Jul 312020
 

“Esimene” esik on meil mäletatavasti kütteta ruum, kus valitses pikalt megasegadus, sest neljaliikmelisel perel on riideid ja jalatseid üksjagu ning ainsast viiesest nagist just ei piisanud. Jalatsihunnik oli kõige hullem :D Kuni oli külm, seni polnud mingit motti seal midagi muuta, vahepeal panime ainult sügavkülma lisaks, sest mujal see ei mahtunud.

Enne jaani viskas jalatsihunnik lõpuks täielikult kopa ette. Ostsin Jyskist neljakordse jalatsiriiuli, otsisin välja hunniku nagisid, mis eelmisest kodust olid kaasa kolitud ja kinnitasin need kõikvõimalikesse kohtadesse seintele :D Paar pilti-vidinat kah seinale ja valmis ta oligi.

Tegu on ajutise lahendusega seniks, kuni meil on rahaliselt võimalik vahetada välja välisuks nii soojapidava vastu, et saaks sisemise ukse eest ära võtta ja panna põrandaküte. Seinas olev tapeet pole ka enam esimeses värskuses, eks saab siis kunagi kõik korda tehtud. Seniks aga on vähemalt kuskil jalatseid ja riideid hoida.

Kahjuks ma eelnevast segadusest ei mõistnud pilti teha.

Siin ukse taga polnud enne mitte midagi, sest noh – see valge uks käib sissepoole lahti. Ma panin lihtsalt nagi ja pildi, sest why not. Mul on megapalju salle ja neid on vaja kuskile riputada :D Päris välisuks on tegelikult üsna uus ja üsna korralik, nii et peale vaadates poleks nagu mingit põhjust seda välja vahetada. Aga polevat NII soojapidav kui vaja. Pluss välimuselt ÜLDSE ei meeldi. Nii et kui võimalus avaneb, siis välja vahetatud saab. Millal, ei tea :D Otsest kiiret pole õnneks :D

See parempoolne nagi oli sisse kolides ainus, mis esikus oli. Selle all oli riidekirst ja paremas seinas peegel. Kirstu olime sunnitud eemaldama, et jalatsiriiul ära mahuks, peegli eemaldasime, et rohkem nagisid mahuks :D

Peegli kinnituskohtade aukude varjamiseks sai üles riputatud Nele kingitud hobuseraud ja pilt Kaaslasest Ilvesega. Ta sai selle vennalt jõuludeks, ma pugistasin naerda ja ütlesin kohe alguses ära, et nii tähtsa isikuga pilt tuleb kohe esikusse riputada – siis näevad kõik olulise kohe ära :D Kaaslane lõpetas omal ajal magistri cum laude ja käis siis presidendi vastuvõtul. I like them smart :P

Tulevikus, kui remonti teeme, mõtlen kindlasti mingi parema lahenduse välja nagidele ja jalatsitele, nii et peegel ka ära mahuks. Aga praegu polnud mingit mõtet raha kulutada, sest kuniks pole põrandakütet, seniks on üle poole aastast seal nii ebameeldivalt külm, et tuiskame kiirelt läbi ja pole mingit vahet. Peaasi, et on, kuhu riideid riputada ja jalatseid laduda.

Jul 312020
 

Mäletatavasti ostsin sügisel Diivaniparadiisist voodi ja öökapid eelmise maja magamistoa jaoks, mis jäid seniks nende lattu, kuniks toas remont tehtud… Ja mida lõpuks vaja ei läinudki, sest noh, vahetasime maja ja uues oli magamistoamööbel olemas :P Niisiis valisime selle raha eest hoopis kirjutuslaua, voodi ja madratsi Plika tuppa. Järgnes üle kahe kuu ootamist, sest 10-nädalane tarneaeg + corona, kuniks mai keskel kauaoodatud saadetis lõpuks ometi Pärnusse jõudis.

