Jun 122018
 

Neile, kes waldorfkooli vastu suuremat huvi tunnevad, kopeerin siia alustuseks esimese klassi elu kirjeldava osa waldorfkooli lapsevanema käsiraamatust. Seletab mu meelest päris hästi esimese kooliaasta olemust. Ei ole küll kõige lühem lugemine, aga vähemalt minu jaoks huvitav ja köitev – no seda kõike ikkagi vaid eeldusel, et mingi huvi teema vastu on.

Kes lugeda ei viitsi, kerigu edasi piltideni :)

Kui laps esimesse klassi tuleb, kohtub ta seal varasemast täiesti teistsuguse maailmaga. Enam ei ole nii palju vabadust liikuda ja tegutseda kui lasteaias. Klassis on igal lapsel on oma koht. Kõike juhib ja koordineerib õpetaja. Koos alustatakse päeva, koos tõustakse püsti ja istutakse, ühiselt minnakse õue ja sööma. Esimesse klassi tulnud lapsel aidatakse kõige sellega võimalikult valutult harjuda ja rõõmsalt leppida.

Waldorfpedagoogika arvestab paljuski temperamentidega. Temperament on sünnipärane, kuid et mitte areneda ühekülgselt, on õpetaja ülesanne lapsed oma temperamendist välja tuua ja tasakaalustada neid puuduolevaga. Koleerik peaks kohtuma oma koleerilisusega teise koleeriku kaudu, et mõista oma äärmuslikkust tormakuses, kiirustamises, liigses aktiivsuses ja rahutuses tema abil. Flegmaatik peaks nägema teist täielikus heaolus uinuvat ja mitte-midagi-teha-tahtvat flegmaatikut, et ühel hetkel ärgata ja öelda: kuidas võib üks inimene küll nii aeglane ja unine olla!

Waldorfpedagoogika eesmärk on aidata lapsel areneda võimalikult tasakaalukaks inimeseks, kes teab, mida ta elus teha tahab ja kuidas ta seda tahtmist kõige rahumeelsemalt saavutada võib. Aidata otsida elus seda, kuidas saab, ja suunata mitte keskenduma sellele, miks ei saa. Seetõttu räägitakse waldorfkoolides palju tahtest ja tahtekasvatusest. Selleks on koolis tähtsal kohal käeline ja kunstiline tegevus. Tahe areneb tegutsemise, mitte intellektuaalsuse kaudu. Mida väiksem on laps, seda kohasem on tegutsemine ja mitte seletamine, mida ja miks tehakse. Seletused on asjakohased, kui need on hingestatud ja vastavad elu tõsiasjadele.

Ideaalis jaguneb õppeaasta neljanädalasteks epohhideks. Vormijoonistamine, emakeel ehk täheõpe ja matemaatika. Epohhid korduvad omakorda rütmiliselt: vormijoonistamine, emakeel, matemaatika, et siis taas alustada vormijoonistamisega. Nii kuni kooliaasta lõpuni.

Hommikune pea- ehk põhitund kestab 1,5–2 tundi. Tunniplaanis on veel võõrkeeled, eurütmia ja kunstilised ained: käsitöö, maalimine, voolimine, muusika. Esimeses klassis on päeva pikkuseks 4 tundi, mis seab piirid ainete valikule. Näiteks muusikatund võib olla integreeritud peatunni rütmilisse ossa jne.

Koolipäevad algavad põhitunniga. Tavapäraselt võtab õpetaja lapsi vastu kättpidi tervitades, et iga laps oleks märgatud. Tunni alguses loetakse hommikusalm, millele järgnevad põhitunni kolm osa: rütmiline osa, tööosa ning jutustav osa.

Rütmiline osa kaasab ja mõjutab lapse tahet. Loetakse salme ja tehakse rütmilisi harjutusi – emakeeles võivad selleks olla kas erinevad „keeleväänamisharjutused“ või pikemad luuletused; matemaatikas õpitakse arvuridasid rütmide kaudu. Samuti mängitakse flööti ja lauldakse; siia kuuluvad ka last toetavad temperamendisalmid.

Rütmilisele osale järgneb tööosa. Kui lapsed on rütmilises osas jõudnud rahuseisundisse, on nad valmis peaga tööd tegema, ehkki esimeses klassis on intellektuaalsuse arendamine vaid tinglik. 7-aastane laps elab fantaasiamaailmas. Temale paistab maailm ühe ilusa paigana ning kõikides toimingutes ja tegevustes peaks samuti kajastuma ilu. Tähed saavad selgeks tähelugude abil. Iga täht sünnib millestki, mis on juba maailmas olemas: K võib olla kuningapoeg, kes hoiab mõõka käes, ja S täht ilmub sisalikust.

