Dec 312020
 

14 raamatut, millest pooled puhkuse ajal. 4724lk.

Alustatud Lõpetatud Autor Pealkiri Hinne Lk arv
30.11.2020 02.12.2020 Helen Pollard The Little French Guesthouse 4 344
03.12.2020 03.12.2020 Helen Pollard Väike Prantsuse külalismaja. Tagasitulek 4 384
04.12.2020 10.12.2020 Helen Pollard Summer an the Little French Guesthouse 4 358
10.12.2020 14.12.2020 Beth O’Leary The Switch 5 320
14.12.2020 16.12.2020 Beth O’Leary The Flatshare 5 372
17.12.2020 20.12.2020 Lorraine Wilson Poppy’s Place in the Sun 3 401
20.12.2020 21.12.2020 Mihkel Raud Võtku homme mind või saatan 4 304
23.12.2020 23.12.2020 Triin Lellep Minu Pariis 4 240
25.12.2020 26.12.2020 T.A. Williams Dreaming of Verona 3 320
26.12.2020 27.12.2020 Robert Bryndza The Girl In the Ice 4 396
28.12.2020 28.12.2020 Holly Smale Mina, nohik: nohikust tšikiks 3 320
28.12.2020 28.12.2020 Merit Raju Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni 5 304
30.12.2020 30.12.2020 Justin Petrone Minu Viljandi 4 296
28.12.2020 31.12.2020 Alex Michaelides The Silent Patient 3 365

Prantsuse külalistemaja trioloogia oli väga nunnu ja soovitan.

Beth O’Leary oli kahtlemata detsembri meeldivaim avastus – “The Switch” oli täpselt nagu “The Lido” – ja “The Flatshare” ka suurepärane. Sellised… Naistekad, aga sügavama sisuga. Minu absoluutsed lemmikud. Ootan põnevusega selle autori järgmiseid raamatuid.

“Poppy’s Place in the Sun” ja “Dreaming of Verona” olid sellised naistekad, mis tundusid potentsiaalselt väga head, nagu külalistemaja trioloogia ja olid ka mõlemad ladus lugemine, aga… Midagi jäi puudu. Liiga pinnapealne. Ühes raamatus oli veits ärritav, et peategelane üldse olla ei suutnud ja paljalt mehe vaatamisest regulaarselt peaaegu orgasme sai, teises lihtsalt ei toimunud terve raamatu jooksul peategelaste vahel peaaegu midagi, sest meespool nuttis oma surnud naist taga ning naispool leppis oma saatusega ja andis talle aega, kuni LÕPUKS mees raamatu lõpus aru sai, et võiks nagu oma eluga edasi liikuda ja uue naise võtta küll :P Lugege midagi paremat, ärge hakake aega raiskama.

Kuna mulle meeldivad nii noortekad kui modellinduse köögipool, siis oli juba ammu soov lugeda Geek Girli seeriat (“Mina, nohik – nohikust tšikiks”) – no esimese sain läbi, rohkem ei soovi ja Plikale ka ei soovita. Autor olla oma elust võtnud kogemusi, aga minu jaoks tundus kuidagi liiga üle võlli see kõik. Kogu see koolikiusamine ja kõik need äpradused ja kuidas KÕIK ON TUKSIS… No võib-olla kellelgi ongi. Olen tänulik, et mu lastel mõnus kool ja nad saavad endaga normaalselt hakkama :D

Minu-sarja Pariis ja Viljandi olid mõnusad ladusad puhkuselugemised. Ei jätnud kustumatut muljet, aga olid täiesti sümpaatsed.

Võtsin üle pika aja ka mõne põneviku ette. “The Girl in the Ice” oli ühe Minna poolt kõrgelt hinnatud sarja esimene raamat ja arvan, et loen sealt edasi ka, meeldis piisavalt. “The Silent Patient” oli nii üles haibitud raamat – no ja oli tõesti põnev, ma tõesti ei osanud sellist lõpplahendust ette näha… Aga mna, kes ma olen õnnelike lõppude ja inimeste headuse fänn… No ei jätnud see lõpp mulle head tunnet sisse ja sellepärast panin ka hindeks 3, hoolimata kogu põnevusest :D

Merit Raju mulle väga meeldib ja investeerimise teemad on mul hetkel aktuaalsed, nii et mulle tema “Sõltumatu naine” väga meeldis ja oli kasu ka. Aga see jah pigem sobib algajale. Osad asjad, mis seal teha soovitas, olid mul juba eelnevalt läbi mõeldud, aga sain väga palju kasulikku ja toetavat ka.

