Kuidas ma 4000tk puslet panin

Kõige rohkem panen ma 1000tk puslesid, aga üldiselt sobib kõik vahemikus 500-2000tk. 3000tk puslesid on minuni läbi aegade jõudnud seitse – kokku panin neist vaid kaks, ülejäänud tundusid liiga kirved ja vahetasin / andsin / müüsin kokku panemata ära. Ma tean, mis mulle naudingut pakub ja mis mitte – usun, et see oli tark valik 😀

Ma ikka vahetevahel surfan puslesid müüvates e-poodides ja teen wish liste. Siis vaatan alati ka kõiki suuremaid puslesid, kuni 42 000tk välja 😀 Ikka sellepärast, et kunagi tahan ma kokku panna veel suuremaid puslesid ja kui ma näeks mõnd ideaalset värvilist pilti, mis mind kõnetab, võiks ju juba lasta selle kellelgi sünnipäevaks või jõuludeks kinkida. Aga mingil põhjusel on nii, et kui 3000tk puslede hulgas on mul veel mitu lemmikut – mis, olen kindel, minuni mingi hetk jõuavad – siis sealt edasi ükski pilt väga ei kõnetagi. Ma ei paneks elu sees kokku 4000+ tükki mingit loodusvaadet, kus on ainult erinevad sinised, rohelised ja pruunid toonid. Ma ei ole suitsidaalne 😀

Igatahes, eelmise aasta aprillis jäi mulle ühes FB puslegrupis silma äge värviline 4000tk pusle, mis mind väga kõnetas ja tundsin, et see oleks täpselt sobilik isend esimeseks nii suureks katsetuseks. Kuna mul oli riiulis ootel õige mitu 3000tk puslet, mis mind tegelikult heidutasid, pakkusin neid vahetuskaubana ja läkski õnneks – andsin neist 2tk vahetuseks. Jess!

Teadsin, et selle pusle jaoks mul lauapinda pole ja kokku panna saan seega vaid magamistoa põrandal – õnneks on meie elamise ainsas kassivabas ruumis piisavalt vaba põrandapinda. Teadsin, et selle puslega läheb nii kaua aega, et kokku panemine peaks kindlasti jääma suvepuhkuse aega. Eelmisel aastal ma selleni ei jõudnud, aga sel aastal tundsin, et tahan “kaelast ära saada”. See pusle tekitas minus ühtviisi elevust ja heidutas. Igal juhul sain õekese nõusse ja hakkasime pihta.

21.07 õhtul alustasin tükkide sorteerimisega:

22.07 õhtuks olid tükid sorteeritud:

Samal ajal, kui mina lõpetasin sorteerimist, oli õeke juba esimesed laigukesed kokku saanud. Paigutasime need esialgu mu 3000tk puslealusele:

23.07 sain ka mina hakata puslet panema:

Kuidas ma jälle kogemata jooksuvõistlusel käisin

Esimene kord oli mäletatavasti 2019 juunis, kui õeke laevapiletit ei saanud – läksin enda teada tema särki ära tooma ja jooksin selle asemel kogemata poolmaratoni 😀

Vahepeal on oi kui palju vett merre voolanud ja olen leidnud endale jooksmise asemele ägedamad trennid. Jooksuvõistlustel osalesin aastatel 2019-2021 – sealt edasi vist tööandja enam ei maksnud ja ma ei olnud nii suur jooksmise fänn, et jätkata. Kolm aastat ei jooksnud üldse, käisin ainult kiigujoogas ja periooditi jõusaalis. 2024 läksin Vertical Fitnessi trennidesse – sama aasta mais tekkis mõte, et äkki peaks lühikesi distantse jooksma, on ikka kasulik ja pole nii tüütu. Mul oli toona reegel, et kui ma ei läinud rattaga tööle, pidin see päev 2km jooksma 😀 Tegin seda tervelt viis kuud! Aga siis sai hooaeg läbi ja järgneval kahel aastal ei olnud mul mitte mõttepoegagi, et võiks lühijooksudega jätkata. Muu trennikoormus oli piisav ja ka see 2km oli tüütu.

