Jun 202016
 

Teatavasti venis eelmine nädalavahetus Tallinnas nelja päeva pikkuseks. Sel nädalavahetusel oli plaanis olla kodus ja… Siis kutsus kolleeg juubelile :) Nii juhtuski, et neli päeva hiljem leidsin end jälle Tallinna poole sõitmast.

Kuna kutsel oli kirjas…

Dresscode: nüüd on aeg kapi sügavaimatest soppidest valla päästa oma kõige pöörasemad/salajasemad ostud, mille kandmiseks ei olegi kunagi sobivat hetke tulnud. Ma tean küll, et sul on kapis see Batmani keep, maani ballikleit, nahkkostüüm, Madonna torbikrinnahoidja, kärtsroosa lips või värviliste papagoidega särk, mida oled ammu salaja ihanud kanda, kuid lihtsalt ei ole võimalust avanenud. Nüüd on!

…siis leidsin pärast pisukest juurdlemist, et ainus riietusese minu kapis, mis tõesti nondele kriteeriumitele vastab, on korsett, mida kandsin pulmas :D No oli küll mõte, et muretsen selle juurde sobiva punase seeliku ja kingad, et oleks tulevikus üks mõnus pidulik komplekt, aga mõtteks on see jäänudki. Seega – must seelik, võrksukad ja tanksaapad. Sobis kah.

Ja kuna tol õhtul tehti pilte üksjagu, siis kasutan nüüd juhust ja jätan need endale mälestuseks… Sest ROHKEM ma seda korsetti küll selga ei pane :D Krt, hingata tahaks ka :D Huvitav, ma ei mäleta, et pulmas oleks nii ebamugav olnud. Aga las ripub mul nüüd edasi kapis, mälestuseks hea, äkki Plika tahab kunagi oma pulmas kanda. No pressure at all, eks.

Piltidega on nii, et kuna seltskonnast enamik oli mulle võõras ja võõraste pilte ei saa ju üles panna, eks ma siis panen endast. Ja koerast. Ja kolleegidest.

Üldiselt, nagu pealkirjas mainitud, oli hägune õhtu. Mina seda peakirja kusjuures välja ei mõelnud, sellise nimega oli pildikaust, mida sünnipäevalaps minuga täna jagas, tundus paslik see blogipealkirjana ära kasutada.

Mina, kes ma joon viimasel ajal vaid veini, jõin kõigepealt gini, siis rummi ja lõpuks ka veini… Ühesõnaga jah, pisut hägune. Ja lõbus. Ja mul ei olnudki pühapäeval ärgates tunnet, et hakkaks ära surema :D

Alustuseks üks pilt sünnipäevalapsest. Igaks juhuks selja tagant :D

IMG_8138

IMG_8074

IMG_8093a

IMG_8101

IMG_8102

IMG_8148

IMG_8157

IMG_8158

IMG_8159

IMG_8209

IMG_8215

IMG_8219

Tänane päev oli töö-töö-töö. Ca 11 tundi, ühe väikese söögipausiga. Nüüd on tööst… Noh, kopp ees :) Aga sain järjele ühe projektiga, mis oli vahepeal unarusse jäänud. No see projekt on käsil juba aasta ja jagub veel aastaks, arvan ma. Homme pean 11h letis olema. Siis on kolmapäeval lühendatud tööpäev, siis on jaanid, siis kaks nädalat puhkust. Seega elan need pikad tööpäevad üle, pole enam palju kannatada.

Kõigele lisaks läks mu telefon tuksi. Kuu-paar tagasi pillasin eelmise nutika puruks ja kuna ei viitsinud hakata ekraanivahetusega nikerdama, kasutasin kolleegi pakkumist ning võtsin kasutusele tema vana telefoni. See hakkas aga viimastel päevadel niiviisi kokku jooksma, et aitas vaid aku tagant ära võtmine. Ja eile õhtul juhtus nii, et sisse lülitada telefoni enam ei saanudki. St sisse lülitada saab, aga ekraanil jääb ketrama LG logo, edasi ei lähe. Nii et olin terve tänase päeva telefonitu ja edasi ei teagi, mis saab. Neid helistamise telliseid on mul kodus üksjagu, st päris hätta ei jää, aga ma olen ausalt juba nutiga harjunud. Meilid ja chat ja hotspoti võimalus :)

Olen tegelikult pikalt mõelnud, et oleks vaja korralikku nutikat, HEA kaameraga… Aga need on nii kuradima kallid ja vaba raha pole isegi mitte null, vaid pigem umbes miinus viissada. Ja järelmaks tähendaks kallist netipaketti – praegu maksan miskit €5 kandis, siis ilmselt vähemalt €15 ja nii kaks aastat järjest. No ei eruta mind järelmaks, üldse mitte. Oeh. Saaks kuskilt mingi järjekordse suvanuti, mis oleks kasutatav, oleks hea… Eks näis.

