May 102017
 

Ma sirvisin eile vanu remondipostitusi ja lugesin neid diagonaalis, et näha, mis mõtted meil kunagi küttesüsteemi koha pealt olid. Pioneer pliiti kasutada, kuni võimalik ja ahi ehitada – vist midagi sellist. Noh, ja näed, ongi mõlemad punktid praeguseks täidetud.

Pioneer kütab, aga on nii logu, et ei jõua ära oodata, millal saab välja vahetada. Uks ei seisa korralikult kinni, näiteks. Vana ja kole, seda nagunii.

Ahjuehituse peal ma ei viitsi pikemalt peatuda, aga lühidalt läksime pottsepaga alt, see on valesti ehitatud ja praguneb – on kasutatav ja saaks praod kinni mätsida, aga kuna uus plaan on kaks lastetuba, jääb ahi nagunii ukse koha peale, seega lõhume vähimagi kahetsuseta välja. Kive saab ju ikka uuesti kasutada, tööraha on lihtsalt kooliraha :)

Ühesõnaga küttesüsteemi saame planeerida nullist. Tore ju, annab vabad käed!

Aga nüüd ma räägin oma unistusest. Nimelt nii kaua, kui ma mäletan, on mul olnud unistus, et minu uues köögis saab olema selline pliit:

Leidsin selle ilmselt kunagi Pioneer pliidile asendust otsides ja lihtsalt armusin. Enamik keskküttepliite on küll viisakad, aga minu jaoks siiski võrdlemisi… Koledad :) Kalvis näiteks, mida kõige rohkem Pioneeri alternatiivina kasutatakse. Aga see punane iludus… No lihtsalt võrratu.

Nii et tegelikult olen ma alati mõelnud, et just selline pliit tulevikus meie elamist soojaks kütma hakkab. Neid on tegelikult “tavalisi” ka – kui pildil olev keskküttepliit maksab ca €2200, siis ilma keskküttefunktsioonita saaks poole odavamalt. Ja no selleks, et terve maja põrandaküte välja ehitada, läheb pliidi hinnale ma ei kujuta ettegi mis summa veel lisaks, eks. Samas meil on kahesüsteemne boiler, mis kütab nii puude kui elektriga ja kui tahaks sooja vett edaspidigi kütteperioodil puudega saada, on veesärki vaja. Ja kui on nagunii keskküttepliit, siis miks mitte põrandaküte ka :D

Põrandaküte, jah. Nii paljud ütlevad, et paha-paha, liiga kuum, tolm lendab, terviseprobleemid, kahjulik jalgade vereringele jne jne jne. Googeldasin ennast täna lolliks. No ja ma saan aru, et see artikkel on ilmselgelt kirjutatud kellegi poolt, kes tegeleb vesipõrandakütte müügi või paigalduse või muu taolisega… Aga no nii ilus jutt ju.

Pärast kogu seda googeldamist on mulle igatahes jäänud mulje, et paljud probleemid tulenevad kehvast paigaldusest või elektripõrandaküttest, aga kui vesipõrandaküte on korrektselt paigaldatud ja ventilatsioon on korralik, peaks olema igati mõnus. 30-kraadine vesi põranda all ei tundu mulle kindlasti ebatervislikult soojana.

Aga kellel on, muljetage, mind muuhulgas see tolmu osa väga huvitab. Kuidas siis on, kas lendleb või vastupidi, püsib paigal? Meil ju tolmuallergikust Abikaasa, seega tolm on teemaks.

Vesipõrandaküttega on muidugi veel see teema, et meil on tuulutusega põrand, aga põrandaküttetorud valatakse enamasti betooni sisse. Abikaasa küsis, kas ma kujutan ette, mis töö see on, kui 100 ruutu põrandaalust pinda on vaja kõigepealt meetri jagu liivaga täita, et saaks betooni peale valada. Rääkisin tuttavaga, kes renoveerib maal talumaja ja mäletasin, et tema ka seal just nii tegi. Ta kinnitas, et vedasid hunniku mulda ja maakive välja, liiva peale, sinna peale betoon ja torud. Teine tuttav jällegi googeldas sellise asja välja, tundub ka põnev. No ja tegelikult ju saab ilma betoonita ka, aga mis viisidel, seda ma täpselt ei tea, betoon on siiski levinum variant.

Nii et mul on olnud algusest peale mõttes see imeilus punane pliit, mille taha terve elamise põrandaküte ja lisaks mugavuskütteks korralik meie kliimasse sobiv õhksoojuspump. Kui see on lisaküte, peaks ühest pumbast vast piisama, minu loogika kohaselt võiks see puhuda siis äkki kuskil elutoas ehk suurimas avatud ruumis, pliidist kaugemal… Ja kui teiste ruumide uksed lahti, siis läheks sinna ka?

Või noh, mis variandid veel oleks. Ahju ehitada üldse ei taha, elava tule jaoks pliidist piisab ja üht küttekollet on lihtsam kütta kui kaht. Või peaks ikka ahju kaaluma? Ahi + tavaline pliit? Siis poleks seda mugavuskütet üldse, kui veel õhksoojuspump lisaks panna, läheks kalliks, ega ahjuehitus ka odav lõbu pole.

Maaküte on liiga kallis ja selle jaoks pole meil piisavalt maad. Õhk-vesi pumpa olen kaalunud, aga seegi on üsna krõbeda hinnaga – arvestades, et puupliit tuleks igal juhul lisaks. Pelletkaminat ei taha, sest selle tuli ei ole nii loomulik, kui mulle meeldiks. Katel hädapärast keldrisse ehk isegi mahuks, samas tuleks sellele ju nagunii põrandaküte taha ehitada ja kui võrdluses on mingi katel + tavaline puupliit vs keskküttepliit + õhksoojuspump – ma kahtlustan, et viimane kombo on ehk rahaliselt soodsamgi?

Ja okei, peaks ilmselt korra ikkagi ka radikaid kaaluma. Ma küll jälestan radikaid, need on koledad, võtavad ruumi, koguvad tolmu… Aga küttesüsteemi väljaehitamine, radikad vs põrandaküte – on üks teisest oluliselt kallim? On seal üldse mingit vahet?

Mm, mingite trassidega liitumisi peaks ehk ka kaaluma? Kaugkütte põlgasime kalliks. Gaasi kiidetakse mõne koha peal, et soodne ja ei ole tänapäeval ainult Venemaalt, aga ei mina tea sellest miskit, Abikaasa arvates trassi lähedal pole, liitumine oleks päris kallis nagunii. Seega tundub soodsam siiski omade jõududega hakkama saada.

Mis küttesüsteem teil on? Kuidas rahul olete? Kui saaksite praegu uuesti valida, kas valiksite sama või muudaksite midagi?

May 092017
 

Mul pole õrna aimu ka, kas me jõuame sel aastal kõik plaanitu ära teha, aga tuleb otsast tegelema hakata. Mul pole õrna aimu ka, kas Kredexi rahad saavad enne läbi, kui meie projekt paberile saab, aga eks elu näitab, renoveerida on vaja nii ehk naa. Abikaasa ütles, et kui kõike ei jõua, siis vähemalt välissoojustus + aknad ja välisuks on sellel suvel must be.

Kuna see otseselt välja kolimist ei nõua, on esialgne plaan soojustada ja aknaid vahetada augusti teises pooles. Ja kui vähegi võimalik, siis alates septembrist kõik muu ka. Põhiremondi ajaks peame ju välja kolima ning loodame, et sügisest leiab ehk tutvuse kaudu mõne muidu tühjalt seisva suvekorteri, kus me seni kommunaalide maksmise vms kokkuleppelise tasu eest elada võiks – suvel oleks ajutise elamise leidmine enam kui problemaatiline.

Aga kui kõik, siis ootab peale soojustamise ja akende-ukse vahetuse meid ees veel torustiku ja elektrisüsteemi uuendamine, ventilatsiooni ja küttesüsteemi paigaldus, põrandate soojustamine ning muidugi siseviimistlus, põhimõtteliselt nullist. Laenusummale ma veel mõelda ei taha…

Igal juhul, koostasin esialgsed ülesannete nimekirjad ja kuniks ma ootan vastuseid mõningatele küsimustele, mis projekti tegemise jaoks on vaja täpselt selgeks teha, mõtlesin, et jagan teiega ruumiplaane ja küsin nõu küttesüsteemi kohta, sest me ei ole endiselt suutnud midagi põhjapanevat ära otsustada.

Ma nüüd sügavalt vabandan nende käkerdistest jooniste pärast, aga skänneeritud esialgne plaan on nii segane (mitmeid muudatusi aja jooksul tehtud), et pidin uue joonistama ja ehkki ma olen idealistist pedant, kes tahaks, et kõik oleks ilus ja täpne, siis kiiruse mõttes lihtsalt käkerdasin miskit Paintis kokku, mõtte annab edasi. Peale vaadata on äärmiselt piinlik, aga eks ma pean üle elama.

Praegu on ruumide asetus selline:

Pärast renoveerimist peaks maja esikülje kahest suurest aknast saama neli väikest, nagu see algselt oli. Uue plaani peale joonistasin need ka täpselt sinna kohta, kus need vanasti olid, aga kuna meil on plaanis teha kolmandik magamistoast garderoobiks, jääks aken algse paigutusega ette, seega ilmselt peame kuidagi nihutama, nii et välisilme ikkagi okei jääks. Need suured aknad, mis meil praegu on, on me meelest üsna jõletud + meil on vaja teha suurest lastetoast kaks väikest, sellest ka praktiline vajadus.

