Nov 162009
 

Sain lõpuks uue pangakaardi kätte, seega avanes reaalne võimalus ammu välja vaadatud asju tellima hakata. Kuna pool kuud on juba läbi ja raha omajagu kulutatud, siis mõned kallimad ostud lükkuvad ilmselt järgmisesse kuusse. Igatahes tellisin ühed pealispüksid ja kümnese paki organic marlimähkmeid ära. Püksid jõudsid täna kohale :P

Tegu siis Bambinexi one size pükstega – nii palju, kui ma olen oma uuringute põhjal aru saanud, siis BTB (birth to potty) mähkmed, mida annab erinevalt kinnitades kasutada sünnist potilkäimiseni, on suhteliselt levinud ja mitmete firmade tootevalikus juba ammu olemas, aga ühes suuruses pealispüksid on see-eest uuem nähtus ning nende reklaamimisel kasutatakse usinasti ära masu mainimist – noh, et pead vähem kulutama :P

Mina, vana praktik nagu ma olen, tellisin muidugi ka kohe selle variandi – Plika on küll juba aastane, aga küll neid põngerjaid tuleb ajaga juurde, siis hea kasutada. Praegu teevad selliseid pükse vist ainult Totsbots ja Bambinex, mõlemal on õnneks lahedad erksad värvid, nag mulle meeldib. Bambinexi oma sain siis täna kätte (nende enda kodukal ma ei leiagi, et nad seda one size varianti mainiks, samas kui pildil on see küll olemas) – tellisin eBayst, sest sealt sain kõige odavama postikuluga. Mõned värvid olid mõnede müüjate juures isegi tasuta kohaletoimetamisega, aga ma tahtsin just lime‘i, nii et maksin rõõmsasti 75p juurde. Püksid ise maksid £8.99, kokku £9.74 ehk umbes 165 krooni. Bambino Mio püksid maksavad Taevakarva kutsu netipoes 140 kr (ei mäleta, palju poes, ilmselt nats kallim), nii et erilist hinnavahet pole.

Ja mulle meeldivad need püksid palju rohkem! Okei, alustuseks mainin kohe ära, et ma pole neid veel reaalselt proovida saanud, sest Plikal on praegu Moltex all ja ma ei viitsi hakata seda ilmaasjata ära kiskuma. Niisiis proovisime neid lihtsalt Moltexi ja sukkpükste peale. Aga istusid paremini! Kui Bambino Mio nr. 3 suurus püksid, mis peaks kaalu poolest sobima, on Plikale lihtsalt suured ja teoreetiliselt peaks saama neid krõpsudega pingutada, aga tegelikkuses on see kinnitav osa liiga lühike, nii et äär, mis enam krõpsu alla ei ulata, libiseb lihtsalt välja… Siis need Bambinexi püksid istuvad paremini – kuidagi tihedamini ümber jala ja ülevalt hoiavad hästi, miski ei libise kuskile. Ja materjal on ka mõnusam, kui Bambino Miol – samamoodi pissikindel ja seestpoolt kilejas, aga kuidagi pehmem, mõlemalt poolt kusjuures. Pealispind on eriti sametine. Miod on kuidagi jäigemad.

Tegin Bambino Mio omadega kõrvuti mõned pildid, võrdluseks – ma ei tea, palju neist kasu on, aga natuke ikka.

Kõigepealt seestpoolt. Bambinexi omal on pandud see krõpsu kinnitamise osa ka sisse, et oleks lihtsam pesumasinasse panna – kui lahti jätta, jääb krõps ju riiete külge kinni. Olulist vahet muidugi pole, võib püksid lihtsalt “päris” kinni panna – aga natukene kiirem ja mugavam. Kui te nüüd üldse aru saite, mis ma mõtlesin :P

CIMG9469

Teiseks väljastpoolt. Nagu te näete, siis jalgevahele ei ole Bambinexil sellist eraldi kitsast osa küljele õmmeldud, aga ometi istuvad nad jalas paremini ja tihedamalt kui Bambino Mio omad…