May 262016
 

IMG_3590

No mulle pakuti küll nädalavahetusel, et võta kaasa, AGA kuna mul oli vaja kassasahtel bussiga reisides Pärnusse transportida, ei olnud väga suurt huvi veel õunu ka sinna valemisse lisada. Lootsin küll neljapäevale, aga näe – tulemus käes. Ei mingeid õunu :(

Ilmselt muidugi peaks jah tänulik olema Selveri õunte mittesaatmise pärast :P

May 132016
 

Viisin ükskord uitmõtte ajel kingituseks ühe oma leiva. Sealt edasi pidin jagama juuretist. Ja nüüd saadeti mulle esimest sellest juurestisest tehtud leiba (aga ma ei viitsinud hiljem pilti teha, nii et peate leppima kastiga).

(No ja siis muidugi see üksik plastist graanul, mille ma kastist leidsin ja juurdlesin, kas see sattus sinna kogemata. Otsustasin lõpuks aru pärida.

Mina: kle kas see üksik graanul oli meelega või kogemata kastis
Kolleeg: mis sa arvad?
Mina: :P)

2016-05-12 11.06

Siiski mitte gluteenivaba :P Aga rukis on igati okei. Ja oh, kui hea oli see leib… Meega :) Pärast seda, kui ma olin mitu tundi magusanäljas olnud ja endaga võidelnud, et ei läheks poest mingit kräppi ostma. Lõpuks leidsin lahenduse. Mmm.

Nüüd tahaks kangesti magama minna, aga enda leib on ahjus küpsemas. Miks ma küll seda kunagi varem tehtud ei jõua? :)

Apr 252016
 

Pühapäev ei olnud just päriselt sama asjalik kui laupäev, aga üht-teist sai siiski tehtud. Näiteks nõelusin kinni hulga auke laste riietes :) No see ei võtnud eriti kaua.

Ajamahukam projekt oli suurem revideerimisring lasteriiete hulgas – seda tuleb paar korda aastas ikka ette võtta. Seekord nägi see välja nii, et kuhjasin kokku kõik hooajavälised ja parajaks saamist ootavad riided, mis kappidest-sahtlitest leidsin, samuti pidulikud riided, mis enamik ajast kapis puude peal. No ühesõnaga absoluutselt kõik riided peale nende, mis igapäevases kasutuses. Ja siis proovisin need kõik järjest lastele selga, et tuvastada, mis on väikeseks jäänud, mis parajaks saanud, mis jääb veel ootele.

Kui Plika osaleb sellises aktsioonis naistele omaselt suht meelsasti, siis Poiss on reeglina pigem tõrges… Aga eile õnnestus ta hea tujuga tabada, nii et saime tõesti kogu selle suure hunniku riideid läbi proovitud.

Ära andmise kuhi muidugi kasvas jälle mõnevõrra suuremaks. Mõned riided olid parajaks saanud ka. Aga neid parajaks saamist ootavaid riideid enam väga polegi. Plikal veel miskit on tulemas, aga Poisil varud praktiliselt puuduvad. Oh jah. Ma parem ei mõtle sellele, tegeleb asjaga siis, kui midagi konkreetset on vaja :D Plikale näiteks õhemaid õuepükse, mida tal on praegu täpselt üks paar, mis võiks põhimõtteliselt ka juba väikeseks jäänud asjade kuhja tõsta… Kuna midagi paremat aga hetkel pole, kannatab vast selle kevade veel ära.

Riietega majandamisele kuluski parem osa päevast – vähemalt on nüüd selge, mis kevadeks-suveks ootel on ja talveriided said korralikult ära pandud. Kui ma selle kõigega lõpetasin, oli kell juba viis, seega otsustasin, et on juba asjalik oldud kah, nüüd aitab. Seega veetsin ülejäänud õhtu netist Nerina Palloti muusikat taga ajades. Nüüd on mul peaaegu täielik kollektsioon ja ei pea enam kuulama Youtube’i playlisti, milles sisalduvad live-esitlused mulle räigelt närvidele käisid :P

Täna oli 11h tööpäev. Kuna müüja puhkab, olin letis, klientide kõrvalt tegelesin tavapäraste nädala alguse tellimustega, kui need valmis said, alustasin ühe projektiga, mis enda peale võtsin ja mis tuleb selle nädala jooksul ära teha. Taas kord üks päris mahukas ettevõtmine, aga selle tulemusena saab palju asju tunduvalt paremini organiseeritud, seega… Edasi võiduka lõpuni. Mis omakorda muidugi tähendas, et kui kell kaheksa sai ja pood kinni läks, istusin mina veel tunnikese tööl, sest olin oma võimeid üle hinnanud ja õhtuks projektist veidi liiga suure tüki hammustanud, mida pooleli jätta ei saanud.