WC/vannitoa ja koridori osaga võib lõputult mängida. Võib teha ka näiteks ühe suure vannitoa ja WC eraldi. Aga minu unistus on eluaeg olnud eraldi oma pisike vannituba, mida keegi teine ei kasuta, nii et sellele plaanile sai esialgu kaks. Tulevase elutoa poolele tahaks teha olemasoleva akna asemele akna + terrassiukse, lõunakülge täitsa uue akna, ikka valguse pärast. Nende akende alla on plaanis panna nurgadiivan. No ja need imepisikesed aknad, mis on praegu mõlemas köögis, need paneks lihtsalt kinni, sest et kuskile on vaja ka köögimööblit mahutada. Seina osaga saab elutoa ja köögiosa vahel mängida vastavalt vajadusele – praegu on alles nii palju seina, kui praegusel plaanil näha. Võib-olla näiteks võib allapoole ka seinajupi alles jätta, saaks tsipake rohkem seina, mille äärde köögimööblit panna. Elutuba võib jääda poolavatud, võib olla täitsa avatud, eks näis, kuidas kujuneb.

EDIT: unustasin unise peaga mõõdud kirja panna. Lastetuba on praegu 4×5=20 (magamistuba garderoobiga sama), kaheks jagatuna siis 4×2,5 (10 ruutu). Kontor-külalistetuba 4×3,3 (~13 ruutu), tulevase elutoa osa samas mõõdus. Köögi osa jääb kuskil 4×5,3 ehk ~21 ruutu. Koridori ja vannitoa osa on 4×2,4 umbes, kuidas iganes seda siis lõpuks ei liigenda.

Ja see kõik oleks  tulnud plaanile sirgeldada, aga praegu ei jõua… Kunagi.

Köögi paigutusele pole jõudnud eriti mõeldagi, igas seinas saab olema totralt palju uksi. Peab hoolega läbi mõtlema, aga köögimööbli planeerimisele ma praegu veel ei jaksa mõelda. Noh, mõtlema muidugi peab, et ära otsustada, palju seina alles jätta.

Vahepeal kaalusime kontor-külalistetoast osa ruumi ära võtta, et teha majapidamisruum. Siis tundus, et tuba jääks ikka liiga väikseks. Aga kuhu ma pesumasin ja kuivati panen? Nende jaoks oleks üks suur vannituba mõttekam, aga ma ju nii tahan kahte väikest… Kuskile kööki mahutada? Kah põhimõtteliselt variant vist, aga samas mul on kombeks pesumasina ust kogu aeg lahti hoida, et kopitama ei läheks ja köögis ma seda küll ei kannataks…

Nojah, see selleks, kõige esimesena peaks siiski ära otsustama küttesüsteemi.

Sest et me TÕESTI ei tea, mida eelistada. Ahju lõhume välja, see on selge. See on valesti ehitatud ja ei sobi ka meie praeguste plaanidega, selle asemele peaks tulema teise lastetoa uks. Puupliit PEAB olema, see on üks, mis kindel. Praegu on meil vana Pioneer pliit, mis kütab soojamüüriga magamistuba ja radikatega elutuba, aga see pliit on omadega nii läbi, et tuleb välja vahetada.

Ma ei ole kunagi katlaga kütmist siia majja ette kujutanud, meil poleks katla jaoks ruumi. Tegelikult mingi kelder all on, aga no ei tea, ei kujuta ette lihtsalt, tundub vale. Uue ahju mahutaks ehk praegusest asukohast veidi paremale. Või võiks sinna kunagi kamina ehitada äkki… Aga ise olen kõige rohkem mõelnud sellele, et paneks uue keskküttepliidi, mis on piisavalt võimas, et saaks kogu elamise kütte sinna taha ühendada. Ja ehk õhksoojuspumba lisaks, nö mugavuskütteks. Et kassil oleks soe, kui me ise paar päeva reisil oleme :)

Aga selle keskküttepliidiga on palju küsimusi. Kuna mulle radikad ei meeldi, siis mõtlesin, et loogilisem on põrandaküte. Mõned ütlevad, et paha-paha, liiga palav – no nii palju, kui ma olen lugenud, siis kui õigesti tehtud, ei tohiks põrand olla liiga soe, vaid meeldivalt soe. Mul jalad külmetavad, meeldivalt soe põrand oleks mõnus. Ja ei mingeid koledaid radikaid, eks.

Ja kuna keskküttepliiti ju kütame puudega, siis minu jaoks tähendas see, et jee, meil on puuküte, väga tervislik, hea õhk jne. Kuniks sattusin sel teemal arutama – pidin pikalt mõtlema, et kellega, vist oli mu Rakvere kolleeg, ehk ei mäleta valesti :P Igal juhul tema ütles, et kui ta elas põrandaküttega korteris, oli tervis kehv. Ja õhk kuiv. Ja mingi tolmu teema ja…

No ja tegelikult on ju õige, et kui puudega küll kütan köögist, aga enamikku elamist soojendab põranda all olev vesi, siis see ongi ju keskküte… Kas mul läheb siis õhk kuivaks? Appi! Ma ei tea, mida teha :D Kui ma radikad paneks, kas see muudaks midagi? Ikka ju keskküte tegelikult. Samas praegu ju ka kütavad radikad elutuba ja pole täheldanud, et õhk seal kuiv oleks… Samas kui lastetuba ja teist poolt kütame siiski ahjuga, mis on kõige otsesem puuküte.

Nii et ma tõesti ei tea. Ma parema meelega kütaks ainult ühte küttekollet kahe asemel. Mõtlesin, et keskküttepliidist ehk esialgu piisab, õhksoojuspumba võib ehk ka millalgi hiljem panna (samas peab uurima, äkki ikka selle hilisem paigaldamine tekitaks nii palju kahju remondile, et peaks renoveerimise käigus tegema ära, see oleks kindlasti lihtsam) – ja no mulle kamina mõte meeldib, selline päris mõnusa elava tulega kividest või pottidest ehitatud kamin… Aga see on sihuke luksus, mida kindlasti praegu ei hakkaks tegema. Ehk kunagi tulevikus, sinna korstnajala juurde, kus “tühi ruum” jääb. Või peaks ikka sinna uue ahju ehitama, mis kütaks siis mitut ruumi korraga ja igasuguse keskkütte ära unustama? Või lootma, et tänapäeva õhksoojuspumbad on nii efektiivsed, et võib seda nö põhiküttena kasutada osas elamises?

Ahjaa, ja kui valituks osutub keskküttepliit, siis seda ju suvel ei küta, mis siis vannitoast saab? Peaks sinna veel elektripõrandakütte lisaks panema või? Või tõesti seda ka suvel ei kütagi ja põrand on täitsa külm? Tundub ebameeldiv, niiske ruum ju ka, mis siis, et ventilatsioon saab olema korralik. Tahaks ikka mingit kütet sinna aastaringselt… Või pole vaja?

Ühesõnaga segadus. Selge on see, et puudega köetav pliit tuleb, kõik muu on lahtine :)

Liiga pikk postitus ja liiga palju teemasid, aga igal juhul, võite nüüd kõik oma tarkusi puistata ja remondivõhik Tikrist remonditarga Tikri teha :P

PS. Ja kassile tuleb selline luuk paigaldada, kiibipõhine “lahti lukustamine” on mu meelest absoluutselt geniaalne lahendus!

Nov 142016
 

Kirjutasin kolm nädalat tagasi, et olen võtnud remondi suhtes hoiaku “vaatame, mis saab”. Et olen kodulaenu kõrvale uut laenu võtma nõus vaid siis, kui meie sissetulekud suurenevad, seega võib vabalt juhtuda, et remont saab tehtud alles nelja aasta pärast, kui kodulaen saab läbi.

Päev hiljem saime teada, et Abikaasa osutus valituks 30 hulgast ning alustab õige pea uuel töökohal. Ja umbes-täpselt samal ajal jõudis meieni ka info, et Kredexilt saab õige pea taas taotleda väikeelamute rekonstrueerimistoetust.

Ma lugesin nende tingimused risti ja põiki läbi, kirjutasin isegi, et täpsustada, kuidas asi käib, kui tegu on kaasomandiga. Käisin netipangast vaatamas, palju laenu nad mulle seal pakuvad… Ja kõik tundus järsku täiesti teostatav.

Juhuseid ei ole olemas, ütlen ma selle peale :)

Nii et meil on elus praegu väga põnev periood.

Eks ma kirjutan sellest kõigest vast mingi hetk pikemalt. Sedamööda, kuidas asjad välja kooruma hakkavad.

Aga alustuseks on vaja projekti. Mille jaoks on vaja allkirjaõigusega arhitekti. Kui keegi oskab soovitada mõistliku hinna-kvaliteedi suhtega inimest, kes oleks nõus võtma ette ühe Pärnus asuva elamise, olen üks suur kõrv.

Sest eelmine (ja seni ainus) kord, kui taolist toetust jagati, said rahad läbi nelja kuuga. Kes teab, kauaks nüüd jagub? Tuleb kiirustada. Kõigepealt projekt, siis hinnapakkumiste küsimised, energiamärgise taotlemine, kogu paberimajandus. Tegevust jagub.

Aga see tundub täiesti teostatav. Ja ma olen elevil.

Oct 232016
 

Mulle meeldivad FB mälestused. Endal ei tuleks pähegi, aga FB tuletab kenasti meelde.