CIMG9468

Kolmandaks kokkupanduna. Bambino Mio on viimase vindi peal, kõige laiemalt. Kui need krõpsud päris keskele kokku panna, nagu Plikale hetkel paras on, siis vajuvad nurgad alt täitsa välja. Bambinex on ka maksimumsuuruses. Need trukid, mis ees näha – ülemised saab kinnitada kas keskmistesse või alumistesse aukudesse – vastavalt sellele, kui väikseks vaja mähet teha on. Ja see krõpsu pehme osa, mis vasakul üleval on, on ka selleks, et vastsündinule suureks ei jääks, need kinnitused saab üksteise peale panna ja seega püksid veel väiksemaks teha.

CIMG9475

Siin on näha Bambinex kõige väiksema variandina:

CIMG9473

Lõpetuseks need Eleni ja Anni tehtud püksid, mis ma Plikale kunagi otsin. Näevad jube vahvad välja, aga pole paraku nii praktilised, kui minusugusele laisale vaja. Kollased on niiskuskindlast materjalist, aga lasevad suurema pissi korral siiski niiskust natuke läbi. Lisaks on neil liiga palju kroogitud osa, kehale jäävad jäljed. Rohelised istuvad super hästi, aga on täiesti tavalisest puuvillast, nii et peab eriti peale passima, muidu on riided kohe märjad. Ja vooder on neil mõlemal puuvillane, mis jääb jällegi niiskeks, nii et peab kas kuivatama või kohe pessu panema. Nad võiks hakata sellest spets materjalist õmblema, millest siin kõik püksid on (Miod ka ilmselt) – PUL on lühend, mingi polüester vms – laseb õhku läbi, aga on täiesti pissikindel. See on muidugi point, et puuvill on ikka kõige nahasõbralikum… Aga mina olen liiga mugav – tahan täiesti pissikindlat, mis niiskeks ei jää.

CIMG9479

Eks ma proovin neid uusi pükse mõnda aega ja siis vaatame, kas arvan neist ikka veel sama hästi :P Hoian teid kindlasti kursis.

Ohh, nii äge, et siin on nii palju valikuid ja saan igasuguseid erinevaid variante katsetada!

EDIT: Proovisin pärast vanni korraks uusi pükse koos mähkmega, istusid suurepäraselt. Ööseks läks muidugi Moltex alla, nii et eks homme tuleb pikem proov. Lõpliku hinnangu saab ilmselgelt anda alles pärast paari s*talaadungit – näis, kui hästi ta seda kinni peab.

Oct 252009
 

Olen pea terve tänase päeva riidemähkmete maailmaga tutvunud. Arvasin, et tean neist piisavalt, aga tuleb välja, et neid süsteeme on ikka erinevaid – minul polnud mitmest asjast aimugi.

Hakkasin seda teemat uurima sellepärast, et Plikale on midagi juurde vaja – Eestist sai kaasa võetud ainult 6-7 mähet ja pealispükse on mul hetkel kolm paari, aga kahed neist ei ole niiskuskindlad ja Bambino Mio omad ka ei istu enam hästi – kinnitus vajub äärtest lahti (oleks nagu liiga suur – kilode poolest peaks sobima, aga Plika on peenike küll) ja mähkmed on seal sees kuidagi liiga väikesed. Ühesõnaga oleks vaja osta nii mõned pealispüksid kui ka mähkmeid juurde ja kuna siinmaal on tunduvalt suurem valik, mõtlesin veidi eeltööd teha.

Johhaidii, alguses olin ikka täitsa segaduses. Kõik need ingliskeelsed terminid, ma ei saanud üldse aru, mis värk on. Aga eks ma muudkui lugesin ja uurisin ja sattusin mitmetele asjalikele lehekülgedele, nii et nüüd on pilt juba peaaegu et selge. Ma pole küll endiselt kindel, millised ma peaksin ostma, aga täitsin ühel lehel mingi küsimustiku ära, et nad vastavalt minu vajadustele ja võimalustele parimaid variante soovitaksid – näis siis.

