Jul 022019
 

Tahtsin teiega jagada ühelt poolt lihtsalt üht lõbusat seika, teiselt poolt suurepärast klienditeeninduse kogemust, millest siiamaani vaimustuses olen.

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, kuidas me oleme kaaslasega korduvalt irvitanud selle üle, kui täiskasvanud inimesed kutsuvad üksteist äärmiselt imalate hüüdnimedega ning teinud ohtralt nalju teemal, et äkki peaks kah tööl üksteist nunnuks ja mõmmiks kutsuma vms. No mis teha, me sellised sarkastilised.

No ja siis oli märts ja minu 35. juubel…

Minu tolle päeva FB postitus:

“Ma ei mäleta, mis sa mulle kolmapäeval tegid, et ma sind norida tahtsin” ehk kuidas mu kolleegist boyfriend mulle kulleriga tööle lilli saatis. Ta oli ettenägelikult piisavalt tark, et sellise pühendusega kaarti mulle mitte otse üle anda, nii et füüsiline vägivald jäi olemata ja piirdus vaid ähvardustega :D Aga ma teen tagasi, ma luban :D

Muidu on juubel tore. Kõik toovad lilli. Ja Nele julges oma kaardi ise ära tuua :D Võite nüüd arvata, kumb on kumma oma.

Siiralt Teie
Armas Nunnu

Ühesõnaga lubasin, et ma teen tagasi ja teen hullemini. Ja siis oli mul kolm kuud aega mõelda, mis see täpselt on, mida võiks kulleriga tööle saata ja sellele veel rõlgem pühendus kaasa panna. Kaaslase kommentaar oli “ainult mitte lilli”.

Mingil hetkel netist inspiratsiooni otsides, üldsegi mitte niivõrd kullerile mõeldes, vaid pigem niisama üldiselt, jäi silma üks väga sobiva kujundusega kruus. Mõtlesin, et kuskilt ookeani tagant seda küll tellida ei viitsi – küllap leian koha pealtki teenuse, kus minu soovitud kujundus tassile pannakse. Ja nii jõudsingi otsapidi netikink.eu lehele.

No ja kui ma siis nägin, et neil on seal ka kinkepakendid, kus lisaks kruusile veel šokolaadi ja teed (mis olid pealegi ägedate nimedega stiilis “Dragon’s Surprise”)… Mu kaaslane on nimelt suur šokolaadi- ja teesõber… :D Siis lõigi tuluke peas põlema – näe, selle saabki ju ideaalselt kulleriga saata.

Kirjutasin, küsisin rea täpsustavaid küsimusi – kujunduse, mõõtude, tee, šokolaadi, kinkepakendi, kaardi kaasa panemise võimaluse kohta… Sain vastuse imekiirelt, reede õhtul 20 minutiga :) Vastus kõigele oli lühidalt “jaa” – kõike saab :)

Siis möödus kuu, kuni ma sain lõpuks endale uue arvuti ja normaalselt kujundada. Ja oli ka suht viimane minut, et tellimus töösse anda. Saatsin esialgse faili, nägin selle kujundust tassil, tegin veidi kitsamaks, jäin rahule…

No ja siis sain kõne, et täpsustada pakkimist ja detaile, osa vestlusest:

“Kuna mõte oli natuke kiusata…”

“PALJU KIUSATA!”

“…siis mis te arvate, kui läheks üle võlli, mul on siin võimalus lõigata pitsiliste äärtega kaart…”

“JAA, PALUN!”

