July 2005

Väsimus…

Tavaliselt on suvel rohkem aega. See suvi on olnud kogu aeg kiire-kiire-kiire. Kogu aeg kuskile minna, midagi teha. Iseenesest on see ju hea… Ainult et blogimiseks eriti aega ja viitsimist pole. Mul oli palju häid mõtteid, vist on siiani. Oma viimases postituses (millest on juba sada aastat möödas) lubasin suure suuga kõigest kirjutada, tegudeni pole siiani jõudnud.

Ega ma praegu ka ei viitsi. Põhjalikult vähemalt mitte.

Lõpetamisest nii palju, et see oli vinge. Või noh, vinge pole vist päris õige sõna. Mingit moodi pühalik. Kui ikka istud TÜ aulas ja vaatad ümberringi ja kuulad rektori kõnet… Oh, mul on nii hea meel, et ma selle kooli nominaalajaga lõpetasin – koos kallite inimestega, pidulikult. Hiljem poleks rõõm sellest pooltki nii suur olnud.

Lätis oli vinge. See on täpselt õige sõna. Jurmala veepark on enam kui vinge. Kui Auras on 3 tunni piletist küll ja veel, arvatavasti ei viitsi seal niigi kaua passida, siis Jurmalas olime terve päeva ja tüdimust ei tundnud kordagi. Külm ei hakanud ka enne päris õhtut… Siis, kui lõpuks mullivannid avastasime 😀 Ma tahaks nii kohutavalt tagasi!

Eesti karaoke MM finaal Haapsalus oli ka vinge. Uku ruulis täiega, mida oligi arvata. Pooled ürituse külastajad olid Uku fännid (või nii vähemalt tundus). See, et ta võitis, ei üllata vist kedagi 😉

Mnjah. Nüüd ma kirjutasin siis viimases postituses lubatust. Muidugi 100x lühemalt, kui need sündmused väärt on. Ma ei välista, et ühel heal päeval ja kirjutamise tujus võtan ma need põhjalikumalt ette. Aga võib-olla mitte. Näis.

Aga jõudes mu seekordse sissekande pealkirja juurde – ma olen nüüd tööinimene (silmaga näha ja näpuga katsuda saab Ülemiste keskuses). Ja vot sellepärast ma olengi kogu aeg nii neetult väsinud. Kui ikka jõuad koju õhtul kell pool üheksa, siis ei tee enam suurt midagi. Oleskled niisama ja kebid siis magama. Hommikul magad kah.

Nädalavahetused on ainus aeg end korralikult välja puhata, aga need on miskipärast kõik kinni. 15-16 Watergate, 23-34 minu suvepäevad, 30-31 A suvepäevad… 6. augustil Sky+ pidu, aga kuna nädal varem Saaremaal käidud, siis sinna vast ei jõua, ehkki tasuta pidu + Smilers & Toe Tag kõlavad ahvatlevalt. Märjamaa päevad on nagunii samal nädalavahetusel. Ah, mul on tunne, et oleme siis üldse kodus.

Ühel augusti nädalavahetusel tuleb veel Hiiumaa-tuur ja 20. augustil on Kristi pulmad. Vot nii. Kas jääb üldse mõni vabaks? Miskit vist ikka, aga aega ju veel on, plaanid võivad veel tulla. Tegelikult on ju hea, et tegevust jätkub!

Aga tahaks hoopis puhata ja mängida…

Tööl on muide üliväga lahe. Alguse asi, ähvardatakse mind. Eks see tüdimus kindlasti millalgi tule, aga praegu on kõik veel uus ja huvitav. Kolleegid on kõik noored ja lahedad inimesed. Tundub, et mõnusasse firmasse sattusin!