Mihkel Raua suhteraamat oli huvitav ja kohati üsna muhe lugemine. Küll jah… Krõbeda sõnastusega, nii et keda see häirib, ei soovita :D Seal oli palju selliseid kohti, kus ma oleks tahtnud Kaaslasele näidata ja küsida “no kas on ka päriselt nii või, kas mehed ongi sellised?” Vb sunnin teda kunagi lugema, kui ta haiglast koju jõuab :)

Dec 252020
 

Viimane töönädal oli mul väga pingeline, nii et mul oli siiralt hea meel, kui see lõpuks läbi sai. Võtsin selle nädala algusest puhkuse – no puhata ma enne tänast ei saanud üldse, esimesed kolm päeva konkreetselt toimetasin hommikust õhtuni. Iga päev oli siiski vaja ka pisut tööd teha (tüüpiline, et kliendid saadavad tellimusi viimastel päevadel enne jõule, oli vaja need kohe sisse saada) – lisaks kodu koristada, väljas oli ka mitu vajalikku käimist, mis oma aja ära võtsid… Lisaks sattusin kohe puhkuse alguses täitsa kogemata öisesse unerütmi – no ikka nii, et kell kaks magama ja 11 paiku üles. Aga kui alles 11 tõusta, siis on vaja tunnike-paar tööd teha, hommikusööki nautida, väljaspool kodu asjatoimetused ära teha… Siis ongi nii, et järgmisel hetkel on juba pime ja tunne, et õhtu käes ja midagi pole teha jõudnud :D Ehkki pimedaks läheb vara ja tegelikult sai suht palju tehtud… Lihtsalt palju oligi teha :D

AGA! Ma sain KÕIK 23. detsembri õhtuks tehtud!!! Kõik koristatud, poes käidud… Nii et tänane päev sai täiesti plaanitult mõnusalt kodune ja ideaalne. Isegi VEEL mõnusam, kui ma oleks julgenud loota.

Ärkasin kell 11.11 :)  Kassid istusid kõik ukse taga ja teatasid kõvahäälselt, et nad pole mitte kunagi elus süüa saanud. Nii et esimesena nende jõuluhommikusöök :P

Inimestele oli plaanis inglise hommikusöök. Kuna Kaaslase vend pidi nagunii täna siit mingi hetk läbi sõitma (sest mul oli vaja talle kingitus anda :D), siis küsisin uitmõtte ajel, kas nad sooviks äkki ka ühineda. Olin üsna kindel, et kuna on jõululaupäev, on neil raudselt kiire ning omad plaanid, aga läks õnneks ja tulidki. Nii et täitsa plaanimatu ja ootamatu jõululõuna koos perega… Ainult üks pereliige oli puudu… :)

Need oksad, mis mitu nädalat tagasi kuusest üle jäid, ootasid terrassil oma aega, et keegi viitsiks nad vaasi panna. Täna palusin Plikat, et ta seda teeks :D

Continue reading »

Dec 252020
 

Ma olen suur jõulufänn ja minu jaoks on jõulutunde jaoks väga oluline korras mõnus kodu. Viimased aastad on selle jõulutundega pisut kehvasti olnud – kui vanas kodus midagi ikka tegin, st kuusk ja pisut kaunistusi oli ja piparkooke sai ka küpsetatud, siis eelmisel aastal olime ju oma uues kodus, kus remont nii pooleli, et ei saanud mitte midagi teha. Ei toonud kuuske, ei teinud piparkooke. Polnud lihtsalt ruumi. Läksin suurima rõõmuga jõuludeks Rootsi õekese juurde (kas tõesti vaid aasta tagasi oli elu normaalne ja sai reisida – tundub praegu nii imelik…).