Ja õige pea saadeti mulle ka foto pakist, mis teele panemiseks valmis oli:

Vaimustav, kas pole :D Muide, kuradi keeruline oli piisavalt rõlget pühendust välja mõelda, olin sunnitud inspiratsiooni otsimiseks läbi lugema Buduaari foorumi hellitusnimede teema, mida oli ikka õige mitu lehekülge… Mul on sealt veel nii mõnigi idee varuks, kui peaks veel kunagi vaja minema :D Aga lõplik pühendus valmis hoopis koostöös Pipsiga :D

Sellega saaga ei lõppenud. Tellisin rõõmsalt kulleri õigeks päevaks ära, kaks päeva enne sünnipäeva viisin lõpuks otsad kokku, et kurat, kaaslasel on sel nädalal puhkus. Ma kogu aeg teadsin seda ja ometi… Juhm on juhm. Kuna tagasi tegemine eeldas ikkagi TÖÖLE kulleri tellimist, siis polnud teha muud, kui lükata kogu üritus uude nädalasse. Õnneks koosnes mu kingitus mitmest osast, nii et õigel päeval sain ka midagi kätte anda ja ei tekkinud mingit kahtlust :D

Olin tellimusse pannud oma telefoninumbri, sest mind hoiatati ette, et sõnumid paki saabumise kohta tulevad juba päev varem, ei tahtnud üllatust ära rikkuda. Mõtlesin, et kui kuller helistab, annan talle õige numbri… No ja õigel päeval siis ootasin… Kuni taipasin lõuna ajal trackingut vaadata ja nägin, et pakk oli kohale toimetatud hommikul veidi enne kaheksat… Kõrvalmaja lattu. Juhm vol 2 – ma oleks võinud ise selle peale tulla, et meie ettevõtte eripära arvestades võib väga vabalt juhtuda, et kuller väikest aadressierinevust tähele ei pane ja paki tuimalt lattu viib, kuhu neid iga päev kümnete kaupa tuleb… Ma juba kujutasin ette, kuidas ladu on selle paki lahti teinud ja pühendust näinud :D Õnneks nad vist siiski jagasid ära, et tegu pole päris tavalise saadetisega, mida avada, kontrollida ja vastu võtta. Nii et kui helistasin kolleegile, kes paki hommikul vastu võttis, sain teada, et ta oli selle juba õigesse majja ära saatnud… Teise kolleegi abiga tuvastasin, et pakk oli avamata jõudnud õige laua peale… Saaja ise oli sel ajal teises kohas sünnipäeva tähistamas…

No ja siis lõpuks… Jõudis ta alla tagasi oma laua juurde :D Chatis tuli kõigepealt küsimus “Mis tegid?” ja kui ma olin pisut tagamaid seletanud, siis nending: “Ainult sa ei näinud, kuidas ma seal seisin wtf näoga, kui selle laua pealt leidsin.”

Nii et jah… Ei tulnud õigel päeval ja ei tulnud kulleri kõnega, vaid läbi lao, aga üllatus sellegipoolest :D

Ahjaa, kruus ise. Mul pole siiani olnud meeles korralikku pilti teha, aga võtsin ühe, mis ta mulle chatis saatis… Ja inspiratsioonipilt siis kah. Ma ise olen väga rahul tulemusega :)

Ma olen ääretult tänulik netikink.eu lehele ja tõesti ei mäleta, millal viimati nii super klienditeeninduse osaliseks sain. Hea klienditeenindus on tänapäeval üsna tavaline, aga antud juhul oli tegemist oivalise klienditeenindusega. See kiirus, paindlikkus ja kaasa mõtlemine – no tõsiselt, kõik ootused said mitmekordselt ületatud.

Sest no vaadake seda kaarti veel kord, eks :D No TÄIEGA tegin tagasi! :D

Aa, ja seda ka veel, et kogu kupatus läks maksma ca 21€, mille sees ka kullerteenus. Liisi kommentaar: “EI OLE! Ma arvasin, et sada!” No see oli vast kunstiline liialdus, aga siiski.

Vot sihuke lugu. Kui teil on vaja personaalset kingitust, siis soovitan soojalt. Eriti tore on see, et tegu on perefirmaga, mulle nii meeldivad sellised ettevõtmised.