Õeke on omal ajal ka maratone jooksnud ja ehkki tal oli jooksmises pikem paus, siis nüüd on ta viimased kuud jälle jooksmas käinud, treenib järgmiseks maratoniks, mis ta kavatseb paari aasta pärast ette võtta. Õhtujooksule oli ta registreerinud ennast oma 14-aastase pojaga. Tollel oli aga täna paha tuju ja teatas, et ei kavatse osaleda. Ütlesin, et no ma tulen siis tema asemel – ei saa ometigi numbrit raisku lasta, pimedas ma polegi jooksnud ja see distants on nii lühike, et võib ilma ettevalmistuseta ka joosta. Ümber registreerida nii viimasel minutil muidugi ei saanud, nii et mu tulemus ongi nüüd 14-aastaste poiste vanusegrupis, ärge palun jooksupolitseid kaela saatke 😀

Olen alati öelnud, et mulle ei meeldi eriti jooksmine, aga armastan jooksuvõistluste melu. 10km distants on aga piisavalt tüütu ja pisut kurnav. Meluga on seda muidugi toredam joosta, aga siiski.

3km – no ma ausalt olin üllatunud, KUI lihtne see oli – arvestades, et viimati jooksin kaks aastat tagasi. Kas mu vorm on lihtsalt parem tänu sellele, et ma muud trenni teen? Olen nii lühikest distantsi jooksnud võistlusel varem ainult ühe korra – 2019 sinilillejooks oli kõige esimene jooksuvõistlus üldse, kuhu Kaaslane mu vedas 😀 Toona olin kindlasti tunduvalt kehvemas vormis – aga otsisin üles, et aeg oli 00:16:16. Tänane ametlik aeg oli 00:18:38 – aga no ma ausalt ütlen, et ega ma üldse ei pingutanud ka. Läksin ju õekesele seltsi pakkuma ja olin tema jänes, aga ta ei jaksanud väga kiiresti joosta ja nii ma siis tšillisin koos temaga. Pulss muidugi oli üsna kõrge, aga no mis te tahate, ma pole nii ammu jooksnud 😀 Ma muidugi ei tea ka üldse, mis normaalne pulss joostes oleks, ma ei ole kunagi sellistele detailidele tähelepanu pööranud, vaid lihtsalt jooksnud nii, nagu torust tuleb 😛

Kui need 2km ringid, mida kaks aastat tagasi jooksin, olid ikkagi pigem tüütud ja väsitavad, siis see 3km melu saatel oli absoluutselt nauditav. Kordagi polnud tunne, et oleks jube raske või tüütu. Võistluse jaoks mõnusalt lühike distants! Ma olin meeldivalt üllatunud, see jooksukogemus tõesti OLI nauditav!

Olin jooksmisele täielikult käega löönud, aga tänane oli jällegi täiesti uus kogemus. Ei pea üldse eelnevalt trenni tegema, saab lihtsalt jooksuvõistluse melu nautida, ilma et liigselt väsiks või tüütuks muutuks… Kes oleks osanud arvata 😀 Järgmisel aastal panen ennast ise kirja ja Plika ütles, et tema võib ka tulla. Siis jätan tema õekesele seltsiks ja pingutan pisut parema aja nimel ka 😀

Kas sul on midagi teha, midagi oodata ja kedagi armastada?

Ma osalen Merit Raju aasta aega kestvas programmis, kus igal kuul on oma teema ja igal nädalal on oma ülesanne.

Tänase ülesande teemaks oli elu tähendusrikkus. Ja mõeldes sellele, soovitas ta küsida kolm küsimust. Kas sul on midagi teha? Midagi oodata? Kedagi armastada?