Sel aastal on vaja kõik tasa teha :) Nii novembris kui detsembris ma veel koristasin ja sorteerisin – kui enda asjadel ring peal, tuuseldasin Kaaslase kappides ja garaažis… Veel üleeile viisin ära viimase hunniku ära andmist ootavaid asju, nii et sain tagumise esiku kastidest tühjaks… Mul oli päris palju fotosid garaaži koristamisest, aga… Kui tavaliselt panen blogisse enam-vähem kõik fotod, siis praegu tunnen, et las need jääda. Las olla need pildid kappidest ja garaažist – tegin küll ära tohutu töö ja sain asja palju paremaks, aga see on ikka täitsa poolik, sest ega mina neid Kaaslase asju nii hästi paigutada ei osanud… See jääb ikkagi tema teha, kui ta tagasi jõuab, mina lihtsalt aitasin pisut… No ok, kõik oli enne lihtsalt LIIGA sassis, mul oli aeg-ajalt vaja midagi leida ja see oli võimatu – see oli peapõhjus, miks üldse tegema hakkasin. Nüüd on mul mingigi ülevaade :)

Aga siia postitusse panen hoopis jõulusemaid pilte. Detsembris olid viimased koristustööd küll alles pooleli, aga jõul hiilis ligi sellegipoolest. Kuusk, jõulutuled, piparkoogid… Mõnus :)

Esimene advent oli 29.11… 30.11 saatis Kaaslane mulle sellise pildi. Ma viimati, kui Tallinnas käisin, viisin talle selle pildiraami ja tädi viis talle advendi puhul kuusekese… Ja lumi tuli ka korraks maha… Ja no nii mõnusalt õdus jõulune pilt oli, tekitas endal ka sooja tunde sisse.

Esimene lumi Pärnus – 30.11. Sulas päevaga ära :D

Esimene selle aasta piparkoogitegu:

Continue reading »

Dec 252020
 

Palusin teha lastel pingerea oma koolitundidest – Poisi oma vasakul, Plika oma paremal. Ennetavalt ütlen, et vanade ametite kohta saate lugeda siit ja süüdi oli kevadine distantsõpe, mis tähendas, et koolis käimise ja õpetaja huvitava jutu kuulamise asemel pidi Poiss lihtsalt väga palju kirjutama. Ta ei ole just suur kirjutamise fänn :D

Kevadel mul riidest maski polnudki – kasutasin ühekordseid noil harvadel juhtudel, kui oli kohustuslik, üldiselt püsisin kodus ja ei roninud toidupoes inimestele külje alla. Nüüd on poed lahti ja maskid kohustuslikud… Kaaslane tellis siis meile ka mingi valiku, see on mu lemmik :D Kõrvarõngastega on ainult jube tüütu – vanasti valisin neid riietuse järgi, nüüd sobita veel maskiga kah :D Selles mõttes oleks ühevärviline must mõistlikum… Aga noh, vahet pole, ma eriti väljas nagunii ei käi :D

Üritasin üksvahe õhtuti väga kohusetundlik olla ja kui peale kümmet veel arvutis, siis sinist valgust blokeerivate prillidega. Noh, praegu on kell veerand kolm öösel ja mis te arvate, kas mul on need prillid ees või ei… :D :D :D

Saadan ikka Kaaslasele vahel taolisi pilte, mille peale ta kommenteerib, et teen ilma temata romantikat. Nojah, absoluutselt iga päev teen. Pime aeg ju, küünlad on must be :D

Annika avastas ükskord, et meil on ukseavas selline ämblikuvõrk. See võrk on seal muuseas siiani… Maitea, puhas kunst, mis ma lõhun – ees ei ole :D

Mõtlesin millalgi, et köögis võiks olla kriiditahvel, kuhu kirjutada… No isegi mitte menüüd, pigem just kõik toidud, mis tervele perele maitsevad – muidu on ikka nii, et pooled pole meeles ja siis teeme kogu aeg ühtesid ja samu asju. Mõeldud – tehtud. Oli täpselt üks koht seinal, kuhu see tahvel sobis, leidsin sobivas mõõdus ja väga soodsa hinnaga Charloti e-poest, tellisin nende Pärnu poodi, puurisin ise kruvid seina ja panin tahvli üles. Ja olin enda üle uhke, sest mu esimene mõte oli küll “ah, ma ei viitsi, palun Eksabikaasat” – aga no ma olen siiski iseseisev naine, eks, ja saan kõigega ise hakkama, kuni mees kodunt eemal :P

Kirjutasime siis kõik üles, mis pähe tuli, panin selle pildi FB-sse ja küsisin sõpradelt-tuttavatelt, mis on nende laste poolt heaks kiidetud toidud. Arenes VÄGA aktiivne diskussioon, lõpuks oli pildil üle 100 kommentaari.