Disclaimer: kui sulle meeldib kutsuda oma kaaslast muskaks, mõmmiks või kiisuks, siis ma väga loodan, et sa mu postituse peale ei solvunud. Inimesed on erinevad – kui see teile meeldib ja sobib, siis ongi kõik suurepärane :D Meie omavaheline norimine ei ole kindlasti mõeldud kellegi konkreetse pihta, lihtsalt meie harilik must huumor – üks neist paljudest asjadest, mida ma meie suhtes naudin. Need lilled ilma selle kaardita poleks olnud pooltki nii tähenduslikud :D

Mar 222018
 

TIKKER 34

Sel aastal oli selline sünnipäev, kus juba hommik algas kahe masinatäie pesemist vajava voodipesu ja tundega “Kuule, Murphy, jäta nüüd”. Mõned tunnid hiljem sain töölt koju sõita, et viia Plikale ujulasse maha unustatud ujumisriided. Kogu päev oli üsna “meh”. Ja Soomlasel oli täna eriti hiline tööpäev, ta jõudis koju alles peale üheksat.

Aga siis, kui ma õhtusööki valmistasin, juhtus Plika issile helistama ja kurtma, et tema järele igatseb, mispeale ma eksprompt küllakutse esitasin. Meelitasin koogiga. Tuli kohale :P Korjas Poisi ka jalkatrennist peale, nii et ma ei pidanud teist korda sõitma.

Ja ema tõi mulle lilli ja Plika klassiõde, kes tal külas käis, tõi mulle lilli. Ja laud oli ilus ja kevadine. Ja isegi küünlad olid koogi peal. Nii et lõpp hea, kõik hea.

Apr 152017
 

Kunagi, kui me veel noored ja ilusad olime… Mitte et me seda praegu ei oleks, aga noh, veel nooremad ja veel ilusamad :P Siis oli meil üks väike sõprade ring, kellega omavahel väga palju suhtlesime. Kolm meist on märtsilõpu sünnipäevalapsed – Kaidi ja Annika sünnipäev on ühel päeval, minu omast täpselt nädal hiljem.

Annika töötas aastaid välismaal, aga kolis last oodates tagasi Pärnusse. Kaidi käis Tallinnas koolis, elas vahepeal Pärnus ja kolis siis Viljandisse. Ja meie neljas musketär, Iiris – no tema läks Londonisse ja sinna ta ka jäi.

Igal juhul tegin ettepaneku, et meie kolm, märtsilõpu sünnipäevalapsed, võiks üle pika aja kokku saada. Ja esimesel aprillil me seda tegimegi. Meie Kaidiga hävitasime ära kaks pudelit veini, Annika pole kunagi joonud ja ei tee seda siiani. Igal juhul oli kõigil hiiglama lõbus, mingil hetkel hakkasime fotoalbumeid vaatama ja vanu aegu meenutama, siis tekkis kange tahtmine Iirisega ka ühendust saada.

Temaga olen pärast Londonist ära kolimist kõige vähem suhelnud, ehk korra aasta-kahe jooksul, samas mingi side on alati säilinud. Miskipärast oli mul teadmine, et ei Skypes ega FB chatis ta väga kiiresti vastata ei pruugi, sestap saatsin talle sõnumi. Ja oh seda rõõmu, ta nägi :D Ja tuli ka chatti. Nii et jutustasime mõnda aega, saatsime talle ka pilte ja see oli tõesti lihtsalt NII TORE. Nagu vanasti :)

Tegime siis mõned pildid ka… Et oleks võrdlus – enne ja nüüd. 2001 ja 2017 :)

Ja KASS muidugi oli ka täieõiguslik seltskonnaliige :P

Mar 272017
 

Ligi nädal aega läks, et jõuda ülejäänud mälestuste blogisse talletamiseks… Samas tegingi viimase pildid alles täna, siiamaani järellainetab.