Siin lehel on väga häid ja põhjalikke teste tehtud (mitte ainult mähkmete, vaid ka kõikvõimalike muude titeasjade kohta – turvatoolidest ja beebimonitoridest lutipudelite ja rinnapumpadeni), erinevate inimeste arvamusi ja arvustusi on ka hea lugeda.

Kõige rohkem selgust sain ma aga sellelt lehelt (sealt ma küsisin soovitust ka). Seal tehakse kogu riidemähkmendus nullist väga selgeks – on palju erinevaid artikleid, fotosid, seletusi, õpetusi. Youtube’i videotest oli mul isiklikult vist kõige rohkem kasu – olin enne teooriat lugenud, aga videopildis sai see ka visuaalse ja praktilise poole pealt selgemaks.

Kui kiirelt kokku võtta see, mis ma täna uut teada sain, siis mähkmete sisu ei peagi olema ainult ristkülikuks volditud suur riidemähe, voltida võib sadat erinevat moodi, on olemas ka sellised mähkmesisud, mis on samalaadse kujuga ja kinnitusega kui pealispüksid või ühekordsed mähkmed, kinnitamisviise on ka peale krõpsude ja trukkide veel. Ööseks on võimalik panna lisaimu (extra booster) ja nii edasi. Ma ei oska kõike siin eesti keeles kirja pannagi.

Teine üllatav väide oli see, et riidemähkmeid ei pea vahetama kohe, kui need märjaks saavad – iga 2,5-5 tunni tagant olevat okei, sest märg mähe reeglina last ei häiri (kui just ülitundlik pole) ja punetust ei põhjusta. Hmm… Minu meelest on Plika pepu küll punaseks läinud, kui talle märja riidemähkme paariks tunniks alla unustan. Kas keegi vaidleb vastu või kiidab kaasa?

Sep 072009
 

Birx uuris riidemähkmete kohta, teen siis kohe eraldi postituse, äkki keegi saab veel targemaks.

Ma tegelikult väga pikalt ei hakka heietama – teooriat saab foorumitest küllaga, näiteks siit, googeldades leiab kindlasti veel hirmpalju infot.

Toodete kohta – hirmsuur valik on näiteks Loodusperes – kui kohale minna, siis müüjad oskavad kindlasti ka kõike soovitada ja seletada, nad on seal väga jutukad ja abivalmid ning tunnevad oma kaupa. Bambino Mio tooteid müüakse näiteks Beebicenteris (Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel on Taevakarva Kutsu).

Ise kasutan põhiliselt Bambino Mio mähkmepükse, sest need on pissikindlad ja sellisest materjalist, mis ei lähe seest niiskeks.

Mähkmepükse õmblevad ka kaks toredat Tartu neiut Elen ja Anni (pilte näeb ja tellimiseks kontakti saab siit) – nendelt on mul ostetud kaks paari, ühed puuvillased, teised kiletöötlusega. Näevad hirmus vahvad välja, aga kuna on seest tavalise riidega, mis läheb niiskeks ning isegi kiletöötlusega püksid võivad natuke läbi anda, kasutan neid peamiselt varupükstena – ei viitsi lihtsalt nii palju pesta. Hinnad olid neil suvel 105-150 kr, olenevalt pükste materjalist (mida niiskuskindlamad, seda kallimad). Plussiks on kahtlemata see, et mida naturaalsem materjal, seda mõnusam ja tervislikum lapse pepule.

