Säästliku eluviisi koolitus hakkas. Täna rääkis Eva-liisa meile ökoloogilisest jalajäljest ja pakendimärgistustest.
Kuna ma olen Epu blogi läbi lugenud ja raamatu ka, siis enamikku sellest jutust ma tegelikult teadsin, aga mälu värskendamine tuli igal juhul kasuks, mõningaid praktilisi uusi teadmisi sain ka.
Näiteks ma küll teadsin, et rohelised hakkasid kaupu märgistama, et neid poes kergem leida oleks, aga polnud kunagi viitsinud seda teemat täpsemalt uurida – et mis, kus, kuidas. Sellest sain nüüd rohkem teada. roheline24 leheküljel polnud ka varem käinud.
Pakendimärgistused olid minu jaoks siiani täiesti tume maa, see on vist kõige suurem ja reaalsem kasu tänasest. Mul on nüüd kaks lehekülge levinuimaid ökomärgistusi, võin pähe õppida või poes näpuga järge ajada. Pole siiani absoluutselt viitsinud ja endiselt ajab jube tigedaks, et neid märke nii palju ja nii erinevaid on. Võiks ju olla ühed ja ühtsed üle Euroopa, üle maailma!
Nojaa, ja tegelikult oli minust täiesti mööda läinud ka fakt, et Eesti on oma ökoloogilise jalajäljega maailma edetabelis üheksas. Vabandan ennast välja sellega, et uudise ilmumise ajal olin viimaseid päevi rase ja arusaadavalt hõlmasid mu meeli hoopis muud teemad. Aga ÜHEKSAS! Hirmus, täiesti hirmus. Suurimad kurja juured olid põlevkivi kaevandamine ja metsatööstus, kui ma õigesti mäletan. Kasvuhoonegaasid muidugi ka.
Listi esiosa oli järgmine: Araabia Ühendemiraadid, USA, Kuveit, Taani, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja Norra. Inglismaa oli näiteks 15, Soome 16, Rootsi 18, Prantsusmaa 21, Venemaa 36, Läti 42, Leedu 48…
Jalajälje testi tegin nüüd ka uuesti. Kunagi Londonis elades tegin mingi UK variandi, siis sain tulemuseks vist midagi kolme ringis. Nüüd tegin hästi põhjaliku versiooni (mis muuseas pakkus vaikimisi Eesti ilma pigem New Yorgi ja Rooma kui Moskva ja Stockholmi sarnaseks, aga see selleks :P) ja tulemus sai päris hirmus – 4,66! Eestiga keskmisega võrreldes täpsemalt siis selline:
Lohutan ennast sellega, et esiteks panin ma igasugu transpordikilomeetreid tõenäoliselt ülearu: 4200 autoga, 1000 bussiga, 720 rongiga, 4400 lennukiga. Umbes sellise loogikaga, et käime kord kuus autoga Pärnus, kaks korda aastas rongiga Tallinnas, kord aastas lennukiga Londonis ja siis veel kõik need ülejäänud võimalikud reisimised. Pärnus käime tegelikult ikka vahel bussiga ka, aga eks autoga saa mujalgi sõidetud. No ja autos on enamasti ikka 4-5 inimest, vähemalt seegi hea. Aga… Ma ei tea. Ei oskagi arvata, kas neid kilomeetreid sai siis ülearu pandud või mitte 🙂
Teiseks vastasin täiesti ausalt, et ei osta toitu ja puhastusvahendeid peaaegu kunagi mahepoolt silmas pidades, sest seni on see (algul rahapuuduse ja hiljem mugavuse tõttu) nii olnud (vähemalt viimase poole Eestis elatud aasta jooksul), aga need on kaks asja, mis hakkavad õige pea oluliselt muutuma ning jalajälg ühes nendega väiksemaks. Riiete ostmisel ei muutu niipea ilmselt midagi, see oleks liiga kulukas… Paberitoodete ostmist võib samas jällegi jälgida ja keskkonnasäästlikumaks muuta.
Aga transpordikilomeetreid lugedes jäi ikkagi kummitama mõte: miks pagana päralt peaksin ma sõitma bussiga, kui bussipiletid on nii kallid, et sõites Pärnusse, autos neli inimest, tuleb bensiiniraha ühe inimese peale poole odavam? Midagi on ikka väga mäda… Ma kasutaks tunduvalt rohkem ühistransporti, kui see oleks reaalselt autosõidust odavam, aga kuniks ta on kallim või isegi sama hinnaga, ei näe ma küll põhjust busside eelistamiseks autole – ainult soov keskkonda säästa ei pane mind kõige oma kolaga bussijaama jalutama (elame sellest nüüd kaugemal, umbes 2 km või nii – ja lapsega reisides on asju alati hiiglama palju) ning enda elu bussigraafikute järgi seadma – Pärnusse nad just eriti tihti ei lähe. Tallinna minekuks oma tegemisi rongiaegade järgi seada on juba vastuvõetavam, sest rongijaam on meile lähedal, kiirrongid mõnusad ja piletihinnad bussist soodsamad (ehkki neli inimest autos tuleks ikkagi odavam :P).
Ühesõnaga mõtlemisainet sain tänasest koolitusest küllaga. Vajalikku p*rsest torkimist kah. Ma olen kord juba selline, kes kõigest kergesti vaimustub ja seda hea meelega proovib, aga ma ei viitsi sageli ise infot otsida, nii et on hea, kui see mulle nö kandikul ette kantakse.
Ahjaa, Minu Eesti reklaami nägin ka Postimehe lehel. See tore kampaania on minust seni täiesti mööda läinud. Peab ikka rohkem uudiseid lugema 😉
Homme on rollimängud. Ootan põnevusega 😛
PS. Läksime koolituselt otse Kaubamajja ja ostsime sealt kuivatatud aprikoose – nii mahedaid kui tavalisi, et maitsevahet võrrelda. Täiesti erinev maitse on kusjuures, tõepoolest – täpselt nii, nagu Eva-Liisa kinnitas. Mahe maitses hea 🙂
Kui tore ja põhjalik tagasiside “õpilasperelt”! 🙂
Hea meel, kui midagi uut teada ja teemast aru said. Või jäi midagi puudu? Saan järgmiseks korraks täiendusi teha. Kuigi – tagasiside tuleb niikuinii.
Seda ka veel, et pole üht ja ainsat õiget “rohelist” eluviisi. Igaühele oma ja sobivaim 🙂
Edu teile!
Pingback: Huvitav » Tikri Päevaraamat