Täna tuletas FB meelde, et kuus aastat tagasi panin üles albumi esimeste oma kodu piltidega. Album sai tehtud veidi hiljem – võtmed saime tegelikult kätte kuus aastat ja kümme päeva tagasi. Toona oli meie kodu selline.

Mh, väikese hilinemisega jõudis kohale, et meil on siin praegu alles oktoober, sisse kolisime ju novembris. Albumi tegin hoopis päev pärast notaris käimist, panin sinna vaid ühe pildi majast ja teise aiast, ülejäänud lisandusid riburada pidi hiljem. Nii et sees elanud veel päris kuut aastat polegi :P Omanikud aga küll :P

Kindlasti poleks ma kodu ostes uskunud, et kuus aastat hiljem elame ikka nii, nagu elame. Olin toona täiesti kindel, et saame “päris” remondi mõne aastaga tehtud. Elu tegi omad korrektuurid. Oleme teinud nipet-näpet säästuremonti, veidi “päris” remonti – kuna sellest pole mitte ühegi osaga eriti rahul, peaks vist isegi rõõmus olema selle üle, et ülejäänud “päris” remont tegemata on :D

Igal juhul on üle poole laenust makstud. Järgmise aasta juulis on makstud 2/3. Neli aastat veel ja siis on kõik.

Hetkel… Ma isegi ei oska aimata, MILLAL me remondi ette võtame. Kõige varem 2018 – võimalik, et veel hiljem. Ei välista lõpuni ka seda, et alles siis, kui kodulaen on makstud. Tahaks küll varem, aga elada tahaks ka :)

Ja noh, võtmeküsimus rahalise poole kõrval on muidugi eelkõige see, KUIDAS me kindlustame, et “päris” remont saab lõpuks tehtud nii, nagu me soovime – nii, et me oleks päriselt rahul ka. Ma ümberringi vaatan, kuidas inimesed muudkui remondivad ja sisustavad, omade jõududega, mõned laenu abiga, mõned palkadest – ja on tulemusega rahul. Ja ma olen väga kade nende peale. Remont ja sisekujundus, ma lihtsalt tunnen, kuidas need ei ole minu teetass. Mul on mingid üldised ideed, aga realiseerimisega jään tihti hätta. Ühesõnaga, nagu ma olen algusest peale tõdenud – mina olen täpselt see inimene, kes palkab sisekujundaja :D

Teate, kui tihti ma olen nende kuue aasta jooksul frustreerunud selle üle, et kodu on, aga ei ole selline, nagu tahaks – oskan öelda, mis siin praegu EI toimi, on ähmane visioon sellest, mis VÕIKS olla, aga kuidas see kõik reaalsuseks peaks saama?

Samas rohkem olen vist ikka olnud tänulik selle üle, et kodu üldse ON. Iga kuuga saab järjest enam meie omaks. Ja me oleme ju siiski teinud siin igasuguseid asju… Ma lihtsalt olen kannatamatu, tahaks kõike NÜÜD ja KOHE.

Enamikul sõpradest on ilusad puhtad kodud, tahaks ka selliseid :) Selle jätan mugavalt tähelepanuta, et tihti on need ilusad kodud üürikodud. Kui ma üüriks, oleks mul ka ilusam, kindel see. Need omavanused sõbrad, kel on praegu ilus oma kodu, neil pole reeglina lapsi. Need lastega sõbrad, kel on ilus oma kodu, on reeglina pigem 40+. Selles vanuses on meil juba kahtlemata ka ilus oma kodu.

Nii et jah… Tegelikult on kõik väga hästi.

Mul on siiski tunne, et meie puhul on parim lahendus võtta see laen, et teha kõik korraga. Just sellepärast, et me ei ole väga usinad isetegijad ja niiviisi tasapisi nokitsedes pole eriti kuskile jõudnud. Ja samuti sellepärast, et me endiselt ei oska seda remonti osadeks jagada. On vaja soojustada, ühes sellega vahetada aknad – see on juba arvestatav väljaminek. Ja sees – arvestades, et tahaks osa seinu “ümber tõsta”, uuendamist vajavad nii elektri- ja küttesüsteem kui ka torustik, on vaja paigaldada ventilatsioon, soojustada põrandad… Ühesõnaga KÕIK tuleb uuesti teha. Väga keeruline on teha seda kõike jooksvalt, ise samal ajal sees elades. Kuus aastat oleme teinud säästuremonti ja pole “päris” remondiga kuskile jõudnud… Ja tõesti on mul hetkel täiesti ühene tunne, et mingil hetkel uus laen ja kõik korraga. Ilmselgelt välise abiga, alustades projektist, lõpetades sisekujundusega. Ja noh, reaalne remont ise – muidugi lööks käed külge, aga pigem abitööjõuna.

Pesin täna põrandaid ja mõtlesin: KUNAGI, kui “päris” remont on tehtud, ei pea ma enam veetma nii palju aega põrandapesuks ette valmistudes. Ma ei pea ära tõstma sadat asja igalt poolt, millel pole praegu lihtsalt paremat kohta. Kunagi on panipaiku piisavalt, nii et kõigil asjadel on oma koht – miski ei seisa nurgas ega voodi all. Ja põrandad on puhtad ja korralikud, kõigis tubades on liistud – ei ole pragusid, kuhu kõik sodi kinni jääb, nii et seda sealt kunagi lõpuni kätte ei saa. Lihtsalt pühin ja pesen ja ongi korras. Siis ma ilmselt teen seda tunduvalt meelsamini ja tihemini :)

Ma olen võtnud ka remondi suhtes hoiaku “vaatame, mis saab”. Tegelikult võiks täitsa jälle ette võtta need 3D plaanid, mis ma kunagi tegin, ja seal edasi nokitseda. Inspiratsiooniks :) Aga millal see reaalsuseks saab, näitab elu. Hetkel ütleb sisetunne, et olulisem on vaba raha endale kulutada. Seega võtame remondiks laenu vaid juhul, kui meie sissetulek muutub mõnevõrra suuremaks. Kuni seda pole juhtunud, seni ma vist pigem eelistan kodulaenu lõppemist oodata – mis tähendab, et remont lükkuks suvesse 2021. Aga sel juhul vast küll saaks see tõesti tehtud ka kohe :) Mis tähendab, et viie aasta pärast peaks kodu igatahes korras olema :) Aga ehk ikka saab varem :)

Elu näitab.

Jul 112016
 

Kõiges, mis puutub remonti, oleme me suisa kurikuulsad, arvan ma. No see värk, et plaanid on suured, aga teod ümmargune null. 2010 novembris me siia kolisime, 2011 suvel sai tehtud säästuremont, et elamisele talutav väljanägemine anda, 2012 kevad-suvel enne Norrasse kolimist paigaldatud boiler, 2013 sügisel ehitatud ahi, soojustatud üks välissein ja lastetoa põrand, remonditud lastetuba ja säästuremonditud vannituba. Viimased kolm aastat pole keegi mitte midagi teinud ja kõik varasemad remondid on täiesti “ära elatud”, nii et kogu elamine on ühtlaselt väsinud ja kulunud.

Alguses lootsime, et remondime jooksvalt, omadest vahenditest, üsna kiirelt sai selgeks, et tuleb teha liiga palju ja korraga, ei mängi välja. No et soojustaks, aga siis tuleks ju ka aknad vahetada, sees ei saa enne midagi teha, kui on uuendatud torustik ja elektrisüsteem, soojustatud põrandad… Ühesõnaga oleme lihtsalt elanud ja oodanud, et tekiks võimalus laenu võtta. Plaanisime juba varem, aga lõpuks ei tundunud siiski loogiline, sest kaks laenu juba oli ja kolmas tundus liig.

Kuna sügisel saab autolaen lõpuks ometi läbi, vabaneb igakuiselt päris mitusada eurot vaba raha. Esialgne plaan oli järgmisel aastal remondiks laenu võtta ja kõik ära teha. Kuna meil on aga olnud laenude tõttu rahaliselt pikalt üsna pingeline seis, siis on hetke otsus hoopis selline, et võtame ühe aasta vabalt – kulutame endale. Seda pole nii ammu saanud, tundub olulisem. Remonti teha jõuab ülejärgmisel aastal ka :P Ehk siis “päris” remont on hetkel plaanis 2018 suvel, siis peab kaks aastat jälle kokkuhoidlikult elama, 2020 sügisel saab kodulaen läbi, remondiks võetud laen ilmselt äkki 2023 või miskit sinnakanti, eks ole näha.

Masendav on see laenude värk, mulle üldse ei meeldi. Aga ausalt, praeguses olukorras laenuvabalt lihtsalt ei oska. See eeldaks kas teistsugust elamist, kus jooksvalt nokitsemine oleks teostatav või siis eriti kuldseid käsi… Meil pole kumbagi. Ja kui juba laen on, siis seda maksab kohusetundlikult, samas kui palgast säästa on keerulisem, sest elada tahaks ju ka :)

Ühesõnaga on nagu on. Plaanid võivad veel muutuda, kogu aeg on muutunud, sellega ma olen harjunud.

Rääkisime juba eelmisel suvel, et peaks teise poole siiski nii palju korda tegema, et saaks selle kasutusse võtta. Aga nagu tavaliselt, jutuks see jäigi.