FB küsitluse abiga sai tahvlile palju asju juurde kirjutatud – osad neist sellised, mida nagunii oleme ise ka teinud, aga ei tulnud alguses meelde, osad aga meie jaoks täitsa uued, nagu näiteks pad thai:

Too nimekiri sai tehtud 07.12 ja tänaseks oleme jõudnud ära teha kõik punase tärniga märgitud, kusjuures ükski toit ei ole seni kordamisele läinud. Detsembri lõpuks saab ehk ringi peale? Aastavahetuseks võiks ju sushit teha isegi… Ehkki sushi tegelikult on minu jaoks rohkem selline… Snäkk. Seal tahvlil peaks olema sooja õhtusöögi ideed. Nii et mingi hetk, kui selle menüü ümber kirjutame, jätan selle seal ilmselt hoopis välja. Igatahes on mul väga hea meel nii tahvli ostmise idee kui FB-st saadud soovituste üle :)

Samal teemal jätkates pildike meie külmkapi uksest. Mõlemad on üsna hilise aja lisandused ja sobivad külmkapile ideaalselt :D Meil on siin pidevalt mõni iginälgur, kes näpuga suu poole näitab ja mina olen näljasena väga pahur, nii et see vabandus on ka igati adekvaatne nii mineviku kui tuleviku teravate ütlemiste eest :D

Mõtlesin alguses küll ahju kõrvale mingi kena korvi soetada puude jaoks, aga jõudsin siis järelduseni, et on siiski vaja rohkem puid ära mahutada (eelkõige pliidipuid, mida meil tunduvalt rohkem kulub, sest ahju kütame harva) – nii sai kõige optimaalsema mõõduga puudehoidik välja valitud ja ära tellitud. Ja siis sai 3D puslet kokku panna :P

Käisime ühel nädalavahetusel Birgitil külas, Plika sai puidupõletiga kunsti teha:

Juhtumisi märkisin oma selle aasta 100. raamatu Goodreadsis loetuks just äpis – ma arvan, et arvutis poleks sellist konfetisadu tulnud :)

Järjekordne romantiline hommikusöök, sedapuhku Mihkel Raua seltsis :D

Kui pad thai puhul õigustas ennast kalakastme ja tamarindipasta ostmise risk, sest lastele see toit maitses ja seega hakkame edaspidi regulaarselt tegema, siis misopastat ma ei leidnud Maximast üldse ja Delice’is oli ainult 400g pakk, mis maksis üle 4€. Ostsin selle siis ohkega ära ja mõtlesin, et loodetavasti lastele meeldib… Pildil on ramen nuudlisupp, kuhu seda miso läheb 2spl… Ja ütleme nii, et lapsed ei arvanud sellest midagi… Mulle täitsa maitses, aga vaevalt et ma seda niipea uuesti teha viitsin – ehk siis, kui Kaaslane on kodus. Nii et mul on nüüd see miso… Googeldasin enne ostu, et kui seda õhukindlalt külmkapis hoida, peaks üsna hästi säilima. Ja sügavkülmutada võivat ka, ehkki ma väga ei viitsi, seega pigem hoiaks külmikus ja loodan, et ei lähe halvaks… :D

Dec 212020
 

Loosimine on lõppenud! Plika ütles nr 16 ja Poiss, et altpoolt pean lugema hakkama. Seega palju õnne, Maarja – kirjutan sulle :)

Ma võin küll juba ligi kolm aastat tööalaselt ökomaailmast eemal olla, aga kui minult küsitakse, kas ma tahaksin saada endale jõulukingituseks pakki ökopoest – ja veel parem, ka ühele oma blogilugejale kingituse välja loosida – siis kiljun ma muidugi rõõmsalt “jaa”!