Ka numbrid õpitakse selgeks abistavate piltide toel. 1 võib olla kui inimene – mina; 2 võib sündida millestki, mida on maailmas kaks – nt Kuu ja Päike jne. Ka arvutamine toimub kujutluspiltide ja esemeliste abivahendite toel. Olgu selleks siis kastanid, kivid vms.

Vormijoonistamises tegeldakse esimeses klassis sirge ja kaarega. Neist liikumistest saavad alguse kõik vormid. Õpetaja otsustab, millise liikumise abil just tema õpilased vorme läbi teevad. Näiteks algul joonistatakse vorm õhku, vajaduse korral kõnnitakse läbi, tehakse liivale vms ja alles seejärel vihikusse.

Esimese klassi laps tegutseb veel paljuski matkides. Seepärast on ülioluline, kuidas õpetaja midagi teeb. Kuidas ta seisab, räägib ja tahvlile kirjutab. Mida ta mõtleb ja kuidas maailma suhtub. R. Steiner on öelnud: „Tähtis pole, mida teha, vaid kuidas teha. Kõiki tegevusi saadab huvi ja armastus antud tegevuse vastu.“

Tööosa lõpetab väljahingamine. Tervikuna peaks terve põhitund, koolipäev, kooliaasta ja kogu elu olema üles ehitatud nõnda, et sissehingamise järel oleks võimalik välja hingata ja vastupidi. Sissehingamise all mõeldakse tegevusi, mis nõuavad rohkem keskendumist ja pingutust, ning väljahingamise all tegevusi, mis lubavad lõõgastuda ja lihtsalt olla. Tööosa on teatud mõttes teadmiste sissehingamine ja oleks tark lõpetada tööosa väljahingamisega näiteks mõne liikuva mängu abil. Pärast liikumist jaksavad lapsed taas end koguda, et süveneda ja keskenduda muinasjutu kuulamisele tunni jutustavas osas. Lapsed kuulevad terve nädala üht ja sama juttu, et sisse elada selle hingelistesse piltidesse, ning nädala lõppedes – reedel – maalivad vahakriitidega läbielatust pildi.

Kes tahab põhjalikumat kirjeldust selle kohta, mis materjali igas tunnis aasta jooksul läbi võeti, lugegu veidi allpool asuva parooliga postituse laste kirjeldavaid tunnistusi. Siia ma pikalt kirjutada ei jaksa :)

Praegugi neid pilte üles pannes ma lihtsalt kiljun mõttes vaimustusest, sest see kõik on nii ilus ja värviline ja mul on lihtsalt NII HEA MEEL, et mu lapsed saavad omandada oma haridust nii teistmoodi koolis. Õppekava on sama, aga teadmisi saab edasi anda väga erinevatel viisidel… Mulle waldorfpedagoogika sobib :)

Plika 1. klassi loovtööd:

Inglise keele tunni materjalid. 1. klassis tutvustati läbi riimide, salmide ja laulude eelkõige võõrkeele kõla ja rütmi. Mänguline tegevus toetas sõnavara omandamist ja selle toel hääldamist.

/ lõik Plika 1. klassi tunnistuselt /

Harjutusvihikud A4 formaadis:

Continue reading »

Jun 092018
 

Oeh, tänane aktus oli jälle niiii tore. Lühike ja mõnus. Nii ilusad laulud olid. Ja seekord oli koori saateks (vist) lapsevanematest bänd, mis tegi kõik seaded kuidagi eriti mõnusaks. Mulle tundub, et need koolipeod lähevad muudkui paremaks :)

Kes tahab meeleolumuusikat, siis mu kaks suurimat lemmikut olid Tulgu tuuled ja Iga ilmaga – valisin mõlemad Youtube’ist ka laste esituses, et võimalikult sarnast tunnet edasi anda.

Nagu ma olen ka varem maininud, kasvasin mina selle kooliga kokku just viimasel õppeaastal. Kui Plika kooli läks, oli mu elus parasjagu nii palju muud teoksil, et kogu energia kulus sinna. Kooli juhataja oli toona teine, minu jaoks kaugem inimene. Ja Plika on rahulik ning rõõmus musterlaps, kellega koolis kunagi muret pole, seega polnud mul ei soovi, jaksu ega vajadust koolieluga väga lähedast tutvust teha.