Sisudest on minu lemmikud õhukesest mähkmeriidest tehtud mähkmed – mul on mingisugused Lõunakeskusest ostetud vist Poola päritolu valged mähkmed, 15 kr/tk (Maiden, kas sa mäletad, kust poest need pärit on?) ja Eleni-Anni õmmeldud kollased karukestega mähkmed, vist oli 10 kr/tk. Kuivavad kiiresti, samas ei kaota liigselt kuju nagu tavalised kahekordsed marlid. Kirju mähkme pealt ei paista plekid ka välja, neid vahel ikka jääb – sapiseep on küll suureks abiks, aga alati ei õnnestu 100% puhtaks saada.

Ema õmbles mulle tavalisest apteegimarlist ka kümme mähet, aga see äärte õmblemine olevat paras nokitsemine ja need võtavad liiga kergesti liiga suvalist kuju. Kuivavad muidugi hirmkiiresti (tuule käes praktiliselt minutitega).

Bambino Mio originaalmähkmed imavad hästi ja neid on kergem voltida, aga kuivavad kauem ja on kallimad.

Flanellmähkmeid pole õnnestunud proovida. Elen ja Anni õmblevad neid ka (vist 20 kr/tk), aga kui ma ostmas käisin, polnud ühtki hetkel olemas. Peaks igal juhul veel paremini imama.

Ma rohkem ei kirjuta, foorumis olid nagunii kõik tarkused olemas :) Igal juhul – kui ostmiseks läheb, siis proovige erinevaid ja vaadake, mis kõige paremini sobib. Ja võimalusel eelistage ikka eestimaist! ;)

Jan 202009
 

Leidsin ja lugesin läbi ühe vahva ökoblogi ning sellest tulenevalt kõik järgnevad mõtted.

Kogu roheline teema on mulle teatavasti juba pikemat aega südamelähedane. Esimese pisiku sain ilmselt kunagi ammu Epu blogist, hoogu juurde tema Roheraamatut lugedes.

Aga noh, selle teemaga on, nagu on – üritan küll, aga kõike ei jõua ja kõike ei viitsi. Mõtlesin siis ausalt kirja panna, kuidas minu ja öko suhted hetkel on.

Kõigepealt lapsega seotu. Riidemähkmeid hakkasime lõpuks kasutama, läheb täitsa eduliselt. Ideeliselt mõtlesin need igal õhtul lapse vannivees läbi loputada, aga esiteks me tegelikkuses päris iga päev siiski vanni ei tee, teiseks ma sageli lihtsalt ei viitsi. Vahel loputan ka, aga üldiselt on nii välja kujunenud, et mähkmeid jätkub 2-3 päevaks ning selle aja peale on masinatäis pesu ka juba kogunenud, lähevad sinna.

Pesu pesen alati pooletunnise 30-kraadise kiirpesu tsükliga – kuna meil eriti määrdunud riideid pole, piisab täiesti. Plekke eemaldan Loodusperest ostetud sapiseebiga – töötab väga hästi, olen rahul. Pesupulbriks on hetkel Minirisk, ootamas Mayer – juba lapse pärast ei taha mingit tugevalõhnalist pulbrit, valin parima variandi lähtuvalt Maxima hetkevalikust. Eelistan muidugi kodumaist, aga alguses Mayerit polnud, sestap sai tookord Minirisk.

Ühekordseid mähkmeid kasutan öösiti ja väljas käies, vahel ka siis, kui kodus eriline laiskus peal on ja ei viitsi iga poole tunni tagant mähet vahetada (seda siiski harva). Moltexeid ikka. On kallim küll, aga olen nõus maksma, südametunnistuse asi. Esimesed nädalad, kui laps Moltexite jaoks liiga väike oli (neil pole newborn suurust) ning Liberosid kasutasime, olid süümepiinad, kui järjekordne mähkmepakk ostetud sai – Teeme ära kokkuvõtetest loetu ei lähe meelest. Lugesin tollest ökoblogist, et mingid teised ökomähkmed olla ka eestis saadaval – tea, kas peaks proovima? Huvitav, palju maksavad…