Tallinlastel on selles mõttes ikka vedanud, et ökopoode ja valikut jagub – tunduvalt enam kui Pärnus. Ja tuleb muudkui juurde. Vanalinna Rimi majas asub nüüd HOH ehk House of Health ökopood. Ja just sealt ma jõulupaki saingi. Natuke minult küsiti, mis huvitada võiks, natuke oli üllatus – kogu sisu selline:

Eile õhtul kasutasin kohe juhust, sest kõht oli tühi ja miskit kapist võtta polnud ning Gazpacho supp sai tänulikult ära konsumeeritud. See oli üks neist, mida ise proovida tahtsin, sest kõlas põnevalt. Poiss teatas, et ei kõlba kuskile, Plika ütles, et sööme teinekord veel :D Poisile ei istunud vürtsikus – see oli tõesti tuntav, samas selline mõnus ja külmaks ilmaks sobilik, kaugeltki mitte põletav. Nii et hea vaheldus, kui parasjagu ise tomatisuppi teha ei viitsi.

Vahukommid on meile tuttavad juba ammusest ajast, lapsed muidugi olid pöördes. Hoolimata mu kulmukortsutusest söövad nad kõige suvalisemaid ja tihti kahtlase koostisega maiustusi, vähemalt oskavad nad head kraami hinnata ja kinnitasid, et öko vahukommid maitsevad tavalistest tunduvalt paremini. Kuna lõket polnud käepärast, grillisime kahvli otsas küünla kohal – täiesti normaalsed, nagu me oleme :D Vahukommid on lihtsalt grillitult palju maitsvamad :P

Kätekreem oli mul just otsa saanud, nii et võtsin kohe tänulikult kasutusse. Neutraalse lõhnaga, niisutab korralikult ja imendub kiiresti – rohkemat ühelt kreemilt tahta ei oska. Näokreem jääb praegu oma aega ootama, sest mul on kaks poolikut, mis vaja enne ära kasutada. Kehakoorija läks juba küll duši all käies käiku – kuna see on soola baasil, mis on suhkrust peenem, siis kasutasin seda täitsa edukalt isegi näol. Keskmisest tundliku või õrnema näonaha puhul küll ei soovita ja liiga tugevalt hõõruda ka mitte – aga mulle meeldib just see, kui on rohkelt peenikesi koorivaid graanuleid, nii et ma füüsiliselt tunnen koorivat efekti.

Vein ja rabarberiketšup ootavad ka veel proovimist, aga lõpetuseks kõige olulisem – kakaoga TIKRIMOOS. Saate isegi aru, et niipea, kui seda nägin, oli mu reaktsioon: MUST HAVE! :D Ja issand KUI HEA see on… Ma jumaldan šokolaadi ja hapude marjade kombinatsiooni – see moos on lihtsalt imeline! Karta on, et ma söön selle enne paljalt lusikaga purgist ära, kui Plika jälle pannkookide küpsetamiseni jõuab…

Ühesõnaga – kellel jõulukingid veel ostmata ja vanalinn teele jääb – astu läbi ja leiad kindlasti midagi sobilikku! Mulle meeldivad eriti need nunnud kinkepakid… Pange seda MOOSI seal sees tähele, eks :D

Ja nüüd ongi see koht, kus ma saan kontrollida, kas mul reaalselt üldse mõni lugeja veel alles on :D Loosin kõigi kommenteerijate vahel välja ühe vabalt valitud toote väärtusega kuni 50€ – ainsaks tingimuseks see, et posti teel ei saada, võitja peab minema toodet veel selle aastanumbri sees HOH poodi valima. Kui sa ise Tallinnas ei ela, aga see-eest on sul Tallinnas mõni sõber, kes hindab ökotooteid – osale ka, võid võita talle suurepärase jõulukingi :)

Kommentaari kirjuta, mis on su lemmik ökotoode ja lemmik ökopood :) Ega siin pikka pidu pole, jõuluõhtu on ju kingituste aeg – seega 24. detsembri õhtul ma ka võitja välja kuulutan. Vaatame siis, palju siia kolme päeva jooksul inimesi satub :P Statistika nimelt väidab, et mu blogi lehel käib ca 1000 inimest päevas – ma olen täiesti kindel, et kõigil neil, kes ise Tallinnas ei ela, on mõni tallinlasest sõber, seega loodan aktiivset osavõttu. Kingitusi teha ja saada on ju alati tore :)

Dec 142020
 

Esimest korda sattusin Janne tantsustuudiosse 2016 sügisel, kui Plika esimeses klassis seal trennis käis – jagasin blogis muljeid toonasest jõulupeost. Mäletan, et käisin samal sügisel ka kaasaegse tantsu proovitrennis täiskasvanutele, aga kuna ma ei suutnud seda kava seal absoluutselt kaasa teha (ütleme nii, et ma olen tantsukavade õppimisel keskmisest aeglasem :D), jäi see toona ainsaks korraks.