Ja kõigest 2,5 kuud hiljem ma jõuan sellest blogimiseni :D No mul nüüd vaja varsti juba valmis tubade pilte üles panna, nii et viimane aeg on enne seda mööbeldamise pildid ära näidata :P

Nalja sai veel sellega, et olime käinud samal pärastlõunal just verd andmas:

Verekeskuse töötaja veel ütles, et ärge siis täna miskit raskemat selle käega tõstke ja ma vastasin automaatselt, et pole plaanis… No ja siis tund aega hiljem :D :D :D

Õnneks midagi selle tõstmise peale ei juhtunud :P

Samal õhtul pani Kaaslane kokku kirjutuslaua:

Mina istusin terve õhtu sealsamas toas, kass süles – lugesin ja vaatasin, kuidas teised tööd tegid :D

Siis polnud vist vahepeal aega, kuniks kolm päeva hiljem lõpuks ka voodi kokku sai:

Plika oli muidugi ülirahul kõigega. Madratsi valis voodisse ka ise, olevat väga mugav. Plika tuba on nüüd ühtlasi meie külalistetuba, sest 120cm laia voodisse mahub kenasti magama ka kaks täiskasvanut ja Plika saab selleks ajaks Poisi tuppa magama saata.

Jul 192020
 

Mulle meeldib jazz. Mitte kõik ja ma ei oska defineerida, milline osa, aga üleüldises plaanis paneb sõna jazz mul silmad särama.

Nii umbes nädal-paar tagasi kuulsin tööl taustaks mängivast raadiost Haapsalus toimuva Tafffesti reklaami. Mõtlesin, et nii lahe – ja nii kahju, et selle aasta plaanidesse enam ei mahu. Panin isegi järgmise aasta veebruari kalendrisse kirja (sel aastal tulid kõige soodsamad passid müüki veebruari keskel) – äkki tuleb jälle ja siis planeeriks kohe varakult.

Olin kõike seda just Kaaslasele ühe lõunapausi ajal rääkinud… Ja kaks tundi hiljem nägin, et Gea otsis Facebookis kaaslast laupäevasele kontserdile, kuna tal oli üks päevapass üle jäänud. No kas saaks olla veel otsesemat vastust mu soovidele? Laupäev oli ka täiesti sobivalt vaba.

Haapsallu olen ma juba aastaid minna tahtnud, aga enamasti on see jäänud auto puudumise taha, bussid käivad Pärnust vaid üks kord päevas. Seekord läks õnneks – see üks kord päevas käiv buss läks täpselt sobival ajal. Pärnust kell neli, nii et peale kuut olin Haapsalus – täna tagasi 10.45, nii et kell üks olin jälle Pärnus.

Juba bussisõit oli omaette mõnu – kaks korda üle kahe tunni segamatut lugemise aega. Buss oli mõnusalt pooltühi ja korraliku konditsioneeriga, nii et puhas rõõm. Alustasin just uut raamatut, mis on väga haarav, nii et aeg möödus lennates.

Seda ma teadsin, et Gea juures saan öömaja, aga täpsemalt me polnudki mingeid plaane paika pannud – leppisime kokku, et ta tuleb mulle bussijaama vastu ja eks sealt siis vaatab edasi. Nii palju muid tegemisi oli ka, et mu enda valmistumine jäi väga viimasele minutile – viskasin kiiruga kotti hambaharja ja paar soojemat riietuseset ning sõitsingi kohale, kaks kätt taskus – isegi külakostiks polnud aega miskit kaasa haarata, ebaviisakas nagu ma vahel olen :D

Ilm oli täiesti imeline, kuum ja päikeseline. Taas kord erilise tarkusega hiilates olin läinud mereäärsesse linna ilma ujumisriieteta… Korra mõtlesin, et peaks võtma, aga ikka ununes. Gea laenas lahkelt oma trikood, nii et pärast esimesi turistipilte ootaski ees mõnusalt värskendav suplus:

Kuna Geal oli parasjagu käimas vegannädal, sain mekkida mõnusat köögiviljasuppi, seejärel üks kokteil ja siis suundusime linnuse poole – kott-tooliga, sest MUGAV peab ometi olema! Õhtu alguses oli rahulikum muusika, nii saigi lebotatud, lobisetud ja gintonicut nauditud.