Aga siis tuli uus õppeaasta uue juhatajaga ning kooliteed alustas ülielav Poiss, kelle puhul ma olin küll mures, kas ta ikka on kooliküps ja kuidas ta oma elava iseloomuga kollektiivis hakkama saab – koolielu on ju siiski tunduvalt enam struktureeritud kui lasteaed. Waldorfkool arvestab isegi maksimaalselt laste vajadustega, et nad saaksid ennast piisavalt liigutada jne, aga ikkagi on koolis rohkem vaikselt olemist ja laua taga istumist :)

Poisi õpetaja, ma ei väsi kiitmast, on lihtsalt fantastiline. Ta jõuab jälgida, ta oskab ja tahab aru saada – milline on iga laps, mis paneb teda nii käituma, kuidas saab teda kõige paremini tööle panna. Tema jaoks ei ole Poisi elav loomus probleem, vaid osa temast, mis tulebki klassiga kokku sobitada ja kollektiivis tööle panna. See on lihtsalt nii imeline, ma ei saa aru, KUIDAS ta jõuab kõiki neid lapsi tundma õppida, nendega individuaalselt tegeleda, vanematele tagasisidet anda. Teate, kui mitu korda ta on mulle mõnel õhtul helistanud, et jagada vahvat seika päevast, mingit Poisi mõnusat ütlemist? Ja kui on mõni suurem mure, siis ka sellest kuulen, et saaksin kodus Poisiga ise rääkida. No lihtsalt super.

Nii et Poisi jaoks on waldorfkool nii õige valik, kui üldse olla saab. Ta saab seal olla tema ise ja areneda vastavalt oma võimetele.

Plikale on waldorfkool samuti suurepärane valik, tema iseloomust tulenevalt aga hoopis teise nurga alt. Olles vaikne ja korralik, võiks ta jääda suuremas klassikollektiivis lihtsalt tähelepanuta. Ta on aga samas kohati ka veidi ebakindel, seega on talle suureks abiks õpetaja poolne märkamine ja julgustamine, positiivne tagasiside – ja tundub, et seda saab ta küllaga. Mis siis, et ka nende klassis läheb peamine aur üliaktiivsete poiste peale :)

Igatahes, olles täna jälle emotsionaalselt nii kooli lainel, nii vaimustunud waldorfkoolist ja nii tänulik selle eest, et mu lapsed saavad seal käia ja NII ÄGEDALT õppida – otsustasin, et pildistan üles laste koolitöid ja vihikuid, mille kohta tean, et Alice ammu ootab…

Alguse sai kõik üldse sellest, et ma vaimustusin aasta lõpu tunnistustest, mis on ühes eelmises postituses parooli all – soovitan kõigil, kel vähegi huvi, mismoodi waldorfkoolis asju tehakse, seda lugeda. Sealt hakkasin edasi mõtlema, et mul on ju nii palju kraami veel, mida tahaks jagada…

Ühesõnaga… Mul ootab üles panemist ligi sada pilti laste kahe peale kokku kolme aasta koolimaterjalist. Kõik pildid on tehtud, aga pole jõudnud neid veel mõõtu lõigata ja ega täna ei jaksa ka, nädalavahetusel ilmselt. Teen kolm postitust – iga aasta kohta ühe ehk siis Poisi esimese ning Plika esimese ja teise klassi materjal.

Selle postituse lõpetuseks panen aga mõned üldised pildid.

Iga õppeaasta lõpus saavad lapsevanemad pika kirjeldava tunnistuse, lapsed tunnistussalmi. Plika esimese klassi oma jäi üles pildistamata, siin on selle aasta omad. Poisi luuletus on mu meelest eriti naelapea pihta, läheb tema iseloomuga väga hästi kokku :P

Waldorflapsukeste pinalid pärast kooliaasta lõppu. Esimeses klassis on spetsiaalne riidest pinal pulk- ja klotskriitide jaoks (ainult nendega esimesel aastal tööd tehaksegi, maalimise tarbed muidugi lisaks), mis tuleb kas ise õmmelda või, kui õnne on, on mõni usin vanaema neid rohkem müügiks õmmelnud. Ma olin pisarateni tänulik, et pääsesin €5 väljaminekuga ja ei pidanud ise jaurama hakkama :P Teises klassis tulid lisaks pliiatsid ja võis tavalise pinali kasutusse võtta:

