Kuna Plika ei olnud kella üheksa paiku seda nägugi, et tahaks magama jääda, panin ta tegelustekile, et ta seal ennast väsitaks. Tegelesin ise vahepeal natuke muude asjadega ja kui uuesti tema poole vaatasin, oli ta suutnud ennast teki keskelt kuidagimoodi sinna nurka nihverdada – mina panin ta KESET tekki, täpselt samas suunas oli pea, aga lõua all oli beež lapike, mis ka fotolt näha.
Kõhu peal ringiratast keerutab ta ennast juba mõnda aega, aga niiviisi edasi pole küll minu mäletamist mööda suutnud varem liikuda. Proovisin ta keset tekki tagasi tõsta, et näha, mis ta siis peale hakkab, aga selleks ajaks oli ta juba väsinud ja jorises, nii et panin selle asemel magama.
Kas see oligi siis nüüd roomamine või? Või ehk tuleks sellist nihverdamist kuidagi teistmoodi nimetada? Ma ju ei näinud, kuidas ta seda täpselt tegi…
—
Kaks hirmpõnevat asja täidavad hetkel mu meeli (nii et mingit üldist mulli ja ülevaadet pole tuju ega kannatust kirjutada), aga need on liiga isiklikud, lisaks veel üldised ja kaheldavad, ei saa mitte avalikult rääkida. Need sõbrad, kellega tahaks rääkida, on nagu kiuste just sel nädalavahetusel raskesti kättesaadavad (loe: pidevalt offline). Oeh!
selline nihverdamine pole kindlasti mitte roomamine. roomamine on ikka see, kui laps sihipäraselt, kõht maas, edasi soovitud suunas liigub. käputamine on see, kui ta seda kätel ja põlvedel teeb. sedaviisi nihverdama hakkavad nad üsna varakult küll. ja ettevaatlik pead sa nüüd olema – last suurde voodisse magama jättes võid sa ta järsku hoopis põrandalt leida.
palju õnne igatahes uue oskuse puhul! varsti peaks keerama ka hakkama!
Tahtsin seda lugedes sama öelda, mis Kessugi. Lisan, et terve 3-kuuse tütarlapse jaoks on selline käitumine igati eakohane ja see madalam tsoon põrandal vaata nüüd väga tähelepanelikult üle, selle pilguga, et kas sa tahad neid asju plika suus näha või mitte 🙂
Ja voodiga peaksite te ka midagi ette võtma, üsna pea oleks vaja ka 4 külg kinni panna, praegu harjub ta kiiresti kõigega. Hiljem on seda raskem teha.
Mu mõlemad poisid hakkasid juba 2-kuuselt kõhult seljale keerama (esialgu küll juhuslikult ja mitte teadlikult ja kui see kukkumine oli tekist väljapoole, käis kukal kolksuga vastu põrandat, suur ehmatuskisa sinna järgi)
ja 3-kuuselt kukla ning kandade abiga ringe ümber oma telje tegema – nii et väga ootamatutest kohtadest võis lapse leida. Nüüd hakkab ta ka rohkem ärkvel olema ning tasapisi unustad ära aja, kui laps päeva jooksul tegi mitu pikka uinakut. Oma vaba aega hakkab vähemaks jääma – esimesed 3 kuud on lapse kasvatamise juures kõige lihtsamad.
Ma tahtsin veel lisada, et xxx.com nime järel on rohkem ajaloolise eestlasliku taustaga – siis kui eestlane veel oma nime kirjutada ei osanud, pandi kolm risti allkirja asemel.
mina ütleks küll väga selgelt, et see just ongi ju roomamise algus! see nn nihverdamine! minu tütar hakkas end 3kuuselt kõhuli keerama ning siis 3,5 kuuselt tasapidi edasi roomama… pärast selliseid muutusi ei tohi enam absoluutselt mitte kuhugi ega mitte kunagi kuskile kõrgele panna, kust alla kukkuda võiks! mu tütar kukkus 4 kuuselt mähkimislaualt alla, kuna ma poolemeetrise sammu lauast eemale astusin, et klaasist lonks vett juua…!