2018 oli minu jaoks väljakutseid täis aasta. Hilissügisel oli üks eriti raske periood, mil ma üritasin kõigest väest ellu uusi toredaid tegevusi leida – kuna tundsin vajadust tantsutrenni järele, siis jõudsingi novembris ringiga tagas Janne juurde. Kaasaegne tants läbi kehatunnetuse, õpetajaks Anneliis. Seal mulle sobis, sest kavad olid isegi minusuguse jaoks piisavalt lihtsad ja kogu värk väga vabalt üles ehitatud. Nii ma siis tantsisin kuni kevadise õppeaasta lõpuni.

Sügisel avastasin, et Anneliis teeb kiigujooga proovitundi… Suure võrkkiige fännina panin ennast kiirelt kirja ja nii ma oma südame kaotasingi. Pole varem olnud trenni, mis mulle nii väga meeldiks.

Ma tegelikult kirjutasin sellest blogis varem ka, aga ühes pikas postituses, igasugu muude teemade sekka…

Jooga üksinda on minu jaoks tibakene igav, aga kui sellele lisada kiik – ideaalne. Saab parasjagu füüsilist, saab õppida igasugu trikke (erinevad pea alaspidi asendid), kogu aeg on väljakutseid, alati saab midagi harjutada ja paremini teha. Ja muidugi KIIKUDA! NII HEA!

Esimesed pool aastat käisin üksi, siis meelitasin Kaaslase ka endaga trenni. No ja siis tuli see paganama koroona :) Nii et märtsi keskpaigast alates oli paus… Kui lõpuks jälle trenni lubati, oli üsna mai lõpp ja nõudsime oma grupiga, et kuna kevad jäi vahele, teeme selle asemel suvel. Nii saigi – suviseid tegemisi arvestades küll pisut harvemini, kaks korda kuus.

Suvel käisin trennis üksi, Kaaslasel olid muud tegemised. Sügisel panime ennast jälle koos kirja, jõudsime esimeses trennis ära käia, jõudsime proovida ka akrojoogat, mis oli samuti väga lahe… No ja siis sattus Kaaslane hoopis haiglasse, nii et akrojoogal oli kriips peal, kiigujoogas käisin üksi edasi.

Küll aga meelitasin stuudiosse tagasi Plika :) Seda ma juba ka tegelikult ühes varasemas lobapostituses mainisin, nii et pisut kordan ennast. Ta oli terve aasta kuulanud, kuidas ma kiigujoogast vaimustun ja tahtis ka hirmsasti proovida – toona olid lastegrupid täis ja ei pääsenud löögile. Sel sügisel pandi teise saali ka linad ja gruppe tehti rohkem, nii et Plika käib nüüd akrobaatilises kiigujoogas (mis on idee poolest vist edasijõudnute grupp) – seal on vähem joogat ja rohkem trikke, vähemalt umbes selline mulje on mulle jäänud. No tema suurim armastus on ikkagi showmix – mis, nagu ma arvasingi, talle erinevatest tantsutrennidest kõige paremini istub – Tiktoki kaheldava väärtusega tantsude matkimisele tunduvalt mõistlikum alternatiiv :D On kolmanda vanusegrupi (5.-9. klass) pesamuna :)

Igatahes, miks ma kogu seda postitust üldse kirjutama hakkasin… Sest pühapäeval oli taaskord jõulupidu. Mis oli taaskord imeline. Ja kuna kiigujooga õpilased seal kõik kiikedega esineda ei saanud (küll oli algusnumbris kaks kiike ja see oli FANTAST, aga hea küll, ehk teinekord pikemalt, kui pildid tulevad), siis tehti meist video, mida näidati Endlas tantsukavade vahele suurelt seinale. Saan nüüd ka lõpuks oma lemmiktrenni tutvustada.