Waldorfkooli lapsukeste käsitöötunnis tehtud tööd. Vasakul Poisi kootud flöödikott, pall ja… Pael :P Keskel Plika teises klassis heegeldatud kott ja näpunukk. Paremal Plika esimeses klassis kootud flöödikott, kass, part ja pall. Ja alles hiljem tuli meelde, et emadepäeva kingituseks sain Poisilt vilditud prossi, Plikalt heegeldatud käevõru… Need võite mõtteliselt siia lisada :P

Esimeses klassis päevikut polnudki, teises klassis juba on… Aga muidugi mitte traditsiooniline. Kõik ise :) Lapsevanematele tehti ülesanne leida A5 valgete lehtedega kaustik ja edasine oli juba laste enda teha.

Lõpetuseks üks waldorfkass :P Aitas kah kooliasju sorteerida.

Jun 032018
 

Õnn on peidus minu kodus, minu väikses toas
Kodupaik on mulle kallis, seda hoida tean

/- – -/

Siin on see maa, kus ma suureks sirguda tahan
Siin on see maa, kus ma õnnelik olla vaid saan
Siin on see maa, kus on minu pere ja kodu
Siin on see maa, kus ma õnnelik olla vaid saan

/- – -/

Ester Murrand / Margrit Kits

Ma väga loodan, et mingil hetkel pannakse Youtube’i üles video sellest, kuidas ligi 2000 last seda laulu laulavad… See oli vägev. Tõeliselt ilus lugu, üks mu uus lemmik. Kohalike muusikaõpetajate looming.

Eile oli Pärnumaa laste laulupidu ja terve päev möödus selle tähe all. Hommik algas 10.20 Vallikäärus kogunemisega. Seejärel mitu proovi, vanemate jaoks ootamist :) Ilm oli õnneks ilus, laulud samuti, seega oli see ootamine puhas rõõm. Nalja sai ka, sest proovid sisaldasid endas dirigentide poolseid kommentaare ja suunamisi. Üks neist oli üpris, hkhm, värvikas kuju… :P

Hommikuste proovide ajal paistis päike lauljatele otse näkku, nii et neil oli seal lõpuks üsna piinarikas… Mina, külmavares, istusin päikese käes ja nautisin täiega :) Õnneks jäeti viimane proov ära, nii et saime pisut pikema paaritunnise pausi. Oli aega maha jahtuda ja puhata, et siis uuesti rongkäiguks koguneda.

Vaatan, et rongkäigust endast ma ei teinudki ühtki pilti, ainult kogunemise melust paar klõpsu…

Pool viis õhtul oli taevas õnneks veidi pilvine ja olemine nii lauljatele kui publikule tunduvalt mõnusam :)

Eks meil tuli päeva jooksul tänu palavusele ja ühe noorhärra tujudele ka värvikamaid hetki ette, aga üldiselt oli ikkagi lihtsalt super. Teate ju küll seda tunnet, mis valdab mingi suurürituse ootuses… Olgu see siis rattaralli või laulupidu :) Palju inimesi ja ilus ilm ja… Eriline. Mõnus.

Nii uhke oli olla tänu lastele osake sellest ja kõndida rongkäigus waldorfkooli nime all. Ehtne laulupeo tunne toodi koju kätte :)

May 202018
 

Poisi klassi selle kevade väljasõit oli Teispere tallu. Kaks nädalat oli imelist suveilma ja just meie väljasõidu päeval kallas mõnuga. Õnneks meie kohalejõudmise ajaks enam ei sadanud, aga sääsed sõid muidugi mõnuga. Väga tore oli sellegipoolest.

Pesukaru oli hitt. Mina näiteks ei teadnud, et nad oma söögi enne söömist läbi pesevad. Iga päev õpin midagi uut :P

Üldiselt oli lihtsalt jube pull vaadata, kuidas ta seal ronis ja sõi :)

No ja muidugi JÄNESED! Nendest on enamik pilte eelmises postituses. Seal oli lihtsalt NII PALJU JÄNESEID! :D Talus lubati mingil hetkel teha selline küülikute ala, kus kõik jänesed saavad vabalt ringi sibada ja lastel on lihtne neid silitada. Läheks ja silitaks isegi. Nunnumeeter põhjas :)

Ühesõnaga soovitan soojalt kõigil külastada – koht on väga armas, perenaine samuti, loomi-linde tunduvalt enam kui ma viitsisin üles pildistada. No et teil endil ikka ka avastamisrõõmu oleks :P