Ja siis on mul veel plaanid kooli minna. Tallinna majanduskooli. raamatupidamist õppima. Kas mul seda töö kõrvalt teha õnnestub, see on 10 punkti küsimus… Ehk isegi suudaksin? Aga kas ma TAHAN jälle seda ajun***i läbi teha? Kolm aastat ainepunktide jahtimist, kodutöid ja mis kõik veel? Oeh. Jah, ma tahan omandada raamatupidamisoskusi. Ei, ma pole kindel, kas ma tahaksin nende oskustega ka ülejäänud elu elatist teenida. Ei, ma ei tea, mida ma üldse teha tahan. Ei, ma pole kindel, kas ma suudan üheaegselt täiskohaga tööl ja koolis käia. Eks näis, mis saab. Kõigepealt vaatan, kas saan sisse. Aga karta on, et saan, sest see konkurss seal pole just eriti suur. Ok – saan sisse, mõtlen edasi.

Watergate, muide, oli ka lahe. Kats maalis mu mõlemal päeval ära ja nii ma seal ringi uhkeldasin 😛

Aga ma nüüd parem lõpetan, uni on.

Peatse jällenägemiseni. Kuu-paari pärast kirjutan vast jälle 😉

Väsimus… Read More »

Lasnamägi – kodune koht

Lippasin poodi, et hakkliha osta. Korjasin lifti põrandalt üles tühja suitsupaki ja viskasin selle prügikasti.

Küsisin T-marketi müüjalt 250g hakkliha. Tema arusaamine minu soovist oli esmalt pool kilo, siis 200g, siis 50g. Lõpuks sain siiski 258. Mul on tõesti tunne, et T-marketi personalipoliitikas on olemas punkt, mis KEELAB võtmast tööle ühtki eesti keelt oskavat inimest.

Millegi magusa otsinguil komistasin juustupulkade otsa. Magus jäigi ostmata. Peale kümmet on T-marketis täitsa inimlik käia. Inimtühi, ühesõnaga.

Teel koju avastasin, et Vikerlase keskuse koogipoe nimi on Magusa-onu. Pole seda kunagi varem tähele pannud, koomiline. See on muidu selline tore pood, kus kõik koogid on venelaslikult toiduvärvidega nii ebaloomulikuks tehtud, et ostma ei kutsu miski. Siiski-siiski leiab sealt ühe pärli OÜ Eddikonti (hea nimi) sefiiritordi näol, mis on tõesti hea. Nii et siis Magusa-onu. Võib-olla ka Magusaonu või Magusa onu, detailid jäid kahe silma vahele.

Üleüldse oli selline nostalgiline tunne. Kõik oli suht inimtühi. Juba ammu ei teki siin tunnet, et kedagi kardaks vms. Kõigega vist harjub. Ja kus veel oleks kodu läheduses viis suurt toidupoodi, millest vähemalt kaks (kui mitte kolm) on lahti kella 23ni. Millest kaks asub paari minuti kõndimise kaugusel, kolmas kümne minuti kõndmise kaugusel, neljas ühe bussipeatuse kaugusel, viies… No paar peatust vist. Säästukas, T-market, Rimi, Selver ja Maksimarket.

Peatuse kaugusel on korralik kaubanduskeskus, suht lähedal on ka Ülemiste. Perearstikeskus on käe-jala juures, McDonalds ja Hesburger mõlemad esindatud. Hiina toitu saab Ülemistest. Kesklinna sõidab bussiga 10-15 minutit.

Mida hing veel ihata võiks?

Ok, randa. Aga normaalset randa Tallinnas polegi. Selleks on Pärnu.

Rahu ja vaikust ja loodust. Kunagi ehk saab ka seda, aga praeguseks… On Lasnamägi üks päris mõnus koht. Ja, oh õudust, kodune koht. Ma vist hakkan segi minema.

Tegelikult peaksin ma heietama lõpetamistest ja Lätist ja Haapsalust, aga ausõna, täna ei viitsi. Ma luban, et selle nädala jooksul…

Lasnamägi – kodune koht Read More »

Scroll to Top