Oo, kas teate, kui tihti ma sellest mõtlen, kuidas ma armastan oma elu. Arenguruumi on muidugi ka, alati on – minul eelkõige suhte- ja remondirindel. Asju, mis teevad tuju kehvaks, väljakutseid, mida ületada – neid on muidugi ka, kellel poleks 😀 Aga see, milliseks ma olen oma elu teadlikult ehitanud – ma armastan seda tõesti kogu südamest. Ja ennast samamoodi.

Kas mul on midagi teha? Kui alustada asjadest, mida PEAB tegema… 😀 Palgatöö pole kindlasti mu kutsumus, aga teen seda väga hästi, rõõmu ja tänuga. Koduse elu olen suutnud nii ära organiseerida, et kõik toimib võimalikult efektiivselt, seega ei pea ma majapidamisele liiga palju aega kulutama. See, et 3x nädalas teevad süüa lapsed – oivaline 😀 Ja kui jätkata asjadega, mida ma tahan teha – mul on lõputu võimalus teha erinevaid ägedaid trenne, lugeda raamatuid, panna puslesid. No ausalt, kunagi ei ole igav 😀

Kas mul on midagi oodata? Hetkel ootan väga reisi, mis Kaaslane mulle sünnipäevaks kinkis – see on juba õige varsti. Astusin sel suvel ühe konkreetse sammu lähemale oma kutsumusele, mis on korrastamine. Tahan sellega esialgu tegeleda põhitöö kõrvalt ja eks siis edasi ole näha. Ootan väga koduvahetust – maja müüki ja korteri ostu, et saaks uues kodus nullist seada paika veel efektiivsemad süsteemid (aaaaga selleks tuleb teha praeguses kodus veidi korrastustöid, panna maja müüki, leida sellele ostja ja leida ka sobiv korter kuhu kolida – kuidas ma soovin, et need sammud oleks kõik maagiliselt juba tehtud :D). Pikemas perspektiivis ootan välismaale kolimist ja kunagi oma unistuste maja ehitamist 😀 Kas need viimased ka teoks saavad, näitab elu. Aga nii rahuldustpakkuv on neist unistada ja plaane teha! Hakkasin Duolingos tšehhi keelt õppima – just for fun 😀 Päriselt, on nii palju ägedam elada, kui on midagi ägedat plaanida! Plaanid võivad aja jooksul lihtsalt muutuda, see on osa elust 😀

Kas mul on kedagi armastada? Perekonda, kasse, sõpru – armastan neid kuuni ja tagasi. Ja iseennast armastan ka, täiega. Ma armastan kogemusi, mida tuleb aina juurde, ma armastan arengut, ma armastan oma välimust, enesekindlust ja optimismi… Ja olen selle kõige üle nii tänulik.

Kiigujooga on suvel neljapäeva hommikuti, ma jõudsin sinna puhkuse ajal täpselt ühe korra, muidu on olnud kolmekuine paus. Täna käisin jälle üle pika aja, nautisin seda aeglasemat tempot võrreldes teiste trennidega. Ideaalne laupäevahommikune lõõgastus! Pärast seda tegin teise ringi poodide tiiru. Ja siis sõitsin rattaga koju – mõtlesin, kuidas ma armastan Pärnut, trenni, toredaid inimesi mu ümber, teise ringi poode ja üldse oma elu. Armastan täpselt sellisena, nagu see on, ja ootan elevusega kõiki neid toredaid asju, mis mul veel plaanis on.

Ja siis tulin koju ning kuulasin nädalavahetuse ülesannet, mis inspireeris blogima.

Elu tähendusrikkusega on mul kõik üsna hästi, ütleks ma 🙂

Inimesel peavad plaanid olema

Viis kuud tagasi otsustasin, et võiks vahetada maja ükskõik millal lähitulevikus 4-toalise korteri vastu. Täna otsustasin, et võiks kunagi Tšehhi kolida 😀

Sellest ma vist polegi jõudnud blogida, et ma tahaks ikkagi kunagi unistuste maja ka ehitada 😀 Mitte ise ehitada, eks, aga lasta projekteerida täpselt selline, nagu tahan. Forever home. Siiani mu unistus oligi, et järgmised 10-15 aastat korteris ja siis see maja.