Kuna remondiplaanid nüüd aga JÄLLE aasta võrra edasi nihkusid, kerkis teema jälle päevakorda. Seda enam, et Plika läheb nüüd kooli ja kogu aeg sai talle lubatud, et järgmisel suvel saab oma toa. Pole tal seda nii hädasti vaja midagi, nad saaks vabalt ka kaks aastat üheskoos hakkama – ruumi on ka praegu piisavalt, waldorfkoolis koduseid töid vähemalt esimestel aastatel mu teada pole… Aga ikkagi ju, tahaks rohkem ruumi :) Ja ma tahaks oma RIIETELE rohkem ruumi :D Mu riidekapp on nii väike, ma tahaks riidepuudele poole pikemat toru kui praegu. Ehk siis on vaja suuremat magamistuba.

Tegelikult me polnud sel suvel remondi suunas üldse mõelnudki, aga Kristhel tõi mulle eelmisel nädalal mune ja siis sattusime remondi teemadel jutustama, kõik tundus korraga nii teostatav :D Ühesõnaga hakkasin jälle Abikaasale peale ajama, et teeme teise poole korda. Ta küll alguses kahtles, et raudselt ei tule sellest jälle midagi välja, sest minu huvi raugeb alati jube kiirelt ja tema üksi ei viitsi, aga mina ajasin peale nagu uni, et läheme paneme plaani paika :D Ja täna jõudsimegi lõpuks sinnani, et läksime ja panime plaani paika :D

Plaan siis väga lihtne. Esiteks koristada kõik asjad ära, siis puhastada kõik palkseinad, laed ja põrandad, lõhkuda välja tükk seina kahe köögi vahelt (aga ainult pool sellest, mis lõpuks plaanis, sest esialgu jääb praegune köögimööbel, mis on igivana ja seina küljes kinni ja seda liigutada ei anna), et tekitada ühendus kahe poole vahel, paigaldada põrandatele suvaline kõige odavam talutava välimusega ehituspoest leitav kate… No ja siis kolida elutuba teisele poole, magamistuba elutuppa, praegusesse magamistuppa teha Plika tuba.

Päris remondi ajal on plaanis praegune 20-ruudune lastetuba ja selle kõrval olevad vannituba ja koridor ümber ehitada kaheks väiksemaks lastetoaks ja kaheks vannitoaks ning teha praegusesse magamistuppa kontor-külalistetuba. Mul on isegi netis 3D plaanid, mis ma üksvahe valmis nikerdasin… Aga noh, see las praegu olla, eks näis, mis lõpuks saab.

Niisiis, plaan sai paika ja mina olin valmis tõestama, et huvi on suur. Mis tähendab, et ma koristasin täna TERVE PÄEVA teist poolt. Okei, me ärkasime pool kaksteist, eilne Lottemaa oli väsitav :D Siis kulgesime niisama, seejärel tegime inglise hommikusööki, mida sõime umbes kell üks… Siis panime plaani paika :D Ja veidi enne kahte asusin tegudele. Koristasin ühtejutti väikese söögipausiga õhtul kella üheteistkümneni. Teine pool on nüüd üsna korras :P

Pilti muidugi ei mõistnud enne teha, kui teisest poolest oli üks ruum juba korras. Siis ka ei märganud pildistada, kui mõlemad ruumid olid korras. Aga panen siis need vähesed, mis ma tegin ja ütlen vihjeks, et enne koristamisega alustamist olid mõlemad ruumid nii sassis, kui see, mis pildil sassis on… Ja pärast lõpetamist olid mõlemad nii korras kui see, mis pildil korras on. Lisaks tõstsin tühjaks ja koristasin ära kaks panipaika, ühte sai tõstetud teiselt poolt kolme voodi jupid, teise muud kraami.

IMG_4042

IMG_4043

IMG_4044

Nüüd ootab hunnik asju ära andmist (aga nende üles pildistamine ja FB gruppi üles panemine on ju nii tüüüütu), teine hunnik prügimäele viimist, kolmas ja kõige suurem hunnik Abikaasa poolset üle vaatamist ja ära paigutamist. Sest teine pool on üldiselt pigem Abikaasa pärusmaa – tööriistad, remondikraam, tehnika- ja arvutijupid…

Kuna kõik asjad tuleb aga remondiks välja tõsta, et saaks tolmutama hakata, tõstsin juba praegu hunniku asju magamistuppa. No näiteks kohvrid ja reisikotid ning hunniku tekke-patju ja veel mõned kotid… Nii et magamistuba on hetkel kui sõjatander, siin pole jõudnud midagi ära sättida:

IMG_4045

IMG_4046

IMG_4047

Vähemalt on tunne hiiglama hea, sest VÄGA PALJU sai ära tehtud. Kui suudaks nüüd samas vaimus jätkata :D Aga homsest on mul tööle minek ja kui Abikaasa (kel nüüd nädal puhkust) algne plaan oli terve päeva teisel pool möllata, siis viimane plaan oli juba lastega mustikale, murakale ja maasikale minna… Vaarikaid ka vaja korjata… Ühesõnaga suvi ja äärmiselt vajalik korilus, aga kes see siis remonti teeb, ah?

Kurat, kaks nädalat passisin tühja – saan aru, et puhata on ka vaja, aga see hoog oleks võinud ikka TUNDUVALT varem peale tulla.

Mis seal ikka… Pool suve on veel ees ja millalgi on plaanis veel puhkust võtta nagunii. Mul on tõesti tunne, et ehk saame seekord reaalselt teise poole kasutusse võtta. Ja noh, kui ei saa, siis on blogis sellest tõestus olemas, et kõik saaks mõnitada, kui saamatud remontijad me oleme :D

Nüüd on ikka vaja tõestada, et ei ole me ühti NII saamatud. Loodetavasti siis blogis kapist välja tulemine motiveerib alustatu ka ära lõpetama :P

Krt, pidin kirjutama kiire remondipostituse, aga siis avastasin Lottemaa pildid ja nüüd on kell kaks läbi… Mis seal ikka, magamine ongi ju nõrkadele :P

Oct 272015
 

Põhimõtteliselt oleks meil võimalik saada oma majja Fortumi kaugküte. Maksma läheks liitumine hinnanguliselt €2500, aga see on ühe telefonikonsultatsiooni käigus küsitud number ja reaalse pakkumise jaoks tuleks teha avaldus ja lasta neil täpselt üle vaadata. Seda siis juhul, kui me otsustame asja ära lähema kolme nädala jooksul ja leiame ka selle raha liitumiseks. See tähendaks siis, et vajalikud ühendused tuuakse meie keldrisse ja kui me üks hetk remonti teeme, siis saaks lihtsalt sinna külge ühendada majasisese küttesüsteemi (radikad või põrandakütte). Remonti plaanime 2017 suvesse, aga noh… Miski pole kindel, kuni see ei toimu.

Kui mugavuskütteks ei saa valitud just õhksoojuspump, siis igasuguste veega kütmise variantide puhul peaks majasisese küttesüsteemi välja ehitama nagunii, selles mõttes poleks vahet.

KUI naabrid peaks asjaga kaasa tulema ja saaks selle liitumise kahe peale maksta, oleks kohe poole parem seis. Meil pole olnud võimalust veel nendega sel teemal pikemalt rääkida. Nädalavahetuseks on plaanitud ühised parandustööd, eks siis saab küsitud. Ma ei ole kindel, mis nad sellest arvavad – tean, et õhksoojuspumbale on nad vähemalt mõelnud. Aga jah, praegu on küsimus selles, et kui nagunii ümbruskonnas kaevatakse, oleks liitumine lihtsam ja soodsam, seega nii lühike aeg otsustamiseks ja raha leidmiseks…

Mugavusküttele oleme mõelnud kogu aeg. Et kui ükskord “päris” remonti teeme, tuleks midagi ikkagi selle käigus ka paigaldada. Samas ei ole me kuidagi jõudnud otsusele, mis see täpselt olema peaks.

Hetkel kütame puudega. Kahte tuba kütab ahi, kööki ja kahte teist tuba Pioneer pliit (vastavalt siis soojamüüri ja radikatega). Sooja vett teeb kahesüsteemne boiler, mis on samuti pliidiga ühenduses – kui tuli on all, siis elektrit ei kulu. Meie peres on elektriarved suvel suuremad :)

Pioneer tuleb nagunii välja vahetada. Oleme uurinud kaasaegseid keskküttepliite. Neile tegelikult soojamüüri ei ehitata, saan ma aru. Nii et kui sellise paneks, siis võiks panna mõlemasse tuppa kas radikad või põrandakütte. Aga noh, see oleks ikkagi puudega. Mitte just kõige mugavam. Fakt on see, et puukütte variant peab jääma ja uus pliit tulema. Milline täpselt, see on iseasi. Abikaasa nagunii eelistaks pigem ehitada tavalise pliidi. Mis, ma eeldan, võiks siis kuidagi soojamüüriga mõlemat tuba kütta, ei pea tingimata olema keskküttepliit.

Aga küsimus ongi selles, kas kaugküte tasuks ennast mugavusküttena ära – oleks parem variant, kui mõni kohalik pump või katel. Fortumi MWh hind on ca €66. Kus mina siis nüüd tean, kas oleks soodsam kütta õhksoojuspumbaga, õhk-vesi soojuspumbaga (st kas nende elektrikulu oleks suurem või väiksem), pelletkaminaga (mille elektrikulu on väike, aga noh, seal on siis pelletid, mida osta ja kord päevas sisse valada)… Katelt ma tõesti ei kujuta meie majas ette, pole väga kohta selleks.