Niiskeid salvrätte kasutan. Ideaalis biolagunevaid, praktikas mitte. Miks? Lihtne – Bambino Mio omad, mida saab Taevakarva Kutsust, on kallid. Hippi omi minu kodupoodides (Comarket, Maxima) ja apteekides (nois, millest mina vaadanud olen) ei müüda. Ja ma tõesti ei lähe ainult nende salvrättide pärast Selverisse. Nii kasutangi lõhnatuid Huggieseid – sest Maximas müüakse. Ja natuke on paha meel küll, samas ma tõesti eelistangi lõhnatuid (Hippil vist pole) ja neid ei kulu enam palju ka – laps ei s*tu ju enam iga mähet täis. Kui kuskil kodu lähedal Hippi müüdaks, ostaks vist ikkagi seda. No, kas keegi oskab soovitada?

Lapse riietega on üldiselt nii, et kuigi ma eelistan iga kell kõige tavalisemat puuvilla, siis kuniks käe vastas mõnus tundub, ega ma mingit probleemi ei tee, kui sekka mingit muud materjali saanud on. Kui ise ostma peaksin, siis muidugi vaataksin rohkem silte, aga ainsad ise ostetud asjad on mul Londoni ajast, enamik on kõik laenuks saadud või kingitud teise (kolmanda? neljanda?) ringi asjad. Ja kuigi mahepuuvilla idee on mu meelest äärmiselt kiiduväärne (pole kindlalt millegi keemilisega töödeldud ja kõik väikesed hiinlased on valmistamise eest ausat tasu saanud), ei võimalda mu rahaline seis selle ostmist. Ja tegelikult, mis on ökom – kas tavalised teise ringi riided või uued mahepuuvillased? Mulle tundub, et esimene variant.

Mänguasju pole ma ise veel ühtki ostnud, oleme kingiks ja “päranduseks” saanud. Ei ole jõudnud eriti levitada ka oma soovi, et need oleks võimaluse korral puust või riidest, seega saime plastmassjubinaid küll. Nendega on nüüd jällegi nii – kui keegi spetsiaalselt meie lapsele kingiks ostab, siis tahaks küll, et ta loodussõbralikke materjale eelistaks, aga kui keegi oma lapse vanu asju toob, siis taaskasutus on ju okei, see plastmass on nagunii juba kellegi poolt toodetud ja ära ostetud. Ise kavatsen igatahes nii palju kui võimalik loodussõbralikke materjale osta. Ja raamatuid. Aga rohelisuse pärast kapi otsa ronida ei kavatse – kui vaja, ostaks kindlasti ka plastmassi.

Söögikraamist. Üldiselt üritan osta võimalikult palju kodumaist, võimalikult palju looduslikku ja tervislikku. UK-s oli see tunduvalt kergem, seal olid kõik supermarketid organic siltidega tooteid täis. Aga katsu sa Eestis õnnelike kanade mune leida. Poest ei ole leidnud, isegi turul väideti, et ei ole (see väide oli eriti šokeeriv). Turult ikka lõpuks saime.

Turuga on jällegi nii, et ega me sinna väga tihti ei jõua. Peaks tihemini käima, ausõna. Loodan, et kui ilmad ilusamaks lähevad, siis ka teeme seda. No ja siis veel muidugi see, et turul müüakse ka nii palju välismaist kraami. Kui unustad küsida, kas tomat on ikka Eesti oma, võid vabalt Poola oma saada.

Üldise toidukraamiga on nii, et hetkel on meil rahaga kitsas ning seetõttu vaatan eelkõige hinda. Suuremaid oste teeme Maximas, kus on teatavasti palju Läti ja Leedu kaupa. Lisaks Hiina küüslauk ja muud jaburused. Oleme küll üritanud puu- ja köögivilja ning liha turult osta, aga sageli ei satu sinna ja siis ikkagi Maxima. Kui hinnavahe väga suur pole, eelistan eestimaist, vahel aga tuleb kodumaise majanduse toetamiseks liiga palju peale maksta.