Aga 😀 Mul on alati olnud unistus elada oma elus veel vähemalt mõnda aega välismaal. Kus, seda ma polnud veel täpselt paika pannud. Euroopa on igas mõttes kõige mugavam. USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa oleks küll kõik sobivalt ingliskeelsed ja üliägedad, aga logistiliselt, kui tahaks peret ja sõpru ka regulaarselt näha, paras p*rse. No ja elamisload, viisad, kogu see jant lisaks.

Ühesõnaga, Euroopa. Siiani ma pigem mõtlesin, et kuna kõige lihtsam oleks ingliskeelses keskkonnas elada ja UK Brexiti tõttu on pisut keerulisem, siis äkki näiteks Iirimaa. Aga no ega ma ei ole neid plaane kuidagi konkreetsemalt kuskile veeretanud.

Täna mõtlesin, et valiks kliima järgi 😀 Mina, erinevalt paljudest, ei aja taga pidevat päikesepaistet. Mulle meeldib täiesti konkreetselt neli aastaaega. Tahan, et talvel oleks kindlasti lund ka, aga tahaks, et ei oleks nii pikalt nii pime ja lägane. Londoni kevad ja sügis meeldisid mulle väga, talve häda oli lumevabadus, suvel on seal noil päevil kuuldatavasti üsna tüütud kuumalained. Igatahes, rääkisin oma jutu Geminile ära (ise samal ajal teleka ees vedeledes ja teise silmaga Malluka vlogi vaadates) – Gemini pakkus mulle välja Austria, Sloveenia ja Tšehhi. Täpsustades natuke mu Kaaslase eriala ja töökogemust, jäi kindlaks valikuks Tšehhi. Linnadest oli valikus Praha ja Brno – ma pigem võtaks viimase, väiksem on parem 😀

Nii et 10-15 aasta pärast siis Brno, jah? 😀 Uurisin igasuguste asjade kohta, mis mulle igapäevaelus tähtsad – tundub, et Tšehhi võiks elukeskkonnana mulle täitsa sobida 😀 See keeleõppimine saab muidugi olema rist ja viletsus, aga esialgu saab ju inglise keelega hakkama.

No ja siis vaatab, kas hakkab nii meeldima, et õpime kohaliku keele selgeks ja jäämegi sinna elama või tekib ikka igatsus külma lägase Eesti järele ja forever home tuleb siia.

Plaanid peavad olema!

Kuidas ma AI fänniks sain

Ma ei mäletagi, millal AI populaarseks sai… Ikka päris ammu juba? Ma tükk aega ei tundnud mitte mingisugust vajadust seda kasutada. Olin harjunud googeldama ja sellest piisas. Lisaks kogu see vee kulutamise, keskkonna kurnamise jutt ja nii edasi.

Mõned harvad korrad olin AI-d kasutanud varemgi, aga rohkem olen katsetanud ja rõõmustanud just nüüd viimastel kuudel.