Soovitan soojalt kogu video ära vaadata, aga vihjeks nii palju, et täpselt 5:00 keerleb kõigepealt Plika laest alla ja seejärel näidatakse pisut pikemalt täiskasvanute gruppi, kus ka mina nii mõnedki korrad kaamera ette jäin – minu viimane kaader on 5:44, vampiiriasend :D

Nagu videost näha, jääb me grupp oma lemmikõpetajast nüüd mõneks ajaks ilma, aga eks me oleme juba üksjagu norinud, et kuu-paar lubame lapsega kodus olla, sealt edasi ühe trenni nädalas jõuab ikka juhendada :D Sügiseks ta lubas kindlasti tagasi tulla ja seniks võtab me trenni üle teine õpetaja Aura. No kes muidugi teab, millal üldse jälle trenni lubatakse… Aga kunagi ikka :)

Imeline trenn, soovitan soojalt kõigile. Ma küll teiste linnade kohta ei tea – Tallinnas Liisi väitel sellist laadi polevatki, kõik linatrennid olla väga akrobaatilised. Pärnus on veel Paljajalu stuudios aerojooga, aga seal ma pole ise proovinud. Kuna olen algusest peale Anneliisi juhendamisel trenni teinud, on tema minu jaoks see ainus ja õige, ootan kannatamatult tema tagasitulekut :)

Dec 042020
 

Eelmisel aastal jäid jõulud täitsa vahele ja kahtlane, kui palju ma viimastel aastatel piparkoogitainast ise teinud olen. Blogist otsides tuli välja selline tore postitus aastast 2016, kuhu on ära kirjutatud kõik, mis ma mõtlesin tänasesse postitusse kirjutada. Selle kohta, kuidas ma kunagi katsetasin, aga nüüd ajan läbi kõige lihtsamate vahenditega – kuidas poetaigna koostis on kräpp, ise teha imelihtne ja hind tuleb palju soodsam.

Sel aastal võtsin Nami-Nami retsepti (alati kindla peale minek) ja taigna tegi suuremas osas Plika. Lapstööjõud :P

Mahedat polnud miskit, aga taigen oli või ja pruuni suhkruga, mõlemad ostetud soodushinnaga. Et võimalikult lihtsalt läbi ajada, siis Santa Maria piparkoogimaitseaine ja Dansukkeri suhkrusiirup. Kuna pikk vahe on piparkoogitaigna tegemisse sisse jäänud, siis arvutasin taas kilo hinna välja:

250g suhkrusiirupit 0,63
170g suhkrut 0,29
piparkoogimaitseaine 0,99
250g võid 1,35
2 muna 0,28
600g jahu 0,6
2tl söögisoodat
Hind kokku 4,14
Kilo hind 3,07

 

No ja siis võrdluseks, et Selveri piparkoogitaigen kilohinnaga 5,58€ (hetkel soodukaga 4,28€) on sellise koostisega: NISUJAHU, suhkrusiirup, margariin, (palmiõli, rapsiõli, osaliselt hüdrogeenitud palmiõli, vesi, emulgaator E471, sool, säilitusaine E200, happesuse regulaator, lõhna ja maitseaine, toiduvärv), suhkur, MUNA, kergitusaine,kaneel, ingver, kardemon, nelk, muskaatpähkel.

Ma olen kindel, et tänapäeval leiab poelettidelt / taluturult ka juba puhtama koostisega taignaid, aga hind on neil siis ka vastav.

Ja TÕESTI on imelihtne see taignategu. Nii naeruväärselt lihtne…

Puhas rõõm :) Tehke te ka ise tainast :)

Aga vot glasuuri enam ise teha ei viitsi. AASTAID tegin, värvilisest tuhksuhkrust, aga paras plökerdamine ja vahel kuivas liiga kaua + suhkrus kasutatud toiduvärvid olid kahjulikud ja ise ma ei viitsi ammugi värvimisega möllata. Glasuuri ostan rõõmuga poest, hea mugav ja kuivab kiirelt. Ainult koostist, eriti värvaineid, tuleb pakilt hoolega lugeda, sest ikka veel eksib spirulina, kurkumiini, paprikaekstrakti ja acai sekka ka näiteks karmiin ja patentsinine. Mulle lihtsalt ei mahu pähe, miks neid kahjulikke värvaineid pole välja vahetatud. Kui kõrvuti müüakse sama hinnaga roosat glasuuri, millest ühel värvaineks peediekstrakt ja teisel karmiin… No miks siis on üldse karmiin?

Eesti Pagar on mu selle aasta valik number üks – kõik muud värvained on ok, ainult rohelisse on topitud patentsinine. Ei ole ka mingeid kahtlaseid lisaaineid.