Koostisaineid üritan ka uurida, aga nende E-de nimekiri on ju eksitav – ehmatad ära, et saias on viis erinevat ning leiad siis googeldades, et need kõik on ohutud. Epu raamatus oli mingi list, peaks selle ikka üles kirjutama ja poodi kaasa võtma. Eh, peaks kõikidest E-dest tabeli tegema, siis oleks poes eriti kindel.

Üldise tervislikkuse seisukohalt – nisutoodetest ei suuda loobuda, kohukesi ostes vaatan, et oleks ikka kohuke, mitte dessert, mahlu eelistan ilma suhkruta jne. Üritan leida tervislikumaid variante, aga kui isusid on, annan neile järele ega piina ennast millegi keelamisega. Vahel käin MacDonaldsis ka ;)

Ma tõesti loodan, et kui Mees töö leiab ja minu emapalk tuleb, saame jälle toidule rohkem raha kulutada, Eesti majandust toetada ja tervislikumalt elada. Praegu on süümekad isegi siis, kui mahla või puuvilja tahan (ja neid tarbiks ma ikka PALJU), sest kõik on nii kuradi kallis.

Kodukeemiast. Pesupesemisega seonduv sai juba ära mainitud. Nõudepesuvahendi ostis Mees Fairy, sest tema meelest ei pese muud puhtaks. Minu meelest on kõik Fairyd ja muud taolised jäledalt haisvad ja kui praegune otsa saab, siis pean mingi parema variandi leidma. Pesen nagunii enamiku nõudest lihtsalt kuuma veega, aga hetkel pole vahet, kas kasutan vahendit või mitte – käed haisevad pärast ikka ühtmoodi jälgilt, sest nõudepesušvamm on vahendist läbi imbunud. Sellega seoses – kas keegi oskab soovitada mingit mahedamat ja loodussõbralikumat vahendit?

Muud kodukeemiat meil eriti polegi. Kui UK-s olid kõik üürikad, kuhu kolisime, meeletult räpased ja alustasime alati igasuguste puhastusvahendite ostmisega, siis siin oli kõik värskelt remonditud ja puhas – oleme lapi ja veega hakkama saanud. Ahjaa, WC poti puhastusvahendid just ostsime emaga – mingid tavalised, Maximast. Kui ükskord otsa saavad, tahaks Loodusperest midagi vaadata, ehkki seal on kindlasti kallim.

Üldiselt pole ma puhastusvahendite teemasse peale pesupesemiseks vajaliku eriti süvenenud – ma eelistaks iga kell eestimaist mahedamat sorti toodet välismaalt imporditud paduökole, aga kas toodetakse üldse?

Hügieenitarvetest – polegi Eestis olles midagi ostnud, Londoni ajast kõik šampoonid-dušigeelid veel olemas, seebid olid sisse kolides ees ootamas. Kui praegu peaks midagi otsa saama, ostaks ilmselt Maximast mõne odava variandi, hiljem, kui rahaasjad jonksus on, uuriks ehk midagi ökomat. Pole jõudnud jällegi veel teemasse süveneda, mugavam on olnud kuskilt mingi odav laiatarbekaup ära osta ;)

Prügi sorteerimisest – meil on eraldi kotid üldprügi, paberi ja pakendite jaoks. Lisaks paneme eraldi pandipakendid ja muu klaasi, aga see kõik on siiski mööndustega. Paberikotti on lihtne täita, kisun ilusti kileümbrikelt aknaid eest ära jms. Pakenditega on lugu kehvem. Esiteks ei ole ma päris kindel, mida sinna täpselt panna võib ja mida mitte. Teiseks – no ma EI VIITSI kõike üle pesta. Plastmassist jogurtitopsid ja plastkarbid pesen küll, aga mahlapakid panen pesemata ning piima, hapukoore jms kilepakendid viskan üldprügisse.