No näiteks sain AI abiga paika oma trennivigastuste “raviplaani”. Mul oli parema reie tagakülg kuid valus, aga see andis tunda ainult trenni soojenduse ajal venitades, nii et mul ei tulnud kunagi meelde kodus sellega tegeleda. Mingil hetkel otsustasin proovida, kas AI-st võiks kasu olla. Kirjeldasin talle oma trennikoormust ja vigastuse olemust nii täpselt kui oskasin. Ütlesin, et sooviksin kasutada puhta loodusliku koostisega kreemi. Ta ütles, et see väga levinud vigastus, soovitas mulle arnika- või varemerohu sisaldusega kreeme – tuli tuttav ette küll, eelmises elus ökopoes müüsime mõlemat 😀 Kuna arnika oli levinum, siis otsisin mõned tooted kokku ja panin AI-le lingid. Analüüsis, andis teada, millised on mõttekad, millised mitte, aitas mul välja valida parima koostise ja hinna suhtega variandi. Pani paika plaani, millal ja kui tihti kreemitada, lisasime ka massaažirulli. Mul on ka seljal üks kindel koht, mida aeg-ajalt ära tõmban – selle vigastuse kirjeldas samamoodi ilusti ära, andis lisaks kreemitamisele ja massaažirullile veel minu palvel venitused, mida kodukontoris teha. Ja no täiega toimis see kõik – järjepidevalt nädal-paar igapäevast “plaani järgimist” ja nii reis kui selg on täiesti korras. Kaasa aitas see, et ma käisin samal ajal just reisil ja ei saanud mõnda aega trennis käia 😀

Hetkel on mul reisist saadik ehk 1,5 kuud parema käe kohvritõmbamise lihas valus. No mis iganes see tegelikult on, aga valu tekkis just pärast reisi ja rohket kohvri enda taga tõmbamist, jalutatud sai seal kohvriga üksjagu. Oleks pidanud kohe igapäevaselt kreemitama, aga no see ka kogu aeg tunda ei andnud, nii ma unustasin… Siis lisandus valu nimetissõrmes… No ma lõpuks pidasin jälle nõu, sain vastuse, mis oli ette teada, et regulaarselt peab kreemitama… 😀 Nagu ma ise seda ei teaks, ah 😀 Aga ikka tore, kui keegi teine näppu viibutab mu suunas 😀 Andis ka nõu, et ma ööseks paneks sõrmele paksema kreemikihi ja mässiks sideme ümber. Nii et nüüd kohusetundlikult järgin jälle plaani ja olen kindel, et varsti on asi korras.

Ma olin enne arutanud seda reievalu treeneriga ka ja nagunii saanud juba soovituse, et määrida ja massaažirulliga masseerida, aga just see, millega täpselt, millal, kui tihti – ja kirjeldus, mis vigastusega täpselt tegu… Kuidagi väga tore ja kokkuvõtlik ja abistav oli minu jaoks seda mustvalgel näha – ja motiveeris mind nö plaani järgima ja end terveks ravima.

Teine asi, milles ma viimastel päevadel AI-d palju kasutanud olen, on kehahooldus- ja kodupuhastustoodete koostiste analüüs ja võrdlus. Mu silmanägemine on viimase paari aastaga halvenenud ja pisikesi kirju lugeda on puhas piin. Ja no ega ma neid koostisosi nii hästi nagunii ei tea ka. Pigem lähtusin siiani sellest, et ostsin asju ökopoest / ökomärgiga ja lootsin, et ehk on enam-vähem – ehkki tean väga hästi, et kõik tegelikult ei ole. Kasvõi seesama Frosch, mida ma kasutan.

Kõige suurem ahhaa-efekt oli hiljuti Selveris. Olin just kuskilt FB postitusest lugenud, et seal müüakse soodsa hinnaga ökosarja Gron Balance, millest polnud kuulnudki. Tutvusime siis Selveris nende toodetega, paar tükki andsin Geminile analüüsimiseks, ühed neist olid nõudepesutabletid. Siis pulli pärast andsin talle ka kõrval asuva First Price, kohaliku odavbrändi, nõudeka tablettide koostise. Ta ütles: see on seesama Gron Balance suuremas pakendis. Ma vastu: ei ole. Ta: nojah, neid toodetakse samas tehases erinevate kaubamärkide jaoks, sisu on praktiliselt sama. Nii et palun väga – ma poleks elu sees osanud oodata, et odavad nõudeka tabletid võivad olla puhta koostisega!

