL me remondi ette võtame. Kõige varem 2018 – võimalik, et veel hiljem. Ei välista lõpuni ka seda, et alles siis, kui kodulaen on makstud. Tahaks küll varem, aga elada tahaks ka :)

Ja noh, võtmeküsimus rahalise poole kõrval on muidugi eelkõige see, KUIDAS me kindlustame, et “päris” remont saab lõpuks tehtud nii, nagu me soovime – nii, et me oleks päriselt rahul ka. Ma ümberringi vaatan, kuidas inimesed muudkui remondivad ja sisustavad, omade jõududega, mõned laenu abiga, mõned palkadest – ja on tulemusega rahul. Ja ma olen väga kade nende peale. Remont ja sisekujundus, ma lihtsalt tunnen, kuidas need ei ole minu teetass. Mul on mingid üldised ideed, aga realiseerimisega jään tihti hätta. Ühesõnaga, nagu ma olen algusest peale tõdenud – mina olen täpselt see inimene, kes palkab sisekujundaja :D

Teate, kui tihti ma olen nende kuue aasta jooksul frustreerunud selle üle, et kodu on, aga ei ole selline, nagu tahaks – oskan öelda, mis siin praegu EI toimi, on ähmane visioon sellest, mis VÕIKS olla, aga kuidas see kõik reaalsuseks peaks saama?

Samas rohkem olen vist ikka olnud tänulik selle üle, et kodu üldse ON. Iga kuuga saab järjest enam meie omaks. Ja me oleme ju siiski teinud siin igasuguseid asju… Ma lihtsalt olen kannatamatu, tahaks kõike NÜÜD ja KOHE.

Enamikul sõpradest on ilusad puhtad kodud, tahaks ka selliseid :) Selle jätan mugavalt tähelepanuta, et tihti on need ilusad kodud üürikodud. Kui ma üüriks, oleks mul ka ilusam, kindel see. Need omavanused sõbrad, kel on praegu ilus oma kodu, neil pole reeglina lapsi. Need lastega sõbrad, kel on ilus oma kodu, on reeglina pigem 40+. Selles vanuses on meil juba kahtlemata ka ilus oma kodu.

Nii et jah… Tegelikult on kõik väga hästi.

Mul on siiski tunne, et meie puhul on parim lahendus võtta see laen, et teha kõik korraga. Just sellepärast, et me ei ole väga usinad isetegijad ja niiviisi tasapisi nokitsedes pole eriti kuskile jõudnud. Ja samuti sellepärast, et me endiselt ei oska seda remonti osadeks jagada. On vaja soojustada, ühes sellega vahetada aknad – see on juba arvestatav väljaminek. Ja sees – arvestades, et tahaks osa seinu “ümber tõsta”, uuendamist vajavad nii elektri- ja küttesüsteem kui ka torustik, on vaja paigaldada ventilatsioon, soojustada põrandad… Ühesõnaga KÕIK tuleb uuesti teha. Väga keeruline on teha seda kõike jooksvalt, ise samal ajal sees elades. Kuus aastat oleme teinud säästuremonti ja pole “päris” remondiga kuskile jõudnud… Ja tõesti on mul hetkel täiesti ühene tunne, et mingil hetkel uus laen ja kõik korraga. Ilmselgelt välise abiga, alustades projektist, lõpetades sisekujundusega. Ja noh, reaalne remont ise – muidugi lööks käed külge, aga pigem abitööjõuna.

Pesin täna põrandaid ja mõtlesin: KUNAGI, kui “päris” remont on tehtud, ei pea ma enam veetma nii palju aega põrandapesuks ette valmistudes. Ma ei pea ära tõstma sadat asja igalt poolt, millel pole praegu lihtsalt paremat kohta. Kunagi on panipaiku piisavalt, nii et kõigil asjadel on oma koht – miski ei seisa nurgas ega voodi all. Ja põrandad on puhtad ja korralikud, kõigis tubades on liistud – ei ole pragusid, kuhu kõik sodi kinni jääb, nii et seda sealt kunagi lõpuni kätte ei saa. Lihtsalt pühin ja pesen ja ongi korras. Siis ma ilmselt teen seda tunduvalt meelsamini ja tihemini :)

Ma olen võtnud ka remondi suhtes hoiaku “vaatame, mis saab”. Tegelikult võiks täitsa jälle ette võtta need 3D plaanid, mis ma kunagi tegin, ja seal edasi nokitseda. Inspiratsiooniks :) Aga millal see reaalsuseks saab, näitab elu. Hetkel ütleb sisetunne, et olulisem on vaba raha endale kulutada. Seega võtame remondiks laenu vaid juhul, kui meie sissetulek muutub mõnevõrra suuremaks. Kuni seda pole juhtunud, seni ma vist pigem eelistan kodulaenu lõppemist oodata – mis tähendab, et remont lükkuks suvesse 2021. Aga sel juhul vast küll saaks see tõesti tehtud ka kohe :) Mis tähendab, et viie aasta pärast peaks kodu igatahes korras olema :) Aga ehk ikka saab varem :)

Elu näitab.