Hoidke pöialt!

See töökuulutus, millest ma paar postitust tagasi rääkisin (kodule lähemal, palk £7 tunnis, tööaeg esmaspäevast reedeni ja karjäärivõimalused) – ma siis kirjutasin eile öösel kaaskirja valmis ja saatsin CV ära.

Eks ma olin selle kirjaga suht rahul ja lootsingi, et intervjuule pääsemiseks sellest piisab. Aga teate mis? Mulle helistati juba täna hommikul, viis minutit enne tööpäeva algust (!) ja kutsuti homme hommikul intervjuule!!! Kui ma imestasin, et nii kiiresti, siis tüüp vastas, et jah – istusin siin laua taha ja nägin su CV-d.

Ma ütleks, et see on VÄGA hea enne :P

Aga te nüüd hoidke kõvasti pöialt, eriti homme kella 12 paiku – et ma päriselt SAAKSIN selle töö.

See oleks udupeen, tõepoolest. Ma luban endale, et hakkan uue aasta alguses kohe uut tööd otsima, ma leian detsembri lõpus perfektse pakkumise, ma saadan ööl vastu teist jaanuarit CV, mulle helistatakse kohe hommikul ja lepitakse järgmiseks hommikuks intervjuu kokku… Ja ma saangi selle töö.

Jah, just nii see peaks minema. Kui kõik juba seni nii hästi läks, mis sel viimaselgi punktil siis enam minna on. Kindlasti läheb nii!