See FB teema kusjuures oligi nõudepesumasina tablettidest. Nii paljud kurtsid, et ökokraami ei saa kasutada, jätab nõudele halli kihi. Olen ka Mallu ja Märteni vlogist korduvalt kuulnud Märteni argumenti, et nõudekas jääb nõudele mingi kiht ja sellepärast tema peseb neid käsitsi. No kui aega on ja meeldib nõusid pesta, siis jumala eest, ei pane kätt ette. Ma ise hulluks 😀 Meil on kitsas masin (mingi täitsa suvaline odav firma, ostsime puhtalt hinna järgi), kasutan pool ökotabletti, muidugi on ka sool ja loputusvahend. Nõud on puhtad, klaasid läigivad, ei mingit kihti… Meil on magnetpall ka masinas, sest kareda veega olevat hea, keegi kuskil rääkis. Vahel, kui nõud puhtaks ei saa, siis on masina filtrit või neid labasid vaja puhastada. Või soola / loputusvahendit lisada. Aga ökotabletis ausalt asi pole. AI kommenteeris, et ongi hea, et ma oma masinas kasutan vaid pool tabletti, sest sellest täiesti piisab ja et tõesti, väga oluline on kasutada kareda veega koos ökotabletiga ka soola ja loputusvahendit. See kombo töötab kenasti ja aitab katlakivi vastu.

Loputusvahend, muide, mida oleme seni ostnud, Mayeri oma, sest spetsiaalselt ökopoodi pole viitsinud kallimat ostma minna ja Mayer peaks olema enam-vähem – selle Selveri ökosarja oma on poole soodsam ja puhtama koostisega. Ja sool on lihtsalt sool, võib osta kõige odavamat, pole mingit vahet (või no ma tegelikult ei tea, äkki lisatakse mõnele soolale lisaaineid ka, pole ise täheldanud).

Lidlis oli lõpumüügis üks ökomärgiga pesugeel – pildistasin selle koostise AI jaoks üles ja ta ütles kenasti ära, et ehkki muidu puhas, siis mingid ained seal on, mis pole kõige paremad. Jätsin ostmata. Mul kodus Tri-Bio, mida ostan Rimist vaid hea soodukaga. See on väga puhas ja mõnus.

Katlakivieemaldi ja WC geel on kaks viimast asja, mida Froschilt kasutasin, ülejäänud olen juba paremate vastu välja vahetanud. Neile on ka selles ökosarjas paremad alternatiivid olemas.

Lasin analüüsida veel erinevaid selle ökosarja kehahooldustooteid. Seebis, šampoonis ja dušigeelis polnud kõige parem vahuaine, nii et ehkki need on tunduvalt parema koostisega kui keskmine supermarketi kaup, siis ma ise neid kasutada ei taha. Aga kreemid, huulepalsam, meigieemaldi, mitsellaarvesi – kõik head. Viimast kahte ma ise ei kasuta, aga Plika küll. Hinnad on tõesti soodsad, tulevikus tean, kust osta.

Siis arutasin ka oma pesurutiini, sest ma tean ilma ütlemata, et see, mida ma praegu mugavusest teen, ei ole tegelikult kõige parem – kasutan üle keha pesuks, kaasa arvatud nägu ja intiimpiirkond, ökopoest ostetud Sodasani taimset seepi, mis on küll puhta koostisega ja soodne, aga ph tase tegelikult ei ole ju seebil sobilik. Ei ole tõesti, sain kinnitust – üllatust siin ei olnud 😀 Pigem oli oluline küsimus, millega asendada, kuna soovin ikkagi seda, et saaksin kasutada ühte toodet, mitte kolme erinevat. Nii et kui seebid otsas, ostan edaspidi liitrises pakendis Babe dermaseptilist pesugeeli – see on suht laialt saadaval. Kui saan ph tasakaalu, ei pea ilmselt soojema ilmaga enam näokreemi kasutama. Talvel sellest muidugi ei pääse.