Sünnipäeva varahommikust sai üks pilt blogisse ka õigel päeval. Lapsed eelmisel päeval salatsesid jah ja käisid aias midagi arutamas :P

Poiss sattus sünnipäevakaarti kirjutades hoogu ja lisas õnnitlejate hulka ka ühe oma lasteaiasõbra ning mõned pereliikmed ja sõbrad… Ilmselt oleks rohkemgi kirjutanud, kui kaart poleks täis saanud :D

Plika kaardil on maasikatort… Poisi kaardil igasugu huvitavaid detaile. Pange tähele, kuidas välk küünlaid põlema paneb. Ja mina ütlen “Jee” :D

Tööpäeva hommikutel me tavaliselt koos ei söö, aga sünnipäev oli erand :P

Tööle jõudes ootasid juba kahed lilled ja kingitus töökaaslastelt, ehkki tähistamine oli plaanis alles järgmisel hommikul.

FB uputas õnnesoovidest, millest enamik olid “meh”, aga väga nunnusid oli ka päris mitmeid. Ühe teemakohasema panen siia ka :D

Õhtul käisid emad külas, mingit suuremat tähistamist ei viitsinud korraldada.

Järgmisel päeval tähistasime kolleegidega, siis tuli kaup ja sealtki koorus välja paar sünnipäevakaarti :P

Nädalavahetusel käis Annika külas. Tema toodud lilledest märkasin pilti teha alles täna, šokolaad oli ammu söödud.

Täna käisin Apollos sünnipäevaks saadud kinkekaarte realiseerimas. Ja Birgit käis õnne soovimas, nii et nüüd mul on veel šokolaadi :P

Üks klõps kaardiriiulist ka:

Kusjuures postiga sain sel aastal ainult ühe kaardi, mille leidsin postkastist täpselt päev varem (kaua see seal juba olnud oli, on iseasi – ma arvan, et enne ei kontrollinud keegi posti umbes nädala :D). Õigel päeval leidsin see-eest postkastist pakikese Hiinast – mu uue nutika kaaned, mille tellisin nädal enne telefoni kätte saamist, jõudsid üllatavalt kiiresti kohale. Suurepärane kingitus iseendale, telefon on nüüd kaitstud :)

Mar 282016
 

Mul oli juba pärast rabamatka üsna võimatu esmaspäeva hommikul töölainele saada, aga nüüd tundub see veel võimatum.

Eile hommikul ärkasin veel paralleelreaalsuses, päike paistis igast aknast sisse ja tõusmine polnud kuigivõrd keeruline. Mingi aeg hiljem sain teada, et olin magama jõudnud pool kuus. See hetk, kus sa oled mingil põhjusel mõelnud, et võib ju öösel kaua üleval olla, kella keeratakse tund aega tagasi. Avastades järgmisel hommikul, et hoopis edasi keerati. Ja sellegipoolest imestades, kuhu kurat need tunnid kadusid.

Juba eile õhtul hakkas reisipohmell kohale jõudma, tänaseks on see ainult süvenenud. Ja siinkohal pole paslik rääkida pohmellist selle sõna traditsioonilises mõttes – hoolimata nädalavahetusel ära joodud siidritest olin kogu aja purukaine ja terve viimase öö jõin ainult vett. Vanusega kaasnev kiiks, järgmisel korral tean, et pole suurt mõtet raha kulutada.

Tunne on küll, nagu oleks 22, aga ennast argireaalsusesse tagasi kiskuda on äärmiselt keeruline. Lisaks on pärast kolme võrdlemisi lühikeseks jäänud unega ööd olemine täpselt selline, nagu oleks terve päeva puid teinud ja terve öö saunalaval vedelenud.

Täna hommikul ei tahtnud kohvi nähagi, süüa samuti mitte. Ainus, mis vähekenegi erutas, oli C-vitamiin greibimahla näol. Mõistus sundis veidi kraami tööle kaasa võtma, midagi tuleb hommikul ometi näksida.

Sünnipäeva järelkaja. Neljapäeval läks nii kiireks, et ei jõudnud pildistadagi. Ema toodud lilled, Kristheli ootamatu üllatuskingitus, mis on küll mõeldud kuumadele jookidele, aga sobib suurepäraselt ka mahlale, ja kolleegi saadetud pipar…

2016-03-28 08.29.02

Mis oli algselt selline:

2016-03-24 13.24.20

Nüüd peab katsuma vägisi nädalavahetuse peast välja lükata, et kuidagi töölainele saada.