Eesti leivatööstusel on enamik värvaineid ok, aga roosa sees on “looduslik” karmiin – valmistatud kilptäidest, head isu, VÄGA looduslik :D Modifitseeritud tärklis mulle seal koostises ka ei meeldi.

Selveril on värvained pigem kräpp ja lisaks mingi kahtlane stabilisaator E1505. Väldin.

Pagaripoiste omi ma ei näinud sel aastal ei Selveris, Rimis ega Maximas – nende kodulehel on küll olemas. See maasika oma on mu lemmik :) Ehk jõulu poole siiski tuleb müüki? See on ainus “maitsega” glasuur, mis mulle meeldib – kõik need laimid, sidrunid, kookosed ja mustsõstrad võiks mu poolest olemata olla :P Aga kindlasti meeldivad ka need paljudele…

Dec 012020
 

Pikem blogivaikus olnud jälle – luban, et vaatan varsti pildid läbi ja üritan järjele saada… Muud toimetamist olnud, muuhulgas täna õhtul sain ühele poole VIIMASE jõulukingi tellimisega – ma olen nii uhke enda üle, et varakult valmistusin. No piparkooke ja kaarte teeme ikka detsembris lisaks, aga need vähesed “sisulised” kingitused, mis ma kindlalt tegema pean perekonnale, on olemas. Juhhei!

Oktoobris arvasin, et novembri lõpuks on 100 raamatut täis – aga tuli välja, et november polnud üldse lugemiskuu :D Viis raamatut siiski lugesin.

Alustatud Lõpetatud Autor Pealkiri Hinne Lk arv
01.11.2020 11.11.2020 Lucinda Riley The Moon Sister 4 717
11.11.2020 23.11.2020 Lucinda Riley The Sun Sister 5 870
02.11.2020 29.11.2020 Heiki Pärdi Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma 4 248
29.11.2020 29.11.2020 Kaire Vilgats, Dagmar Oja Ilusad suured tüdrukud 2 160
29.11.2020 30.11.2020 Katrin Pauts Minu Praha 3 216

 

Seitsme õe seeria viies ja kuues raamat – mõlemad head, aga “The Moon Sister” mult päris maksimumi ei saanud. “The Sun Sister” jällegi meeldis mulle VÄGA – ehkki paljud just ütlevad, et neile mitte. Nüüd ootan põnevuse ja kannatamatusega viimast osa, mis peaks välja tulema järgmise aasta alguses.

“Eesti argielu” – see oli lahe raamat, kust sai teada, kui räpased eestlased olid veel mitte väga ammu tagasi ja mis tingimustes elasid :D Aga mul polnud parajasti üldse sellise kirjanduse tuju ja siis venis… Lugesin siiski läbi, et saaks raamatukokku tagasi viia.

“Ilusad suured tüdrukud” – no mulle väga meeldib Vilgats ja mind ajab täiega pöördesse see idiootne piitspeenikese modelli iluideaal, mis nii paljudes naistes ebakindlust tekitab, seega mõtlesin, et kindlasti lahe lugemine… Neeh… Vilgats ja Oja on toredad, aga see intervjuu formaat minu jaoks üldse ei töötanud raamatus. Eeldasin palju enamat.

“Minu Praha” – see raamat oli ühest küljest piinlik, teises küljest naljakas, kolmandast küljest kulmu kergitama panev. Et noh, jah.

Ja ongi kõik :D Olen totaalselt ilukirjanduse lainel ja ükski tõsisem raamat ei isuta. Aga detsembris on plaanis paar investeerimisalast raamatut siiski läbi lugeda.

Kuu Raamatuid Lk arv
Jaanuar 10 3149
Veebruar 9 3098
Märts 3 1095
Aprill 10 3189
Mai 18 4779
Juuni 8 2589
Juuli 7 2478
August 7 1933
September 7 2576
Oktoober 10 4292
November 5 2211
Detsember
Kokku 94 31389

 

Kaks nädalat jõulupuhkust, ma ootan sind hunniku raamatute ja pusledega :) Samas kui 2019. aasta blogipostituste tagantjärele kirjutamine, mida ma suure suuga lubasin, ei tundu eriti ahvatleva ideena hetkel. Samas ma arvan, et siiski võtan selle ette – no näiteks nii, et iga päev ühe kuu :) Siis saabki kenasti puhkusega ühele poole.