Õhtul viimaste esinejate ajal läks asi elavamaks – kui Reket meelitas lava ette tantsima esimesed inimesed, sealhulgas ka meid, siis Sofia Rubina esinemise ajal tantsisid vist küll juba kõik… Vähemalt nii tundus. Oo, ja see lõpujämm, Tafenau ja Marjamaa saksofonidega. Imeline, ma ütlen, IMELINE.

Kesköö paiku sai üritus läbi, aga pärast sellist adrenaliinilaksu polnud und ollagi, seega viisime kott-tooli koju, võtsime koera, jalutasime veel pisut öises Haapsalus ja tegime Hoovis ühed dringid. Koju jõudsime peale kella ühte… Selleks ajaks lõpuks unised :D

Öö veetsin printsesside suvetoas õdusas majas linnuse külje all, hommikul jõudsin enne bussi peale minekut nautida kohvi ja puuviljasalatit ning imelist soolast pannkooki, mille retsepti lingi endale kohe saata lasin, sest ABSOLUUTSELT pean ma neid ise ka tegema.

Ja enne bussi peale minekut veel viimane turistipilt. Mina, kusjuures, ei teinud kogu selle reisi jooksul mitte ühtki pilti, olin liiga ametis elu ja olemise nautimisega. Gea pildistas hoolega.

Suurema osa selle reisi ajast ja tagasiteel bussis oli suu kõrvuni peas, sest häid emotsioone oli nii kuhjaga. Heatujuliselt ja pisut näljasena Pärnusse jõudes otsustasin, et teen taas inglise hommikusööki (tavaliselt teeme seda ainult korra nädalas, pigem laupäeviti ja eile tegimegi, aga lapsed ei saanud, sest olid ära) – ning pärast poest seente ostmist põikasin uitmõtte ajel ka turule, kust skoorisin kaks kilo soodsaid maasikaid ja kilo herneid… Kaaslast polnud kodus – nii et saime lastega kolmekesi kvaliteetaega veeta.

Jõudsin siin vahepeal veel masinatäie pesu pesta, nüüd olen kõik olulisemad emotsioonid ka blogisse kirja saanud – hoolimata lühikeseks jäänud ööst on emotsioonid ikka veel laes ja energiat jagub, lähen katsun nüüd veel asjalik olla ja koristada.

Imeline, ma ütlen, imeline. Elagu puhkus ja külalislahked sõbrad. Ehk õnnestub mul sellele külalislahkusele augustis Pärnus vastata :)

Ja Haapsallu peab jälle minema, perega. Ilmselt küll pigem järgmisel suvel… Aga kes teab, kes teab…

Jul 192020
 

Ma ei jõua ära kiita mu praeguse töökoha kollektiivpuhkust… Ei mingit asendamist, kõik on kinni, täiesti töövabad kaks nädalat juuli lõpus. Imeline.

See aasta oli üle pika aja esimene, kus ma tõesti pikisilmi puhkust ootasin. Varem polnud mul reeglina puhkuse ajaks plaane – kodus oli kõik nagunii vanaviisi ja renoveerimisest ei käinud jõud üle, reisimiseks polnud tihti finantsi. Eks ma kodus olemist ja puhkust ikka nautisin, aga jah, otseselt ei igatsenud ega oodanud.

Sel aastal on kõik HOOPIS teistmoodi. Eks oma osa ole ka coronal, mis väsitas… Aga peamiselt ikkagi see, et olid konkreetsed plaanid nii kodu kui ka reisimise osas.

Ammu olin paika pannud, et puhkuse ajal vahetame lõpuks Poisiga magamistoad ära. Kõik vastav eeltöö sai tehtud – ostsime soodukaga tööpinna Poisi lauaks, leidsime Kaaslase vanast kodust sobiva kummuti meile magamistuppa ja pärast pikka netis tuulamist tellisin ühest antiigipoest ära ka riidekapi – mitte just päris ideaalse välimusega ja pisut kallima hinnaga, kui oleks soovinud, aga sellegipoolest täitsa kobeda. Kaalusime küll vahepeal ka ajutist lahendust – stange nurgas ja kardin ees… Aga otsustasin siiski, et ei – kui midagi vähegi sobivat leian, siis ostan ära. Seega ainus, mis puudu, on sahtlid Poisi laua alla. Pärast pikka uurimist ja plaanimist otsustasin, et ikkagi Ikea – kuna valikuid on mitmeid, siis tuleb minna koha peale katsuma ja valima.