Ja samal ajal kogu aeg juurdlen – mis saab siis, kui ma vale asja valesse kohta viskan? Kuidas seda kõike sorteeritakse? Mis oleks kahest valest õigem – kas panna pesemata mahla- ja hapukoorepakk või majoneesipudel pakendite hulka või oleks õigem pesemata pakend üldprügisse visata? Kui ma panen ühe “vale” asja kotti, kas see kotitäis asju läheb siis raisku? Kes kurat kõike seda prügi üldse läbi sordib ja asjade sobivust kindlaks teeb? Ei ole ju reaalne, et üks inimene on päev läbi ninapidi prügikottides ja uurib, kas see hapukoorepakk on nüüd pestud või mitte. Ja kui keegi seda ei uurigi, kas pesemata pakend tekitab kuskil mingi jama? Millise? Kõiki pakendeid ei saa ju ühes kohas ümber töödelda, keegi peab neid siis ju ikkagi sorteerima? Palju küsimusi, vähe vastuseid… Kui keegi lugejatest mõnda vastust teab – olge lahked, jagage ka minuga.

Kilekotte ei osta ma kunagi ja ütlen igal pool, et pole vaja. Poes käime alati seljakoti ja riidekottidega, olemasolevaid kilekotte (mida on vanast ajast päris palju kogunenud) kasutame prügikottideks. Aga väikseid kilekotte tekib ikka igalt poolt, leiva-saia ja puuviljade omad jne, need viskan küll lihtsalt pakendiprügisse. Alguses kogusin, aga ei leia kasutust. Oleks koer, siis saaks tema junne koristada ;)

Samamoodi viskan pakendiprügisse kõik plastist või jms karbid – algul hoidsin alles, aga ei leia kasutust. Ei tea kedagi, kellel vaja läheks – Mehe vanaema näiteks teeb küll sügavkülma jaoks moosi, aga ta sööb ise ka võid ja saab oma karbid sealt. Tegelikult on see ainult minu teooria, me pole talt kunagi küsinud…

Ressursside kokkuhoiust. Vannis ma nagunii ei käi, aga duši all läheb kindlasti kauem kui seitse minutit (see oli mu meelest mingi soovituslik aeg) ja ma ei kavatse seda ka piirata. Nõusid pestes kulub jube palju vett – ma ei viitsiks elu sees mingit kraanikausi vett täis laskmise ja seal leotamise ning hiljem teises kausis loputamise vms süsteemi arendada, meie tibatillukeses köögis poleks see nagunii võimalik – seega voolava vee all. Ja kas vee kulutamine kõigi nende pakendite pesemiseks on ikka ökom kui need pesemata ära visata? Ma ei tea sedagi, miks neid pesta tuleb, seega ei oska vastata. Nõudepesumasin kuluks ära, aga hapukoorepakki sinna ju ikkagi ei pane :)

Elektrijubinatega on nii, et üürikorteris elades ju mingeid pliite ja lampe ise ei osta, isiklikud tarbevahendid on ka kõik olemas. Kui kunagi oma elamise saaks, ostaks muidugi võimalikult säästlikud variandid.

Transport. Ma kolisin Tartusse selleks, et jala käia ning käin ka. Aga kurat, kuidas ma autost puudust tunnen! Väikese lapsega on ikka jauramist – ühistranspordis on ebamugav, jala alati ei jõua. Asju, mis kaasas olema peavad, on nüüd tunduvalt rohkem. Bussipiletite hinnad on nii kallid, et kahekesi autoga Pärnusse sõites tuleb hind sama, mis bussiga. Aga mugavus! Poest suuremal hulgal toidukraami ostes on isegi kahekesi raske koju jõuda – vanker on ju ka veel, mida tuleb lisaks kottide tarimisele (mäest üles) lükata. Ilm on aeg-ajalt (eriti praegusel aastajal) nii närune.