Mar 222016
 

TIKKER 32

Esimest korda, kui ma oma sünnipäeva sel värvilisel kombel blogis teadustasin, olid numbrid täpselt samad, ainult vastupidises järjekorras. Vaatasin just kõik märtsikuud üle, olen olnud küllaltki järjepidev, ainult eelmisel aastal jäi vahele, sest siis ma olin haigusega täiesti siruli maas. Sel aastal aga jätkame traditsiooni.

Mul ei olnud plaanis täna üldse eriti tähistada, aga päev oli väga armas.

Hommikul ärkasin, vaatasin kella – äratus oleks pidanud olema veerand tundi tagasi. Mu telefon oli öökapilt kadunud, Abikaasa voodist läinud, magamistoa uks oli kinni, köögist kostus sosistamist. Eks ma siis unelesin ja ootasin, kuni perekond mind äratama tuli.

Esimesed sünnipäevalilled olid aias:

2016-03-22 08.06

Kolleegidega tähistame tööl alati, see on traditsioon. Kui kellelgi on sünnipäev, tuleme kõik kell üheksa kokku, sööme head-paremat ja jutustame tunnikese. Nii ka täna. Tegin meie lemmikuid küüslaugujuustuga rukkikorvikesi, küpsetasin tatraküpsiseid ja pressisin apelsini-greibimahla. Abikaasa oli nunnu, aitas mul hommikul töö juures sättida, ehkki jäi ise sellepärast tööle hiljaks.

2016-03-22 09.11

Sain kolleegidelt kingituseks Estonia spa kinkekaardi. Saabki sinna uude osasse minna, ammu olen tahtnud, äge. Päeval käis Abikaasa ema läbi – ütles, et ta teab, et lilled mul ei püsi, tõi nende asemel suure ananassi. Lihtsalt super :D Ja ülemused saatsid imeilusa lillekimbu, mis nüüd mul tööl olemist kevadiseks teeb:

2016-03-22 12.34

Kell kaks oli Poisi arenguvestlus (sellest pole midagi pikemalt rääkida – kõik on nii, nagu peab) ja Abikaasa arvas, et mis ma ikka enam tööle tagasi lähen. Tõepoolest, miks… Kodust köögilaua tagant sai sama edukalt tööd teha.

Leidsin OMA postkastist õigel päeval SÜNNIPÄEVAKAARDI – ümbrikus, margiga, nagu päris :D Kaidi saatis. Ja Plika joonistas mulle ka kaardi, väga nunnu ja kevadise:

2016-03-22 15.37

Õhtupoolikul käisime söömas Krooni kohvikus. Me oleme sealt kordi mööda sõitnud, aga pole kunagi tulnud pähe sisse astuda. Nüüd läksime sellepärast, et kuskil FB grupis kiideti nende vegan menüüd. Noh, me küll sõime liha :D Aga kohvik ise oli ütlemata armas ja kindlasti läheme sinna veelgi.

Olen kogu aeg mõelnud, et meie nö kodukohvik on Hahni pubi, tegelikult asub Krooni kohvik täpselt sama kaugel, lihtsalt teises suunas ja veel poole lähemal on Murumaja kohvik, mille pani käima mu lemmikkolleeg endisest töökohast, kelle puhul ma tean, et ta teeb südamega ja väga tervislikku toitu… Aga kunagi ei tule meelde sinna minna, täiesti häbiasi. No lahtiolekuajad on sellised, et kui meil tuleb väljas söömise mõte, on see reeglina kinni. Aga täna oleks küll võinud minna. Kahjuks tuli see pähe alles siis, kui Krooni kohvikus arvet maksime. No ja seal oli ka tore. Nii et teine kord siis.