Sujuvalt sai sellele Ikea-reisile lisatud väike puhkus Riias – loomaaed ja ööbimine neljatärnihotellis. Lisaks on plaanis loodetavasti teisel puhkusenädalal veel üks kodumaine reis teha – hetkel tundub kõige sümpaatsem väike ringreis telkimisega Hiiumaal, aga need plaanid võivad veel jooksvalt muutuda. Eks ole ka näha, kuidas me kodus kõik valmis saame.

Viimasel tööpäeval loosisime meie toas kõigile välja suvised tegevused, millest tuleb pärast puhkust esitada tõend foto näol. Mina puud kallistamas, mina grillimas, mina kala püüdmas… Ja muidugi sattus mulle puhas kuld :D

Kõigil Muda-üritustel annaks suurepäraselt hipilaagri pilt teha, AGA paraku on Tiigifestival alles augusti keskel ja foto tuleb esitada juba augusti alguses :D No eks ma siis improviseerin miskit, vähemalt on mul olemas ideaalsed kõrvarõngad selle pildi jaoks, mis ma ühelt töökaaslaselt sain :D

Puhkus pole veel õieti alanudki, aga kahe päevaga olen saanud nautida õige mitut üritust.

Esiteks pidasime reede õhtul Ammende villa aia taga piknikku sushi ja gintonicuga ning nautisime C-jami imelist muusikat:

Laupäeval oli Supeluse tänaval taas Pärnu maitsete uulits ehk põhimõtteliselt tänavatoidu festivali laadne üritus. Kuna õhtul polnud ma enam Pärnus, käisime sealt päeval läbi – igaüks sai valida meelepärase söögi, lõpetuseks ostsime veel taluturult Rosenberry jäätist (sest ma ei suutnud leida ürituselt mitte ühtki põnevat käsitööjäätist, peale pehme jäätise ja rulljäätise ma seal üldse miskit ei näinudki) ja siis kiirustasin juba Haapsalu bussi peale, aga sellest juba eraldi postituses.

Ühesõnaga puhkus on alanud täiesti imeliselt ja läheb loodetavasti samas vaimus lõpuni välja.

Jul 162020
 

Kiikasin täna eelmise postituse kommentaarist ajendatuna H&Mi pesuosakonda. Leidsin sealt ka analoogseid, aga need ei olnud siiski päris minu maitsele. Võimalik, et ka parasjagu polnud valik parim.

Pärnu keskuses avati hiljuti Sinsay – ma ei teadnud sest poest suurt miskit, käisin läbi, et uurida. Tundub olevat Primarkile sarnane odavpoodide kett? No IGATAHES.

Ma leidsin sealt endale kaks ülimugavat “suverinnahoidjat” ehk täpselt seda, mida ma eelmises postituses soovinud olin – et oleks madalam lõige ja peenemad paelad.  No paelad on nüüd jah päris peenikesed, aga olgu siis. Rinnaalune soonik on ka parasjagu lai ja tundub, et püsib kindlalt paigal. Maksid mõlemad 4.49€. Veel odavam kui NewYorker :D

Eks vaatame, kuidas kvaliteet on ja kaua vastu peavad. Hoian edaspidi kõigis pesupoodides silmad lahti ja otsin oma uusi lemmikuid. Kes teab, mis veel avastada võin.

No ausalt, tõeline rõõm!