Aga asi oli seda väärt, sest kell üheksa jalgrattaga koju sõites sain terve tee nautida imelist päikeseloojangut :)

2016-04-25 21.04

2016-04-25 21.06

No ja kuna ma päris normaalne ei ole, siis olen viimased tund aega kodus oma projekti kallal edasi nokkinud.

Homme selle eest võtan vabalt. Kuna lastel on 15.40 silmaarst, siis otsustasin nad lasteaiast hoopis koju jätta, muidu peaks neile kohe pärast lõunaund järele minema ja saaks olema ilgem kiirustamine. Seega töötan hoopis kodust ja teen lühikese päeva. Oh, kuidas mulle meeldib mu paindlik graafik!

Apr 072016
 

Kurtsin mina paar päeva tagasi kolleegile, et mitte keegi pole suvest saati Tallinnast autoga meil poes käinud ja me juba uppume aja jooksul kokku kogutud pakkematerjali (graanulid ja mullikile kõigis pildil olevates kastides), mida taaskasutuseks alles hoiame (aga millest ise kasutame ära vaid murdosa, sest pakkide saatmine toimub üldjuhul Tallinna laost).

2016-04-07 15.28

Kolleeg ütles selle peale, et tema pole saatnud. Tõdesin, et jah, pigem mingid teatud tootjad, kellelt otse tellin.

Täna tuli kaup. Vist ligi 8 kasti. Võtan mina vastu ja imestan… Igas kastis peotäis graanuleid, pealtnäha täiesti tarbetud. Kuni viimaks jõudsin kastini, kus oli terve hunnik graanuleid ja kiri:

2016-04-07 15.27.38

Mul praegu veel on laua kohal ruumi, aga see täitub jõudsalt…

2016-04-07 15.31.26

Ja sellistele kiusajatele küpsetasin mina veel hoole ja armastusega küpsiseid… Oleks pidanud vitsa saatma selle asemel. Või graanuleid :P

2016-04-06 10.11.2

Hea ikka, kui hoolitakse :D

Feb 132016
 

Tavaliselt on nädalavahetustel nii, et meie Abikaasaga enne 10-11 ennast voodist välja ajada ei viitsi ja lapsed saavad seni ise hakkama – enamasti vaatavad multikaid.

Nüüd on meil aga jaanuari viimasest nädalast tänu Abikaasa uuele tööle hommikune ärkamine tavalisest tunni võrra varasem ehk kui enne tõusime 7.30, siis nüüd 6.30 – et jõuaks lapsed lasteaeda viia, ise süüa ja 8.15 tööle. Vähemalt töötame nüüd ühes kandis, nii et Abikaasa ei pea enam mind eraldi tööle viima, et siis ise linna sõita. Minugi tööpäevad on seega hetkel 8.15-17, mis jätab mulle 45 minutit oma aega – saan kas hommikul rahulikult arvutis omi asju teha või vajadusel päeval oma asju ajada või mis iganes muud vaja on. Viiest korjab Abikaasa mu auto peale, vajadusel käime koos poes (tihti olen enne ära käinud, kui Rimi sobib), läheme koos lasteaeda – päris tore.

Muidugi kohe, kui ilm on rattasõiduks sobilik, hakkan ma jälle ise lapsi hommikuti lasteaeda viima ja rattaga tööl käima, siis nihkub meie kolme graafik taas hilisemaks. Aga kuni liikleme autoga, seni oleme varajased linnukesed.

Ja kes vara ärkab, see ka vara väsib – nii et enamikul õhtutel vajume ka meie Abikaasaga hiljemalt 23 paiku ära, tihti varemgi. Kes aga vara magama läheb, ei maga ka hommikuti kaua… Nii juhtus täna hommikul, et Abikaasa ärkas pool seitse, suutis veel ligi tunni voodis vedeleda, enne poolt kaheksat andis alla ja tõusis üles. Mina ärkasin umbes siis, kui tema voodist ära läks, suutsin omakorda peaaegu tunni voodis vedeleda, kuna und aga ei tulnud ja kuulsin, et lapsed kaheksa paiku oma toas jutustama hakkasid, läksin hoopis neile kaissu.