Ühesõnaga – normaalse ilmaga ja suurte kottideta käin ma hea meelega igale poole jala. Ühistranspordi mõistliku hinna ja ajagraafiku ning talutava mugavuse juures kasutan ma seda hea meelega. Aga hetke asjaolusid arvesse võttes oleks autot vaja ja kui vähegi võimalus tekib, siis selle ka soetame. Loomulikult võimalikult säästliku, aga siiski. Ja põrgusse öko.

Nüüd vist sain enamiku eluvaldkondadest kaetud. Või kui mitte, las siis jääda – kell on juba niigi palju ja tekst hiigelpikk.

Tahaks ju olla veel palju rohelisem, aga ökonarri minust ei saa – olen selleks liiga mugav ja liiga vaene. Iga kell eelistan kodumaist ausa muljega kraami välismaalt imporditud ökole, mis on reeglina nagunii mõttetult kallis. Ja üleüldse ei viitsi ma ennast sõlme keerata, et iga hinna eest kõike säästa – natuke elumõnu peab ka jääma.

Aga selge on see, et meie elu läheb aegamisi järjest rohelisemaks. See ongi kõige olulisem.

Jan 072009
 

Selline plika siis tänaseks :)

Kessu käis meil eile külas pannkooki söömas ja tõi Plikale sünnipäevakingiks Bambino Mio mähkmepüksid – hakkasime siis lõpuks riidemähkmendust katsetama. Alguses läks naba paranemisega tükk aega ja siis ununes lihtsalt ära… Nii kaks kuud täis veniski.

Esimese mähkmega jäi Plika tuttu ja magas peaaegu neli tundi jutti. Järgmiseid sai juba rõõmsalt iga poole tunni tagant vahetada. Geniaalne plaan päevased mähkmed (Kessu eeskujul) õhtul pärast lapse vannitamist samas vees läbi loputada, et homme jälle võtta oleks, sai tagasilöögi selle näol, et kohe pärast vanni oli vaja tissi anda, siis tuli endal jube nälg ja lõpuks oli vesi juba külm. Olgu peale, homme vaja nagunii pesu pesta, lähevad siis masinasse.

Üldiselt – iga poole tunni tagant mähkme vahetamine tähendab küll rohkem jamamist, aga samas on see hea põhjus lapsega tegemiseks. Mänguasjadest ta veel ei huvitu ja no kaua ma jõuan temaga “rääkida” – mul on süümekad, et ma lapsega nii vähe tegelen, see peaks kaasa aitama. Hea põhjus igal õhtul vanni teha kah (siiani pole iga päev viitsinud, osaliselt vee kokkuhoiu eesmärgil – nüüd on sel veel vähemalt rohkem kasutust).

Mul on hetkel kokku 15 marlikat + kaks Kessu käest laenatud originaalsisu (kuivavad kauem) – igal õhtul läbi loputades ja öösel kuivatades peaks ilusti hakkama saama. Väljas käies ja öösel kasutame ikka Moltexeid.

Ja lõpetuseks pildiseeria eilsest hommikust.

Uni on nii magus…

Miski sähvib kogu aeg, piilun õige… Äh, jälle see emme varitseb oma kaameraga.

UNI on, kas sa siis aru ei saa??

Aga kui sa mind juba üles ajasid, siis natuke tissi võtaks küll!

Elu on ju tegelikult päris ilus :)

May 042008
 

Ma mõtlesin just praegu, kuidas Epu Roheraamatu lugemine ei tulnud minu jaoks hetkegi liiga hilja – seoses raseduse ja tulevase lastekasvatamisega on nii palju asju, millele mõelda, nii palju valikuid, mida teha…

Ma ei tea, kas ma oleks näiteks enne selle raamatu lugemist olnud nii kindel, et hakkan kasutama riidemähkmeid, mitte ühekordseid keemiaõudusi. Ja ma oleksin tõenäoliselt ostnud plastmassmänguasju, millest ma nüüd kavatsen hoiduda.

Ja nii edasi.

VÄGA õigel ajal sattus see raamat mu kätte!