Kaugkütte suurim pluss oleks see, et ei peaks mingit kütteseadet soetama ega hooldama, maksakski selle asemel lihtsalt liitumise ja tarbitud soojusenergia eest. Isegi boilerit poleks enam vaja! Lisaks tuleb majasisene süsteem välja ehitada, aga nagu öeldud, seda peaks tegema ka enamiku muude küttesüsteemide puhul.

Või kas äkki ikkagi õhksoojuspump? Samas meil on elamine suur ja mitte väga avatud, nii et neid torusid, mis õhku puhuvad teistesse tubadesse, peab nagunii paigaldama, mis teeb kogu ettevõtmise kallimaks. No ja üldse, mul on õhksoojuspumba suhtes eelarvamused. Müra ja puhumine ja… Ühesõnaga mulle meeldiks tunduvalt rohkem veega kütta :)

Õhk-vesi soojuspumbad on jällegi nii kallid, et kahtlustan, tuleb odavam kaugküttega liituda.

Keskküttepliit, mida kunagi vaatasin, maksis vist €1600 ringis, aga see pole jällegi mugavusküte. Et kui me mugavusest räägime, peaks see ikkagi olema mingi võimalikult vähe tööd nõudev katel (mida meil pole kuskile panna) või siis mõni elektripõhine variant (st ikkagi õhk või õhk-vesi, maaküttest pole aga mõtet rääkidagi, see on meie jaoks liiga kallis).

Radikad vs põrandaküte on ka teema, mis kütab kirgi. Või noh, kas just kirgi, aga mitu tuttavat on öelnud, et vesipõrandaküte on mõttetu, jube palju energiat kulub, et soojaks saada, või et põrandad on liiga soojad ja mis iganes veel. Üks ütles, et kindlasti radikad, teine ütles, et tema paneks õhksoojuspumba :P Samas on küllalt neid, kes vesipõrandakütet väga kiidavad. Et kui on õigesti tehtud, siis pole üldse põrandad kuumad. Ja pole koledaid radikaid seinal. Ja soojus levib ühtlaselt alt üles. Mulle endale tundub see kõik jube mõnus.

Ühesõnaga… Mulle pigem meeldib mõte sellest, et Fortum kütab ja hooldab, meie ainult maksame. Ei peaks enam muretsema sellepärast, kui pole aega kütta või läheme reisile. Tavaolukorras kütaks nagunii puudega edasi, sest meile meeldib elav tuli ja see on kohe teine tunne. Aga peaks olema alternatiiv. Kui kunagi müüa peaksime tahtma, oleks kohe väärtus tunduvalt suurem.

Kui nüüd keskkonnapoolest rääkida, siis ma ei teagi. Fortum ütleb, et ligi 80% nende poolt toodetud soojusenergiast on roheline energia ehk biokütusest toodetud. Biokütusena kasutatakse hakkepuitu. Lisaks biokütusele on kasutusel veel maagaas ja freesturvas. No ja põhimõtteliselt peaks see ju kulusid optimeerima, kui üks suur kütab paljusid väikeseid… Ah, ma ei tea.

Mis teie arvate? Mis küte teil on, kuidas rahul olete?

Apr 242015
 

Lugesin just Madikeni pikka ja põhjalikku remondipostitust, mis oli väga põnev ja pani ka mind jälle mõtlema, nii et katsun ennast nüüd lõpuks kokku võtta ja kirjutada pikemalt meie plaanidest ning kogu sellest maa vs linn teemast. Valmistuge romaaniks :)

Mina olen meie praeguse kodu asukohaga ülirahul. Minu jaoks on see vaikne tänav oma aianurgakesega, kõik eluks vajalik käe-jala kaugusel, ideaalne. Muidugi oleks ägedam, kui oleks täitsa oma maja ja aed ja veel rohkem privaatsust ja loodust, aga ma olen üldiselt väga mugav inimene ja just sellepärast mulle meeldibki elada keset linna :) Sest nagu öeldud, tänav on vaikne ja aias on loodus ja naabrid on mõistlikud.

Samas olen ma alati unistanud maakodust. No täpsemini küll maale ökomajakese ehitamisest, kus suvel puhata ja kunagi ehk, kui lapsed suured ja oma elu peal, sinna püsivalt elama kolida. Samas praegu, kui lapsed on väikesed, mulle ikkagi meeldib, et linnas on kõik käe-jala juures ja perekond lähedal, nii et põhikohaga maale kolimine pole hetkel minu jaoks mingi suur unistus.

Abikaasa seevastu on alati rääkinud, et tahaks elada maal. Samas pole tal see kunagi olnud kinnisidee, samuti ei tulnud kodu ostes kordagi jutuks, et äkki hoopis maale. No eks mu ema mõjutas ja väikeste lastega oli abi hindamatu ja… Ühesõnaga – kui me kodu ostsime, siis maa polnud üldse variant, linn oli iseenesestmõistetavalt meie ühine valik ja ei olnud tunnet, et üks meist oleks teisest rohkem oma tahtmist saanud.

Eelmise aasta alguses tutvusime sõbranna sünnipäeval noore perega, kes oli just maale kolimas, kellel see oli ammune unistus, mis lõpuks teoks saamas. Ja nüüd selle aasta alguses kohtusime taas sama sõbranna lapse sünnipäeval, nad olid elanud maal pea aasta ja sellest vaimustuses. No lihtsalt üks tõeliselt tore ja positiivne perekond, kellega on lust suhelda. Ja meie jutuajamise käigus selgus, et nende naabertalu, mis oli müügis ka eelmise aasta algul, on endiselt müügis… Kuna huvi pole aga nii pikalt olnud, siis saanuks selle kätte tunduvalt soodsama hinnaga. Põhimõtteliselt oli hind vaid maatüki oma, nö kauba peale tuli mitte kõige paremas seisus maja, elektriliitumine oli olemas ja vesi suht krundi piirini. Ja sellest külast on pärit Abikaasa vanavanemad, nii et ka juurtega koht.

Sellest tuligi inspiratsioon, peamiselt siis Abikaasale. Mina ütlesin, et võin põhimõtteliselt maale kolida küll, sest esimest korda elus on mul stabiilne töö, mida ma tõeliselt armastan, mis on samas ka piisavalt paindlik ja ma võiks need neli päeva nädalas vabalt maalt linna tööle käia. Ainult et keegi ärgu eeldagu minult, et ma hakkan taluperenaiseks – võin oma lõbuks väheke aiandust harrastada, aga seda vaid siis, kui mul tuju on ja ei mingeid kohustusi minu kaela.

Abikaasale muru niita, puid lõhkuda ja lund rookida väga meeldib, muud rangelt võttes ju vaja polegi. Loomapidamise ega meeletu (müügiks) aiakraami kasvatamise plaane pole meil seoses maale kolimisega kunagi olnud. Õigemini sellise aiakraami, mis vajaks rohimist, sest rohida me kumbki ei viitsi – eriti mitte suuremas koguses, mina natukene enda jaoks võin. Viljapuud ja -põõsad on samas küll Abikaasa huviorbiidis, nende kasvatamine ja hooldamine teda huvitab. Metsas marjul käimise taoline korilus samamoodi.

No ühesõnaga :) Minu esimene eelistus oleks küll elada linnas, aga kui Abikaasal on nii suur soov elada maal, siis ma arvan, et ma võiks ka maal sama õnnelik olla. Jah, tööl käimisele kulunuks tiba rohkem aega, aga isegi bussiga oleks saanud, need käisid ikka õige mitu korda päevas, sh ka hommikul ja õhtul minu jaoks sobivatel aegadel, 2×30 minutit raamatut lugeda ei oleks olnud mingi probleem. Maal oleks rohkem privaatsust, loodust, turvaline, toredad naabrid ja nii edasi. 25km linnast pole just teab mis vahemaa, perekond oleks ikkagi olnud suhteliselt lähedal.

Käisime seda kohta õige mitu korda vaatamas ja kaalusime igasugu variante. Linnakodu müümist ja täiskohaga maale kolimist. Linnakodu vahetamist odavama vastu (praegu välja üürimiseks, tulevikus huvi korral lastele) ja täiskohaga maale kolimist. Olemasoleva kodu alles jätmist ja välja üürimist ning täiskohaga maale kolimisst. Maal nii olemasoleva maja renoveerimist kui uue ehitamist. Kevadest sügiseni linnakodus elamisest, suvel selle välja üürimisest (Pärnus tulus äri) ja maal elamisest…

Lõppkokkuvõttes jõudsimegi selleni, et linnas kinnisvara omada oleks ikkagi mõistlik. Kõige praktilisem oleks olnud kahtlemata praegune kodu müüa, osta asemele mõni odavam ja kergesti hallatavam korter, üle jäänud rahast maksta ära laenud, osta too maakoht. Käisime isegi mõnd korterit vaatamas, aga ükski ei olnud sobiv ja lõpuks jõudsin arusaamisele, et ma ei raatsi praegusest kodust loobuda, see on mulle liiga armas

Mõtlesime, et jätaks siis oma kodu alles, ostaks laenuga maakoha ära, elaks esialgu sügisest kevadeni linnas, suviti maal… Ja siis vaataks, kas tekib mingi hetk soov täiskohaga sinna kolida. Esitasime isegi laenutaotluse, saime näidispakkumise ja oli teada, et vastus oleks olnud positiivne. Aga võtsime mõtlemisaega ja selle ajaga liigutasid teised huvilised ennast üllatavalt kiiresti ning ostsid selle koha ära.