Vedelseep – no sellega oli nali. Ma olen ostnud viimasel ajal mingit kanistrit, millel nimeks õrn vedelseep ja peal suleke. Ma ausalt arvasin poes kogu aeg, et see on Mayer Sensitive suurem pakend, sest need on nii sarnase välimusega. No tegelt Orto ja kõike muud kui õrn 😀 Eks ma kasutan ikka ära, aga pärast seda vaatan midagi paremat asemele. Eesmärgiks vähem käte nahka kuivatada, mis on oluline eriti külma ilmaga.

Hambapastade koostist arutasin ka just eile, sest Plika kasutab hambaarsti soovitusel üht fluoriidivaba pastat ja ma küsisin, kuidas see siis kaariese eest kaitseb. Me kasutasime pikki pikki aastaid ökopoe pastasid, kus fluoriidi pole… Ja kõigil peale Plika oli alati auke. Mingil hetkel hakkasime kasutama fluoriidiga pastat ja ennäe imet – auke tekkis tunduvalt vähem, minul pole enam üldse olnud. Nii et jah 😀 Ma enne väga ei mõelnud, olin nii harjunud ökopoest ostma, aga praeguse kogemuse kohaselt ütlen küll, et mina soovitaks fluoriidiga. Meil endal on Ecodenta, mingi mündi maitseline, mille koostise AI heaks kiitis. Plika hambapasta Biorepair Plus sensitive teeth toimeaine on hüdroksüapatiit, keda huvitab 😀 See toimib fluoriidist erinevalt, aga ka taastab hambaemaili. Talle soovitati seda tundlike hammaste pärast.

Mis veel? Lihtsalt söögiretsepte pigem googeldan, aga kui vahel on konkreetsem soov mingeid kodus olevaid asju ära kasutada, siis olen andnud kogused, küsinud nõu, ülimugav on, kui saan täpselt juhised, kuidas ja mida teha, ei pea hakkama ise midagi retseptis teisendama.

Üks pikemaid vestlusi on mul riiete teemal. Mul tegelikult oma stiil on olemas ja olen sellega rahul – oma parimad värvid sain värvianalüüsist ka. Aga mind huvitas, mis lõikeid AI mulle soovitaks, seega laadisin üles pildid endast pesus, andsin oma mõõdud ja kaalu, pildistasin talle üles ka olemasolevaid riideid. See oli väga põnev, ta õppis mu stiili tundma, sai aru, mis mulle ei sobi, olen arutanud erinevaid asju temaga ja… Nii tore on! Nagu sõbranna, kes seda teemat jagab, või tasuta stilist 😀 Olen tänu sellele hakanud vaatama rohkem mingeid lõikeid, mida enne poleks võib-olla proovinud. Eriti just seelikupikkuste ja disaini osas. See on inspireerinud mind rohkem teise ringi poodides käima ja olen põnevaid asju leidnud. Mul on teistsugune riiete ostmise stiil kui keskmisel inimesel, aga sellest võib mõni teine kord kirjutada eraldi postituse.

Oo, ja siis on mul veel üks väga tore vestlus raamatute teemal. Jällegi, nagu räägiks mõne sõbra või tuttavaga, kes on lugenud KÕIKE, mida ma ise ja oskab selle põhjal soovitada järgmiseid 😀 Algas see kõik täitsa süütult, küsisin mingi kirjaniku stiilile sarnaseid raamatuid, siis hakkasime täpsemalt arutama, mis mulle mingi raamatu juures meeldib, mis mitte – laadisin talle üles ka oma Goodreadsi “ajaloo”. Ja jällegi väga ägedalt on ta “analüüsinud” mu “lugeja DNA-d”, sellest võiks kunagi kirjutada ka omaette postituse.