Nii et kaisutasime kõik koos, siis hakkasime koristama. Sest kui vanemad tõusevad samal ajal kui lapsed, ei ole juttugi multikatest, kui tuba on sassis :D

Ja kogu meie elamine, olgem ausad, oli ikka väga-väga sassis. Eelmisel nädalavahetusel miskit koristasin, aga lõpuni ei jõudnud, nädala jooksul tekkis segadust jälle juurde… Nüüd hakkasime kõik koos usinalt pihta. Mina koristasin kööki, mis eile õhtul koristamata jäi, sest Birgit oli oma perega külas ja mängisime Cashflow’d, hiljem olin liiga väsinud, nii et lugesin lihtsalt veidi raamatut ja keerasin magama. Täna siis võtsin põhjalikumalt ette, sh pühkisin ära põranda ja nühkisin sealt kõik plekid ka ära. Lapsed koristasid samal ajal oma tuba ja elutuba, kus nende Legod laiali olid, Abikaasa tegi tuld, viis nädalaga kogunenud pakendi- ja bioprügi ära ning käis seejärel poes taarat ära viimas ja eile ununenud saia ostmas.

Sest meil on viimasel ajal uus nädalavahetuse traditsioon – inglise hommikusöök. Meie suur lemmik UK ajast, mida oleme ikka vahetevahel teinud, kuidagi unustasime selle aga päris pikaks ajaks ära, kuni nüüd jaanuaris jälle meelde tuli. Meie jaoks on inglise hommikusöögi kohustuslikud komponendid muna, peekon, šampinjonid, oad tomatikastmes, röstsai ja kohv – grillitud tomat ja vorst on alati külmaks jätnud, hash brown (pole õrna aimugi, kuidas seda eesti keeles kutsuda – mingi paneeritud käkk oli :D) pigem ka.

Kui siiani oli tunne, et mahedalt on enamikku sellest kraamist üsna raske leida, siis äärmiselt meeldivaks üllatusena leidsime eile täiesti juhuslikult Rimist mahedalt nii šampinjonid (ma tean, et neid saab ka Biomarketist, aga sinna satume harva ja nüüd, kus Abikaasa enam kesklinnas ei tööta, veelgi harvemini) kui ka oad tomatikastmes.

Viimane oli eriti üllatav ja rõõmsaks tegev leid – siiani olime ostnud Heinzi ube, mille purk maksis €1.39, need mahedad olid suisa 10 senti odavamad. Abikaasa ütles, et ta pidi normaalse maitse saavutamiseks neile ubadele soojendamise ajal rohkelt soola ja pipart lisama, aga see on ju imelihtne – ja lõpptulemus maitses mu meelest üsna autentselt.

Šampinjonid olid 200g karbis ja maksid €2.19 – kujutan ette, et need on ehk isegi poole kallimad, kui tavalised, aga kuna me tõesti sööme neid kord nädalas, pole mingit vahet. Munad on meil juba aastaid õnnelikelt kanadelt, sellega pole probleemi.

Peekonit mahedalt muidugi pole, aga vähemalt on olemas Oskari e-vaba variant – 120g pakk maksis €1.49, mis on 10 senti kallim, kui nende “tavaline” peekon. Pole päris sama maitsega, kui UK peekon, aga piisavalt õhuke ja jällegi – piisavalt autentne.

Mis puutub saia, siis kas seda veel üldse mahedalt leiab – nüüd, kus Vändra Leib läks pankrotti? Ei tea, nii harva, kui saia sööme, oleme harjunud ostma ciabattat – ja kuna rösterit meil pole, siis soojendame ahjus.

Seega viiest komponendist kolm said mahedad ja ülejäänud kaks vähemalt tervislikumad omasuguste seast. Me happy, korra nädalas on nii mõnus sellist hommikusööki nautida.

2016-02-13 09.46.53

Kui tavaliselt jõuame nädalavahetusel hommikusöögini kell kaks päeval :D Siis täna oli poole kümneks elamine nii korras, et lapsed said hakata multikaid vaatama, mina toimetasin köögis edasi, Abikaasa tegi süüa, kella üheteistkümneks olime hommikusöögi lõpetanud. Seejärel sai veel tunnike toimetatud, pesin nõud ära, koristasin taas köögi… Ja juba kell kaksteist sain teha mõnusa pausi arvuti taga.

Aga nüüd on pallid mängitud, ostud kirja pandud, blogi kirjutatud, isegi tsipakene tööasju tegin – lähen koristan edasi, seda hoogu tuleb ära kasutada. Lapsed peame kella neljaks sünnipäevale viima, pärast mida nad ööseks mu ema poole lähevad, sest kell seitse on meil üks üritus. Kui hästi läheb, jõuan kodus kõik vajaliku kella neljaks tehtud, saan siis vaikuses ja rahus oma töö ära lõpetada ja õhtuks kõik “kohustuslikud ülesanded” kaelast – nii jääb terve homne päev niisama mõnulemiseks.

Küll on mõnus vara tõusta :D Käsu peale ma seda ilma hädavajaduseta ei suudaks, aga kui ikka nädalaid oleme pidanud ennast tööpäevadel nii vara voodist välja ajama, hakkab see ometi nädala lõpus ka tunda andma. Mina olen rahul!