Jul 152020
 

Meie peres on üsna tavaline vabandus see, et “ma ei saa [sisesta suvaline tegemist vajav asi] teha, mul on kass süles :P Või siis antud juhul… Jala peal :D

Lauamänguõhtuid meil sel aastal pole eriti tihti olnud… See vist oligi ainuke… Peab ikka üritama rohkem :D

See oli veel distantsõppe ajal, aga lõpupoole, kui ma olin juba tagasi kontoris. Plika saatis mulle sellise kirja :D

Continue reading »

Jul 152020
 

Ma olen aastaid tahtnud (perega) telkimas käia, aga matkavarustus oli pikalt ümmargune null. Selle soetamiseni ei jõudnud kuidagi, sest raha oli alati olulisematesse kohtadesse kulutada. Eelmisel suvel sai siis lõpuks varuma hakatud. Kõigepealt kaks magamiskotti meile – hirmkvaliteetne Fjällräven, mida Prismas hirmsa soodukaga müüdi, ca 50€/tk, tavaliselt 100+€. Eelmise aasta kanuumatkale laenas ülejäänud varustuse telkimiseks veel Tanel :) Mais ostsime Maximast lastele pop up telgi, 20€. Juuli lõpus soodukate ajal Maximast meile tavalise telgi, 45€. Augustis -70% soodukaga Maximast kaks jalaga täis pumbatavat 120cm laiuses madratsit 2×9€. Ja viimaks selle aasta juunis Maximast taas mingi sooduka ajal lastele täitsa suvalised magamiskotid, hind kokku 28€ – üks oli vist pisut soodsam kui teine. Ja oligi lõpuks täiskomplekt koos :D

Mille loogiline jätk oli see, et Plika hakkas nuiama – lähme telkima.

Normaalset kooli ju viimased kuud üldse polnudki… Ja ka tavapärase aktuse asemel oli vaid kooli korraldatud piknik vabas õhus – hea seegi :) Otseselt me kooli lõpetamise puhul ka midagi ei plaaninud, aga kuna Plika nuiamine langes täpselt lõpupiknikuga samasse aega ja mul oli vaja motiveerida lapsi abistama 10 ruumi puude ära ladumisel, siis ütlesingi spontaalselt, et ok – kui puud saavad laotud, läheme telkima.

Ja nii sai.

Algaja telkijana ma lihtsalt valisin RMK äpist paar Läti piiri lähedal asuvat telkimisala, et piisavalt suured, vast ikka mahub. Krapi oli täis, Lemme oli suht täis ja paremad kohad võetud, aga sinna leidsime endale ka platsikese.

Poiss muidugi sattus alguses hüsteeriasse, sest PUTUKAD. Mind you, et oli hariliku suve kohta VÄGA putukavaba olemine, minimaalselt oli neid elukaid. Aga Poiss nõudis, et tema tahab tagasi koju ja põgenes telki. Ma ausalt ei mäletagi, millega ma ta lõpuks ära veensin, aga ta soostus jääma ja oli lõpuks üsna rõõmus. Ma sellegipoolest ei tea, kui väga ta soovib edaspidi telkima minna, sest noh, ikka putukad :D :D Ja hoidku jumal, kui neid peaks olema päriselt nii palju, kui tavaliselt suviti :D

Aga muidu jah, grillisime, chillisime, Kaaslane käis ujumas. Testisime matkavarustuse ära ja esmapilgul kõik väga ok. Toimib ja piisavalt mugav.

Aga see inimmassi sees telkimine mulle muidugi ei meeldi. Kui ma lähen telkima, tahaks olla üksi looduses, ainult oma seltskonnaga. Nii et ma ei teagi, kuidas edasi. Nii algaja olen, et suvaliselt metsa minna ei julge. RMK platsid ka selles mõttes head, et seal olemas lõkke tegemise kohad ja WC-d. Nii et valida edaspidi mõni eraldatum lõkkekoht, kus ongi ruumi vaid ühe seltskonna jaoks ja loota, et seal pole kedagi? Mu eelmine telkimiskogemus pärineb suvest 2005, kui käisime Kaidi ja me toonaste elukaaslastega Hiiumaa tripil – siis saime küll täitsa oma RMK telkimisplatsi, seal oli nii idüll… See idüll ongi meeles ja seda tahaks jälle :) Eks ma olen hiljem maganud telgis korduvalt, aga pigem mõne ürituse raames, mitte nii, et lähen lihtsalt loodusesse. Seda tahaks palju rohkem teha nüüd. Tuleb ainult välja mõelda, kuidas privaatsust saada, ühes lõkke tegemise võimalusega. Välipeldiku puudumise elan üle :D