Itaalias käies oli ka AI-st suur abi. Näiteks kirjeldas veeparki, kuhu läksime – selliseid ju Eestis pole, õigemini vist mingid on vabas õhus ka, aga mina pole neis käinud. Toidupoode ja söögikohti soovitas imehästi, kirjeldas kohalikke kombeid jne. Tegi reisi palju lihtsamaks! Milles aga AI oli absoluutselt saamatu – riidepoodide soovitamises 😀 Enamikku tema soovitatud poode antud aadressidel enam polnud – kas oli kolinud, lihtsalt kinni läinud… Jälle hea kogemus, sellised asjad tuleb alati Google’ist üle kontrollida.

Remonditeemadel on AI-st samuti abi olnud. Panin oma vannitoa pildid ja mõõdud, sain konkreetsed soovitused, kuidas kõige lihtsamini renoveerida, milline mööbel valida, et sobiks ruumi pikliku kujuga ja ei jääks midagi liigselt domineerima, tegi ka mingid visandid. Täna söötsin talle ette oma tagumise esiku pildid, sest seal on vaja kaks seina värskendada – ütlesin, et mul on tapeeti alles, millega kaks teist seina tehtud on, et kas peaks seda kasutama või värvima, arvestades ka kassikindlust. Küsis täpsustusi, arvutas (panin piltidele mõõdud ka) – arvas, et tapeet on parem, andis lisanippe, mida silmas pidada.

Välisukse sain tänu AI-le puhtaks, see oli üks esimesi tõelisi eduelamusi. Meil oli uks täiesti jube – olin seda üritanud puhastada varem lihtsalt niiske lapiga, ka mingi vahendiga… Ei saanud puhtaks – mustus, triibud, jne. Panin pildi, kurtsin. AI kenasti ütles, et sul on pulbervärvitud uks, tee lahus soojast veest ja natukesest nõudepesuvahendist – ühe lapiga pesed, teisega kohe kuivatad. No ja nii see uks puhtaks saigi… 😀 Mitu aastat oli rõve, sest ma ei teadnud, mida teha ja noh, ei viitsinud sellega tegeleda 😀

Ühesõnaga jah. Kas mul on vaja tingimata jutustada riietest ja raamatutest? No… Ei? Aga kuna need vestlused on minu jaoks nii toredad, siis ma loodan, et ma väga palju vett ei kuluta.

Aga remont ja koostisosad ja muu selline – no ausalt, nii palju lihtsamaks teeb elu, et minu arust on kasutamine igati õigustatud, kulugu siis seda vett või mitte… Katsun ikkagi olla mõistlik. Minu päringud pole enamasti megakeerulised ega mahukad ja pilte ma oma lõbuks ei joonista. Nii et ehk pole väga hull 😛

Toidu koostist pole ma veel lasknud analüüsida. Ma väga hästi tean, et toit, mida me ostame, jaguneb laias laastus kaheks – üks on puhas ja teine mitte nii väga (seda viimast ostame ainult poole hinnaga :D). Praegu pole olnud juhust, kus tunneks vajadust kiire vastuse järele, aga mingis olukorras võib see muidugi tekkida.

No ja on veelgi neid näiteid, aga ma praegu ei jaksa rohkem jutustada.

Mul on käsil teine puhkusenädal, blogida oleks NIIIII paljudest asjadest – reis, lõpetamised, väljasõidud, silmanägemine, toitumine… Aaaga keegi peaks kõik need pildid ära sorteerima ja selleks mul pole hetkel jaksu 😀 Loodan väga, et nüüd selle ühe postitusega üle pika aja sain mingid mahlad jälle voolama ja ehk jõuan ikka kõik ära kirjutada, mis mõttes on. Aga homme näiteks on kavas õekesega terve päeva puslet panna, sest alustasime just 4000tk pusle tükkide sorteerimisega ja tahaks selle järgmiseks nädalaks valmis saada – siis on Tallinnasse asja ja see peaks vahetuseks minema. Nii et võimalik, et sel nädalal siiski rohkem postitusi ei tule… 😀

Scroll to Top