Pärast kohvikut võtsime lapsed ja viisime nad Abikaasa õe hoida, sest meil olid ostetud kinopiletid. “Klassikokkutulek” sai lõpuks ometi ära vaadatud – tükk aega ei saanud jaole, nüüdki veel tuli piletid päev varem osta, et vähekenegi norm kohad saada. Aga film oli äge! Labane, nagu hoiatati, aga naljakas sellegipoolest. Ja piisavalt põnev, kordagi ei tulnud isegi pähe mõte, et võiks kella vaadata vms.

Seejärel korjasime lapsed peale ja sõitsime mu töö juurest läbi, et paar päeval maha ununenud asja võtta. Ja kuna olin Poisile lubanud, et läheme vaatame, kas Rimi reklaamlehes oli see Lego pakkumine, kus saab teatud summa eest teatud Legosid ostes kingituse, siis uitmõtte ajel läksime Rimisse sisse Legosid vaatama. Enne sai kokku lepitud, et täna midagi ei osta, ainult vaatame. Ja seekord see tõesti toimis – lapsed vaatasid tükk aega, rahulikult, õpetasin neid hindu vaatama jne. Lust ja rõõm oli lastega poes olla. Endal oli ka tuju hea, kõht täis, kannatlikust küllaga – nii me seal siis olime. Rõõm nii väikesest asjast :)

Sellel “vaatamisel” oli tegelikult tagamõte ka (mida lapsed küll ei teadnud) – märkasin, et Rimis on neljapäevast pühapäevani kõik mänguasjad -30% ja mõtlesin, et ostaks äkki lastele mõne Lego või… No ma pole siiani otsustanud, kas on ikka vaja. Aga vähemalt sondeerisin nüüd pinda, mis neile meeldida võiks. Ja üks asi, mida nad on ammu palunud, on hoopis mõõk ja kilp (no teate, sellisest pehmest materjalist) – neid komplekte nägime ka seal. Nojah, eks näis. Läksin teemast välja, tüüpiline.

Koju jõudsime pool üheksa, sõime kiirelt päevast üle jäänud korvikesi, viinamarju ja küpsiseid, siis läksid kõik ülejäänud magama, mina olen veel ainsana üleval, aga väsinud, nii et ongi aeg ka tuttu minna.

Igal juhul oli väga tore päev. Vaikne ja armas :)

Apr 292014
 

Üks kuu ja üks nädal tagasi… Noh, parem hilja kui mitte kunagi, eks :D

Päeval oli pidu Abikaasa perega. Singirullid ja kringel jäid pildilt välja :P

IMG_9823

Õhtul käisid Pips ja Tage külas. Ema oma mehega kah – ta päeval ei saanud, oli Pärnust ära. Lahkudes võtsid lapsed endaga kaasa. Oli tore õhtu :D

IMG_9882

IMG_9881

Kui ma palusin Abikaasa õel endale sünnipäevaks martsipanitordi teha, poleks ma elu seeski osanud ette kujutada, et ta midagi nii nunnut valmis meisterdab. LEPATRIINUD!!!

IMG_9849

IMG_9898

Tage kingitus. Kõik on tema enda tehtud. Ta on tõeline osavnäpp :)

IMG_9871

Pips jäi ööseks ja sai järgmisel päeval lapsehoidjat mängida:

IMG_9923

Mõned päevad hiljem sain sõnumi, et mind ootab pakk. Uudishimu ei andnud asu, nii palusin Abikaasat, et ta selle võimalikult kiiresti ära tooks. Saingi paki töö juurde :D Haide saatis mulle imeilusa kaardi ja täiendusi maasikatega nõude kollektsioonile (kuna olen neid nõusid kunagi varem pildistanud, ei viitsinud hakata töö juures paberist lahti harutama). Lapsed said muidugi ka kingitused, imevahvad kleepsuraamatud, kus saab sisustada tube ja linna:

IMG_9956

IMG_9958

IMG_9959

IMG_9960

IMG_9967

IMG_9972

IMG_9978