Ühesõnaga ma saan suurepäraselt aru teie kõigi argumentidest, et siin on niigi hea, aed ja puha, niigi juba laenud kaelas, ei ole me siiani hiilanud oma aias toimetamise usinusega, siingi remont tegemata jne. See kõik on äärmiselt loogiline ja mina ise olin esimene, kes kõik need punktid esile tõi :D Enne seda, kui ma üldse blogisse midagi kirjutasin ja vastukaja sain. Ma olen VÄGA hoolikalt läbi mõtlev ja planeeriv inimene, ma kaalun asju alati väga põhjalikult.

Samas jällegi on minu meelest väga vajalik suurelt unistada, loopida ideid, saamaks inspiratsiooni. Vahel tuleb riskida, astuda samm mugavustsoonist välja, sest just seal juhtuvad kõikse ägedamad asjad. Teie ei näe meie sisse, ei näe, mida me mõtleme, millest unistame, milleks võimelised oleme. Ega me isegi kõike ei tea, aga tunduvalt rohkem kui kõrvalseisjad :) Nii et jah, seekord läks nii, et see koht läks käest ja järelikult pidigi nii minema. Samas on mul super hea meel, et me saime nii palju arutada ja unistada – ma usun, et see kulub (tulevikus) täiega ära. Ja ma ei välista sugugi seda, et me kunagi tulevikus ikkagi maale kolime.

Tolle koha ainus miinus oli lasteaia ja kooli kaugus. Lasteaed oli vist ca 3-4km, kool 9km. Bussipeatus küll majast paarisaja meetri kaugusel, nii et lapsed oleks saanud kenasti ise bussiga koolis käia. Ja bussiühendus, nagu öeldud, oli maakoha kohta üsna okei. Rohkem kui 2x päevas ebasobivatel aegadel :) Mitte küll ka nii hea, et mitu korda tunnis, nagu näiteks Aresse.

Aga kui ma maal elaks, siis ideaalis ikkagi sellises kohas, kus kool ja lasteaed oleks jalutuskäigu/rattasõidu kaugusel, mitte ei sunniks kohustuslikus korras bussi/autoga sõitma. Ideaalis võiks olla ka väike pood ja näiteks külamaja või raamatukogu või midagi muud vahvat, näiteks mõni sportimisvõimalus lähedal. Ja kaugus linnast maksimaalselt 25km. Eks selliseid kohti on ju ka Pärnu ümbruseski piisavalt, vaatasime ka neid. Aga kõik nood kohad oleks olnud meie jaoks anonüümsed – poleks olnud toredat peret naabertalus ega juuri. Seega nii väga ei tõmmanud.

Ühesõnaga potentsiaalne maale kolimise plaan lükkus praegu mõneks ajaks edasi. Samas – teades, kui suur on Abikaasa unistus, siis ma üldsegi ei välista, et mingil hetkel me maakodu ikkagi ostame – ilmselt esialgu just suviseks kasutamiseks ja siis vaatab tunde järgi. Ja täiesti võimalik, et laenuga. Ma ei ole küll suur laenude fänn, otse vastupidi, aga olen õppinud neid tolereerima. Sõltub, mille jaoks, kui palju, kui kauaks… Kõik sõltub kõigest. Aga see on alles tulevikumusika.

Aga kuna meil oli siiski nüüd olemas see laenu näidispakkumine ja teadmine, et me võiksime selle summa laenu saada, hakkasid meie mõtted pärast maakodust ilma jäämist liikuma hoopis loogilisemas suunas – et võtaks ikkagi äkki selle paganama laenu ja teeks oma kodu korralikult korda :) Sest see oli minu jaoks kõige suurem küsitavus meie plaani juures – kui me maakodu jaoks veel teise laenu juurde võtame, siis kuidas me neid kahte kohta üleval pidama peaks, mõlemad vajavad ju renoveerimist. Tegelikult oli plaan võtta laenu veidi rohkem, kui tolle koha eest küsiti, et ülejäänuga teha oma kodus ära sanitaarremont, suvisest üürimisest saadud raha kasutada omakorda remondiks, pärast autolaenu lõppemist oleks jällegi rohkem vaba raha üle jäänud ja nii edasi – see oleks ilmselt täitsa toiminud. Aga keeruline oleks olnud siiski.

Niisiis – teeks remonti? Siia viis aastat tagasi kolides arvasime, et saame omade jõududega elamise kõrvalt tehtud. Reaalsus oli klassikaline vana maja – teha oli vaja palju rohkem, kui alguses paistis. Ühte, teist ja kolmandat oleme nende aastate jooksul ju teinud ka, aga see on siiski pisku võrreldes sellega, mis kõik ootab veel tegemist. Samas jooksis toona juhe remondiplaane tehes täiesti kokku ja oli isegi hea meel, et lõpuks polnud piisavalt raha – sai need rahus edasi lükata, tundsime rõõmu elamise ilusamaks muutmisest säästuremondiga.

Lisalaen renoveerimiseks ei tulnud tol hetkel isegi jutuks, sest esiteks oli juba kodulaenu võtmine minu jaoks katsumus – laenuvastane nagu ma olen :) Teiseks ei olnud meil toona pikemajalist stabiilset sissetulekut – kuni sain vanemahüvitist, elasime kenasti ära, aga oli ju teada, et see lõppeb ning Abikaasa palk oli üsna väike. Kodulaenuga olime nõus riskima – teadsime, et selle maksame kuidagi ikka ära ka siis, kui ma enam vanemahüvitist ei saa. Ja noh, maksimegi, ehkki käisime selleks vahepeal suisa tiiru Norras :)

Nüüd on Abikaasal aga parem töö ja minu oma suisa imeline ehk esimest korda pärast laste sündi ja vanemahüvitiste lõppu on meie peres rahaliselt stabiilne seis. Hetkel küll kitsas, kuniks autolaen järgmisel sügisel lõppeb, aga tänu minu palgatõusule saame hakkama.

Kõige arukam olekski kahtlemata oodata renoveerimiseks laenu võtmisega nii kaua, kuni autolaen on läbi – siis on raha laialt käes :) Aga see tähendaks ka, et remont peaks veel kaks aastat ootama. Põhimõtteliselt ju võiks – oleme viis aastat siin nii hakkama saanud, vabalt saaks veel kaks. Ainus jama on selles, et kahe aasta taguse lastetoa remondi käigus sai lahti võetud maja otsasein ja me teame, mis seisus on tõenäoliselt ülejäänud seinad. Nõuka ajal pandi palgi peale tõrvapapp ja selle peale laudis, aga tõrvapapp ei ole just kõikse sobivam ehitusmaterjal, nii et sealt alt leitu polnud kõige meeldivam, pidime tolles otsaseinas mitu palki välja vahetama… Ja mida kauem me ülejäänud seinte paljaks kiskumisega ootame, seda rohkem palke tuleb lõpuks välja vahetada. Kui väga kaua ootame, siis polegi enam midagi vahetada :)

Teine pool on see, et kui üritada suuremaid summasid koguda, seejuures elamise pealt kõvasti kokku hoides, ei taha see üldse õnnestuda – kõik vaba raha, mis pole otsene kohustus, kulub ära :) Kui aga on pangalaen, siis selle maksab ära esimesena ja seejärel lihtsalt saab kuidagi ülejäänuga hakkama. Säästukontole raha kogumine pole nii lihtne, ma ju tean. On lihtne siis, kui raha on elamiseks rohkem, aga mida rohkem vaja kokku hoida, seda keerulisem.

Nii et ühest küljest tahaks maja seinad võimalikult kiiret tegutsemist, teisest küljest on tunduvalt tõenäolisem, et me suudame maksta praegu mingi väiksema summa igakuiselt pangale ja pärast autolaenu lõppu muudaks see summa oluliselt suuremaks… Kui et katsuda näiteks see väike summa järgmised kaks aastat igakuiselt kõrvale panna, et kui siis remondi tegemiseks läheb, saaks juba vähema laenusummaga hakkama. Ma ennustan, et siis me lihtsalt võtaks ikkagi sama summa laenu ja maksaks seda kauem tagasi.

Tegelikult ei ole siin väga mõtet omi plaane teha, tuleks kõigepealt naabritega rääkida. Maja soojustamine on ju ühine ettevõtmine ja eeldab ka nendepoolset nõusolekut ja rahalist panustamist. Senised aastad oleme lihtsalt rääkinud, et võiks ja peaks, aga kuna meil pole seda raha reaalselt kunagi olnud, ongi see kõik vaid jutuks jäänud. Nüüd aga võiks läheneda konkreetse jutuga – me võtaks laenu, kas teie oleksite ka võimelised sel suvel asja ette võtma?

Aga praegu on ilmad veel nii jahedad, et suuremat õues toimetamist ega jutustamist pole, üksteise juures kohvitamise kommet meil ka pole, nii et see jutuajamine naabritega pole veel toimunud. Seni oleme Abikaasaga omavahel arutanud igasugu otsustamist vajavaid asju, kui peaks tõesti sel aastal laenu võtmiseks ja remondiks minema, aga need otsused on täpselt sama keerulised kui viis aastat tagasi ja ajavad juhtme endiselt nii kokku, et mulle tundubki juba täitsa hea variant remondiga veel kaks aastat oodata :D

No näiteks küttesüsteem. Mugavuskütte jaoks hetkel raha pole ja kuna Abikaasale puudega kütmine meeldib ning pärast korralikku soojustamist on see jällegi lihtsam, siis jääks esialgu ikkagi puukütte juurde, õhksoojuspumba võib tulevikus toetuseks alati lisada. Aga selge on see, et Pioneer pliit tuleb remondi käigus ikkagi välja vahetada ja küsimus on, mis saab selle asemele. Kalvise keskküttepliidid on vist hetkel kõige levinumad, aga nende kohta olen ehitusfoorumitest pigem vaid kriitikat leidnud.

Keskküttepliite on nii mitmeltki teiselt firmalt, põhimõtteliselt peaks olema võimalik ühendada nende külge kasvõi terve elamise vesipõrandaküte. No ja välimuselt (sest ma olen naine, eks) leidsin ühe äärmiselt vinge pliidi (mõni nendest punastest TermoRosadest, mis iganes võimsuselt kõige sobilikum oleks), mille ma suurima heameelega oma kööki paneks. Aga kas see ka reaalselt hea on, kes seda teab. Olen googeldanud eesti ja inglise keeles, tulemus praktiliselt null. No ilmselgelt peaks minema mõne edasimüüja juurde uurima, aga noh, kuni naabritega pole kokku lepitud, et remont sel suvel lahti läheb, seni piirdume netist ideede otsimisega.

Siis aknad – millised, kuhu, kui palju :) Kas jätta tänavapoolsed nii nagu praegu või taastada algne ilme? Hoovipoolsetega on veel rohkem mõtlemist, et millised ja kuidas täpselt. Lisaks on puitaknad ropult kallid… Ja Madiken just kurtis, et nende puitaknad on nii plastiku välimusega. Kas on olemas plastikaknaid, mis oleks puidu välimusega, peaks äkki hoopis neid kasutama? :D Einoh, ma saan aru, et vana maja ja puitaknad peaks ikka olema, aga jah, raha… Ja naabritel on plastikud, seda ei muuda :)

Siis põrandad. Jällegi – vanas majas peaks olema ainuõige variant laudpõrand. Me lastetuppa panime ja no ausalt, hetkel kohe ÜLDSE ei meeldi. Kaugelt jah kena hele lai laud. Aga mis ta meil ongi, kuusk vist, mitte mänd – jubedalt ära täksitud. Ja need praod, õudne. Saan aru, et need on sellepärast NII laiad, et me pole ikka viitsinud tuba tühjaks tõsta ja lauad kokku lükata, oli ju teada, et kuivavad veel. Aga praod ikkagi jäävad, sest puit mängib juba vastavalt aastaajale. JA MA VIHKAN PRAGUSID!!! Sinna kaovad asjad, sinna jääb kinni mustus, liiv, tolm… Vastik. Kolmandaks töötlus – õlitasime paar korda ja tunne on ikkagi, nagu oleks täiesti töötlemata laud. Mitu korda me õlitama peame, et jääks ilus, tugev, pigem selline natukene läikiv, siidine…. Kümme korda? Kakskümmend? Nagu öeldud, lastetoa põrand on varsti kaks aastat vana, pole me suutnud ei laudu kokku lükata ega uuesti õlitada. Ja Madikeni kogemused laudpõrandaga ka just ei erutanud :)

Vägisi tikub pähe mõte tammeparketist. Kah puit, aga paned maha ja korras. Ei mingit hilisemat jeblat ega pragusid. Samas, nähes oma laste plödistamist ja plekke praegusel lastetoa põrandal, siis äkki jääks parketile samamoodi?

Sellest tulenevalt teine veel ketserlikum mõte – linoleum. No see looduslik, eks. Mulle nimelt on alati meeldinud PVC hooldamise lihtsus – läheb mingi vedelik maha, pühid lihtsalt lapiga ära, ei mingit probleemi. Hea pehme ja vaikne ka. PVC on muidugi paras keemia, seda teadlikult omale eluruumidesse ei tahaks (ehkki praegu on olude sunnil nii köögis, koridoris kui ka vannitoas ja keegi pole ära surnud). Aga see päris looduslik linoleum pidavat ju igati öko ja hea olema, nad räägivad. Ma ise pole näinudki :) Aga kui on tõesti nii hea ja leiaks näiteks laia laua mustriga, ma tõmbaks terve elamise üle ja oleks rahul. Aga no linoleum vanasse puumajja… Khm, jah.

Tahaks lihtsalt mingit kena jala all mõnusat ja looduslikku võimalikult vähest ja lihtsat hooldust nõudvat vastupidavat põrandat, kust ma saan kahepäevase hilinemisega avastatud toiduplekid ikka maha pühkida, mitte need pole juba lootusetult sisse imbunud. Aga praegu on mul küll elutoa ja magamistoa värvitud siledaid põrandaid mugavam hooldada kui lastetoa laudpõrandat, mis pole just kare, aga kus mopp pigem peal liikuda ei taha. Panekski mingi puitplaadi ja ma ei tea, töötleks millegagi… Värvitud põrand pole nagu ka see… Ah, ma ei tea.

Ja siis köögimööbel ning selle lõputud võimalused. Ja sobiva valgustuse valimisest ma parem ei räägigi.

Ühesõnaga, nagu ma ütlesin, kõik need otsused tunduvad jälle nii keerulised, et täitsa ahvatlev tundub remont veel kaks aastat edasi lükata. Ainult need õnnetud seinad seal tõrvapapi all… Ja teisest küljest ju kangesti tahaks ilusat kodu, viis aastat olen sellest unistanud :) Sissetulek on stabiilne, laenu saaks ka praegu kohe ja pangale maksmiseks kokku hoida on kergem, kui lihtsalt remondi jaoks kõrvale panna.

Nii ehk naa on plaan selline, et 2020. sügisel, kui lõppeb kodulaen, peaks lõppema ka remondiks võetud laen. Seni peame elama küll kokkuhoidlikult, aga siis oleks ilusa koduga, laenuvabad ja rikkad nagu kröösused :) Siis võib maakodu jälle tõsisemalt plaani võtta. Või noh, kui kellelgi on äkki midagi pakkuda, siis võib pakkuda ikka, igal ajal. Lihtsalt ise me enam aktiivselt ei otsi.

Ei ole õrna aimugi, mis saab. Remondist ja elust üldse. Aga kõik läheb täpselt nii, nagu minema peab, selge see :)

Nii et igasugused kogemused on teretulnud. Kes on veel mõtisklenud linna ja maal elamise vahel, mis otsusteni olete lõpuks jõudnud? Mida teie oma viimasele remondile tagasi mõeldes hetkel teisiti teeksite? Mis kuradi põrandad me panema peaks ja kas see ilus punane keskküttepliit võiks ka reaalselt HEA olla? :D

Küsimusi on lõputult. Vastused oleks ka head.

Feb 152014
 

Vannituba kraamides torkas pähe, et polegi blogis remondijärgseid pilte jaganud. Tean küll, miks – vannipaneel sai ülejäänud remondist kuu hiljem paika, selleks ajaks oli aga remondiõhin ammu vaibunud ja fotode tegemine ununes lihtsalt ära.

Praegu vanu pilte vaadates tulevad judinad peale. Peaaegu neli kuud olen uut vannituba nautinud ning eelnevad õudused olid kiired ununema. Pesemise nautimisest ei saanud enne rääkidagi…

2010. novembris sisse kolides oli vannituba selline:

CIMG1960

CIMG1963

2011. veebruaris pärast pisukest sättimist selline:

CIMG3220

2012. juunis sai välja vahetatud katki läinud kraanikauss ja pandud uus boiler, mis oli nii suur, et ei mahtunud praegusesse vannituppa ning läks ajutiselt teisele poole seina. Vannitoa seinale jäi vanast boilerist jube auk – kleepisin sellele ajutise lahedusena valge kleepsu peale, aga sellest mul kuskil pilti polegi.

IMG_1619

IMG_1593

IMG_1610

Samuti pildistasin siis üles meie hoolikalt puhtaks küüritud vanni. Imeline, eksole… Kohe kutsub vannimõnusid nautima :D

IMG_1612

Nüüd on meie vannituba selline:

IMG_9496

IMG_9498

IMG_9501

IMG_9502

IMG_9504

Lisan võrdluseks veel lähivaateid, mis pole küll kõik päris sama nurga alt tehtud, aga siiski samast kohast.

Enne:

IMG_8324

Nüüd:

IMG_9522

Enne:

IMG_8326

Nüüd:

IMG_9516

Enne:

IMG_8327

Nüüd:

IMG_9507

Enne:

IMG_8329

Nüüd:

IMG_9517

Enne:

IMG_8330

Nüüd:

IMG_9519

Enne:

IMG_8333

Nüüd:

IMG_9505

Enne:

IMG_8334

Nüüd:

IMG_9521

Enne:

IMG_8345

Nüüd:

IMG_9520

Vahe on võimas, mis :) Parim säästuremont, mis me siin majapidamises teinud oleme! Siiamaani ei saa aru, miks meil KOHE pähe ei tulnud, et ka vannituba saab odavate vahenditega kenamaks teha. Okei, ma tean küll, miks – sest Abikaasa sõber tuli meile remonti tegema alles nüüd, ise poleks me selle kõigega mässama hakanud. Ja näiteks vuugivahede värskendamine mulle endale üldse pähe ei tulnud, seda soovitas ka sõber teha. Praegu pilte vaadates on see üks olulisemaid asju, mis puhta lõppmulje loob. Mitu inimest küsis esimest korda remondijärgset vannituba nähes, kas need plaadid olid meil enne ka – jaa, plaadid on samad, ainult vuugid on uued :)

Ma ei mäleta täpselt, kui palju aega remondile kulus, ehk viis päeva? Ühesõnaga töötunde ei oska kokku arvutada ja see jääb kulutatud raha hulgast välja. Ja tegelikult saaks sellega igaüks hakkama, kel vähegi viitsimist on. Meile tundus vannitoa remont midagi sellist, mida ise ei teeks ja noh, me pole ka kõige usinamad remontijad, aga selline säästuremont on tegelikult täitsa omade jõududega tehtav.

Kulutused jagasin kaheks: esiteks need, mis olid otseselt säästuremondile ehk mis kunagi päris remonti tehes kaduma lähevad ning teiseks kogu sisutuse pool, mida saab ka uues vannitoas kasutada.

Remondimaterjalide maksumus: vanniemail €24.14, niiskuskindel valge värv €16.35, igasugu värvimiseks vajalikud jubinad ca €10, vuugisegu €9.49, elektrijubinad (kaabel, lüliti, pistik jne) €6.49, niiskustõke €5.54, vanniliist €3.25, niiskuskindel silikoon (oli vist :D) selle paigaldamiseks €3.84, seinakapi nupud ja nende kinnituskruvid €5, kaks seinapaneeli vannipaneeli meisterdamiseks €10.60 ning jupid selle paigaldamiseks €4.16 – kokku ca €100.

Sisustuse maksumus: peeglikapp €61, pesemisasjade nurgariiul €17.95, vett säästev Hansgrohe dušipea €17.27, kaks laelampi €13, dušikardina puu €7.99, dušilift €7.65, dušivoolik €5.40, WC paberi hoidja €2.95, WC hari €1.99, nagi €1.89, seebialus €1.59, WC pump €1.49 – kokku ca €140.

Võib-olla ununes midagi ära ka, sest noppisin need nimetused ja hinnad praegu oma kulutabelist välja, seal oli aga ka palju muud remondikraami, nii et ma polnud päris 100% kindel, mis oli vannitoale ja mis mitte. Aga üldiselt jah – ütleme siis, et kogumaksumus ca €250, millest €140 on “päris” asjad :) No ja pealegi – kui  vanni email kenasti vastu peab, siis läheb see ka “päris asjade” alla – algne plaan oli lasta vannile uus plastsisu panna, aga see polegi ehk enam vajalik.

Hinnad kõiguvad mõne asja puhul ikka jubedasti. Näiteks täpselt samasugused lambid, mis meie ostsime Riia mnt Elektri ärist €6.50/tk, maksid ehituspoodides umbes poole rohkem. No ja vannipaneelist ärme parem räägimegi – neid müüakse suuremalt jaolt ainult koos vanniga ning paar eraldiseisvat nikatsit, mis me leidsime, maksid €40 ringis. Meie remondimehel õnneks nupp nokkis – ütles kohe ära, et pole mõtet, meisterdame ise. Käisime siis ja vaatasime, millest annaks teha, lõpuks tegime seinapaneelist. Ja väga kena sai minu meelest, säästuremondile täiesti sobilik.

Peeglikapi üle olen hullult rõõmus. Sobiva leidmine oli paras tegu – minu tingimus oli, et peab olema lambiga ja laius max 50 cm – veetorud jäid ette, laiem poleks mahtunud. No ja muidugi kena välimusega. Otsisin tükk aega – kõik kenad kapid olid kas liiga laiad või ilma lambita, ainus lambiga ja sobivas laiuses oli hirmus kole ja kandiline… Lõpuks ikka leidsin ühe, mis kõigile tingimustele vastas. Ütlemata mõnus on nüüd – kapp on puhas, uks käib kergelt lahti, lamp valgustab… Enne oli väga tüütu.

No ja vann, see näeb ilmeline välja, enne oli üsna rõve – nii vann ise kui see vanni ja seina vaheline ala, mida nüüd katab liist – küll kõveralt, sest sein on kõver, aga ikkagi ilus ja valge :D Vuugid, mis olid enne räpased ja nüüd ilusad heledad. Põrand – enne jubedad tumepunased plaadid, nüüd kena ja hele. Põrandakatte hinda ma kirja ei pannud, sest ostsime selle kunagi ammu koridori jaoks, oli ka mingi ilge soodukas, maksime toona €22.88 – kuna koridor oli aga kitsas, jäi sealt täpselt nii palju üle, et jagus vannituppa ka. Torud – küll ärritav, et on nähtaval ja kõverad, aga enne kulunud rõverohelised, nüüd kenasti valged. Enne oli laes üks lamp, peeglikapi kohal teine, aga mõlemad valgustasid kehvasti. Nüüd on laes kaks lampi, kogu värvitav pind on säravvalge ja valgust on kohe poole rohkem. Dušš, mis säästab vett, mida saab nüüd seinale panna ja mille voolik on terve… Ja ausõna, isegi kõik sellised pisiasjad nagu normaalse välimusega WC paberi hoidja ning lahe sebramustriline WC pump… Kena valge lüliti ja pistikupesa. Ka need loevad.

Nii et jah… Ma olen väga rahul. Karta on, et PÄRIS vannitoa remondi jaoks niipea raha ei jagu. Enne piinlesin  hämaras räpase välimusega urkas, nüüd on täitsa mõnus, saab seni kenasti hakkama. See on ikka väga oluline, et pesta oleks hea :)

Nov 172013
 

Kuni tegu on säästuremondi või lihtsalt vana remondiga, on täiesti suva, kui lapsed mingi jama kokku keeravad. Aga uues värskelt remonditud lastetoas ajab iga nende käkk närvi :D

Eile hommikul tahtis Plika kirjutada. Ma ei viitsinud voodist välja ronida (kõik laste pliiatsid-vildikad on hästi kõrgele ära pandud), ütlesin, et võtku kapist topsist pastakas, aga vaadaku, et Poiss seda kätte ei saa. Otse loomulikult ikkagi sai…

IMG_8695

IMG_8694

Eelmisel pildil on laste värskelt värvitud laud ning peale pastakajoonte on näha ka auke. Neid on seinal veel terve hunnik. Poiss tagus täna haamriga. Mina arvasin naiivselt, et ta neid pulki sisse taob, mille jaoks haamer mõeldud on ja kui ma tuppa jõudsin, oli ta juba üsna korraliku hävitustöö ära teinud:

IMG_8692

Elutoas oli see-eest suht ükskõik, kui ta kuu aega tagasi kirjutuslaua kõrvalt seina täis sodis :) Ma muidugi õiendasin, aga see tapeet on memme ajast ja vajab nagunii värskendust. Ma ei usu, et me siin enne remonti teeme, kui teise poole kasutusse võtame, elutoa sinna kolime ja praegusesse oma magamistoa teeme.

IMG_8292

Võiks ju loota, et Poisil on kahe aasta pärast sama palju aru peas kui Plikal praegu. No et võiks rahulikult kõik joonistustarbed ja plastiliini neile kättesaadavasse kohta jätta…

Nov 092013
 

Mäletate ju küll, kuidas Liisa endale sünnipäevaks oma toa sai ;)

Pimedas pilti teha on küll täiesti mõttetu, aga ma siiski pidin, eks.

Kõik on veel poolik. Kardin on hirmsal kombel kortsus. Pildid, kell ja maal on seinale panemata. Toolikatted kavatsen siiski uued õmmelda, sest praeguste värv häirib, aga pean kõigepealt välja mõtlema, milliseid tahan. Esimesel pildil näha olevatele kastidele saab hiljem raam ümber, siis on nii, nagu algselt ette kujutasin ja mahuvad kenasti ahjust vasakul olevasse nurka. Norrast toodud väikesed toolid tahaks seinaga ühte tooni värvida ning lepatriinutoolid välja vahetada – viimastest peaks üks olema vannitoas, et Poiss ulataks kraanikausini. Ja kindlasti sada asja veel.

Aga ikkagi. Ma sättisin pool ööd. Ja kui lapsed hommikul üles ärkavad, on neil jälle oma tuba. Nii, nagu ma lubasin :) Mitte päris Plika õigeks sünnipäevaks, aga peo päevaks. Ja on õhupallid ja puha. Ja kingituseks see peavõru, mis tema voodi küljes on.

IMG_8536

IMG_8539

IMG_8543

Mööbel oli alguses vähe teistsuguse paigutusega plaanitud, aga teadagi – plaan on üks ja reaalsus teine. Ei sobinud ja sai ümber tõstetud :)

Kui homme fotod seina saan, teen päevavalges normaalsed pildid. Seda juhul, kui on võimalust ja aega. Tõenäoliselt pigem ülehomme, sest homme on pidu ja kiire, ülehomme seevastu rahulikum ja päikest lubab siis ka.

Eelmisel ööl küürisin kella kolmeni vannituba ja uni jäi seega nelja tunni pikkuseks. Õnneks ei pea homme lapsi aeda viima ja uus tuba peaks neile piisavalt tegemist pakkuma, kavatsen kauem magada. Elutuba ma muidugi koristada ei jõudnud ja see võtab ka oma aja, samuti tahavad kõik põrandad pesemist – lootsin selle kõik küll öösel ära teha, aga jah… Lastetuba sai valmis, köök ja vannituba on juba elisest saadik korras, elutoas ja koridoris on veel aga üksjagu sättimist.

Hoiatasin kõiki külalisi, et kella ühene peo algus võib edasi lükkuda, kui ma oma sättimistega viimasele minutile jään. Eks näis, kui suur uni homme hommikul on… Võib täitsa juhtuda, et lükkubki :D